Korteriüistute leht

Korteriühistute leht Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projekti juht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, 680 4629

Detsember 2013

Saksa ventilatsioonisüsteemid inVENTer Eesti korterelamute renoveerimisprojektides InVENTer Öko-Haustechnik lokaalseid ventilatsiooniseadmeid on Eestis kasutatud varsti juba üle 90 kortermaja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisel (millest igaüks on pälvinud KredEx 35% toetuse).

Toomas Kolk InteliVENT OÜ juhatuse liige InVENTer ventilatsiooniseadmed võimaldavad hõlpsasti luua korteris kõrge energiatagastusega ventilatsioonisüsteemi, kasutades selleks seejuures ülimalt säästlikult elektrienergiat (17 kWh aastas ühe seadme kohta).

Süsteemi tööpõhimõte on lihtne Iga eluruumi välisseina puuritud kanalisse seatakse vähemalt üks inVENTer-seade.

Ruumi seinal näeb elanik vaid plafooni ning välisseinal seadme väliskatet. Igasse korterisse paigaldatakse paarisarv seadmeid – nt ühe- ja kahetoalisse kaks, kolme- ja neljatoalisse neli tükki.

Kui süsteem tööle lülitub, hakkavad igas korteris pooled inVENTerid värsket õhku tuppa puhuma ning pooled reostunud toaõhku välja tõmbama, kusjuures alarõhku ei teki, sest sisse ja välja puhutakse ühepalju õhku. Iga 70 sekundi tagant seadme puhumissuund muutub. Sellise n-ö „pendeldamisega“ salvestatakse väljapuhkeõhus olev toasoojus soojusvahetisse ning kui väljapuhe vahetub sissepuhkega, kandub kärge salvestunud soojus sissepuhkeõhku. Soojustagastus toimib ülimalt tõhusalt isegi –20 °C välistemperatuuri korral (soojustagastus 70–91 %).

Kogu süsteemi juhib spetsiaalne juhtautomaatika, mida on võimalik valida kas igale korterile eraldi või kogu maja jaoks. Viimane variant lubab süsteemi hõlpsasti juhtida välistemperatuurist sõltuvalt või koguni hoone automaatikasüsteemi kaudu.

Lokaalsete, nn pendeltüüpi, ventilatsioonisüstee-

mide võidukäik tuleneb suurel määral lahenduse lihtsusest ja energiasäästlikkusest. Peamiseks olemasolevasse kortermajja energiatagastusega ventilatsioonisüsteemi rajamise alternatiiviks olev soojuspump meetod kasutab jääksoojuse tagasi küttesüsteemi transportimiseks kallist elektrienergiat, käitades sellega soojuspumpade kompressoreid. Tulenevalt energiaturgude avamisest, on elektrienergia 1 MWh hind Eesti suuremates asulates võrreldes kaugkütte 1 MWh hinnaga kohati juba 2 korda suurem. Seega säästetakse küll energiat, kuid kallis elekter sööb kaugkütte kulude säästu lihtsalt ära.

Kahe analoogse tööde kogumahuga rekonstrueeritud hoone võrdlus: Tallinn, Sõpruse pst 244 Ventilatsiooni energiatagastus soojuspumbaga

olevate väljatõmbelõõride kontrolli alla võtmine vähendab oluliselt korstnaefekti mõju inVENTer ventilatsiooniseadmetele.

Lisavõimalusena on tootja poolt samuti ette nähtud nö külmakaitse automaatika, mis sissepuhkeõhu temperatuuri liigsel alanemisel lülitab ventilaatorid fikseeritud ajaks vaid väljatõmbe tsüklisse, laadides seeläbi täiendavalt soojusakumulaatorit.

Toimib ka karmi pakasega

Kogemused näitavad, et tavaolukorras suudab inVENTer-süsteem edukalt Allikas: Tallinna Tehnikaülikool, Sõpruse pst 244 korterelamu tehnosüsteemide toimida ka kõige karmima energiaefektiivsuse analüüs, Tõnis Klaas magistritöö 2013 mai Eesti pakasega. Mõningaid probleeme on esinenud Elva, Tartu mnt 27C Ventilatsiooni energiatagastus inVENTer siis, kui süsteemi esmaventilatsioonisüsteemiga käivitus on toimunud väga külma ilmaga.

