Korteriühistute leht Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.
Projekti juht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, 680 4629
Korterelamute renoveerimiseks täislahendus ühest kohast!
Mai 2014
Pärast tehnosüsteemide ehitamist on soojuse hind:
1 MWH = 45 eur
sh KM
AIT-Nord OÜ – soojuspumpade lahendused Aereco – ventilatsiooni lahendused Anrebell OÜ – päikesekütte lahendused Oventrop – kvaliteetsed küttesüsteemid ja armatuurid AIT-Nord OÜ, Artelli 10A, Tallinn, tel. +372 6 580 780 , info@ait-nord.ee, www.ait-nord.ee Smartvent OÜ, Tartu mnt. 80 C, Tallinn tel. +372 50 39 221, info@sfp.ee Anrebell OÜ, Laki 12A, Tallinn, tel. +372 50 39233, info@anrebell.ee, www.anrebell.ee Küttepartner OÜ, Artelli 10 A, Tallinn, tel. +372 56 653 763, www.kyttepartner.ee, info@kyttepartner.ee
Korteriühistute leht
2
Tellismaja kardab kõige enam vett Fotod: Karl Õiger Signe Kalberg
Tellismüüritis võib ohtlikult laguneda nii veeja külmakahjustuste kui ka müürseppade kunagise kehva töö tõttu. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond uuris neli aastat tagasi, milline on Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning ennustatav eluiga. Sellest selgus, et suure veekoormuse ja külmakahjustuste tõttu on mitmete tellishoonete fassaadid hakanud lagunema. Tellistest ehitatud elamute peamisteks veekahjustuste põhjusteks on puuduvad aknaplekid või lekkiv parapett (valtsimata või tihendamata ülekattega või läbi roostetanud). Samuti looduslikult suurem veekoormus kõrgematel korrustel, hoonel kasvav taimestik ning fassaadidetailid (maanduse- ja antennikaablid, fassaadil olev reklaam jne), mis toovad vee vastu seina. Oma osa on tellismüüritise lagunemisel ka ventilatsioonikorstnas kondenseeruval veeaurul. Kui juba kord on vesi pääse-
Vanemate tellismajade juures võib kohata ka kehva müüritööd. nud müüritisse, siis kahjustuste tagajärjel lagunenud kivid juhivad üha enam vett müüritisse. Seega levib kahjustus edasi, kuni lõpuks kaotab voodrikiht ter vik lik kuse. Vesi märgab voodrikihi taga oleva soojustuse, niiskus levib ka kandvasse müüritisse ja minetatakse suur osa soojustusmaterjali soojapidavusest. Kui kahjustuse tekkepõhjust ei kõrvaldata, lagunevad
ka krohvitud või asendatud tellised. Uuring näitas, et vanemate tellistest ehitatud hoonete juures võib kohata ka ebakvaliteetset müüritööd. Telliste kaootiline ladu on eriti suur probleem just täidisridades, kus võib olla väga erineva kvaliteediga telliseid ning mördikihi paksus väga suur. Selle tulemusena võivad tellised puruneda – kui tellised müüritises ei toetu mördile
kogu pinnaga, tekivad peale survepingete ka painde- ja lõikepinged. Ka müürimördi kvaliteet võib suures ulatuses kõikuda. Mida nõrgem on mört, seda varem tekivad üksikutesse tellistesse praod ning seda varem võib müüritis puruneda. Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Karl Õigeri sõnul on tellismaju ehitatud sajandeid,
• • • • • • • • •
põletatud sav itelliseid ehk keraamilisi telliseid kasutasid juba roomlased. Keraamilisest tellisest hooned on soliidsed ja näiteks klinkertellistest fassaadid on praktiliselt igikestvad. Tallinnas on selline näiteks linnavalitsuse hoone. „Vahel kaetakse sellise tellisvälisvoodriga isegi puitkarkasshoone (villad), et see kallim, kestvam ja väärtuslikum paistaks,” märgib Õiger. Ta lisab, et eelmisel Eesti ajal ja eelmistel sajanditel ehitati peamiselt kas puidust, paekivist või tellistest hooneid. Palju neid üldse on, ei ole täpset ülevaadet. Betoonhooned tulid üldiselt kasutusele pärast II maailmasõda. „Kui on korralik projekt ja kvaliteetne ehitustöö, siis ei ole tellismajaga probleeme. Tegu on igati soliidse ja toimiva majaga. Küsimus on aga selles, kui kestev, külmakindel (meie kliimas) ja kvaliteetne on kasutatav materjal,” ütleb Õiger. Telliskiviseina saab ka soojustada Kui tellised on fassaadil lahti, võib oletada, et tegemist on lahtitulnud tellisvoodriga. Õiger soovitab siis need kivid eemaldada, paigaldada uus soojustus ja välisvooder selles piirkonnas
