Koolitus
August 2013 Reklaamlehe pani kokku Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Projektijuht: Terje Kõrm terje.korm@lehed.ee, tel 680 4514
Tööandjad suhtuvad kutseharidusse kriitiliselt Foto: Raivo Tasso Maaleht
Kutseõppeasutuste lõpetajate seast leiab piisavalt vajalikke töötajaid vaid kolmandik ettevõtetest, selgus Praxise uuringust. Kaire Talviste Tööandjate seas uuringu teinud Praxise analüütiku Mihkel Nestori sõnul on tööjõupuudus üks peamiseid põhjuseid, miks ettevõtjad kutseharidusse kriitiliselt suhtuvad. Tööandjad on rahul koolide paranenud õpikeskkonnaga, kuid heidavad neile ette järeleandmisi õppe kvaliteedis. Kõige viletsamaks hindavad tööandjad noorte võõrkeeleoskust, otsustusvõimet ja erialaseid tööoskusi. Madalaks hinnatakse ka kutseõppes osalevate noorte üldist võimekust ja motiveeritust. Teenindusvaldkonna fookusrühmas tunti muret selle pärast, et kutseõppeasutuse lõpetanute ja erialase hariduseta inimeste tööoskustes ei ole väga suurt erinevust. Mida tehnilisem või spetsiifilisem on amet (ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses, autoteeninduses), seda olulisem on ettevõtte jaoks kutseharidusega töötajate värbamine. Just autoteeninduse alal peetakse seda väga tähtsaks.
3 a.
„Eks nad käivad ja proovivad siin. Kümnest kaks jääb püsima,” tõdeb OÜ ARS Autoteenindus juhataja Andrus Aasamäe kutsekooli lõpetajate kohta. „Arvatakse, et kusagil on võimalik lihtsamini leiba teenida ja eks ole ootused tööandjale ka suuremad.” Suuremad ootused kutsekooli lõpetajale on tegelikult ka tööandjal. „Olen ise kutsekooli läbi teinud ja siis kehtisid küll nõuded, mida pidi kindlalt oskama. Kas praegu üldse midagi õpetatakse? Autoremondilukksepa eriala lõpetanu ei oska suurt midagi,” hindab Aasamäe. Ta mõistab, et praktilised oskused tulevad töö käigus, ent koolis võiks vähemalt omandada seadmete ja agregaatide omavahelised seosed ning seeläbi võiks tekkida teatav loogiline mõtlemine. Seda ta sageli aga ei näe. Aasamäe tõdeb, et koolide tehnilised võimalused on aastate jooksul tõesti paranenud, ent lõpetamisel võiks sõel tihedam olla. „Liiga lihtsalt veetakse
Mehhatroonik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Rätsep- stilist
3,5 a. 3,5 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3 a.
Keskkooli baasil Põhikoolijärgne täiendav vastuvõtt Keskkoolijärgne vastuvõtt 13. augustini
Tulevaste automehaanikute meisterlikkust aitavad tõsta kutseõppeasutuste õpilaste võistlused. Pildil Vana- Vigala tehnika- ja teeninduskooli korraldatud autoerialade kutsemeisterlikkuse kümnevõistlus.
neid koolist läbi. Diplom peaks midagi ikka näitama,” soovib ta. Ka praktikante on neil palju käinud. Enamasti pesevad nad kolm nädalat autosid ja toovad varuosi. Praktilisi oskusi nad ei omanda, sest tööandja pole motiveeritud oma aega sellele kulutama.
Erialavalik koostöös tööandjatega Riigilt oodatakse ka suuremat sekkumist haridusvalikute kujundamisse ja kutseõppe populaarsuse suurendamisse. Eestis on mitmeid riiklike õppekavadega katmata erialasid. Näiteks ei koolitata meil lame-
EELKOOL KOGUPÄEVAKOOL HUVIKURSUSED nooremale koolieale
UUS! TEADUSKURSUSED* põhikooli õpilastele ja gümnasistidele
Mehhatroonik Külmamehaanik Autotehnik 2,5 a. Arvjuhtimisega (CNC) metalli-lõikepinkide seadistaja Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep- stilist Automaaler Autoplekksepp Autodiagnostik Müüja rõivaalal Müügikonsultant
2,5 a. 2 a. 2 a. 1 a. 1,5 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 2 a. 0,5 a.
