Korteriühistute leht Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.
Projekti juht: Reemet Kaldoja, reemet.kaldoja@epl.ee, tel: 680 4628
Nõuanded kortermaja renoveerimisel Majandusareng on taas ülesmäge liikumas, tuues renoveerijatele kaasa buumi ajal valitsenud probleemid – pakkujate vähesuse ning kvaliteedi ja hindade suure kõikuvuse. Sellistes tingimustes on kõige nutikam sobivate partnerite leidmiseks kasutada spetsialiseerunud hankekeskkonna abi. Näiteks Mercelli keskkonnas avaldatud hangete arv näitab võrreldes eelmise aastaga selget kasvu. 99 korteriühistu poolt avaldati möödunud aastal 142 hanget. Riigi- ja eraettevõtete ehitusvaldkonna teateid oli aga 3982, mis teeb meie keskkonna tõsiseltvõetavate ettevõtete igapäevaseks töövahendiks. Võrreldes aga eelmise aastaga on tänavu pakkumuste saamine märksa keerukam. Peamine põhjus – ehitusturu aktiviseerumine nii Eestis kui ka naaberriikides. Pole harvad juhused, kui ühistu on iseseisvalt saanud kõigest ühe pakkumuse, millel on küsitava väärtusega hind. Avalik konkurss aitab siinkohal saada tõsiseltvõetavaid pakkumusi ja konkurentsi, sest enamik uue aja firmasid liigub just hankekeskkondades.
Nõuanded korteriühistule
Korteriühistu seisukohalt on kõige olulisem enne ehituspakkumuste küsimist vormistada korralik lähteülesanne. Pädevate pakkumuste saamiseks tuleks tähelepanu pöörata detailide esitamisele ja korrektsusele. Pooliku ja vähese infoga hangetele on tagasiside ebapiisav ning saadud pakkumused ei pruugi olla sobivad. Võrdlusmomendi sissetoomiseks on oluline asjatundja koostatud projekt. Ka KredExi renoveerimistoetuse taotlemine toimub energiaauditi järelduste ja koostatud ehitusprojekti põhjal. Teine oluline aspekt on omanikujärelevalve kaasamine kohe projekti alguses. Omanikujärelevalve teadmisi saab ühistu kasutada suhtlusel projekteerija ja ehitajaga, kuid tasub meeles pidada, et seadusandluse järgi peab vastava teenuse pakkuja olema sõltumatu projekteerijast, ehitajast ja ehitusmaterjalide tarnijast.
Nõuanded pakkujale
Pakkuja peaks näitama aktiivselt huvi projekti vastu ja koostama oma pakkumuse tingimustele vastavalt ning võimalikult arusaadavalt. Arvestada tuleks, et ühistul puuduvad süvateadmised ehitusest, seega initsiatiiv detailide täpsusta-
Märts 2011
Foto: Rene Suurkaev
mise osas võiks olla pakkujal. Üldjuhul tagab konkursi võidu mitte niivõrd madalaim pakkumine, kuivõrd tellija soovidest arusaamine.
Neli vajalikku sammu
Esiteks tuleks oma sooviga pöörduda kohaliku omavalitsuse (KOV) poole taotlusega väljastada projekteerimise tingimused, milles määratakse ära, millised tööd on lubatud. Näiteks Tallinnas viilkatust lamekatusele ehitada enam ei lubata. Teiseks tuleb läbi viia avalik konkurss nii energiaaudiitori, projekteerija, omanikujärelevalve kui ka hiljem ehitaja leidmiseks. Konkursse saab korraldada hankekeskkondades, mis lisaks konkurentsi loomisele aitavad kokku hoida aega. Eelistada tuleks suurema hankemahuga keskkondi, kus suhtlus pakkuja ja tellija vahel pole tõkestatud. Mercell suhtleb omalt poolt parema tulemuse saavutamiseks kõigi asjaosalistega. Samal ajal, kui passiivsed hankekeskkonnad toimivad vaid hangete avaldamise kohana, jättes suhtluse piiratuks. Viimane teeb olukorra küllaltki keeruliseks, sest puudub võimalus täpsustusteks ja pakkujate taustakontrolliks. Kolmandaks tuleb valida parim pakkuja. Juhul kui saate
hulgaliselt pakkumusi, tasuks kaaluda kaheetapilist pakkumist – esmalt viia läbi avalik konkurss ja järgnevalt võtta detailsemad pakkumused kolmelt kõige sobivamalt ettevõttelt. Arvestada tuleks maksetingimusi, tähtaega, garantiid, kohtumisel tehtud tähelepanekuid ning pakkujate renomeed (mis tugineb varem tehtud töödele ja nende klientide tagasisidele). Pakkumuste hindamisel saate kasutada ka omanikujärelevalve kompetentse.
Neljandaks on eduka ehitustöö puhul ülioluline korrektne asjaajamine. Soovitatav on kõik ühistu üld- ja juhatuse koosolekud ning kohtumised ehitajaga protokollida. Ka töövõtuleping tuleks koostada ühistu, mitte töövõtja põhjale. Pole harvad juhtumid, kus lepingus seisev on varem kokkulepitust erinev. Tihtipeale lõpeb selline apsakas lisaraha maksmisega tööde eest, mis olid eeldatavalt hinna sees.
Väärt abimees
Nendele, kellele kõik eelnev tundub pikk ja keeruline, soovitame külastada Mercelli loodud korteriühistute veebikeskkonda. Sealt leiab täpsed samm-sammulised juhised, soovitused, nõuanded ja ka sobivad vormid võistupakkumiste korraldamiseks. Lisaks saab pöörduda Mercelli kogenud konsultantide poole, kes aitavad koostada esmatähtsad lähteülesanded ning leida sobivaid pakkujaid.
