Koolitus Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn
• Tööalane koolitus • Vabaharidus • Veebiseminarid • Uudised
Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@epl.ee, tel 680 4511 Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514
Märts 2011
Õppepuhkuste üldsõnaline kord ajab välismaal õppijad segadusse TÖÖTAV ÕPPIJA Kokkuleppe küsimus: töötaja peab saama tööandjaga kokkuleppele, et tegu on ikka tööalase koolitusega – sellest sõltuvad õppepuhkuse reeglid. Tasemekoolitusega on asi lihtsam.
Agne Narusk
agne.narusk@epl.ee
„Õpin Rootsis Kristianstadi ülikoolis ning ei suuda kuidagi leida seadusest kohta, mis ütleks, kas mujal riigis õppijal on õigus õppepuhkusele või mitte. Elan ja töötan Eestis,"seisab toimetusele saadetud kirjas. Et õppepuhkusega seotu võib veelgi segasemaks minna, selgub siis, kui toimetusse saabuvad järgmised kirjad. Läbiv joon sel aastal näib olevat üks – eestlased õpivad piiri taga ning osalevad välismaiste koolitajate kursustel. Eesti jaoks kirjutatud seadus kipub kitsaks jääma. „Tõepoolest on täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS – toim) tõlgendamisel ilmnenud küsitavusi,“ möönab haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa. Ülaltoodud lugejakirjaga on asi üheselt selge: ehkki seadus seda otse välja ei ütle, on Uusmaa kinnitusel välisriigi ülikoolis õppival ja Eestis töötaval inimesel õppepuhkuse saamiseks samad õigused, mis Eestis ülikoolis tudeerijal. Kuid
kõikvõimalike koolituse läbiviijatega sama lihtne asi pole. „Tegin läbi nelja-aastase koolituse, lõputöö jäi isiklikel põhjustel toona tegemata. Nüüd tahan selle ära teha, sest muidu ei saa kätte litsentsi,“ kirjutab lugeja. „Koolitust viis läbi rahvusvaheline instituut siin samas Eestis, kusjuures ka instituudi peakorter asub Eestis. Kas mul on õigus saada lõputöö kirjutamiseks vajalikku õppepuhkust,“ küsib lugeja. Ta lisab, et koolituse teema pole otseselt seotud praeguse tööga Juristi selgitusest ilmneb, et õige vastus sõltub sellest, kas koolitajal on loodud pika, enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas kestva koolituse jaoks erakool ning olemas koolitusluba. Koolitusloale märgitakse muu hulgas seegi, kas tegu on tööalase või vabaharidusliku koolitusega. "Sellest lähtuvalt saab võtta ka õppepuhkust,“ ütleb Kati Uusmaa. „Kui aga tegemist on rakenduskõrgkooli, ülikooli või kutseõppeasutusega, saab õppur õppepuhkust tasemekoolituses osalemiseks.“ Kui aga rahvusvahelisel instituudil
koolitusluba puudub, on päevakorras hoopis teine küsimus: kas tegu pole mitte ebaseadusliku koolitustegevusega? „Kuna TäKS-is pole võimalik reguleerida, mis on välisriigis toimunud koolituse puhul tööalase koolituse objektiivse eristamise aluseks, sõltub siin ilmselt palju (töötaja ja tööandja – toim) kokkulepetest,“ sõnab Uusmaa.
