Koolitus Erilehe pani kokku Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond
Märts 2012
Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee Projektijuht: Terje Kõrm, tel: 680 4514, terje.korm@epl.ee
Eesti üliõpilased rohkem töötavad kui õpivad Foto: kristo nurmis
Eesti üliõpilaskond on tõeliselt mitmekesine. Suure tõenäosusega elab tudeng partneri või lastega ning käib õpingute kõrvalt tööl, millele ta panustab rohkem aega kui koolile.
Kaire Talviste
kaire.talviste@epl.ee
Tüüpiline üliõpilane on paljude silmis enamasti otse gümnaasiumipingist õppima tulnud. Praxise korraldatud üliõpilaste eluolu uuring aga näitas, et iga v iies tudeng on vanem kui 30-aastane. „Kõrgharidusõpingute juurde leiavad tee ka inimesed, kes on pärast keskhariduse omandamist teinud midagi muud (nt töötanud, õppinud kutsekoolis, olnud välismaal, saanud lapsed jne) või on nende kõrgharidustee vahepeal katkenud,” selgitab Praxise uuringu läbiviimist ju ht i nud ha r idu spol i it i k a programmi juht Laura Kirss. Eri vanuses üliõpilasi iseloomustavad ka erinevad elutingimused ning peremudelid. Analüüsist tuleb esile, et ka nooremad tudengid asuvad juba üsna varakult omaette elama. Kuni 24-aastased tudengid elavad tõenäolisemalt koos sõprade-tuttavate või vanema-
tega. 30-aastaste ja vanemate seas on partneri ja/või lastega elamine juba selgelt valdav. Peaaegu igal neljandal (23%) Eesti üliõpilasel on laps või lapsed.
Töö ja õpingud käsikäes Poolte üliõpilaste peamiseks sissetulekuks on enda teenitud palk. Kolmandiku üliõpilaste põhisissetuleku tagavad vanemad või partner, 15% üliõpilaste peamisteks sissetulekuallikateks on riigi õppetoetused ja -laen. Mida vanem tudeng, seda rohkem sõltub tema sissetulek palgatööst. 25–29-aastaste tudengite sissetulekutest moodustab perekonna toetus vaid 22% ja riigi toetused 8%. Ra hv usva helise uuring u andmetel töötas 2010. aastal pooltes EUROSTUDENT-i riikides vähemalt 40% tudengitest. Eestis oli vastav protsent 56. Sarnaselt Eestile töötas regulaarselt üle poole Šveitsi, Tšehhimaa, Taani, Rootsi, Hollandi ja Malta tudengitest. Laura Kirsi sõnul jaotuvad
Eesti üliõpilaskond on kirju. On neid, kes tulnud õppima otse gümnaasiumipingist, kui ka neid, kes enne n.ö laias ilmas ringi vaadanud.
Eesti töötavad tudengid laias laastus kolmeks. Esiteks tudengid, kes peavad kõrgkoolis õppimiseks töötama, sest muul moel ei elaks nad ära. Teise grupi moodustavad tudengid, kes soovivad endale paremat elukvaliteeti. Lisaks töötavad osad üliõpilased põhjusel, et neil hakkab koolis igav või peavad nad vajalikuks alustada varakult töökogemuste omandamist, et olla tööturul konkurentsivõimelised.
