Koolitus
Mai 2015 Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Projektijuht: Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Toimetaja: Piret Tamm piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191
ÕPINGUTEGA TIPPU Bakalaureuseõpe: • Ärindus • Rakenduslik majandusteadus (UUS!) • Rahvusvahelised suhted (ingl) • Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl) Magistriõpe: • Ärirahandus ja majandusarvestus • Audiitortegevus • Ettevõtte ja ekspordi juhtimine • Turundus • Kaubanduse juhtimine (UUS!) • Tootmis- ja teeninduskorraldus (UUS!) • Majandusanalüüs • Keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika (UUS!) • Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud (ingl) MBA • Ärikorraldus • Rahvusvaheline ärikorraldus (ingl) Magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ja spetsialistidele Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Magistriõppe info tel: 620 3947 Bakalaureuseõppe info tel: 620 3535 t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee
Dokumentide vastuvõtt 25. juuni – 3. juuli 2015
Koolitus
E-õpe täiskasvanute gümnaasiumis toob õppima ka neid, kes seni kooliks mahti ei leidnud TALLINNA EHITUSKOOL EHITAMISE KUNST
Tallinna täiskasvanute gümnaasium avas kolm aastat tagasi esimese e-õppel klassi. Aasta hiljem tuli e-õpe ka Rapla ja Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumisse. Koolide kinnitusel on e-õpe andnud tõuke õppimist jätkata ka neile, kes varem ajanappusel polnud veel kooli tagasi jõudnud.
Uued kutseõppe võimalused kaasaegses keskkonnas
Tallinn, Pärnu mnt 162
Avalduste vastuvõtt alates / Прием документов с
01.06.2015 kool@ehituskool.ee tel 6519044, 55580281
www.ehituskool.ee
KOOLITUSMATERJALIDE VORMISTAMINE koolitusmaterjalide ja slaidide printimine köitmine
Foto: Kristiina Viiron
Kristiina Viiron Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi haridustehnoloog Ave Soekov ütleb, et kolm aastat tagasi e-õppesse astunud 36 õpilasest on abituuriumisse jõudnud seitse kõige tahtejõulisemat ja sihikindlamat õppijat. „Sel sügisel tuli uusi õppijaid juurde (septembris alustas 33), kellest 21 on jõudnud edukalt eksamiteni ja plaanivad gümnaasiumi lõpetada,” täpsustab Soekov. Mitmed neist, kes e-õppes alustasid, leidsid Soekovi sõnul, et e-õpe neile siiski ei sobi, sest nad vajavad rohkem õpetaja tuge ning läksid üle tavaklassi, kus kontakttunde on e-õppega võrreldes rohkem. Osa on valinud ka aeglasema õpitempo, kuna töö- ja pereelu kõrval täies mahus gümnaasiumis õppimiseks ei jagu neil piisavalt aega. Kui täiskasvanute gümnaasiumi tavaklassil on tunnid kolmel päeval nädalas, siis e-õppe klass käib koolis ühel päeval ning tunnid toimuvad siis tavaliselt neljas-viies õppeaines. E-õppe põhimõte, kus kolmveerand õppetööst toimub Moodle’i keskkonnas ja veerand kontakttundidena, kehtib ka kolm aastat pärast alustamist, kuid kool on muudatusi teinud kursustesiseselt: materjalide edastamise viisis, ülesannete vormis, hindamise korralduses. „Oleme päris usinalt hakanud kasutama veebipõhiste seminaride ja konsultatsioonide või-
E-õppe avamist Rapla täiskasvanute gümnaasiumis peab kooli infotehnoloog Peeter Linnamäe õigeks sammuks. Kool plaanib e-õppega kindlasti jätkata.
