Koolitus
NOVEMBER 2015 Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Toimetaja: Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee EMi lisade juht: Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee
Koolitus
Õpin ja õpin, kuid ikka ei oska – mida siis teha? KEELEÕPE: võõrkeele sorav ja korrektne rääkimine on üks raskemaid ülesandeid. Kolm kindlat ja toimivat näpunäidet keeleõppeks on praktika, praktika, praktika. Ene Lepassaar, Generum Erakooli inglise keele õpetaja
Türgi keele algkursus 3x2 ak t/ndl, 40 ak t/288 € alates 7. detsembrist E, K, R 17.30-19.00 Türgi keele kursus astmele A1 2x3 ak t/ndl, 40 ak t/288 € alates 8. detsembrist T, N 18.00-20.15 Eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, hispaania, prantsuse, soome, türgi ja läti keele õpe gruppides, individuaalselt ja firmasiseselt.
Õppimine teeb õnnelikuks! Jõe 5, Tallinn / tel 611 6599, 551 4677 info@generum.ee www.generum.ee
Kuidas sõnu õppida? Sõnu on kergem õppida kui grammatikat – seda saab teha endale hobiks, miks mitte kas või perekondlikuks koostegevuseks. Võid sõnu õppida bussis-rongis-lennukis, liiklusummikus või reklaamipausi ajal; lõigata koos lastega sõnavara-lipikuid, paluda lastel enda käest sõnu küsida jne. Filmide ja laulude emotsionaalses, illustreeritud ja elulises kontekstis kinnistub sõnavara tõhusamalt. Ei tasu piirduda ainult tunnis ja tunniks õppimisega – kasuta aktiivselt kõiki suhtlusja õppimisvõimalusi, hoia oma mõte õpitava keele lainel: jälgi, analüüsi, korda, tühjadel hetkedel tõlgi mõttes kas või kõige lihtsamaid sõnu või lauseid, loe huvitavaid tekste. Võta endale ülesanne õppida iga päev näiteks viis sõna. Alusta sagedasti kasutatavate sõnadega ja kasvata oma sõnavara üha rikkamaks vastavalt huvi- või erialale. Peale kasulike sõnade oled treeninud ka mälu – lausa kaks ühes!
Kas ilma grammatikata saab? Lapsed ja ka väga keeleandekad inimesed saavad keele selgeks ilma grammatikale kui
niisugusele tähelepanu pööramata. Ilmselt teeb nende aju õige struktuuri äratundmise ja moodustamise töö ära automaatselt. Võib-olla saab aju mõjutada efektiivsemalt kui meile igapäevaselt kättesaadav. Tavaelus ja tavaliste võimete juures on reeglid ikka abiks, kuid muidugi mitte eesmärk. Kui ma ei tunne keele süsteemi või ei viitsi pingutada, et reeglite kasutamist treenida, võtan endalt võimaluse jõuda korrektsele keeleoskusele ratsionaalse keskmise ajaga. Arusaadava keelekasutuse saavutamine või ebasoovitava koomilise efekti vältimine („Tule eile meile...”) on üldiselt lootusrikkam, kui õpin ära reegli ja treenin ennast seda ära tundma, kasutama ja rakendama, kuni ühel päeval moodustan õpitud vormi automaatselt. Grammatika õppimine ei tähenda ainult drilli või lünkharjutusi. Õigeid struktuure õpime ka siis, kui vestleme nädalavahetusest, oma lemmikraamatust või tõlgime etteantud lauset. Mõtleme ju kaua aega oma emakeeles. Osav tõlkeharjutus treenibki, kuidas emakeelselt mõeldud lausest saada mõiste-
tav võõrkeelne lause. See juurib välja tüüpilisi vigu, kordab ja kinnistab sõnavara, annab võimaluse kasulikke lauseid lausa pähe õppida ja kasutada reeglitena. See osa kommunikatiivse grammatika stiilis õppimisest võib välja näha nagu iidne grammatika-tõlke meetod, kuid ei tasu lasta ennast välimusest eksitada – sisu on sisukam!
