Koolitus Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn
• Tasemeõpe • Koolitusosak • Tasuta kursused
Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@epl.ee, tel 680 4511 Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514
Märts 2010
Raha ja aeg seavad õppimisele piirid FOTO: TERJE LEPP
TÖÖ KÕRVALT Ettevõtted püüavad õppepuhkustega hakkama saada asendajaid värbamata. Eva Tamme epl@epl.ee
Kadri otsus teha töö kõrvalt õppimisse paus ja võtta akadeemilist puhkust sündis meeletust koormusest ja ülemäära pikkadest tööpäevadest. Ta püüab õpinguid mitte katkestada, kuid see on keeruline. Pärast pingelist tööpäeva tuli Kadril (rääkija palus täisnime mitte avaldada) esmaspäevast reedeni õhtuti kella üheksani koolis loeng utes olla. Ilmselgelt kannatasid nii kool kui ka töö. „Kõikide asjadega õigel ajal valmis saamine eeldas väga väheseid unetunde ning vabu päevi sama hästi kui polnudki,” tõdes Euroakadeemia sisekujunduse eriala tudeng. „Kindlasti peaks olema rohkem võimalusi õppepuhkust kasutada ka õppetöö, mitte ainult sessi ajal,” arvas Kadri. Töö- või koolikoormust on pidanud vähendama mitmed Kadri tuttavadki. Jagub neid, kelle jaoks on otsustavaks saa-
meil tavaliselt päeva-paari kaupa, aitavad siis teised kolleegid või tehakse tööd muul ajal selle võrra efektiivsemalt,” nentis EMT personalijuht Terje Kuusik. jätkub lk 2
nud raha, mis hariduse eest välja tuleb käia.
Maksab tööandja Töö kõrvalt õppijale lubab seadus 30 päeva õppepuhkust kalendriaastas. Lisaks veel viimase kooliaasta lõpetamiseks 15 päeva lisapuhkust. Õppiv töötaja peab arvestama, et keskmist töötasu makstakse vaid 20 kalendripäeva eest aastas, ülejäänud kümme päeva palka ei saa. Viimase aasta nn lõpetamispuhkuse ajal arvestatakse talle tasu alampalga alusel. Küllap on seegi üks põhjus, miks paljud õppurid püüavad kooliasjadega hakkama saada ilma töölt ära jäämata. Ühelt poolt omaenda hõre rahakott, teisalt kulutusi piirav tööandja.
„Ma ju ei ütle kliendile, et nüüd lähen, ja jätangi töö pooleli.” Küsitletud personalijuhtide sõnul on õppepuhkuse võtjate arv jäänud enam-vähem samaks mis varem, küll ei kiputa enam naljalt palgata puhkust lisaks nõudma. Üldjuhul pole seda vajagi, piisab ettenähtud päevadest, nentis Elioni personalidirektor Janika Kuusik. „Uue seaduse järgi (täiskasvanute koolituse seadus TÄKS – toim)
ÕPPEPUHKUS
Joosep Loidap vahetas õpingud IT Kolledži õhtuses osakonnas kaugõppe vastu, sest see sobis töölkäimisega paremini. suurenes tasuliste päevade arv kümnelt kahekümnele, nii et sellega tullakse toime,” ütles ta. Gobain Ehitustoodete personali- ja kvaliteedijuhi Karin Rändla sõnul ei õpi praegu nende ettevõttes keegi ega plaani ka lähiajal minna. Kuid kui mõni töötaja omandaks kõrgharidust tema praeguse tööga haakuval alal, soodustaks firma seda igati. „Meie ettevõt-
tel on kollektiivlepingus punkt töö kõrvalt õppimise innustamiseks. Näiteks see, kui suur on töötasu, kui õppepuhkus ületab 30 kalendripäeva jms,” tõi ta näite. Rändla arvas, et ilmselt tunnevad paljude ettevõtete töötajad praegu end niigi ebakindlalt ega julge oma õppimise jutuga tööandja juurde üldse minnagi. „Pigem lükatakse see soov ja
Ehituskeskuses Rävala pst 8 toimub neljapäeval, 11. märtsil koolitusseminar
KATUSEPÄEV kell 10.00-16.45 Seminari põhiteemad: • Probleemid erinevate katusetüüpide ehitamisel, renoveerimisel ja hooldamisel 2009/2010 erakordselt lumerikkal ja külmal talvel • Konstruktsiooni- ja sõlmlahendused ning kasutatavad materjalid lamekatuste renoveerimisel • Katusematerjalid, vihmaveesüsteemid, katuseaknad ja korstnad, nende kvaliteetne paigaldus Osavõtutasu 1100 kr , üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpetajatele 500 kr. Loengumaterjalid ja toitlustus on hinna sees.