Üllatav sissetulekute suurus „Kõige üllatavam oli teada saada tudengite sissetulekute
suurust – vastused näitavad, et veidi alla kolmandiku teenisid enda sõnul kuus 10 000 krooni (639 eurot) ja enam,” ütleb Kirss. Seda numbrit võib osalt põhjendada sellega, et paljud tööt avad t ä i skoor mu sega . Samuti näitab see, et tudengid leiavad oma teadmistega kõrge sissetulekuga tööd. Kuigi keskmine Eesti tudengite kogusissetulek küündis 2010. aastal 8200 kroonini (524 euroni), on selle taga suur sissetulekute varieeruvus. „Hea sissetulekuga tudeng ite kõr va l on mei l väga väheste rahaliste vahenditega läbiajavaid tudengeid, kes pea-
vad umbes paa ri tu ha nde krooniga kuus toime tulema,” selgitab Kirss. Kolmandik Eesti tudengeist ei teeninud enam kui 4000 krooni (256 eurot) kuus. Teises äärmuses teenis enda väitel kümnendik üliõpilaskonnast neli korda rohkem. Sellest tulenevalt on põhjendatud seegi, miks keskmine üliõpilane veedab töö juures rohkem aega kui koolis: kui auditoorsele õppetööle kulus nädalas keskmiselt 16 tundi, siis tasustatud tööd tegi ta 18 tundi. Õpi ng utele on pigem pühendunud 24-aastased ja
nooremad tudeng id, kõige vähem aga 25–29-aastased üliõpilased. Märkimisväärne on 30-aastaste ja vanemate tudengite pühendumine õpingutele ning koormus, millega nad peavad toime tulema, kulutades nädalas õppe- ja palgatööle kokku keskmiselt 61 tundi. Silmatorkavalt erineb õppetööle kulutatav aeg ka õppevaldkonniti. Kõige vähem pühendavad õpingutele aega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õigusvaldkonna tudengid, kes aga pärast lõpetamist teenivad kõrgeimaid pa lku. Kõige rohkem nõuab õppetöö aega tervise ja heaolu valdkonna üliõpilastelt.
Rahvusvaheline Eurostudent Eesti uuring: •• Eesti üliõpilaste eluolu uuring põhineb 2010. aastal toimunud üliõpilaste (v.a doktorandid) küsitlusel, mis korraldati rahvusvahelise uuringuprojekti EUROSTUDENT raames. •• EUROSTUDENT on üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra uuring, milles osales lisaks Eestile veel 24 Euroopa riiki. Selle eesmärk on anda võrdlevaid andmeid üliõpilaste eluolu kohta Euroopa kõrgharidussüsteemides.
VASTUVÕTT ERIALADELE 2012: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja vastuvõtu 2012/13. õppeaastaks bakalaureuse- ja magistriõppe muusika, muusikapedagoogika ja lavakunsti erialadele, magistriõppe kultuurikorralduse ning doktoriõppe muusika ja teatrikunsti erialadele. Dokumente võetakse vastu 12.-26. juunini tööpäeviti kella 10 -16-ni Rävala pst 16, ruumis A 103. Sisseastumiseksamid toimuvad 27. juunist 2. juulini. Näitleja õppesuuna avalduste vastuvõtt lavakunstikoolis lõpeb 23. märtsil. Info: www.lavakas.ee Lähemat infot vastuvõtutingimuste, eksaminõuete ning ettevalmistuskursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta saab EMTA koduleheküljelt http://www.ema.edu.ee/, telefonidel 6675 709, 6675 762 või e-posti aadressidel vastuvott@ema.edu.ee ja post@lavakas.ee
• huvijuht-loovtegevuse õpetaja • info- ja dokumendihaldus • jazzmuusika • koolimuusika • kultuurikorraldus • pärimusmuusika • raamatukogundus ja infokeskkonnad • rahvuslik tekstiil • tantsukunst • teatrikunsti visuaaltehnoloogia Avatud uste päev 22.03 Viljandis http://sisseastuja.kultuur.edu.ee
2
Koolitus
Õige erialavalik tagab kindla töökoha FOTO: Vallo Kruuser
Keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas peavad pärast põhi- või keskhariduse omandamist edasi õppima asuvad noored tööturul konkurentsivõime saavutamiseks juba aegsasti enda võimetele ja huvidele sobiva eriala valima. Lähiaastatel tekib vajadus kümnete tuhandete uute töötajate järele ning see tähendab omakorda seda, et õige valiku korral saab praegu edasi õppima asuv noor tagada endale võrdlemisi muretu „maandumise” tööturul. Priit Liiviste
priit.liiviste@lehed.ee
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööjõuvajaduse prognoos aastani 2018 nendib, et kõige rohkem mõjutab tööjõuvajadust tänaste töötajate asendusvajadus – 2018. aastaks lahkub tööturult kokku hinnanguliselt 110–120 000 inimest ehk iga viies töötaja. Tööhõive kasvust tulenev täiendav vajadus on asendusvajadusest oluliselt väiksem ning see tähendab lühidalt kokkuvõttes seda, et tööturule on vaja täiendavalt üle 130 000 inimese. Kõige suurem vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele tekib prognooside kohaselt töötlevas tööstuses (35 000 inimest), kaubandussektoris (15 900) ehituses (13 400), hariduses (13 300) ning veonduses ja laonduses (12 800).