Korteriühistute leht
2
KredEx annab kuni 35% toetust korterelamu rekonstrueerimiseks Mirja Adler
Eluasemedivisjoni juht
V
aatamata kliima soojenemisele on Eestis taas kord korralikud talved kätte jõudnud. Lastel rõõmu kui palju, aga teistele toob see kaasa lisatööd lumekoristusel ning suuremad eluasemekulud, sest normaalse temperatuuri tagamiseks tuleb Eestis talvel hooneid kütta. Paremas seisus on need elanikud, kes on juba oma korterelamu korda teinud, teistel tuleb talvekuudel rahakotti ikka märkimisväärselt kergendada. Küttekulude kokkuhoiuks ja hea sisekliima tagamiseks pakub riik KredExi vahendusel korterelamutele head finantslahendust rekonstrueerimise rahastamiseks, kombineerides omavahel toetused ja sooduslaenulaenu. Sellega on praegu Eestis saadaval parimad finantseerimistingimused läbi aegade ja kui võimalusi ära ei kasutata, saab lõpuks ikka ainult iseendale otsa vaadata. Alates 2010. aasta septembrist toetab KredEx korterelamute rekonstrueerimist kuni 35% ulatuses, mis teeb rekonstrueerimise taskukohaseks ka keskmisest madalama sissetulekuga inimestele. Uue meetmega rõhutab riik kompleksse rekonstrueerimise vajadust, et tagada hoones esmajärjekorras kvaliteetne sisekliima: piisav temperatuur,
värske õhk ja hoida niiskus normi piires. Mitme rekonstrueeritud korterelamu puhul, kus hoone on küll soojustatud, kuid ei ole paigaldatud värskeõhuklappe ega rekonstrueeritud ventilatsioonisüsteemi, on tekkinud probleem sisekliimaga – et õhuvahetus enam ei toimi (varem toimis ka läbi vanade akende, mis ei pidanud sooja ja lasid õhku läbi), on korteritesse tekkinud niiskus ning selle tagajärjel ka hallitus. Selliste probleemide vältimiseks ongi vajalik rekonstrueerida kompleksselt. Lisainfot hoonete seisukorra ja kompleksse rekonstrueerimise vajalikkuse kohta saab vaadata Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna tehnikakõrgkooli teostatud uuringutest, mis on saadaval KredExi kodulehel.
Millises järjekorras tegutseda?
Kõigepealt tuleb tellida energiaaudit – see annab ülevaate, millises energeetilises ja tehnilises seisukorras hoone parajasti on, ja mida saab ette võtta olukorra parandamiseks. KredEx toetab energiaauditi tegemist 50% ulatuses. Tavapäraselt pakub energiaaudit välja kaks-kolm rekonstrueerimistööde paketti ning majaelanikud saavad valida, millise paketi ellu viivad. Rekonstrueerimistööde elluviimine pakutud pakettide kaupa on väga oluline nii ülaltoodud sisekliima tagamise kui ka energiasäästu
saavutamise seisukohalt. Näiteks kui soojustame katuse ja fassaadi, aga küttesüsteemiga midagi ette ei võta, saavad seni alaküttes olnud korterid ilmselt soojaks, aga osas korterites, kus ka varem oli soe, on nüüd lausa palav – ja küttekuludelt ei hoita midagi kokku, sest küttesüsteemiga pole midagi ette võetud. Järgmisena võiks ühistu juhatus kokku panna rekonstrueerimise esialgse eelarve ning tutvuda rahastamisvõimalustega. Nagu öeldud, on KredExist võimalik saada sõltuvalt teostatavatest töödest kuni 35% toetust rekonstrueerimistöödele ja kuni 1993. aastani ehitatud korterelamutel on võimalik kasutada ka soodusintressiga (praegu kuni 3,8% aastas, fikseeritud kümneks aastaks) pikaajalist (kuni 20 aastat) laenu. Teostatavate tööde tulemusel vähenevad hoones küttekulud ja toetustesooduslaenu-küttekulude vähenemise kombinatsioon annab võimaluse maja korda teha ka neil, kes arvavad, et nad ei suuda selle eest maksta. Rekonstrueeritud majade kogemus näitab, et elanike maksekoormus ei tõuse. Kui ühistu juhatusel võimalused selged, on aeg majaelanikele plaane tutvustada ning ühiselt otsustada, mida, millal ja kuidas tegema hakatakse. Vahendid rekonstrueerimistoetusteks tulenevad rahvusva-
Eluasemedivisjoni juht Mirja Adler. helisest lepingust Luksemburgi Suurhertsogiriigiga, millest tulenevalt saab toetust taotleda maksimaalselt kuni 30. novembrini 2012. aastal või kuni vahendid on jagatud. Niisiis – oodata ei tasu, tuleb kohe tegutsema asuda.
Et rekonstrueerimistööde kogumaksumus on üldjuhul suur, vajatakse ka laenu. Laenu võtmiseks peab juba varem silma peal hoidma korteriomanike maksedistsipliinil. Kui esineb probleeme, tuleb kohe tegeleda võlgnikega ja leida võimalused maja maksedistsipliini parandamiseks. Sellega saab tegeleda paralleelselt rekonstrueerimise ettevalmistamisega. Renoveerimisprotsessis on väga oluline leida endale appi projektijuht-omanikujärelevalve teostaja, kes aitab tellida vastavad ehitusprojektid, läbi viia ehitushanked ning teostab tööde tegemise üle järelevalvet kuni objekti valmimiseni ja üleandmiseni. KredEx toetab ka ehitusprojektide teostamist 50% ulatuses. Toetuse ja laenu taotlemisel on vajalik võtta vähemalt kolm hinnapakkumist. Projektijuhi-omanikujärelevalve kaasamine juba algusest on ainus võimalus tagada teostatava rekonstrueerimisprojekti mõistlikkus, kvaliteet ning kasu majaelanikele. Pärast ehitushangete läbiviimist saab kokku panna toetus- ja laenutaotluse. Et mõlemad nõuavad ettevalmistust ja lisadokumente, tasub juba varem endale selgeks teha, mida täpselt vaja on. Kindlasti ei tohi
töödega alustada enne toetusja laenutaotluse esitamist. Kui elamu taotleb rekonstrueerimiseks ka sooduslaenu, saab toetus- ja laenutaotluse koos esitada Swedbanki või SEB Panka. Kui maja on ehitatud pärast 1993. aastat või laenu ei kasutata, saab toetuse taotluse esitada otse KredExile. Seejärel, kui positiivsed otsused toetuse ja laenu kohta käes, saab teha rekonstrueerimistööd ning siis möödub järgmine talv juba kvaliteetses elukeskkonnas tunduvalt väiksemate küttearvetega. Kokkuvõtteks võib öelda, et elamu kordategemine ei seisa selle taga, et elanikud ei suuda laenu maksta – toetuse ja sooduslaenu abil renoveeritud ning saavutatud kokkuhoiu arvel on võimalik maja rekonstrueerida elanike jaoks mõistlike kuludega. On viimane aeg alustada rekonstrueerimisprojekti ettevalmistustega, siis jõuab kevadeks või varasuveks veel kätte saada kõik vajalikud dokumendid, läbi viia hanked, sõlmida toetus-, laenu- ja ehituslepingud ning veel sel aastal maja korda teha. Toetuse ja laenu tingimused on saadavad KredExi kodulehel www.kredex.ee ning lisaküsimuste korral võtke ühendust KredExi töötajatega.
