Koolitus
MAI 2016 Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Kerli Kiidma kerli.kiidma@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee EMi lisade juht: Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee
Koolitus
2 Foto: Anni Õnneleid
Ülikoolid reklaamivad end vilistlaste kaudu Vilistlased: kõige võimsam visiitkaart on iga kooli jaoks elus hästi hakkama saav endine õpilane. Paljud õppeasutused kasutavad seda edukalt ära.
Sama veenvalt kui siin astub Genka üles ka kolmes Tartu ülikooli tutvustavas klipis.
Agne Narusk “Must ülikond, paks rahakott, läikiv kontor – kõik ülivormis. Selliseid mehi on täis terve Eesti. Aga kes neist viimati metsas käis? Kes neist on käes hoidnud lendoravat, mõõtnud südametukseid rohevindil, viinud sind vereta jahile? Või otsinud ravimit nahavähile,” küsib räppar Genka ehk Henry Kõrvits videoklipis, mida on sotsiaalmeedia vahendusel vaadanud tänase päeva seisuga üle 165 000 inimese. Lendorava käeshoidmise ja rohevindi südametuksete küsimust teab enamik noori, kel seisab peatselt ees kooli lõpetamine. Ei, tegemist pole värske hitiga. Genka kutsub noori hoopis Tartu ülikooli bioloogiat õppima. Seda TÜ vilistlase Randel Kreitsbergi kirja pandud teksti Genka üliveenvas esitluses kommenteeris, laikis või jagas postitust 65 000 vaatajat – isegi rahvusvahelisel tasandil
on see haridusturunduses mul- mutada klippidega levinud jõulisem kui turundaja või jetavaldav. müüte ja stereotüüpe. “Näi- programmijuhi poolt kokku Kokku tehti ImiD agentuuriga teks arvavad paljud õpilased, et pandud tekst,” nõustub Arak. aasta eest valmis kümme sellist usuteaduse eriala vilistlased on klippi. Kas poleks lihtsam avalda- ainult usuõpetajad ja preestrid. Vilistlaste võimas sõnum da sotsiaalmeedias või ajalehes Või et keemikud istuvad ainult Et TÜ videod kõnetasid sisseaskuulutusi, millel traditsioonili- laborites,” toob Arak näite. tujat täiesti uues võtmes, näitab selt pakutavad erialad üles loeTegelikult ju loogiline: kes ka statistika. Näiteks tõusis biotud? TÜ turunduse peaspetsialist teine oskab ülikoolielu ja õpi- loogia õppekava täitumus 2014. ja videote projektijuht Teele Arak aasta 45%-lt 2015. nii ei arva. “Mõte oli tutaastal 100% peale; vustada sisseastujatele avalduste arv 112-lt ülikooli õppekavasid 168 peale. UsuteaVilistlased on sageli ülikoolis täiesti uutmoodi,” rääduse õppekava täipakutava hariduse ja edukuse gib ta. “Valisime isikliku tumus tõusis 22%-lt otsepöördumise, mis 67% peale; avalduste mõõdupuu. kannab endas tugevat ja arv 15-lt 39-ni. Ja nii emotsionaalselt haaraedasi. vat, personaalset sõnumit. Kõik tava valdkonna kohta paremat Vilistlastel on kanda võimas tekstid on kirjutatud vilistlaste tagasisidet anda kui inimene, sõnum nii alles elukutset vaendi poolt, omadele mõtetele ja kes selle ise läbi teinud? Ena- livate noorte seas kui ka ühiskogemustele tuginedes ning läh- mik õppeasutusi teab, et pole konnas tervikuna, möönsid tudes ka sellest, mida nad enda olemas paremat reklaami koo- kõik küsitletud ülikoolid. Tartu ülikoolil on hinnangujälgedes tulevale noorele edasi lile kui edukas ja hea mainega vilistlane. “Õppekava läbinud liselt ligi 70 000 vilistlast, kellest tahavad öelda.” Sama suur eesmärk oli kum- inimese sõnum on oluliselt suur osa on ühiskondlikult ak-
Mõtle suurelt!
