Koolitus (august 2017) by Eesti Päevalehe

Koolitus

AUGUST 2017 Lehe koostas AS Ekspress Meedia Projektijuht: Kevin PĂľld kevin.pold @ekspressmeedia.ee Toimetaja: Agne Narusk agne.narusk@ekspressmeedia.ee Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

Koolitus SISUTURUNDUS

Koolitused toimuvad Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis.

Kvaliteetne täiendkoolitus aitab küsida paremat palka ka välismaal Elukestev õpe pole enam ammu lihtsalt lööklause, vaid hädavajadus. Edukuse tööelus tagab usin uute tarkuste juurde õppimine ja praktikasse rakendamine, sest kiiresti muutuvad nii tööandjate kui ka tarbijate vajadused.

Elu nõuab töötegijalt üha enam mitmekesiseid ametioskusi, konkreetseid pädevustunnistusi ja lube. Enese koolitamine ongi pigem norm kui luksus. Sestap ei jäägi üle muud, kui leida endale pädev koolitaja. Üks selliseid on Rammi Koolitus OÜ, korraldades kvaliteetseid ja mitmekülgseid täiendkoolitusi, mis annavad tõhusat tuge ametioskustele ja täidavad ka välismaal töötamiseks vajalike lubade nõudeid ning aitavad vältida probleeme sealsete ametkondadega. Kuna kõik Rammi Koolituse load kantakse automaatselt OY Bonum Safety AB andmebaasi, on

ametnikel üle Euroopa nende ehtsust lihtne tuvastada. Rammi Koolituse valikus on mitmekesised koolitused: tööohutusalased, Euroopa tööohutuspassi, Soome tööohutuskaardi ehk rohelise kaardi, tõstukijuhi, tellingupaigaldaja, kraanakäitaja, troppija, hüdrotõstukijuhi jt koolitused. Koolitatu saab esmalt loa, mis kehtib Eestis ja läbides lisaks täiendkoolituse, saab loa, mis kehtib rahvusvaheliselt. Näiteks erinevalt paljudest teistest annavad kõnealuse ettevõtte asbesti- ja hüdroisolatsioonikoolitused õiguse töötada sellel alal kogu Euroopas. Kuna eksam soorita-

takse Soomes Rammi Koolituse partneri juures, aktsepteerivad seda teiste Euroopa Liidu liikmesriigid. Nende kõrval kehtivad Rammi load isegi Austraalias. Õppida saab eesti, vene, inglise ja soome keeles. Koostöös Soome, Läti ja Leedu koolituskeskustega viiakse koolitusi läbi ka sealsetes riikides. Kuna suur kogemus on Skandinaavia maadega, rõhutatakse sealsete rangete normide olulisust ka kodumaisele turule suunatud koolitustes, tuues esile just neid, mis väärivad järgimist ka Eestis. Ettevõtte lektor Ilmar Rammi

on mahuka kogemusega koolitaja. Olnud aastatel 2000–2013 Tartu kutsehariduskeskuses ehitus- ja puiduosakonna vanemõpetaja ning juba 17 aastat täiskasvanute koolitaja. Lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi 1975. aastal füüsika, elektroonika, astronoomia ja tehnilise mehaanika õpetajana. Omab sildkraana käitaja pädevustunnistust ja on Soome tööohutuskaardi ehk rohelise kaardi koolitaja, Suo-Tu volitatud tööohutuse koolitaja, lisaks tellingupaigaldaja, tõstukijuhi, troppija, sildkraana käitaja, liikurhüdrotõstukijuhi koolitaja. OY Bonum Safety AB Balti-

maade koordinaator ja Sou-Tu pädevusega. Sertifitseeritud ja Soomes eksami sooritanud on ka kõik teised ettevõtte abikoolitajad ning isegi kontoritöötajad, sest Rammi Koolituse üks põhimõtteid on, et iga nende töötaja peab tundma oma valdkonda läbi ja lõhki. Kui otsid professionaalset koolitajat ja head koostööpartnerit enda või oma meeskonna oskuste täiendamiseks, on Rammi Koolitus kindlasti hea valik. Tutvu koolituste sisuga ja koolituskalendriga kodulehel www.kaardikoolitus.eu!

Koolitus

Kutse- ja kõrgkoole ootab ees toetav hindamine 2020. aastast keskendutakse kutse- ja kõrgkoolide tööd hinnates senise kontrolliva meetodi asemel hoopis õppearengut toetavale hindamisele. Kristiina Viiron Eesti kõrgharidust on eelnevate aastate jooksul hinnatud mitmete erinevate põhimõtete järgi, selgitas hindamisi läbi viiva Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) juhataja Heli Mattisen. Näiteks 1997.–2009. aastatel akrediteeriti iga üksikut õppekava ning seda tegi eranditult välisekspertidest koosnev komisjon. 2011. aastast mindi aga üle institutsionaalsele akrediteerimisele ja õppekavagruppide hindamisele. Niisugused hindamispõhimõtted kehtivad praegugi. “Sellele eelneval perioodil, aastatel 2009–2011 hinnati kogu Eesti kõrgharidust,” märkis Mattisen. N-ö üleminekuhindamisel oli korrastav mõju – hindamise tulemusena läks mitu väikest kõrgkooli kinni, eraülikoolid aga hakkasid ühinema avalik-õiguslike ülikoolidega. Näiteks akadeemia Nord ühines Tallinna ülikooliga. “Üleminekuhindamise tu-

lemusel said kõik kõrgkoolid, kes hindamise läbisid, õiguse õpet läbi viia kõigis oma õppekavagruppides,” ütles Mattisen. Aja jooksul on muutunud ka kõrgkoolide välishindamist läbi viivate komisjonide koosseis. Kui 1997. aastast koosnesid komisjonid eranditult välisekspertidest, siis nüüd kuuluvad neisse ka Eesti eksperdid, eelEesti kõige töömaailma kutse- ja esindajad, samuti kõrgkoolid on jõudüliõpilased. nud piisavalt heale

Seitse aastat kui tunnustus

näitab, et kooli töös jääb midagi vajaka. Niisuguseid kõrgkoole on Eestis kaks – Euroakadeemia ja Lääne-Viru rakenduskõrgkool. Seitsmeks aastaks on aga akrediteeritud 16 kõrgkooli. Institutsionaalse akrediteerimise kõrval hindab Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur ka ülikoolide õppekavagruppide kvaliteeti. Vastavalt tulemustele viiakse

tasemele, et nende võimekust õpetada ei ole vaja enam kontrollida.