Veebruari keskpaigaks on korterelamu rekonstrueerimisel kasutatud renoveerimislaenu kogusummas 17,5 miljonit eurot, mis teeb keskmiseks laenusummaks 78 000 eurot. Rekonstrueerimistoetust on taotlenud 68 korterelamut, neist ühele on otsustatud eraldada 35% suurune, teistele 25 või 15% suurune toetus. Kokku on rekonstrueerimistoetuse otsuseid tehtud ligi 1,1 miljoni euro ulatuses.
Korteriühistute leht
3
Korteriühistud peaksid julgemalt renoveerimisele mõtlema K
orterelamute kõrge vanus ja küttekulude tõus teevad elamute renoveerimise varem või hiljem vältimatuks. Ehkki masu ja kaks järjestikust karmi talve on pannud paljud korteriomanikud eluasemekulude tasumisel raskesse olukorda, on korteriühistutel just praegu õige aeg otsustada, kas lennutada endiselt eurosid läbi hõredate seinte, akende ja katuste tuulde või võtta kätte ja muuta maja soojapidavaks ja energiasäästlikuks. Kunagi varem pole olnud selleks nii soodsaid võimalusi kui praegu, mil korteriühistutel on võimalik saada pangast soodsa intressiga KredExi renoveerimislaenu ja taotleda KredExilt 15–35 protsendi ulatuses tagastamatut toetust. Asjatundliku renoveerimisega saab vähendada korterelamu küttekulusid kuni poole võrra, parandada oluliselt inimeste elukvaliteeti ning pikendada hoone eluiga. Et ehitus- ja küttehinnad näitavad tõusutrendi, on eelisseisus need ühistud, kes renoveerimise varem ette võtavad.
Alusta ettevalmistustega
Swedbanki korteriühistute valdkonna juht Janis Pugri julgustab korteriühistuid veel enne kevadet renoveerimisvajadust läbi mõt-
lema ning kaalutletud otsuseid langetama. „Praegu on viimane aeg ettevalmistusi alustada, et jõuaks soojal ajal ehitada,” rõhutab ta. „Ka hoone energiaaudit oleks hea teha külmal ajal, paljud asjatundlikud audiitorid ei soovitagi seda suvel teha.” Ehkki Swedbank on pakkunud korterelamute renoveerimiseks juba kümme aastat tavalaenu, üritab enamik ühistuid nüüd ikkagi sooduslaenu saada ning üle 90% seda ka saab. Kui tavalaenul pole sihtotstarbe osas mingeid piiranguid, siis KredExi sooduslaen piiritleb täpselt ära, mille jaoks tohib seda kasutada. „Sihtotstarbena sobivad energiaauditis toodud tööde paketid, mis on seotud energiatõhususega,” selgitab Pugri. „KredExi laenu ei saa elektrining vee- ja kanalisatsioonisüsteemi töödeks, elamu krundil tehtavatele töödele ega ka eraldiseisva siseviimistluse jaoks.” Et KredExi sooduslaenu esmane eesmärk on muuta korterelamu energiasäästlikumaks, kuuluvad laenukõlblike tööde hulka eeskätt hoone katuse ja fassaadi soojustamine, akende vahetus ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine, mis kõik ongi peamised kulumahukad tööd. KredExi sooduslae-
Jäätunud energia Kliima- ja Energiaagentuur
Möödunud aasta lõpus kuulutas Kliima- ja Energiaagentuur (KENA) välja fotokonkursi „Jäätunud energia”. ETV saates „Ringvaade” välja kuulutatud konkurss sai tavalistest fotovõistlustest veidi tavapäratum – sellel võistlusel ei kuulunud hinnatavate hulka üksnes fotode autorid, vaid ka pildistatavad objektid – kõige suuremaid jääpurikaid kasvatanud hooned. Fotokonkursi idee tugines lihtsale tõele. Kui külmadel ja päikesevaestel kuudel novembris ja detsembris tekib majadele jääpurikaid, siis need ei ole varajased kevadekuulutajad, vaid teated ebamõistlikest küttekuludest. Veebruaris ja märtsis hakkab päike käima piisavalt kõrgelt, et suudaks sulatada katuseräästasse esimesi päikesepurikaid, kuid novembris ja detsembris tuleb purika loomiseks vajalik energia võtta mujalt. Enamjaolt siis maja küttesüsteemist.
nuga paralleelselt saab taotleda ka KredExi rekonstrueerimise toetust, nii et vajalikud dokumendid edastab pank ise KredExile. Toetust saavad taotleda ka need ühistud, kes renoveerivad hoonet omavahenditest, kuid nemad peavad selleks pöörduma otse KredExi poole.
Paindlik suhtumine
KredExi renoveerimislaen annab ühistule tavalaenuga võrreldes hulga eeliseid: laenuintress on fikseeritud kümneks aastaks ja on oluliselt madalam ning tagasimakse periood pikem. Kui tavalaen tuleb tagasi maksta maksimaalselt 15 aastaga, siis KredExi sooduslaenu puhul on tagasimakse periood kuni 20 aastat. KredExi laenu puhul peab omafinantseering olema vähemalt 15%, kuid selle katmiseks võib kasutada KredExi toetust. Pugri sõnul on KredExi renoveerimislaenu intress Swedbankis praegu 4,2%, kuid tavalaenu puhul ulatub see keskmiselt 6–7 protsendini. Swedbanki finantseerimistingimustes on nii KredExi renoveerimislaenu kui ka korterelamu laenu puhul märgitud laenukõlblikuna minimaalselt kümne korteriga elamu, kuid pank teeb kindlasti ka erandeid väiksematele elamutele.
„Et väikeste majadega on seotud oluliselt suuremad riskid, võime seada natuke teistsugused tingimused, näiteks küsida juurde KredExi käendust, mis tagab võetava laenu kuni 75% ulatuses,” selgitab ta. „Käendust küsime ka siis, kui meie hinnangul on projekti riskitase tavapärasest kõrgem.” Pugri kinnitusel on Swedbanki koostöö korteriühistutega sujunud hästi. Kui probleemid tekivad, aitavad panga laenunõustajad ühistul sobivat lahendust leida. „Viimase kümne aasta jooksul, mil me oleme väljastanud korteriühistutele sisuliselt tagatiseta laenu, pole tulnud ühtegi laenu maha kanda. Küll on mõned laenud olnud pikaaegses viivisvõlgnevuses, aga neid pole palju. Üritame ikkagi aidata ühistul õigeid juhtimisotsuseid teha, et asjad korda saada,” selgitab ta. „Meie laenutingimuste järgi võivad korteriühistu liikmed kokku olla üle 30-päevases viivisvõlgnevuses kuni 30% keskmisest kuulaekumisest. Aga ka siin oleme teinud erandeid, arvestades ühistu juhatuse aktiivsust võlglastega tegelemisel.”