malust,” toob Soekov näiteks. Ave Soekov, kes haridustehnoloogi töö kõrvalt ühtlasi keemiat ja bioloogiat õpetab ning 12.e klassi juhatab, kinnitab, et e-õpe on andnud tõuke õppimist jätkata ka neile, kes varem ajanappusel polnud veel tagasi kooli jõudnud. „Mitmed meie e-klasside õppijad on väitnud, et nad poleks kooli saanud tulla kolmel päeval nädalas,” selgitab ta. „Samas saavad nad õppimisele, mis e-kursustel saab toimuda sõltumatult ajast ja kohast, aega pühendada küll.” 11. klassis on e-õppes praegu kaks paralleeli ning 10. klasse avati möödunud sügisel lausa kolm. „Soovijaid oli rohkesti, kuid samuti katkestajaid,” nendib Ave Soekov. „E-õpe nõuab õppijatelt tugevat enesedistsipliini, iseseisva õppimise oskust, ajajuhtimisoskust ja aktiivset (vee-
tunnistused, diplomid diplomitööde printimine diplomitööde köitmine visiitkaardid, flaierid kleebised plakatid roll-up stendid
diplom itööde köitm ine
Küsi pakkumist: tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@koopia3.ee
www.koopia3.ee Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9 Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2015/16. õppeaastaks bakalaureuse- ja magistriõppe muusika ja muusikapedagoogika erialadele ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele. Bakalaureuse – ja magistriõppesse algab avalduste elektrooniline vastuvõtt 15. mail 2015. Dokumente võetakse vastu 15.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Tatari 13, ruumis A-103. Sisseastumiseksamid toimuvad 29. juunist 2. juulini. Doktoriõppesse toimub avalduste, nõutud dokumentide ja materjalide vastuvõtt 15. maist 2. juunini. Doktorantuuri sisseastumiseksami teise vooru lubatud üliõpilaskandidaadid teatatakse hiljemalt 16. juunil; eksami teine voor toimub ajavahemikul 30. juunist 2. juulini. Ettevalmistuskursused muusikateoorias toimuvad 30.05., 13.06. Registreerimine aadressil tkk@ema.edu.ee Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ja ettevalmistuskursuste sisu ja ajakava kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/ ja telefonil 6675 709 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee
bi)suhtlust, milleks kõik õppijad ei ole valmis.”
Pole tavaõppest lihtsam Üks seitsmest tänavusest 12.e klassi lõpetajast Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis on kolme lapse ise Heiko Gross, kes istus taas koolipinki pärast 13 aasta möödumist. E-õppe valis ta kooli dokumente sisse viies – siis selgus, et kolme koolipäevaga nn tavaklassi asemel on tal võimalik valida ka ühe koolipäevaga e-õpe. „Kerge pole küll olnud,” nendib Gross, märkides, et e-õpe ei ole kindlasti tavalisest õppest lihtsam ning enesedistsipliin peab olema suur. „Paljud õpetajad ütlesid, et miks valisime e-õppe, kus peame materjale rohkem läbi töötama kui tavaklassis. Näiteks kirjanduses tuli meil rohkem lugeda, tavaklass arutab tunnis läbi,” räägib Gross. Kui esimesel aastal ehk 10. klassis tegi Gross koolitöö ära niipea, kui see Moodle’isse üles tuli, ja seetõttu võis õppimisele kuluda aega ka kella ühe-kaheni öösel, siis 11. klassis, mil oli tekkinud arusaam õppemahtudest, kujundas Gross õppimise ringi. „Teadsin, millistes ainetes olen tugevam, ei pidanud neid kohe ära tegema ja keskendusin probleemsetele ainetele,” selgitab ta. Mõnes aines esitas ta näiteks ka mitu tööd korraga. Gross nendib, et kõige olulisem õppimise puhul on olenemata õppevormist ikkagi motivatsioon.
