Korteriühistute leht (Märts 2017) by Eesti Päevalehe

Korteriühistute leht Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Prindieride tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee

MÄRTS 2017

Kortermajade ventilatsiooni tervikrenoveerimine Zehnder Comfosystemsiga  Fassaadi- ja katusesoojustuse alune antibakteriaalne plastkanal-õhujaotussüsteem   Passiivmaja tasemel energiatagastus   Säästlikud EC ventilaatorid   Hääletu õhuvahetus (müra tase alla 25 dBA)   Saksa kvaliteet  Lamekanal Flat 51

Üleminek Flat 51 Comfo Tube 90

Ümar plastkanal Comfo Tube 90

Mürasummutusjaotuskast CW-S

Magistraalkanal

Ventilatsiooniagregaat

Intelivent abiga

40% KREDEX toetust InteliVENT- suurimad kogemused kortermajade ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel. Enam kui 150 renoveeritud kortermaja üle Eesti! Zehnder Comfosystems ametlik maaletooja Eestis

info@intelivent.ee

www.intelivent.ee +372 6840 937

AKTIVEERI UUS TÖÖHOIAK

MODULUS KÕRGUSES REGULEERIV LAUD ALATES

465,- € + KÄIBEMAKS

Meie keha vajab liikumist. Muuda oma tööhoiak aktiivsemaks - kasuta istudes ja seistes nii palju erinevaid tööasendeid kui võimalik. Muutuv tööasend on parim tööasend! Loo tugevam, parem ja võimekam Mina. Avasta enda jaoks ergonoomiline kontorimööbel ajtooted.ee.

6000 270

ajtooted.ee

Korteriühistute leht

Erapooletu insenerteave annab majandamiseks tervikpildi Korteriühistud ja kinnisvara ostjad vajavad otsuste tegemiseks erapooletut ja üheselt arusaadavat insenerteavet. Hästi toimiva korteriühistu tööd ja hoone ehitusjärgse korrashoiu kvaliteeti tasub hinnata selle järgi, mida vähem on hoone majandamisel ootamatuid kulusid – avariisid ja pikaajaliselt etteplaneerimata remonte. Ükski hoone, ka kõige kvaliteetsemalt ehitatud, pole mõistliku majandamiseta igavene.

Tea hoone seisukorda

Ühistute kulusid vähendava majandamise tagavad tehniliselt korras kortermajad. Nii vanemad kui ka uuemad, kus on tagatud madalad ülalpidamiskulud ja tänapäevased nõuded. Oma ala asjatundjad soovitaksid sinna korteri osta. Mida pakutavast eelistada, sõltub esmajoones ostja rahakotist, valides korterit uues, terviklikult rekonstrueeritud või remonti vajavas majas. Teadlikkuse kasvades on turul üha vähem neid, kes teevad ostuotsuse üksnes kinnisvara asukoha või müüja kirjelduse põhjal. Hea on teada, milline on hoonele antud energiamärgis, kuid see ei anna tuleviku kuludest täit ülevaadet.

KH-kaartide juhendi kohase tehnilise ülevaatusega luuakse eeldused hoonele pikaajalise majanduskava koostamiseks ja kinnisvaratehingute läbipaistvusele. Tehnilisel ülevaatusel hinnatakse kõigi korteriomanike kaasomandis oleva vundamendi, drenaaži, keldrite, kõigi piirdekonstruktsioonide, uste, akende, rõdude, pööningu ja katuse seisukorda ning remondivajadust. Lisanduvad kõik hoone eriosad: küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon ja elekter. Korterites hinnatakse eelkõige ventilatsiooni ja niiskete ruumide seisukorda. Pärast hoone või korteri füüsilist ülevaatust saadud tehnilise seisukorra info dokumenteeritakse nõuetekohaselt ja esitatakse koos enimkasutatavate ehitusmaterjalide, konstruktsioonide, tehnosüsteemide n-ö parim enne ehk tehnilise kasutusea tabeliga, millele lisanduvad vajaminevate tööde ligikaudsed maksumused. Tehniline kasutusiga määratakse aastatega kogutud uurimustest ja kogemustest konstruktsioonide, ehitise osade ja tehnosüsteemidega või seadmete vastupidavusest.

Foto: Jassu Hertsmann

Tehniline hindamine annab ühistule tervikpildi kaasomandis oleva vara korrashoiuks vajalike vahendite planeerimiseks ning märgatavaks kulude kokkuhoiuks.

Kulukas versus teadlik majandamine

Kinnisvara kulukaimat majandamise viisi, millist uuringute kohaselt hinnatakse 25–30% kallimaks, iseloomustab tehnilise seisukorra tervikpildi ja tänapäevase insenerteabe vähene teadvustamine.Remonte võetakse ette mahtudes, mis tunduvad parasjagu taskukohasena, või siis, kui neid ei saa avarii tõttu edasi lükata. Poolikute ja tervikut mittearvestavate remontidega kaasnevad probleemid süvenevad ajas ja nende kõrvaldamine muutub üha kallimaks. Sarnase harjumuspäraseks saanud majandamisega ja heas usus, et küllap ehitajad oma tööd tunnevad, pole ühistul ja korteriomanikel teada, millal odavaks peetud tööd tuleb enne ettenähtud aega taas uuesti teha. Kui aga aastad on möödunud ja erapooletut hindamist tehtud töödele pole endiselt ette võetud ega ka nõuetekohaselt dokumenteeritud, kes seda kõike siis enam mäletab … Kellele on selline majandamine kasulik – ühistule, korteriomanikule või näiteks remondi- ja ehitusfirmadele? Praegu kasutusel olevates kortermajades läbi viidud tehnilised hindamised näitavad, et korteriomanikele oma varast üheselt arusaadava ja doku-

KOMMENTAAR Olavi Pilk

KredExi täiendkoolituse läbinud tehniline konsultant “Parim tulemus saavutatakse siis, kui kinnisvara majandamisega seonduvaid küsimusi vaadeldakse mitte ühe ega kahe, vaid vähemalt kümne aasta lõikes. Seda nii, et ka etapikaupa oma korterelamut rekonstrueerides ja hoolduskulusid planeerides oleks eesmärgiks püstitatud tulemus tulevikku vaatav. Sama reegel toimib kinnisvara ostes – otsustamisel tuleks olla tähelepanelik ja vaadata pealtnäha ilusa siseviimistluse taha ning nõuda müüjalt erapooletu tehnilise eksperdi koostatud ja hoone seisukorda kirjeldavat raportit. Teisisõnu tasub alati tutvuda kinnisvara tuleviku remondi- ja hoolduskuludega, vältimaks võimalike varjatud puuduste hilise avastamise ja nende kõrvaldamisega seotud kulusid.” menteeritud insenerteabe tutvustamine annab ühistule tervikpildi kaasomandis oleva vara korrashoiuks vajalike vahendite planeerimiseks ning märgatavaks kulude kokkuhoiuks.

Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant

Korteriühistute leht

Majahalduriks ilma kehtiva kutsetunnistuseta varsti enam ei võeta Järgmisel aastal jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis toob kaasa uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtted, sealhulgas kutsetunnistuse nõude kortermajade haldajatele. Suurim muudatus on korteriühisuste kadumine, õigemini nende n-ö automaatne ühistuteks muutumine, millest on praeguseks juba üksjagu räägitud. Kuid muudatusi tuleb majarahva ellu teisigi, osa neist tuntavad ka igapäevaelus. 1. jaanuarist 2018 tohib ühistutele haldusteenust pakkuda üksnes siis, kui selleks on olemas vastav kutsetunnistus. Eelkõige puudutab see ühistuid, mille liikmed ise oma maja eest ei hoolitse, vaid ostavad teenust väljast –

alates trepikojapesust ja lumerookimisest ning lõpetades raamatupidamisteenuste ning üldkoosolekute korraldamisega.

Vanaviisi ei saa

See on pannud paljud korteriühistud (ka ühisused, kel kõik see samuti ees seisab) senist majahaldurit välja vahetama, sest üksnes organiseerimisoskusest ja sõbralikkusest enam ei piisa. “Tegelikult tähendab see üksjagu ajakulu, mida mina ega ükski teine meie maja korteriomanik endale lubada ei saa,” räägib Tallinnas Pelgulinnas asuva kümne korteriga maja elanik Kaido Sõstari. See väike kortermaja on üks neist, kus puudub siiani korteriühistu. Isegi mitte ühisust pole olemas, kuigi seadusandjate silmis sellist kortermaja üleüldse Eestis enam olla ei tohiks. “Kellel on aega selliste asjadega oma elu kõrvalt tegeleda?” küsib Kaido. “Kui ma tahaksin majandada, ostaksin eramu.”

Järgmisel aastal tekib aga isegi nende majja ühistu, mis tõenäoliselt hakkab kandma maja aadressi nime. Majaelanikud on juba ette pahased, sest tuleb hakata koostama ja esitama majandusaasta aruandeid jms. Kes seda korraldab? Väike Pelgulinna majake on kõike muud kui ühistegevuse ja -majandamise musternäidis. Lund roogivad ja libedust tõrjuvad siis, kui mõnel majaelanikul on vastav tuju (Mupo trahvid jagavad võrdselt ära). Trepikoda keegi paar korda aastas ikka pühib, aga kuidas prügikast õuele tekkis ning kes, millal ja mis raha eest seda tühjendab, ei osanud Kaido ega kaks teist majaelanikku, kellega ajakirjanikul vestelda õnnestus, öelda. Kuuldavasti on see kuidagi seotud naabermaja ühistu tegusa esimehega. Uuest aastast on Sõstaril siiski plaanis värvata maja juurde teenistusse inimene, kes hooldustööd ja majandamise enda peale

Järgmine aasta toob kaasa uued korteriühistuid puudutavad õiguspõhimõtted, sealhulgas kutsetunnistuse nõude kortermajade haldajatele.

Korteriühistute leht

5 Foto: Shutterstock

PROFID ÜHISTUJUHID Kes tahavad oma ühistule professionaalset esimeest, siis on hea teada, et Eestis tegutseb hetkel 27 kehtiva kutsetunnistusega korteriühistujuhti. See ei tähenda, et neid ei võiks rohkem olla – järgmine kutsetunnustuse taotluse esitamise tähtaeg on juba 1. märtsil. Korteriühistute juhtidel on võimalus taotleda kutset nimetusega korteriühistujuht, tase 4. Kutse taotlemiseks vajalikku koolitust teeb Eesti korteriühistute liit (EKL). Kutseeksameid võtab vastu ja kutset väljastab MTÜ Eesti kinnisvara korrashoiu liit (varasema nimega kinnisvara haldajate ja hooldajate liit). Iga töö tegemiseks on vajalik kompetentsus – oskused, teadmised, sobivad isikuomadused, hoiakud ja vastav kogemus. Soovijatel on võimalik lasta oma kompetentsust hinnata ning positiivse otsuse järel väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ja edukat tegutsemist kutsealal (praegusel juhul korteriühistujuhina). Korteriühistujuhi kutse saamine eeldab vähemalt aastast töökogemust ühistujuhina. Kutse taotlemisel tuleb sooritada kirjalik eksam ja esitada lõputöö. Kutseeksami sooritamist hindab hindamiskomisjon, mille koosseisus on EKKLi ja EKÜLi esindajad. Varasemalt väljastatud ja kehtivate kutsetunnistustega on võimalik tutvuda aadressil: www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/ kutsetunnistused Allikas: Kutsekoda

võtaks ja kellest saaks ühistu juhatuse liige. Kuid paljas mõte sellest, et sundloodav korteriühistu saaks ametlikult haldusteenuse eest maksta üksnes kehtiva kutsetunnistusega haldurile, ajab mehel taas meele mõruks. “Milline väike kortermaja suudaks maksta “paberitega” haldurile? See muudaks elanike igakuised kulud ebamõistlikult suureks.”

Korrastab turgu või mitte?