(Uus eriala! Annab müügitööalase lisakvalifikatsiooni.)
Tallinna Tööstushariduskeskus Sõpruse pst 182, Tallinn 13424 Tel: 6542 833, 6545 026 Faks: 6542 874, e-post: info@tthk.ee
Soovitakse spetsialiste
2013/2014 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:
Põhikooli baasil
* töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.
TASEMEL KUTSEHARIDUS
need otsused peaks sündima osapoolte koostöös. Üheks probleemiks ametihariduse juures peab ta ka keskhariduse taset. „Kuigi me deklareerime, et kutsekooli lõpetaja üldharidus vastab keskkooli tasemele, siis praktika näitab midagi muud. Kirjaoskust vaadates jääb mulje, et nii mõnigi on unustanud ka põhikoolis õpitu,” lisab Sulg.
EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele eesti keel inglise keel matemaatika UUS! Cambridge English Advanced *vaata varajase registreerija pakkumist
KEELTEKOOL
UUS! hiina keel rootsi keel inglise keel prantsuse keel vene keel
Vaata lähemalt www.gakk.ee Võta meiega ühendust info@gakk.ee või 6274065. Suur-Kloostri 16, Tallinn
katusekatjaid ja ehitusplekkseppi ning alles hiljuti avati tee-ehitaja eriala. Probleeme valmistab ka erialade menukus. Näiteks soovivad vähesed õppida ehituspuusepaks. Metalli- ja masinatööstuse tööandjad tunnistasid, et metallitööd lähevad õppima need, kes mujale õppima ei pääse. Viljandi Metalli juhatuse liige Jaak Sulg tõdeb, et 60−70% neile tööle tulijatest on kutseõppe läbinud, ent paraku mitte alati neile sobival erialal. Sule sõnul on praegu tuntav, et haridusasutus otsustab ise, milliseid spetsialiste ühiskond vajab, ent
Paljud ettevõtted on avatud praktikantidele, et nende seast leida uusi töölisi. Näiteks pakub ABB tänavu praktikavõimalust sajale kutse- ja kõrgkooli noorele. „Kutsealaseid teadmisi nõudvate ametikohtade puhul on meile olulisimaks kasvulavaks kutsekoolid. Sealt tulevate noorte hulk ja kvaliteet on meile väga olulised,” ütleb ABB Balti riikide värbamisjuht Aivi Kullama. Edasi sõltub juba suuresti praktikandist ja sellest, kui palju on tal soovi ja motivatsiooni teadmisi omandada. „Ei saa eeldada, et noorel on kõik meile vajalikud teadmised ja oskused, sest igal ettevõttel on oma spetsiifika. Samas tuleb tunnistada, et palju peame ise töötajaid koolitama ja neile praktilisi oskusi õpetama,” lisab Kullama. „Tänane kutseharidus on üldjuhul kolm aastat. Varasemat nelja-aastase õppekavaga tehniku taset enam ei ole. Tunneme tõsist puudust põhjalikumate erialaste teadmistega spetsialistidest ja oskustöölistest.”
Miks on tööandjad rahulolematud? Tööandjad ei leia kutseõppeasutuste lõpetajate seast piisavalt vajalikke töötajaid peamiselt järgmistel põhjustel: • kutsekooli lõpetajate tase ei vasta ettevõtte nõudmistele – 33% • pakutavate ametikohtade maine on noorte seas madal – 32% • pakutav palgatase ei ole kutsekooli lõpetajate jaoks atraktiivne – 27% • kutsekoolis ei lõpeta vajalikul erialal piisavalt õpilasi – 27% • kutsekoolis ei õpetata vajalikku eriala – 22% • ettevõtte asukoht ei ole kutsekoolist töötajate leidmiseks soodne – 13% Allikas: Riigikantselei tarkade otsuste fondist tellitud uuringust: Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuanne Autorid: Mihkel Nestor, Kirsti Nurmela
Võõrkeeltekeskuses on võimalik õppida inglise-, soome-, prantsuse-, vene-, itaalia-, saksa-, rootsi-, hispaania-, jaapani-, eesti-, norra- ja hiina keelt. Õppemaks alates 75 eurot kuus. Õppetöö algab 9. septembril. Ootame kõiki keelehuvilisi õppima!