Lisainfo ja registreerumine: www.ehituskeskus.ee, tel 660 4555, ehituskeskus@ehituskeskus.ee Eesti Ehituskeskus, Rävala pst 8, Tallinn.
mõte paremasse aega,” uskus ta. Asendajaid õppepuhkuste ajaks üldjuhul ei värvata. „Tavaliselt annavad töötajad oma õppepuhkuse soovist aegsasti märku. Nii on meil võimalik seda graafikute tegemisel arvestada või siis töö mingiks perioodiks ümber jagada,” selgitas Janika Kuusik. „Et õppepuhkust võetakse
•• Õigus õppepuhkust saada on kõigil tasemekoolitust läbivatel õppuritel, st neil, kes töö kõrvalt vastavat haridust andvas õppeasutuses õpivad, olenemata õppevormist või -koormusest. •• Õppepuhkust saab siis, kui ollakse tööl töölepinguga. Töövõtu-, käsundus- vms lepingu alusel töötavad inimesed seaduse alusel õppepuhkust nõuda ei saa. •• Alati saab (täiendavas) õppepuhkuses kokku leppida töölepingus. •• Tööandja ei saa nõuda, et õpitaks ametit, kus inimene töötab – õppepuhkust tuleb anda kõigile. •• Õppepuhkust saab 30 kalendripäeva kalendriaastas. Sellest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu, ülejäänu jääb tasustamata. •• Viimasel õppeaastal saab kooli lõpetamiseks lisaks 15 kalendripäeva puhkust. Siis peab tööandja maksma alampalga alusel arvutatud tasu. Allikas: jurist Helve Toomla
Koolitus algus lk 1
Teist laadi abi Elioni IT-tehnik Joosep Loidap alustas oma õpinguid IT Kolledži õhtuses osakonnas, kuid paraku sundis elu seda otsust muutma. Mitte alati ei saanud ta tööpäeva n-ö kella pealt lõpetada, et õhtul õigeks ajaks loengusse jõuda. „Ma ei ütle ju kliendile, et nüüd lähen ja jätan töö pooleli,” selgitas mees. Loidap jätkas õpinguid kaugõppes. Otsene ülemus tegi töögraafiku selliselt, et Joosep vajalikel päevadel loengutesse jõuaks. „Tööandja pigem ikka soosib õppimist,” ütles ta. „Näiteks on võimalus taotleda, et firma kompenseerib õppe-
maksust kuni 10 000 krooni ühe semestri kohta.” Kui on raha õpingute eest maksta, ei jätku kuidagi töö kõrvalt aega õppida ning kui tekib ootamatult aega, pole jälle raha. Nii märkis näiteks Mainori kõrgkooli turundus- ja müügiosakonna juht Sandra Goudin, et peamiseks õpingute katkestamise põhjuseks on seni olnud ootamatud finantsprobleemid. 2008. aastast kuni tänini on seal oma õpingud katkestanud viis protsenti tudengitest. Eelmise aasta lõpus osales tasemeõppes 12 protsenti 25–64-aastastest eestimaalastest, näitasid statistikaameti andmed. Vanuserühma järgi otsustades tegi suurem osa seda ilmselt töö kõrvalt.
Veebikoosoleku pidamiseks on oma kindel etikett KAUGSUHTLUS Et suhtlus veebikaamera vahendusel annaks häid tulemusi, koostas Logitech videokõnede etiketi.