Majahaldurid on sisuliselt korteriühistute tegevjuhid, kuna ühistu juhatuse liikmetel või majaelanikel pole tavaliselt aega ega tihtipeale ka vajalikke teadmisi ja oskusi kinnisvara haldamisega tegeleda. Seni on saanud majahalduriks tulla kõik, kes arvavad, et saavad selle tööga hakkama. Sellega pole päri suured professionaalsed haldusfirmad. Nii näiteks viitas hiljuti ajakirjanduses Pindi Kinnisvarahalduse juhataja Elari Udam asjaolule, et uue seaduse lähenedes on väga palju neid ühistuid, kes soovivad oma senist haldurit välja vahetada, sest viimasel pole nõutavat kutsetunnistust. See omakorda on aga toonud päevavalgele tõsiasja, et paljusid korteriühistuid on majandatud halvasti või lausa kuritahtlikult. “Päringute hulk aina kasvab ja mida sügavamale me seni kellegi amatööri portfellis olnud maja hingeellu süüvime, seda hirmsamaks pilt muutub. Põlve otsas nokitsenud

end majahalduriks nimetavad inimesed esitavad ühistutele arveid uskumatu nahaalsusega, samal ajal puudub neil näiliselt osutatud teenusteks isegi vastav kompetents ja isikkoosseis,” vahendasid Õhtuleht ja Pealinn kuu aja eest Udami sõnu. Kinnisvaraeksperdi sõnul on karmistuvad regulatsioonid ja omanike teadlikkus oluliselt turgu mõjutamas ja pädevuseta ühemehefirmad on sunnitud lihtsalt oma tegevuse katkestama, nii lõpeb ka ühistute tüssamine. Kõiki majahaldureid n-ö ühe vitsaga lüüa on ilmselgelt liiast. Häid näiteid operatiivse, oskuslikku ja taskukohase teenuse pakkujatest leiab näiteks Tallinnas Kalamajas kerge vaevaga. “Puhas võitlus äri nimel,” nendib üks neist, kes ei soovi oma nime ajalehes näha. “Aga ma pean neid hiide kurvastama: kavatsen kutseeksamile minna ja tean, et mitu teist ametivenda teevad sama. Kulukas küll, aga kindlustab selle, et võime sama tööd edasi teha.” Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses. Eelmisel aastal sai kinnisvarahalduse neljanda taseme kutsetunnistuse 31 inimest. Kokku on Eestis praegu ametliku kehtiva paberiga tegijaid 96. Korterelamuhalduse kolmanda taseme kehtivaid kutsetunnistusi on üheksa, kokku on neid välja antud 51 inimesele.

Agne Narusk

Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga Trepikodade renoveerimisel 10 aastat kogemust!

Korteriühistute leht

Toetusraha võib järgmisel aastal otsa saada Aastatel 2014–2020 on KredExile korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks Euroopa Ühtekuuluvusfondist ettenähtud 102 miljonit eurot. Taotluste maht märtsi alguse seisuga oli 220 summas 46,6 miljonit eurot. Üle 85% taotlustest on 40% toetuse taotlused. Ehituse on praeguseks lõpetanud juba 59 korterelamut. Suur osa Eesti elamutest on ehitatud nõukogude ajal ning tollane ehituskvaliteet ja ootused energiatõhususele olid kaugel tänapäeva kõrgetest standarditest ja normidest. Praegu on enamik KredExile laekuvatest taotlustest just hoone terviklikuks rekonstrueerimiseks, mille puhul on toetusmäär 40% tööde kogumaksumusest. “Seepärast soovitame rekonstrueerimistöödega võimalusel mitte viivitada, kuna toetusteks ettenähtud 102 miljonit eurot saab ilmselt otsa juba 2018. aastal,” selgitab Joonas Kerge, KredExi kommunikatsioonijuht. Kui siia juurde arvestada ka aeg, mis kulub ühistu liikmete enamuse nõusoleku saami-

sele, projekteerimistöödele ja muudele ettevalmistavatele tegevustele, ei tohiks otsusega viivitada. Detailse info tingimuste, taotlemise protsessi, vajalike dokumentide jm kohta leiab KredExi kodulehelt www. kredex.ee.

Otsusega ei tasu viivitada

Kui maja renoveerimisplaan on ühistul olemas, tuleks appi võtta tehniline konsultant, kes aitaks nii projekteerimishanke kui hiljem ka ehitushanke läbi viimisel. Samuti tuleb enne toetuse taotlemist läbi viia üldkoosolek, kus otsustatakse ära nii rekonstrueerimine kui ka vajadusel laenuvõtmine. Samuti pakub KredEx võimalust kutsuda oma toetuse hal-

dur ühistu koosolekule. Tasub teada, et KredEx pakub 50% toetust projekteerimistööde, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi kulude hüvitamiseks. Pika kogemusega projekteerija ja tehnilise konsultandi Andrus Taliaru hinnangul on kõige olulisem samm otsustada, et maja tuleb korda teha ja protsessi alustada. “Kui korteriühistul on renoveerimise alustamise otsus tehtud, peaks esimene samm olema tehnilise konsultandi valimine ja palkamine. Selleks et leida tehniline konsultant, on vaja koostada hinnapäring ja selle juures ei maksa häbeneda kirja panna, kasvõi kohmakalt või natuke asjatundmatult, maja tehnilise olukorra kirjeldus. Isegi selline kirjeldus on parem kui mitte midagi. Kui konsultant on leitud, siis edasine pädev objekti kirjeldus on juba tema ülesanne,” julgustab Taliaru. Eelkirjeldatud rekonstrueerimise toetusele lisaks pakub KredEx korteriühistutele ka korterelamu laenukäenduse teenust, mis aitab siis, kui pank

vajab maja rekonstrueerimiseks võetava laenu puhul lisatagatist. KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul hoiavad maju terviklikult rekonstrueerivad ühistud praegu tänu toetusele kokku 40% tööde maksumusest ning nende investeering tasub end ka seevõrra kiiremini ära. Arvestades, et huvi KredExi toetuse vastu on suur, on tekkinud paratamatult ka järjekorrad projekteerimisele. Sellest tulenevalt peaksid korteriühistud arvestama piisavalt aega ehitustegevuse ettevalmistusperioodile, mille hulka kuulub Taliaru sõnul lähteülesande koostamine, projekteerimine, ehitustööde hanke korraldamine ja ühistu üldkoosolekul otsuste tegemine. Oma aja võtab ka KredExi tellitav ehitusprojekti ekspertiis. Kui aga alustada praegu planeerimise protsessi, võib arvestada, et umbes aasta jooksul jõutakse ka reaalse ehitustegevuseni.

