KorteriĂźhistute leht Lehe koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee
SEPTEMBER 2016
Korteriühistute leht
2
Sõltumatu soojuse reguleerimine ühetoru-küttesüsteemi korral Kortermaja renoveerimine on mahukas ja kulukas töö. Seda enam tuleb mõelda sellele, et tehtava investeeringu eest saaks võimalikult kvaliteetse ja kauakestva tulemuse. Tihti minnakse seda teed, et kasutatakse renoveerimisel kõige odavamaid saadaolevaid materjale, kuid pikemas perspektiivis tuleb tunduvalt soodsam kasutada kvaliteetseid tooteid. Esialgne investeering võib küll olla veidi suurem, kuid kuna kvaliteetse renoveerimise puhul on hilisemad kulutused näiteks hooldusele ja ülalpidamisele palju väiksemad, siis tasub kindlasti mõelda võimalikult kvaliteetsele ja samas keskkonnasäästlikule renoveerimisele.
Hinnasoodustus – 20% Karpateks OÜ www.karpateks.ee Tel: +372 504 0371 Oventropi ja Reflexi toodete volitatud edasimüüja Eestis.
Tetri OÜ pakub ehitusalaseid remonditeenused. Meie väike, kuid hästi spetsialiseerunud kollektiiv oskab töid teha erinevates valdkondades. Meie peamised kliendid on ettevõtted, korteriühistud ja kinnisvara omanikud. Meie teenused: · · · · ·
Ühiskasutatavate ruumide remont Erinevad torutööd (PPR, AluPex, Wirsbo) Kindlustuskahjude remont (uputus, tulekahju jne) Väikesed remonditeenused korteriühistutele Igakuised hooldusteenused (valgustite vahetus, lukkude remont, muud jooksvad remonttööd) · Eritööd
Kontaktid: Tetri OÜ
I
Laulupeo 11
I
Tallinn
I
Tel: 615 3068
I
info@ehitustoode.ee
I
www.ehitustoode.ee
Korteriühistute leht
3
Tagasinõue korteriühistule – millal ja miks? Kui korteriühistu ei täida kaasomandi eseme korrashoiukohustust, saab kindlustusselts esitada tagasinõude. Kui Mustamäel elav Riine Sarapuu seaduskuuleka kodanikuna pärast veekahjustuse tekkimist kindlustusseltsiga ühendust võttis, tabas teda hiljem halva üllatusena ühe korteriühistu juhatuse liikme pahameelepuhang. Riine ostis korteri pangalaenuga üle kümne aasta tagasi ja selle täieliku tasumiseni on veel paar aastat. Sel kevadel alustati Riine kodumaja renoveerimist ja naine oli asjade käiguga rahul. Paraku ei saanud majaelanikud renoveerimise üle täit rõõmu tunda, kui selgus, et kõige suuremat peavalu tekitava vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist siiski rahapuudusel ette ei võeta. “Olen tualetis ja köögis veeleketega juba kaks korda maadelnud. Alati teavitasin oma panga kindlustusseltsi ja mõlemal korral hüvitati kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju,” räägib Riine. Oma korteris pole ta põhjalikku remonti julgenud ette võtta just sel põhjusel, et vee- ja kanalisatsioonitorustiku renoveerimine ootab ees.
Selle suve alguses märkas Riine magamistoas sisseehitatud riidekapi tagumises seinas väikeseid musti täppe, kuid ei osanud kohe midagi tõsist karta. Vana maja, suvi pole õiget hoogu sisse saanud ja niiskust palju, lohutas ta ennast. Probleemi tõsidus jõudis kohale nädalaid hiljem, kui riidekapist hakkas levima hallitusele iseloomulikku lõhna. Nii kraamiski naine ühel päeval voodiriided ülemiselt riiulilt alla ja sai šoki – need olid märjad ja hallitasid. Kapi tagumisse ossa laotud kraam samuti. Kui riiulid said viimseni tühjaks tõstetud, paljastus tegelik olukord – magamistoa sein oli ülevalt kuni põrandani märg, haises ja kobrutas. Olukorra tõsidus ehmatas Riinet ja ta küsis põhjust KÜ juhatuse liikmelt. “Ju tekkisid veekahjustused pikema aja jooksul, sest magamistoa ja trepikoja vahel asuva sademeveepüstiku torustik lekib,” sai ta vastuseks. Samas kinnitati, et probleemist ollakse teadlikud ja kohe võetakse ette sademeveepüstikute vahetus. Riine ei jäänud aga käed rüpes istuma, vaid võttis kohe ühen-
Foto: Shutterstock
dust oma kindlustusseltsiga. Seltsi volitatud esindaja tuli kohale ja koostas kahjutoimiku. Oma selgituse lisas ka korteriühistu juhatuse esimees. Paar päeva hiljem sai Riine kindlustusseltsilt hüvitise jaotuse vastavalt kindlustuslepingule ja see maksti välja.