Kui palju õppijaid ettevõttes on hea? •• Prisma Peremarket ei ole pidanud vajalikuks tõmmata piiri, et kui palju õppureid ettevõttes on hea ja kui palju halb. „Oleme enesetäiendamist pigem julgustanud. Mitmed meie võtmeisikud alustasid tavalise müüjana, kuid on ennast töö kõrvalt täiendanud ning tõusnud juhtivale kohale,” tõdes personalijuht Reet Ratas. Tema sõnul on Prismas palju ka neid, kes õpingute kõrvalt endale poetööga lisaraha teenivad ning pärast kooli lõpetamist ilmselt oma erialasele tööle siirduvad. •• Elion peab õppivaid töötajaid pigem heaks investeeringuks kui kuluks. „Et meie tegevusvaldkonnas toimub areng hästi kiiresti, on vajadus uute teadmiste järele ülisuur,” tõdes personalidirektor Janika Kuusik. Õppiv töötaja on äärmiselt teretulnud „nähtus”
Foto: Arno Mikkor
•• Välimus on siiski tähtis Mõned veebikaamerad edastavad nii hea kvaliteediga pilti, et varjule ei jää väikseimgi niidijupp kõneleja riietel. •• Kehakeel kontrolli alla Pea meeles, et teised näevad sind. Seega ei jää märkamata silmade pööritamine, itsitamine või kohatud žestid. Käitu nii, nagu viibiksid koostööpartneriga ühes ruumis. •• Söömine pole lubatud Keegi ei taha vaadata, kuidas sa laua taga burgerit sööd või nätsu närid. Miks peaks seda nägema inimesed teisel pool kaamerat? •• Näita tähelepanu Ära vaata pidevalt kella, ära nõjatu toolil tagasi, ära sirgelda märkmikku. Hea nõuanne ka nn silmast silma koosolekuteks. •• Kontrolli seadmeid Kasuta sisseehitatud mikrofoniga veebikaamerat või peakomplekti. Vastasel juhul läheb üht-teist tähtsat jutust kaduma. •• Kontrolli ümbrust Hoolitse, et tagaplaanil ei oleks sobimatuid esemeid. Eriti hea nõuanne puhuks, kui pead veebikõnelust kodukontorist. Must pluus tooli seljatoel, imelik kunstiteos või hunnik töölt sisse vehitud kontoritarbeid ei näita kõnelejat just parimast küljest.
Peremarketi usin töötaja.
•• Taustamüra ja valgustus Vaikus on mõistagi kõige parem ja videokvaliteet omakorda on parim hästivalgustatud ruumis. Kui väljas on valge, ei tasu seljaga akna poole istuda.
eriti siis, kui õpitaval erialal on ka seos töise valdkonnaga. •• EMT-s ei ole numbriliselt määratud, kui palju peaks õppijaid ettevõttes olema. Küll aga jälgitakse ettevõttepoolse abi andmisel õpingute finantseerimiseks, kuivõrd vajalik on õpitav eriala firmale, selgitas personalijuht Terje Kuusik.
a Om iga ! pild matt e hiir
Tõsi, nõuanded pandi internetti üles valentinipäevaks ja sõna „koostööpartner“ asemel seisis „kallim“ või „sõber“, kuid soovitused sobivad hästi ka tööpäeva. Allikas: www.mees.eu
NOIDhiirematt
289.389.-
1. vormista ost 2. laadi pilt 3. hiirematt on valmis viie tööpäeva jooksul
Pakkumine kehtib Eesti Päevalehe Tellijaeelise kaardi omanikele 31. märtsini või kuni kaupa jätkub.
TASUTA kättetoimetamine Eesti piires! Info ja tellimine: pood.epl.ee/tellijaeelis
Lilleseadekursused MEISTRIPROGRAMM (õhtune õppevorm)
* 05.04.2010-20.12.2010 (E kell 18-20:30) ÕPPETASU: 6500 kr (sisaldab osaliselt materjale) (selle reklaami ettenäitamisel soodustus 500 krooni) Õppekava on neile, kes soovivad saada tunnistusega lilleseadja - floristiks. Kursusel õpitakse lilleseade algteadmisi, valmistatakse lillekimpe-, seadeid- ja temaatilisi ruumikujundusi. Kursusele registreeritakse piiratud arvul osalejaid.