Kaks klassi kummaski astmes Rapla täiskasvanute gümnaasiumis on praegu kaks e-õppeklassi – 10.e ja 11.e. Kaks aastat tagasi, kui esimene e-õppeklass avati, täitus see õppealajuhataja Ülle Viitkari ütlust mööda kiiresti – vastu võeti 29 õppurit, kellest 12 lõpetas, kolm jäi klassi kordama
ja ülejäänud langesid välja enamasti mõjuvatel põhjustel – töö, tervis või elukoha muutus. „See väljalangevus on 10. klassi kohta tavaline,” täheldab Viitkar. 11.e jätkab peaaegu samas koosseisus, mis möödunud õppeaasta jooksul välja kujunes, uutest on jäänud püsima kaks õpilast. „See klass on väljakujunenud tore ning ühtehoidev kollektiiv hoolimata ühest õppepäevast nädalas,” tõdeb Viitkar. Sel õppeaastal võttis Rapla täiskasvanute gümnaasium eklassi vastu 23 õppurit, kellest alles on jäänud 10. Viitkari sõnul ei asunudki osa nimekirja võetutest üldse õppima – tegemist oli suures osas õpilastega, kel Rapla TG varem pooleli jäänud. „Ilmselt ei ole neil motivatsiooni,” järeldab õppealajuhataja. On ka neid õppureid, kellele e-õpe ei sobinud ning nad on üle läinud tavaklassi. „E-õpe tõi meile uusi õpilasi, ka neid, keda varem takistas töö või lapsed,” nendib Ülle Viitkar, lisades, et eriti rõhutatakse võimalust laupäeval (Rapla TG e-klassidel toimuvad tunnid laupäeviti) koolis käia. Rapla täiskasvanute gümnaasiumi infotehnoloogi Peeter Linnamäe sõnul ei ole e-klassil põhiainetes – matemaatikas, võõrkeeles ja eesti keeles – oluliselt vähem kontakttunde kui nn tavaklassis. „Oleme aru saanud, et see annab parema tulemuse ja ka õpilased peavad kontakttunde vajalikuks,” põhjendab ta. E-õppe avamist peavad Viitkar ja Linnamäe õigeks sammuks ning kool plaanib e-õppega kindlasti jätkata. „See on õpilastele vajalik ja koolile ka arendav,” ütleb Linnamäe. Ka Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis on kaks e-klassi, üks 10. ja üks 11. klass, kus õpilaste arv vastavalt 34 ja 23. Kersti Kondor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, märgib, et e-klassis õpib näiteks ka üks Austraalias viibiv noor. „Ta on õppimisega hästi järje peal, muretseb, kui üks või teine probleem tekib – näha, et inimene on kohusetundlik,” kiidab ta. Erinevalt eelmärgitud koolidest toimuvad Tallinna vanalinna TG-s kontakttunnid e-klassidele kahel päeval nädalas, neljapäevaõhtuti ja reedehommikuti. Sellest õppeaastast pakub eõpet ka Tallinna Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium, kus sügisel avati 10.e klass.
Koolitus
Kutsekool ei koolita töötuid, vaid hinnatud oskustöölisi Foto: Tallinna mehaanikakool
Ametikoolid avavad uued erialad eelkõige tööandjate soove ja soovitusi arvestades, noorte seas on taas hinnatud ehitusega seotud ametid. Signe Kalberg „Kõige populaarsem eriala on endiselt keevitus ning keevitajate kutseõpe on ümber korraldatud lähtuvalt keevitaja uue kutsestandardi nõuetest,” ütleb Tallinna mehaanikakooli metallierialade juht Anu Kull. Ta lisab, et metallivaldkonnas puuduvad paljud olulised kutsestandardid, mistõttu mitmed uued õppekavad on välja töötatud lähtuvalt töömaailma huvist ehk sotsiaalpartnerite soovituste alusel. Õppekavade väljatöötamisel on aktiivselt osalenud erinevate ettevõtete esindajad. Kull ütleb, et kooli õppetöökodadele toetudes avatakse metallkonstruktsioonide koostaja ning automaatkeevitaja õppekavad. Viimane on ainus omataoline Eestis, kuivõrd automaat- ega robotkeevitust Eestis siiani kusagil õpetatud ei ole. Tegemist on jätkuõppekavaga, st sellele saavad astuda ainult keevitaja pädevusega õppijad. Samuti ainulaadne Eestis saab olema remondi- ja hoolduslukksepa õppekava. See on Kulli ütlust mööda välja töötatud koostöös Eesti masinatööstuse liidu ja OÜ Vondarsoun esindajatega ning esimesel aastal ongi plaanis spetsialiseeruda erinevate metallitööpinkide hooldajate väljaõppele. „Töötame ka õpipoisiõppe õppekavadega. Koostöös BLRT Grupiga alustame laevatorude paigaldajate väljaõppega ning koostöös ettevõttega W-Glass OÜ lehtklaasi lõikepinkidel töötajate väljaõppega,” ütleb Kull. Õpipoisiõpe on õppevorm, kus 2/3 õppetööst toimub ettevõttes
ja seetõttu ootab kool nendele õppekavadele eelkõige neid, kes soovivad kohe ka uuele tööle minna.