Praegu kehtival institutsionaalsel akrediteerimisel hinnatakse kõrgkooli kui terviku toimimist. Akrediteering antakse vastavalt tulemustele kas seitsmeks või kolmeks aastaks või siis üldse mitte. Kusjuures seitsmeaastane akrediteering võrdub sisuliselt kvaliteedimärgiga, kolmeaastane akrediteering aga

hindamist läbi iga seitsme, viie või kolme aasta järel. 2020. aastaks läheb kõrghariduse õppekavade hindamine aga üle temaatilisele hindamisele. Lahti seletatuna tähendab see, et kõrghariduses ei analüüsita enam kõrgkoolide kõiki õppekavagruppe ja õppekavu, vaid keskendutakse probleemsetele ja arendamist vajavatele valdkondadele. Õppekavagruppe hinnatakse üksnes juhul, kui eelmisel hindamisel ei saanud kõrgkool maksimaalset tulemust.

Võimekuse kontroll pole vajalik Ka kutsehariduses on plaan hindamise põhimõtteid 2020. aastaks muuta. “Seni on kutseõppe õppekavarühma akrediteerimise tulemusest sõltunud see, kui pikaks ajaks anti koolile selles õppekavarühmas õppe läbiviimise õigus – kas kuueks või kolmeks aastaks,” selgitas EKKA kutseõppe hindamisjuht Marge Kroonmäe, täpsustades, et EKKA akrediteerib kutseõppe õppekavarühmasid 2011. aastast.

Praeguseks on kaks kolmandikku koolide õppekavarühmadest saanud täisakrediteeringu ehk õiguse õpet läbi viia kuueks aastaks. “Seega on valdav osa koolidest ise võimelised oma arengut planeerima ega vaja kontrolli, mis kinnitaks nende võimekust õpetada. Küll aga on sõltumatu välispilk ka koolide endi hinnangul vajalik edasiste arenduste kavandmisel, mistõttu regulaarne kutseõppe välishindamine säilib, kuid arengut toetaval põhimõttel,” märkis Kroonmäe. Nii kõrg- kui ka kutsehariduse hindamisega seonduv on kõigile lugemiseks väljas EKKA kodulehel. Sealt leiab nii koolide eneseanalüüse, hindamiskomisjonide aruandeid kui ka hindamisnõukogude otsuseid. Samuti avaldab EKKA regulaarselt kokkuvõtteid peamistest hindamistulemustest ehk siis Eesti kõrg- ja kutsehariduse tugevustest ja nõrkustest.

Akrediteerimine Vaata tulemusi: ekka.archimedes.ee, hindamistulemuste kokkuvõtteid ekka.archimedes.ee/trukised/

Koolitus

Koolitus on lihtsaim viis töö kõrvalt õppida Tööl käivale inimesele on koolitusel osalemine lihtsaim ja kättesaadavaim viis oma oskuste täiendamiseks, kirjutab Margit Paulus töötukassa “Tööta ja õpi” ajaveebis. Margit Paulus Töötust ennetavate meetmete nõunik Koolituste valik on lai ja huvilistele pakutakse ka mitmeid tasuta koolitusi. Töötukassa toetab oma koolitustel eeskätt neid inimesi, kellel ei ole erialast haridust, kes on üle 50-aastased, kelle eesti keele oskus vajab täiendamist, kes saavad madalamat palka. Samuti neid, kes tervisest tulenevalt ei saa oma senist tööd jätkata. Osaleda saab erinevatel ametialastel koolitusel, täiendada arvutikasutamise oskuseid või õppida eesti keelt. Kolme aasta jooksul saab töötukassa toel investeerida oma oskustesse

2500 eurot. Täpsemat infot koolituskaardi sihtrühmade ja toetatavate koolituste kohta leiab töötukassa kodulehelt. Koolituse saamise võimalused ja sobivad koolituserialad aitab välja selgitada karjäärinõustaja. Esmalt lepitakse temaga kokku koolitusplaan ja seejärel võib sobivat koolitust otsima asuda. Päris kõik ei sobi: koolituse(d) tuleb valida töötukassa koolituskaardi partnerite koolituste hulgast. Töötukassal on üle Eesti ligi 400 koolitajast partnerit, nimekiri on kodulehel olemas. Nende seas on

nii kutsekoole, ülikoole kui ka täienduskoolitusi pakkuvaid eraettevõtteid. Koolituste pakkumisel on koolitajad enamasti paindlikud, korraldades neid töötavatele inimestele mõeldes ka õhtuti ja nädalavahetustel. Kui sobiv koolitus leitud, tuleb end sinna kirja panna ja koolitajale teada anda, et selle eest tasub töötukassa.