MEISTRIPROGRAMM (päevane õppevorm) aprillist-novembrini 2010 (1 nädal kuus kell 10-16) ÕPPETASU: 9500 kr (sisaldab kõik materjalid) (Soodushind 8900,-krooni)
Tallinn, Rävala 8 tel 6207676 www.etreening.ee email: info@etreening.ee
Koolitus LÜHIDALT
Koolitusosakut on küsinud ligi tuhat väikest firmat Foto: Arno Mikkor
TOETUS Kuni 50 töötajaga tegijaid hurmab internetiturundus, seevastu tootmiskoolitus jätab üsnagi külmaks. Mare Mere
mare.mere@epl.ee
Mullu augustis käivitunud koolitusosaku programm on mikroja väikeettevõtete ning FIE-de seas ülipopulaarne. 12. veebruariks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitatud täienduskoolituse saamiseks 986 taotlust. Toetus katab otsesed koolituskulud sada protsenti, jättes ettevõtjale vaid transpordi- ja muud kaasnevad kulud. „Eestis on mikro- ja väikeettevõtteid koos FIE-dega 50 000 – 60 000. Kui arvata maha tegevusvaldkonnad, millele koolitusosakut taotleda ei saa, jääb ikkagi paarkümmend tuhat ettevõtet,” ütles EAS-i ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. Mõte oli säilitada ettevõtjatele raskel perioodil koolitusvõimalus ning ühtlasi toetada koolitusturgu, mis kuk kus majanduse langedes eriti kiiresti. „See on raske majandusolukorra programm, õitsvas majanduses selliseid ei tehta,” tõdes Kello. Enim on koolitusosakut kasutanud kuni üheksa töötajaga mikroettevõtted. Vähem on väikeettevõtteid ja FIE-sid, kuid osa viimastest teeb tööd mõnele organisatsioonile ja koolitab end selle kaudu. Valdkondadest on enim huvi tuntud finants- ja turunduskoolituse, eeskätt internetiturunduse vastu. Üsna suur on ka arengukoolituste osa, mis on Kello sõnul eriti positiivne, sest see hõlmab palju eriliigilisi koo-
litusi. „Väikeettevõte koolitab näiteks k lienditeenindajat, ettevõtte juhti ja turundusinimest ning kõigile leitakse vajalik koolitus,” kirjeldas ta. „Klassikaline juhtimisvaldkond ei tundu olevat väikeettevõttele veel tunnetatud vajadus, kuigi seda oleks tarvis.” Vähene on ettevõtjate huvi ka tootmiskoolituste vastu.
Koolitusvajadus läbi mõtlemata Osakut saab taotleda ainult kord 12 kuu jooksul, nii on EAS soovitanud ettevõtjatel kogu aasta koolitusvajadus põhjalikult läbi mõelda. Paraku näitab kogemus, et suur osa taotlusi esitatakse ikkagi väiksemas mahus. Maksimaalsummas on toetust küsitud 309 projektile, 31 ettevõtjat on taotlenud koolitust vähem kui 5000 krooni eest. „See on kurb,” tõdes Kello. „Nad võiksid selle raha eest osta mitu koolitust, aga võtavad 3000 krooni eest ühe, raisates sellega oma ainsa taotlusvõimaluse aastas ära ning tegelikult jääb raha kasutamata.” Möödunud aasta alguses languse märke näidanud koolitusturg võttis koolitusosaku programmi vastu avasüli ja koolitusfirmad asusid seda oma klientidele innukalt reklaamima. „Meil pole turundustööd vaja teha olnudki, koolitaja on selle meie eest ära teinud,” märkis Kello. Tema sõnul oli alguses tung koolitajate nimekirja väga suur – paari kuuga pani end kirja mitusada ettevõtet ning novembris löödi Eest i koolitajate n imek ir i lukku. On koolitajaid, kelle koolitustele on hulga liselt taotlusi, aga ei saa öelda, et see just kogu Eesti koolitusturule mõjuks,” nentis ta. OÜ Turundusproff koolitaja ja konsultant Anu-Mall Naarits märkis, et koolitusosaku juures on kõige keerulisem olnud väikeettevõtjate hoiaku muutmine, sest paljud neist pelgavad
liigset paberitööd. „Koolitajale see programm tööd juurde toonud ei ole, küll aga on lisandunud kliente, kes muidu oleksid vajalikust turunduskoolitusest ilma jäänud,” nentis ta. Huvi koolitusosaku vastu on klientidel suur, osaletud on nii auditooriumi- kui ka e-õppe koolitustel. Mullu oli koolitusosa ku programmi eelarveks kavandatud viis miljonit krooni, kuid aasta lõpus EAS suurendas eelarvet ning kokku anti välja rahastusotsuseid 7,1 miljoni krooni eest. Tänavusest viie miljoni kroonisest eelarvest on 1,6 miljonit juba ära jagatud.