Kui ruumid olid varem halvasti ventileeritud ning ruumiõhk seetõttu väga niiske, võib õhus olev veeaur kondenseeruda ja ventilaatorilabadel külmuda (seade hakkab „klõbiSoe ei lähe sema”). Siis on vaja soojusmajast välja vahetikassett välja võtta, Pendel-tüüpi ventilatsioolasta toas üles soojeneda nisüsteem ei luba lihtsalt ning pärast selle tagasipasoojal majast välja minna. nemist süsteem uuesti käiSamal ajal elektrienergia vitada, seades ventilaatori Allikas: KredEx Lõuna regiooni lepinguline konsultant Tõnu Jõesaar, Termopilt Tartu OÜ, tarve olulisel määral ei pöörlemissageduse hästi ettekanne 2013 jaanuar muutu. Samuti on sooväikeseks. Mõne aja pärast juspumbaga energiatagastoaõhu niiskus normaliseetuse lahenduse miinuseks rub ning probleeme enam keerulised hüdraulilised ja meh- kõikidel alternatiivsetel lahen- standardselt ette kõikidele kor- ei teki. Soojusvahetile annab haanilised süsteemid, mis kõik dustel, ka omad kitsaskohad. termajadele. tootja kümneaastase garantii, nõuavad hooldust. Pendel-tüüpi Liiga intensiivset sissepuhet vähemalt sama pikk on ka ventiTulenevalt äärmiselt maventilatsiooniseadmete hooldus- dalast kasutatavast elektrilisest (ja vähem intensiivset väljatõm- laatori arvestuslik tööiga. vajadus on märksa tagasihoidli- võimsusest, mis omakorda on met) võib kõrgematel kortermaMõnda korteriomanikke on kum ja enamikele korteriomani- madalate kasutuskulude eeldu- jadel esimestel korrustel põhjus- häirinud õhu liikumisega kaasnev kule lihtsasti mõistetav. seks, võib esineda perioode, kus tada ka hoone ebatihedustest ja heli (tugevus ventilaatori väikeVõrreldes kahe analoogse ventilatsioonisüsteemi jõud ei olemasolevatest lõõridest tule- se pöörlemissageduse korra küll tööde kogumahuga rekonstruee- käi üle tuule põhjustatud õhu- nev võimendatud korstnaefekt. vaid 19 dBA). Seda tuleb ette väiritud hoomet Elvas ja Tallinnas liikumistest. Nii tekkiv intensiiv- Rekonstrueerimisprojekti käigus kestes magamistubades, kus helil (vt graafikud), on märgata suur sem sissepuhe jahutab liigselt nähakse ette lisaks eluruumi- ei ole võimalik ruumis piisavalt ernievust energiasäästus. Mõle- soojusakumulaatorit ja võib põh- desse paigaldatavatele inVENTer sumbuda. Sellisteks puhkudeks ma hoone puhul on energiakulud justada külmi õhuvoolusid toas. ventilatsiooniseadmetele ka van- pakub tootja täiendavaid mürataandatud keskmisele ehk nor- Tootja poolt on ette nähtud spet- nitubade ja WC-de väljatõmbe summuteid, mis aitavad ruumimaalaastale ja energiahindade siaalsed tormikaitsed, mis paigal- ventilatsioon. Selleks sobivad müra hoida kontrolli all. Praktika muutumisest tingitud mõju ei ole datakse seadme väliskatte alla ja madala müratasemega seinaven- näitab, et neist on tõesti abi. Süsarvesse võetud. mis aitavad olukorda kontrolli all tilaatorid, mida on võimalik pai- teem on äärmiselt paindlik ning Loomulikult on inVENTer hoida. InteliVENT OÜ poolt nä- galdada olemasoleva vana ven- sobib nii kolme kui ka 130 korteventilatsioonisüsteemil, nagu hakse antud lahendus Eesti turul tilatsioonilõõri avasse. Olemas- riga majale.

Pidev arendus ja täiendamine InVENTer Öko-Haustechnik Gmbh, eesotsas insener Peter Moseriga, on keraamilise soojusvahetiga pendel-ventilatsioonisüsteemi leiutaja. Nagu iga geniaalne leiutis, on tänaseks ka inVENTer ventilatsiooniseadmele leidunud arvukalt kopeerijaid. Olgugi, et süsteemi geniaalsus peitub tema lihtsuses, leidub tootearenduses lõputult nüansse, mis moodustavad toimiva terviku vaid pikkadele kogemustele rajatud töö tulemusena.

Mitu tootetäiendust on tänaseks juba sündinud otseselt Eesti turu tagasisidest tulenevalt, mis näitab ilmekalt tootja paindlikkust ja valmisolekut pidevaks parendamiseks ja täiendamiseks.

Aasta 2014 on toomas inVENTer ventilatsioonisüsteemidele palju innovaatilisi uuendusi nagu näiteks suurendatud pinnaga soojusakumulaator, intelligentne ventilaator, tuulekindel väliskate ja veel palju muud.

Samuti tuuakse peatselt turule uus seade nimega inVENTer 12 ning uuendatud versioon seadmest inVENTer Twin. Juba on saadaval uued dimmer tüüpi kontrollerid ZR8D ja ZR10-D, mis lubavad juhtida ventilatsioonisüsteemi töö intensiivsust läbi sujuvalt.

InVENTer-ventilatsioonisüsteem on praegu töökindlaim ja lihtsaim viis kortermajade energiatagastusega ventileerimiseks. Selle süsteemiga varustatud täisrenoveeritud hoonetes on dokumenteeritud kuni 50–60 % suurust küttekulude kogusäästu.

OÜ InteliVENT Kotkapoja 2a-6, Tallinn Tel +372 6840937 www.intelivent.ee info@intelivent.ee

Korteriühistute leht

2

Maaomanikel on õigus oma maal liiklust korraldada

Foto: Vivika Veski

Pole sugugi harv vaatepilt, kus kortermajade juurde on püstitatud võõrastele sissesõitu või parkimist keelavad märgid.

