Kooliristmik | kevad 2013

Kooliristmik Reklaamlehe pani kokku Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond

Mai 2013

Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@lehed.ee

Gümnaasiumid pakuvad põnevaid valikained, muu hulgas näiteks jalgpalli ja geenitehnoloogiat Foto: Kevin Käo

ja prantsuse keelt kooli inglise keele õpetaja,” selgitab Kõima.

Gümnaasiumide valikained võimaldavad noorel omandada teadmisi alal, millest võib kasu olla huvitava ja tasuva ameti õppimisel või töö leidmisel.

Signe Kalberg

Valikainete nimekiri on pikk Rocca al Mare koolis säilib kõikidel gümnasistidel võimalus läbida gümnaasiumis ka vähemalt 11 valikainet. Valikaineid on aga võimalik valida üle 30 erineva valikkursuse vahel.

L isa k s h ispaa n ia, soome, prantsuse ja saksa keele diplomikursustele jäävad huvitavamatena silma näiteks veel ehtekunsti-, rõivadisaini-, gastronoomia-, seltskonnatantsu-, pneumaatika- ja robootikakursused.

Ha lja la g ümnaasiumi ja Kunda ühisgümnaasiumi ühises õppekavas annab praktiline õppesuund gümnaasiumi lõpetaja le võima luse saada klienditeenindaja kutseoskused, eelteadmised õpingute jätkamiseks autotehniku eriala omandamiseks ning läbida B-kategooria mootorsõidukijuhi koolitus. Praktilise õppe-

Vastuvõtt alates 28. juunist Uuri lisa: tlu.ee

Põlva ühisgümnaasiumis on noortel ühe valikainena võimalik õppida jalgpalli mängima, oma staadioni andis selleks kasutada jalgpalliklubi Lootos. suuna õppeainete kaudu õpitakse tundma majanduse aluseid, ametialases suhtlemises vaja li k ke tead m isi su ht lemispsühholoogias, võõrkeeli ametikeele tasandil, logistikat ja k l iend iteen i nduse n i ng autotehniku erialaga seonduvat. „Valik kursuste nimekirja koostamisel ütlevad oma sõna

sek ka ka õpilased, sügisest rakenduvas uues õppekavas on olemas ka valikainete näidisprogramm, kust on võimalik sobivaid välja valida,” selgitab Põlva ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Iive Kõima, kuidas nende gümnaasiumis valikainete väljavalimine käib. Määravaks saavad aga ikkagi traditsioonilised õppesuunad, Põlva

KÕIGE TÄHTSAM ONÕPPIDA MÕTLEMA

TULE TALLINNA ÜLIKOOLI!

ühisgümnaasiumis on nendeks reaa l- ja huma nitaa rõppesuund. Nii on õpilased ise valinud endale valikaineteks hispaania, prantsuse või rootsi keele. Kuidas üks väikelinna kool vastavad keeleõpetajad leiab? „Hispaania keele õpetajat jagame Viljandi gümnaasiumiga, rootsi keelt õpetab oma kooli vilistlane, kohalik elanik,

jätkub lk 2

„Meie koolis pakutavad valikained hotellindus ja turismindus on seotud Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga, kust käivad ka õppejõud kursusi läbi viimas,” ütleb Sindi gümnaasiumi direktori asetäitja õppeja kasvatustöö a la l Margit Rebane. 10. ja 11. klassis õpitakse neid valikaineid kahel kursusel, ühe kursuse pikkuseks on 35 tundi. Abituriendil on võimalik edasi õppida kolledžis ja gümnaasiumis läbitud kursuseid ta enam omandama ei pea. Üheks valikaineks on Sindi gümnaasiumi 1. klassis ka riigikaitse ning selle teevad läbi iseg i tüta rlapsed. Kevadel lõpeb kursus vä li laag r iga.

Sügisest tahab kool valikainete nimek irja lisada veel ühe. „Koostö ös pä ä ste a met ig a tahame hakata koolitama niinimetatud abituletõrjujaid, vabatahtlik ke. Praegu juba kä ib päästea metis vastava

programmi kokkupanek,” selgitab Rebane.

Põlvas õpitakse mängima jalgpalli Kuid Põlva ühisgümnaasium ei ärata tähelepanu niivõrd keeleõppega, k u i hoopisk i teiste valikainetega. Eelmisest sügisest võttis ühisgümnaasium keskkooliastme sulgenud Põlva keskkoolilt üle koostöö sisekaitseakadeemiaga. Valikaine kursuse jooksul õpitakse tundma politsei-, piirivalve- ja päästeva ld konna eria lasid, kusjuures teoreetilisele õppele klassis lisanduvad praktika ja õppekäigud. Rohkem tähelepanu pööratakse ka füüsilisele ettevalmistusele, loodusainetele ja võõrkeelele. Gümnaasiumi edukalt lõpetajatel on võimalik saada abipolitseinikuks ning astuda sisekaitseakadeemiasse soodustingimustel. „Uueks suunaks on aga jalgpalliõpe, mida praegu õpib kaheksa õpilast, nende seas on ka üks tüdruk,” ütleb õppealajuhataja. Jalgpalliõpe sai teoks koostöös kohaliku jalgpalliklubiga Lootos, kelle tehismuruga staadion asub kooli naabruses.

Kuus õpilast kaheksast on väljastpoolt Põlva linna, nii on jalgpallihuvilisi isegi Puhjast, Jõgevamaalt, Tallinnast.

2

Kooliristmik

algus lk 1

Uueks õppeaastaks on sisseastumiskatsed tehtud, jalgpalliõppest on huvitatud juba 16 noort. Jalgpallioskuste kõrval saavad noored ka treenerikoolitust, õpivad nii spordipsühholoogiat kui ka spordifüsioloogiat.

Teooria koos praktikaga Tõenäoliselt pole Eestis enam ühtegi gümnaasiumi, kus valikainete nimikiri ei arvestaks ühiskonna arengusuundade ja majanduses vajaminevate a metitega –maja ndusõpe, võõrkeeled, töö- ja tehnoloogiaõpetus, vene ärikeel, aga ka sellised valikained, mis on abiks õpingute jätkamisel kõrgkoolis. Ja on ka selliseid, mis on lihtsalt huvitavad ja noort inimest arendavad, kuid võivad olla väga vajalikud ka ise ettevõtlusega alustades või end tööle pakkudes.

10. klassi õpilastele pakutava veebipõhise valikkursusega „Arvutigraafika ja fototööt lus” taot leta kse Võr u Kreutzwaldi gümnaasiumis,

et õpilane omandab alusteadmised tööks graafilise infoga, ühtlasi õpib tundma vektor- ja rastergraafika põhimõisteid ja muude oskuste seas omandab pra ktilised oskused tööks graafilise infoga. Pärast kursuse läbimist peaks gümnasist oskama kasutada arvutigraafikat tekstide, esitluste, veebilehtede jms kujundamisel.

11. klassile mõeldud multimeedia kursus kujutab endast teksti, graafika, video, animatsioonide ja helide integreeritud esitamist arvuti abil. Kursusel õpitakse arvutigraafikat, fototöötlust, animatsiooni, heli- ja videotöötlust. Multimeediat kasutatakse lisaks meelelahutusele reklaamides, esitlustes, veebilehtedel, õppeprogrammides, arvutisimulatsioonides ja mudelites. Üha rohkem gümnaasiume on oma valikainete kavva lisanud riigikaitseõpetuse. Sellega taotletakse, et õpilased saavad põhiseadusest lähtuvalt teadlikuks oma riigikaitsealastest kohustustest ja õigustest ning

ettekujutuse kaitseväeteenistuse liikidest. Riigikaitse valdkonna teoreetilisi teadmisi kinnistatakse praktilise tegevuse kaudu. Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis moodustab üks kursus (35 tundi) teoreetilise osa ning teine kursus (35 tundi) on praktiline väljaõpe (võimaluse korral väljaõppekeskuses või välilaagris).

Pärnu Ülejõe gümnaasiumi astmes on kaks (erandjuhul kolm) paralleeli. Õpilastel on võimalik valida kas loodus-, majandus- või kultuurisuund, mis jaguneb humanitaar- ja muusikaharuks. Õppesuuna järgi on võimalik õppida lisaks kohustuslikule õppekavale näiteks bio- ja geenitehnoloogiat, anatoomiat ja ladina keelt, füsioteraapiat, noodigraafikat, harmooniat, instrumendiõpet/hääleseadet jms.