Mis on koolitusosak?
Pottsepp ja korstnapühkija Pepe Sussen sai koolitusosakuga lubada endale vajalikku täiendusõpet.
Pottsepp käis euronormidega tutvumas •• Pottsepp ja korstnapühkija Pepe Sussen käis koolitusosaku kaudu kütteseadmete euronormide alasel täienduskoolitusel. Osaku taotlemist ta keeruliseks ei pea. „Sisuliselt oli vaja ära täita vaid neli lehekülge pabereid ja see oligi kogu bürokraatlik pool,” ütles Sussen. „Kes tahab õppida, saab õppida küll. Kõige tähtsam, et oled ise huvitatud seda tööd tegema ja sul on reaalne käive.”
Koolitus oli korstnapühkija hinnangul üsna pingeline, kuid tasus end ära. „Võin sirge seljaga öelda, et mind see Euroopa ei murra,” muigas ta ja lisas, et ega õppimine sellega veel lõpe. Pärast koolitust tuli EAS-ile esitada aruanne, kuid selleski polevat Susseni sõnul midagi keerulist. Kõige raskem oli mehele hoopis koolituse eesmärgistamine iseenda jaoks. Mare Mere
•• Koolitusosaku abil saavad FIE-d, mikro- ja väikeettevõtted hankida oma töötajatele koolitusteenust organisatsioonidelt, kes on kantud teenusepakkujate nimekirja (ligi 40 riiklikku ja munitsipaalõppeasutust ja üle 300 koolitusorganisatsiooni). •• Mikroettevõtted annavad tööd vähem kui kümnele inimesele, väikeettevõtted vähem kui 50 inimesele. •• Toetust ei saa taotleda ettevõtted, kelle tegevusala on: põllumajandustoodete esmane tootmine; jahindus ja metsamajandus ning neid teenindavad tegevusalad; kalapüük ja vesiviljelus ning neid teenindavad tegevusalad; joogitootmine (v. a alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine); tubakatoodete tootmine; hulgija jaekaubandus (v. a mootorsõidukite hooldus ja remont); finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. •• Toetuse maksimaalne suurus on 15 000 krooni projekti kohta. Finantseeritakse kuni 100% abikõlblikest kuludest. Vaata tingimusi: www.eas.ee
KURSUSED Kevadel tasuta õppima Kevadsemestril on plaanis pakkuda tasuta kursusi 5899 inimesele 38 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades. Kursused on mõeldud eelkõige töötavatele inimestele, aga osaleda saavad ka lapsepuhkusel emad, erivajadustega inimesed või parajasti mittetöötavad täiskasvanud, kes soovivad naasta tööturule. Kursustele ei võeta vastu inimesi, kes on töötuna kirjas töötukassas – neile pakub vajadusel koolitust töötukassa. Kevadiste kursuste nimekirjast võib üht-teist põnevat leida igaüks, neid on kokkadele, väikeettevõtjatele, elektrikutele jne. Õppida saab näiteks raamatupidamist, pottsepatööd, puhastusteenindust, sekretäritööd jpm. Palju on üldoskuste kursusi, nagu erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused. Kõige rohkem inimesi koolitatakse majutamise ja toitlustamise kursustel, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka edasijõudnutele. Huvilisi on alati olnud palju, nii ei pruugi kõikjale enam vabu kohti olla. Kursuste