Tutvu EBSi bakalaureuseprogrammidega: alanud on kevadine vastuvõtt! tee õige valik ja tule eBsi. www.ebs.ee
Rahvusvaheline äRijuhtimine* - Turundus ja kommunikatsioon - Rahandus ja majandusarvestus ettevõtlus ja äRijuhtimine - Loomeettevõtlus - Tehnoloogiaettevõtlus - Professionaalne müük võõRkeeled ja äRikoRRaldus* - Turundus ja kommunikatsioon *Võimalus omandada EBSi ja lancaster university management schooli topeltdiplom.
tiivsed, hinnatud arvamusliidrid, juhid ja otsustajad. 89% TÜ magistriõppe lõpetanutest töötab tippspetsialisti või juhina. “Vilistlased on sageli ülikoolis pakutava hariduse ja edukuse mõõdupuu,” nõustub Maaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Kairit Prits. “Tänapäeva noored teevad oma valikuid südame järgi, õppides eriala, mis neid kõnetab. Sama valdkonna edukas vilistlane võib olla kaudne mõjur, ent kindlasti mitte põhiline tegur ülikooli või eriala valikul.” Prits ütleb, et nende kogemuse järgi kõnetavad sisseastujate sihtgruppi vilistlaste videotest rohkem ülikooli- ning tudengielu ausalt tutvustavad videod. Seda teed on ka Maaülikoolis mindud ja võib öelda, et sama edukalt. Vilistlasi tutvustavad videod, intervjuud ja tsitaadid on osa paljude erialade tutvustusest ja
oluline osa ka Tallinna ülikoolis. “2014. aastal käivitasime ka Student Ambassadori programmi, kus välisüliõpilased ja -vilistlased jagavad potentsiaalsetele üliõpilaskandidaatidele nõu Eesti, Tallinna ülikooli tudengielu ja oma eriala osas,” räägib ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja, turundusjuht Kadri Kiigema. Samalaadne programm on plaanis käivitada ka eesti tudengite ja vilistlaste seas. 2015. aasta kevadel viidi Tallinna ülikoolis esmakordselt läbi välisüliõpilastest vilistlaste uuring. Selle tulemuste järgi töötab 83% vilistlastest, neist 75% erialaga seotud tööl. 33,3% jäi peale õpingute lõpetamist Eestisse. Viimasest, 2012. aasta põhjalikumast vilistlaste uuringust selgus ka, et kokku üle 78,5% vilistastest töötab kas tippspetsialisti või juhina.
Koolitus
3
Ametid, mis tulevad ja ametid, mis lähevad Mida õppida? Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ning multifunktsionaalsust, kasvava olulisusega on kõigil elualadel IKT oskused. Agne Narusk
Arvestusala: raamatupidajad lähevad, IT-auditi tegijad tulevad • Lähema 5–10 aasta jooksul on valdkonda vaja 300 uut töötajat aastas. Valdkonna põhikutsealadel (finants- ja juhtimisarvestus e. raamatupidamine; väline audiitortegevus, sisemine audiitortegevus) kahaneb töötajate arv kümne aastaga u 22 000-lt 20 400-ni inimeseni. • Eriti mõjutab kahanev trend raamatupidamist: keskastme spetsialistide ja kontoriametnike vajadus võib lähema kümne aasta jooksul väheneda kuni kolmandiku võrra. Vähenemistrend mõjutab mingil määral ka pea- ja vanemraamatupidajate ametigruppi (uue tööjõu vajadus u 95 inimest aastas). • Kasvav vajadus on spetsialistide järele, kes suudaksid valdkonna tehnoloogiliseks arenguks vajalikke süsteeme luua ja arendada. See eeldab IKT-oskusi, tehnoloogiatrendide ja MA süsteemi tundmist. • Arvestusala analüütikuid võib lähima kümnendi jooksul vaja minna praegusest kaks korda enam (koos kontrollerite ja arendusjuhtidega on uue tööjõu vajadus u 140 inimest aastas). • Finantsjuhte on juurde vaja u 30 inimest aastas, mõnevõrra võib tööjõunõudlus kasvada seoses vajaduse kasvuga süsteemse juhtimise järele. • Vajadus (vande)audiitorite järele püsib ekspertide hinnangul stabiilsena. Kasvav allharu on ilmselt IT-audit. Et suur osa siseaudiitoreid on hõivatud avalikus sektoris, on nõudlus siseaudiitorite järele lähiaastatel pigem stabiilne või veidi kahanev (nii vande- kui ka siseaudiitorite puhul on uue tööjõu vajadus u viis inimest aastas). Arveametnikke ja palgaarvestajaid läheb tulevikus vaja vähem.