Koolitusi pakuvad ka teised Kui õpihimuline töötaja ei kuulu töötukassa koolituskaardi sihtrühma või ei leia endale sobivat koolitust, leidub mitmeid teisigi võimalusi tasuta koolitustel osaleda. Võimalused oma teadmisi ja oskuseid tasuta täiendada

Mitme eriala töötajatele algavad peatselt digitaalse kirjaoskuse baaskoolitused.

on praegu väga mitmekesised. Aastani 2020, mil kestab praegune Euroopa Liidu struktuurivahendite periood, saab mitmetel koolitustel osaleda nii riigi kui ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendite toel. Kutseõppeasutused ja kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid korraldavad erinevaid tasuta kursusi – sel aastal toimub 31 koolis kokku üle 500 tasuta kursuse. Näiteks on võimalik läbida erineval tasemel raamatupidamise kursuseid, osaleda ehituse, aianduse, kokanduse jt valdkondade kursustel või õppida tööks vajalikke arvutioskuseid. Pakutavate tasuta kursuste nimekiri on haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel ning info kursustele registreerimise kohta koolide kodulehtedel. Kursustele on oodatud eelkõige madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga õppijad. Mitmed täienduskoolitusasutused pakuvad lähiaastatel tasu-

Koolitus

5 Foto: Shutterstock

ta koolitusi nn võtmepädevuste arendamiseks. Pakutakse õppimis- ja sotsiaalseid oskusi arendavaid koolitusi, algatusvõimet ja ettevõtlikkust, võõrkeeleoskusi (sh eesti keele oskus muukeelsete täiskasvanute hulgas) ning digipädevusi andvaid koolitusi. Nimekiri selliste koolituste läbiviimiseks toetust saanud asutustest on SA Innove kodulehel, täpsema info saamiseks soovitame külastada huvipakkuvate koolitusasutuste kodulehti.

IKT kursused mitmele tasemele IKT-alaseid oskuseid on võimalik omandada ja arendada ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendusel pakutavatel koolitustel. Neid korraldatakse nii arvutija interneti kasutamisoskuse omandamiseks kui ka spetsiifilisemate teadmiste andmiseks, et IT-spetsialistide arvu suurendada ning saavutada paremad erialased IKT-oskused ka teistes sektorites (nt õigusteadus, tervishoid). Praegu on näiteks käimas ümberõppeprogramm “Vali-IT!”, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Õpe Arvutitundmise, kestab 3,5 kuud ning digi- ja programmeeselle käigus läbitakse rimise oskusteta ei saa kuuenädalane õpe varsti läbi üheski ametis. ja kaheksanädalane Miks mitte minna praktika ettevõtetes. kursustele? Algamas on digitaalse kirjaoskuse baaskooli-

Ülitähtsate erialade õppijad saavad stipendiumi Kui viis või rohkem aastat tagasi gümnaasiumi (keskkooli) lõpetanud inimene otsustaks lõpuks ometi mõnda ametit õppima minna, oleks tark teha valik järgmisest loetelust: informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT); metsandus ja puidutööstus; metalli- ja masinatööstus; keemia-, kummi-, plasti ja ehitusmaterjalide tööstus; energeetika ja kaevandamine; arvestusala; sotsiaaltöö ning tervishoid. Nende kaheksa valdkonna erialade õppijatele, kus töökäsi on oluliselt vähem kui lähiajal vaja, maksab töötukassa alates maikuust stipendiumi 130–260 eurot kuus. Seda tasemeõppesse minnes (mitte koolitusel) ehk koolitee jätkamisel riigieelarvelisel õppekohal kutse- või kõrgkoolis. Otse põhikoolist või gümnaasiumist tulijat see stipendium ei toeta, neid toetab haridussüsteem. Konkreetse töötukassa toetuse (stipendiumi) sihtgrupina nähakse ilma erialase hariduseta töötajaid, vähemalt viie aasta taguseid nn keskkoolilõpetajaid – hinnanguliselt on neid Eestis kolmandik töötajatest. Samuti neid, kes omandasid eriala 15 ja rohkem aastat tagasi, kelle riigikeeleoskus on puudulik või kes on vanuses 50+ – enam-vähem nagu koolituse puhul. Erilise tähelepanu all on töötajad, kes ei saa oma töökohal jätkata kehva tervisliku seisundi tõttu – neile viie aasta ja õppekavade piirang ei kehti. Agne Narusk

tused metsa- ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse töötajatele. Tasuta eesti keele kursuseid A2-, B1- ja B2-tasemel korraldab aeg-ajalt ka integratsiooni sihtasutus. Tallinnas ja Narvas on võimalik osaleda nn keelekohvikutes, kus nii algajad kui ka edasijõudnud keeleõppijad saavad praktiseerida oma seniseid eesti keele teadmisi ning harjutada

eesti keeles rääkimist ja kõnest arusaamise oskust. Heaks abimeheks iseseisvalt keele õppimisel on keeleklikk.ee. Otsi võimalusi: www.tootukassa.ee www.hm.ee www.mkm.ee www.integratsioon.ee

LISAVASTUVÕTT KURESSAARE AMETIKOOLIS Kutsekeskhariduse erialad

PÄEVANE ÕPE:

LIHTSUSTATUD PÄEVANE ÕPE:

• kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (3 a) • väikelaevaehitaja (3 a) • majutusteenindus (3 a) • kokk (3 a)

• Abikokk (1 a) TSÜKLIÕPE:

• väikelaevaehitaja (2 a) • tegevusjuhendaja (1 a) • giid (2 a)

Õppekohad täidetakse sisseastumisavalduste laekumise järjekorras. Avaldusi võetakse vastu kuni 4. septembrini tööpäeviti kell 8–17 ametikooli linna õppehoones, Kohtu 22 / Vallimaa 5a, Kuressaare. Lisainfo: 452 4600 või info@ametikool.ee