Signe Kalberg

VEE- JA SOOJUSARVESTITE TAATLUSTEENUS Vee- ja soojusarvesteid tuleb perioodiliselt taadelda. Taatluskehtivusaeg on 5 aastat. (Alus: Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määrus nr 57 lisa p 4.1 ja p 4.2.) AS METROSERT PAKUB: teenus sõltumatust ja usaldusväärsest tipptasemel taatluslaborist; suuremate partiide puhul erikokkulepped teenuse hinna ja tähtaja osas; veearvestite (nn korteriveearvestite) väiksemate koguste korral taatlus KIIRTÖÖNA. AS Metrosert ei tegele arvestite demontaaži ja/või montaažiga. Arvestite vastuvõtt ja täpsem info AS Metrosert klienditeenindustest: TALLINN Teaduspargi 8, Tallinn; telefon 681 4811, 681 4812; tallinn@metrosert.ee TARTU Riia 181C, Tartu; telefon 730 2930; tartu@metrosert.ee JÕHVI Sompa 1A, Jõhvi; telefon 337 3060; johvi@metrosert.ee

www.metrosert.ee

Korteriühistute leht

Vana pingesüsteem vajab väljavahetamist Kõigile Tallinna korteriühistutele, kelle eluhoone on veel vanal pingesüsteemil (3x220 V), pannakse südamele viivitamatut vajadust minna üle uuele 3x230/400 V pingesüsteemile. Selleks pakutakse 50% toetust elektripaigaldiste renoveerimiseks. Ebakvaliteetne elektrivarustus või voolust sootuks ilmajäämine pole ainsad põhjused, miks tasub süsteem renoveerida – vanad elektripaigaldised võivad ohtlikud olla. Heikki Parve, sihtasutuse KredEx energiasäästu projektijuht, kui paljudele inimestele võiks elektripaigaldiste renoveerimise toetus huvi pakkuda? Elektrilevil on Tallinnas ligikaudu 10 000 klienti (ca 1400 hoonet), kes elavad vana pingesüsteemiga kodudes. Elektrilevi ei saa nendele hoonetele tagada kvaliteetset elektrivarustust. Samuti ei pruugi vana pingesüsteemiga elektripaigaldiste rikke korral vea likvideerimine olla võimalik ja maja võib jääda elektrita. Mis on selle toetuse eesmärk? KredExi pakutava toetuse eesmärk on hoonete üleviimine uuele turvalisemale pingesüsteemile. Selleks pakutakse osalist toetust elektripaigaldiste renoveerimiseks. Toetuse

määr on kuni 50% toetatavatest kuludest. Tööd tuleb teostada kaheksa kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsusest. Taotlejaks võivad olla Tallinna linna korteriühistud ja -ühisused ning väikeelamute omanikud, mittetulundusühingud, kelle hooneid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil, mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas. Kui suurt huvi on Tallinna korteriühistud selle toetuse vastu tundnud? 8. märtsi seisuga on toetust taotletud 73 hoone viimiseks uuele pingele, millest korteriühistuid on 51. Toetused jäävad vahemikku 600–10 000 eurot, keskmine toetus on 2500 eurot. 43 taotlust on esitatud hoonele, kus on kuni kümme korterit. Keskmine taotleja on 12 korteriga elamu. Kui suur on sellele meetmele mõeldud eelarve? Eelarve on 350 000 eurot. Toetust on eraldatud praeguse seisuga 179 000 euro ulatuses,

Foto: Eero Vabamägi

väljamakseid tehtud 95 000 eurot. Seega meetmes veel raha jätkub. Kutsume üles kõiki Tallinna korterelamute elanikke, kelle majades on vana pingesüsteem – praegu on võimalik saada uus elektrisüsteem toetuse abil poole odavamalt. Millised on olnud juba esitatud toetuse taotluste puudujäägid? Reeglina on taotlejatel olnud puudu mõni üksik vajalik dokument. Ühel juhul on taotlus ka tagasi lükatud, kuna tööd olid toetuse taotlemise hetkeks juba tehtud ehk ei vastanud toetuse tingimustele. Soovitame enne põhjalikult tutvuda toetuse tingimustega, mille leiab KredExi kodulehelt www.kredex. ee. Kogume oma klientidelt ka tagasisidet ning seni on kõik vastajad välja toonud, et maja (sh väga olulise osana selle elektrisüsteem) on vaja renoveerida, ja elektripaigaldiste renoveerimise toetus aitab vähendada elanike finantskohustusi. Mitmel juhul toodi välja, et kuna maja on väike, on toetus eriti oluline. Lisainfot toetuse kohta leiab aadressilt www.kredex.ee, samuti Elektrilevi klienditoe kaudu info@elektrilevi.ee või telefonil 777 1545.

Signe Kalberg

ABIKÕLBLIKUD ON JÄRGMISTE TEGEVUSTEGA SEOTUD KULUD: Ehitustööd vanal pingesüsteemil olevate korterelamu elektripaigaldiste üldosa asendamiseks nõuetekohase uue pingesüsteemi vastu, sealhulgas maanduse, peajaotuskilbi ja magistraalkaablite ehitamine korteriteni; üldvalgustuse toitekaablite ehitamine koridori ja keldri üldvalgustuse toite väljaehitamiseks; korterite elektripaigaldiste ühendamine elektripaigaldise üldosaga senistes ühenduskohtades; arvestite teisaldamine korteritest üldkasutatavasse ruumi (erijuhtudel teisaldamist ei toimu, kui nende paigaldamiseks puudub vaba pind). Ehitustööd vanal pingesüsteemil oleva väikeelamu peajaotuskilbi ja maanduse asendamiseks nõuetekohase pingesüsteemi vastu. Ehitustööde läbiviimiseks vajaliku elektriprojekti koostamisega seotud kulu juhul, kui ehitustööd teostatakse sama toetuse taotluse raames. Toetuse määr on kuni 50% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Maksimaalne võimalik toetussumma taotleja kohta on: • kuni kümne korteriga korterelamul kuni 300 eurot korteri kohta; • üle kümne korteriga korterelamul kuni 250 eurot korteri kohta; • mittetulundusühingutel kuni 7000 eurot kogu hoone kohta.