Allikas: Tulevikuvaade tööjõu ja -oskuste vajadusele: arvestusala. OSKA analüüs Foto: Shutterstock
Rutiinsed ametid kaovad ja (töö)elus jõuavad edasi vaid digioskustega töötajad – sellise tulemuseni laias laastus jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud. OSKA on prognoosisüsteem, mille eesmärk on kindlaks teha, milliseid ameteid ning oskusi vajab tööturg lähima kümne aasta jooksul ning koostada selle põhjal riiklik koolitustellimus. Kolm esimest valdkonda, mida lähemalt uuriti, olid IKT, metsaja puidutööstus ning arvestusala. Kui arvestusalal ja metsatööstuses peaks aastaks 2020 töötama tänasega võrreldes vähemalt tuhat inimest rohkem, siis infotehnoloogia valdkond “karjub” ligi 14 000 uue spetsialisti järele, osutasid uuringud. Kuid mitte ainult: tehnoloogiaga sina-peal olevaid töötajaid vajavad hiljemalt kümne aasta pärast Eestis
kõik majandusvaldkonnad. Nii näiteks on juba praegu metsanduses puudus meeste/naiste järele, kes saaksid hakkama harvesteril, mille juhtimispult meenutab kosmoselaeva oma. OSKA ekspertgrupp rõhutas, et IKT oskustega inimeste juurde saamiseks ei pea looma senisest rohkem õppekohti, vaid vähendama õpingutest loobujate hulka – eesmärk on, et vähemalt 70% valdkonna õppuritest jõuaks ka diplomini. Samal ajal tuleb parandada kõigi elualade töötajate IT-oskusi, et ei juhtuks nii, nagu näitena toodud metsanduses – kogemustega metsamehed langesid välja, sest ei tundnud uut tehnoloogiat. Tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsitakse Kutsekoja juures igal aastal viies valdkonnas, sel aastal tulevad rapordid veel metalli- ja masinatööstuses ning sotsiaaltöös.
Metsandus ja puidutööstus: raietöölised lähevad, operaatorid tulevad Foto: Shutterstock
Harvesteri operaatoreid on vaja aina rohkem
• Põhikutsealad info- ja kommunikatsioonitehnoloogias on tulevikus elektroonika, tarkvaraarendus, IKT- süsteemid ja -teenused, telekommunikatsioon ning valdkondade üleselt juhtimine. Aastaks 2020 on IKT-oskustega spetsialiste vaja 37 000, võrreldes 2013. aastaga on seda üle 1,5 korra enam. Aastas on IKT-spetsialiste juurde vaja u 1580 inimest. • IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab juurde täiendava vajaduse tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/ arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad. • Oluliselt on vaja juurde magistrikraadiga IKT-spetsialiste, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega. • Elektroonika ja telekommunikatsiooni alavaldkondadega seotud põhikutsealadel kasvab kõige kiiremini vajadus uusi tooteid ja teenuseid loovate inseneride järele. Vajadus tehnikute ja tootmise operaatorite järele püsib pigem stabiilsel tasemel, seadmete- ja juhtmeköidiste koostajate järele vajadus kahaneb.
• Arvestades nii tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadust kui ka valdkonna tööjõuvajaduse väikest kasvu, vajab metsanduse ja puidutööstuse (MP) valdkond ekspertide hinnangul umbes 695 töötajat aastas. • Juurde on vaja harvesteri- ja forvarderioperaatoreid ning metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhte. Vajadus püsib praktilise ettevalmistusega metsanduse spetsialistide ja arboristide kui suhteliselt uue kutseala esindajate järele. • Järk-järgult väheneb vajadus kettsaega töötavate raietööliste järele, kes praegu moodustavad ligi poole alavaldkonna hõivatutest, vajadus võsasaega töötavate raietööliste järele kahaneb mõõdukalt. • Puidutöötlemise ja puittoodete tootmise ning mööbli tootmise, sh pehme mööbli tootmise alavaldkondades töötavate inimeste arv peaks tulevikus kasvama eelkõige suuremat lisandväärtust loovate põhikutsealade esindajate osas, nagu tootmisjuhid, tootearendajad ja tehnoloogid, ka kutseharidusega tehnik-joonestajad. Jätkuvalt on vaja puitkonstruktsioonide projekteerijaid, püstitajaid ja puitmajade tootjaid. Senisest rohkem on vaja mehhatroonika või automaatika ettevalmistusega tootmisseadmete tehnikuid. • Pehme mööbli valmistajaid ning tislereid läheb jätkuvalt vaja. Kasvab vajadus liinioperaatorite ja puidutöötlemise CNC töötlemiskeskuste operaatorite järele, tavapuidupingi operaatoreid nii palju enam vaja pole. • Märkimist väärib, et valdkonna ekspertide hinnangul võiksid kuni pooled valdkonda sisenevatest inimestest tulla täiskasvanute täiendus- või ümberõppe kaudu. Tulevikus nähakse ka sisemisi ümberkorraldusi, kus ühelt põhikutsealalt liigutakse teisele.