Foto: kristo nurmis
Tööt leva s tööst uses on enim inimesi juurde vaja sellistesse harudesse nagu puidutöötlemine ja puittoodete tootmine (5100 töötajat), elektroonika- ja elektriseadmete tootmine (4100), toiduainete ja jook ide toot m i ne (39 0 0), metalli ja metalltoodete tootmine (3500) ning rõivatootmine (3400). Tervishoius suurendab tööjõuvajadust va nemaea liste töötajate osatähtsus, kes lahkuvad lähiaastatel tööturult. Kõrgema keskmise vanusega paistavad silma veel näiteks kinnisvaraalane tegevus, haridus, taime- ja loomakasvatus ning kalandus.
Kõige rohkem töötajaid on lähiaastatel juurde vaja töötlevasse tööstusse.
Toiduainete ja jookide tootmises on lähiaastail vaja juurde 3900 töötajat.
3 a.
2012. aasta infopäevad 14. märtsil ja 23. mail 17.00 Mustamäe tee 4 www.euroakadeemia.ee
TULE TALLINNA
POLÜTEHNIKUMI LAHTISTE USTE
PAEVADELE
tan m Mulle Armeadsa panedeldivad akaru lug aha d r
Naud-in u paigm ta ist
o e osm Mullld C ib u meeäkida on minb i i rä p el
Põhikooli baasil
Mehhatroonik Autotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist
Keskkooli baasil
info@euroakadeemia.ee Tel +372 611 5801
I love Thees Beatl
20-22
märts 2012
2012/2013 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:
Kõikidel päevadel on kohal
KarjääriTelk
Igaühel võimalus sooritada
NutikuseProov
TPT uksed on lahti kõikidele tulevastele õppijatele teisipäevast neljapäevani kell 12.30-16.30
(töökohapõhine õpe)
B. õmbleja eriala lõpetanutel (Kutsekeskharidus)
Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus. * töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu
LaboriTuur Tallinna Polütehnikum
2,5 a. 2 a. 2 a. 2,5 a.
* A. töökohapõhine õpe
Toimub suur
Asume Tallinna kesklinnas Pärnu mnt. 57, Tel. 610 3601
Mehhatroonik Külmamehaanik Plastitöötluse seadistaja Autotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp * Autodiagnostik (töökohapõhine õpe) Müügikonsultant rõivaalal
www.tptlive.ee
3,5 a. 3,5 a. 3,5 a. 3 a. 3 a. 3 a. 3,5 a. 3 a.
2 a. 1 a. 1,5 a. 2 a. 2 a. 2 a. 1,5 a. 1,5 a. 0,5 a.