KredExi pakutava toetuse eesmärk on hoonete üleviimine uuele turvalisemale pingesüsteemile.

Korteriühistute leht

Üldkoosolek peab toimuma ühistu liikmetele ühel ajal Korteriühistu vormis tegutseva garaažiühistu põhikiri nägi ette üldkoosolekute pidamist eri liikmetele erineval ajal vastavalt koridoride kaupa. Kohus leidis, et põhikirjaga ei ole võimalik kehtestada korda, mille järgi võib üldkoosolekut pidada eri liikmetele erineval ajal. Kui üldkoosolekut võib pidada liikmetele erineval ajal, on põhikiri seadusevastane. See aga ei tähenda, et kõik liikmed peaksid viibima koosoleku ajal füüsiliselt samas kohas. Koosolek peab olema ajaliselt ja ruumiliselt liikmetele ligipääsetav ning ligipääsetavuse võib tagada ka elektrooniliselt, nt Skype’i abil. Juriidiliste isikute koosolekute pidamise peamine eesmärk on liikmete liikmeõiguse teostamise võimaldamine. Kui liikmetel pole võimalik pärast hääletamist otsuse tulemusest teada saada, on tegu sisuliselt kirjaliku hääletamisega, millele on seadus ette näinud ka rangema korra. Muuhulgas on võimalik kirjaliku hääletamisega otsuseid vastu võtta üksnes siis, kui poolt on hääletanud kõik korteriühistu liikmed. Rohkete liikmetega ühingute puhul on

Foto: Andres Putting

ÜLDKOOSOLEKU JUHTIMISE TEENUS • Üldkoosoleku juhtimise teenust ostetakse sisse eri põhjustel. Näiteks kui üldkoosolekul on arutusel mahukad juriidilisi nüansse sisaldavad päevakorrapunktid, nagu maja renoveerimislaenu võtmine, on vaja jagada rohkem infot. • Samuti on paljudele oluline, et koosolekut juhiks sõltumatu spetsialist. • Üldkoosoleku juhtimise teenus pole odav, kuid samas ka mitte ületamatult kulukas, jäädes 200– 400 euro vahele. • EKÜL-i liikmed saavad 30-protsendist hinnaalandust. Allikas: Urmas Mardi aga sellisel moel otsuste vastuvõtmine keeruline. Kui siiski ei ole võimalik kõikidele liikmetele koosolekust osa võtmist korraldada ning ka kirjalik hääletus on otstarbetu, näeb MTÜ-de seadus ette võimalust pidada volinike koosolekuid. Volinike koosolekute pidamiseks peab olema põhikirjaga ette nähtud üldkoosoleku asendamine volinike koosolekuga ning ka volinike pädevuse ulatus. Sellisel juhul tuleb põhikirjaga ette näha

ka volinike arv ja nende valimise kord. Tuleb tähele panna, et volinike koosolek ei saa otsustada enda pädevuse laiendamise või piiramise üle ning selleks tuleb kokku kutsuda üldkoosolek. Ka ei piira volinike koosoleku pidamise võimaldamine liikmete õigust kokku kutsuda üldkoosolekut. Allikas: Advokaadibüroo TEDER (tsiviilasi nr 3-2-1-89-16)

Signe Kalberg

Ruumid, mis on vajalikud kõigile, on kaasomandis.

Ühisomandis olevaid ruume võivad kõik kasutada Korteriomanik tegi ebaseaduslikke ümberehitustöid ja hõivas elamus ruumid, mis enne olid omanike ühiskasutuses. Teised korteriomanikud sellest ei teadnud ega andnud selleks ka oma nõusolekut. Korteriomanikult nõuti ruumide väljaandmist ebaseaduslikust valdusest. Kohus leidis, et sõltumata sellest, kas tegemist on kaasomandiga, korteriomanditega või on majas asutatud korteriühistu, kuulub maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei ole

ühegi korteriomandi reaalosa, kõigile korteriomanikele tervikuna mõttelistes osades. Seega on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste omanike kaasvaldust ja -kasutust. Tal on õigus nõuda teistelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi omanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige kahjustamata teineteise õigusi. Sarnane põhimõte sisal-

SEADUS ÜTLEB Asjaõigusseadus ütleb, et kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomandis on kortermajad, samuti ühel kinnistul asuvad eramud, mis ei ole jagatud reaalomandisse. Reaalomandis on korterelamute puhul see, mis jääb korteriuksest sissepoole. Ruumid ja asjad, mis on vajalikud kõigile, on kaasomandis. Iga korterivaldaja peab kõik ümberehitused kooskõlastama teiste kaasomanikega. Näiteks võib inimene oma korteris radiaatorit vahetada, kuid ühisest küttesüsteemist oma korterit teise küttesüsteemi ümber lülitada saab ainult kõigi kaasomanike nõusolekul.

dub ka korteriomandiseaduses. Kuni kaasomanikud ei ole ühise asja kasutamises kokku leppinud, lähtutakse korteriomanike huvidest. Kaasomandiks olevate ühiste ruumide kasutamisel kehtib kord, mille järgi on kõigil korteriomanikel võrdne õigus ruume kasutada. Üks kaasomanik ei või ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teha teistele takistusi. Allikas: Advokaadibüroo TEDER (tsiviilasi nr 3-2-1-175-15)

Signe Kalberg

OLMEPARASIITIDE JA NÄRILISTE TÕRJE Prussakad, sipelgad, lutikad, koid, kirbud, hiired, rotid

Tomson OÜ pakub oma teenuseid olmeparasiitide ja näriliste hävitamiseks. Kasutame preparaate, mis ei lõhna ja ei mõju kahjulikult inimeste ja koduloomade tervisele. SÕLMIN KA PIKAAJALISI LEPINGUID KORTERIÜHISTUTE JA ASUTUSTEGA.TEHTUD TÖÖDEL ON GARANTII. LEPI NAABRI(TE)GA KOKKU, SIIS ON HIND SOODSAM JA EFEKT PAREM!