Koolitus

Täiskasvanute gümnaasiumides on e-õppijaid iga aastaga üha rohkem Foto: Kristiina Viiron

Koolijuhtide tähelepanekul peavad e-õppest enim lugu need, kes olude sunnil välismaal töötavad. Kristiina Viiron Neli aastat tagasi pakkus e-õppe võimalust kolm täiskasvanute gümnaasiumi – Rapla, Tallinna vanalinna ja Tallinna täiskasvanute gümnaasium. Praegu aga on need koolid juba vähemuses, kus tarkust jagatakse vaid tunnis. Kuid päris ilma kooli jalga tõstmata ei saa siiski läbi ka e-õppe klassis. Sõltuvalt koolist toimub e-õppe puhul ümmarguselt kolmveerand õppetööst interneti vahendusel Moodle’i keskkonnas ning veerand n-ö lähiõppes (tunnid, konsultatsioonid, kontrolltööd). Praktikas tähendab see ühte koolipäeva nädalas. Näiteks peavad paljud koolid vajalikuks õpetada matemaatikat, eesti keelt ja võõrkeeli siiski traditsioonilises koolitunnis.

“Matemaatikas ja keeltes sada protsenti e-õpet rakendada oleks raske ja neis ainetes on kohapeal ka tunde rohkem,” märkis Rakvere täiskasvanute gümnaasiumi (TäG) õppenõustaja Juta Valvik. Lõppenud õppeaastal sai Rakveres e-õppes õppida 10. ja 11. klassis, nüüd lisandub ka 12. klass. Koolis käivad e-klassi õpilased praegu kord nädalas reedeti, ent Valviku sõnul on paljudel sedagi päeva raske kooli jaoks vabaks teha. Seega on nüüd plaanis koolipäevadeks seada reede ja laupäev üks kord kuus.

Töö nõuab paindlikkust “Paljud tulevad Soomest-Rootsist neljapäeval koju ja saavad siis reedel ja laupäeval koolis

olla,” kirjeldas Valvik tänapäeva õpilaste eripära. Kuid kooli pole raske jõuda mitte üksnes võõrsil töötavatel inimestel, e-õppe võimalust kasutavad ka näiteks kutselised sõjaväelased, kes saavad tundides osaleda nii, kuidas teenistus võimaldab.

kus üle-eelmisel kevadel jõudis lõpetamiseni esimene lend e-klassi abituriente. E-õpe on seal kõigis kolmes gümnaasiumiklassis. Kooli huvijuhi ja õpetaja Kristi Luige hinnangul on e-õpe väga vajalik, sest Rapla paljudel puudub võitäiskasvanute malus nädala sees gümnaasiumi huvijuhi koolis käia. Rapla ja õpetaja Kristi Luige sõnul TäG-i laupäeon e-õpe tänapäeval väga vavane koolipäev jalik. Umbes kaks kolmandikku on täiskasvanud õppetööst toimub interneti õppuri jaoks nii vahendusel Moodle’i suur asi, et selle keskkonnas, ülejäänu kooli e-õppesse on lähiõppes. tulnud õpilasi teisest Eesti otsast. Näiteks esimeses lõpetanud lennus käis sel põhjusel kaks naist Raplasse Tartust, rääkis Luik. Kui eelmainitud koolid ootavad õpilasi kord nädalas kooliÕppenõustaja nentis, et kuigi pinki, siis Viljandi täiskasvanute koolitunde laupäeval praegu ei gümnaasium on suurema osa peeta, siis töid tegemas ja vas- õppetööst teinud netipõhiseks. tamas saavad õpilased siiski Näiteks keeleõpetajatele (aga kui tarvis, siis ka teistele õpetakäia. Laupäev on e-õpilastele jatele) saab õppetükke vastata koolipäevaks valitud ka Rapla Skype’is. Isegi uurimistöö kaitstäiskasvanute gümnaasiumis, mist on Skype’is vastu võetud.

Samuti on õpetajad pidanud kokkulepitud ajal Moodle’is online-tunde, mida on võimalik pärast järelvaadata.

Tehnoloogia lisab uusi võimalusi Kontrolltöid, mida muidu tehakse kõik koos klassis, on tehtud näiteks Google Drive’is. “Kõik on nagu tunnis, aga igaüks on oma kodus,” selgitas Viljandi täiskasvanute gümnaasiumi kantselei juhataja Sille Tõnisson ja lisas: “Aga eksameid tuleb ikka käia kohapeal tegemas.” Kel graafik vähegi võimaldab, on alati oodatud ka tundidesse. E-õpe on võimalus, mitte kohustus. Viljandi TäG pakub e-õpet nii kõikides gümnaasiumiklassides kui ka 8. ja 9. klassis. Tõnisson märkis, et see on kooli (tagasi) toonud palju Viljandi juurtega inimesi, kes töötavad välismaal – Soomes, Norras, Rootsis. “Ka Hispaaniast on olnud õppijaid,” nentis Tõnisson. “Kui nad jõulude ajal Eestisse tulevad, siis tulevad ka kooli.”