www.keeltekool.ee info@keeltekool.ee Tel. 646 0080 | Mob. 501 9320 Pärnu mnt 82/88 Tallinn
2
Koolitus
Parema õppetöö nimel küsivad koolid vanematelt raha
Foto: Shutterstook
Lisaks koolitarvete ostmisele küsivad mitmete koolide juurde moodustatud sihtasutused täiendavat raha süvaõppe eest. Kristiina Viiron Pinal, kirjutusvahendid, kaustikud, koolikott, jalatsid, spordiriided… eks iga kooliskäiva lapse vanem tea, kui pikk on see nimekiri, mida õpilasel tarvis läheb ning kui hõlpsasti rahakott seetõttu tühjeneb. Teinekord aga lisandub kuluallikaid veelgi. Sageli on need seotud näiteks võõrkeeletundidega. „Olen alati eraldi pidanud ostma igal aastal inglise keele õpiku ja töövihikud, kuna mu laps käib inglise keele süvaõppega klassis,” märgib ühe KeskEesti gümnaasiumi kaheksandas klassis õppiva lapse ema. „See summa on olnud umbes 10–15 euro ringis.” Naise sõnul küsiti möödunud õppeaastal aga tasu ka tema teises koolis 10. klassis
– ja mitte inglise keele süvaõppe klassis – õppiva tütre inglise keele õppevahendite eest, kokku 37 eurot. Selle eest sai kaks õpikut ja töövihiku. „Laps ütles mulle, et õpetaja pakkus need õppevahendid välja, kuna need olevat paremad kui need, mille järgi gümnaasiumis muidu õpitakse. Õpetaja ise olevat need õpikud veel kuskil ekstra tellinud. Kõik õpilased ja küllap siis ka lapsevanemad olid nõus, et just need õpikud kasutusele võetakse,” räägib ta. Nii ühel kui ka teisel puhul on raha õppevahendite eest tulnud maksta kohalikule omavalitsusele. Ka Tartus võõrkeeltekallakuga koolis õppiva lapse vanemal on pajatada samalaadne lugu – kord õppeaastas tuleb linna haridusosakonna kontole
kanda 57 eurot õppevahendite jaoks. Seda raha hakati küsima, kui tunniplaani lisandus teine võõrkeel ehk saksa keel.
Raha küsib sihtasutus Üks Tallinna kool aga ei küsi vanematelt võõrkeele õpetamise tarvis raha mitte õpikute jaoks, vaid hoopis selle tarvis, et õpetada inglise ja vene keelt väikestes rühmades ning saavutada seega parem tulemus. Selleks tuleb palgata õpetajaid juurde, kuid kooli eelarves selleks raha ei jagu. Kui täpne olla, siis tegelikult ei küsi raha kool, vaid kooli sihtasutus, paludes vanematel annetada 150 eurot aastas. Seega ei ole tasu maksmine kohustuslik, vaid jääb lapsevanema otsustada, kas ta teeb seda või mitte. Kõik ei olegi seda teinud ning seetõttu lõpetati möödunud õppeaastal rühmaõpe 11. klassis ning lahtine on seegi, kas teistes klassides saab rühmaõpet jätkata. Samuti on sihtasutuse selgitusel annetustest toetatud pikapäevarühma tegevust, et poleks vaja vanematelt selleks
eraldi tasu küsida, ning tugiteenuseid – logopeedi ja psühholoogi. Sihtasutuse prioriteediks on aga võõrkeele rühmaõppe toetamine. Sihtasutusi on loodud nii mitmegi kooli juurde, et erinevaid (õppe)tegevusi toetada. Haridusministeeriumi avalike suhete juht Asso Ladva märgib, et kogu rahaküsimise võti peitub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse www.riigiteataja. ee/akt/110072012020) seitsmenda paragrahvi kaheksandas lõikes, kus on kirjas järgmine teave: „Kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist õpilaste või vanemate poolt. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (edaspidi õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda kooli põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.” Õppekavaväline tegevus hõlmab Ladva selgitusel nii pika-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
15. augustini võtame vastu uusi üliõpilasi veel järgmistele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele: Kunstiteadus – BA ja MA Muinsuskaitse ja restaureerimine – BA Stsenograafia – MA tasuta päevane eestikeelne õpe
EI SAANUD TASUTA ÜLIÕPILASKOHALE?!