Koolitus Majandusstruktuuri muutumine keerulisema ja suuremat väärtust loovamate tegevuste suunas tähendab seda, et peaaegu kõigis majandusarudes kasvab vajadus eelkõige spet sia l i st ide n i ng oskustööliste ja seadmeoperaatorite järele ning langeb lihttööliste osatähtsus. Kogu hõive kasv ust annavad ligi 70% spetsialistid ja 30% oskustöölised, juhtide ja teenindajate arv suureneb lihttööliste ar v u vä henemisega samas suurusjärgus. Sellega seoses on aset leidmas muutused ka hariduslikus ettevalmistuses, kus üha suuremat rolli omab kutse- ja kõrgharidus, kuna vajadus madalama haridusega või ilma eriettevalmistuseta töötajate järele kahaneb. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis on võimalikest palgatõusudest rääkides nentinud, et palgatõusu on esmajärjekorras oodata sellistes sektorites, mis on täna välisturgudel edukad ja kus on vajadus tä iendava tööjõu järele ehk oletada võib, et tõusma hakkavad just oskustööliste palgad.
Võimalusi õppimiseks on seinast seina Mida aga õppima minna? Kui ajada järge tööjõuvajaduse prognoosi tabelites ja võrrelda seda koolide pakutavate erialadega, selgub, et haridusli-
kust küljest peaks olema praegustele koolilõpetajatele loodud igakülgsed võimalused õppimiseks erialal, mis pärast haridustee lõpetamist kindlasti ka töö ning sissetuleku tagaks. Väikese ülevaate andmiseks on järgnevalt toodud põgus ülevaade mõningatest erialadest ja õppimisvõimalustest. Prognooside kohaselt enim uusi töötajaid vajava puidutööstuse jaoks vajalikke teadmisi saab omandada mitmel pool. Tallinna ehituskoolis on võimalik nii põhi- kui keskhariduse baasil õppida näiteks ehituspuusepaks, mööblirestauraatoriks, tisleriks ning puit- ja kiviehitiste restauraatoriks. Viimatimärgitud eriala on võima lik omandada ka Narvas, Hiiumaal, Viljandis ja Haapsalus. Keskhariduse baasil pakub Rakvere ametikool uue erialana võimalust aastase kursusega saada puidupingitöölise kvalifikatsioon, Tallinna ehituskoolis ja Haapsalu kutsehariduskeskuses saab seda eriala õppida ka ilma põhihariduse nõudeta. Olust vere teenindus- ja m a a m aja ndu skool pa k ub teist mood i või ma lusena õppida rahvuslikku puutööndust – selle eriala lõpetanud puidutöömeister võib valmistada erinevaid tooteid, näiteks tünnid ja korvid ning kõikvõimalikud muud laastust, vits-
Juba praegu on tööturul nõutud reaalainete õpetajad ning pole näha, et see muutuks.
test või tohust tehtud esemed. Sa muti va lmistab puutöömeister puidust mänguasju, suveniire, mööblit ja tööriistu. Ehitusalast haridust on võimalik omandada nii kutse- kui kõrgharidust andvates õppeasutustes. Tallinna tehnikaülikoolis on võimalik omandada rakenduslik kõrgharidus väga erinevatel ehitusaladel a lates tsiv iilehitusest kuni teede ja sadamate ehituseni. Tallinna tehnikakõrgkoolis on võimalik õppida hoonete ehitust, teedeehitust, ning rakendusgeodeesiat. Kui kaks esimest eriala selgitamist ei vaja, siis viimatimärgitu selgituseks tuleb lisada, et rakendusgeodeedid tegelevad geodeetiliste töödega ehitusobjektidel, hoonete mõõdistamisega, geodeetilise põhivõrgu rajamisega, katastrimõõdistamistega ja kartograaf iliste töödega. Metallitöötlemispinkidel töötaja eriala varustab lõpetaja väga universaalsete teadmiste ja oskustega ning võimaldab leida rakendust prak-
tiliselt kõikides tööstus- ja maja ndusha r udes, k us on tegemist masinate ja seadmetega ning nende ekspluatatsiooni, hoolduse ja remond iga. Meta l l itööt lust saab õppida Tallinna tööstushariduskeskuses, Võrumaa kutsehariduskeskuses ja Tallinna Lasnamäe mehhaanikakoolis, põhihariduse baasil ka Sillamäe kutsekoolis ja Tartu kutsehariduskeskuses. Hariduse valdkonnas on puudus aineõpetajatest, näiteks tavakoolidesse on kõige rohkem vaja uusi reaalainete õpetajaid, neist on puudus juba praegu ning lähiaastatel ei ole ka selle probleemi olulist vä henemist ette nä ha. Nii reaa la inete kui ka muude õppeainete õpetaja tööks vajalik ku haridust on võimalik saada nii Tallinna ülikoolis kui ka Tartu ülikoolis. On piisavalt erialasid, mille eduka omandamise järel on erialase ameti leidmine suure tõenäosusega tagatud ning Eesti haridusasutused on erialade valiku osas prognoositavaks tööjõu põuaks hästi ette valmistunud. Samas tuleks ka mainida, et lisaoskuste või lisahariduse omandamiseks pole kunagi liiga hilja, kui inimene on ise piisavalt motiveeritud ning aktiivne. Oma ala spetsialist on ühtviisi hinnatud igas valdkonnas ning a lat i on hea omada mitut oskust.