uuesti laduda, mis kinnitatakse terasankrute abil. Tellisseina soojustamine toimub nagu paneelhoonetegi puhul: kas mineraalvillaga või polüstüreen (polüuretaan) soojustusplaatidega ja täiendava välisv iimistlusega (näiteks mineraalvill, tuuletõke, õhutusvahe ja välisviimistlusplaat; või ka lihtsalt soojustusmaterjal + õhekrohv). Õigeri sõnul kasutati seda lahendust mujal maailmas just tellishoonete puhul. Eestis hakati seda laialdaselt kasutama paneelhoonete juures. Tellisfassaadide puhul võib laias laastus esineda kaks põhilist konstruktsiooni: tellistest välisvoodriga nn 43 cm sein (12 cm välisvooder + 6 cm mineraalvill + 25 cm kandev sein, mis võib olla ka paksem). Sellisel juhul võib olla välisvooder kandeseinaga seotud kas sidekividega või traatsidemetega. „Esineb olukordi, kus sidekivid on deformatsioonide erinevuse tõttu purunenud või traatsidemed läbi roostetanud ja vooder on lahti. Siis tuleb lahtine vooder eemaldada asendada uuega, samuti soojustus ja vooder kinnitada terasankrutega. Alles siis alustada täiendava soojustuse paigaldamisega ja uue viimistluse tegemisega,” selgitab Õiger.
24 tundi avariidispetšerteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korteriühistutele Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujärelvalve Pangalaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile
Telefon: +372 5297255
Info@maket.ee www.maket.ee
Korteriühistute leht
3
Uus seadus peab olema üheselt tõlgendatav Vilve Torn
Riigikogu võttis vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Kuigi uus seadus jõustub täies mahus alles 1. jaanuaril 2018, on osa muudatustest juba jõustunud, ütleb Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi.
Urmas Mardi. Foto: Vallo Kruuser
Olete asjade praeguse käekäiguga rahul? Nii ja naa. Olen endiselt seisukorral, et õiguskindlus ja õigusrahu peavad olema tagatud ning uus seadus ei tohi mingil juhul olla mitmeti tõlgendatav. See peab olema arusaadav miljonile inimesele, kes täna Eestimaal kortermajades elavad. Ka neile, kellel ei ole taskus juriidilist haridust tõendavat diplomit. Uue seadusega ei tohi vähimalgi määral kahjustada olemasolevate korteriühistute tegutsemisvabadust, nende õiguslikke põhimõtteid ja kogu ühistegevusega seonduvat ideoloogiat. On liit saanud piisavalt protsessis kaasa rääkida? EKÜL on alates 2010. aastast aktiivselt justiitsministeeriumi algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu väljatöötamise protsessis osalenud. Oleme esitanud üle 200 ettepaneku/arvamuse/küsimuse. Pika menetluse käigus on valminud viis eelnõu versiooni ja 13. märtsil 2014 sai viimane redaktsioon seaduseks. Meie arutelud on olnud konstruktiivsed, meie mõtteid on kuulatud ja osaliselt ka eelnõus kajastust leidnud. Osaliselt? Jah. Kahjuks ei saa me nõustuda kõikide sätetega seaduses, aga elu läheb edasi ja meie kohustus on nüüd koolituste kaudu uus seadus kõikidele korteriühistu juhtidele selgeks teha. Mis siiski enim uue seaduse puhul häirib? Uue seaduse kohaselt pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. On kahetsusväärne, et korteriühistute soovi põhikiri kohustuslikuks muuta arvesse ei võetud. Suurem osa kortermajaelanikest ei suuda isegi parima tahtmise juures keeruliste paragrahvide rägastikust end läbi süüa. Põhikiri on aga lihtsamalt loetav ja arusaadavam kui seadused ning aitab omavahelisi suhteid oluliselt leevendada. Seega on põhikiri ühistu töös väga oluline. Mul on ikkagi siiani raske mõista, miks