Ausus päädis süüdistusega
Panka peab teavitama igast kindlustusjuhtumist, mis on toimunud laenu tagava varaga.
Uued objektid referentside galeriis:
Pärast hüvitise välja maksmist sai Riine paar nädalat hiljem ühelt KÜ juhatuse liikmelt e-kirja pealkirjaga: Sinu või meie ühine raha? Kirjas teatati väga solvunult, et kindlustusselts esitas tagasinõude korteriühistule. Põhjuseks lekkiv hoone sademeveepüstik. Ja seega ei täitnud korteriühistu kaasomandi eseme korrashoiukohustust. Ridade vahelt luges naine välja ka meelepaha, justkui kannataks ühistu rahalist kahju nüüd otseselt tema süül. Naine ei mõistnud sapise tooni põhjust, otsis välja kodukindlustuse poliisi ja luges selle punkthaaval läbi. Oma kindlustusseltsi esindaja sõnul käitus Riine antud juhtumi puhul õigesti. Klient peab panka teavitama igast kindlustusjuhtumist, mis on toimunud laenu tagava varaga. Kuni laenu täieliku tasumiseni on see kohustuslik ja sellele viitab ka laenulepingu tüüptingimuste punkt nr 9.4.2.
Millistel juhtudel saab kindlustusselts korteriühistule tagasinõude esitada? Seda saab teha siis, kui kahju tekkis kaasomandi eseme rikke tagajärjel ja kindlustusandja on tõendanud korteriühistu poolse kaasomandi eseme korrashoiukohustuse rikkumise. Juhul, kui korteriühistu poolset korrashoiukohustuse rikkumist ei ole võimalik tõendada, vastutavad kahju tekkimise eest kõik korteriomanikud. Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuht Eestis Kristjan Ahven ütleb, et nemad on korteriühistutele esitanud tagasinõudeid kahjude osas, mis on enamasti seotud küttesüsteemi ja katusest vee läbijooksuga. Samas on Ahvena sõnul kogu kahjustatistikat vaadates tegu siiski vaid u 1% juhtumitega ja kahjude arv jääb alla 100. If K indlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss lisab, et nemad on sel aastal korteriühistutele esitanud 29 tagasinõuet. Porss kinnitab, et sagedamini esitatavad nõuded korteriühistutele on hoone üldkanalisatsioonisüsteemi ja tarbeveesüsteemi lekkimisest, samuti läbi hoone konstruktsioonide tunginud sademeveest tulenevad kahjunõuded.
Vilve Torn
Lääne 9, Tartu fassaaditööd (viimistlus ja soojustus)
EHITUSTÖÖDE
Kaupmehe 5, Tartu siseviimistlus (koostöös peatöövõtjaga)
KOMPLEKSLAHENDUSED Sise- ja välisviimistlustööd üle Eesti!