Kõigil 12. klassi õpilastel on võimalus õppida autoõpetust väga heades tingimustes. Peale B-kategooria juhiloa on võimalus saada ka A- ja C-kategooria juhiluba.

Noppeid gümnaasiumide valikainetest: maalritööd, administratiivtöö, nahkehistöö ja köitmine, rõivadisain, praktiline fotograafia, sotsiaalhoolekanne, esmaabi, päästeõpetus, hispaania keel, hiina keel, norra keel, jooga, ilukiri, peotants, etikett, mööbli restaureerimine, treenerikoolitus, sekretäriõpe, majandus, kitarrimängu algkursus, ettevõtluse alused, metallehistöö, meedia, merenduse alused, rootsi keel, lapsehoid, seltskonnatants, spordipsühholoogia, astronoomia, karjääriõpetus, väitlus (saksa keeles), tõlkimine (saksa keeles), raamatupidamine, hotellimajandus, joonestamine, vene ärikeel, ladina keel, toiduainete tehnoloogia, robootika, energeetikainseneri õpe, liiklusõpetus. Allikas: haridusministeerium

Plagiaadituvastussüsteem tuleb õppejõududele peagi appi Sügisest saavad kõrgkoolid kasutusse uue, Eestis väljatöötatud plagiaadituvastussüsteemi, mis aitab lõputöid kontrollida.

Kaire Talviste Igal aastal valmib Eestis üle 7000 teadustöö: bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö. Süsteemset kontrolli nende originaalsuse kohta pole aga siiani võimalik teha olnud. Kontroll korrektse viitamise üle lasub õppejõudude ning komisjoniliikmete mälul, tähelepanelikkusel ja sisetundel, et mõni loetud lõik võib kuuluda kellelegi teisele kui töö autorile. Oma kahtlusi kontrollitakse peamiselt Google’i otsingumootori abil. „See meetod pole kuigi vettpidav ja seepärast hakati juba mitme aasta eest arutama, kuidas oma võimekust selles vallas tõsta,” meenutab Hariduse Infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla.

Mujal maailmas kasutatakse juba mõnda aega plagiaadituvastamise programme. „Näiteks Inglismaa ülikoolides on see

lõpetamise loomulik osa. Seal saab tudeng vaid üks kord oma töö esitada,” selgitab Koitla. Eestis testiti ka välismaiseid plagiaadituvastussüsteeme, ent need olid hinnalt kallid ja polnud meie keeleruumis nii tõhusad.

85‒90% teadustöödest tehakse meil eesti keeles, mis tingis selle, et aasta eest algas töö Eesti oma programmi kallal. „Välismaiste programmide korral oleks tulnud nagunii välja töötada eesti keelt toetav süsteem, korraldada eestikeelne tugiteenus ning lisaks oleks tulnud tasuda kalleid litsentsitasusid. Leiti, et kasumlikum on ise ehitada endale vajalik tarkvara,” ütleb Koitla.

Töid koordineerib HITSA, neid rahastab Euroopa Liidu sotsiaalfond, arendustöö on aga enda õlgadele võtnud Ideelabor OÜ. Praegu on programm kõrgkoolides testimisel, augusti lõpuks koondatakse arendusvajadused ning oktoobr isnovembris annab Ideelabor süs-

Et võõraid mõtteid omade pähe ei esitataks, aitab välja selgitada spetsiaalne Eestis välja töötatud plagiaadituvastus programm.

Foto: Shutterstock

JÄTKAN ÕPINGUID Bakalaureuseõpe: • Ärindus • Avaliku sektori majandus • Rahvusvahelised suhted (ingl) • Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl) Magistriõpe: • Ärirahandus ja majandusarvestus • Audiitortegevus • Ettevõtte ja ekspordi juhtimine • Inimressursi juhtimine • Turundus • Ärikorraldus, MBA • Linna- ja keskkonnaökonoomika • Rahandus ja majandusanalüüs (ingl) • Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud (ingl) • Rahvusvaheline ärikorraldus, MBA (ingl) Dokumentide vastuvõtt 26. juuni – 5. juuli 2013

Magistriõppe info tel: 620 3947 Bakalaureuseõppe info tel: 620 3535 TTÜ majandusteaduskond Akadeemia tee 3, Tallinn

Tule magistriõpet tutvustavasse infotundi 22. mail kell 18.00 TTÜ majandusteaduskonda, Akadeemia tee 3 TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

Kooliristmik

teemi avalikku kasutusse.

Programm on kõikidele koolidele tasuta.

Koitla sõnul võiks ka gümnaasiumid sellest huvitatud olla, ent selleks peavad nemadki hakkama looma oma töödest digitaalset arhiivi.

Programm ei tee otsuseid Plagiaadi tuvastamise oluliseks alustalaks ongi lõputööde digitaalne arhiiv, et oleks, mille suhtes programm saab uusi töid kontrollida. „Doktoritöid meil digiarhiveeritakse, bakalaureuse- ja magistritöid aga vähem. Digitaalsesse arhiivi on 2-3 aastat töid kogunud vaid mõned innovaatilisemad teaduskonnad. Nüüd peavad hakkama seda kõik tegema, see on koolide endi huvides,” lisab Koitla.

Programm hindab kattuvusi kõikide süsteemis sees olevate töödega (võrdleb ka valemeid, tabeleid, jooniseid) ja esitab leitu kohta raporti. „Inimfaktor siiski ära ei kao, sest masin ei otsusta, kas tegu on plagiaadiga.

Programm leiab kohad üles, ent inimene kontrollib, mis osas tekst kattus ja mis osas mitte,” kirjeldab Koitla.

Ta usub, et süsteem kergendab õppejõudude tööd ning annab koolidele kindlustunde, et kõik, mis majast välja läheb, on korrektne. Praeguseks on plagiaadituvastussüsteemiga liitunud kõik avalik-õiguslikud kõrgkoolid.

Plagiaat On arvatud, et uue süsteemi kasutuselevõtuga hakkab ilmsiks tulema ohtralt plagiaati. „Mina ei usu, et ükski tudeng teeb meeleheitlikult plagiaati.

Ehk ununeb mõni asi viitamata, sest teadagi valmivad tööd viimasel hetkel ja öösiti. Ma arvan, et süsteem selles osas suurt midagi ei muuda, sest suurem hulk eksib ikkagi kogemata,” ütleb Ene Koitla.

Programm tegutseb anonüümselt ja saadud tulemusi ei levitata avalikkusele. See on kooli ja üliõpilase vaheline asi.

Koitla leiab, et tööd võiks eelkaitsmisel programmist läbi lasta ja anda tudengile veel võimalus ununenud viited lisada.

Millise lähenemise kasuks koolid otsustavad, see selgub sügisel.

Üldjuhul tähendab plagiaat üliõpilasele eksmatrikuleerimist. Samal ajal pole seadust, mis plagiaadi täpselt sõnastaks ja lisaks võib ka kooli siseselt olla plagiaat teaduskonniti erinevalt sõnastatud.

Nii näiteks pole Tallinna Tehnikaülikoolis plagiaadi kohta täpset sõnastust, seda on käsitletud õppekorralduse eeskirjas, ent pigem üldsõnaliselt. TTÜ registrite talituse juhataja Aime Piht tunnistab, et siiani on nende koolis plagiaat välja tulnud juhuslikult ja seda on avastatud vähe. Ette on tulnud küll seda, et kodutöödena või ainearvestustes on esitatud teise tudengi töö enda oma pähe.

Temani pole jõudnud aga teavet, et plagiaati oleks avastatud lõputöö kaitsmisel. „See on olnud õppejõu õlgadel, kas ja kuidas talle tundub, kas tasub mingit kohta üle kontrollida,” lisab Piht. „Kui midagi selgub, siis neid olukordi käsitletakse juhtum juhtumilt.”

Seda, mis sügisel saama hakkab, ei oska Piht ette näha. „Süsteem pole veel kooli jõudnud ja seepärast pole meil selle kasutamise kohta loodud ka eeskirja.

Püüame sügisesteks ja talvisteks kaitsmisteks valmis olla,” ütleb ta ja lisab, et palju suuremat ärevust tuntakse koolis kõrgharidusreformi pärast.