Allikas: Tulevikuvaade tööjõu ja -oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. OSKA analüüs
Allikas: Tulevikuvaade tööjõu ja -oskuste vajadusele: metsandus ja puidutööstus. OSKA analüüs
IKT: seadmekoostajad lähevad, insenerid tulevad
Koolitus
4
11 ilusat aastat Just nii kaua on tegutsenud Eesti Iluteeninduse Erakool. See on piisavalt pikk aeg, et oma koht haridusmaastikul kindlustada. Kooli direktori Aimar Karu sõnul on selle aja jooksul suurenenud täiskasvanud õppijate osakaal. Täiend- ja ümberõpe on muutunud populaarsemaks. Nende muutuste tulemusel on Eesti Iluteeninduse Erakool oma tegevuses suunanud väga palju tähelepanu just täiskasvanute koolitamisele. Erialade valik on koos kooli kasvamisega laienenud ja pakkuda on sellised erialad: juuksur, kosmeetik, jumestaja, maniküür, pediküür, küünetehnik, ripsmetehnik, depilatsioon ja massöör. Neil noortel, kel on praegu käsil gümnaasiumi lõpetamine, on kindlasti põnev teada, millistel erialadel saab sügisel õppima asuda. Septembrist alustatakse juuksurite ja kosmeetikute päevase õppega. Õppetöö toimub üldjuhul esmaspäevast reedeni, erandkorras teistel aegadel. Oktoobris alustab kaugõppe kursus, õppetöö toimub igal teisel nädalavahetusel ja ühel õhtul nädalas. Kooli direktori sõnul on päevasesse õppesse oodatud eel-
kõige äsja kooli lõpetanud ja kaugõppesse need, kes käivad tööl ja päeval pole seetõttu õppimine võimalik. Lisaks erialastele oskustele omandatakse teadmisi majandusest ja tööseadusandlusest, aga ka klienditeenindusest. Eesti Iluteeninduse Erakoolis toimuvad ka lühemad kursused enesetäiendamiseks. Juba sel kuul alustatakse just mitmete selliste koolitustega. Kursuste pikkus ulatub paarist päevast paari kuuni ja valik on lai – ripsmetehnikust pediküürini. Küsimusele, miks eelistada õppimist Eesti Iluteeninduse Erakoolis, vastab direktor tagasihoidlikult: “Meie koolis on tore õppida, siin on õpilasi arvestav õpikeskkond.” Lisaks suurepärased õppejõud ja praktikabaas. Iluteeninduse erialade õppimisel on praktika äärmiselt oluline, seetõttu on Eesti Iluteeninduse Erakool oma praktikabaasi hoolega arendanud. Aimar Karu märgib, et kuna õppimine ja salongitöö on Eesti Iluteeninduse Erakoolis väga tihedalt
seotud, harjuvad õpilased algusest peale töötama kvaliteetsete materjalide ning parimate töövõtetega, see tõstab tööturul kooli vilistlaste väärtust. Tallinna kesklinnas, Lootsi 10 ( Kochi Aidad) 2 korrusel asuvas praktikabaasis on nüüd ka internetipõhine registreerimissüsteem, mis muudab registreerimise klientide jaoks väga mugavaks. Hinnad on seal märkimisväärselt soodsamad kui mujal Tallinnas, seega tasub noorte iluteenindajate salongid üles otsida igaühel, kes soovib head hinna ja kvaliteedi suhet. Veel sõbralikuma hinnaga saab iluhooldusi siis, kui need võtta paketina – nii näiteks on maniküür ja pediküür koos soodsamad kui eraldi. Kõiki õppekavas olevaid iluhooldusi saab praktikasalongis proovida. Õppetööle või iluteenustele on võimalik registreerida Eesti Iluteeninduse Erakooli kodulehel www.iluteeninduskool.ee või telefonil 6412214
Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 30.08.2016, SAAVAD TASUTA esimese instrumentide komplekti (väärtus kuni 460 eurot).