Koolide uksed uudistajatele avali Märtsikuu möödub koolidel avatud uste päevade tähe all, õpetatavaid erialasid tutvustavad nii kutsekoolid kui ka kõrgkoolid. Rajaleidja.ee andmetel on homme ja ülehomme näiteks tulevased õppurid oodatud uudistama Tartu kutsehariduskeskust. Uudishimu päeva korraldab ülehomme ka Valgamaa kutseõppekeskus.
16. märtsil on tulevased õppurid oodatud kaema Tallinna ülikooli ja Kuressaare a metikooli, sa muti ootab Pärnu Saksa tehnoloogakool neid, kes on huvitatud elektriku erialast. Nii mitmegi kooli avatud uste päevad on 20., 21. ja 22. märtsil. Täpse ajagraafiku leiab leheküljelt www-rajaleidja.ee
Tublid tulevased juuksurid Tartu kutsehariduskeskuse õpilased saavutasid St. Peterburgis toimunud rahvusvahelisel ilufestivalil „Nevskie Berega” peetud konkursil juuksuritele häid tulemusi. Näiteks tuli Tartu kutseharidusekeskuse juuksuriõpilane pruudi punusoenguga 98 osaleja seas 5. kohale. Üldse valmistasid Tartu juuksuriõpi-
lased kaunid pruudisoengud, noppides 78 osaleja seast nii 4., 6. kui ka 7. koha. Hästi tuli neil välja ka õhtusoeng pikkadest juustest – 4. koht ja 8. koht (osalejaid 95). Kokku oli 33 ilufestivalil võistluskategooriat, kus said osaleda meistrid, juuniorid ja ka õpilased.
Tootsi maakera konkurss Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja õpilaskonkursi „„Tootsi maakera” ehk mis aitab mul õppida ja õpetajal õpetada””. Konkursile on oodatud ideekavandid vahenditest, mis muudavad mingi teadmise või oskuse omandamise ja õpetamise koolis huvitavamaks, paremaks ja mõnusamaks. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 15. aprill. Töid hinnatakse ja auhindu antakse välja kolmes vanu-
serühmas (6–10-aastased, 11–14-aastased, 15–19-aastased) ning auhindadeks on erinevad tehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni ülesvõtmiseks ja talletamiseks (nt fotoaparaadid) ning mittetehnoloogilised abivahendid inspiratsiooni tekitamiseks ja energia saamiseks. Idee pärineb tulevikukooli foorumil osalenud noortelt, kes ministeeriumi palvel konkursi jaoks ajurünnakut tegid.
JÄTKAN ÕPINGUID
2012 Bakalaureuseõpe: seõpe seõpe: p pe: • Ärindus ktori • Avaliku sektori majandus helised d • Rahvusvahelised suhted heline • Rahvusvaheline ärikorralduss Õppimisvõimalus us eesti, vene või inglise keeles.