Eesti Iluteeninduse Erakooli algavad koolitused

Kosmeetiku algõpe Juuksuri algõpe www.iluteeninduskool.ee Kosmeetiku algõpe kaugõpe Juuksuri algõpe kaugõpe Infotelefon 641 2214 või 506 6520, Lootsi 10, Tallinn. Maniküür e-post: info@iluteeninduskool.ee Pediküür Praktikakeskuses (õppesalong) Lootsi 10, Küünetehniku algõpe Kochi aidad, II korrus, klienditeenindus Massöör E–R ja eelregistreerimisel laupäeviti. Depilatsioon Infotelefon – juuksurid ja kosmeetikud: Jumestaja algõpe 6801 665 Ripsmetehnik Kõik iluteenused ja koolitused Jumestaja-küünetehnik-ripsmetehnik ühest kohast! Maniküür-küünetehnik Pediküür-küünetehnik Kiirematele tasuta töövahendite stardikomplekt. Maniküür – pediküür – küünetehnik

04.09.2017 04.09.2017 21.10.2017 21.10.2017 16.09.2017 16.09.2017 16.09.2017 28.09.2017 28.09.2017 16.09.2017 21.09.2017 16.09.2017 16.09.2017 16.09.2017 16.09.2017

Koolitus

7 Foto: Shutterstock

Tasustatud õppepuhkust saavad kõik tasemeõppurid Muul juhul makstakse õppepuhkusel keskmist töötasu ainult siis, kui õpingud on tööalased. Agne Narusk

Kaks aastat tagasi hakkas kehtima uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis muutis õppepuhMõnikord on kuse andmise korda. vaja õppimiseks Selle järgi saavad tatöölt puhkust võtta, sustatud õppepuhkuid õppepuhkus kust võtta kõik töötapole siiski kohusvad tasemeõppurid, tuslik. õppevorm ja koormus Millal võib tööandja keelduda pole enam olulised. Ehk siis õppepuhkust 30 Tööandja võib keelduda töötaja õppepuhkusele lubamisest, kalendripäeva võivad kalend• kui töötaja ei teata oma soovist vähemalt 14 kalendripäeva ette riaasta jooksul võtta nii kaugvõi ei too tööandjale õppeasutuse teatist; kui ka päevaõppes või osalise • kui töötaja on akadeemilisel puhkusel (välja arvatud juhul, kui ja täiskoormusega õppijad. akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaKeskmist töötasu makstakse ja seda võimalust kasutab); küll ainult 20 päeva eest, üle• kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad jäänud kümme päeva on nn langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. palgata puhkus. Kui käsil on Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andtäiskasvanute gümnaasiumi, mine edasi lükata töölepinguseaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud kutseõppeasutuse või ülikootingimustel (hädavajadus). li ehk siis mõne tasemeõppe Allikas: www.tooelu.ee astme lõpetamine, on võima-

lik tööandjalt taotleda veel 15 päeva täiendavat õppepuhkust. Nende päevade eest saab koolilõpetaja riiklikult kehtestatud miinimumpalka, mis sel aastal on 470 eurot kuus. Kui töötavate tasemeõppurite õppepuhkusega on kõik selge, siis rohkem küsimusi tekitab koolitusel osaleja õppepuhkus. Seaduse järgi võivad õppepuhkust võtta kõik, kes ükskõik mida ükskõik kus õpivad, on see siis mõni pikem koolitus, kursused, avatud ülikool vms.

Tööalasel koolitusel on eelis Kuid tasustatud on nende õppurite õppepuhkus ainult siis, kui õpingud on tööalased. Eelkõige on mõeldud siin selliseid tööalaseid koolitusi, mis on ette nähtud tööandja korraldusega ja mille eesmärk on

töötaja kvalifikatsiooni ning valdkonnapõhiste teadmiste laiendamine. Keerulisem on olukord muude enesetäienduslike koolitustega, näiteks kultuuri- või keeleõpingutega, mida otseselt ei pruugi õppuri töökohal vaja minna. “Näiteks kui ettevõtte raamatupidaja soovib osaleda hispaania keele koolitusel, on keeleline mitmekesisus küll alati tervitatav, kuid antud näite puhul ei ole hispaania keele valdamine seotud töötaja tööalaste oskuste tõstmisega või tööandja vajadustega,” tõi seaduse kehtima hakkamisel näite rmp.ee portaalis Grant Thornton Baltic vanemõigusnõustaja Kristel Tiits. “Sellisel juhul on see tööandja otsus, kas ta on nõus seda koolitust lugema raamatupidaja tööalaseks koolituseks või mitte. Kui tööandja on nõus seda käsitlema tööalase koolitusena, saab töötaja kasutada tasustatud õppepuhkust, muidu mitte,” lisas vanemõigusnõustaja. Üksjagu on nurinat tulnud õppijatelt selgi põhjusel, et tööandjad pole nõus tööalaseks

koolituseks tunnistama ja tasulist õppepuhkust andma isegi siis, kui töötaja on läinud kursusele, mida tal selgelt on praeguses töös vaja. Ja näide skaala teisest otsast: tööandjad eiravad seadust ja ei taha õppepuhkust anda ka tasemeõppurile, põhjuseks asjaolu, et õpingud pole tööga seotud.

Koolitajal olgu tegevusluba Niisiis, kordame veel kord üle: õppepuhkust on võimalik (lisaks tasemekoolitusele) võtta põhimõtteliselt mis tahes koolitusel osalemiseks 30 kalendripäeva aastas, kuid tasustatud õppepuhkust 20 päeva saab üksnes eeldusel, et tööandja tunnistab koolituse tööalaseks. Üks nüanss kehtib koolituse puhul veel: täienduskoolituse korral on tööandjal kohustus töötaja õppepuhkusele lubada ainult siis, kui täiendkoolituse läbiviija on esitanud majandustegevuse teate või taotlenud vastava tegevusloa. Muu täiendkoolitus on reguleerimata ja sellisel juhul ei ole tööandjal kohustust töötajat õppepuhkusele lubada.