Tallinna Ülikoolis on plagiaati tuvastanud üliõpilastööde juhendajad ning ka retsensendid. „Kui juhendaja kahtleb vii-

Mitmes avangard meil hetkel käib?

• Astu Eesti Kunstiakadeemiasse!

2013 vastuvõtt toimub internetis www.sais.ee 1. mai - 26. juuni või kohapeal 25.–26. juunil kl 10–16, Estonia pst 7

BA

MA

PhD

Arhitektuur ja linnaplaneerimine (BA+MA) Kunstiteadus Muinsuskaitse ja restaureerimine

Animatsioon Arhitektuur ja linnaplaneerimine (TKTK tudengitele) Sisearhitektuur ja mööblidisain Disain ja rakenduskunst

Kunstiteadus Kunst ja disain Muinsuskaitse ja restaureerimine

Klaasikunst täiendav vastuvõtt!

21. mai Klaasikunsti teabepäev 12–18 Estonia pst 7

(suunad: digitaalne disain, ehte- ja sepakunst, graafiline disain, keraamika, klaasikunst ja -disain, nahakunst, aksessuaari ja -köitedisain, tekstiilidisain)

Kunst

Avatud Akadeemia Kunstiteadus Kunstiõpetaja BA (Nüüd tasuta õpe) Restaureerimine ja muinsuskaitse

(suunad: fotograafia, graafika, installatsioon ja skulptuur, maal, uusmeedia)

Kujunduskunst Meediagraafika (eesti ja venekeelne õpperühm) Moestilistika

Stsenograafia Tootedisain

inglisekeelsed õppekavad: Design and Engineering (ühisõppekava TTÜ-ga)

tamise korrektsuses, on tal olenevalt valdkonnast teada allikad, mille kaudu kontrollida, kas tegu on plagiaadiga,” kirjeldab Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska.

Uue programmi kasutuselevõtmisega loodavad nad tuge ja aja kokkuhoidu juhendajale. „Plagieerimine pole ülikoolis massiline ja uus süsteem võimaldab ka üliõpilasel oma tööd kahtluse korral kontrollida.

Pole põhjust arvata, et plagiaatide avastamine oluliselt kasvaks,” arvab ta.

Tallinna Ülikoolis selgitatakse üliõpilastele teadustöö

eetikat, viitamist, akadeemilisi tavasid ja seda, et oma kirjalikes töödes kasutatavad mõtted teistest allikatest viidatakse vastavalt valdkonnas kehtivale viitamissüsteemile. Sellele vaatamata tekib arutelukohti, millises mahus ja kui täpselt peab tekst kattuma, et seda plagiaadiks nimetada ja kas see on tahtlik plagieerimine või on tegu sarnase mõtteavaldusega mõnele allikale. Iga juhtumit käsitletakse eraldi.

Iseseisvate kirjalike tööde kohta tehakse kõigepealt hoiatus, samuti tuuakse töös esinevad puudused eelkaitsmisel

välja. Kui üliõpilane esitab töö juhendajale kinnitamiseks ning juhendaja avastab lõputöös plagiaadi, siis tuleb see kõigepealt tõendada ja kui on tegu suuremahulise plagieerimisega, siis üliõpilane eksmatrikuleeritakse.

Kui küsimus on mõnes sarnases lauses, oleks eksmatrikuleerimine proportsionaalselt liiga karm karistus.

Reiska usub, et kindlasti annaks uus programm kindlustunde üliõpilasele, et kõik kasutatud mõtted on viidatud ning vähendab juhendajate ja retsensentide ajakulu plagiaadi tuvastamisel.

Loomevargus ehk plagiaat Tartu Ülikooli õppekorralduse peaspetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul peab iga tudeng viitamisel lähtuma oma teaduskonna korrast, ent üldkehtiv on see, et viitamata lõike ei tohi olla. Igal teaduskonnal on ka oma plagiaadimenetluskord ja korra rikkumine võib päädida eksmatrikuleerimisega.

Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond on plagiaadi sõnastanud järgmiselt: •• Plagiaat on võõraste teoste või ka nende osade avaldamine enda omadena või nende ulatuslik kasutamine allikale viitamata. Plagiaat on tõsisemaid akadeemilise eetika rikkumisi, sest originaalautori töö, ideed või andmed jäetakse ilma õigustatud tunnustuseta. Plagiaat on petmine töö lugeja suhtes, kellele esitatakse sisuliselt varastatud teavet.

•• Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja pildimaterjal tuleb viidata.

•• Teiste autorite töödest pärit teavet edastatakse peamiselt refereeringu või tsitaadina.

•• Refereerimine on teise autori või allika originaalteksti konspekteeriv, kokkuvõttev ja/või kommenteeriv oma sõnadega esitamine. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja millised on kommentaarid.

•• Tsitaat esitatakse jutumärkides või kaldkirjas. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati või seda lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel.

Tsitaat peab täielikult vastama originaalile nii sõnastuse kui ka kirjavahemärkide poolest.

Tsitaat tuleb alati eristada muust tekstist kas jutumärkide või kaldkirjaga.

•• Viitamisel võib esineda samuti mitmeid plagiaadina käsitletavaid juhtumeid: puuduvad täpsemad viited allika leidmiseks; esitatakse ebaõige teave kasutatud allika kohta, nii et seda pole võimalik leida; allikale küll viidatakse, aga sõna-sõnalt esitatud tekstiosa ei ole eraldatud jutumärkidega; osa kasutatud tekstist on küll viidatud, kuid mõned kasutatud tekstiosad on jäetud viitamata, et tekitada muljet, nagu oleksid need osad töö tegija originaallooming.

Koolitus Raamatupidamine Äriteenus Esindused Tallinnas ja Tartus

Tööalased koolitused täiskasvanutele!

Koolitused nii algajale kui edasijõudnule. Võimalus osaleda nii individuaal- kui grupikoolitusel.

Soovi korral teeme ka ettevõttes sisekoolitusi.

Uuri lähemalt: koolitus@reiting.ee

Täpne raamatupidamine ettevõtetele!

Enam kui 140 ettevõtet üle Eesti on usaldanud oma finantsarvestuse meile.

Uuri lähemalt: raamatupidamine@reiting.ee

Tõhus abi ettevõtjatele!

Ettevõtte asutamine Äriplaanide koostamine ja nõustamine Projektide kirjutamine ja juhtimine Koolitusprojektide koostamine ja juhtimine Väliskülaliste vastuvõtt Suuline ja kirjalik tõlketeenus Ruumide ja tehnika rent Ettevõtete lõpetamine ja restruktureerimine Uuri lähemalt: ari@reiting.ee

Urban Studies Vaata! sisseastumine.artun.ee Jälgi! www.artun.ee Küsi! vastuvott@artun.ee Ühine! facebook.com/Eestikunstiakadeemia

Meiega saab ühendust www.reiting.ee või tel 5332 6481 www.facebook.com/reitingkoolitus

3

4

Kooliristmik

Millest võiksid rääkida tudengite lõputööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2013/14. õppeaastaks bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele.

Dokumente võetakse vastu 12.-25. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103.

Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist - 1. juulini.

Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonidel 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee

Tallinna Ülikooli teadmussiirde keskuse juhi Tiina Tambaumi sõnul on lõputöö teema valimise juures kõige olulisem üliõpilase huvi asja vastu – juhendaja etteantud teemaga leppimine võib lõppeda suure ajaraiskamisega.

Loomulikult võib isikliku suuna leidmine olla bakalaureuseõpet alustava tudengi jaoks keeruline ja õpingute käigus ka muutuda.

Nominaalajaga lõpetamine eeldab, et hiljemalt bakalaureuseõppe teise aasta lõpuks on üliõpilane oma valikus selgusele jõudnud. Teiseks tuleb leida juhendaja, kes oleks soovitatavalt oma ala parim, sest lõputöö kirjutamise kogemusest võiks võtta maksimumi ja mitte keskpärase tulemusega rahulduda.

Ole proaktiivne Kust aga leida seda, mis ärataks huvi? Kaugemalt alustades võib juurelda selle üle, mille alusel on tehtud otsus konkreetset eriala õppida ja mis on olnud selle eesmärk. See aga eeldab väga läbimõeldud valikut ja üsna sageli teadvustatakse oma erialaseid võimalusi alles õpingute käigus.