Pädev ehitusspetsialist
Et renoveerimisel on tegemist suurte investeeringutega ja laenu taotlemisega, soovitab Pugri
korteriühistul kaasata juba algetapis pädev ehituseksperdist projektijuht, kes aitab renoveerimisprotsessi detailselt läbi mõelda, eelarvestada kulusid, korraldada hankeid ning nõustada juhatust kõikides ehitusküsimustes. „Sageli püütakse just projektijuhi arvel kokku hoida või ei tajuta tema olulisust,” tõdeb ta. „Siis juhtubki, et tehakse vaid hinnal põhinevaid otsuseid, sõlmitakse lepingud probleemsete ehitusfirmadega või ei osata lepingutes piisavalt hästi oma riske maandada.” Kindlasti tuleks renoveerimisel läheneda hoonele terviklikult. Kui pakkida maja „kasukasse”, võib ju saavutada väga head tulemused energia kokkuhoius, aga kui ventilatsioon jätta tegemata, kannatab korterite sisekliima – õhk ei vahetu, seinad võivad niiskuda ja hallitada ning inimesed tunnevad end halvasti. Kui teha hoones terviklik renoveerimine, mis sisaldab ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamist, siis on võimalik saada KredExilt maksimaalne ehk 35% suurune toetus. „Paraku valitakse sageli kõige väiksema mahuga tööde pakett, et midagi lihtsalt ära teha ja natuke toetust saada, kuid ei vaadata elamu probleeme
Swedbanki korteriühistute valdkonna juht Janis Pugri. terviklikult. Kardetakse suuremaid investeeringuid ja sellega kaasnevat laenu, mis tõstavad elanike maksekoormust,” lisab Pugri. „Kuid projekteerides ja ehitades kompleksselt saavutatakse kokkuhoid muude kulude arvel, nagu küte, avariiremont ja muud ettenägematud kulud, mis kokkuvõttes ei pruugi suurendada elanike eluasemekulusid. Hea oleks kõigepealt pangaga oma soovid ja võimalused läbi rääkida. Meie laenuhaldur aitab kalkuleerida laenu tagasimakseid ja annab nõu probleemide korral.” Põhjalikumalt saab Swedbanki laenutingimustega tutvuda panga kodulehel www.swedbank.ee/business. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee/business, vajadusel aga konsulteerige pangatöötajaga.
Foto Kerly Resik, tegemist on kortermajaga Märjamaal.
Fotokonkursi võitja, foto autor on Anne Mägi.
Purika hind
Ühe jääpurika loomiseks kulunud energia hinna väljaarvutamine polegi nii lihtne, kui esmapilgul paistab. Tulemust mõjutavad üsna mitmed tegurid. Esmalt kindlasti välisõhu temperatuur, edasi tuule kiirus ja tegelikult olenevalt katusest ka tuule suund. Oluline on ka lume hulk ning isegi katuse kattematerjal ja kaldenurk. Näiteks suure kaldenurgaga plekkkatusele ei pruugigi purikaid tekkida, sest lumi langeb sealt peaaegu kohe pärast sadamist lihtsalt maha. Huviline leiab internetist mõningase otsimise peale ka energiakulu arvutamise valemi, kuid lugemise lihtsustamise huvides piirdugem siin vaid tõdemusega, et ühe -7-kraadise välisõhuga päeva jooksul tekkinud ühekilogrammine jääpurikas tähendab hinnanguliselt 5 krooni (0,32 eurosendi) suurust täiendavat küttekulu kuus. Kui lumise päeva jooksul tekib akende taha aga 600 kilo jagu purikaid, on seis kaunis
kurb. See tähendab hinnanguliselt 3000 krooni (u 192 euro) suurust mõttetut energiakulu. Kahjuks näitas fotokonkurss, et nii mõnegi maja puhul sai rääkida veelgi suuremast energiakaost, et mitte öelda energiakaosest.
Suurimad purikakasvatajad
Konkursile laekunud fotode hulgas oli nii mõnigi jääpurikas pigem sarnane jäätunud Jägala joaga kui hoonega. Sisuliselt iga lumehelves, mis nende majade katustele sadas, sulas kohe veeks ja külmus teisel pool katuseräästast taas jääks. Selliste hoonete energiakadu on hoomamatult suur. Kõige enam jäid selliste purikate-
ga silma vanemad tööstus- ja laohooned ning tihti ka nende juurde rajatud kontorid. Pisteliselt sai nende majade kasutajatelt, haldajatelt ja omanikelt ka uuritud, miks eelistatakse soojustamise asemel lume sulatamist ja enamjaolt olid vastused sarnased. Hoone on vana ja amortiseerunud ning peagi tuleks selle asemele uus ehitada. Tõdeti ka, et investeerimiseks pole raha või ei tasuvat see investeering ennast lihtsalt ära. Märkimisväärseid purikaid leidus siiski ka elumajadelt. Viimaste puhul siiski nii massiivset jääseina, nagu mõned tootmishooned olid endale kasvatanud, ei leidunud, kuid tuhandete kilode jagu jääpurikaid said ka need
majad oma räästast maha lõhkuda või siis lihtsalt aknast imetleda. Erinevalt tootmishoonetest on kortermajade energiatarbijad ilmselt tundlikumad ebamõistlike küttekulude suhtes.