OMANDA ÜLIKOOLI DIPLOM TASULISE ÕPPURINA! Võimalus õppida õppeaineid TTÜ Tallinna Kolledžis pakutavatelt õppekavadelt:
tasuline õhtune venekeelne õpe Avatud Akadeemias
MAJANDUSARVESTUS; MAASTIKUARHITEKTUUR; KINNISVARA KORRASHOID; RAHVUSVAHELINE MAJANDUS JA ÄRIKORRALDUS.
Avaldusi saab esitada SAIS internetikeskkonnas www.sais.ee
AVATUD ÕPPESSE VÕETAKSE KÕIK SOOVIJAD, KELLEL ON KESKHARIDUS!
Urbanistika – MA
tasuta päevane inglisekeelne õpe
Meediagraafika - BA
Vestlused kandidaatidega toimuvad ajavahemikul 19.–23. august. Lisaküsimuste korral pöörduda erialaosakonda või vastuvott@artun.ee
www.artun.ee
VALI ISE ÕPPIMISE TEMPO JA LÕPETAMISE AEG!
Avalduste vastuvõtt avatud õppesse on alanud! Lepingute sõlmimine: 5. august kuni 6. september 2013! Rohkem infot: http://www.ttu.ee/asutused/tallinnakolledz/tk-sisseastujale/avatud-ope-10/ Helista! 6 272 686 Tule kohale! Tõnismägi 14, Tallinn
Sihtasutusi on loodud nii mitmegi kooli juurde, et erinevaid (õppe) tegevusi toetada.
päevarühma kui ka huviringe ning kui asjad on seaduse sätte järgi kooli põhimääruses korrektselt üles loetud, siis võib nende eest tasu küsida. Küsimusele, kas on korrektne, kui koolid õppevahendite eest eraldi tasu küsivad, kostis Ladva, et üldjuhul on reegliks see, et õppekirjandus on tasuta. „Loomulikult on võimalik õpetajal lastevanematega kokku leppida,” täpsustab ta. „See eeldab ikkagi seda, et kõik lapsevanemad on asjaga nõus ja
kursis õpetaja plaanidega.” Sihtasutuse kaudu võib muidugi alati raha küsida, aga nagu kõikide annetustega ei saa seda kellelegi kohustuseks teha. Küll märgib Ladva siinkohal viitega eeltoodud näitele, kus annetust küsiti logopeedi ja psühholoogi jaoks, et need teenused peavad kindlasti olema õpilastele tasuta. „Kui logopeedi ja psühholoogi kooli hingekirjas ei ole, siis saab teenust õppenõustamiskeskustest – kool korraldab seda,” märgib Ladva.
Koolitus Foto: Tiit Blaat
Vanemate kohus on kontrollida lapse koolist puudumisi õpilaspäevikus või e-koolis, ekiri klassijuhatajale või kooli sekretärile, kirjalik tõend. Kahte gümnaasiumis käivat tütart koolitav perekond Kütt ütleb, et neil on kodus asjad ses mõttes kindlalt paigas. „Tühiste meeleolumuutuste, armumiste tuhina ja hetketujude ajel me oma lastel koolist kindlasti puududa ei luba. Lapsevanem peab olema väga hea psühholoog, et ta tajuks ära, millal laps tõesti koju jääma peaks.” Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva ütleb, et seaduse järgi on lapse koolikohustuse täitmise, sh puudumiste jälgimine üldhariduskoolis eelkõige õpilase lapsevanemate kohustus. Arstitõendit on haridust reguleerivates seadusaktides Ladva sõnul mainitud vaid üksikutel juhtudel. Eeskätt käib see lapsele hariduslike erivajaduste ja koduõppele määramise kohta. Lisaks on tarvis arstitõendit kaheteistkümnenda klassi õpilasel või täiskasvanute gümnaasiumi õpilasel, kui ta on haigestunud eksamipe-
Koolist väljalangemise ennetamisel on väga oluliseks tegevuseks kohene reageerimine puudumistele. Vilve Torn „Pedagoogiline protsess lakkab olemast, kui õpetaja või õpilane ei ilmu õppetundi. Pedagoogilises protsessis mitteosalemine on puudumine. Aasta 365 päevast on õppetööga hõivatud üksnes 175, aktiivseid õppepäevi ligikaudu 160. Seega tuleb planeerida kõik puhkusereisid neile 200 päevale, mil õppetööd koolis ei toimu,” ütleb Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi oma kooli kodulehel. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on õppetööst puudumine lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Seda, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks, hindab kool. Samuti sätestab iga kool oma kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.