peab juurutama üldisest ühinguõigusest erineva üldpõhimõtte ja seda siis korteriühistute peal katsetama. Tulles ühistute valusa probleemi, maksejõuetuse juurde – pakub uus seadus siin ka lahendusi? Tuginedes seletuskirjale täiendatakse seadust sättega, mis paneb korteriomandi omandajale vastutuse majandamiskulude võlgnevuse eest ka juhul, kui valitsemine toimub ilma korteriühistuta. On ju hea, et korteriühistu muutumisel püsivalt maksejõuetuks seda üldjuhul ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse. Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutubki uue seadusega olukord kõigile osapooltele selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega ja see võimaldab korteriühistul panna oma
nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üle minevast eelmise omaniku võlast. On teie arvamus muutunud ka sunniviisiliselt korteriühistute loomise seisukohast? Ei. Siin olen ma endiselt seisukohal, et korteriühistu moodustamine peab olema demokraatlik otsus, kus elanikud saavad ise otsustada. Ma ei poolda seda, et riik loob sunniviisiliselt korteriühistu, kus inimene enam eriti kaasa rääkida ei saa. Uue seaduse kohaselt tekib justkui kaks erinevat ühistut: ühed, mis tekivad korteriomanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisiliselt ning mida hakkavad haldama kinnisvarahoolduse ettevõtted, nende juhid on ka ühistu juhatuses. Sellega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole. See on tagasiminek.
KVALITEET ÜLETAB HINNA! PARIM GENEO® UUDNE RAU-FIPRO® Kesktihend Kolme uudse tihendilahendusega GENEO aknaprofiil hoolitseb parimate soojapidavusomaduste eest. Erakordselt elastsed, pikaajalisele koormusele vastupidavast materjalist tihendid garanteerivad akende pika eluea.
Sale disain Profiilisüsteem tagab elegantselt saleda joone (115 mm) ka suuremõõtmeliste akende puhul. Tänu REHAU innovatiivsele klaaspaketi liimimise tehnoloogiale on võimalik valmistada ka maast laeni aknaid nõutud stabiilsuses.
Soojapidavuse optimeerimine GENEO profiil omab funktsionaalseid kambreid, mida võib kasutada eri otstarbeks. Näiteks GENEO MD Plusi puhul paigaldatakse sinna termomoodulid.
RAU-FIPRO profiilisüdamik kõrgtehnoloogiline RAU-FIPRO materjal annab GENEO aknaprofiilile maksimaalse stabiilsuse.
Kuni
76%* soojapidavam
SENSUS Metering Systems, a.s.
VEEARVESTID SÄÄSTAVAD TEIE AEGA JA RAHA!
GENEO®
Korteri-, elamu- ja tööstuslikud vee- ja soojusarvestid.
SENSUSi veearvestite paremused:
lihtne näitude üleslugemine mugav paigaldus ja kasutus garantii- ja postgarantii teenindus tehnilised konsultatsioonid
ENERGIASÄÄSTLIK Küsige GENEO profiilist tooteid REHAU aknatootjatelt!
PREM EESTI OÜ on mõõteseadmete kontserni SENSUS Metering Systems, a.s. ametlik esindaja ja maaletooja Eestis. Kadaka tee 5 – 108, 323, 10621 Tallinn tel./fax. 657 9948, 525 8857; E-post: prem@prem.ee Müük, garantii- ja postgarantii teenindus, järgnev veearvestite taatlemine.
www.rehau.ee * Energia kokkuhoid on saadud, kui võrrelda 1980. aastate puitaknaid (U f=1,9 W/m2K, Ug=3,0 W/m2K) innovatiivsete GENEO profiilist akendega (U f=0,91 W/m2K, Ug=0,5 W/m2K), mõõtudega 1230 x 1480 mm.
Korteriühistute leht
4
Kuidas saada lahti autoromust ühistu territooriumil Foto: Rene Suurkaev
tust ega ole ta läbinud ka ülevaatust.