Õppeasutused pakuvad korralikku täiendusõpet Koolitus: ülikoolide ja kutseõppeasutuste täiendõppekeskused pakuvad erinevaid kursusi ja programme, mis oma korralduselt sobivad töötavale õppijale. Agne Narusk
16.05-26.09 Koolitaja koolitus Tallinnas, 80 ak 18.05-31.08 Raamatupidamise kursus Tartus, 120 ak 18.05-18.11 Tegevusjuhendaja koolitus Tartus, 260 ak 20.05 Tulemusliku laotöö juhtimise kursus laojuhile Tallinnas, 8 ak 23.05-21.06 Raamatupidamise jätkuõpe Tallinnas, 60 ak 23.05-11.07 Ettevõtluse intensiivkursus Valgas, 72 ak 24.05-18.08 Lapsehoidjate kursus (koos juhendatud praktikaga) Tallinnas, 240 ak 25.05-16.06 Raamatupidamise praktika Tallinnas, 36 ak 06.06-07.06 Laotöö koolitus kaubakäsitlejatele ja laotöötajatele Tartus, 16 ak 08.06-16.06 Kaubaveologistika kursus veokorraldajatele ja logistikutele Tallinnas, 24 ak 08.06-31.08 Lapsehoidjate kursus (koos juhendatud praktikaga) Tartus, 240 ak INFO JA REGISTREERIMINE koolitus@reiting.ee | Tartu tel 733 3690 | Tallinna tel 652 5982 VAATA VEEL KOOLITUSI www.reiting.ee LEIA MEID facebookis - Reiting
Koolitus
5
majandus- ja sotsiaalteadused, Tööalased kursused Nii näiteks pakub Tallinna keemia- ja materjalitehnoloo- Kutseõppeasutused üle Eesti ülikool võimalust veeta aasta gia, infotehnoloogia, energeeti- pakuvad käimasoleval keülikoolis, ilma et peaks ametli- ka, ehitus. Ehk siis õppida saab vadsemestril kokku 471 tasukult tudengiseisusesse astuma. tegelikult kõike, millega ülikool ta kursust, tegemist on täiskasvanute tööalase õppega, Täiendusõppe programmi nimi süvendatult tegeleb. Ülehomsest näiteks saab ühi- mille tellimuse esitas suuresongi Aasta Ülikoolis, õppija läbib ühe õppeaasta vältel ette neda reoveekäitluse teooria sü- ti euroraha toel haridus- ja nähtud ained koos üliõpilaste- vakursusega (kui on vabu kohti), teadusministeerium. Koolitusi on tõepoolest ga. Eriti hästi peaks see sobima 20. mail algab ventilatsioonisüsneile, kes alles otsivad oma pä- teemide ehitamise kursus jpt. seinast seina, alates toimetuNeed koolitused on mõeldud leku- ja keelekursustest kuni ris õiget valdkonda. Loengud on nii sügis- kui ka eelkõige valdkonna spetsialisti- väga spetsiifiliste oskuskookevadsemestril – kuidas tun- dele, kes soovivad oma oskusi ja litusteni välja, sekka arvuti-, niplaan ette näeb. Valikus on teadmisi täiendada, lektoriteks keele- ja ärikoolitust. Peab tõdema, et enamikul neist päeva- ja tsükliõppe vormis on ülikooli õppejõud. Tehnikaülikooli avatud üli- tänaseks enam vabu kohti ei toimuvaid programme, need ole ning õppetöö on loodud koosjuba käib. Mõned töös ülikooli instivõimalused veel tuutidega. ÕpinguÕppida saab tegelikult nüüd liituda siiski te maht on 14–20 on, infot selle kohkõike, millega ülikool või ainepunkti ning iga ta saab ametikooainepunkt maksab. ametikool süvendatult tegeleb. lide kodulehekülÕppida saab keeli jelt. Kes seekord ei ja kultuuri, psühjõudnud, võib ühiholoogiat, ärikorkooli täienduskoolituse osa- neda sügissemestril. raldust, kommunikatsiooni jm. Uue olulise sihtgrupina Üle pika aja ülikooli uksest konna võimalusi tasub lähesisse astunud enesetäiendaja- malt uurida, sest mitmed e- on sel aastal välja toodud tele on loodud korralik tugisüs- koolitused on tasuta. Ka saab 50+ elanikkond, keda kutteem: veebikeskkond ja infolist, endale nõustaja abiga kokku sutakse oma ametialaseid võimalused karjäärinõustami- panna isikliku koolituskava, et oskusi värskendama või seks, varasemate õpingute ja hankida juurde just neid oskusi omandama. ja teadmisi, mis tõstavad töist Kutseõppeasutuste juurtöökogemuse hindamiseks jm. konkurentsivõimet. de kuuluvad samuti täienÜlikoolide täiendusõppekes- duskoolituskeskused, kust Lühemad koolitused Tallinna tehnikaülikool pakub kuste juures ongi hea see, et iga huviline võib endale leikoolitust kaheksas valdkonnas: kuulata saab nii üksikuid loen- da ka huvipakkuva tasulise mehaanika, merendus, ma- guid kui ka osaleda pikemates kursuse. temaatika ja loodusteadused, programmides.