Akadeemia tee 3, Tallinn 12618 Bakalaureuseõppe info tel: 620 3535 t@ttu.ee | www.majandus.ttu.ee
Tule bakalaureuseõppe ba infotundi 20. märtsil info kell 14.00 TTÜ majandusT tteaduskonnas Akadeemia tee 3, Ak Tallinn
TEADMISTE KAUDU TE
EDUKAKS! E
VÕTT
3
4
Koolitus
Tule Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogiapäeva õpitubadesse! Mis on hoone 3D-modelleerimine? Kuidas mõõta erinevate tehnomaterjalide tugevust? Mida tähendab kompositsioon arhitektuuris? Milliseid probleeme tuleb ületada vormeliehitajatel? Millega tegeleb logistika?
Neile ja veel paljudele küsimustele saad vastuse, kui tuled Tallinna Tehnikakõrgkooli tehnoloogiapäevale 20. märtsil. Tallinna Tehnikakõrgkool pakub neile, kel kevadel seisab ees kooli lõpetamine, võimaluse osaleda tehnoloogiapäeval, et otsustada, kas valida edasiõppimiseks tehnikavaldkond. Kõrgkooli uksed on avatud alates kella 13-st. Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetusel teist aastat toimuva projekti Tehnocum eesmärk on tutvustada õpilastele tehnikavaldkonda ja propageerida inseneriametit. Tehnocumi tehnoloogiapäeval on teaduskondade uksed avatud, et anda õpikodades huvilistele aimu, millega kooli erinevad teaduskonnad tegelevad ja koos sellega ka infot nii õpetatavate erialade kui ka vastuvõtu kohta. Tehnoloogiapäeva lõpetab Nõmme Gümnaasiumi abiturient ja Eesti Superstaar 2011 Liis Lemsalu ning loosimine.
Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit! Tallinna Tehnikakõrgkool kutsub Tehnocumi tehnoloogiapäevale
20. märtsil
Uksed avatakse kell 13
Seoses Tehnocumi projektiga on käigus mehaanika- ja ehitusvaldkonna huviringid, kus mitme gümnaasiumi õpilased saavad Tallinnas ja Viljandis erinevat koolitust. Õpilased renoveerivad TTK laborites külgkorviga mootorratta koos selgitavate loengute ja kõigi praktiliste töödega. Kevadeks peab ratas läikima kui prillikivi ja sõiduks valmis olema. Ehituse huviringi õpilased tutvuvad insenerivaldkonna põhitõdedega, õppides lihtsamat 3D-mudeli koostamist. Mudel annab visuaalselt üheselt mõistetava pildi hoonest. Huviringides osalemine annab lisateadmist ja otsustavust pärast kooli lõpetamist valiku tegemiseks oma tuleviku jaoks. Jääb loota, et huviringides tehnikavaldkonnast maigu suhu saanud noorte valik kandub tulevikus tehnikavaldkonna poole. Malle Jürves, avalikkussuhete juht Tallinna Tehnikakõrgkool
Õpitoad: Ehituse 3D modelleerimine Tehnomaterjalide omadused Kuidas ehitada vormelit? Kompositsioon arhitektuuris Logistiline mõtlemine Moekool Esineb Liis Lemsalu, loosimine
Pärnu mnt 62, Tel 666 4569, vastuvott@tktk.ee, www.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee
Tuhanded soodustused ühe kaardiga
Rahvusvahelise ISIC õpilaspileti, ISIC üliõpilaspileti ja ITIC õpetajakaardiga saab Eestis kasulikke soodustusi ligi 1000 müügikohas, üle maailma aga rohkem kui 40 000 erinevalt koostööpartnerilt. MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit on ISIC (Inter) kaartide ametlik esindaja Eestis, väljastades õpilastele, üliõpilastele, haridustöötajatele, aga ka teistele õppeasutustes töötavatele isikutele soodustusi pakkuvaid kaarte, mis vajadusel täidavad tänu turvalisele puutevabale kiibile veel mitmeid funktsioone läbipääsusüsteemides, sööklas, raamatukogus ja mujal. Lisaks tõendavad ISIC- ja ITIC-kaardid kasutaja akadeemilist staatust ning soovi korral täidavad ka pangakaardi funktsioone.