Uus seadus ettevalmistamisel Haridus- ja teadusministeeriumis on tegemisel uus täiskasvanute koolituse seadus. Millal täpselt see päevavalgust näeb, ei julge lubada. Praegu on teada, et uue seadusega püütaksegi tasa teha puudujäägid, mis seni ilmsiks tulnud – elu on mitmepalgeline ning vaja on täpsemat regulatsiooni. Nii on uues TäKS-is juba selgelt välja kirjutatud, et välisriigi õppeasutuses (põhi- ja üldkeskhariduses, kutsehariduse tasemeõppes, rakenduskõrghariduses, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes ning täienduskoolituses) õppimi-
seks on võimalik õppepuhkust saada samadel alustel nagu Eesti õppeasutuseski. Täpsustatud on Uusmaa selgitusel sedagi, et lõpetamiseks mõeldud õppepuhkust peab tööandja andma ainult ühe korra ühe õppekava kohta; tööandjal on õigus õppepuhkust tungival vajadusel edasi lükata või katkestada eeldusel, et töötaja saab selle hiljem. Sedagi, et kui koolituses osalemine toimub tööandja nõudmisel, ei vormistata selleks õppepuhkust, vaid koolitusel osalemine arvestatakse tööaja sisse.
ÕPPEPUHKUS •• Tasemekoolituses või tööalases koolituses osalev töötav inimene võib saada kalendriaasta jooksul 30 päeva õppepuhkust. Sellest 20 kalendripäeva eest saab keskmist töötasu, ülejäänud 10 päeva eest pole tööandjal kohustust maksta. •• Lisaks on õppeasutuse lõpetamisel õigus võtta veel 15 päeva õppepuhkust, selle aja eest maksab tööandja riigis kehtivat alampalka. •• Sisseastumiseksami(te) ajaks on õigus võtta n-ö palgata puhkust. •• Õppepuhkusele või sisseastumise ajaks puhkusele jäämisest tuleb ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva. Allikad: TLS, TäKS
Koolitus
Tasuta kursused ootavad õpihimulisi vähemalt kaks aastat veel TÖÖ- JA HUVIKOOLITUS
Juba paar aastat on iga kevad- ning sügissemestri eel haridus- ja teadusministeeriumi kodulehekülg külastajatest umbes – inimesed püüavad kohti saada arvukatele tasuta kursustele. Kehtib reegel "kes ees, see mees", sest koolitused on äärmiselt populaarsed. Täiskasvanutele mõeldud tasuta kursused kutseõppeasutustes ja vabahariduslikes koolituskeskustes jätkuvad ka sel aastal. Käesoleval kevadsemestril on ainuüksi tööalase koolituse kavas 415 kursust 31 erinevas õppekavarühmas. Kokku on võimalik koolitust saada 5545 inimesel, seda 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades. Tasuta koolitustele oodatakse nii töötavaid kui ka töötukassas töötuna registreeritud inimesi, koduseid (pensionärid, noored emad, nn kahe töökoha vahel olijad jt) õpihimulisi. Tööalastele kursustele minejatelt oodatakse enamasti eelnevat ettevalmistust ja/või kursis olemist teemaga, ümberõpet päris nullist tegema ei hakata.
RA
73 000 inimest pole vähe Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Eesti riigi ühiselt rahastatud programmidega „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” ning „Täiskasvanute koolitus vaba-
HV AI AM AT A NU U ON RA LT SI AM SS EL UG AT EN U U
RA
D
PE
EP
S!
VA I
N
4 CD AUDIORAAMAT
6,99 15,91 € Soodushind 103,37 EEK
Muuda aasta 2011 enda jaoks paremaks! Pakkumine kehtib 14. märtsini
hariduslikes koolituskeskustes”. Aastaks 2013 plaanitakse kahest programmist kokku koolitada ligi 73 000 inimest ning kursuste ja koolituste läbiviimises osaleb ligi 85 õppeasutust üle Eesti. Kui esimese programmi raames on täiskasvanud õppijatel võimalik osaleda tööalastel kursustel, siis programm „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” pakub elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi. Ehkki kevadsemester on täies hoos, tasub siiski uurida ajakava, teemasid ja vabade kohtade olemasolu, sest osa koolitusi on alles algamas. Portaalis Rajaleidja www.rajaleidja. ee on üleval koolituste andmebaas, infot saab ka veebilehtedelt www.vabaharidus.ee ja www.hm.ee/tasutakursused. Agne Narusk
Aastaks 2013 plaanitakse kahest programmist kokku koolitada ligi 73 000 inimest.