Igal juhul soovitab Tambaum tudengitel ise aktiivne olla ja vastutus võtta. Ringi tuleb käia avatud meelega ja märgata küsimusi, millest saaks formuleerida probleemi, mida seejärel lahendama hakata.

Intensiivprojektid aitavad üliõpilastel erialaliselt areneda Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilastel on igal aastal mitmeid võimalusi osaleda erinevates rahvusvahelistes intensiivprojektides, kus eri riikide üliõpilased lahendavad ühiselt mõnda oma eriala puudutavat probleemi ja pakuvad lahendusi. Erasmuse intensiivkursuse laiemateks eesmärideks on rahvusvaheline koostöö Euroopa riikide üliõpilaste ja õppejõudude vahel. Lisaks praktilise ülesande lahendamisele on oluline ka omavaheline suhtlus ja tulevikus koostöö jätkamine.

Tallinna Tehnikakõrgkooli viis tudengit ehitusning viis tudengit arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonnast osalesid aprilli lõpus Leirias Portugalis projektis, mis puudutas korterelamute renoveerimist passiivmaja kontseptsiooni kohaselt. Projektis osalesid veel üliõpilased Portugalist, Taanist, Leedust ja Ungarist.

loodud spetsiaalse teenuspaketi abil ning viipekeelse kogukonna aktiivsele kaasamisele ühiskonda. Töö eesmärk oli välja selgitada kurdi inimese vajadused ja ootused seoses olemasoleva teenuspaketi kasutamisega ning teadmised, eelistused ja valmisolek erinevate mobiilsidetehnoloogiate, sealhulgas videokõnede kasutamiseks.

Mida lähemale jõuab õpingute lõpuaeg, seda enam kohtab ülikoolis murelikke tudengeid, kel südamel lõputöö. Millest kirjutada? Kes võiks olla juhendaja? Milline on see kõige õigem variant, mis valida välja mitmete hulgast?

Projekti eesmärgiks oli pöörata ehitusvaldkonna tudengite tähelepanu jätkusuutlikkusele ja energiatõhususele. Fookus oli pööratud juba ehitatud elukeskkonnale, selle taasväärtustamisele ning muutmisele tänapäeva nõuetele vastavaks.

Projekti käigus pidid tudengid pakkuma olemasolevale elamule kompleksse lahenduse, mis muudab ajahamba küüsi jäänud elamu mugavaks ning hea sisekliimaga madala energiatarbimisega elukeskkonnaks. Koostöö eesmärgiks ongi leida hästi töötav arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus koos optimaalselt töötavate tehnosüsteemidega.

Tudengitest moodustatud rahvusvahelistel töörühmadel oli lähteülesandena võimalus valida kahe erineva kortermaja, millest üks asub Vilniuses ja teine Taanis, vahel. Tudengite jaoks kujunes võtmeküsimuseks olemasoleva ehituse säilitami-

Lõputöö teema valimise juures on kõige olulisem huvi asja vastu.

Kuid huvipakkuvat võib olla raske märgata. Üks võimalus on uurida midagi oma eriala ja valdkonna tööandjate baasil. Kui konkreetsem huvi või idee juba olemas, võib otsingute lihtsustamiseks pöörduda teadmussiirde keskusesse. Vahel pöörduvad ettevõtjad ka ise ülikooli poole, et leida tudengeid, kes neile huvipakkuvatele probleemidele või arendustele lahendusi aitaksid leida. Ühe huvitava ajaloolise näitena võiks tuua Apple’i, kes korraldas 1988. aastal Illinoisi üliõpilaste seas ideekonkursi teemal, milline näeb välja kompuuter aastal 2000. Üliõpilased kirjeldasid iPadi.

Väärtuslik kogemus Mõnes arendusprojektis osalemine võib samuti anda väärtusliku kogemuse. See avaldab silmaringi ning pakub uusi mõt-

ne. Kui esmased ideekavandid nägid ette suures osas ümberehitusi ja lammutamist, siis mida rohkem sügavuti mindi, seda enam veenduti, et ka vaid väikeste optimaalsete liigutustega on võimalik elupindade mugavust suurendada ja tänapäevasemaks muuta. Ühistöö tõi esile noorte inimeste leidlikkuse ja värsked lähenemised, pidades silmas oma tegude mõju keskkonnale.

Intensiivprojektid ei hõlma vaid esitatud ülesande lahendamist, vaid ka ühisekskursioone nii projektiga seotud kohtade kui ka riigi vaatamisväärsuste juurde. Tudengitel on, mida meenutada! Intensiivprojektid annavad üliõpilastele tulevikuks väga häid ja vajalikke kontakte ja ideid kolleegide vahel tuleviku projektide jaoks.

teid, kuidas lõputööd, praktikat ja õppetööd paremini seostada.

Kuid rakendusliku lõputööga võivad kaasneda ka riskid, kuna reaalelulist projekti tehes ei ole selle tulemused enamasti ette teada ning võib juhtuda, et ei tulegi midagi välja. Samal ajal võib see asjaolu olla ka just põnev võimalus end erialaselt arendada ja õppida probleeme loovalt lahendama. Ühe näitena võiks tuua mulluse Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi võitnud eripedagoogika bakalaureuseõppe tudengi Tiina Tamme lõputöö „Viipekeel kui suhtlemisvõimalus mobiilsideoperaatori poolt loodud teenuspaketi abil”. Uurimistöö keskendus kuulmispuudega inimeste suhtlemisvõimaluste suurendamisele tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste ja mobiilsideoperaatori

Tuleviku kaalukauss Bakalaureuse lõputöö teema olulisus sõltub konkreetsest valdkonnast. Suurem osa tööandjaid ei pruugi ülikooli lõpetanute lõputunnistusi vaadatagi, kuid see dokument võib omandada ka olulise kaalu. Samal ajal võib lõputöö osutuda oluliseks näitajaks eristamaks sama eriala lõpetanud tudengeid, mis muutub kahtlemata oluliseks edasiste õpingute planeerimisel.

Bakalaureusetöö üks eesmärk on võimaldada tudengitele teadusmaastikku kergelt kombata.

Olles põgusaks sissejuhatuseks teadusesse, kuid siiski veel üsna mänguline, kuna tehtud vigu peetakse õppimisprotsessi loomulikuks osaks ning alati saab ka uuesti ja paremini.

Väga oluline on pöörata tähelepanu lõputöö kirjutamisprotsessile, kuna sellega kaasneda võiva vaeva läbitegemine annab eduelamuse. Selle äratundmist on vaja tudengitele õpetada. Kuidas muidu peaks bakalaureusevõi magistriõppe üliõpilastel tekkima motivatsioon pürgida edasi doktorantuuri? Kust siis mujalt kasvaks välja järgmine põlvkond teadlasi ja akadeemikuid?

Triin Kibur, Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna aseesimees

Tallinna Tehnikakõrgkool riiklik kõrgkool; rakenduskõrgharidus

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit!

• • • • • • • • • • • • •

4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti Autotehnika Hoonete ehitus Elektritehnika Masinaehitus Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia Raudteetehnika Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus Teedeehitus Tehnomaterjalid ja turundus Tehnoökoloogia Transport ja logistika Avalduste vastuvõtt 25.06. – 09.07.2013 Pärnu mnt 62, tel 666 4569, vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee https://www.facebook.com/tuletallinnatehnikakorgkooli

Kooliristmik

Ülikoolidest kaob riiklik koolitustellimus Foto: Vallo Kruuser

Aasta alul toimunud kõrgharidusreformiga kaotati ülikoolidest ära senituntud riikliku tellimuse mõiste ning ülikoolid hakkavad saama tulemuslepingus kindlaks määratud tegevustoetust. Kutseõppe puhul jätkatakse endistviisi.

Kairi Oja Ministeeriumi teatel kasvab uute lepingute alusel arvestuslik uue vastuvõtu rahastamine ülikoolides võrreldes möödunud aastaga 12 miljonilt eurolt 18 miljonile eurole, mis on kolmandiku võrra suurem senisel riiklikul koolitustellimusel põhinenud vastuvõtu eelarvest.