Miks ma siis ikka veel ei oska? Ehk ei ole reegli rakendamine veel küllalt selge? Vahel käib „klikk” nagu kinnikiilunud luku lahtimuukimisel: üks (õpetaja) logistab, teine vajutab, kolmas tõstab, neljas paneb natuke õli – ja äkki hakkabki „võti keerama”. Võrdlus võrdluseks. Küllap on tegemist sünapsite-sillakeste ehitamisega ajus: täiskasvanuna vajab aju oluliselt suuremat kordamiste arvu, sellepärast on praktika ülivajalik. Ideaalmaailmas oleks auditoorne õppetund juhiste saamiseks, konsultatsiooniks. Kui tund on ainuke harjutamise koht, lähebki kaua aega. Igapäevane praktika parandab kindlasti kõnesoravust igal juhul, kuid korrektse keelekasutuse saavu-
tamiseks peame kordama korrektseid struktuure. Ka parima tahtmise juures teeme võõrast keelt rääkides vigu ja kõlame võõralt. Püüdkem siis pingutada ja väljenduda võimalikult selgelt. Esialgu on hea mõte kasutada pähe õpitud õigeid väljendeid ja lauseid ning leppida lihtsa, kuid kindla lauseehitusega.
Kuidas õppida? • Ole aktiivne, ja mitte ainult tunnis: hoia oma mõte aktiivselt õpitava keele lainel. • Keeleõppes on kordamine tarkuse ema, isa ja kõik teised sugulased. • Häälda ja harjuta kõva häälega. Korda niikaua, kuni oled ise rahul. • Grammatika õppimisel ära oota, millal „saad aru” – õpi lihtsalt ära. • Harjutuse tegemisel keskendu reegli leidmisele ja selle kasutamisele. (Küsi endalt, mida sa muidu harjutad? Käekirja või?) • Õpi iga päev natuke, kas või viis sõna.
ADR-koolitused:
• 30.11-02.12 Tallinn ees k. • 01.-03.12 Tallinn vene k.
JÕULUD-AASTAVAHETUS:
• • • • •
27.-29.12. Tallinn ees k. 27.-29.12. Tallinn vene k. 28.-30.12. Pärnu ees k. 02.-04.01. Tartu ees k. 03.-05.01. Tallinn ees k..
UUDIS! ADR-INFOPÄEV
Logis kutele, terminalitöötajatele 21.01 Pärnu 25.01 Tallinn 04.02 Tartu
Võtmekoolitajad® -püsikliendina: saad supersoodsad püsihinnad • ADR-põhikoolitus 170,00 € (214,00 €)
• ADR-täiendkoolitus 120,00 € (144,00 €)
.
• ADR-põhi+paakautok 240,00 € (316,00 €) • ADR-infopäev 70,00 € (90,00 €)
www.roolikool.ee
tel 682 5779 / 56 900 030
Koolitus Foto: Shutterstock
Konverents: koolitus, meelelahutus või erialane suhtlus?
Soovitused osalejale • Konverentsile minnes tasuks ette võtta osalejate nimekiri ning uurida, kellega võiks luua või värskendada kasulikke tööalaseid suhteid. Suuremate sündmuste puhul võib kohtumised eelnevalt kokku leppida. • Vähemalt konverentsiruumis ei peaks erinevad online-kanalid lahti olema, olgu selleks siis ajaleht või e-post. Inimene ei suuda tegelikult mitut asja korraga hästi teha ja oma kirjadega tegelemisel võib mõni oluline nüanss kõrvust mööda minna. • Hea mõte on pärast konverentsi teha kolleegidele väike kokkuvõte.
Ootused konverentsile on aastatega muutunud, ütlevad korraldajad. Hea, kui see pole väga pikk, uue info saab kiiresti kätte ning jõuab vajalikel inimestel kätt suruda. Esinejatelt oodatakse rohkem kuulajate kaasamist. Agne Narusk „Mul on kahju nendest inimestest, kes istuvad kusagil seminaril või konverentsil ainult sellepärast, et eelarvestatud koolitusraha surnuks lüüa,” vastab Confenti tegevjuht ja konverentside produtsent Endrik Randoja provokatsioonile teemal, et konverents on aja ning raha surnuks löömise koht (miks muidu korraldavad asutused ja organisatsioonid neid kõige rohkem just kalendriaasta lõpus?) „Isegi kui see nii on, siis ma loodan väga, et neile hakkab siiski mingi uus teadmine poolvägisi külge. Eraettevõtetes siiski on raha kasutamine väga ratsionaalne.”