Mida õpetatakse? Mõned näited pakutavast: •• Eesti hotelli- ja turismi kõrgkool näiteks õpetab „suhtlemiskultuuril põhinevat teeninduskultuuri“ ja erialast vene keelt hotelliteenindajatele. Kursusi on veelgi. •• H. Elleri nimeline Tartu muusikakool kutsub klaveriõpetajaid meistrikursusele. •• Järvamaa kutsehariduskeskus pakub kala- ja vähikasvatuse kursust, „müügiliidri ärikommunikatsiooni treeningprogrammi“, noorhobuse õpetamise ja ratsastamise kursust, „minihotelli äriprotsesside ja visuaalse disaini programmi“ jpm. •• Narva kutseõppeasutus õpetab korrektset eesti suhtluskeelt ametnikele, plaanis on hulk täienduskursusi keevitajatele ja automaatikutele jne. •• Olustvere teenindus- ja maamajanduskool kutsub vorsti- ja suitsutoodete valmistamise kursusele, tähelepanuta ei jää mesindus ning lambakasvatus. Kõikide õppeasutuste kontaktid ning loetelu pakutavast on aadressil: www.hm.ee/index. php?048404
Koolitus
Veebiseminar välistab sõidukulud ja hotelliarved Foto:erakogu
VÕIMALUS
Ega webinar kõigile ja kõikjale ei sobigi, nendib Addenda koolituse tegevjuht ja koolitaja Virve Roosimägi. Kuid see on üks võimalus, kuidas pidada koosolekuid, viia läbi nõupidamisi, toote ja teenuse presentatsioone jne.
OÜ Plekk-Liisus B-kat autokoolitus soodushindadega väikestes gruppides Narva mnt. 7, Tallinn
Sooja 1, II k., Saue
teisipäeviti kell 10.00 ja 18.00 neljapäeviti kell 18.00 registreerimine: 505 9957
kolmapäeviti kell 10.00 ja neljapäeviti kell 18.00 registreerimine: 511 9209
info: www.plekkliisu.ee
Vajalik tervisetõend ja passipilt.
Agne Narusk
agne.narusk@epl.ee
•• Kuidas üks veebiseminar õigupoolest välja näeb? Maksan raha ära ja istun õigel kellaajal lihtsalt arvuti taha? Virve Roosimägi: Veebiseminar ehk webinar tähendab reaalajas toimuvat seminari: osavõtjad asuvad korraliku interneti ühendusega arvuti taga ning kasutavad tavalist veebibrauserit. Seminari esitamiseks ja kuulamiseks on vaja mikrofoniga arvutit, privaatsust, mugav ust lisavad kõrvaklapid. Aga keegi ei keela ka kuulamiseks üles panna võimendit koos kõlaritega. Seminari pakkuja või läbiviija saadab osalejatele teate koos juhendiga – millal on võimalik veebikeskkonda siseneda ja mis kell algab ülekanne. Üldjuhul on võimalik enne seminari algust tutvuda õppematerjalidega, need arvutisse laadida ja oodata, kuni eeter avatakse. Kui ülekande ajal toimub ka n-ö päris, kohapealse kuulajaskonnaga seminar, siis varustatakse sealne esineja juhtmevaba mik-
rofoniga, et tal oleks võimalik seminarisaalis liikuda, emotsionaalselt rääkida, et ta ei laseks ennast segada asjaolust, et osa kuulajaid asub laiali üle Eesti. Ja et saalisistujate küsimused jõuaksid nendeni, kes kuulavad seminari arvuti taga, kasutatakse samuti mikrofone. Enne veebiseminari algust tutvustab moderaator reegleid: kuidas toimub küsimuste esitamine, kuidas anda hinnangut jne. •• Mida veebiseminariks vaja läheb, lisaks mikrofonile ja interneti ühendusele? Rentida tuleb veebiseminaride keskkond, osa arendusi on tasuta, kuid sel juhul on vaja serverit, kus valitud rakendus töötaks kvaliteetselt. Hetkel maailmas pakutavate veebiseminari keskkondade rendihinna määrab kuulajaskonna suurus. On rakendusi, kus osalejate arv võib korraga olla 3000 inimest ja rohkem. Küll aga pole osalejal endal vaja alla laadida eraldi tarkvara ega programmi, mis teeb teenuse väga kättesaadavaks. Tarvitseb osalejal vaid