Kristiina Viiron
Kortermajade juures on parkimiskohtadega sagedasti kitsas käes. Sestap vaevalt rõõmustab autoomanikku, kes õhtul töölt naastes meeleheitlikult oma masinale kohta otsib, vaatepilt vanast autost, mis on parklas juba kuude kaupa „lösutanud”. Hea, k u i n i i sug u sel autol veel rehv id a ll on, siis võib ju vä hemasti loota, et ühel päeval temaga keegi sealt ka minema vurab. Aga kui pole märkigi, et keegi kavatseks sõidukõlbmatuks muutnud masina minema viia – mida saab korteriühistu niisugusel puhul ette võtta? Kõigepealt võiks munitsipaalpolitsei ameti soovitusel muidugi püüda ühendust võtta autoomanikuga ja paluda tal masin ära koristada. Kui pole täpselt teada, kes võiks autoomanik olla – ja suure maja puhul pole see ka ime –, võib abi olla majaustele/teadetetahvlile kleebitavatest siltidest. Näiteks hiljuti tõepoolest viidigi niisuguse maja välisus-
tele kleebitud üleskutse peale ühe Rapla kortermaja juurest minema seal vähemasti aastajagu päevi seisnud ja lõpuks ka rüüstatud sõiduk, millel enam registreerimisnumbritki küljes polnud. Kellele masin kuulub, seda ühistujuhid ei teadnud ning neid andmeid kellelegi kolmandale ei avaldata ka. Ka sel juhul, kui autoregistreerimismärk on teada, ei öelda andmeid kolmandale osapoolele ehk siis siinsel puhul korteriühistu esindajatele. Ainult omanik Korteriühistu ise – kui tahes lagunenud sõiduk ka ei ole – masinat lammutuskotta viia ei tohi, tegemist on eraomandiga. Maanteeameti registree-
Romu omanik peaks ise sõidukõlbmatu auto ühistu hoovilt ära koristama, vahel on vaja ühistul ka politsei abi. rimistalituse peaspetsialisti Sulev Villi sõnul saab seda teha üksnes sõiduki omanik ise. „Sõiduki omanik peab sõiduki viima vastavat jäätmeluba omavasse lammutuskotta, kes edastab kustutamiseks vajaliku lammutustõendi elektrooniliselt liiklusregistrisse ja sõiduk kustutatakse (omanik büroosse pöörduma ei pea),” selgitab Vill.
Romusõiduki lammutuskotta viimise eest autoomanikult tasu ei küsita. Erandiks on Villi sõnul sõidukid, mis on kasutusest kõrvaldatud ja lammutatud enne 2004. aasta 1. maid. Need sõidukid saab omanik registrist kustutada avalduse alusel, kui sõidukil pole olnud pärast nimetatud kuupäeva kindlus-
Liiklusseadus või heakorraeeskiri Juhul kui ühistu kuidagi ei saa omanikuga romusõiduki äraviimise asjus kokkuleppele või kui omanikku ehk ei õnnestugi kindlaks teha, lähtub munitsipaalpolitsei amet Tallinna linna heakorraeeskirjast ja liiklusseadusest. „Heakorraeeskiri § 2 sätestab romusõiduki mõiste järgnevalt: romusõiduk on sõiduk, millel puuduvad selle mehaanilised osad või kereosad või autoklaasid või rattad ja mis oma välimusega riivab linna esteetilist väljanägemist või rikub linna puhtust ja heakorda,” selgitab munitsipaalpolitsei ameti avalike suhete juht Meeli Hunt. Veendumaks, kas tegemist on romusõidukiga, on Hundi sõnul vajalik kohale kutsuda kas politsei või munitsipaalpolitsei, kes fikseerib olukorra ning annab omapoolse hinnangu. „Kui sõiduk kvalifitseerub romuks, siis on politseil/munit-
sipaalpolitseil võimalik võtta ühendust omanikuga ja paluda tal see ära viia,” ütleb Hunt. Ohtlik jääde Kui masin on muutunud selgelt jäätmeks, näiteks lekib õli või kujutab muul moel ohtu ümbritsevale kesk konnale, võib ühistu püüda abi saada ka keskkonnainspektsioonist. Ent lihtsalt seetõttu, et auto näeb romu välja, ei ole keskkonnainspektsioonil alust sundida omanikku oma vana autot maja juurest minema viima. „Kui sõiduk muutub jäätmeteks, siis küll,” ütleb keskkonnakaitse osakonna juhtivinspektori Rene Rajasalu. „Siis saame jäätmeseadusele tuginedes kohustada inimest oma jäätmed üle andma õigust omavale isikule.” Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Matiisen soovitab ühistutel, kes niisuguste põikpäiste romuomanikega vaidlema peavad, seada sisse parkimiskord ning küsida autoparkimise eest tasu – siis ehk paneb raha rattad käima ja auto viiakse minema.