Vastse-Kuuste Kooli direktor Inge Kalle on varem ajakirjandusele öelnud, et lapsevanem peab lapse puudumisest teada andma puudumise esimesel õppepäeval. Kui kooli pole puudumisest teavitatud, peab klassijuhataja hiljemalt teisel päeval koduga ühendust võtma, et õpilase puudumise põhjus välja selgitada. „Juhul, kui puudumise põhjust ei õnnestu kahe päeva jooksul välja selgitada, peab kool pöörduma kohaliku omavalitsuse poole, korraldamaks meetmed puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks,” ütleb Kalle. Nii puudumistaotluse või -tõendi esitamiseks kui ka muude teadete edastamiseks võib vanem valida talle sobiva variandi: helistamine, teade
rioodi ajal ning on tarvis eksamiperioodi pikendada. Ladva sõnul määrab üldjuhul iga kool iseseisvalt, millist puudumistõendit ta nõuab. Samas ei saa koolid siiski kergekäeliselt keelduda aktsepteerimast täiskasvanud õpilaste või vanemate esitatud tõendeid või kehtestada sellist korda, et õppetööst ei ole üldse võimalik puududa.
Kutse- ja ülikoolis teine kord Asso Ladva ütleb, et kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppurid on palju iseseisvamad. Kutseõppeasutustes on puudumiste ja nende põhjendamise reeglid sätestatud kooli kodukorras. Arstitõendit võib kindlasti vaja olla sarnaselt gümnasistidega näiteks eksami- või praktikaperioodi pikendamiseks. Kõrgkoolides vastutavad Ladva sõnul õppurid ise oma õppetöös osalemise eest ning kellelegi peale iseenda ja õppejõu ei pea nad sellest aru andma. Loomulikult sõltub kõik erialast ja õppeasutusest, kuid ühtseid reegleid siin kehtestatud ei ole.
Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on õppetööst puudumine lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel.
Perearst puudumistõendeid ei kirjuta Perearstid enam lasteaedadele ja koolidele puudumistõendeid ei kirjuta. Puudumistõendi ja ka vabastuse kehalisest kasvatusest kirjutab lapsevanem, sõltumata sellest, milline on konkreetse puudumise põhjus ja kestvus. Küll peab aga perearst või -õde lapsevanema soovi korral väljastama väljavõtte tervisekaardist, st tõendava dokumendi selle kohta, et laps on olnud haige, pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole ja teda on ravitud. Juhul kui laps (või täiskasvanud õpilane) on koolist puudunud, aga pole haigestumisel perearsti või -õe poole pöördunud, siis üldarstiabi osutaja mingit tõendit väljastama ei pea ega saa. Tartu ülikooli üliõpilasnõustaja Kadri Sulg ütleb, et neid juhte, millal üliõpilaselt puudumise kohta arstitõendit nõutakse, ei ole palju. „Eksamile mitteilmumisel tehakse üliõpilase kohta protokolli märge: mitteil-
Astu enne tunde läbi.
www.prismamarket.ee
Staedtler Norisclub ÕLIPASTELLID 12 värvi
Fila Giotto VILTPIIATS Turbo Color, 24 tk
115
1
99
Herlitz RANITS valikus erinevad disainid
Tavahind 1.39
Tavahind 2.49
3495
2
49
109
Tavahind 1.49
Herlitz SUSSIKOTT valikus erinevad disainid
595
Nike POISTE DRESS must
Angry Birds Sky SPIRAALPLOKK A5, 60 lehte, ruuduline
Toy Color JOONISTUSPLOKK Vatman A4, 20 lehte, 190 g
4999
Herlitz RAHAKOTT valikus erinevad disainid
munud. Kui (arsti)tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates, tühistatakse mitteilmumise märge. Sama nõue on lõpueksami puhul.