Selle kuulutuse ettenäitamisel korteriühistule -10%

Korteriühistute leht

Kodused küttekulud normi

SISUTURUNDUS

Foto: Entigrena

Ilmselt oled tundnud niiskustunnet, mis tekib, kui sisened vanasse taluhoonesse, kus keegi pikalt elanud ei ole. Niiskus poeb hetkega naha vahele ja tahaks kiiresti värskema õhu kätte saada. Kui selline tunne tekib aga sinu koduseinte vahel, tuleks uurida, millises seisus on maja fassaad.

(ja peaks) huvi tunda, kes tuleb tellitud tööd tegema ja kui suur on töömeeste kogemus. “Kodulehtedelt näed tehtud töid või saad konsulteerida teiste ühistutega,” õpetab ta. “Uuri ettevõtte kohta lähemalt, sest ohumärke võib näha juba näiteks hinnapakkumist küsides.” Kui viimases on ilusti näha, kuidas ja mida tehakse ning kaasas ka sertifikaadid materjalide kohta, on tegemist pädeva ettevõttega.

See on sinu kodu Paneelmajade puhul on traditsiooniline viga see, et vuuk pole korralikult korda tehtud.

Kas tead, millal said üle vaadatud sinu maja vuugid või kui korras on ventilatsioon? Tihti on niiskus ja külmatunne koduseinte vahel seotud just nende kahe näitajaga. “Kui sein on niiskust täis, ongi ta üks külmasild,” teab ka 25 aastat tagasi vuugimehe ametis alustanud ja nüüd Eesti usaldusväärsemat vuugi-, ventilatsiooni- ja fassaaditöödega tegelevat firmat Entigrena juhtiv Aivar Grünthal. “Kõige lihtsam on seda ära tunda, kui näed, et aknaklaasile tekib niiskuskondentsi riba.” See on märk sellest, et sinu maja ventilatsioon ei tööta korrapäraselt ja paneelides on liigniiskus sees.”

Alati ei pea maksma tohutuid summasid

Ilmastik mõjutab igapäevaselt sinu maja korrasolu olenemata sellest, kas elad vanas paneelmajas või uues, paar aastat tagasi valminud hoones. “Eesmärk, miks me vuuke korda teeme, ongi see, et tuul ja vihm sinna enam sisse ei pääseks ning lisaks paigaldame ka ventilatsiooniavakesed vastavalt uusimale tehnoloogiale, et liigniiskus paneeli seest kätte saada,” räägib Grünthal. “Siis on paneel soojem ja küttekulud väiksemad.” Tihti usuvad korteriühistud, et kui majas on külm ja niiske, on esmaseks lahenduseks täis-

renoveerimine ja maja täielik soojustamine, aga tegelikult ei ole see alati kõige õigem tee. “Vahel piisab juba vuukide hermetiseerimisest ja korralikust ventilatsioonist, et oma küttekulud normi piiresse saada,” õpetab Grünthal ja lisab, et maja tuleb tervikuna vaadata ja siis otsustada, milline on kõige õigem lahendus. Ta tunnistab, et täna on kõige suurem probleem ühistu soov teha maja korda võimalikult odavalt. See aga tähendab, et kompromiss tehakse kvaliteedi arvelt ja tehtud vigade parandamine võib korteriühistule minna maksma kümneid tuhandeid eurosid. “Paneelmajade puhul

on traditsiooniline viga ka see, et vuuk pole korralikult korda tehtud,” teab ta. “Lihtsalt on löödud segukihikene maha ja määritud peale mastiks, millega tekib sama efekt nagu majale tõmmata kilekott pähe. Lõpptulemuseks korterites seinad hallitavad.” Entigrena teab, et kvaliteetset tööd ei saa teha odavalt. “Kui pakume 5–7 aastat garantiid, ei saa hoida kokku materjalide pealt,” tunnistab Grünthal. “Mida kõige odavam pakkuja teha saab? Kuskilt tuleb raha kokku hoida ja esimene, millelt seda teha saab, on materjal. Halvasti tehtud töö puhul tuleb võtta kõik maha ja

teha uuesti. Etigrena on aga ettevõte, kus töötavad diplomitega, koolitatud inimesed ja me suudame head kvaliteeti pakkuda. Kui teeme, siis ka vastutame tehtud töö eest. See, et välisfassaad sai korda tehtud, ei tähenda, et töö majas lõppeb. Andes 5 aastat garantiid, jälgime korda tehtud kortereid ning otsides seni lahendusi, kuni need leitud.”

Kuidas valida usaldusväärne töötegija?

Lisaks sellele, et Grünthal soovitab konsulteerida professionaalsete ehitajatega, tunnistab ta, et ühistu võiks

Maja fassaadi kordategemine parandab selle ilmet, mõjutades samal ajal suuresti ka hoone sisekliimat. “Kui inimene laseb laguneda oma hammastel, ei ole tal ilusat naeratust ja ka tervis pole korras. Majaga on täpselt samamoodi.”

Tel 503 9585 (Aivar Grünthal) info@entigrena.ee www.entigrena.ee

OÜ Maket Kinnisvara teostab

elamute ja äripindade haldus-, hooldus- ja ehitustöid

Korteriühistute leht

Põhu asemel PIR, saepuru asemel EPS Kui läbi aegade on kasutatud elamute fassaadide soojustamisel põhku, saepuru või makulatuuri, siis nüüd on soojustajate kõnepruugis EPS, PUR ja PIR. Korteriühistutele on fassaadide lisasoojustamine suur investeering. See tähendab, et enne tööde kavandamist ja teostamist tuleb tehtav väga hoolikalt läbi mõelda, et investeering end ära tasuks. Olenevalt maja ehitusviisist võib fassaadi soojustamisel energia kokkuhoid olla kuni 50%. Soojustamise abil on võimalik vähendada soojuskadu hoone seinte kaudu 4–5 korda. “Viimastel aastatel on enamlev inud välisseinte soojustusmaterjalideks vahtpolüstüreen (EPS), tuntud ka nimetuse all vahtplast, penoplast jne, samuti soojustusvillad (kivi, klaas). EPS-i materjalide vallas on uusimad nn Silveri tooted, millel on tänu grafiidile materjali koostises parem soojusisolatsioonitegur, võrreldes valge EPSiga,” ütleb AS Reideni Plaadi müügijuht Teet Vare. Tänapäevaste soojustusmaterjalide puhul on määravaks nii soojusisolatsioonivõime, kasutusmugavus kui ka hind. Vare sõnul ei ole soojustusmaterjalid eriti muutunud, küll aga on karmistunud,