Me aitame ehitusteenustega korteriühistuid, eraisikuid ja firmasid. Üldehitustööd Katusetööd
Elektritööd Renoveerimine
E&K Partnerid OÜ Tel 56 143 134 elrtood@gmail.com www.ekpartnerid.ee
Betoonitööd Aknad ja uksed
Korteriühistute leht
5
Hoone kestab niikaua, kuni me teda vajame Foto: Signe Kalberg Signe Kalberg
Korrusmajade puhul tuleb korrapäraselt jälgida katuste, rõdude ja välisseinte olukorda, soovitab TTÜ emeriitprofessor Karl Õiger, kes käis hiljuti Paides koolitamas Järvamaa korteriühistute juhte.
Ehitusinsener Karl Õiger juhib tähelepanu, et kõige olulisemad kohad maja juures, mis vajavad pidevat silma peal hoidmist, on katus, rõdud ja varikatused ning välisseinad.
Miks paneelmajadest nii halvasti arvatakse? Eestis ehitatud paneelmajade valmistamise tehnoloogia ja lahendus osteti sisse Prantsusmaalt. Tegu on ühe tugevama seda tüüpi maja konstruktsiooniga. Tallinna ehitatud paneelhoone tüüp on nagu mesilaskärg, kus iga toa vahel on kandevsein, lisaks on need ka piki hoonet ning vahelaed on omavahel ja välisseintega ühendatud. Isegi kui mõni välissein lahti tuleks, ei tähenda see, et kogu maja kokku variseks. Pigem võib see juhtuda telliskivikonstruktsiooniga hoonetega. Probleemiks on paraku vähese soojapidavusega ja kohatiste külmasildadega välispiirded. Omaette küsimus on nende nõukogudeaegsete majade väljanägemine, kuid
need ei vähenda konstruktsiooni kandevõimet. Millistele korrusmaja osadele tuleb erilist tähelepanu pöörata? Kõige olulisemad on katus, rõdud ja varikatused ning välisseinad. Kahjuks kadus meil NLi ajal omanikutunne ära ja kui rääkida, et hoonet ja tema osi on vaja jälgida või hooldada, siis vahel isegi solv utakse, nagu oleks tegemist mingi ülekohtuse sunniga. Kõik i hooneid, eriti vanemaid, tuleb süstemaatiliselt kontrollida ja kahjustuste ilmnemise korral analüüsida, milliseid abinõusid ja kui kiiresti rakendada. Ehitiste ja nende osade hoolduse ning remondi puudumine on üldine häda. Näiteks võiks tuua kasvõi raudbetoonist või muud tornid, korstnad, terasest
kõrgepingemastid. Alateadlikult peetakse neid igaveseks. Aga vaadake, millised need siiski välja näevad. Teraskonstruktsioonid on tugevalt roostes. Mida peab katuse juures vaatama? Lamekatuste puhul peaks korrapäraselt üle vaatama katusekatte, ülespöörded ja parapetid. Samuti õhutusšahtid, sademete äravoolulehtrid, antennide kinnituskohad. Viilkatuste puhul on vaja samuti silm peal hoida katusekattel, räästastel, karniisidel, vihmaveerennidel, harja- ja neelukohadel, korstnate läbiviikudel. Majandusministeerium on juhtinud tähelepanu sellele, et Nõukogude ajast pärinevate kortermajade rõdud ja varikatused vajavad varisemise vältimiseks pidevat kontrollimist ning ehitise ohutuse eest vastutab selle omanik. Paneelmajade (ka teiste hoonete) rõdud ja muud väljaulatuvad osad, näiteks sissekäikude varikatused või väljaulatuvad rõdud on meie kliimas väga rasketes tingimustes: vihm, lumi, vahelduv külmumine ja sulamine. Need majaosad vajaksid järjepidevat jälgimist, hooldust ja remonti. Kõige ohtlikumad osad ongi paneelmajade puhul just need, mis eenduvad, nagu varikatused või rõdud. Rasked betoonplaatidest varikatused on juba valdavalt kergemate vastu välja vahe-