Virve Roosimägi on veendunud webinari kasutaja. vajutada kokkulepitud kellaajal veebiseminari korraldaja poolt saadetud unikaalsele lingile ning ta on sisenenud veebiseminari keskkonda. •• Kellele sobib veebiseminar eriti hästi, ja vastupidi: kes võiksid jääda traditsioonilise, nn saaliseminari juurde? Millistes valdkondades? Nimetaks tehnilisi seminare, kus näidatakse arvutiekraanil jooniseid, pilte jne. Ka juriidilised seminarid, kus üldjuhul tutvustatakse uut seadust või selle parandusi. Ei välistaks ka psühholoogilisi seminare, kus kuulaja saab privaatkeskkonnas rahulikult mõelda. Olen teadlikult soovitanud lektoritel kohandada osa koolitusi
veebiseminari formaati. See tähendab, et lektor peab oma õppematerjalid atraktiivsemaks, vaheldusrikkamaks ja haaratavamaks muutma, et kompenseerida vahetut emotsiooni, mida osaleja saab reaalses seminarisaalis. Väga pikki veebiseminare pole mõistlik plaanida, sest arvuti taga istuda ja kuulata on väsitavam kui olla seminarisaalis. Kindlasti ei soovita ma veebiseminaride formaadis läbi viia n-ö pehmemaid koolitusi, kus on palju rühmatöid ja kasutusel muid interaktiivseid koolitusmeetodeid. Arvan, et iga koolitusega tegelev spetsialist suudab ära määrata, kas veebiseminari formaat on õige valik või mitte.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldab 5.03. - 14.05. ettevalmistuskursuse heliloomingu ja elektronmuusika õppekavale sisseastujatele (täpsem info tel 5657 5806 või ahmuusika@gmail.com) ning 15.05. - 29.05. ettevalmistuskursused solfedžos ja harmoonias kõigile muusikaerialadele sisseastujatele Kursused toimuvad Tallinnas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aadressil Rävala pst 16 ja on osalejatele tasuta. Info ja registreerimine tkk@ema.edu.ee või tel 667 5757, 667 5761. Sisseastumiseksamid toimuvad 28. juunist 2. juulini. Vt lähemalt http://www.ema.edu.ee/ ja küsi lisa telefonidel 6675 709, 6675 762 või e-posti aadressil vastuvott@ema.edu.ee
Arhivaari kutseeksam toimub neljapäeval, 5. mail 2011 Tallinnas.
TEA Keeltekool
Tammsaare tee 47, III korrus, Tallinn 11316 Kontakt: 523 1119; 626 3113; kool@tea.eu, lisainfo www.tea.ee Inglise, saksa, vene, eesti, prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali, hiina, jaapani, araabia, türgi, läti, leedu, poola ja heebrea ja kreeka keel.
Üld-, intensiivkursused (ka nädalavahetustel), kursused eakamatele ja koolinoortele, individuaalõpe, firmasisesed kursused, keeleõpe välismaal. * Võimalik rentida ruume koosolekuteks ja seminarideks.
Kutseeksam koosneb testist, praktilistest ülesannetest ja vestlusest. Avalduste esitamise tähtaeg on 5. aprill. Avaldused koos nõutavate dokumentidega palume saata aadressile Rahvusarhiiv, J. Liivi 4, Tartu, 50409.
TULE INGLISE KEELE RIIGIEKSAMI ETTEVALMISTUSKURSUSELE JA SOORITA EKSAM MAKSIMUMPUNKTIDELE!