Oleme olnud ehituspartneriks nii riigiasutustele, suurtele ehitusfirmadele kui ka paljudele korteriühistutele. Vaata pilte tehtud töödest kodulehel www.acterna.ee ja küsi pakkumist Acterna ehitusmeistritelt e-posti aadressil acterna@acterna.ee
SAADA Tel: (+372) 5190 7789 PÄRING: acterna@acterna.ee
www.acterna.ee
Korteriühistute leht
4
Aiakujundus ühishoovis on elanike kokkuleppe küsimus Kuhu istutada pojengipõõsas või panna üles pesunöörid, on majaelanike omavaheline kokkulepe, mitte ühistu asi. “Naabrinaine tuli ja istutas pojengipõõsa keset hoovimuru. Nüüd ei saa lapsed seal enam palli mängida või niisama joosta,” pahandab Tallinna Nõmme linnaosa elanik Kai, kelle kodu asub kuue korteriga vanas eestiaegses majas. Kail on põhjust pahandada, sest aednikukirega naabrinaine teistelt elanikelt enne istutamist arvamust ei küsinud. “Isegi siis, kui me istutamisega nõustunuks, oleks me tahtnud, et meilt enne küsitakse,” ütleb põline nõmmekas. “Seda enam, et tegelikult me otsustasime üksmeelselt mõne aasta eest ühistu üldkoosolekul, et jätame hoovi suure vaba muruplatsi, kus saab päevitada, mängida või pikniku pidada, kuidas keegi soovib.” Sellised juhtumid pole ühismajades harvad, vastupidi – tundub eestlaslikult tavaline iga võimaliku asja pärast jage-
Foto: Raivo Tasso
Kui mahavõtmiseks või okste kärpimiseks raieloa saanud puu asub kohas, kus liiguvad inimesed, pargivad autod vms, tuleb töö tellida selleks spetsialiseerunud arboristidelt.
RAIE JA HOOLDUSLÕIKUS • Tallinnas tehakse puu raiet ja hoolduslõikust keskkonnaametilt antud loa alusel, mille annab Tallinna keskkonnaamet (edaspidi amet). Kulud kannab loasaaja. • Raieks ja hoolduslõikuseks ei ole vaja luba taotleda, kui puu rinnasläbimõõt jääb alla 8 cm; viljapuule; tormiheite, -murru või teistel põhjustel osaliselt või täielikult murdunud ning kohest likvideerimist nõudvale puule või okstele; kuivanud okste ja vesivõsude kõrvaldamiseks. • Amet võib puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmisel seada kõrvaltingimusi, sh puu asendusistutuse kohustuse. Ka need kulud kannab loasaaja. • Raieluba ei anta täiesti tervete puude mahavõtmiseks, ja siis, kui taotlus läheb vastuollu avalikkuse huviga. Raieluba tuleb kasutada aasta jooksul. • Vaata infot oma kodukohas kehtiva korra kohta omavalitsuse kodulehelt. Allikas: www.tallinn.ee
leda. Kellele ei meeldi lehti alla puistav vaher, kes ei talu “mõttetut õunapuud”, kes peab liivakasti reostuse põhjustajaks jne. Hakkajamad küsivad: mida ütleb korteriühistute seadus, kas ja kuidas peaks reguleerima hoovi kasutamise ja kujundamise? Kas kuskil on kirjas, et suvaliselt õunapuid ja marjapõõsaid istutada või maha võtta ei tohi? Või et kunagi kehtestatud parkimiskorrast tuleb ka uutel elanikel kinni pidada? Kus? Eesti korteriühistute liidu jurist Margus Saulep on korduvalt kohtumistel ühistutega rõhutanud, et hoovi kasutamise kord ei ole ühistu pädevuses, vaid see on majaelanike omavahelise kokkuleppe küsimus. Koduomanike kogu elu ei saa korraldada ühistu, ühistu on siiski mõeldud ühisomandi ühiseks majandamiseks, on Saulep alati rõhutanud. Maja juurde kuuluv maa ei ole ühistu maa, see koosneb korterite juurde kuuluva maa mõttelistest tükkidest. Kas nüüd igaüks teeb oma mõttelisele tükikesele isiklikud peenrad, külvab muru või pargib auto või siis kujundatakse kogu ala ühe tervikuna ja selle eest hoolitsetakse ühistu kaudu, on puhtalt maaomanike kokkuleppe küsimus. Tõsi, kuhugi tuleb ära paigutada prügikonteinerid ning ühistu vastutab ka ühistualaga (majaga) piirneva(te) kõnnitee(de) korrashoiu eest.