Võitjad
Nagu eespool märgitud, oli sellel konkursil kaks võitjat. Üheks muljetavaldavaima pildi jääpurikatest teinud autor ja teiseks hoone, mis on jääpurikate kasvatamisel eriti usin olnud. Parima foto auhinnaks on elektrimootoriga jalgratas, mis tänu väikesele tublile mootorile muudab jalgrattaga liiklemise mugavamaks ja võimaldab isegi talvel lumelägast suurema vaevata läbi sõita. Seda elektrijalgratast saab edaspidi näha
veeremas Saaremaal. Auhinna võitjaks osutus Anne Mägi Kuressaarest. Fotokonkursi teiseks auhinnaks on energiaaudit koos Kliima- ja Energiaagentuuri spetsialistide nõuannetega, kuidas muuta fotole jäänud suurim purikakasvataja mõistlikult energiat tarbivaks kortermajaks. See auhind läks Märjamaale. Nüüd saavad 12 korteriga Tehnika 3 hoone elanikud peagi teada oma maja energiaauditi tulemused ning võimalused, kuidas oma kaugküttega kodu energiasäästlikumaks muuta. Fotokonkursile esitati 255 fotot 123 autorilt. Konkursile esitatud töödega saab tutvuda KENA kodulehel: www.kena.ee/foto/pildid.php
Korteriühistute leht
4
Terviklik teenus võlgade sissenõudmiseks Sissenõudetempel korteriühistutele
K
orteriühistutel esineb tihti likviidsusprobleeme seetõttu, et kõik korteriomanikud ei maksa tähtajaks korterikulusid, venitavad maksmisega hooletusest või ei sea maksmist korteriühistule prioriteediks. Selliste korteriomanike puhul aitab maksekäitumist parandada arvete märgistamine sissenõudetempliga. Samuti aitab sissenõudetempli kasutamine hoiatada makseraskustesse sattunud isikuid, et nad asuksid korteriühistuga läbi rääkima leidmaks lahendust võlgnevuse tasumiseks ning vältida sellega võla sissenõudmise saatmist inkassofirmale. Sissenõudetempli aastatasu on 23 eurot (summale lisandub käibemaks). Sissenõudetempliga võib märgistada kõiki kordus- ja esmaarveid võlglastele.
Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (BVSK) osutab korteriühistutele korteriomanike võlgade terviklikku sissenõudmise teenust.
Teenus on loodud spetsiaalselt korteriühistutele ning annab
Ettevõte pakub järgnevaid teenuseid:
võimaluse lühikese aja jooksul katta korteriomanike majandamiskulu (halduskulu ja kommunaalteenuste) võlgnevuse. Osutatava teenuse maksab kinni võlgnik. Korteriühistu ei pea sissenõudekulu finantseerima teiste korteriomanike arvel ega ootama lõputult võla laekumist. Enamik võlgu kaetakse maksimaalselt nelja kuu jooksul.
• kohtuväline sissenõudmine; • kohtulik sissenõudmine; • võlanõuete müügi korraldamine; • läbirääkimised võlgnikega; • kontaktiotsing; • võlgnike maksevõime väljaselgitamine; • tarbijakrediidi lepingute restruktureerimine; • sissenõudetempli üürimine; • võlgnike avalikustamine.
Teenuse kirjeldus:
Korteri majandamiskulude võlgnevuse sissenõudmine, tasu 15% (koos käibemaksuga) sissenõutud summalt. Sissenõudetasu lisatakse kogu võlgnevusele. Võla osakaupa tasumise korral arvestatakse teenustasu igalt laekumiselt. Sissenõutavat võlgnevust on võimalik suurendada iga kuu lisanduvate majandamiskulude maksete ja viivise võrra. Kui selgub, et kogu võlgnevust ei õnnestu sisse nõuda maksimaalselt nelja kuu jooksul, teeb BVSK korteriühistule ettepaneku võlgnevuse ostmiseks. BVSK ostab kokkuleppel korteriühistutega korteriomanike majandamiskulu võlgnevusi. Võla loovutamisel tasub BVSK kohe kuni 60% loovu-
tatud põhiosavõlalt ning pärast tasutud summa laekumist BVSK-le tasub BVSK ülejäänud põhiosavõlgnevuse kokku kuni 40% ulatuses vastavalt põhiosa võlgnevuse laekumisele. Võlgnevuste ostmise eelduseks on võimalus rakendada võlgnikule viivist määraga vähemalt 0,07% päevas.
MEGALET GRUPP OÜ Välisseinte vuukide hermetiseerimine Hoonete üldehitusja remonttööd Fassaadi soojustus Autokorvtõstukite rent VS-22
tel. 501 2026, tel/fax 655 0289, megalet@online.ee
Võlgu ostab Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ eelkõige järgmistes piirkondades: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere.
Ettevõttest:
Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ loodi 2009. aastal eesmärgiga pakkuda oma
koostööpartneritele Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes tulemuslikku sissenõudeteenust, kombineerides omavahel traditsioonilisi ja uuenduslikke meetodeid. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ menetletud võlgnevuste käive oli 2010. aastal 30 miljonit eurot.
• Meie meeskonda kuuluvad asjatundlikud õigus- ja majandusalase haridusega sissenõudjad, kes on selles valdkonnas aastaid tegutsenud. • Eestis on meil kümme töötajat: neist kuus töötab Tallinnas ja neli Tartus. • Lätis, Leedus ja Soomes on 15 töötajat. • Meie Eesti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus. • Huvi korral võtke palun ühendust e-posti teel info@sissenoudekeskus.ee või helistage telefonidel 734 9655 või 734 9648. • Meie kodulehe aadress on www.sissenoudekeskus.ee
Korteriühistute leht
5
Õhulised rõduklaasid muudavad ka vana paneelmaja atraktiivseks OÜ Rõduklaasid pakutavad rõduklaasimislahendused on kvaliteetsed, praktilised ja kaunid. Üks kole rõdu rikub kogu maja välisilme. Paarikümne aasta tagune mood, kus korteriomanikud hakkasid massiliselt rõdusid igaüks isemoodi kinni ehitama, on õnneks möödas. Inimesed on pikapeale mõistmas, et rõdud on oluline fassaadi osa ja nende väljanägemine mõjutab otseselt kinnisvara väärtust. Parim lahendus on tellida rõduklaasimisprojekt korraga tervele majale.
Rõduklaas kaitseb, säästab ja turvab
Meie kliimas on rõduavauste katmine vältimatu. Kõige paremini sobivad selleks vertikaaljaotusteta rõduklaasid, mis on õhulised ja vähemärgatavad ega muuda maja välisilmet. Samal ajal pakuvad rõduklaasid kaitset vihma, tuule ja tolmu eest, aitavad vähendada tuppa kostvat tänavamüra ning säästa küttekulusid. Termomõõtmised on näidanud, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist mitme kraadi võrra kõrgem. See vähendab tunduvalt rõduga
piirneva ruumi soojakadu ja võimaldab kasvavaid küttehindu arvestades olulist kokkuhoidu. Ühtlasi väldib see siseseinale kondensaadi ja hallituse teket, pikendades sel moel maja eluiga. Seejuures tuleb kindlasti jälgida, et loomulik õhuvahetus rõdul säiliks. Kevadpäike soojendab klaasitud rõdu kiiresti üles, mis annab hea võimaluse seal kas või esimest maitserohelist kasvatada või hommikukohvi nautida. Esimesel korrusel asuvate rõdude puhul pakuvad ainult seestpoolt avatavad rõduklaasid ka kaitset soovimatu sissetungija eest.