Koolitus

Tööandjad ootavad koolitamisest palju, kuid ei mõõda tulemusi Sel kevadel kogus EBS 60 Eesti tööandjalt põhjalikud andmed töötajate koolitamise kohta. Neist andmetest joonistus välja kaks olulist järeldust. Agne Narusk Kui mõni Eesti ettevõte, avaliku või kolmanda sektori asutus saadab oma töötaja koolitusele, siis jäävad sealt saadud teadmised väga suure tõenäosusega ainult selle inimese teada. Ta ei jaga neid oma kolleegidega ega pruugi ka ise kuuldut igapäevatöös kasutada, vahendab Estonian Business School (EBS) oma kodulehel uuringu tulemusi ja järeldusi. Kolmandikuga 60 ettevõttest viidi lisaks läbi süvaintervjuud. Kogutud andmetest joonistus välja kaks olulist järeldust. Esiteks oodatakse oma töötajate koolitamisest palju – nii töömotivatsiooni tõusu kui ka töösoorituse parandamist. Kõikide

töötajate gruppide koolitamist peetakse prioriteetseks valdkonnaks, selles nähakse väga olulist arenguvõimalust, mida tuleb kasutada. Kuid teisalt, koolitustele eelneva koolitusvajaduse väljaselgitamise osas ja eriti koolitustulemuste hindamisel ning koolitustest saadava teabe edasiandmisel oma kaastöötajatele on palju arenguruumi. Teiseks on tööandjad kimpus tööturule sisenevate noorte ehk n-ö Y- ja Z-põlvkonnaga, kes ei ole nõus tegema lihtsat tööd tingimustes, mis nende eelkäijatele olid sobilikud. Tööandjad peavad noori valima ja rakendama senisest erinevate

parameetrite järgi, kuid ei oska seda veel teha.

Koolitame, et töötajat “kinni hoida” Uuringust selgus, et küllaltki palju kasutatakse Eestis ettevõttesiseseid koolitusi. Prioriteetidest tõusid esile turunduse, inimsuhete ja inimressursiga seotud koolitused ning IT-valdkond. Kuid õppida oleks vaja ka seda, kuidas siduda inimsuhted ja digitaalne suhtlus, ütles ERR Novaatorile EBSi professor Tiit Elenurm. Kinnitust leidis seegi, et on organisatsioone, kus koolitamist kasutataksegi selleks, et

Koolitus kipub olema pigem boonus ja pingete maandamise vahend, mitte ettevõtte arenguhüppe platvorm.

inimesed seal üldse püsiksid. On organisatsioone, kus püütakse inimesi kooHea lituste kaudu värvata sisekoolija leida talente. Koltuse aluseks on mas tüüp organiettevõtte pikaajasatsioone aga seob line läbimõeldud arengustrateekoolitused väga selgia. gelt mingi uuendusega (nt infotehnoloogilistega) ja toetavad vahetult muudatusprotsessi. “Oluline avastus oli ka vastuolu, et tihti pole suure rahvusvahelise korporatsiooni Eesti üksuse personalijuhil piisavalt selget rolli, et meie spetsiifilisi vajadusi arvestada. See ei kehti küll kõigis rahvusvahelistes firmades, kuid tuli siiski esile,” rõhutas Elenurm. Paljudel juhtudel ei ole perso- tippjuht ja personalijuht on koos nalijuht ettevõtte strateegiatii- läbi mõelnud pikaajalise arenmis piisavalt mõjukas. Tema teeb gustrateegia – milliseid muuoma koolitusplaane selle järgi, datusi on organisatsioonis vaja. milliseid koolitusi inimesed kü- See lähteinformatsioon antakse sivad, aga strateegilise arengu koolitusfirmale, kes töötab välja kavandamine, mida koolitus seda muudatust toetava koolitusprogrammi. peaks toetama, käib omasoodu. Kuidas aga käituda olukorProfessori sõnul peaks hea sisekoolitus välja nägema nii, et ras, kus töötaja soovib kooli-

tust, mis tema tööülesannetega kuidagi seotud ei ole? “Sõltub organisatsiooni tüübist. Kui on tegemist organisatsiooniga, kus inimesed teevad suhteliselt rutiinset tööd, ja nende hulgas on andekaid töötajaid, siis võibolla ta lepib organisatsiooniga paremini ja töötab selles kauem tänu sellele, et ta koolitusi saab.

Koolitus

9 Foto: Shutterstock

Sellisel juhul oleks koolitus töötaja hüvituspaketi üks osa,” vastas Elenurm. “Kui aga võtame organisatsiooni, mille tiim tahab koos muutuda – rakendada uut strateegiat, toodet –, siis on kõige olulisem inimesi koolitada muudatust ellu viima. Kui meil ressursse üle on, siis võime ka toetada inimeste

Kui ettevõttel on ressursse üle, võib toetada inimeste enesearendamist, ükskõik mida siis ka ei õpita.

puhast enesearendamist, ükskõik mida ta tahab õppida.”

LÜHIDALT

Muudatuste juhtimine tagaplaanil

Padar ärgitab täiskasvanuid õppima

Uuringust tuli välja, et mida kõrgemal kohal on töötaja hierarhias, seda rohkem raha tema koolitamisele kulutatakse. “Selle põhjal tundub, et koolitus kipub olema pigem boonus ja inimese pingete maandamise vahend, mitte ettevõtte arenguhüppe platvorm,” ütles professor Elenurm. Koolitamist vajab aga meeskond, kes peab muutuvas olukorras uute asjadega hakkama saama. Koolitust vajavad üksikisikuna need inimesed, keda tahame ette valmistada tõusuks juhtimishierarhias. Vastuolusid ilmnes veelgi. Näiteks see, et on organisatsioone, kus inimesed saavad küll suhteliselt targaks, kuid organisatsioon ei paku neile järjepidevust ja enda rakendamist uutes rollides. Nii lähevad töötajad sageli konkurendi juurde või teevad oma firma. Kui suudetaks seda vastuolu ületada, oleks arenguline hüpe käegakatsutav, ütles Elenurm. Uuring valmis Euroopa Komisjoni rahastatud Erasmus+ projekti Lead4Skills raames, kus EBSi kõrval osales veel kuus Euroopa ülikooli. Loe uuringust pikemalt: www.ebs.ee/et/uudised ja novaator.err.ee