Tallinna Ülikooli akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul toob kõrgharidusreform Tallinna Ülikoolis kaasa mitmeid muudatusi, mille mõju hindab ta üldiselt positiivseks. „Olulisim muudatus puudutab rahastuspõhimõtteid: alates sellest aastast pole enam üliõpilastega seotud pearaha ehk riiklikku koolitustellimuse mõistet – ülikool hakkab saama tulemuslepingus kindlaks määratud tegevustoetust,” räägib Reiska.

Rahastuse muudatus on Reiska sõnul etapiviisiline: esimese etapina rahastatakse 2013. aastal ülikoole 2012. aasta riikliku koolitustellimuse mahus, millele lisandub riigieelarvevälise õppe kompensatsioon. 2014. ja 2015. aastal rahastatakse üli-

koole 90% ulatuses eelneva aasta tegevustoetuse mahust, millele lisandub 10% tulemusnäitajatel põhinev rahastus. „Alates 2016. aastast hakatakse ülikoole rahastama ainult tulemusnäitajate põhjal,” selgitab Reiska. „Lisaks üliõpilaste arvule arvestatakse veel teisi tulemusindikaatoreid, mille põhjal rahastus toimub.

Väga oluliseks näitajaks saab olema lõpetajate osakaal.” Ülikoolidel saab üldplaanis olema otsustusõigus kitsama erialade valiku üle, milliseid nad õpetavad ja mida mitte. Ministeerium annab tulemuslepingus enamasti ette teatavad koolitatavate minimaalmäärad õppekavagruppide lõikes, millist hulka spetsialiste minimaalselt selles õppekavagrupis koolitada tuleb.

Kaob riikliku tellimuse mõiste Teine olulisem muudatus kõrghariduse rahastamise süsteemis hõlmab loobumist senituntud riikliku koolitustellimuse mõistest ja selle aluseks olnud keerukast koefitsientide ning baasmaksumuste mehhanismist.

Alates sellest aastast eralda-

takse ülikoolidele õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, sealjuures saab ülikool ise otsustada, kui palju õppekohti eri õppevaldkondades luuakse.

TTÜ õppeprorektor Kalle Tammemäe sõnul esitati viimane riiklik koolitustellimus 2012. aastal. „Praegu juhivad ülikoolide valikuid kolmeaastane haldus- ja üheaastane tulemusleping. Haldusleping defineerib ülikooli põhi- ja kaasvastutusvaldkonnad õppekavagruppidena, saavutatavad kokkulepped teiste ülikoolidega ning põhilised indikaatorid, mille järgi otsustatakse rahastamine järgmisel perioodil. Tulemusleping määrab üliõpilaste miinimumvastuvõtu summeeritud arvu põhi- ja kaasvastutusvaldkondades, defineerib konkreetse aasta vastuvõtuerandid, doktoriõppe kohtade valdkondliku jaotuse ja lõpuks näitab ära konkreetse aasta eelarve,” selgitab Tammemäe.

Vastavalt uuele süsteemile on TTÜ ainuvastutuse õppekavagruppideks tehnika, tootmine ja tehnoloogia, ehitus ja arhitek-

Väga oluliseks näitajaks ülikoolide rahastamisel saab olema lõpetajate osakaal.

tuur, ärindus ja haldus ning transporditeenused. „Ülikoolide ülesanne ei ole vaid toota ettevõtete jaoks neile vajalik arv spetsialiste, vaid pakkuda laiapõhjalist kõrgharidust.

Parimadki tööhõive prognoosid ei suuda arvestada kõiki ettetulevaid muutusi tööjõuturul,” märgib Tammemäe.

Kutseõppes koolitustellimus säilib Haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung räägib, et riikliku koolitustellimuse põhiliseks aluseks ja sisendiks kutseõppes on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koos-

tatav ja iga aasta uuendatav keskpikk tööhõive prognoos. „Praegu on see olemas aastani 2019. See prognoos paneb paika põhilise tööjõuvajaduse majandussektorite lõikes, diferentseerides seda ka ametirühmiti. Riigile on oluline, et noori inimesi jaguks põhjendatud proportsioonis tööle kõigisse majandussektoritesse ja koolituskohtade arvu määratlemine õppekavarühmade lõikes peaks tagama tasakaalustatud ja tervikliku lähenemise. Samas soovime vähendada koolitustellimuse detailiseeritust ning toome rahastamisprintsiipidesse sisse ka tulemuslikkust arvestavaid komponente,” selgitab Pung.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse arendusdirektori Aile Nõupuu sõnul selgub kitsa eriala õpetamise vajadus enamasti koostöös ettevõtjate või erialaliitude esindajatega, arvestatakse ka majandusprognoose, millised majandus- või tööstusharud on regioonis perspektiivikad ja vajavad täiendavat tööjõudu.

Näitena koostööst erialaliitudega toob Nõupuu Haapsalu Kutsehariduskeskuses katuseplekksepa eriala õppetegevuse alustamise. „Kooli poole pöördus Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit, kes kurtis muret, et ehitusettevõtetes on suur puudus kvalifitseeritud katuseplekkseppadest. Kuna üheski Eesti kutsekoolis plekkseppi ei koolitata, tegi liit koolile ettepaneku hakata vastavaid spetsialiste Haapsalus koolitama ning pakkus omalt poolt toetust õppekava koostamisel ja õpetajate koolitamisel,” räägib Nõupuu. Plekkseppade koolitamisega tehakse Haapsalus algust 2014. aasta alguses.

Põltsamaa ametikooli töötaja Tambet Valdma sõnul koostatakse kutseõppe asutustes riiklik tellimus kolmeks aastaks, mida siis vajadusel korrigeeritakse. Ka võidakse koolide lõikes vangerdusi teha või järskude muutuste puhul tööturul suurendada mõne eriala vastuvõttu teiste vähendamise arvel.

TTÜ Tallinna Kolledž sillutab teed edukusele TTÜ Tallinna Kolledž ootab neljale õppekavale teadmisi omandama ja end täiendama nii gümnaasiumilõpetajaid kui ka tööinimesi.

Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledžist on 15 aasta jooksul ehk kooli ajaarvamise algusest saati alustanud edukat karjääri rohkem kui 2000 tudengit. „Üle 90 protsendi kolledži üliõpilastest leiab töö juba õpingute ajal, vilistlaste nimekirjas on aga palju neid, kelle edulugu on eeskujuks tulevastele tudengitele,” ütles direktor Udo Meriste, kes kinnitas, et kolledžil on väga tihe side lõpetajatega. Nii on küsitud vilistlastelt nõu kolledži arendamisel ja töö parendamisel, vilistlased on aidanud ka praktikakohtadega.

Et kolledži lõpetajatel pole muret töökoha leidmisega, on suur roll Tallinna Kolledžis pakutavatel kolmel rakenduskõrghariduskaval ning ühel bakalaureuse õppekaval. Kõik need on akrediteeritud ja kõikidel õppekavadel on olemas tasuta üliõpilaskohad. 3,5-aastane rakenduskõrgharidusõpe toimub kinnisvara korrashoiu, majandusarvestuse ning rahvusvahelise majanduse

Foto: TTÜ Tallinna Kolledži arhiiv

ja ärikorralduse õppekaval ning kolmeaastane bakalaureuseõpe maastikuarhitektuuri õppekaval.

Kolledži pakutava õppe kõrge taseme tagavad nii Tallinna Tehnikaülikooli enda kui ka väljastpoolt värvatud õppejõud, kellest kõik on oma ala professionaalid.

Teel tippu Direktori sõnul annab rakenduskõrgharidusõpe lõpetajale mitu eelist. Kuigi ollakse iseseisva elu alguses, omatakse juba hinnatud TTÜ diplomit ja praktilisi oskusi, mis tööturul praegusel ajal väga oodatud. Sukeldudes tööellu saab suhteliselt lühikese ajaga suure kogemuse ja saavutatakse kindel karjääripositsioon. Ega asjata pole kolledži moto/hüüdlause „Teel tippu!”.

Rakendusõpe ei kahanda mingil määral edasiõppimisvõimalusi, sest diplom annab õiguse jätkata õpinguid mistahes Eesti või välismaa kõrgkooli magistriõppes.

Aastatega on kolledž suuteline tudengitele üha rohkem pakkuma. „Õppejõududeks oleme kutsunud oma ala tippspetsialiste ja kasutusel on uued, tänapäeva nõudmistele vastavad, riiklikult ja rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavad,” ütles Udo Meriste.