Pakutavatest lahendustest parim
Avatud rõdu kasutusaeg piirdub Eesti kliimas mõne kuuga, OÜ Rõduklaasid pakutav Lumon OY rõduklaasimissüsteem võimaldab seda aega tunduvalt pikendada. Lumoni vertikaalprofiilideta ja täielikult avatavad rõduklaasid on vastupidavad ja kvaliteetsed ning tehniliste võimaluste poolest Eestis pakutavatest parimad. Süsteem koosneb ülemisest ja alumisest eeltöödeldud ja pulbervärvitud alumiiniumprofiilist, mille vahele paigaldatakse 6 või 8 millimeetri paksune
Meie süsteemi eelised:
• rõduklaaside lükandmehhanismide rullikud liiguvad laagritel (erinevalt konkurentide pakutavast); • kasutada saab kuni 95 cm laiuseid klaase, mis lisavad rõdule õhulisust ja hõlbustavad klaaside puhastamist; • klaasid on profiilidesse kinnitatud neetidega, mis lisab tootele tugevust; • kõik klaasid on varustatud käepidemega; kasutame rõdupiiretes spetsiaalselt töödeldud alumiiniumi, mis tagab töökindluse ka aastate pärast.
Lumoni rõduklaasimissüsteem • täielikult avatav • hoiab sooja • annab turvatunnet • lisab atraktiivsust • vähendab müra • hoiab puhtust • mugav pesta Korterelamu enne ja pärast rõdude klaasimist. lihvitud servadega klaas. Kasutatakse ainult karastatud klaasi, mis on purunemise korral ohutu, sest pudeneb väikesteks graanuliteks ega põhjusta vigastusi. Valida saab kirka ja toonitud klaasi vahel. Klaasid kinnitatakse profiilidesse neetidega, mis lisab konstruktsioonile veelgi tugevust ja teeb süsteemi käsitsemise väga turvaliseks. Lükandmehhanismid on valmistatud plastist ja metallist ning tihenditena kasutatakse kummi-, PVC- ja harjastihendeid. Eriline on see, et kõik rõduklaaside rullikud liiguvad kuullaagritel, mis annab lükandklaasile väga hea liikumiskerguse. Ükski teine rõduklaasimisfirma Eestis praegu sellist lahendust ei paku.
Klaasid avanevad nagu raamatulehed
OÜ Rõduklaasid kasutab tavapärasest ka märksa laiemaid – kuni 95 cm laiuseid klaase, mis lisavad rõdule õhulisust. Esimest klaasi on võimalik panna tuulutusasendisse ning fikseerida kolmes avalaiuses. Igal klaasil on allservas ka nägus käepide, mis teeb klaaside liigutamise mugavaks – ei pea klaasi käega puudutama nagu enamiku analoogsete süsteemide puhul. Rõduklaase on võimalik avada kas osaliselt või täies ulatuses, klaasid avanevad nagu raamatulehed sissepoole: kõigepealt äärmine klaas täisnurga all, seejärel liigub järgmine esimese kohale ja avaneb samamoodi, kuni kõik klaasid on
nagu raamatulehed üksteise peal, kus nad saab fikseerida. Sissepoole avanemine muudab klaaside pesemise mugavaks ja ohutuks.
Rõdu klaasimine meenutab rätsepatööd
Üheksandat aastat tegutsev OÜ Rõduklaasid on Euroopa ühe suurima rõdusüsteemide tootja Lumon OY esindaja Eestis, pakkudes klientidele täislahendust ehk rõdupiiret koos klaaside ja paigaldusega, alates objekti mõõdistamisest ja tööjooniste tegemisest kuni vajadusel hoolduseni. Ehkki eemalt vaadates tunduvad ühe maja rõdud kõik ühesugused, pole kahte täpselt samasuguste mõõtmetega rõduavaust olemas. Seetõttu tu-
leb iga rõdu eraldi mõõta. Kui mõõdud on võetud, kulub umbes kolm nädalat klaaside tellimiseks, siis tuleb töömees kohale ja paneb süsteemi mõne tunniga paika. Iga klient saab ka kasutusjuhise koos hooldusnõuannetega. Tööle kehtib kaheaastane garantii nagu teistegi ehitustööde puhul. Põhjalikuma info saamiseks võtke ühendust esindusega. OÜ Rõduklaasid Laki 24 12915 Tallinn Tel: 655 8300, 502 4292 Faks: 664 5859
info@roduklaasid.ee www.roduklaasid.ee
SOODNE HALDUSTEENUS KORTERIÜHISTUTELE! OÜ KADRIKESE HALDUS Alates 1.60 EUR korteri kohta. Aitame Teid nii hoone haldus-hooldus asjades kui ka KÜ raamatupidamises. Küsige julgelt pakkumist: info@kadrikese-haldus.ee
www.kadrikese-haldus.ee tel. 648 4220, Gonsiori 21, Tallinn
Korteriühistute leht
6
SOOJAPÜÜDJA
Soojapüüdja Heatcatcher tagab ruumides parema sisekliima ja vähendab küttekulusid. Valdavalt käib vanemate korterelamute energiasäästlikuks muutmine praegu nii, et vahetatakse aknad, soojustatakse fassaad ja katus ning renoveeritakse küttesüsteem, aga jäetakse välja ehitamata korralik ventilatsioonisüsteem. Inimesed tunnevad rõõmu küttearvete vähenemise üle, aga seda, missugust õhku nad oma korterites hingavad, ei peeta oluliseks.
Hooli endast ja oma lähedastest
Kulutused soojale
Inimesed viibivad enamiku ajast kodus. Uuringud näitavad, et suurem osa sellest ajast tuleb hingata õhku, mille süsihappegaasi sisaldus on tunduvalt üle normi. See aga mõjutab enesetunnet ja tervist märksa rohkem, kui esialgu võiks arvata. Inimene on põhjuseta väsinud, loid, kaebab peavalu – tihti ei osata seda seostada hapnikuvaegusega. Samal ajal teeb pidev ebamugavustunne inimese rahulolematuks ja mõjutab kõiki tema eluvaldkondi: lastel langeb õppeedukus, vanemad on närvilised, peresuhted halvenevad, tööl ei taha ka asjad enam laabuda, tekivad konfliktid jne – ring läheb aina laiemaks. Sotsiaalministeerium on soomlaste näidete põhjal hinnanud, kui palju tekib inimestel või riigil halvast mikrokliimast põhjustatud kulutusi seoses sellega, et tuleb haigusi ravida, inimesed ei saa tööl käia jne. Eesti mõistes oleks see summa 6-8 miljardit krooni aastas. See näitab probleemi tõsidust.