sisu, toimumisaja ja tingimuste kohta saab teavet koolide kodulehekülgedelt, kontaktid ja üldinfo kursuste kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee/tasutakursused. A.N KUTSEÕPE Järjest rohkem täiskasvanuid Sel õppeaastal õpib erinevates kutseõppeasutustes kokku 4466 täiskasvanut vanuses 25–78 eluaastat, seda on 185 inimest rohkem kui mullu. Neist enim – 2297 on 25–34-aastased, 187 tublit kutseõppurit on vanuses 55+. Lõviosa tasemeharidust omandavaid täiskasvanuid õpib keskhariduse baasil. A. N TULEKUL Karjäärimess Riias Stockholmi kõrgemas majanduskoolis Riias peetakse 26. märtsil iga-aastast karjäärimessi, et kokku viia Balti regiooni üliõpilased ja juhtivad ettevõtted. Vaata: http://doo.edu.lv
Kevad on uute võimaluste otsimise aeg Ootame Teid tutvuma õppimisvõimalustega meie koolis
LAHTISTE USTE PÄEVADEL 22.-24. märts kell 10.00-16.00 Täpsem info telefonil 650 7862 või www.tmk.edu.ee Tammsaare tee 147, Tallinn
4
Koolitus
SIHTASUTUS EESTI TEADUSFOND kuulutab välja konkursi grantide taotlemiseks 2011. aastaks Taotluse esitamise tähtaeg on 05.mai 2010. Taotluse vastuvõtmine Eesti teadusinfosüsteemi ETIS kaudu (www.etis.ee) 4.aprillist kuni 5.maini 2010. Lähem info ja juhend grandi taotlemiseks on saadaval internetis leheküljel www.etf.ee Sihtasutuse Eesti Teadusfond uurimistoetusi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
17. märtsil 2010. a Tallinnas
TÖÖLEPINGU SEADUSE RAKENDAMINE VÕLAÕIGUSE SÜSTEEMIS Urmas Volens ja Indrek Ergma
Osavõtutasu 1600 kr + km. Hinnasoodustused!
Arhivaari kutseeksam toimub reedel, 7. mail 2010 Rahvusarhiivi ruumes. Kutseeksam koosneb testist, praktilistest ülesannetest ja vestlusest. Avalduste esitamise tähtaeg on kolmapäev, 31. märts 2010. Avaldused koos nõutavate dokumentidega palume saata aadressile Rahvusarhiiv, J. Liivi 4, Tartu, 50409. Lähem teave: 738 7562, birgit.kibal@ra.ee ja Rahvusarhiivi uudistest http://www.ra.ee.
TEA Keeltekool Endla 4, Tallinn 10142 Tel 626 3113, faks 626 3312, e-post: kool@tea.ee, www.tea.ee Koolitusluba 5019 HTM UUS! Kreeka keel Inglise, saksa, vene, eesti, prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali, hiina, jaapani, araabia, türgi, läti, leedu, poola ja heebrea keel.
25. märtsil ja 06. mail 2010. a Tallinnas
VÕLAÕIGUS JA ASJAÕIGUS MITTEJURISTILE 25. märts: võlaõigus, Margit Vutt 06. mai: asjaõigus, Priidu Pärna
Osavõtutasu 1500 kr + km (üks päev). Hinnasoodustused!
31. märtsil 2010. a Tallinnas
PÄRIMISÕIGUSE SÕLMKÜSIMUSI
Üld-, firmasisesed- ja intensiivkursused, individuaalõpe, keeleõpe välismaal.
Aastaringselt: 60 ak/t al. 3946.- + km NB! Intensiivkursused al. 2665.- + km Soodustus püsiklientidele! MÄRTS – EESTI KEELE KUU. Kõigile märtsis eesti keele üldkursustele registreerujatele soodustus - 10%. Küsi hinnapakkumist firmasisestele kursustele! Lisainfo www.tea.ee
Osavõtutasu 1500 kr + km. Hinnasoodustused!