Kõrghaljastusega on teine lugu
Kogemus näitab, et ühistu põhikirjal on märksa suurem jõud, kui elanike omavahelisel kokkuleppel ehk kodukorras, on Korteriühistute Lehele varasemas intervjuus öelnud KÜKL-i Lõuna regiooni esinduse juhataja Dagmar Mattiisen. Põhikiri paneb paika kogu ühistu toimimise põhialused. Kus kortereid, elanikke, lahkarvamusi, eelistusi ja maitseid rohkem, on see väga mõistlik. Näiteks on mõne ühistu põhikirjas punkt, et maja ja selle ümbruskonnas tehtavatel heakorratöödel peavad osalema kõikide korterite esindajad. Või et ühishoovi ühtse tervikuna majandab korteriühistu (ehk selle liikmed). Küll ei saa ei majaelanikud ega ka korteriühistu liikmed kokku leppida selles, kas võtta hoovist maha suuri puid või mitte. Majaelanik X võib ju nuriseda, et see rikub tema vaadet, aga sellest ei piisa. Tallinnas (ja enamikus teistes omavalitsustes) on puude (ja ka okste) mahavõtmiseks vaja taotleda linna keskkonnaametilt raieluba. See kord ei käi viljapuude kohta, st õunapuu ühishoovis maha raiumiseks piisab elanike ühisest otsusest. Nagu ka nende istutamisel.
Agne Narusk
Korteriühistute leht
5
Nõutud värviline konteiner tuleb kortermaja juurde paigutada Kui kohalik omavalitsus on määranud, et teatud liiki jäätmeid veetakse ära korraldatud jäätmeveol, tuleb korteriühistul vastavad konteinerid maja juurde ka tellida.
riumi jäätmeosakonna nõuniku Kaili Kuuse sõnul õigust teha. “Kui kohalik omavalitsus on korraldanud jäätmete liigiti kogumise olmejäätmete veoga ning kortermaja seda ei täida, siis võib juriidilist isikut karistada lähtuvalt jäätmeseadusest rahatrahviga kuni 20 000 eurot,” märgib Kuusk.
Mõni aeg tagasi andis Rapla valla elanike postkasti potsatanud valla ajaleht teada, et nii Rapla kui ka Kohila ja Juuru vallas on jäätmeveos alates augustikuust mõndagi muutunud. Kõigil kortermajadel, kus kortereid vähemalt kaheksa, tuleb biolagunevad (söögi)jäätmed koguda eraldi konteineritesse. Selleks tuleb maja juurde paigutada eraldi konteiner, mis on kas pruuni värvi või tähistatud vastava sildiga. Veel teinegi konteiner tuleb majadel senisele segaolmejäätmete konteinerile lisaks hankida – sinna tuleb panna vanapaber. Nimetatud konteiner peab olema sinist värvi või märgistatud vastava sildiga. Kolmaski muudatus võib nn jäätmevaldajaid ees oodata ning tublisti rahakoti pihta lüüa.
Mitte üksnes maja juures
Kortermaja on paigaldanud olmejäätmete konteinerile lisaks ka konteinerid biolagunevatele jäätmetele ja paberile ja papile (vastav märge vasakpoolse konteineri teisel küljel).
Mida rohkem sortida, seda vähem maksta
Nimelt kerkisid tublisti – kuni kolm korda – segaolmejäätmete suuremat mõõtu konteinerite tühjendamise hinnad. Rapla valla keskkonnaspetsialisti Heli Oksvorti selgitust mööda on sellise hinnastamise aluseks printsiip, et mida rohkem segaolmejäätmeid tekitad, seda rohkem tuleb maksta. Ning kui
jäätmeid hoolega sorteerida, ei tohiks segaolmejäätmeid eriti tekkidagi ning senised suuremahulised konteinerid saab asendada väiksematega, mille äraveo hind langes. Kuna liigiti kogutud jäätmeid saab ära anda tasuta, siis praktikas sõltub see, palju edaspidi prügiveo eest maksta tuleb, suuresti korteriühistust endast. Ehk esiteks siis sellest, kui altid on ühistud
vanapaberi ja biojäätmete konteinereid jäätmevedajalt hankima, ning teiseks sellest, kui varmad on majaelanikud prügi sortima. Niisugust varianti aga, et eraldi konteinereid maja juurde ei toodagi ning lastakse endiselt ära vedada vaid segaolmejäätmeid, neelates kolmekordse hinnatõusu alla, ei ole korteriühistul keskkonnaministee-