Konverentsil osaleja on oma ootustes palju teadlikum kui näiteks kümme aastat tagasi, ütleb Randoja. „Konverentse korraldatakse eeskätt juhi ja spetsialisti tasandile. Need inimesed teavad oma aja hinda ning väldivad enda jaoks kasutuid kogunemisi.” Kui võtta kokku osaleja ootused ideaalsele konverentsile, siis võiks see koosneda paarist-kolmest infokillust aktuaalse probleemi lahendamiseks, mõnest ideest, mida pikemas perspektiivis kasutada, kasulikest vestlustest tööalaselt oluliste inimestega ja naudingust hästi organiseeritud sündmusest. Ning kor-
raldaja peab nende muutunud nõudmistega kaasa tulema.
Koolitus või mitte? „Konverents ei ole koolitus!” on kindel Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse tegevjuht Ragne Talv. „Konverentsil käsitletakse konkreetse eriala või valdkonna arengutele fokusseeritud teemasid üldiselt, kuid koolitusel keskendutakse igasse teemasse süvitsi. Konverentsi põhiliseks väärtuseks on selle sisu ehk teemade aktuaalsus ning sama oluline on ka antud sõnumi edastaja roll. Igasugune meelelahutuslik ajaviide ja keskustelu oma eriala esindajatega on
EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE* Matemaatika Eesti keel Inglise keel RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED GÜMNASISTIDELE* Matemaatika Eesti keel Inglise keel Bioloogia
*Vaata messipakkumist www.gakk.ee/kursused
Info ja registreerimine www.gakk.ee, e-mail info@gakk.ee või tel 6274065.
Allikas: Endrik Randoja tänapäeva konverentsi lahutamatu osa.” Kuid lisaks praktilisele väärtusele oodatakse aina enam emotsioone. Ei piisa vaid oma ala professionaalist, vaid idee tuleb auditooriumini viia elamuslikult ning siiralt. Endrik Randoja möönab, et igal konverentsil on oma hariduslik moment, võimalus õppida midagi uut. „Seega on koolitus hea konverentsi komponent, aga hea konverents ei ole ainult koolitus. Kolmandaks eesmärgiks
võib olla teatud huvigruppide kokkuviimine. Näiteks ostjad ja müüjad, erinevate valdkondade koostööpartnerid. Sellisel puhul on väga olulisel kohal ettekannete vahepeal toimuv suhtlus ning workshop’id,” räägib ta.
Erialainimeste kogunemine Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE tegevjuht Ene Olle konverentsi kui koolituse rolli ei alahinda. Selle valdkonna inimesed kogunevad kord aastas, et kohtuda kolleegidega.
„Konverents on kindlasti erialane koolitus,” ütleb Olle. „See on väga heaks koolituseks neile, kes otsivad inspiratsiooni uute lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks oma organisatsioonis. Sest konverentsi roll on tekitada diskussiooni ja panna mõtted liikuma. Just strateegilistel teemadel kõnelevatel konverentsidel osalemine on üks parimaid investeeringuid koolitusse, mida juht, sh personalijuht, enese ja organisatsiooni arengu eesmärgil teha saab.”
HEA KEELEÕPPE HUVILINE! 27 aastat kogemust, 25 keelt TULE värskenda oma keelteoskust TEA Keeltekoolis! Tutvu üldkursuste kavaga meie kodulehel www.tea.ee TELLI FIRMASISENE KEELEKURSUS
ÜLLATUSHINNAGA!
TEA TEEB TARGAKS
Suur-Kloostri 16, Tallinn
TEA Keeltekool Tammsaare Ärikeskuse III korrus Tammsaare tee 47 tel 626 3113, 523 1119 kool@tea.eu • www.tea.ee
Koolitus
Koolitajad pakuvad riigieksami eelseid e-kursusi Foto: Shutterstock
E-ÕPE: peaaegu kõik riigieksamiteks ettevalmistust pakkuvad koolitajad on ühe variandina kokku pannud ka e-kursuse, mõeldes esmajoones kaugel elavatele õpilastele ning varem kooli lõpetanud täiskasvanutele, kel riigieksam tegemata.
Pluss ja miinus + Paindlik õppimisviis: saad õppida siis, kui tahad ja on aega, ning seal, kus see on võimalik. Saad valida oma tempo. - Ahvatlus ülesannete tegemist edasi lükata, ebapiisav motivatsioon.