Kolledži tudengid Teeviidal.

Populaarne on üliõpilasvahetus tasuta õppeks välisülikoolis üheks-kaheks semestriks.

Direktori asetäitja õppetöö alal Maris Sagar ütles, et kolledžil on

Erasmuse programmi raames sõlmitud partnerlepingud 21 kõrgkooliga 11 riigist: Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu,

Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž Tõnismägi 14, Tallinn e-post: tk@ttu.ee www.ttu.ee/tallinna-kolledz infotelefon 627 2686 •• Vastuvõtt tasuta üliõpilaskohtadele: 26. juuni – 5. juuli 2013 •• Vastuvõtt avatud õppesse: 26. juuni – 29. august 2013 •• Avaldusi saab esitada nii Eesti Kõrgkoolide Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS) www.sais.ee, Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka TTÜ Tallinna Kolledžis.

•• Loe lisaks sisseastumisest ja avatud õppest: www.tk.ttu.ee/

Holland, Rootsi ja Türgi. Tavaliselt saab üliõpilane ka stipendiumit, mis katab majutuskulud. „Kui esimesel aastal saatsime välismaale õppima paar üliõpilast, siis nüüd saame saata kasvõi 20,” märkis ta.

Avatud õpe on paindlik Peale tasuta üliõpilaskohtade on võimalik end täiendada avatud õppes, mis sobib eriti hästi töötavale inimesele. Osa õppeaineid on võimalik õppida ka vene keeles. Avatud õpe annab võimaluse õppida eriala õppeaineid kõikidelt TTÜ Tallinna Kolledžis õpetavatelt õppekavadelt, koostades isiklik õpingukava ning valides õppimiseks oma tempo.

TTÜ diplomi saamiseks tuleb läbida kõik õppekavaained ning kaitsta lõputöö. „Avatud õpe on küll tasuline, kuid ei määra täiendusõppurile minimaalset koormusnõuet. See tähendab, et täiendusõppur võib igal semestril õppida just nii palju või nii vähe aineid, kui talle sobib ja teha seda ka töö kõrvalt. Avatud õppes saab jätkata elukestva õppega, kuulates ka üksikuid huvipakkuvaid aineid,” selgitas direktor.Valides sobiva õppemahu määrab õppur ise enda vajadustele kõige sobivama õppimistempo ja loengute

külastamise aja, mis on väga hea lahendus näiteks töö kõrvalt õppides. Miinuseks aga üliõpilase staatuse puudumine, mis tähendab, et õppijale ei kehti üliõpilase soodustused ja ta ei saa riiklikku õppelaenu.

Miks valida TTÜ Tallinna Kolledž?

•• Kolledžis töötavad õppejõud on kõrge kvalifikatsiooniga oma ala tippspetsialistid nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui ka mujalt.

•• Paindlik õppetöö.

•• Kolledži hoone on tänapäevane ning asub kesklinna südames Rahvusraamatukogu läheduses.

•• Lisaks neljale arvutiklassile on traadita interneti leviala kogu hoones.

•• Kõik üliõpilased saavad osaleda nii kolledži kui ka Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste tegevustes, samuti kasutada TTÜ Spordikeskust Mustamäel.

•• Kolledžil on ka oma korvpallimeeskond ja kammerkoor.

•• Lõõgastumiseks on kolledžil oma kohvik, kus on kena interjöör, maitsev toit ja head hinnad.

5

6

Kooliristmik Foto: Kristiina Viiron

Edukaks ettevõtjaks juba gümnaasiumipoisina „Õpilasfirma tegemine andis arusaama, et pole raske ise endale raha teenida,” ütleb Gert-Kristjan Rungi (20), kes hakkas ettevõtjaks juba keskkoolis õppides. „Ei pea ilmtingimata kellegi juures töötama,” kinnitab ta.

Kristiina Viiron Gert-Kristjani lugu on ehe näide, kuidas sihikindlus viib eesmärgini ning et eitavate vastuste ees ei maksa ära kohkuda, vaid otsida teisi lahendusi. Ehk sellepärast ongi ta vaevalt aastaga kasvatanud oma ettevõtte GRK Trade kuukäibe 30 000 euro suuruseks, importides Rootsist jooki Vitamin Well. Mullu jaanuaris polnud ta niisugusest joogist aga veel midagi kuulnudki. Ent alustagem algusest!

Neli aastat tagasi nägi toona Saku gümnaasiumis õppinud Gert-Kristjani õhtu üsna sageli välja niisugune, et pärast koolitööde tegemist istus noormees oma toas ja kleepis ümbrikke.

Ei, mitte seetõttu, et tal olnuks palju kirjasõpru – ümbrikusse pakkis noormees Cresti suuhügieenitooteid, mida ta e-poe kaudu Eestis müüs.

Ehkki Gert-Kristjan muheleb praegu, et Cresti äri on rohkem nagu Viru ärikate teema – ta ostab kauba Inglismaalt ja USAst hulgi, müüb Eestis edasi ning tooted on siin endiselt menukad, sillutas ta selle ettevõtmisega teed praegustele tegemistele. Just Cresti toodete müügist teenitud rahaga ostis ta esimese partii Vitamin Welli, samuti andis suuhügieenitoodete müük ärikogemuse.

Ent just 10. klassis loodud õpilasfirmast, kus nad klassivennaga kahasse müüsid T-särke, millele lasid trükkida klassivenna joonistatud ja fotodega kombineeritud humoorikaid pilte, sai Gert-Kristjan loo alguses märgitud arusaama, et tuleks iseendale tööandjaks hakata. Nii hakkas ta uurima, mida võiks Eestis müüa. Et tema onu Sulev (kes pole Gert-Kristjanist oluliselt vanem) oli käinud

USA-s tööl ja pidas plaani Eestis Cresti tooteid müüma hakata, ent takerdus ajapuuduse taha, haaras Gert-Kristjan ohjad oma kätte. „Cresti kõrvalt otsisin hästi pikalt brändi, mida võiksin Eestis müüma ja esindama hakata. Otsisin netist ning välismaal käies vaatasin alati ringi, mida võiks siia tuua,” pajatab ta. Noormees saatis erinevatele firmadele ligikaudu 150 meili, pakkudes end ühe või teise toote esindajaks Eestis.

Küll mänguasjadele, toidukaubale, isegi H&Mile. Mõne toote puhul selgus, et kaup on Eestis juba müügil, äraütlemist põhjendati ka sellega, et ei soovita siiapoole laieneda.

Tähenduslik reis Mullu jaanuaris sõitis ta aga sõbrannaga Rootsi kruiisile.

Gert-Kristjan Rungi ja see, kuidas temast sai Eestis Vitamin Well importija, on näide valdkonnast „visadus viib sihile”.

Vahelepõikeks märgib GertKristjan, et sõiduööks lubas merel hullu tormi ning ta tahtis reisist loobuda, ent sõbranna pealekäimisel soostus siiski sõitma. Ent just sellel reisil ostis ta Stockholmis sadamapoest Vitamin Welli. „Päev pärast reisi võtsin tootjaga ühendust ja nad olid joogi siin müümisest huvitatud,” märg ib Ger t-K r ist ja n. Jä rg nes poolteist kuud meilimisi, telefonikõnesid ning seejärel kohtus ta Vitamin Welli asutaja, omaniku ja juhi Jonas Petterssoniga ning löödi koostööks käed.

Gert-Kristjani sõnul olid Vitamin Welli esindamisest Eestis huvitunud teisedki ettevõtjad, kuid tema kasuks rääkis asjaolu, et tema tooteportfellis ei olnud palju tooteid ning fookuse seadmine Vitamin Wellile seetõttu lihtsam.

Ka ei lugenud rootslastele see, et Gert-Kristjan oli nii noor – tollal ju 19-aastane. Pigem tuli see hoopis kasuks, sest joogi sihtgrupp ongi temaealised. „Nad soov isid teada ka mu varasemaid kogemusi ja siin oli Crest iga seot u kasu k s, muidu poleks vist midagi välja tulnud,” osutab ta.