Kursuse toimumisaeg: 19.03-24.04.2011 laupäeviti ja pühapäeviti kell 11.00-14.15. Kursuse maht: 48 ak/tundi Kursuse hind: 185 € Toimumiskoht: TEA Keeltekool Registreeru meie kodulehel www.tea.ee või kool@tea.eu MÄRTS – JAAPANI KEELE KUU. Märtsis registreerujatele jaapani keele üldkursused ja eraõpe -15%
Lähem teave: 738 7562, birgit.kibal@ra.ee ja Rahvusarhiivi uudistest http://www.ra.ee.
KÜSI FIRMASISESTELE KURSUSTELE SOODUSPAKKUMIST! www.tea.ee
Tallinna Tehnikakõrgkool riiklik kõrgkool rakenduskõrgharidus Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit! USUS EST MAGISTER OPTIMUS – Praktika on parim õpetaja! 4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti
Kevadnumber lugemiseks valmis: 15. märtsil www.andras.ee/opitrepp
• • • • • • •
Autotehnika * Hoonete ehitus * Masinaehitus * Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia Raudteetehnika * Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia
• Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus* • Teedeehitus * • Tehnomaterjalid ja turundus * • Tehnoökoloogia • Transport ja logistika * * saab õppida kaugõppes
LAHTISTE USTE PÄEV 22.03.2011 KELL 13.00 Tule ja küsi! Pärnu mnt 62 Tel 666 4569 vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee
4
Koolitus LÜHIDALT:
Erakoolitajad eelistavad treenida juhtimist
Täiskasvanud õppijaid tuleb üha juurde
Meediakool jätkab loomemajanduse õpetamist
UURING
ÕPIHIMULINE RAHVAS Eelmisel aastal osales elukestvas õppes 10,9 protsenti 25–64-aastastest Eesti elanikest, näitasid statistikaameti veebruaris avaldatud andmed. Viimases kvartalis oli täiskasvanud õppijate osakaal 12,6 protsenti. „Tunamullu osales elukestvas õppes 10,6 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures 2009. aasta viimases kvartalis tõusis täiskasvanud õppijate osakaal esimest korda üle kaheteistkümne protsendi – see oli 12,2,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. „Veel varasematel aastatel oli Eesti näitaja 6–7 protsendi ringis, viie aasta tagusest näitajast on värske tulemus poole kõrgem. Meie ühiskond on saanud euroopalikuks küpsete kodanike ühiskonnaks.” Kõige rohkem oli täiskasvanud õppijaid tööalastel kursustel, aasta viimasel kolmel kuul osales kursustel ligi 7000 inimest rohkem kui aasta tagasi samal ajal (55 300).
ERIALA
Eelmisel kevadel läbiviidud eratäienduskoolitajate uuringust selgus, et kõige levinum koolitusvaldkond on juhtimine. Järgnevad suhtlemis- ja arvutikoolitused, keeleõpe, ettevõtlus ja müük. Positiivse ja üllatava tulemusena selgus küsitlusest, et Eesti koolitusturu on valdavalt hõivanud staažikad koolitajad, kes on spetsialiseerunud täiskasvanute koolitamisele – üle poolte eratäienduskoolitajatest on koolitamisega tegelenud vähemalt kuus aastat ja kolmandik kauem kui kümme aastat. See näitab, et ühest küljest on olemas hulk pikaajaliselt ja jätkusuutlikult tegutsevaid eratäienduskoolitajaid, kuid samal ajal on koolitusturule sisenenud ka uusi tegijaid. Eratäienduskoolitajate küsitluse viis aasta eest haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Ajendiks sai asjaolu, et selget ülevaadet eratäienduskoolitajate tegevusest lihtsalt polnud. Eesmärk oli koguda informatsiooni täiskasvanutele täiendus- ning vabahariduslikke koolitusi pakkuvate asutuste ning füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse kohta, sh asutuste koolituskogemuse, käibe, koolituste kestvuse, koolitusvaldkondade, kursustel osalejate arvu, tööjõu jms kohta. Küsitlusega saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel www.hm.ee ja pikemalt sellest lugeda täpselt nädala pärast ilmuvast täiskasvanuõppe ajakirjast Õpitrepp. Ave Schmidt