Jäätmete liigiti kogumiseks võimaluste loomine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ning paljuski sõltubki see, kuivõrd (kortermaja) elanikel on võimalik prügi sorteerimisega kaasa minna, sellest, milliseid võimalusi on omavalitsused jäätmete liigiti äraandmiseks loonud. “Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise paremaks korraldamiseks on omavalitsusel kolm võimalust, mida võib rakendada ühekaupa või kompleksselt, kuid otstarbekam ja tõhusam oleks siiski kasutada kõiki kogumisviise lähtuvalt jäätmeliigist. On võimalus ühildada liigiti kogutud jäätmed korraldatud olmejäätmeveoga, teise võimalusena kasutada avalikke jäätmete kogumispunkte ja jäätmejaamasid ning kolmanda võimalusena
korraldada jäätmete kogumisringe,” selgitab Kuusk. Enamikus omavalitsustes ongi kasutusel kõik kogumisviisid. Ehk siis mingeid jäätmeid, näiteks pakendeid, biolagunevaid ja segaolmejäätmeid kogutakse nende tekkekohal (nt kortermaja juures) ning teatud jäätmeid tuleb ise viia jäätmejaama (nt mööblit) või avalikku kogumispunkti (nt klaasi). Tehakse ka ohtlike jäätmete (nt eterniit, värvipurgid, ravimid, akud jne) kogumisringe. Samuti kogutakse paljudes omavalitsustes kogumisringidega sügiseti puulehti (nt Tallinnas ja Raasikul). “Kohalik omavalitsus peab tagama, et elanikel oleks selge arusaam jäätmete sorteerimisest ja liigiti kogumisest ning et elanikkonnal oleks võimalus neid jäätmeid ka liigiti ära anda,” rõhutab Kaili Kuusk. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Sortida ehk liigiti koguda tuleb keskkonnaameti andmetel ka paber ja kartong, pakendid, ohtlikud jäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, probleemtoodete jäätmed (elektroonika, patareid, akud), puit, plastid, suurjäätmed (nt mööbel) ning metallid. Eelmisest aastast lisandusid nimekirja ka klaas, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed.
Kristiina Viiron
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga Trepikodade renoveerimisel 10 aastat kogemust!
Korteriühistute leht
6 Foto: Shutterstock
Korteriühistu andis korterite ümberehitajad kohtusse Riigikohus tühistas kahe alama astme kohtu otsused, mis lubasid kahel korteriühistu liikmel asendada korteris radiaatorid ning lõigata kandeseina ukseava.
Küttesüsteemi omavoliline ümberehitus võib rikkuda sooja tasakaalu kogu majas.
Kohtutee võttis korteriühistu Mahla 76 ette siis, kui selgus, et elamu esimesel korrusel asuvate korteriomandite nr 53 ja 56 kaasomanikud on tegutsenud teiste ühistu liikmete nõusolekuta. Nende eluruumid asuvad viiekorruselises majas ja nimetatud korterite peal asub veel 16 korterit. Kui korterite 53 ja 56 kaasomanikud asusid 2010. aastal remonti tegema, siis teatasid nad korteriühistu juhatusele soovist paigaldada ruumidesse ehitusaegsete radiaatorite asemele uued. Juhatus lubas seda, kui ei muudeta olemasolevat keskküttesüsteemi, sest elamu küttesüsteem kuulub kõigile
seina lõhkumine ohustab kaasomanike elu ja tervist. Korteriühistu tellis ekspertiisi, mille käigus tuvastati, et eluruumides nr 53 ja 56 on radiaatorite vahetamisega kõrvaldatud ka tagasivoolu torustikul olnud küttevee reguleerimiskraanid ja projektikohased möödaviigud ning on pandud radiaatorit eraldav sulgarmatuur. Sestap pöörduski ühistu juhatus 2013. aasta septembris Harju maakohtusse kahe oma liikme vastu küttesüsteemide rikkumiste kõrvaldamiseks ja Mahla 76 elamu küttesüsteemi taastamiseks ning kandeseina omavoliliselt ehitatud ukseava kinniehitamiseks.