Esimesed pool aastat Eesti turul oli raske. Ehkki GertKristjan käis kõigis suuremates jaekettides Vitamin Welli pakkumas ja neli neist lubas joogi ka müüki võtta ning kaks olid ka põhimõtteliselt nõus, seisis

Kooliristmik ta ikkagi sel hetkel, kui kaup Eestisse jõudis, eitavate vastuste ees. Ent kaup tuli ju kiiresti maha müüa – esiteks on tema realiseerimistähtaeg pool aastat, teiseks seisis kauba all kinni päris korralik summa Gert-Kristjani raha. „Hakkasin siis otsima väikseid müügikohti, õnneks võtsid ka Tallinna kaubamaja ja Stockmann joogi müüki,” räägib ta, lisades tagantjärele tarkusena, et pidanuks suurte jaekettidega kohe lepingu sõlmima, tema aga uskus ka suusõnalist lubadust.

Napilt, aga siiski sai kogu kaup õigel ajal müüdud, ilma et rohkem kui mõni pudel oleks kätte jäänud. „Mõtlesin, et kas üldse uut kaupa sisse võtta, aga siis sain Selveriga kokkuleppele.

Suvel müüsin palju kohvikutes ja rannas, eks sealt joogi tuntus kasvas,” nendib ta. „Olen palju väikestele kohtadele rõhunud, samuti teinud palju degusteerimisi, muidu ei osataks jooki riiulil märgatagi.”

Mõni aeg tagasi hakkas Vitamin Welli müüma ka Statoil, kokku on müügipunkte üle 200. „Pooleteise aastaga saab Eestis ilmselt saavutatud sama müügimaht, mis kolme aastaga Soomes,” täheldab Gert-Kristjan.

Võimalike jaemüüjatega on Gert-Kristjan peamiselt üksi läbirääkimisi pidanud, niisamuti korraldanud turundust.

Ladu ja logistikat ostab ta teenustena, samuti raamatupida-

Üritasin maksimaalselt koolitustest osa võtta, kuigi tundus vahel, et mõni asi on niigi ilmselge.

mist, mida teeb nüüd tema ema, sest ise ta enam ettevõtmise paisudes sellega tegeleda ei jaksa.

Müügiesindusteenust suurtes poekettides ostab Gert-Kristjan koostööpartnerilt, osakoormusega tööd pakub ta ka sõpradele. „Sel aastal plaanin 1–2 inimest kindlasti täiskohaga tööle võtta,” ütleb ta.

Mainimata on seni jäänud, et tööd teeb noormees ülikooli päevaste õpingute kõrvalt. Ta on välja arvestanud, et tema töökoormus on umbes kahe täisajaga töökoha jagu.

Koolis õpitu suureks abiks Ülikoolist – Estonian Business School, erialaks ettevõtlus- ja ärijuhtimine spetsialiseerumisega müügijuhtimisele – saadud teadmised on tema sõnul ka palju ettevõtmise arendamisele kaasa aidanud. „Samuti Rootsist saadud know-how,” lisab ta.

Gert-Kristjan märgib, et tegelikult alustas ta Vitamin Welli maaletoomise tarvis asja-

ajamisi koos kursavennaga, ent koostööst ei tulnud midagi välja. „Olen aru saanud, et üksi on kõige parem – saad kiiresti otsuseid vastu võtta ja need ka ellu viia. Samas aga kellegagi koos tegutsedes oleks rohkem arvamusi, saaks kellegagi arutleda,” märgib ta.

Crestiga ta nüüd ise enam ei tegele, see on nüüd tema sõbranna tööks. „Asjad sujuvad pa remini, k ui keskenduda ühele asjale, mitte et sul on korraga sada mõtet peas,” tõdeb ta.

Ta hindab väga ka Junior Achievemendi majandus- ja ettevõtlusõppe koolitusi, mida ta gümnaasiumis nii majandustundidega seotult kui ka sellest eraldi läbis. „Üritasin maksimaalselt koolitustest osa võtta, kuigi tundus vahel, et mõni asi on niigi ilmselge – aga kui mõtlen tagantjärele, siis ei pruugi ikkagi alati kuuldut kohe rakendada. Kui aga ühte asja mitu korda kuuled hakkad lõpuks nii tegema ka,” usub ta.

Vitamin Welliga peab GertKristjan plaani laieneda ka Lätti-Leetu. Pikemas perspektiivis näeb ta end aga eksportija na. „Impor t i m i ne on ideaalne viis ekspordi jaoks algkapitali, teadmiste ning kogemuste hankimiseks, välisturgudel alustamine nõuab väga suuri investeeringuid ja head know-how ’d,” osutab ambitsioonikas noormees.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus pakub suvekoolis palju põnevaid kursusi Pärnumaa Kutseharidusekeskuse täiskasvanute koolituse osakond pakub mitmekülgseid võimalusi enesetäiendamiseks. Pakume tööalaseid ja vajadusel ka huvialaseid koolituskursuseid. Meil on tunnustatud koolitajad, tänapäevase tehnoloogiaga sisustatud teooria- ja praktikaklassid. Koolituskursuseid korraldavad oma ala asjatundjad koolitusjuhid Gerli Ollino ja Teele Luks.

Väljakujunenud traditsioonina korraldab Pärnumaa Kutsehariduskeskus juba üheteistkümnendat aastat suvekooli, mis on hea võimalus omandada uusi teadmisi, oskusi ja ideid uueks õppeaastaks, ning seda mõnusas suvises Pärnus.

Sellel aastal on koolitused suunatud käsitöö- ja kodundusõpetajatele, lasteaiaõpetajatele ning koolide ja lasteaedade kokkadele, kuid kursustel võivad osaleda ka kõik teised huvilised.

Käsitöö- ja kodundusõpetajatele pakume sellel aastal võimalust saada teadlikumaks tervislikust toitumisest ja tervisliku menüü valmistamisest. Neid teadmisi saavad õpetajad kodundustundides edasi anda, et muuta meie noorte toiduvalikuid teadlikumaks. Lisaks on plaanis käsitleda lauakommete ja etiketiga seotud teemasid. Loovtööna õmblemiskursusel valmib vanast esemest uus ehk järgitakse tänapäeval populaarset ReUse mõtteviisi. Kätt proovitakse ka puidutöö alal ja plaanis on valmistada pildiraam.

Koolide ja lasteaedade kokkadele pakume võimalust omandada

oskusi väikese eelarvega menüü koostamiseks ja valmistamiseks.

Küpsetatakse väikeseid saiu ja valmistatakse laste lemmikuid magustoite. Viimasel koolituspäeval mõtiskletakse selle üle, miks maitseb toit alati paremini, kui ta on serveeritud ja garneeritud isuäratavalt.

Sellel aastal pakume võimalust kujundada ka personaalset koolituskava suvekooli väljapakutud teemade hulgast, kui Teie sihtgrupist lähtuvad teemad Teile huvi ei paku. Lihtsalt valite välja omale sobivad teemad, kooskõlastate koolituskava koolitusjuhiga ning oletegi koolitustele oodatud.

Osalejatele pakume ööbimist meie vastvalminud õpilaskodus, kus ööbimine on väga soodne, vaid 5 eurot öö.

Esmaabist patsipunumiseni Lasteaiaõpetajate suvekooli ootame kõiki, kes oma igapäevases töös ja toimetustes puutuvad kokku lastega (lasteaiaõpetajad, klassiõpetajad, ringijuhid, lastega tegelevad inimesed jt).

Lasteaiaõpetajatele on välja on pakutud 5 huvitavat tööalaselt vajalikku teemat: väikelapse esmaabi, patsipunumise lühikursus, häälekoolitus, taaskasutuskäsitöö-paberikunst ning mida vajab erivajadustega laps lasteaias.

Väikelapse esmaabikoolitus annab ülevaate eluohtlikest situatsioonidest ja seisunditest väikelastega ning praktilised õpetused, kuidas nendega toime tulla.