Tanel Padarist (pildil) on saanud elukestva õppe saadik ja reklaamnägu: üle-eestilises täiskasvanuhariduse teavituskampaanias on nimelt tema see, kes inimesi õppima ärgitab ja ise sügisel eeskuju näitab. ,,Tagasi kooli minna on nüüd palju kergem, sest õppimisvõimalusi on rohkelt,” julgustab Padar. Hinnanguliselt 80 000 Eesti täiskasvanul vanuses 25–64 ei ole keskharidust. Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse programmijuhi Kairi Solmanni sõnul teeb riik suuri pingutusi, et järjest enam inimesi lõpetaks pooleli jäänud haridustee. Nii anti eelmisel nädalal Euroopa tõukefondi toel start üle-eestilisele teavituskampaaniale “Jätka õpinguid koos teiste täiskasvanutega!”. Kampaania kodulehelt www.jallekooli.ee leiab kasulikku infot täiskasvanute gümnaasiumide, töötukassa toetuste, töö kõrvalt õppimise jm kohta. Kui eelmisel aastal oli täiskasvanute osalemise määr elukestvas õppes 15,7%, siis 2020. aastaks on seatud eesmärk, et vähemalt 20% tööealisest elanikkonnast lõpetaks pooleli jäänud õpingud või täiendaks oma erialaseid oskusi.

Koolitus

Töötajad õigustavad end motivatsiooni- ja rahapuudusega Kaks kolmandikku töövõtjatest on aasta jooksul oma teadmisi õppimise teel täiendanud, ülejäänud mitte, selgus CV Keskuse uuringust. Mitteõppimise põhjusena mainitakse peamiselt raha- ja motivatsioonipuudust – ligikaudu kümnendik küsitletuist väitis, et nad on juba piisavalt kvalifitseeritud. “2387 töövõtjat kaasanud uuringust selgus, et suur osa töötajatest mõistab juba täna vajadust oma teadmisi täiendada – kaks kolmandikku vastanutest oli viimase aasta jooksul iseseisvalt juurde õppinud, osalenud koolitusel või õppis uuringus osalemise ajal,” ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. “Täiendusõppe vajadus on hoogsalt kasvamas, sest tehnoloogia kiire areng ja sellega kaasnev automatiseerimine on ümber kujundamas mitmeid töökohti.” Küsitlusest joonistus selgelt välja seegi, et mida madalam on inimese haridustase, seda vähem tunnetab ta õppimisvajadust. “Kõrghariduseta vastanuist ei olnud viimasel aastal õppinud 40,7% ja põhiharidusega vastanuist 45,5%,” selgitas Auväärt. 7,8% hindas end juba piisavalt kvalifitseerituks või ei pidanud lisaõpet vajalikuks. Kesk- ja keskeriharidusega vastajate hulgas oli see näitaja 10,3% ja põhiharidusega vastajatel 14,4%.

ESMAABIKOOLITUS EESTI PUNASE RISTI AINEKAVA MAHUS 16 akad t, hind 70 € 30.–31.08.2017 16 t eesti keel 19.–20.09.2017 16 t eesti keel 28.–29.09.2017 16 t vene keel

ESMAABIANDJATE TÄIENDKOOLITUS 8 akad t, hind 50 € 31.08.2017 8 t eesti keel 20.09.2017 8 t eesti keel 28.09.2017 8 t vene keel

TULETÖÖDE TEGEMISE KOOLITUS 6 akad t, hind 78 € 21.08.2017 eesti keel 09.10.2017 eesti keel 16.10.2017 vene keel

EVAKUATSIOONI- JA TULEOHUTUSE EEST VASTUTAVA ISIKU KOOLITUS 8 akad t, hind 88 € 21.08.2017 eesti keel 09.10.2017 eesti keel 16.10.2017 vene keel

Koolitus

TÕSTUKIJUHI KOOLITUS PRAKTIKAGA 16 akad t, hind 138 €

Töökeskkonna Haldus OÜ Küüdorﬁ Töötervishoid

18.–19.09.2017 eesti keel 10.–11.10.2017 vene keel

EHITUSPLATSIKOORDINAATORI KOOLITUS 8 akad t, hind 86 €

TÖÖKESKKONNASPETSIALISTIDE, -VOLINIKE JA -NÕUKOGU LIIKMETE KOOLITUS, 24 akad t, hind 150 €

22.08.2017 eesti keel 25.09.2017 eesti keel

06.–08.09.2017 vene keel 12.–14.09.2017 eesti keel 11.–13.10.2017 vene keel 17.–19.10.2017 eesti keel

TROPPIJA JA KRAANAJUHT, 8 akad t, hind 82 €

TÖÖKESKKONNASPETSIALISTIDE, -VOLINIKE JA -NÕUKOGU LIIKMETE TÄIENDKOOLITUS, 8 akad t, hind 90 € 08.09.2017 vene keel 14.09.2017 eesti keel 13.10.2017 vene keel 19.10.2017 eesti keel

TÕSTUKIJUHI KOOLITUS 8 akad t, hind 97 € 18.09.2017 eesti keel 10.10.2017 vene keel

Vaata lisaks:

www.tkhaldus.ee

25.08.2017 vene keeles 27.09.2017 eesti keeles

Lisaks teostame järgmisi koolitusi: • asbestitööde tööohutus ja töötervishoid; • kontori töökoha ergonoomia; • tööstusergonoomia, tööpsühholoogia, ohutus tellingutel ja kõrgtöödel. Teeme avatud koolitusi ning koolitusi ettevõtetes ja asutustes kohapeal.

