Koolitus Agne Narusk Sel suvel hakkas kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis lubab tasustatud þppepuhkust kþigile tasemeþppijatele ßhtsetel alustel. Enam pole oluline, kas þppur on päevases vþi kaugþppes, þpib osalise vþi täiskoormusega, kas ta on täiskasvanute gßmnaasiumi, ametikooli tasemeþppe, rakenduskþrgkooli vþi ßlikooli nimekirjas – þppepuhkust on talle igal juhul ette nähtud 30 kalendripäeva þppeaastas. Sellest 20 päeval säilib keskmine palk, ßlejäänu tähendab n-Ü palgata puhkust. Õppepuhkust saab väga selgetel alustel ka siis, kui tÜÜtaja
traditsioonilises mþttes koolis ei käi, kuid osaleb tÜÜalasel koolitusel. Ehk siis käib näiteks kursustel, mida on tal tÜÜandja otsusega selgelt tÜÜ juures vaja. Keerulisemaks läks uue seaduse kehtima hakkamisega lugu selliste koolitustega, mida otseselt þppija praegusel tÜÜl vaja pole vþi ei soovi tÜÜandja, et tema tÜÜtaja þpiks, ßkskþik, kas kursus ja koolitus haakuvad tÜÜga vþi mitte. Näiteks kui sekretär Anu otsustab osaleda hiina keele kursustel, kust saadud oskusi tema praegusel tÜÜkohal kindlasti vaja ei lähe, sþltub ainult tÜÜandjast, kas ta soostub lugema Anu koolitust tÜÜalaseks koolituseks vþi mitte. Miks on
see Anule tähtis? Esimesel juhul saab Anu tasustatud þppepuhkust, teisel juhul mitte. Õppepuhkust saab uue seaduse järgi vþtta ßkskþik millisel koolitusel osaleja, kuid kui þppur ei suuda tÜÜandjat veenda, et kursus on talle praeguses ametis äärmiselt vajalik, on þppepuhkus tasuta. Seaduse eelnþu koostajad taandasid tasustatud þppepuhkuse teema poolte kokkuleppe kßsimuseks.
Kvaliteet þppurite abiga Koolitajate jaoks muudab uus TäKS isegi rohkem kui þppijatele. Koolituslubade taotlemise kord muutub kardinaalselt: kohustus seda teha jääb alles vaid koolitustele, mille läbiviimiseks
Kui kehakeel ei aita...
Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Projektijuht: Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Toimetaja: Kristiina Viiron kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
Foto: Shutterstock
TÜÜ kþrvalt þppijad saavad þppepuhkust teistmoodi kui varem
1. juulist jþustunud täiskasvanute koolituse seadus lubab þppepuhkust kþigile, kes tÜÜ kþrvalt osalevad tasemeþppes, þpitava seotus tÜÜkohaga ja þppevorm pole enam olulised.
AUGUST 2015
Pane tähele! 30 päeva þppepuhkust kþigile Iga tÜÜ kþrvalt tasemeþppes osaleja saab 20 kalendripäeva tasulist puhkust þppeaastas, lisaks 10 päeva tasuta puhkust. Mitte-tasemeþppes þppija saab tasulist þppepuhkust vaid siis, kui tÜÜandja sellega nþustub.
Õppelaen ka osakoormusega þppijale 1. juulist kehtima hakanud täiskasvanute koolituse seadus lubab þppelaenu vþtta ka kþrghariduses osakoormusega þppides, seni on see þigus olnud vaid täiskoormusega tudengitel.
Ravikindlustuses kadus vanusepiirang
Tasustatud Ăľppepuhkust saavad kĂľik tasemeĂľppes Ăľppijad.