korteriomanikele. Kui aga pärast torutööde lõpetamist hakati survestama püstikuid, selgus, et radiaatorite ees olnud möödaviigud on likvideeritud, millega on oluliselt rikutud küttesüsteemi tasakaalu. Samuti lõikasid nimetatud korterite omanikud remondi käigus ukseava kandeseina. Kaasomaniku väitel olevat ukseava tegemiseks tal olemas kommunaalprojektis nõuetekohaselt vormistatud ja kooskõlastatud paberid, kuid ta ei ole neid juhatusele esitanud. Samuti ei ole mees kaasomanikelt nõusolekut küsinud ega seda saanud, pole esitanud ka ehitusprojekti. Ühistu juhatus leidis, et kande-
Ümberehitust ei saa teha omatahtsi
Nõudele taastada endine olukord vaidlesid korterite 53 ja 56 kaasomanikud vastu. 2010. aastal ostsid nad korteriomandi mitteeluruumina ja alustasid selle remontimist ja ümberplaneerimist kaheks korteriks. Sellise taotluse esitasid nad korteriühistule ja jaatav otsus tehti ka korteriühistu üldkoosolekul. Korteriomandi remondi käigus tuli ümber paigutada siseuks, mille sisselõikamiseks ja asukoha muutmiseks Nõmme linnaosavalitsuse ehitusspetsialisti väitel ehitusluba ei väljastata. Samuti väitsid eelnimetatud korterite kaasomanikud, et kui
remonti tehakse korteriomandi piirides, siis ei ole vaja taotleda ehitusluba ega küsida kellegi nõusolekut. Kooskõlastust olevat vaja siis, kui remont puudutab korteriühistu omandit. Tõele ei vasta nende sõnul ka väited küttesüsteemi rikkumise kohta. Harju maakohus jättis 2013. a 30. septembri otsusega korteriühistu hagi rahuldamata. Maakohus tuvastas, et ehitusseadusest tulenevalt ei ole vaja ukseava muutmiseks/ehitamiseks taotleda kirjalikku nõusolekut või ehitusluba. Seega on remonti tehtud korteriomandi piirides ning seetõttu ei ole vaja taotleda ehitusluba ega küsida kirjalikku nõusolekut.
Maakohus analüüsis ka seda, kas korterite 53 ja 56 kaasomanikud on remonttööde käigus küttesüsteemi ümber ehitanud. Ühistu tellitud eksperdihinnangu otsustas maakohus jätta tähelepanuta, kuna see koostati, ilma et ekspert oleks tegelikult tutvunud korterites nr 53 ja 56 asuva küttesüsteemi olukorraga. Kahtluse alla seadis kohus ka eksperdi kvalifikatsiooni. Maakohus jäi seisukohale, et keskküttesüsteemi ei ole ümber ehitatud. KÜ Mahla 76 esitas apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, kes jättis maakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebuses palus korteriühistu tühistada alama astmete kohtute otsused ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et maakohtu viidatud ehitusseaduse § 16 lg 1 ja § 22 lg 1 sätestavad ehitamiseks kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku. Kohtud on ekslikult kasutanud ehitusseaduse regulatsiooni kaasomanike omavahelise suhte kvalifitseerimisel kaasomandi eseme kasutamise ja käsutamise üle peetavas vaidluses. Samuti on alama astme kohus jõudnud valele järeldusele, et korteriomandi piires tehtud remondi käigus hoone kandekonstruktsioonide muutmine on lubatav ilma teiste kaasomanike nõusolekuta.
Signe Kalberg
Korteriühistute leht
7
Kinnisvara majandamisel tasub lähtuda kindlatest standarditest Foto: Eero Vabamägi
Kui heas korras elukondliku kinnisvara puhul saadakse selle majandamiseks vajaminevate otsustega hõlpsasti hakkama, siis hädasti remonti vajavates majades, kus erinevaid arvamusi ja omanikke palju, võib tänapäevaste standardite eiramine kinnisvaraomanikele kaasa tuua märkimisväärse rahalise kahju. Eeldatavasti on kõik oma varast hoolivad kinnisvaraomanikud endale teadvustanud, et ükski hoone pole ilma piisava hoolduse ja remondita igavene. Olgu see siis tellis-, puit- või betoonhoonest uusehitis või nõukaaegne suurpaneel-kortermaja, paaris- või väikeelamu. Saamaks ülevaadet hoone valmimise järel vajaminevatest hooldustest ja tulevikus ees ootavatest remontidest, tuleb kinnisvara tehnilist seisukorda regulaarselt ja nõuetekohaselt hinnata. Hindamisel ja ülevaatusel saadud tehnilise seisukorra info dokumenteeritakse ja esitatakse koos enimkasutatavate ehitusmaterjalide, konstruktsioonide ja tehnosüsteemide n-ö parim enne tabeliga. KH-kaartide standardi kohane hindamine koos selles ettenähtud majanduskava koostamisega eeldab hindajalt lisaks tänapäe-
vasele insenerteabele ka hoonete pikaajalise praktilise ehitamise, hooldamise ja remondi kogemusi.