tatud. Nagu aga aprillis 2012 Lasnamäel ühe elumaja küljest maha prantsatanud rõdupaneel näitas, et rõdudega on lood nagu on. Tavaliselt ei teata, kui roostetanud võib sageli pragunenud betoonikihi all olla rõdu hoidev metallarmatuur.Vene ajal pidi rõdu piire kandma 50 kg horisontaalkoormust raskust ühele jooksvale meetrile, uueks normiks on 75 kg. Mida peab kontrollima välisseinte juures? Eelkõige välisseinte soojapidavust, samuti seda, ega vooderdus pole lahti tulnud. Üle tuleb vaadata niiskuse- ja külmakahjustused ning jälgida betoon- ja raudkonstruktsioonide korrosiooni. Kui maja on saanud välispiirete lisasoojustuse, akende vahetamise, küttesüsteemide ja ventilatsiooni näol uue terviklahenduse, siis paraneb nii hoone enda kui ka seal elavate inimeste olukord. Vähenevad ka temperatuuri ja niiskuse vaheldumisest põhjustatud kahjustused. Millest tuleks kortermaja renoveerimisel alustada? Soovitan kõigepealt kutsuda kohale maja üle vaatama asjatundja ja tellida tuleb maja tehniline tehniline ekspertiis, kus oleks kirjas maja renoveerimise vajadus koos majandusliku põhjenduse ning hinnaga. Oleks hea, kui korteriühistul oleks olemas ka kinnisvara kasutamise strateegia.
Pakume muruniitmisteenust ja rohealade hooldust korteriühistutele, garaažiühistutele, firmadele ja eraisikutele. Ehitame ka piirdeaedasid ja prügimaju. Info: www.muruniitmine.ee tel: 506 2647 mtrteenused@gmail.com MTR Teenused OÜ
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
* 2014. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
Korteriühistute leht
6
Korteriühistu ei saa elanikelt nõuda seda, mis ületab seadust Agne Narusk
Korteriühistud kehtestavad ühise elu reegleid erineva karmusega. Tundub nii, et mida suurem ühistu, seda konkreetsemad on kirjalikult paika pandud üldise elukorralduse reeglid ning ka sanktsioonid. Kokku võib leppida kõiges, mis ei lähe vastuollu kohaliku omavalitsuse määrusega ja vabariigi seadustega. „Korterit ostes ei tulnud mul pähe üldse küsida, et kes roogib lund või kas lastele tohib hoovi liivakasti teha,” räägib Ingvar, kes poole aasta eest muretses oma viieliikmelisele perele uue elamise Tallinnas Pelgulinnas. „Eelistasime korterit majale põhjusel, et oleme nii hõivatud ning ei ole lihtsalt aega majaümbrusega tegeleda. Nüüd on selgunud, et iga korter peab kaks nädalat järjest majaümbruse eest hoolt kandma.” Ingvari sõnul tähendab see talvel tänava lumerookimist kella seitsmeks hommikuks, nagu nõuab Tallinna linn, hoovi lumest puhtaks lükkamist, et
seal saaks autosid parkida. Ka tuleb pesta neil nädalatel trepikoda. Kortereid on majas kuus ning koristusnädalad jõuavad Ingvari hinnangul kätte „kiiremini kui tahaks”. Lisaks selgus, et lapsi hoovis mängimas näha ei taheta. Kolme lapsega perele oli see ootamatu. „Küsisin ühistu esimehelt, et millele ta toetub, kui sellist asja keelab. Ta vastas, et sisekorra eeskirjale. Seal on punkt, mis ütleb, et hoov on mõeldud parkimiseks ja elanikud ei tohi parkimisalal põhjustada eluohtlikke olukordi,” räägib Ingvar. „Lapsed autode vahel on eluohtlik olukord, sellega olen nõus. Kuid hoovi tagaosas on muruplats, kus saaks väga edukalt väiksemad lapsed koos vanemaga mängida. Kuid just eeltoodud punktile viidates sõdib terve maja vastu liivakasti toomisele.” Jamad koristamise ja lemmikutega Põhjus, miks väikese korterite arvuga majades on koristamisja hooldustööd väga sageli majaelanike kanda, on proosaline – mida vähem kortereid, seda vähem koguneb elanikelt igakuiselt raha. Mille eest siis