Ehitaja amet huvitab noori Uuel õppeaastal võtab Põltsamaa ametikool vastu 200 õpilast, uued erialad on ehitusviimistlus, sõiduautotehnik, sõidukite pindade hooldaja/ rehvitehnik, puhastus- ja kodumajandus ning hooldustöötaja (osakutse koduhooldaja). Ehitaja amet on taas noorte seas ausse tõusmas, sest nii nagu Põltsamaa ametikoolis, on ka 1068 õppuriga Pärnumaa kutsehariduskeskuses huvi selle eriala vastu kasvanud. Mullusel vastuvõtul osutus populaarsemaks erialaks ehitusviimistluse eriala, kus oli konkurss 1,8 inimest kohale. „Tänavu võtab kool vastu 566 õpilast, kõige rohkem ehk 319 kutsekeskharidusõppesse,” ütleb Pärnumaa kutsehariduskeskuse avalike suhete juht Anneli Rabbi. Päris uued on koduhooldaja, puidupingioperaatori ja eritoitlustuse erialad. „Alati arvestame tööturu nõudlusega, kutsekool on vahend, mitte eesmärk. Meie vastuvõtt sõltub suurel määral tööturu vajadustest. Töötuid me ei taha koolitada. Kooli nõunikekogu liikmed on ka töötukassa ja ettevõtete esindajad,” ütleb Viljandi kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus. Viljandi kutseõppekeskus õpib täna 26 erialal 850, kaugõppes umbes 300 õpilast. Sel aastal loodab kool vastu võtta 200 põ-
Tallinna mehaanikakoolis on kõige populaarsem eriala endiselt keevitus.
hihariduse ja 200 keskharidusega õppijat. Looduse sõnul toimus oluline uuenemine mullu, kuid lähtudes olemasolevast õppebaasi võimalustest ning turu nõudlusest töötegijatele pakub kool uutena elektritootmissüsteemide paigaldaja, peoteenindaja, kelneri, korstnapühkija ja ehituskaupade müüja eriala. Järvamaa on saanud tuntust sellega, et maakonnas avati Eesti esimene biogaasitehas Aravetel, nüüd on see töötamas ka Estonia majandis. Kuna neid tehaseid on mujalgi Eestimaal ja selliseid tehaseid ehitatakse aina juurde, on võimalik Järvamaa kutsehariduskeskuses õppida uuel õppeaastal biogaasijaama operaatoriks. „See on tulevikus perspektiivikas,” sõnab kooli asedirektor õppe- ja kasvatusalal Riina Muuga. Samal põhjusel on viimastel aastatel avatud ka kalakasvataja, loomaarsti abilise ja pottsepa eriala, kõige populaarsem on olnud vaieldamatult loomaarsti abilise oma.
Kool arvestab tööandja soovidega Väikses Hiiumaa ametikoolis õpib 163 õpilast 11 erialal. Uuteks on noorem-maastikuehitaja ja aedniku eriala, mõned aastad tagasi alustati bussijuhi eriala õpetamisega. Eelmistel aastatel sisseastujate arvu
poolest kõige populaarsemad erialad olid majandusarvestus (sellest õppeaastast raamatupidamine), bussijuhi ja veoautojuhi eriala. Ametikoolis saab õppida väikesadama spetsialistiks. Tegemist on ainsa erialaga Eestis, et õppida väikesadamate arendamist kutseõppe tasemel. „Uute erialade avamisel ja ka olemasolevate erialade arendamisel arvestame nii keskkonna sobivuse, riiklike prioriteetidega kui ka Hiiumaa kogukonna vajadustega,” ütleb Hiiumaa ametikooli arendusspetsialist Margarita Korol. Kuressaare ametikool on vastuvõtuks välja kuulutanud 30 eriala. „Esmakordselt oleme välja kuulutanud vastuvõtu päevasele
spaateenindaja erialale põhi- või keskharidusega inimestele alates 19. eluaastast,” ütleb teabejuht Taavi Tuisk. „Tahame laiendada ka väikelaevade ehitusega seotud õppekavade valikut. Oleme ainus ametikool Eestis, kes seda eriala õpetab. Plaanis on avada ka keskharidusejärgne ning väikelaevade sisustuselementide paigaldamise õpperühm,” lisab ta. Haapsalu kutsehariduskeskus kavatseb vastu võtta uuel õppeaastal 300–400 uut õppijat. Esmakordselt alustatakse põhikooli lõpetanud noortele bürootöötaja eriala õpetamist. „Eelmisel sügisel avasime esimesena Eestis ehitusplekksepa eriala, märtsis lapsehoidja koolituse, kaks aastat varem hooldustöötaja eriala,” ütleb Haapsalu kutsehariduskeskuse arendusdirektor Aile Nõupuu. Ta lisab, et kõige populaarsemad on siiani olnud majandusarvestuse, mööblirestaureerimise ja sadulsepa erialad.