on seatud kĂľrgendatud nĂľuded (nt autokoolid, eesti keele koolitus tasemeeksamiks jms). Ăœlejäänud täienduskoolituse läbiviimine on n-Ăś vaba majandustegevus, aga kui koolitaja soovib teatud täiendavaid hĂźvesid – Ăľppepuhkuse andmise ja koolituskuludelt tulumaksu tagastamise vĂľimaldamist Ăľppijale – peab ta esitama majandustegevuse teate ning seega täitma ka täienduskoolitusele seatud nĂľudeid. Ă•ppija omakorda peab nßßd meeles pidama, et Ăľppepuhkusele on tÜÜandja kohustatud teda lubama ainult siis, kui tÜÜtaja Ăľpib koolitaja juures, kes on oma tegevusest ministeeriumi teavitanud vĂľi kellel on tegevusluba,
märkis haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. Sama kehtib ka tulumaksutagastuse puhul. Ăœlikoolidel on reeglina need asjad korras, kuid lĂźhemate koolituste ja kursuste puhul on oluline tegevusloa olemasolu jälgida isegi siis, kui kursust pakub maineka kĂľrgkooli täienduskoolituskeskus. Seadus Ăźhtlustab tegevusloa taotlemise ja majandustegevuse teate esitamise nĂľuded kĂľikidele koolitusasutustele – riigi-, kohaliku omavalitsuse Ăľppeasutus, avalik-Ăľiguslik asutus, eraettevĂľte ja FIE on selles kĂźsimuses edaspidi vĂľrdsed. Senised tegevusload kehtivad kuni 2016. aasta juuni lĂľpuni.
Ăœldhariduses ja Ăźldkeskhariduses Ăľppijad saavad ravikindlustuse ka siis, kui nad on vanemad kui 21- ja 24-aastased. Praegu kehtis neil ravikindlustus vaid nimetatud vanuseni, mis muutis vanemas eas Ăľppimise tÜÜkohata täiskasvanule raskeks. Kutsehariduses polnud vanusepiirangut ka varem.
Kodulehekßlg kohustuslik Kþigil koolitajatel peab edaspidi olema kodulehekßlg, kus on kättesaadavad koolituste aluseks olevad þppekavad, koolitajad ning nende kvalifikatsioon, þppekorralduse alused (vastuvþtutingimused, þppetasu maksmise ja tagastamise tingimused), asutuse pþhikiri ning kvaliteedi tagamise alused. Allikas: haridus- ja teadusministeerium
Õppeaasta pþhiperiood 14.09.2015–03.06.2016 Augustis Inglise (ka tÜÜalane, tase A2 ja B1), saksa, inglise (A1–A2, B1–B2), prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, itaalia (0–A1), hispaania soome, rootsi, araabia, tßrgi ja jaapani keel. (A1) ja prantsuse keele (A1–A2) intensiivkursused. Registreerumine kodulehel, alates 31.08.2015 ka kohapeal. Testimine 31.08.–11.09.2015.
KIIRUSTAGE! SOODUSHINNAD KUNI 10.09.15
(QGOD 7DOOLQQ ‡ WHO ‡ ZZZ WDOOLQQDNHHOWHNRRO HH
Septembris lisaks vene keele (A1–A2) vestluskursus. Registreerumine kodulehel.
Koolitus Tallinna tehnikaülikoolis algas eile lisavastuvõtt 35-le erialale, täitmist ootab ühtekokku 399 õppekohta. Tule õppima Luua metsanduskooli! Veel on vabu kohti järgmistele erialadele: Luua, Palamuse vald 49203 Jõgeva maakond
tel 776 2111 e-post info@luua.ee
Seoses lapse kooliminekuga kerkib päevakorda hulk küsimusi Kooliminek on suur pööre lapse, aga ka tema vanemate elus. Nelja pere lapsevanemad räägivad, mida nemad seoses lapse (laste) kooliminekuga tähtsaks pidasid ning mida niisugust sellest õppisid, mida teistelegi kooliminevate laste vanematele soovitada tasub.