palgata majahoidja? Niigi on väikestes kortermajades elamise kulud suuremad kui suurtes, lõputult neid tõsta ei saa. Samas eelistaksid paljud selliste majade elanikud, nagu ka Ingvari pere, maksta pigem 50 eurot iga kuu rohkem, kui et hankida suurte ponnistuste ja kogu elu ümbermängimise kaudu aega, mil teha koristustöid. Kas majaühistul on õigust nõuda, et majja kolinud pere peab ha k k a ma ü ld r uu me koristama? „Muidugi mitte,” vastab Eesti korteriühistute liidu Lõuna regiooni büroo nõuandja Dagmar Mattiisen. „Kodukord on kokkulepe, sellist jõudu tal pole, kui on näiteks ühistu põhikirjal. Kui inimesed lepivad omavahel kokku, siis lepivad, kui mitte – pole midagi teha.” Ta mäletab oma praktikast olukorda, kus ühistu kodukorras oli punkt, et korteris võib pidada korraga vaid üht kassi ja üht koera. Majja kolis inimene, kel oli kaks kassi. Mida nüüd siis teha? „See olukord lahenes siiski rahumeelselt ja mõistlikult. Kui looma peetakse korrektselt ja kõiki omavalitsuse poolt kehtestatud lemmiklooma pidamise nõu-
Foto: Shutterstock
deid järgides, ei saa ühistu küll loomapidamist ära keelata.” Suurtes majades teised mured Nagu Mattiisen märkis, on ühistu põhikirjal märksa suurem jõud kui elanike omavahelises kokkuleppes ehk kodukorras. Põhikiri paneb paika kogu ühistu toimimise põhialused. Nii näiteks on Rapla Mahlamäe 8 korteriühistu pannud ühistu toimimiseks vajalikud eeldused kirja just põhikirja, mitte omavahelisse kokkuleppesse ehk kodukorda. Kus kortereid, elanikke, lahkarvamusi, eelistusi ja maitseid rohkem, on see väga mõistlik. Näiteks on nimetatud ühistu põhikirjas punkt, et maja ja selle ümbruskonnas tehtavatel heakorratöödel peavad osalema kõikide korterite esindajad. Lemmikloomi tohib pidada siis, kui omavalitsuse poolt kehtestatud korrast peetakse kinni jne. Mida aga ette võtta selliste naabritega, kelle eluviis ilmselgelt teisi elanikke häirib? Korteriomandi seaduses on sundvõõrandamise säte, mille eesmärk on vabaneda rahurikkujatest, kes ei austa ühiselu reegleid, juhib korteriühistute liidu juha-
Korteriühistu liikmed peaksid omavahel kokku leppima nii lemmikloomade pidamise kui ka ümbruse ja trepikodade koristuse osas. tuse liige Urmas Mardi tähelepanu liidu kodulehele. „Selle sammu saab ühistu astuda, aga pole päris nii, et noored peavad kord sünnipäeva ja muusika on veidi valjem, siis kohe korter sundvõõrandatakse,” selgitab Mardi. „Sundvõõrandamise
,
,
Terviklahendused korteriühistutele Turu 24, Tartu Tel. +372 5551 7530 E-post: rainis@auricu.ee
www. auricu.ee
Korteriühistule terviklahendusi pakkuv OÜ Auricu soojustab maja vundamendist katuseni, vahetab välja aknad-uksed ja küttesüsteemi ning ehitab ventilatsiooni.
menetlus on kõige mustem stsenaarium ja rahurikkuja peab aru saama, et selline stsenaarium on siiski olemas. Inimene peab mõistma, et elatakse ühise katuse all ning elamus on kehtestatud ühised reeglid, mida enamus aktsepteerib.”