Liigniiskus ja hallitus Teine suur probleem ebaühtlase ventilatsiooniga hoonetes on tekkiv liigniiskus. Pesemine, riiete kuivatamine, toidu valmistamine on ainult mõned näited, mille tagajärjel võivad ajapikku läbi roostetada hoone metallkonstruktsioonid ja määnduda puitosad, väheneb piirete soojapidavus, rääkimata rikutud siseviimistlusest. Kõrge suhtelise õhuniiskusega ruumis hakkavad vohama hallitusseened. Nende elutegevuse käigus tekkivad toksiinid võivad põhjustada pöördumatuid tervisehäireid ja haigusi, alates astmast ja muudest allergiatest kuni vähini välja.
ENNE
PÄRAST
TULEVIKUS
Targemad on juba haaranud võimalusest Soojapüüdja maksab praeguste finantseerimisvõimaluste juures kohe sinu eest oma soetamise kulud ja teenib ka lisa. Vaja on vaid sinu otsust. Kasu suurusest saab rääkida pärast arvutuste tegemist. Iga konkreetse maja korral võib olla see erinev. Lisaks sellele tasub riik praegu veel omalt poolt kuni 35% renoveerimistööde maksumusest.
Soojapüüdjaga saab radiaatorid ja vee soojaks Meie insenerid koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga on välja töötanud tehnoloogia, millega saab korrusmajade ventilatsiooni kontrollida ja ventilatsiooni kaudu eralduva soojuse kinni püüda ning kasutada seda hoone kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks. See aitab märgatavalt vähendada küttekulusid, tagades samal ajal korterites tasakaalustatud õhuvahetuse ja tervisliku sisekliima. Selline süsteem on kasulik nii loomuliku ventilatsioonisüsteemiga korterelamutes kui ka uuemates sundväljatõmbega majades. Lahendus on eeskätt olemasolevate tüüpmajade jaoks ja on mõeldud kogu majale tervikuna. Inimeste igapäevast elu süsteemi paigaldamine ei häiri. Soojapüüdjad pannakse katusele, kus ventilatsiooni kaudu väljuvast õhust eraldatakse soojus, mis kantakse maja soojussõlmes üle küttesüsteemile ja tarbeveele.
Võtke meiega ühendust ja saate teada, kui suure kokkuhoiu annab soojapüüdja teie majale.
Soojapüüdja toob sulle raha ja tervise! Elysium OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn tel. +372 681 6800 faks +372 681 6801 gsm +372 562 652 06 info@elysium.ee www.elysium.ee
Korteriühistute leht
7
Pisitööd teeb ära Ühistuabi meistrimees Kuu aja eest hakkas OÜ Ühistuabi pakkuma Tallinna ja Harjumaa inimestele meistrimehe teenust. Uus lamp, kardinapuu, kapp – ostaks küll, aga kes need paika või kokku paneb? Kõigil pole lahtised käed, pole oskusi ja tööriistugi. Ühe riiuli pärast ei hakka ka akutrelli ostma. Sugulased ei taha enam näole anda, sest on nendest lõpututest pisitöödest väsinud. Urmas Pikner Ühistuabist märkas, et pisitööde tegijate leidmisega jännis olevaid inimesi ja ühistuid on päris palju. „Mõte pakkuda meistrimehe teenust tekkis ühistu vajadustest lähtuvalt. Selliseid väikseid asju koguneb pidevalt. Nende tegijat on aga üsna raske ja kulukas leida. Paljud firmad on seotud kindla valdkonnaga, mistõttu tuleb iga väikse töö tarvis tellida eri firma,” selgitab Pikner. Teenus on mõeldud sisuliselt kõigile – nii korterelamu kui ka eramu elanikele, korteriühistutele ja firmadele. Meistrimees
teeb sisuliselt kõiki pisitöid: puidu-, kipsi- ja maalritöid, parandab aknaid ja uksi, lapib lamekatuseid ja vihmaveesüsteeme, aitab kolida ning asju transportida, paigaldab lampe ja paneb kokku mööbli. Lisaks saab meistrimehelt haljastusabi, ta lapib aeda ning vajadusel ehitab uuegi. „Mõte on selles, et tellija saaks kõik pisitööd ühest kohast. Olgu see siis luku remont, valgusti parandus või uste ja akende kohendamine,” lisab Pikner. Meistrimeestel tegemist jagub, seda saab Pikner kuuajase tegutsemise pinnalt kinnitada. „Palju on akende ja uste remontimist ning sanitaartehnilisi töid,” loetleb ta. Pikner rõõmustab aga kõige enam selle üle, et tänu meistrimeestele on nende halduses olevate majade ja sealsete elanike teenindamine lihtsustunud. Praegu pole meistrimehe ootejärjekord pikk. „Oleme asjad suutnud nii sättida, et kui on suur häda, siis tuleb meistrimees väga ruttu, ka nädalavahetustel. Tavaolukorras paari päeva jooksul,” ütleb Pikner. Tema sõnul pole tegu siiski avariidispetšeriga, mistõttu ei
maksa loota, et abimees tunniga ukse taha jõuab. Teenust pakutakse Harjumaal ja Tallinnas, kaugemale sõitmine muudaks teenuse liiga kulukaks. Meistrimehe töö tasustamine käib tunni kaupa. Miinimumtasu on 19 eurot, mis on ühtlasi ka tunnihinne. Meistrimehe tellimiseks tuleb helistada telefonil 526 3213.