PÕHIHARIDUSE BAASIL AIANDUS Maastikuehitaja IV taseme kutsekeskharidusõpe / statsionaarne / 3 a Puukoolimajandus III taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1 a
KESKHARIDUSE BAASIL METSANDUS Metsamajandus (metsur) IV taseme kutseõpe / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 2 a Metsanduse spetsialist V taseme kutseõpe (jätkuõpe) / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 1 a Arborist IV taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1,5 a Puittaimede hindaja V taseme kutseõpe (jätkuõpe) / mittestatsionaarne / 1 a
TURISM Looduretkejuht IV taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 2 a
AIANDUS Maastikuehitaja IV taseme kutseõpe / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 2 a Haljasalade hooldaja IV taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1 a Kõikidel erialadel head praktikavõimalused nii kodu- kui ka välismaal. Dokumentide vastuvõtt statsionaarsesse õppesse kuni 18. augustini 2015. Dokumentide vastuvõtt mittestatsionaarsesse õppesse kuni 17. augustini 2015. Täpsem info: www.luua.ee
Agne Narusk Vilve Torn Signe Kalberg Kristiina Viiron Eelmisel aastal alustas KeskEestis kooliteed Mihkel, kel kodust kooli viis kilomeetrit. Jalgsi minnes võib see teekond lüheneda kolmele kilomeetrile, kuid ka bussiliiklus kodu ja kooli vahel on üsna tihe. „Esiteks oli meil Mihkli iseseisvumise hirm, et kuidas ta üksinda kooli läheb ja sealt tagasi tuleb, nö ise hakkama saab,” meenutab Mihkli ema Katriina. Alguses käiski Mihkel emaga koos koolis või viisid vanemad teda hommikul autoga koolimaja ette ja lõunal jalutas ema talle vastu. Hiljem hakkas poiss üksi koolist koju tulema ja mõnikord juhtus ka nii, et ta sõitis ise bussiga kooli.
Pelgusi ja eelarvamusi, mis Mihkli kooliminekuga kaasnesid, oli Katriina sõnul veelgi. „Kartsime, et ta kaotab midagi ära, sest paraku on Mihkel paras tuulepea, kes suudab unustada oma asju kõikjale. Nii juhtuski. Ta unustas ühel korral oma koolikoti bussi, kuid selle saime kenasti bussist kätte,” räägib ema. Katriina tunnistab, et Mihkli puhul oli suur küsimärk ka see, kuidas laps tuleb toime iseseisva õppimisega kodus. „Arvasime seda, et peame temaga koos palju õppima hakkama. Et jäetakse palju kodutöid, mis võtavad ka vanematelt suure osa nende ajast,” täpsustab Katriina. Kodutöid anti, kuid need olid lihtsad. Alguses võttis see poisi emalt-isalt tunnikese ja seda ka sellepärast, et laps alles harjus kohustusega luge-
da ja võitles vastu. Siis muutus see pooleks tunniks ning varsti suutis Mihkel juba iseseisvalt ülesanded ära teha ning vanematel tuli vaid kontrollida või meelde tuletada. Üks märksõnu, mis pahatihti seoses kooliga meelde tuleb, on koolikiusamine. Katriina sõnul see omamoodi realiseeruski, aga mitte niivõrd koolis, vaid koolivälisel ajal. Koolist koju tulles kiusas üks vanema klassi poiss teisi, sealjuures ka Mihklit. Aitas see, kui Mihkel ei sõitnud enam bussiga koju, vaid ema tuli talle järele.
Iseseisvus tuleb liigse kõrvalise abita Pärast kolme lapse kooliteele saatmist on 16-aastase Joonatani, 14-se Morteni ja kümnese Jette Marie vanemad Kätlin ja Janek jõudnud arusaamisele, et
last kooliks ülemäära ette valmistada ei saa – tahe õppida ja teadmisi omandada peab tulema tema seest. „Last saab innustada, aga mitte käsu korras panna tegema asju, mida ta üldse teha ei taha. See on veenmise kunst, mis ei sõltu alati vanemate oskustest, vaid ka õnnest ja andekusest. Mitte üksnes laste, vaid ka vanemate omast. Kõige tähtsam on ehk see, et püüda iga päev elada ja õppida mõistlikult – küll siis need tükid tehtud saavad – nii kooli- kui ka koerustükid,” usub Kätlin. Lapse kooliteed paika sättides on Kätlin ja Janek seda meelt, et aitamise ning iseseisvuse vahel peab valitsema tasakaal. Hommikul kooli (kool asub pealinnas) minnakse küll isaga, sest niikuinii on neil üks tee minna, aga koolist koju tulevad lap-
Koolitus Foto: Rauno Volmar
Pikapäevarühmast võib olla esimese klassi õpilasele ja tema vanematele palju abi - kodutööd saavad tehtud ja lapsevanem saab ajapikendust lapsele kooli vastu minememisel.
sed omal käel. Sama põhimõte kehtib peres ka trennide valikul – asukoht on niisugune, kuhu lapsed ise saavad ja viitsivad kohale minna. Liigse kõrvalise abita tuleb ka iseseisvus, on Kätlin ja Janek veendunud. „Kõige olulisem on anda lapsele vabadus valida, mis talle tähtis tundub ja seda analüüsida, kas see ka sinu meelest talle (piisavalt) oluline on. Kui tundub, et last on vaja suunata, võib see mingil määral õnnestuda, kuid mitte lõpuni,” ütleb Kätlin.