Korteriühistute leht
7
Veebi jõudis uus e-käsiraamat korteriühistutele Vilve Torn
Eesti korteriühistute liidu koostatud e-käsiraamatud aitavad ühistute tööd oluliselt lihtsustada. E e st i kor ter iü h i st ute l i it (EKÜL) andis välja järjekorras teise e-käsiraamatu „Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades 2013. aastal”. Käsiraamatu ühe koostaja, EKÜL-i juhatuse liikme, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on see järg 2012. aastal valminud käsiraamatule, milles kajastati riigikohtu lahendeid aastast 1999–2012. „Uus raamat on koostatud 2013. aasta riig i kohtu la hendite baasil ning kaheks peateemaks on endiselt korteriühistu ja -omand,” ütleb Mardi. Kui esimese käsiraamatute ideest kulus valmimiseni viis aastat, siis uue raamatuga läks kiiremini.
„Ühe aasta lõikes on neid märksa kergem kokku korjata, esimese raamatu puhul tuli ju poole aasta jooksul läbi lugeda 13 aasta lahendid, tunnistab Mardi, kellele on suureks abiks olnud juristist kolleeg Margus Saulep. Samuti on raamatute valmimisel aidanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käsiraamatute koostamise soov ja ajend tuli Mardi sõnul ühistute juhtidelt – ühistud on oma praktikas otseselt seotud õiguse kohaldamisega ning probleeme ja küsimusi tekib pidevalt. „Tav a i n i mesel on v äga keeruline kohtula hendites ja andmebaasides orienteeruda. Lisaks jääb igapäeva-
elus vajaka teadmistest ja üsna raske on leida riigikohtu lahendeid ühes või teises küsimuses. Et korteriühistute puhul on ülioluline seaduse kohaldamine lähtuvalt praktikast, peab õiguse teostamisel olema kursis riigikohtu seisukohtadega. Ja nende käsiraamatute abil on seda väga lihtne teha,” ütleb Mardi. Mardi lisab, et järgmisel aastal tahetakse välja tulla uue e-käsiraamatuga, mis on koostatud selle aasta riigikohtu lahendite baasil. Käsiraamatuid saab lugeda vaid elektrooniliselt EKÜL-i veebilehe www. ekyl.ee kaudu.
www.ekyl.ee
Õige aeg soojustustöödeks! Müüme ja paigaldame kogu Eesti ulatuses puistevilla, kivivilla, klaasvilla ja tselluvilla.
LUMI VESI
SOOJUSTATUD SOOJUSTAMATA
JÄÄ
Soojus väljub hoonest Tekivad jääpurikad Vesi valgub hoonesse Katused ja rennid lagunevad Jääpurikad ja jäätamm tekivad, kui katusealune on soojustamata. Soe õhk väljub hoonest ja sulatab katuse ülaosas lume. Alla räästani valguv vesi jäätub, sest katuse ja õhu temperatuur on seal madalam. Jää taha kogunev vesi valgub hoonesse ja kahjustab hoone seinu , lagesid ja soojustust. Suured jääkogused lõhuvad katust ja renne. Ilmade soojenedes on sulav jää ohuks inimeste eludele. Soojustamata katusealused tähendavad suuri küttekulusid.
Puistevill hoiab soojust Puistevillaga tekib ühtlane, ilma jätkukohtadeta, kõiki tühemikke täitev, torusid ja juhtmeid ümbritsev kohev isolatsioonikiht. Puistevill on väga heade soojusomadustega, säästlik ja tõhus soojustamise viis.
Puistevilla ind h kampaania 3
15 EUR/m
TEOSTAME TÖID KORTERIÜHISTUTELE KA JÄRELMAKSUGA! • • • •
Korteriühistutele maksevõimalus kuni 12 kuud Ei vaja pangagarantiid. Sissemakse kokkuleppeline Intress 0%
Teostatavad tööd; • Käiguteede ehitus • Tuulesuunajate ehitus • Trepikodade luukide vahetus • Puistevilla müük ja paigaldus • Termograafia mõõdistamine
Teostame ka katuseehitust korterühistutele.
www.puistevill.ee
Kohaletulek ja konsultatsioon on tasuta!
Tegutseme ÜLE EESTI Info@puistevill.ee Tel: 5061571 6521192
KATUSED, FASSAADID, ÜLDEHITUS. Estlander Grupp OÜ E-mail: info@estlander.ee Telefon: 6 00 32 28