ja lähitulevikus karmistuvad veelgi, nõuded hoonete soojusisolatsioonile. “EPS-i kasutatakse erinevates karkasskonstruktsioonides, katuste ja katuslagede, põrandate ja välisseinte soojustamiseks, samuti vundamentide ja maasiseste ehitiste külmakaitseks,” loetleb Vare isolatsioonimaterjali kasutusvõimalusi. EPS-i on lihtne töödelda ja paigaldada. Materjal on keemiliselt vastupidav hapetele ja leelistele, ei ohusta tervist ja keskkonda ning säilitab oma head omadused kogu ehitise kasutusea jooksul. “EPS on halb elektrijuht ja hea soojusisolaator. Kerge ja puhas toode, mis talub suurt mehaanilist koormust. Oluline on seegi, et materjal ei loo soodsaid kasvutingimusi mikroorganismidele ega taimedele,” lisab Vare.

PIR ja PUR

Rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets Eesti Varaehitus OÜ-st märgib, et tänapäeva tõhusaim vahend

Foto: Raivo Tasso

Soojustamise abil on võimalik vähendada soojuskadu hoone seinte kaudu 4–5 korda.

EHITISE SOOJUSKADU SOOJUSÜLEKANDE TÕTTU Hooneosa Pinnamaht kogu välispinnast, % Ülemise korruse lagi / katus Fassaad Aknad ja uksed Keldrilagi

33 22 12 33

Eramu Soojuskadu soojusülekande tõttu, % 30 21 32 17

Viiekordne elamu Pinnamaht Soojuskadu kogu välis- soojusülekande pinnast, % tõttu, % 15 61 9 15

10 51 34 5 Allikas: Eesti Maalrite Liit

m aj a s o oju s t a m i s ek s on polüuretaansoojustus (PUR), millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ja muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad kulutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks, olles seega ideaalne lahendus näiteks passiivmaja ehitajatele. Õ u e m e t s a s õnu l s a a b polüuretaansoojustust kasutada nii seinte kui ka katuste soojustamiseks, nii maa peal kui ka maa all ning nii suvel kui ka talvel. PUR-vaht pihustatakse soojustatavale pinnale või süstitakse seintesse pisikeste puuritud augukeste kaudu. Soojustuskiht vajub vedeliku kujul augu põhja, täites paisudes järk-järgult ära tühimikud ja õhuvahed. Polüuret aansoojustus hoiab majaseina suhteliselt õhukese, kuid väga õhukindla ja soojapidavana, samal ajal kui traditsiooniliste soojustusmaterjalide ladumine ajab seinad oluliselt paksemaks ning n-ö uputab aknad fassaadi ära. Meetod ei riku sise- ega välispindu ning on süstitav telliskiviseintesse, paneelidesse ja müüritistesse, mis ei ole tuulekindlad, või isegi kipsplaatide taha ka kaldlagedes ja

seintes. Materjal on niiskus-, vee- ja tuulekindel ning sobib ka torude soojustamiseks maa sees. Vaht nakkub väga hästi erinevate pindadega. PIR-i soojustusplaate soovitatakse kasutada betoonseinte, plokkseinte ja puitsõrestikseinte soojustamiseks. Nendega saavutatakse konstruktsioonide parim õhupidavus, mis on kriitiline faktor välispiirde soojapidavuses. Ruumala OÜ kodulehelt võib lugeda, et PUR/PIR (polüuretaan/polüisotsüanuraat) isolatsiooniplaat on loodussõbralik materjal, mille valmistamiseks ei ole kasutatud CFC ja HCFC gaase ega kiudaineid. PUR-i või PIR-i jäik vaht torkab silma erakordselt madala soojusjuhtivusega ja pakub seega optimaalset soojustust minimaalse paksusega. Võrreldes tavalise soojustusmaterjaliga on võimalik hoida kokku ligikaudu 40% materjali paksusest. Selle arvel suureneb kasutatava ruumi maht. PUR-i/PIR-i jäika vahtu toodetakse ehitusmaterjali tulekindluse klassiga B2 – see ei hõõgu, ei sula leekides ja ei lagune tükkideks langevate põlevate tilkadena.

Signe Kalberg

SOOJUSTA TARGALT, SOOJUSTA

POLÜURETAANVAHUGA

Polüuretaanvaht (PUR) on levinuim ja tõhusaim soojustusmaterjal Euroopas ja nüüd juba ka Eestis. PUR vaht on kahekomponentne pritsvaht, mida paigaldadatakse spetsiaalse masinaga ning mille tagajärjel vaht tardub täielikult 20-30 sekundi jooksul ja on koheselt kasutamiseks valmis. PUR-isolatsioonivaht nakkub kõigi ehitusmaterjalidega ning täidab ehitise kontruktsioonides kõik tühimikud, praod - nii saavutame erilise soojapidavuse ja täieliku külmasilla-vaba ehitise, alandame küttele ja jahutusele minevaid kulutusi. See on hea lahendus muuta maja pasiivmajaks.

KUHU SOBIB PUR VAHT Poluüretaansoojustust (PUR) saab kasutada kõikjal - nii seinte kui ka katuste soojustamiseks, nii maa peal kui ka maa all, sest vaht on täiesti veekindel. PUR-vaht sobib kõikidele uutele ja renoveeritavatele majadele, seda võib paigaldada soojustatavale pinnale pihustamise teel või süstimise meetodil, kus täidetakse kõik tühimikud. PUR-vaht sobib suurepäraselt kõikjale - maja vundamentidele, soklitele, katusetele, lagedele, sarikate vahele, aga ka mahutite, metallangaaride ning vanade majade soojustamiseks. Maja soklite, vundamentide ja maakeldri soojustamiseks piisab vaid vahuga soojustamisest, pole vaja paigaldada lisahüdroisolatsiooni ning pinnase võib otse vahu peale paigaldada.