ISIKUANDMETE KAITSE JA AVALIKU TEABE AKTUAALSEID KÜSIMUSI Urmas Kukk
Info ja registreerimine 6 460 002, 6 311 918, koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee
Osavõtutasu 1400 kr + km. Hinnasoodustused!
Alates 11.märts 2010 algab uus kursus: Rootsi keel algajatele — N kell 16.00—17.30 Hind: 1800 kr (30 ak tundi) Registreerimine: www.r9.ee
• Norra keel Algajad — T ja N kell 15.30—17.00 Algajad — T ja N kell 17.10—18.40 (60 ak/t) Kesktase — K kell 14.15—16.30
RATOORIUM (algus Tallinnas 27. veebruaril, Pärnus 13. märtsil)
• SOLFEDŽO JA HARMOONIA (algus Narvas 13. veebruaril, Pärnus 13. märtsil, Tallinnas 14. märtsil)
• Võimalus kokku leppida individuaalseid või grupikonsultatsioone kõigil erialadel
Informatsioon kursuste sisu, ajakava ja registreerimise kohta EMTA kodulehel www.ema.edu.ee
Lisa pakkumine soodsaimasse tööportaali! Hind 350 kr/kuu
USUS EST MAGISTER OPTIMUS - Praktika on parim õpetaja Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit! RAKENDUSKÕRGHARIDUS
4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti • • • • • • •
Autotehnika* Hoonete ehitus* Masinaehitus* Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia Raudteetehnika* Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus*
• Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia • Teedeehitus* • Tehnomaterjalid ja turundus* • Tehnoökoloogia • Transport ja logistika* * saab õppida kaugõppes
LAHTISTE USTE PÄEV 23. märtsil kell 13 Pärnu mnt 62 Tel 666 4569 vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee
• Keskkonnakaitse • Ärijuhtimine • Rahvusvahelised suhted • Sisekujunduskunstnik-disainer Moekunstnik-disainer • Tõlk/tõlkija, filoloog
Magistriõpe • Keskkonnakaitse • Ärijuhtimine • Regionaalsed rahvusvahelised uuringud • Kunstiteadus • Tõlk/tõlkija
• Keskkonnakaitse ja keskkonnapoliitika
Avatud uste päevad
• Soome keel Algajad — E kell 15.15—18.15
16. märtsil ja 25. mail kell 17.00
• Inglise keel Algajad — N kell 9.00—10.30 (minigrupp) Madal kesktase — T ja N kell 17.30—19.00 Kesktase — E ja K kell 18.00—19.30 Kõrgem kesktase — E ja K kell 16.30—18.00 (minigrupp)
info@r9.ee
• MUUSIKAPEDAGOOGIKA ERIALA – KOOLIMUUSIKA LABO-
Doktoriõpe
• Taani keel Madal kesktase — E ja N kell 18.30—20.00
•
(algus 6. veebruaril Tallinnas)
Bakalaureuseõpe
Samuti võimalik ühineda käimasolevate kursustega: • Rootsi keel Algajad — T kell 9.00—12.15 (60 ak/t) Algajad — E ja K kell 17.30—19.00 (60 ak/t) Algajad — T ja N kell 19.15—20.45 Kesktase — N kell 12.30—14.00 (minigrupp) Kesktase — T ja N kell 17.30—19.00 Edasijõudnud — T kell 19.00—20.30
www.r9.ee
• KOMPOSITSIOONI- JA ELEKTRONMUUSIKA ERIALA
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RIIKLIK KÕRGKOOL
Tarvo Puri
15. aprillil 2010. a Tallinnas
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algavad ettevalmistuskursused 2010. aasta sisseastujatele muusikaerialadel. Kursused toimuvad Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Narva Muusikakoolis ja Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis.
•
5187562
Dokumentide vastuvõtt alates 1. juunist Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn Tel: 611 5801, Fax: 611 5811 info@euroakadeemia.ee www.euroakadeemia.ee