Aasta ülikoolis
Pole mõtet oodata, millal tööandja kursustele saadab. Investeeri ise oma konkurentsivõimesse.
Koolitus
6
Suurepärane juht, kes ta on? Juhtimine: suurepärase juhtimise koodi lahtimuukimine on keeruline ülesanne. Lia Ratnik, Dreamleader, partner, koolitaja
Juhi neli olulist valdkonda
Üksikute omaduste kaalumise asemel tuleks pigem vaadata mustrit, mis moodustub teadmistest, oskustest ja väärtustest, mis iseloomustavad head juhti. Olenemata ettevõtte tegevusalast ja omandivormist peavad tänapäeva juhid olema väga head viies valdkonnas. Esiteks, suurepärased juhid on väga head enesejuhtijad ja enese arengusse investeerijad. Kuid tulemuslikke liidreid ei saa kirjeldada pelgalt selle kaudu, mida nad teavad ja teevad. Kes nad on inimestena, omab suurt rolli selles, kuidas nad saavutavad tulemusi teisi kaasates. Kolmandaks, suurepärased juhid kujundavad tulevikupilti ja seavad sihte. Nad teavad vastust küsimusele: “Kuhu me teel oleme?” ja hoolitsevad selle eest, et inimesed mõistaksid valitud suunda.
Neil on tõsi taga Suurepärased juhid viivad asjad ellu. Nad teavad, kuidas luua töötavaid süsteeme, mida teha ise ja mida delegeerida, nad loovad oma meeskonnas koostööd, peavad lubadusi ja viivad muudatused ellu. Nad saavad asjad tehtud! Ning viimaks, suurepärased juhid on oskuslikud talendijuhid. Nad panevad kokku häid tulemusi saavutavaid meeskondi ja teavad, missuguseid teadmisi ja oskusi on tema tiimil vaja täna ja tulevikus. Nad teavad, kuidas leida, luua ja siduda organisatsiooniga tõeliselt häid tegijaid. Nad arendavad inimesi ja loovad pühendumust ning lojaalsust.
Igaühest juhti ei saa ehk liidripotentsiaali ennustavad käitumised Raamist väljas mõtlemine: • üldistamisoskus; • oskus luua ootamatuid, kuid kasulikke seoseid; • loov mõtlemine; • laiemate probleemide tunnetamine ja pikaajalise perspektiivi nägemine; • keeruliste teemade lihtsustamine. Uudishimu ja valmisolek õppida: • tunneb huvi enama vastu, kui tema roll tavapäraselt ette näeb; • võtab vastu uusi ja väljakutseid esitavaid rolle; • võtab riske uute asjade proovimisel; • lai silmaring ja huvi ümbritseva vastu. Teistest arusaamine ja empaatia: • kuulab hoolikalt ega torma tegema järeldusi teiste inimeste ja nende motiivide kohta; • on motiveeritud teisi mõistma; • kohtleb teisi lugupidamisega; • näeb teistes pigem positiivset kui vigu ja puudujääke; • toob kaaslastes esile parima. Emotsionaalne tasakaal: • säilitab emotsionaalse tasakaalu ka keerulistes situatsioonides; • saab üle ja õpib oma vigadest; • ei süüdista teisi; • otsib ise tagasisidet, analüüsib seda ja teeb enda jaoks järeldusi; • keskendub sellele, mis on grupile tervikuna parim (ei näe kõiki teemasid personaalse karjääri võtmes). Lia Ratnik, Dreamleader
Koolitus
7
Kutsekoolid õpetavad sügisest mitmeid uusi erialasid Kutseõpe: õppekavade reformi käigus on uuendatud või uuendatakse muu hulgas ka seniseid õppekavasid. Et ametikoolide õppekavad aja jooksul muutuvad, on loomulik, sest muutuvad ka nõudmised tööturul. Nii lisandub pea iga kutsekooli nimekirja sügisest midagi sellist, mida varem pole selles koolis õpetatud. “Meie koolis on kõik õppekavad kas uued või uuendatud,” märkis Võrumaa kutsehariduskeskuse õppetalituse juhataja Terje Kruusalu. Uute erialadena, mida Võrumaal seni õpetatud ei ole, on plaanis tuleval õppeaastal avada näiteks toitlustusteeninduse ja metallilõikepinkidel töötajate õpe (põhikooli baasil, kutsekeskharidus). Haridusnõudeta õppes on kavas õpetama hakata metalltoodete ettevalmistajaid-viimistlejaid ja pottseppasid-selle. Veel nimetas Kruusalu oma kooli uute erialadena ehituspuuseppa (põhihariduse baasil, kutseharidus), hotelliteenindajaid ja plaatijaid (mõlemad keskhariduse baasil, kutseharidus) ning giide ja ärikorralduse spetsialiste (keskhariduse baasil kutseeriharidus – 5. tase ehk kõige kõrgem kutsehariduse tase). Juba käesoleval õppeaastal hakati Võrumaal õpetama kutsehariduse 5. taseme erialadena mehhatroonikuid, metallide töötlemise tehnikuid-tehnolooge, puittoodete tehnolooge, telekommunikatsiooni spetsialiste ja müügikorraldajaid.