Gamma Multikad PLASTILIIN 12 värvi Angry Birds Pattern TÄIDETUD PINAL
1099
Angry Birds Diamond KAANEPABER 70 x 200 cm
199
395
Prismast kõik koolikaubad ühe käiguga käes.
119
Tavahind 1.39
3
4
Koolitus
Laps vajab kooliminekuks ka tervisekaarti Foto: Signe Kalberg
Perearsti väljastatav tervisekaart annab ülevaate kooliteed alustava lapse füüsilisest arengust ja kooliküpsusest. Signe Kalberg
Pereõde Riina Randmäe sõnul on Järvamaa perearsti Ingrid Aldi nimistus ligi veerandsada last, kes peavad enne uut kooliaastat tervisekaardi jaoks nende juurde tulema.
Iga esimest korda kooliteed alustav laps peab läbima oma perearsti juures põhjaliku läbivaatuse, mille käigus mitte ainult ei mõõdeta pikkust ja kaalu ning vererõhku, vaid kontrollitakse ka kuulmist ja nägemist ning üldist terviseseisundit. Kõik see kajastub ka tervisekaardil, mis tuleb kooli kaasa võtta. Järvamaa perearsti Ingrid Alti sõnul läbib koolimineja põhjaliku tervisekontrolli. Kindlasti kuulatakse nii lapse kopsu kui ka südant, kontrollitakse üle lümfisõlmed ja palpeeritakse kõhtu. Hinnatakse ka lapse kogu luustiku seisukord. Kontrollitakse nägemist, nii kaugelt kui ka lähedalt, lapse värvi- ja nägemistaju. Samuti tehakse kindlaks, kas laps kuuleb sosinkõnet kuue meetri kauguselt. Lapsel lastakse korrata lauseid ja sõnu, et välja selgitada kõneaparaadi seisukord ja kas ei ole tal kõnedefekte. Lisaks vaada-
Foto: Raul Vinni
Tule ja õpi väikelaevaj väikelaevajuhiks! a uhiks! aj Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe Rahvusvaheline juhtimistunnistus Järgmine koolitus Tallinnas
3. september - 18. oktoober (õhtuti) Põhjalike teadmistega turvaliselt merele! Telefon 50 43 130, info@paadiluba.ee, www.paadiluba.ee
takse üle hammaste olukord ja vajadusel antakse soovitused. Hinnatakse lapse suguküpsust ja kontrollitakse poistel kindlasti üle ka munandite ja eesnaha seis. Tehakse ka kontrollanalüüsid, ja vajadusel võib mõõta ka veresuhkrut. „Läbivaatuse põhjal annab arst hinnangu koolimineja füüsilisele arengule ja kooliküpsusele. Perearst märgib tervisekaardile ära ka lapse kroonilised või kaasasündinud haigused ja allergiad. Samuti saavad sinna kirja pandud lapse erivajadused,” selgitab Alt. Lisades, et kooliminev laps revaksineeritakse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Iga perearst peaks ise saama hakkama koolimineva lapse põhjaliku läbivaatusega ja erialaarsti juurde tuleks pöörduda siis, kui perearst leiab kõrvalekalde, mis vajab uuringuid ja ravi. Kuid on ka perearste, kes ise läbivaatust ei tee ja suunavad lapsed eriarstidele. „Meie perearstikeskuses ei maksa tervisekaardi väljastamine midagi. Kuid ilmselt võib mõni keskus küsida tervisekaardi ehk siis paberkandja kulu – see sõltub juba perearstist. Mõningates keskustes lisatakse dokumendi väljastamise tasu,” ütleb Alt. Tartu Nõlvaku perearstikeskuse perearsti Merike Tubli sõnul koostab ta juba kevadel koos pereõega kooliminejate nimekirja ja kutsub nad vastuvõtule. Nõuded tervisekaardile on Eestis ühesugused ja lapse tervise jälgimist korraldab perearst. „Hambaarsti juurde suunatakse koolimineja laps ennetuseks. See on ka ainuke eriarst, keda koolieelik peab külastama,” märgib Tubli. Silmaarsti juures toimub profülaktiline kontroll kolmeaastaselt. Kui ilmneb, et mingitel põhjustel pole laps seda teinud, siis suunab perearst ta sinna enne kooli.