Iga maja vajab majanduskava
Oma kodu tehnilise seisukorra nõuetekohane dokumenteerimine ja ehitisele pikaajalise majanduskava koostamine on üks võtmeküsimus praeguste koduomanike kulude vähendamisel. Hoonete tänapäevastele standarditele vastavast remondist ja hooldusest erapooletut tervikpilti omamata, enamasti energiakulude kokkuhoiu nimel umbseks ehitatud või standardites ettenähtud ajast varem duubelremonti vajavad kortermajad või väikeelamud koormavad kõigi nende elanike tervist ja rahakotti. Piisava õhuvahetuse puudumisega kaasneb peaaegu alati hoone konstruktsioone
Ükski hoone pole piisava hoolduse ja remondita igavene. kahjustav niiskus ja ruumide halb sisekliima. Tänapäevaste materjalidega õhutihedaks renoveeritud korterelamute olukorda ei paranda ainuüksi hoone piirdetarindite lisasoojustamine ja traditsiooniline avatud akende kaudu tuulutamine. Poolikud ja asjatundmatult teostatud remondid probleeme ei lahenda ja soovitud kokkuhoidu ei taga, pigem viivad hoone majandamise kulud soovitule hoopis vastupidises suunas. Hoones ebapiisava õhuvahe-
tuse ja liigniiskusega kaasas käiv hallitus lisab ohtralt terviseriske. Tavalisest sagedamad hingamisteede haigused, võimalike allergiate lisandumine ja astma on reaalseks ohuks halva sisekliimaga ruumide kasutajatele. Kasvavad riigi kulutused tervishoiule, mis TTÜ professori Jarek Kurnitski hinnangul tähendab kuni 186 miljoni euro suurust väljaminekut aastas. Kulude vähendamine nõuaks kinnisvaraomanikelt oma kalleima vara senisest efektiivsemat ja teadlikumat majandamist
koos juba olemasolevate riigipoolsete rekonstrueerimistoetuste maksimaalse kaasamisega.
Olukorrast annab ülevaate vastav dokument
Kasutades tänapäevast insenerteavet elukondliku kinnisvara remontide ja hoolduste planeerimiseks, tuleks seda omanikele esitada üheselt arusaadavas ja kirjalikult dokumenteeritud vormis. Just sellist lähenemist praktiseeritakse näiteks Põhjamaades nii riiklikul kui ka kinnisvara- ja
ehitusalaga seotud erialaliitude tasandil aktsepteeritud KHkaartide standardeid järgides. Teisisõnu koostatakse kinnisvara tehnilise seisukorra hindamisega dokument, ilma milleta kinnisvara naljalt omanikku ei vaheta. Ei soovi ju keegi meist osta autot, millel puudub kehtiv tehniline ülevaatus, hooldusraamat ja tehniline pass elik teadmata on selle tehniline seisukord. Miks peaks kordades väärtuslikumat kinnisvara ostes või majandades leppima vähemaga? Kinnisvara tehnilist seisukorda kirjeldava dokumentatsiooni puudumine võib hilisemate puuduste avastamisel viia kulukate remontide või siis ka aja- ja ressursikulukate kohtuvaidlusteni. Koduostjale või ka piisava praktilise kogemuseta spetsialistile märkamatuks jäävad ja enamasti hoone ehitajate või remontijate tegematajätmiste tagajärjed võivad avalduda alles pärast töödele antud garantiiaja lõppu. Probleemide kõrvaldamise ja kinnisvara töökorda viimise kulusid ei loeta siis mitte sadades, vaid kümnetes tuhandetes eurodes. Positiivsel noodil lõpetuseks märgin siiski, et meil on väga häid ja eeskujulikke näiteid elukondliku kinnisvara mõistlikust majandamisest ja kuna üks pilt ütleb teadupärast rohkem kui tuhat sõna, siis tasub vaadata ja veenduda ise. ETV uus saatesari “Oma kodu” on eetris alates 3. septembrist, L kell 9.30 ja kordus R.
Veiko Välja