Ühistuabist
OÜ Ühistuabi loomisel 2005. aastal seati eesmärgiks olla ühistutele abimeheks, mitte lihtsalt üks teenusepakkuja paljude seast. Praeguseks on neil püsilepinguga kliente ligi poolsada, arvukalt on ka üksikute tööde tellijaid. Peamised teenused, mida pakutakse, on tegevjuhtimine ja raamatupidamine. Teisisõnu korraldatakse ühistu tööd dokumentatsiooni haldusest, näitude käitlemisest, kulude analüüsist kuni juhatuse koosolekute korraldamise ja ühistu esindamiseni välja. Samuti tegeletakse võlglastega ja organiseeritakse remondi- ning hooldustöid. Ühistuabi pakub energiaauditi koostamist, termograafiat
ja väljastab energiamärgise. Et ka ühistuliikmeid asjade seisust valgustada, on võimalik kutsuda energiaaudiitor üldkoosolekule. Ühe teenusena pakutakse ka ehitusjuhtimist, mis koondab endas kõik vajaliku, et tööd saaks edukalt lõpule viidud. Alates remondikavast ja eelarvestamisest, üldkoosolekute läbiviimisest kuni ekspertiiside korraldamise, ehitustööde koordineerimise ja omanikujärelevalveni välja. Ühistuabi paindlikkust ja klientide vajadustest lähtumist näitab seegi, et mullu detsembrist pakuvad nad katustelt lume ja räästastest jääpurikate eemaldamist. Ühistuabi hoolitseb selle eest, et saaks likvideeritud majasisesed kanalisatsiooniummistused, puhastatud parklate ja garaažide äravoolukaevud ja et valgustus töötaks nagu peab. Nende abil saavad puhtaks aknad, puhastatud vihmaveerennid ja pestud fassaadid. Kokkuvõtvalt – OÜ Ühistuabi hoolitseb ühistus igakülgselt kõige eest ja leiab probleemidele kiirelt lahenduse.
Korteriühistute leht
8
Soovid tulemusi – ära mine taas kord lihtsaima vastupanu teed!
S
elle talve pakaselised ilmad on elamute küttesüsteemid pannud üsnagi karmile katsetusele. Eks iga haldaja teab, kus olid nende nõrgad kohad ja millised olid lisakulutusi toonud tegurid. Lõplikku tulemust on veel ehk vara tahta, kuid laias laastus peaks juba selge olema, millised on järgmised sammud, et tulev talv muretumalt ja ökonoomsemalt üle elada. Meie KOLMEKS-is vaatame nendele probleemidele teadlikult ja soovitame lahendusi, mida juba pikki aastaid veelgi karmima kliimaga Soome ühiskond on ammu aktsepteerinud. Küttesüsteemi südameks olev ringluspump peaks sellistes oludes ALATI olema kuivmootoriga. Seda just seepärast, et meie enamasti metallitorustikku kasutavas küttevõrgus oksüdeerimisest tekkinud võõriste liikumisel ei satuks need mootorisse ega ohustaks seda, nagu see on märgmootoriga lahenduste puhul. Saavutamaks aga maksimaalseimat kasutusmugavust ja ökonoomsust, peab see olema varustatud ka sagedusmuunduriga. Ja tõeli-
sega, mitte türistoridel põhineva surrogaadiga, mille reageerimisaeg on kordades pikem ehk reaalne kasutusmugavus ja ökonoomsus on vaid reklaamitrikk. Suurt rolli omab ka juhtanduri lahendus, mis peaks olema konstantse rõhkude vahe tagaja tuleva ja mineva liini vahel. Vaid nii garanteeritakse süsteemi paindlik juhtimine, ja muudatused tarbija juures kajastuvad pumbas loetud sekunditega. KOLMEKS-i puhul ei
saa ka märkimata jätta suurt plussi, et klient saab lühikese ajaga pumba, mis on tehtud just tema vajadustest tulenevalt. Seega ei sünni liigset energiakulu, mis ongi suurim kuluartikkel. Lisaks saate pumba, mis on iga detailini remonditav ja sama hästi kui eluaegne.
Sama ei saa öelda riiulist võetavate märgmootorlahenduste kohta, sest need ei vasta täpselt teie vajadustele ja pole ka pikaealised. Ja rikke korral oled sunnitud taas uue pumba hankima. Ega KOLMEKS-i pumbadki pole võimalike rikete eest kaitstud, kuid meil on pakkuda lahendusena nii tihendi- kui ka varusarju. Parimaks lahendiks loeme aga kaksikpumba kasutamist. Sel juhul on sama varusari tegelikult juba paigaldatud ja nii ei ole kunagi vaja karta, et soojavarustuses tekiks põhiühiku rikke korral katkestus. Uudisena on KOLMEKS-il valmimas uus SC-sari, mis on täitmas seni puuduvat lünka väiketarbijate turul. Siia alla kuuluvad ennekõike eramajad, aga miks mitte ka osa meie kortermajadest. Nimelt on need nii parameetritelt kui ka hinnalt võrreldavad seni turul üpris monopoolses seisus olnud väikeste märgmootorpumpadega. KOLMEKS pakub kõike seda aga kestvama kuivmootori ja paindlikumate laiendusvõimalustega. Ja valik saab olema lai. Nüüd kui küttevõrgus on ringlus tagatud, ei tohi unus-
tada, et lahendamata on veel kaks selle töökindlust ja efektiivsust mõjutavat tegurit. Ja nimelt, paljude hädade põhjus – ÕHK! Paneksin rõhu sõnale „põhjus”, sest isiklik kogemus näitab, et meil pigem võideldakse tagajärgedega. Siiski on esmalt vaja ringlusvesi õhust vabaks saada. KOLMEKS-i pakutavad nii läbivoolul kui ka vaakumpõhimõttel töötavaid SPIROTECH-i õhueraldajaid ja -eemaldajaid on maailmas palju kopeeritud, kuid need jäävad teadusliku uurimistöö puudumise tõttu alati originaalidele alla. Olenevalt objektist ja tarbija hinnatundlikkusest suudab KOLMEKS pakkuda parima lahenduse mis tahes küttevõrgu suurima vaenlase – õhu – eemaldamiseks. Ning viimasest tekkinud oksiide, mis ladestuvad torude ja seadmete seintele, saab sama lihtsalt vältida
Fassaadide soojustamine Põrandakatete paigaldus OÜ Artnir Uus-Maleva 3-60, Tallinn 11711 Tel: 662 6188 Faks: 662 6877 Mob: 506 6577 artnir@hot.ee www.hot.ee/aartnir
Tule. Küsi. AS Maru Ehitus www.maru.ee/ky Tel +372 657 5868 Mob +372 5666 0040
moodsate gravitatsioonijõul toimivate võõriste-eemalditega. Ja ka siin ei räägi me hindadest, mis kliendi ära hirmutaks. Seega – kui tahate, et veedaksite eesootava kütteperioodi muretumalt, loobuge vanadest ebaefektiivsetest või meie oludesse sobimatutest lahendustest ja kaaluge kogemusi, mis meie põhjanaabritel end juba õigustanud on. Alati saate täiendavat informatsiooni nii meie kodulehelt, otse minult või meie partnerfirmast AS FILTER.
Peeter Kõiva KOLMEKS OY Balti regiooni müügijuht mobiil: +372 56 56 44 57 VoIP(Skype): peeter001 e-post: tln@kolmeks.ee www.kolmeks.com