Eesti Ülikool Silver Oja 01/07/1987 38707011234 S 372 123 456 789 X
dusministeeriumi koolitusloaga õppeasutuses või hoolekandeasutuses haridusseaduse mõistes pedagoogilist tööd ning kelle arvestuslik pedagoogilise töö koormus on õppeaasta jooksul vähemalt 20 tundi nädalas. Kuni 30. märtsini saab ITIC õpetajakaarti taotleda poole hinnaga, kui õppeasutus liitub selle perioodi jooksul MinuKool kaardihaldussüsteemiga. Lisaks on liitumisel võimalik taotleda ka 2- ja 3-aastaseid ITIC õpetajakaarte.
ISIC üliõpilaspilet tõendab üliõpilasstaatust, andes hulganisti tudengitele mõeldud soodustusi nii Eestis kui välismaal. ISIC üliõpilaspiletit on õigus taotleda kõigil vähemalt 16-aastastel täis- ja osakoormusega õppivatel kõrghariduslikule õppekavale immatrikuleeritud üliõpilastel (v.a internatuuris, residentuuris ja eksternõppes õppivatel isikutel vastavalt ülikooliseadusele).
Eesti Kool Toomas Laigu 20/02/1993 39302201234 S 123 456 789 012 X
Eesti Ülikool Kadri Tamm
ISIC õpilaspilet tõendab õpilasstaatust ning annab palju õpilastele kasulikke soodustusi nii meil kui mujal maailmas. ISIC õpilaspiletit saavad taotleda kõik üldhariduskoolide gümnasistid ja kutsekoolide õppurid. Nooremad õpilased saavad ISICut taotleda siis kui nende õppeasutus on liitunud MinuKool kaardihaldussüsteemiga.
11/05/1982 48205111234 T 372 123 456 789 X
ITIC õpetajakaart tõendab haridustöötajate staatust ning pakub mitmeid vajalikke soodustusi Eestis ja mujal maailmas. ITIC-u taotlejaks on isik, kes teeb Eesti Vabariigi Haridus- ja Tea-
Personalikaart võimaldab õppeasutustes töötavatel isikutel saada erinevaid tooteid ja teenuseid tavapärasest soodsamalt. Lisaks on võimalik Personalikaardile, nagu ka ISIC- ja ITIC-kaartidele, arendada veel mitmeid lisafunktsionaalsusi nii organisatsioonisiseselt kui ka sellest väljaspool, nt kaardi kasutamiseks läbipääsu- ja parkimissüsteemides, piletisüsteemides, sööklates maksevahendina ja mujal. Info soodustustest Soodustusi on palju: alates teatritest ja lõpetades igapäevaste tarbekaupadega. Soodustus-
tega saab lähemalt tutvuda internetis www.
Kuidas kaarte taotleda? ISIC- ja ITIC-kaarte saab taotleda internetis www.minukool.ee, logides selle alt vasakust nurgast ID-kaardi või pangaparoolidega MinuKool kaardihaldussüsteemi sisse, lisades vajalikud andmed ja digifoto ning tasudes kaardi väljastustasu. Pangakaardi funktsioonidega ISIC- ja ITIC-kaarte saab taotleda SEB kontoritest. Personalikaardi taotlemiseks tuleb eelnevalt liituda MinuKooliga. Mis on MinuKool? MinuKool kaardihaldussüsteem on MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu projekt, mis võimaldab õppeasutustel kasutusele võtta vastupidavamad, turvalisemad ja vajadusel ka funktsionaalsemad õpilas- ja üliõpilaspiletid, õpetaja- ja Personalikaardid, mida kool saab ühest kohast mugavalt hallata. Tänaseks on MinuKooliga liitunud ligi 100 Eesti õppeasutust. Vt lisaks www.minukool.ee.