Lätikeelsed tislerid Valgamaa kutseõppekeskus on ainus Eestis, kus õpetatakse tisleriks õppijaid ka läti keeles. Direktor Margus Ojaots ütleb, et uuel õppeaastal on kavas vastu võtta töökohapõhisesse ja mittestatsionaarsesse õppesse kuuele erinevale erialale umbes 100 õpilast, sealhulgas läti-
keelsesse tisleriõppesse 15–20 õpilast. Kõige põnevam uus eriala, mille kool on avanud, on ingliskeelne logistiku 5. kvalifikatsiooni taseme kaheaastane õppekava, kuhu loodetakse kokku saada 30 õpilast ja mitte ainult Eestist, vaid ka Lätist, Venemaalt, Ukrainast, Armeeniast ja Gruusiast. Rakvere Ametikooli direktori Kuno Rooba sõnul loodab kool suvise põhivastuvõtu raames juurde saada vähemalt 250 uut õpilast. „Uute erialade ja õppekavade vajadus on kasvanud välja just koostöös piirkonna ettevõtjatega. Keevitajate suurest nõudlusest tulenevalt oleme valmis selles valdkonnas suurendama õppijate osakaalu ja seda Lääne-Virumaa tugevate metalliettevõtjate vajadusest lähtuvalt,” ütleb Rooba. Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses õpib praegu 26 erialal umbes tuhat õpilast, uus vastuvõtt annab õppimisvõimaluse rohkem kui 600 õpilasele. Seoses uute spaahotellide avamise ja vanade laiendamisega pakub kool võimalust õppida lisaks raamatupidajale ja meisterjuuksurile (tase 5) ka spaateenindajaks. Viimastel aastatel on kool uute erialadena avanud põhikooli lõpetanuile juuksuri ja väikeettevõtluse eriala.
Koolitus
Ülikoolid püüavad tudengite koolist väljalangemist ära hoida Ülikoolid on võtnud kasutusele mitmeid abinõusid, et tudengid õpinguid ei katkestaks. Põhjust selleks on – igal aastal jätab kooli pooleli sama palju üliõpilasi, kui neid lõpetab. Kristiina Viiron Tallinna ülikooli õppekorralduse peaspetsialisti Mari-Liis Keskpaiga sõnul algab ennetav töö juba enne ülikooli sisseastumist. Kõik, kes Tallinna ülikoolis õppimise vastu huvi tunnevad, võivad tulla ülikooli karjäärinõustamisele või küsida lisainformatsiooni akadeemilistest üksustest. Samuti korraldab ülikool lahtiste uste päevi ning tudengivarju nädalat, kus gümnasistidel on võimalus osaleda ühe päeva vältel huvipakkuva eriala õppetöös. Esmakursuslaste jaoks algab õppeaasta pihta sissejuhatava nädalaga. Erialaseid loenguid veel ei toimu, küll aga räägitakse infotundides, mismoodi õppetöö Tallinna ülikoolis käib. „Toimuvad ka erialade infotunnid, kus tutvustatakse täp-
semalt õppekava ülesehitust ning valikuvõimalusi,” ütleb Keskpaik.