Koostöös tööandjatega Pärnu kutsehariduskeskuses saab sügisel vanade erialade kõrval õppida rõivaste disai-
Keskendutakse ühele oskusele
Foto: Eero Vabamägi
Korstnapühkimisega saab nüüd lähemalt tutvuda ka Viljandi kutseõppekeskuse õpipoisiõppes.
ni ja õmblemist (keskhariduse baasil, kutseharidus) ja sisetööde elektrikuks (põhikooli baasil, kutsekeskharidus). Uus on seegi, et äsja algas töökohapõhine õpe väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehniku õppekaval. “Uus on õpipoisi koolituses ka kodutekstiilide õmbleja, mida õpetasime koostöös Wendrega ja praeguseks on õppurid jõudnud ettevõttesse praktikale,” rääkis Pärnu kutsehariduskeskuse direktor Riina Müürsepp. Järvamaa kutsehariduskeskuse asedirektor Riina Muuga ütles, et koolil on koostöös teiste ametikoolidega valminud
uued jätkuõppekavad kaubanduses, spetsialiseerumistega erinevatele valdkondadele. “Kui ministeerium need kinnitab, siis kuulutame vastuvõtu aia- ja ehituskaupade müüjate erialale,” täpsustas ta. Plaanis on hakata koolitama ka raviasutustele keskendunud puhastusteenindajaid. Uue erialana Järvamaa kutsehariduskeskuses avati tänavu õpperühm hooldustöötaja erialal (põhihariduse baasil, kutseharidus). “Uus on töökohapõhine õpe lüpsja erialal ning sildi “uus” võib panna ka plaatijate õppegrupile Põltsamaa õppekohas,” ütles Muuga.
Viljandi kutseõppekeskuse arendusosakonna juht Karmen Selter nimetas uute erialadena kiviehitiste restauraatorit ja puitehitiste restauraatorit (keskhariduse baasil kutseeriharidus). “Kutsestandardist on võetud osakutseid ja tehtud selle põhjal uus õppekava, keskendudes ühele oskusele,” selgitas Selter. “Palju on neid tehtud ehitusõppe valdkonnas.” Õppekavade uuendamise käigus on muutunud eriala nimetus näiteks elektrikust sisetööde elektrikuks, sest muutus õppekava aluseks olev kutsestandard. Samal põhjusel on muutunud keskkonnatehnika lukksepa õppekava nimetus hoone tehnosüsteemide spetsialistiks. Uued õppekavad ja ka nimetused on käiku läinud IT-õppes – IT-süsteemide nooremspetsialist ja noorem tarkvaraarendaja. “Teenindusvaldkonnas ei ole meil varem olnud puhastusteenindajat ja puhastusteenindaja abilist, mida pakume töökohapõhise õppena, samuti korstnapühkija eriala,” täiendas Selter Viljandi kutseõppekeskuse uute erialade nimekirja. Viljandimaa ettevõtete Toom Tekstiili ja Bed Factory Sweden Viljandi filiaaliga koostöös käivitus sel õppeaastal ka pehme mööbli valmistajate osakutsete õpetamine. Nii õpetati osakutsena karkassi koostamist, mööbli polsterdamist ja pealistamist ning pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide juurdelõikust ja õmblemist.