Argipäeva logistika paika Veidi vähem pingeline tuleb esimene kooli-poolaasta siis, kui juba augustis argipäeva plaan põhijoontes läbi mõelda, teab pealinnas kolmandasse klassi mineva Luisa ema. Kes äratab hommikul koolilapse ja seab ta minekuvalmis? Kes viib lapse kooli? Kes tuleb hiljem vastu? Kes saab tööl alati mobiiltelefoni sees hoida, juhuks kui koolist helistatakse või on lapsel abi vaja? Mida jüts koolist tulles sööb? Kui-
das ta huviringi või trenni ning sealt koju saab? Kes ja millal lapse õppimise üle vaatab ning kes perest võtab aega koos lapsega järgmise päeva asjad valmis panna ning koolipäeva muljeid arutada? Tundub lihtne, et küll loksub ise paika. Elu on näidanud, et ega ikka loksu küll. Lapse omapead jätmine kõigis neis küsimustes ei tähenda, et igapäevaelu ongi iseenesest paika läinud. See tähendab hoopis suuremate probleemide algust.
Tuttavates peredes on Luisa ema sõnul kõige raskemaks küsimuseks kujunenud lapse koolist koju toomine. „Mitte kõik töökohad ja ametid pole sellised, kust keset tööpäeva saab korraks ära käia,” nendib ta. Kel võimalik, palub vanavanemate või koduse naabritädi abi. Hästi töötas peretuttava meetod: tema leidis suhtlusvõrgustiku abil tudengi, kes väikese raha eest keskpäeval koolilapsel koolis vastas käis ning lõunasöögi soojaks tegi. Kodupaiga koolides (sisukam vaste piirkonnakoolile – A.N) on kombeks klassikaaslaste vanematega tutvust sõlmida, et näiteks väikese lapsega kodune ema tooks koolist ära ka teised sama tänava lapsed. Kellel kui kaua tuleb koolis vastas käia, on väga erinev – survet avaldada ei tohi, laps annab väga selgelt mõista, millal on vanemal aeg koolivärava taha jääda. Õnneks on enamikes koolides esimese klassi laste jaoks olemas pikapäevarühmad – need annavad koolist koju toojale mõned tunnid ajapikendust.
õppimine kujuneb iseenesest harjumuseks – et kui laps teab, et talle on koolis kodutöö teha antud, siis ta selle ka ära teeb. Tegelikult oleksin ma pidanud koduste tööde tegemisele iga päev tähelepanu pöörama, sest ega muidu lapses kohusetunnet teki,” teab ema tagantjärele tarkusena. Kuigi esimeses klassis sageli kodust tööd ei jäetagi, võinuks ikkagi koolis õpitut üle korrata, arvab ta nüüd. „Kesk-
VÕÕRKEELTEKESKUS
Kohustetunne iseenesest ei tekkinud Väikelinnas kolm last kooli saatnud kolme lapse ema Kaidi meenutab, et võttis laste kooliminekut ehk natuke liiga kergekäeliselt. „Ma arvasin, et kodus
Mõtle suurelt! TUTVU EBSi UUENENUD BAKALAUREUSEPROGRAMMIDEGA: RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE* • Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine • UUS! Ettevõtlusrahandus
ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE • Loomeettevõtlus • Professionaalne müük • UUS! Tehnoloogiaettevõtlus
VÕÕRKEELED JA ÄRIKORRALDUS* Kestab suvine vastuvõtt! Tee õige valik ja tule EBSi. Gümnaasium – Ülikool – Täiendõpe www.ebs.ee
misel tütrel jäi teismeeas õppimine vahepeal täitsa unarusse ning ma arvan, et pean sealjuures ka iseendale otsa vaatama – see juhtus kindlasti ka seetõttu, et tal polnud tekkinud harjumust iga päev kodus hoolsalt õppida. „Ega siis polnud muud, kui hakkasin tema kodutöid siis iga päev kontrollima,” märgib Kaida. „See kandis vilja ka, näiteks matemaatika hinde parandas tütar veerandiga ühest neljaks.”
• Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine * Võimalus omandada EBSi ja Lancaster University Management Schooli topeltdiplom.
Koolitus
Kutsekoolides on konkurss paljudel õppekavadel, kuid leidub ka neid, kus õppekohti rohkem kui soovijaid Foto: Sven Arbet
Paljudes kutsekoolides dokumentide vastuvõtt alles käib, kuid üldjoontes on pilt menukamatest ja vähem köitvatest erialadest siiski selge. Kristiina Viiron Pärnu kutsehariduskeskuses on keskharidusel baseeruval vastuvõtul kõige menukamateks õppekavadeks esmaspäevase seisuga – dokumente võetakse vastu 14. augustini – raamatupidaja (2,8 soovijat kohale), kosmeetik (2,19), väikeettevõtlus (1,8) ja juuksur (1,38). Kooli avalike suhete juhi Anneli Rabbi sõnul on see ka üsna ootuspärane, sest nimetatud erialad on ka varasematel aastatel menukaks osutunud. Raamatupidaja ja väikeettevõtluse juures mängib tema sõnul tõenäoliselt rolli ka see, et õppetöö ei toimu iga päev ning see võimaldab õppida ka töö kõrvalt. Nn iluerialad – kosmeetik ja juuksur on Pärnus aga niisugused ametid, millel alati ka rakendust leiab. „Meil on siin spaad ja leidub kohti, kuhu tööle minna,” nendib Rabbi. Rohkem soovijaid võiks keskhariduse baasil õppekavadele olla näiteks rätsepatööle. „Vajadus hea rätsepatöö järele on olemas,” kinnitab Rabbi. Niisamuti jagub vabu kohti veel
ka näiteks hooldustöötajale ja müügikorraldajale. Põhihariduse baasil äratasid kõige elavamat huvi majutusteenindus (2,13 soovijat kohale), IT-süsteemide nooremspetsialist (2,07), ehitusviimistlus (1,72), sõiduautotehnik (1,33) ning pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia (1,13) õppekavad. Neil erialadel on vastuvõtt nüüdseks ka lõppenud, kuid veel oodatakse õppijaid üsna mitmele õppekavale. Näiteks arboristile, keevitajale tislerile jt. „Üldiselt oli põhihariduse järgne täituvus hea, arvestades põhikoolilõpetajate arvu,” nendib Rabbi.
Neiud automaalriks Tallinna tööstushariduskeskuses, kus dokumentide vastuvõtt keskkooli baasil kestab veel täna, on kõige enam soovijaid juuksurile (3 soovijat kohale) ja mehhatroonikale (1,5). Kui esimesena nimetatu on läbi aastate menukaks osutunud, siis mehhatroonika on kooli õppedirektor Mirje Burmeistri sõnul üllataja. „Esmakordselt
Nii Narva kutseõppekeskuses kui ka Võrumaa kutsehariduskeskuses jagub piisavalt neid, kes tahaks õppida keevitajaks.
on konkurssi märgata,” nendib ta. „Varem on sinna jäänud vabu kohti ja on saanud ka hiljem liituda.” Ilmselt jääb õppekohti vabaks lehtmetalli töötluse ja autokeretehnikute õppekaval. Kusjuures varem on õppureid pigem köitnud viimatimainitud eriala võrreldes automaalri omaga, ent just maalriks püritakse tänavu parema meelega. Sealjuures soovivad autovärvijateks saada ka neiud. Põhikoolibaasil laekus enim avaldusi sõiduautotehniku ja sisekujundaja assistendi õppekavale (mõlemal 1,5 soovijat kohale), napiks jäi neid, kes soovinuks saada metallilõikepinkidel töötajateks. „Arvatakse, et tegemist on musta tööga, aga tegemist on just oskusi nõudva erialaga,
mis enamasti on ka hästi tasustatav,” viitab Burmeister. Narva kutseõppekeskuse popimaks erialaks keskkooli baasil (vastuvõtt kestab reedeni) on raamatupidamine, kus konkurss on kaks inimest kohale. Vähest huvi on üles näidatud multimeediumi eestikeelsele õppekavale, küll aga jagub soovijaid venekeelsele õppekavale. „Venekeelsele õppekavale alati tullakse. Narva kutseõppekeskus on Eestis ka ainus koht, kus multimeediat vene keeles õpetatakse,” räägib kutseõppekeskuse õpetaja Aleksandra Leštšuk. Konkurssi pole ka kergete rõivaste õmblemise, sisetööde elektriku ja müüja-klienditeenindaja erialale. Põhikooli baasil kogusid rohkem huvilisi keevitaja (1,5), koka ja autotehniku õppekavad.