Tasemehariduses kehvem seis Samal ajal kui tööalastel koolitustel osalejaid tuleb üha juurde, on täiskasvanute osakaal tasemehariduses vähenenud, nentis haridus- ja teadusministeerium. Erialase hariduseta inimeste suur osakaal on Eesti üks olulisemaid probleeme, 2009. aastal oli kõrg- või kutsehariduseta kolmandik kogu 25–64-aastasest elanikkonnast. Seega on täiskasvanute osalemine elukestvas õppes üldjoontes küll suurenenud, kuid jätkuvalt tuleb oluliseks pidada nende kaasamist tasemeõppesse, tõdes ministeerium. Varasemate aastatega võrreldes on täiskasvanud õppijate seas rohkem mehi ja mitte-eestlasi – grupid, kes seni paistsid silma oma eriti nigela osavõtuga. 2010. aastal õppis 3400 meest rohkem kui aasta varem, mitteeestlastest täiskasvanuid oli 2100 rohkem kui 2009. aastal. Agne Narusk
Ba lt i f i lmi- ja meedia kool jätkas ingliskeelse loomemajanduse õppemooduliga, sel semestril on kavas mitmesugused kursused nii kultuuriettevõtlusest, linnadest kui ka ökosüsteemidest, loov tööstuse ü lei lmastumisest kui ka meedia innovatsioonist. Osa võivad võtta kõigi avalikõiguslike ülikoolide nii bakalaureuse- kui ka magistritudengid. www.tlu.ee
PANE TÄHELE:
Vabatahtlikud Aasta 2011 on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Teemaga haakuvad ka mitmed huv itavad kursused: Tartu rahvaülikoolis näiteks õpetatakse vabatahtlike kaasamist ja juhtimist. Vaata: www.vabatahtlikud.ee
Soome pakub kõrgharitud tööletulijatele keeleõpet KEELEOSKUS Välismaalt Soome saabunud kõrgha ridusega töötajatele h a k at a k s e s e a l pa k k u m a senisest tõhusamat keeleõpet ja muud kohalikku kultuuri sisseelamist toetavat tegevust, kirjutab Õpetajate Leht. Programmis osalevad Saksamaa, Poola, Suurbritannia, Iirimaa ning ka Eesti. Tõsi, ennekõike on plaanis korraldada pehmet maa ndumist
Venemaa lt ja Hiinast saabunud kõrgharitutele, kuid osaleda võivad teisedki, kel soovi. R E K R Y- A M A R E p r o g rammi toetab Euroopa Sotsiaalfond. Tööjõu mobiilsus on Euroopa Liidu üks aluspõhimõtteid ja nüüd püütakse saada liikuma ka kõrgharidusega inimesi. Agne Narusk
Foto: EPL-i arhiiv
Kutse ARVUTITEADUSED Põhikooli baasil Tarkvara-ja andmebaaside haldus (Infotehnoloogia tugispetsialist) Keskkooli baasil Tarkvara-ja andmebaaside haldus (Infotehnoloogia tugispetsialist) LOGISTIKA Põhikooli baasil Veokorraldaja Laohoidja Postiklienditeenindaja Keskkooli baasil Veokorraldaja Varustaja (Logistik) UUS! Laohoidja Postiklienditeenindaja Raudteetehnika
Õppeaeg
Õppekeel
3 aastat
eesti ja vene
2 aastat
eesti ja vene
3 aastat 3 aastat 3 aastat
eesti ja vene eesti ja vene eesti ja vene
1 aasta 1 aasta 6 kuud 2 aastat 2 aastat 2 aastat
eesti ja vene eesti ja vene eesti eesti eesti ja vene