Nõustajad toeks Õpingute vältel on tudengitele vajadusel toeks karjäärinõustaja, ülikooli akadeemiline nõustaja ja psühholoog. „Ka instituutides on olemas akadeemilised nõustajad, kelle ülesandeks on üliõpilaste edasijõudmise toetamine,” täpsustab Keskpaik. Nemad korraldavad tudengitele nii ennetavaid kohtumisi õpioskuste arendamiseks kui ka tegelevad nendega, kes on õpingutega jänni jäänud. „Akadeemilised nõustajad monitoorivad tudengite edasijõudmist, näiteks esimese semestri alguses vaadatakse kindlasti üle, kas üliõpilased
on piisavas mahus ainetesse registreerunud. Nendega, kes ei ole, võtab nõustaja ühendust,” räägib Keskpaik. Nõustajad tegelevad ka nende tudengitega, kelle eksamitulemused jäävad nõrgaks, selgitades välja, mis võiks kehvade tulemuste taga olla ning püüdes koos tudengiga probleemile lahendust leida. Keskpaik nendib, et ennetaval tööl pannakse suur rõhk esimese õppeaasta tudengitele, et nad kohaneksid uue õpikeskkonna ning nõuetega. Edaspidi toimuvad ennetustegevused juba lähtuvalt sellest, millised on aktuaalsed teemad õpingutes (näiteks kõrvalaine valimine, lõputööde koostamine). Potentsiaalse väljalangejaga peetakse ka individuaalseid vestlusi, et katkestamise põhjus välja selgitada. „Kindlasti tutvustatakse neile ka, kuidas nad poolelijäänud õpinguid jätkata saaksid,” viitab Keskpaik. Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul toob suur osa katkestajatest põhjuseks vale erialavaliku ning seetõttu paneb ülikool suurt rõhku õppekavade ja erialade põhja-
likule tutvustamisele. „Sealhulgas oleme näiteks õppekavasid tutvustavad tekstid sõnastatud võimalikult lihtsalt, tuues välja õpiväljundid ning võimalused tööturul. Nii saab üliõpilaskandidaat juba enne sisseastumist hinnata, kas väljavaated on need, mida ta tulevikult ootab,” selgitab Rutiku.
Sissejuhatav kursus Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas, kus väljalangevus esimesel kursusel on suur, on rakendatud sissejuhatavat kursust „Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis”. Muu hulgas kohtuvad esmakursuslased seal õppejõududega, samuti saavad tudengid omavahel tuttavaks. Vastsetel üliõpilastel aitavad tudengielu korraldusega kohaneda tuutorid – spetsiaalse koolituse läbinud vanema kursuse tudengid. Nendel erialadel, kus õpib arvukalt tudengeid, saavad õppejõud palgata õppeassistente õppetöö (peamiselt tehniliseks) toetamiseks. „See võimaldab õppejõududel senisest enam keskenduda kontaktõppele ja annab
Kõrgkooliõpingute lõpetajad ja katkestajad Peaaegu sama palju, kui on igal aastal lõpudiplomi saajaid, on ka neid, kes kõrgkooli pooleli jätavad.
Tallinna ülikooli katkestajad
1470 1679 1523
Tallinna ülikooli lõpetajad
1549 1768 1711
Tartu ülikooli katkestajad
2606 2584 2464
Tartu ülikooli lõpetajad
3002 3083 2859
Tallinna tehnikaülikooli katkestajad
2552 2616 2226
Tallinna tehnikaülikooli lõpetajad
2003 1964 1890
0
2011/2012 2012/2013 2013/2014
500
1000
1500
2000 2500
3000 3500
Allikas: HaridusSILM
rohkem aega ainete sisuliseks arendamiseks, parandades sellega õppe kvaliteeti ning toetades üliõpilaste edasijõudmist,” selgitab Rutiku. Üliõpilased, kes kahtlevad oma erialavalikus, on oodatud Tartu ülikooli karjäärinõustajate juurde. „Ehk leitakse üheskoos, et õpingute katkestamise asemel saab üliõpilane hoopis eriala vahetada,” nendib Rutiku. Tallinna tehnikaülikool ra-
kendab ennetavate meetmetena õppeprorektor Jakob Kübarsepa sõnul näiteks tasandusõpet matemaatikas ja füüsikas ning on arendanud üliõpilasnõustamist (tuutorid). „Õpingute katkestamise vältimiseks oleme käivitanud õppurite erinevate gruppide vajadusi arvestava tervikliku nõustamissüsteemi ning suure väljalangevusega õppeainete monitooringu,” nimetab Kübarsepp.
KUI TEAD, KES ON SINU KÕRVAL, EI OLE OLULINE, KES ON SINU VASTAS.