Kristiina Viiron
Uued või muudetud õppekavad Rohkem uusi või uuesti disainitud õppekavadega erialasid on viimasel paaril aastal lisandunud kutseõppe 5. tasemel: giid (spetsialiseerumisega loodusgiid), puittoodete tehnoloog ja telekommunikatsiooni spetsialist Võrumaa kutsehariduskeskuses; ärikorralduse spetsialist mitmetes koolides, nt Tallinna majanduskoolis; turundusspetsialist ja juristi abi Tallinna majanduskoolis; müügikorraldaja Järvamaa kutsehariduskeskuses jm; müügiesindaja Tartu kutsehariduskeskuses; kiviehitiste restauraator Viljandi kutsehariduskeskuses ja Tallinna ehituskoolis; puitehitiste restauraator Viljandi kutsehariduskeskuses ja Tallinna ehituskoolis. Allikas: haridus- ja teadusministeerium
INCOTERMS 80 ®
Tänavu tähistame ICC tuntuima väljatöötluse Incotermsi 80. sünnipäeva! 1936. aastal avaldas Rahvusvaheline Kaubanduskoda – ICC esimese Incotermsi versiooni, mis sisaldas 6 tarneklauslit. Hiljem on reeglistikku uuendatud kaheksa korda. Viimane versioon, Incoterms® 2010 kehtib alates 01.01.2011. Incotermsi ametlik maaletooja Eestis on ICC Eesti asutajaliige, Eesti staažikaim koolitusfirma EMI EWT, kelle toimetistena on ilmunud eesti keeles Incoterms® 2010, 2000 ja 1990 koos kasutajajuhistega. Incotermsi on pidevalt täiendatud ja kaasajastatud. Tänaseks on Incotermsist saanud tõhusaim tööriist neile, kes on seotud rahvusvaheliste tarnetega, s.o ekspordi-, impordi- ja tarneahelajuhtidele, laojuhatajatele, veokorraldajatele, logistikutele, väliskaubanduse juristidele, finantsjuhtidele jt. Tarneklauslite asjatundlik kasutamine: • võimaldab täpselt ja konkreetselt hallata ettevõtte kõiki tarneid • toob tehingusse ja tarnetesse selgust, lihtsust, konkreetsust ja lühidust; • võimaldab vältida topeltmakseid, lahendada vaidlusi, pidada asjalikke läbirääkimisi jpm.
Kõiki trükiseid Incotermsi kohta saab soetada ICC Eesti büroos Tammsaare Ärihoones, A. H. Tammsaare tee 47.
Incotermsi tõhusus avaldub täismahus nende käes, kes Incotermsi süsteemset loogikat valdavad. ICC Eesti ja Incotermsi maaletooja EMI EWT on loonud igakülgsed võimalused Incotermsi tõdede professionaalseks omandamiseks. 1. Iseõppijale • Tarneklauslid Incoterms®. Kasutajajuhis. Versioonid 2000 ja 2010 (autor: Tiit Tammemägi, PhD; koostatud EAS-i tellimusel) tasuta allalaaditav www.icc-estonia.ee • Eestikeelsed raamatud Tarneklauslid Incoterms® 2010, 2000 ja 1990 • ICC publikatsioonid Incotermsist inglise ja paljudes teistes keeltes. Loetelu vt www.icc-estonia.ee • Doktor Incoterms Estonia tasuta telefonikonsultatsioonid numbril +372 684 1252
2. Veebiseminarid ajatundlikule huvilisele • 17.05.2016 – 07.06.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 06.09.2016 – 04.10.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 28.09.2016 Veebinar: Incoterms® – mida peab teadma ekspordifirma juht Incotermsist? • 02.11.2016 – 22.11.2016 Veebiseminaride sari: Incotermsi baaskursus spetsialistile • 13.12.2016 Veebinar: Incoterms® – mida peab teadma ekspordifirma juht Incotermsist?
3. Auditooriumikoolitused • 18.05.2016 Incoterms® 2010 profikursus • 30.08.2016 Incoterms® 2010 – asendamatu tööriist väliskaubanduses ja logistikas • 27.10.2016 – 24.03.2016 ICC pädevuskursus eksportöörile-importöörile, logistikule-ekspedeerijale • 31.10.2016 Incoterms® 2010 juhikursus • 08.11.2016 Incoterms® 2010 profikursus ostjatele • 20.12.2016 Incoterms® 2010 profikursus
4. Sisekoolitused firmades 5. ICC ekspordikonverents 8.- 9. septembril 2016 Narvas Tähistame Incotermsi 80. aastapäeva ja ICC Eesti 5. sünnipäeva ning viime meie väliskaubanduseksperdid maailmaklassi! 1. mai – 11. juuni 2016 on kõik eelnimetatud Incotermsi koolitused, veebinarid ja ka konverentsi osalustasu soodustusega –30%! Publikatsioonidele kehtivad soodushinnad! Koolitused viiakse läbi koostöös ICC Eesti asutajaliikme, koolitusfirma EMI EWT-ga. Veebinarid toimuvad Addenda OÜ veebinaride keskkonnas
Lisasoodustused