Kutsub õppima: *Usuteaduse rakenduskõrgharidusõppesse järgmistele erialadele (3 aastat): - luterlik teoloogia, - hingehoid, - õigeusu teoloogia. *Usuteaduse magistriõppesse järgmistele erialadele (2 aastat): - usuteaduse süvendatud õpe, - diakoonia ja hingehoid. *Kristliku kultuuriloo magistriõppesse (2 aastat). Dokumentide vastuvõtt toimub 3. - 14.08.2015 Tallinnas (Pühavaimu 6) ja Tartus (Ujula 1 a). Lisainfo: e-postil dekanaat@eelk.ee, telefonidel 611 7403, 553 0399, ui.eelk.ee kodulehel.
Uued õppekavad sügisel Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Vadim Mitroshkin ütleb, et kõige suurem konkurss keskkooli baasil kutseõppesse on väikeettevõtluses (2,2 soovijat kohale) ja ärikorralduses, hästi on täitunud ka keevitaja õppekava. „Avame grupid peaaegu kõikides valdkondades, aga ilmselt ei lähe käiku toitlustuskorralduse jätkuõpe. Sinna oodatakse erialase töökogemusega või sarnase erialaga inimesi, aga võib-olla neid siis ei ole,” nendib Mitroshkin. Eelmise nädala neljapäevase seisuga oli üksnes kaks avaldust laekunud pehme mööbli valmistaja õppekavale ja mitte ühtegi avaldust mehhatroonika jätkuõppesse, nii et ka nendes valdkonnades on õppegrupi avamine küsimärgi all.
Mitroshkin märgib, et oktoobris ja novembris on plaanis vastuvõtt korraldada veel mitmel uuel õppekaval, sealjuures sellistel, mis sobivad töö kõrvalt õppimiseks. Näiteks IT-süsteemide nooremspetsialist, mis sobib hästi kontoritööd tegevale inimesele. Mitmed õppekavad, millele vastuvõttu plaanitakse, on töökohapõhised, näiteks müürsepp, APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator ja puidupingioperaator. „Hakkame õppureid otsima tööandjate kaudu,” täpsustab Mitroshkin. Tartu kutsehariduskeskuse kodulehekülje andmetel on tänavu taas menukas spaateenindaja eriala, samuti on juuksuri erialale laekunud ootuspäraselt suur hulk avaldusi. Suurima konkursiga õppekavaks osutus aga sessioonõppes raamatupidaja eriala, kus ühele õppekohale konkureerib ligi seitse soovijat. „Tegu on omamoodi rekordiga, sest nii kõrget konkurssi kohale pole kutsehariduskeskuses mõnda aega olnud,” märgib õppekorralduse juht Mariann Karja. Hästi on sisseastujad vastu võtnud ka kutsehariduskeskuse uued erialad. Näiteks noorem tarkvara arendaja, bürootöö ja giidi õppekavad. Hiljemalt 17. augustiks peaks teada olema, millistele õppekavadele jääb Tartu kutsehariduskeskuses vabu õppekohti.
Lisa endale väärtust! Raamatupidamine Sekretär-juhiabi kursus Ärikeeled Ettevõtlus ja juhtimine Logistika Kinnisvara Täpsem info, registreerimine ja koolituste tellimine ettevõtetesse: tel 733 3690, 5332 6481 • koolitus@reiting.ee Vaata ka teisi koolitusi: www.reiting.ee