Koolitus

Firmakink: logoga pastakal on täita tähtis ülesanne Foto: Andres Putting

Reklaamnänni leidub kodus igaühel

Parim kompliment firmakingitusele on selle kasutamine, teavad kinkijad ja kingisaajad. Kusjuures reklaamkingitusel ja mainet kujundaval kingitusel on tajutav vahe.

Paar aastat tagasi viskas Perekooli portaali kasutaja õhku küsimuse: “Mida olete teie firmadelt kingiks saanud?” Nimetati järgmist: • pastakas, mälupulk, pleed, plätud, tuulejope, fliis, müts, sülearvuti kott, vihmavari, torusall, pehme pall (ka stressipall), auguraud, märkmepaberi alus, sall, termoskruus, auto esmaabipakk, taskulamp, T-särk, maitseainete tops, kandik, kuuseehe, tass, taldrik, vaas, jääkaabits autole, tulesüütaja, digitaalne pildiraam, morsikann, matkanuga, helkur, saunalina, pajakindad, sokid, korgitser, kalender, (kalender)märkmik, album, päevaraamat, CD-plaat, võtmehoidja, ehetekarp (vms karbike), raamat, piknikutekk, sooja (külma) hoidev termokott, kandekott, söödav ja joodav kraam (nagu šokolaad, mesi, kommid, käsitöövein, õlu, juust, täidetud piknikukorv). • Kõige rohkem näib eestlastel kodus olevat logoga pastakaid, mälupulki ja T-särke. Allikas: perekool.ee

Agne Narusk “Reklaamnänni puhul on teatavas mõttes tegu meeldetuletajaga. See ärritavalt kole pastakas laual võib olla just nimelt selleks, et sulle õigel hetkel meenutada, et näiteks käisid selles firmas uksi vaatamas ja võiks nende pakkumise ikka ära oodata,” toob näite suhtekorraldaja Ilona Leib, kel töö tõttu tuleb sageli olla nii kinkija kui ka saaja rollis. “Suuremalt jaolt ongi tegemist odava ja ebakvaliteetse masskaubaga. Kuni asi on terve ja seda saab vastavalt funktsioonile kasutada, on kuidagi piinlik ka lihtsalt ära visata. Kuid juba järgmisel hetkel mõtled, et kuhu see silma alt ära panna,” lisab ta. Ärikingitus seevastu aitab suhteid rajada ja hoida, parimad neist jäävad kauaks meelde ja kinkijat parimal moel meenuta-

ma, rõhutab Leib. Need kingid ei kanna just alati logo, kuid on hoolikalt valitud ja kvaliteetsed, sageli ka kunstnikutöö. Üldjuhul on sellistel kinkidel ka kopsakam hind, kuid nende ärisuhete taga on enamat kui pelk ühekordne kõnelus ja müügisoov. “Väärtuslikumate ärikingituste tegija ja saaja tunnevad teineteist sageli isiklikumalt kui ainult kitsalt tööalaselt. Kinkija on sageli teinud hulga eeltööd, teab kingisaaja huvisid, hobisid ja nõrkusi ning valinud just sellise kingi, mis teisele rõõmu võiks teha. Parim kompliment ärikingitusele on selle kasutamine,” räägib Leib.

Mitte hind, vaid läbimõeldus Kingi hind ei ole määrav, kuid läbimõeldus seevastu küll, ütleb ka firmakingitustega tegelev L & L Reklaam OÜ projek-

tijuht Kerstyn Roht. Kuigi jah, reklaamkink on vast väiksema eelarvega toode (lihtsam pastapliiats, kruus, T-särk jne) ja firmakink hinnalisem, lisab ta. Roht räägib, et kingitusemaailmas tuleb uudsust ette harva, pigem käib olemasolevate toodete täiustamine moodsamaks. “Mõni aasta tagasi tulid turule akupangad ja see oli põnev. Kuid praeguseks on need muutunud igapäevaseks tarbeese-

Eriti hoolikalt valitakse kingitusi riigi presidendile. Pildil mõned president Ilvese ametiajal toodud kingitused.

meks, sama lugu on self i p u l g a g a ,” meenutab ta. Alati ei kanta firmalogot tootele, turundusülesande saab ahendada ka teisiti. Roht räägib nn kollasest taksofirmast, kes kingib klientidele kollaseid autokujulisi helkureid, millele head soovid peale trükitud jne. Ilona Leib toob sellise kinkija eesmär-

ke täitva näitena välja maanteameti helkurmaterjalist poekoti – koti hind ei ole kindlasti märkimisväärne, kuid sõnum enda nähtavaks tegemisest on selgemast selgem. “Kõik kingid ei peagi pikemaks ajaks silma alla meenutajaks jääma,” lisab Leib. “Jäätisesaadetis või tort teeb korrapealt tuju heaks ja paneb elevil inimesed kogunema. Olen olnud alati meelitatud heast veinist kui kingist – see loob tunde, et

kinkija loob mulle nauditava aja maha võtmise hetke. Lillede saatmine aga on Eestis selgelt alahinnatud.” Viimastel aastatel on firmakingid hakanud asenduma annetamise või heateoga, jõuluajal on see eriti levinud. Miks mitte, leiab ka Leib: “Raha läheb siis õigesse kohta, kuid valitud valdkond peaks kõnetama, looma silla kinkija ja partneri vahele, kellele tema nimelisest toetusest teada antakse. Siiski on olukordi, kus esemeline kink on ülimalt asjakohane.”