Räägitakse erinevatest mürgistustest, allergiast, puugist, elustami-

KUTSE HEAST KOOLIST

KÄSITÖÖ- JA KODUNDUSÕPETAJATE SUVEKOOL 30.07 Teadlik ja tervislik toitumine 4 t 30.07 Tervislik menüü ja selle valmistamine 6 t 31.07 Lauakombed ja etikett 4 t 31.07 Õmblemine - ReUSE ehk vana uues kuues 6 t 01.08 Puidutöö õpituba - pildiraami ning käsifreesiga pildi valmistamine 4 t LASTEAIAÕPETAJATE SUVEKOOL 30.07 Väikelapse esmaabi 4 t 30.07 Patsipunumise lühikursus 4 t 31.07 Mida vajab erivajadustega laps lasteaias? 4 t 31.07 Häälekoolitus 4 t 01.08 Taaskasutuskäsitöö - paberikunst 4 t KOOLIDE JA LASTEAIAKOKKADE 30.07 Väikese eelarvega menüü ja kalkulatsiooni koostamine 30.07 Väikese eelarvega menüü valmistamine 31.07 Küpsetamine: väikesed saiad ja pirukad 31.07 Toiduvalmistamine- magustoidud lastele 01.08 Toitude serveerimine ja isuäratav garneerimine 30.07 - 31.07 Suvekool õpilaskodu personalile 31.07 – 01.08 Meetodid seksuaalkasvatuses 02.08 – 03.08 Rätsepate loovad suvepäevad Täiskasvanute koolituse osakond Info: www.hariduskeskus.ee/täiend-ja-ümberõpe 4427870, kursused@hariduskeskus.ee

sest, termilistest kahjustustest, ninaverejooksust ja erinevatest traumadest.

Patsipunumise lühikursusel omandatakse teadmisi punusoengute liikidest ja tehakse praktiliselt läbi 10 erinevat patsi.

Häälekoolitusel õpetatakse osalejatele tundma omaenda häält, kuidas seda säästlikult, veenvalt ja täie tunnetusega kasutada. Õpetatakse leidma oma loomulik hääl ja antakse nõuandeid, kuidas sellega sõbraks saada. Koolitus on nii praktiline kui ka kogemuspõhine.

Taaskasutuskäsitöö-paberikunsti koolitusel antakse huvitavaid ideid jääkmaterjalide kasutamisest.

Praktilise tööna valmivad munarestidest lilled ja ruumiline pilt.

Koolitusel – mida vajab erivajadustega laps – räägitakse sagedamini esinevatest erivajadustest ning antakse ülevaade teenustest ja võrgustikest (rehabilitatsioonisüsteem, omavalitsuse teenused), kes aitavad toime tulla erivajadustega lastega.

Seksuaaltervise koolitus Seksuaaltervise teema on väga eluline ja oluline, kuna alates peale väärtustest ning kulgedes turvalise seksuaalkäitumiseni on see teema väga laiahaardeline ja eluhõlmav. Väga tänuväärne on see töö, mida erinevad õpetajad ja noortekeskuste noorsootöötajad seksuaalkasvatuse alal teevad. Seksuaaltervise koolitus saigi inimeseõpetuse õpetajatele ja noorsootöötajatele välja pakutud, kuna jätkuvalt näitavad küsitlused ja uurimused, et seksuaalteemalistest koolitustest tuntakse puudust. Päikeselises Pärnus suvekoolis toimuv kahepäevane koolitus toob seksuaaltervist käsitlevad haridustöötajad kokku, et rääkida õpetamise uutest meetoditest ja suundadest seksuaalhariduses.

Esimesel päeval keskendutakse õpilastele ja noortele suunatud seksuaalharidusele. Teisel päeval on keskmes lapsevanemad ja see, kuidas nendega seksuaalsuse teemadel rääkida. Koolitajad on Kristina Papsejeva ja Irje Tammeleht, kellel mõlemal selja taga pikk seksuaaltervise koolitajakogemus alates aastast 1999.

Koolituse tulemusena on õpetajatel ja noorsootöötajatel rohkem kindlust, käsitlemaks seksuaalteemasid. Koolitusel osalenud saavad kaasa ka meetoditekogumiku, mille abil seksuaaltervise teemalisi tunde ja koolitusi sisustada.

Suvekooli ootame täiendama ka õpilaskodude personali, kellele pakume seadustest lähtuvaid teadmisi, kui ka teemasid, mis on seotud noortega – õpilaste käitumine, probleemsed teismelised jne.

Lisaks kutsume kokku rätsepaid üle Eesti võrgustiku moodustamiseks. Üritus on mõeldud rätsepate/ individuaalõmblejatele, kes otsivad uusi võimalusi arenguks ja on huvitatud võrgustiku moodustamisest.

7

8

Kooliristmik

Tasuta õppimisvõimalused suurenevad õppida tootmistehnikat, ergonoomikat või energiakasutust, tuleb ühise pingerea alusel astuda tehnika ja tehnoloogia õppekavale, kus hiljem toimub vastav spetsialiseerumine.

Sama kehtib kalakasvatuse ja loomakasvatuse, metsamajanduse ja metsatööstuse, maa- ja kinnisvarakorralduse ja geodeesia puhul, mis on koondunud vastavalt loomakasvatussaaduste tootmise, metsanduse ja geomaatika õppekava alla.

Tänavu võtab Eesti Maaülikool vastu 690 tudengit – vaid mõnikümmend tudengit vähem kui eelmisel aastal.

See-eest on õppimine kõigil õppekohtadel tasuta – sealhulgas niisugustel õppekavadel, kus varem sai õppida vaid tasu eest.

Eesti Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel õppekavadel – keskkonnakaitsest ja maastikuhoiust majanduseni ja tehnotroonikast veterinaarmeditsiinini.

Meil on ka erialasid, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa.

Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine, vaid iga tudeng on sõltuvalt valitud erialast ka tegelikkuses tutvunud koolis õpetatud taimeliikidega, nende kasvukohtadega, erinevate seadmetega jne. Metsanduse doktorant Kristi Teppo räägib, et tema tuli maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seotud eriala.

Tallinnas pakutavad erialad ei tundunud talle piisavalt looduslähedased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks. „Samuti eelistasin suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja saab tihedamalt õppejõududega suhelda,” ütleb ta. Ühe olulisema osana maaülikoolis õppimise juures toob ta aga näiteks praktika Tartu lähedal Järvselja katsemetskonnas – aasta

Praktikal on Eesti Maaülikooli õppetöös oluline osa. jooksul õpitu rakendatakse kevadel ja suvel praktikasse. „Seeläbi osatakse palju rohkem hinnata loodust ja selle keerulisi suhteid,” arvab Kristi. „Kindlasti on praktikumide juures olulised ka kursusekaaslastega koosviibimised, mis mõnikord venivad hommikutundideni.”

Suuremad muutused – tasuta õpe ja muutunud õppekavad Uuest õppeaastast on õppimine kõigil õppekavadel tasuta, sealjuures varem vaid tasu eest pakutaval loodusturismi erialal, kuhu 2013/2014. õppeaastal võetakse vastu 25 üliõpilast.

Sarnaselt mitme teise õppekavaga kannab Eesti Maaülikooli üks populaarsemaid bakalaureuse õppekavasid maastikuarhitektuur, mis varem oli keskkonnakaitse eriala spetsialiseerumine, tulevast

õppeaastast uut nime – keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus. „Sisulisi muutusi võrreldes varasemaga on õige pisut, lisandunud on erialaste valikainete blokk. Et õppekava hõlmab aga maastikku laial skaalal, mitte kitsalt arhitektuurseid ja maastikuehituslikke küsimusi, siis kajastab muutunud nimi paremini õppekava sisu,” selgitab õppekava juht, professor Simon Bell. „Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekava loob keskkonnahoiule ja loodusteadustele aga ka maastikukujunduse baasoskustele tugineva aluse õpingute jätkamiseks magistratuuris maastikuarhitektuuri erialal, mille lõpetamisel saadakse maastikuarhitekti kvalifikatsioon.”

Mitu varem eraldiseisvalt õpetatud eriala on nüüd koondunud ühise õppekava alla. Näiteks kui on soov

Eesti Maaülikool on arenev ja uuenduslik ülikool Maaülikool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppeja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Maaülikoolis tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppejõude ja -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal.

Kariina Tšursin, Eesti Maaülikooli turunduse peaspetsialist

INFOPÄEV TALLINNA POLÜTEHNIKUMIS TÖÖTOAD • PÄEVAJUHT • DJ

HOMSETELE VÕITJATELE TÄNASTELT NOORTELT MEISTRITELT Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee www.tptlive.ee

Meie loome tulevikku.

Praktilised erialad, teaduspõhised lahendused.