TOODAME KA TEISALDATAVAID KONTEINERSAUNAMAJU!

MIKS EELISTADA PUR-VAHTU TAVASOOJUSTUSELE PUR-isolotsioonivahud jagunevad kahte põhigruppi: suletud pooridega ja avatud pooridega vahud. Avatud pooridega vaht koosneb pisikestest vahupooridest, mis ei ole täielikult suletud. Selline vaht on suletud pooridega vahust nõrgem ning soojapidavus on samaväärne villa või polüstürooliga (penoplastiga). Avatud pooridega vaht sobib maja sissetöödeks. Suletud pooridega vahu eeliseks avatud pooridega vahu ees on tema veekindlus. Materjal ei ima vett, samas laseb veeaurul diffusiooni teel liikuda. Suletud pooridega vaht ei lase läbi tuult - see ei vaja täiendavalt tuule-ja aurutõkke paigaldamist, mis omakora aitab kokku hoida ehituskuludelt. PUR vaht on pea kaks korda soojapidavam kui traditsiooniline soojustus, vana maja renoveerides ei pea olemasolevaid seinu tegema paksemaks, vaid piisab vana soojustuse eemaldamisest ja sama paksu soojustusega saavutatakse üle kahe korra soojapidavam maja. Uusehitiste puhul võib paigaldada poole õhema PUR-vahust soojustuskihi, et saavutada traditsioonilise soojustusega samaväärne soojapidavus, samas tekivad oluliselt õhemad seinad ning sisepinnas olulist kokkuhoidu (näiteks 100m2 maja puhul võidetakse üks 10m2 tuba lisaks). Mõlemad materjalid sisaldavad hallitus ja seente kasvu tõrjuvaid lisandeid. Pur-isolatsioonivahud on inimesele ja keskkonnale täiesti ohutud.

Tel. +372 5683 1484 • info@eestipuitmaja.ee www.eestipuitmaja.ee

Korteriühistute leht

SISUTURUNDUS

Katusepollar tagab katusel turvalisuse Katusel töötavate või liikuvate inimeste ohutuseks on oluline kasutada selleks ette nähtud katusepollareid. Eestis pole katusepollarid veel kohustuslikud, aga on heameel tõdeda, et üha enam kinnisvaraarendajaid ja -omanikke, aga ka riigiasutusi neid kasutab, sest ohutusse ja turvalisusesse tasub investeerida. Katusepollarid liigitatakse olemuselt kerg- või massiivpollariteks. Veel on olemas ajutised kinnituspunktid ja -süsteemid. Kergpollarid valmistatakse põhiliselt roostevabast materjalist ja neid kasutatakse ainult inimeste turvamiseks. Kergpollarite ühe süsteemiga saab turvata korraga kuni kolme inimest. Massiivpollarid valmistatakse terasest ja on kaetud korrosioonikaitsekihiga. Massiivpollareid kasutatakse nii inimeste turvamiseks kui ka seadmete, reklaamide ja muude paigaldiste kinnitamiseks katusel.

Katusel võib eksida ka proff

Katusel olles võib inimene kaot ada ohu- ja kohat aju ning tasakaalu isegi siis, kui ta töötab katustel iga päev. Lisaks võib alt vedada heitlik ilm, teadvusekaotus, aga ka inimlik lihtne libisemine või kukkumine. Seda enam, kui katusel peab tegema pingutust nõudvat tööd. Evari Ehituse juhataja ja vastutava spetsialisti Rein Kala sõnul peaks katusepollareid kasutama juba siis, kui kõrgus on kaks või rohkem meetrit. Turvaseadmed peavad olema ehitatud ja reguleeritud nii,

et kukkuv inimene ei puutuks kokku all oleva tasapinnaga. Ohutu kukkumise tarbeks ei tohi kasutatava turvaköie vaba lõtk olla üle kahe meetri.

Sertifikaat tagab kvaliteedi

Sertifitseerimata turvavarustuse kasutamine katustel võib viia üliohtlike tagajärgedeni. Ehitusettevõtjatelt nõutakse turvavarustuse kasutamist ja enamasti seda korrektselt ka täidetakse, kuid katusepollareid läheb vaja muudelgi ametipostidel: aknapesijatel, korstnapühkijatel, katuseparandajatel jne. Üldiselt on pol-

lar vajalik kõig i katusel liikujate tur valisuse tagamiseks. Kõiki tehases valmistatud pollarite partiisid katsetatakse laborites ja iga pollar tähistatakse tehase sertifikaadi märgisega, tagades kvaliteedi. Turvasüsteemi paigaldamisel pannakse sellele ka vastav silt, millele märgitakse peale tehase andmete ka turvasüsteemi paigaldaja andmed ja paigaldamise aeg. Sertifitseerimata katusepollarite kasutamine on väga ohtlik, sest pollarite valmistamise kvali-

teet, neile lubatud koormus, pollarite käitumine koormuste rakendumisel on teadmata.

Kuidas ohutuses veenduda?

Kala sõnul tuleb katusepollarid paigaldada ehitusprojekti järgi – nii arvestatakse konkreetse pollari valmistanud tehase paigaldusjuhendit. Pollari paigaldusviis sõltub alusest, kuhu pollar paigaldatakse, sest erinevatele alustele valmistatakse eri kinnitusviisiga pollareid. Pollaritega on kaasas spetsiifilised kinnitusvahendid

ja seetõttu võib kogu süsteemi paigaldada ainult selleks väljaõppe saanud meister. Turvasüsteeme peab ka regulaarselt kontrollima ja vajadusel korrastama. Pollarid on heaks abimeheks ka katusel erinevate objektide paigaldamiseks – töö sujub kiiremini ja mugavamalt. Õigus pollareid paigaldada on firmal OÜ Evari Ehitus. Uuri lähemalt www.evari.ee/teenused või küsi evari@evari.ee.

KORTERIÜHISTUTE HANKED hanked.korteriyhistu.net

PAKKUMINE: korteriyhistu.net/EPL Korteriyhistu.net abiga on kõik andmed ühes kohas ja igalt poolt kättesaadavad • Majade ja korterite andmed • Korteriomanike telefonid • Võlglaste nimekiri • Koosolekute protokollid Foto: Taaniel Malleus