Agne Narusk E-kursuse tugevaks küljeks on see, et kõik ülesanded peab õppur ise põhjalikult läbi töötama ning üsna kiiresti saab ta teada, kus on teadmistes lüngad. Samas võib iseõppimist pidada ühtlasi e-kursuse nõrgaks küljeks, sest eeldab õppijalt tugevat tahtejõudu, motivatsiooni ja oskust aega planeerida. „Kursusel on hea osaleda, kui sulle sobib iseseisev töö. Saad teatava piirini ise valida aega ja kohta materjaliga tegelemiseks ning aimu sellest, mida võib tähendada veebikursusel osalemine ülikoolis,” kirjutab eõppest Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) eelõppeosakonna kodulehekülg. „Keegi sind tagant ei sunni ega halbu hindeid või
KUI TEAD, KES ON SINU KÕRVAL, POLE OLULINE, KES ON SINU VASTAS. Jah. Ühised väärtused ja eesmärgid, katsumused ja võidud liidavad Sind kaaslastega ühte. Kogu eluks. Nii olete koos tugevad.
märkusi ei pane, seega on kursus soodne koht muu hulgas testimaks, kui hästi sa pikema perioodi jooksul iseseisva õppimisega hakkama saad.” E-kursus võib tunduda väga otstarbekas: pole vaja kohale tulla, ülesannete lahendamise aja võid ise valida ning see pole piiratud tunni 90 minutiga, kirjutab riigieksam.ee-s Sirli Tarve, kes on eesti keele riigieksami ettevalmistuskursusi pakkunud alates 2008. aastast. „Kogemus aga näitab, et kui pole vaja iga nädal kindlal ajal tundi tulla, siis jääb õppimine varsti soiku. Seda enam väärivad tunnustust need vähesed, kes tõepoolest ise endale reeglid kehtestavad ning neist ka kinni peavad.”
Samas loetleb ta e-kursuse plusse: õpe toimub individuaalse plaani alusel, kuid maksab poole vähem kui individuaaltund. Õppija saab ise valida, millal ta õpib. Ta saab veebist ja raamatutest lisamaterjali otsida. Osaleda saavad ka need, kel pole võimalik regulaarselt kursusele kohale tulla. Gustav Adolfi koolituskeskus viitab oma kodulehel uuringutele ja õpilaste tagasisidele, mille järgi annab veebipõhine õpikeskkond samaväärse või isegi parema kvaliteediga hariduse kui traditsiooniline klassiõpe. Et kursuse veebipõhises keskkonnas käib peaaegu kogu suhtlus kirjalikult, on väga oluline, et kursuslane oskaks end kirjalikult väljendada.
Tasuta kursused ootavad erialase hariduseta õppureid Ka tuleval aastal on võimalik osa võtta kutsekoolides toimuvatest tasuta tööalastest kursustest, eeldatavasti algavad need veebruaris-märtsis. Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul muutub mõnevõrra sihtgrupp, kellele tasuta kursused on suunatud. Eelkõige on uutele kursustele oodatud need inimesed, kel üldse puudub erialane haridus, samuti
need, kel puudub keskharidus ning kel ühtlasi on raske rahaliselt ise õppimisse panustada. Samuti soovib haridus- ja teadusministeerium, et kursustele tuleksid need 50+ vanuses inimesed, kelle kvalifikatsioon vajab tõstmist. Tasuta kursuste seas pakutakse nii erialaseid (kindlal erialal töötavatele inimestele) kui ka laiemaid oskusi arendavaid koolitusi. Nii näiteks said elekt-
ri- ja automaatikaspetsialistid sel kevadel Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses tasuta täiendada end automaatkontrollerite alal, Haapsalu kutsehariduskeskus aga pakkus isikutunnistuse kasutamise kursust. Milliseid kursusi on uuel aastal oodata ja millised kutsekoolid neid pakkuma hakkavad, ei ole praegu veel paika pandud. Vaata aeg-ajalt www.hm.ee.
Kristiina Viiron
Jaanuaris 2016 alustab NOOREMAEDNIKU töökohapõhine õpe Õppeaeg on 1 a ja õppe lõpuks saadakse nooremaedniku 3. taseme kutsekvalifikatsioon. Õppetöö toimub Räpina Aianduskoolis, Sagros ja teistes ettevõtetes. Praktika eest maksab ettevõte palka. Õppimise ajal laienevad kõik õppijaile ettenähtud soodustused. Aianduse juhtõpetaja Urmas Roht tel 5344 1025, urmas.roht@aianduskool.ee Põlvamaa 64505, Räpina, Pargi 32, www.aianduskool.ee