Gümnaasiumisse põhikooli tervisekaardiga Gümnaasiumisse astujale eraldi tervisekaarti ei vormistata. Tal tuleb oma senine tervisekaart kaasa võtta põhikoolist, mille täitis perearst tema kohta siis, kui ta alles alustas kooliteed. Nüüd on sinna lisandunud ka kooli õe/ arsti läbivaatused. Kutsekooli astujalt tervisekaarti ei nõuta, küll aga nõutakse arsti tõendit tervisliku seisundi kohta, kuhu tuleks siis ära märkida, kas tervis võimaldab õppida antud erialal. „Perearst annab vajadusel
lisatõendi lapse terviseseisundist ehk kaasuvatest haigustest ja lisamärkustest, mis võiksid olla vajalikud teadmiseks koolipersonalile,” ütleb perearst Ingrid Alt. Tervisetõendi tasu kehtestab iga perearst ise ja see peab olema vastavalt ravikindlustuse seadusele „mõistlik”. „Kuna vastavalt ravikindlustuse seadusele kehtestab iga tervishoiuasutus dokumentide väljastamise tasu ise, siis see võib olla ka erinev. Meil on sellise tõendi maksumus 2 eurot,” lisab ta. Perearst Merike Tubli sõnul peaks gümnaasiumisse astuja külastama enne uut kooliaastat perearsti ja hambaarsti. „Noor tuleb perearsti juurde peale põhikooli lõpetamist tervisekaardiga, mis on antud õpilasele kooli tervishoiu töötaja poolt kaasa. Neid lapsi meie ei kutsu välja, sellealase teabe peaks nad koolist saama, et ees ootab visiit perearsti juurde,” selgitab Tubli. Kõrgkooli astujalt tervisekaarti ei nõuta. Tõendit tervisliku seisundi kohta vajavad ainult Lennuväeakadeemiasse ja Mereakadeemiasse astujad, kes läbivad eraldi meditsiinikomisjoni. Perearsti käest saavad nad andmed ainult oma senise tervise kohta, lisaks on vajalik
gümnaasiumist saadud õpilase tervisekaart.
Tervisetõend jäätisemüüjale Kui laps läheb suvel laagrisse, siis temalt tervisekaarti ei nõuta, küll aga tõendit tervisliku seisundi kohta. Eelkõige peab siin arst tõendi väljastamisel andma edasi teabe lapse võimalikest terviseriketest ja olulistest kõrvalekalletest koos raviga. Näiteks selle kohta, et laps on suhkruhaige ja süstib X ravimit, ja mida tuleks teha, kui laps sattub hüpoglükeemiasse. Või et laps on epilepsiaga ja tarvitab Y ravimit ja mida peaks jälgima ja kuidas toimida hoo ajal. Või et lapsel on allergia jne. Samuti on vajalikuks teabeks kehtivad vaktsineerimised, et vajadusel teataks, kas laps on kaitstud ohu eest. Majutuskohta minejal tuleb lisaks kontrollida nakkusohtlikkust teistele lastele – sügelised, täid. Oma töös toiduainetega kokkupuutuv laps peab aga läbima tervisekontrolli ja saama vastava tõendi. Esmase tõendi korral peab olema tehtud röntgen rindkerest, et välistada tuberkuloosi nakkusoht, samuti on vajalik teha ka fekaalikülv. Uuringuid teeb ja väljastab tasu eest perearst.