Kristiina Viiron

Inimesel, kes sel majas ei ela, võib ju harja punaseks ajada, kui ei tohigi autoga treppi sõita või kui külla minnes tuleb masinale koht mujal leida, aga eratee omanikul on õigus oma maal liiklemist korraldada.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain osutab kortermaja territooriumile liiklusmärkide paigaldamise asjus kahele seaduseparagrahvile. Esiteks teeseaduse § 5 lõige 2-le, mis ütleb, et eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal.

Teeseaduse § 25 lõige 4 aga ütleb, et eratee omanik korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. „Seega otsustab erateel liikluskorraldusvahendite paigalduse eratee omanik,” märgib Pain. Sealjuures ei pea eratee omanik – kortermaja maatüki puhul on tegu kaasomandiga – liiklusmärkide paigaldamist

ühegi ametiasutuse, näiteks vallavalitsusega kooskõlastama ega selleks luba küsima.

Eesti korteriühistute juhatuse liige Dagmar Mattiisen soovitab siiski kohaliku omavalitsusega nõu pidada, välistamaks, kas ehk ei ole erateele seatud servituuti, mistõttu võib-olla ei olegi soovitud liiklusmärgi paigaldamine võimalik.

Et ikka ise läbi pääseks Eesti teeliikluses kasutatavad liiklusmärgid ja nende kasutamise korra kehtestab Eesti standard EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Nimetatud standard paneb muu hulgas paika ka, millisest materjalist peab olema märgi post, tahvel jms. Seega näiteks vineerist või plastist valmistatud liiklusmärk on kehtetu, kuna ei vasta neile standarditele, sest liiklusmärgi alus peab olema valmistatud nõuetele vastavast alumiiniumist või tsingitud terasplekist.

Vaatama peab sedagi, et ühistu iseendal näiteks sissesõitu või parkimist ära ei keela.

Kui paigaldada liiklusmärk 331

Kortermaja elanikel on õigus oma maal liiklust oma äranägemist mööda, aga seadusega kooskõlas korraldada. „Sissesõidu keeld” (nn telliskivi), mis keelab kõigi sõidukite edasisõidu, ei tohi märgi alt läbi sõita ka majaelanikud ise.

Erandid pannakse Paini sõnul paika lisatahvlitega 891 a ja 891 b, mis teatavad, et märk ei kehti tahvlil kujutatud või nimetatud sõiduki kohta. Tahvlil (891a) peaks olema kujutatud sõiduk, mis tohib märgi alt läbi sõita (näiteks sõiduauto vms) või

teksti kasutamise korral (891b) peaks olema sõna „sõiduk”. „Näiteks juhul kui korteriühistu väljastab lubasid, siis tekst võiks olla: „Välja arvatud sõiduk KÜ … loal (või loaga),” selgitab Pain.

Otsuse liiklusmärkide paigaldamise kohta võtavad vastu majaelanikud. Dagmar Mattiiseni sõnul on parkimise korraldamiseks vajalik kõigi korter-

elanike koosolekul langetatud otsus, et ühegi korteriomanike huve ei riivataks.

Edasisõitu keelava märgi paigaldamise üle võib otsustada ka ühistu üldkoosolekul.

Ettepanek kohalikule omavalitsusele Ent, mida hakata peale siis, kui tegu ei kortermajale kuuluva maaga, kuid majaelanikud

leiavad, et kehtiv liikluskorraldus vajaks muutmist. Näiteks juhul, kui maja eest läheb läbi sõidutee ning majaelanikud sooviksid, et seal sõidetaks piiratud kiirusel. Või kui majaesise pargivad umbe lähedalasuvas kaupluses, haiglas või mõnes muus asutuses käivad inimesed.

Näiteks küsib internetipõhises nõuandekeskuses www. vastused.ee ühe kortermaja elanik, mida peale hakata, kuna nende maja juures asuval ja linna hooldataval parklas ja sissesõiduteel pargivad oma masinaid pidevalt lähedal asuvat haiglat ja lasteaeda külastavad inimesed, ehkki mõlemal asutusel on ka oma parkla olemas. Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat Maano Saareväli märgib vastuses, et kui nimetatud parkla ja tee kuuluvad linnale, siis on linnavalitsusel õigus sellel teel ja parklas kehtestada asjakohaseid parkimispiiranguid ja paigaldada vastavaid liiklusmärke. Sirk tõdeb, et omal algatusel linn seda tõenäoliselt ei tee. „Et linna tähelepanu Teie poolt esile tõstetud kitsaskohtadele juhtida, tuleb esitada neile vastav selgituskiri ja taotlus olukorra lahendamiseks.

See käivitab haldusmenetluse, mille käigus otsustatakse siis liikluskorralduse muutmise/ täiendamise küsimus ja võimalused,” soovitab Sirk.

Vastates on lähtutud teeseaduse paragrahvi 25 lõikest 23, mis ütleb, et valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks.

16 aastat ja 400 ühistut! Küsige pakkumist!

Korteriühistute leht

3

Korteriühistute sunnitud moodustamine pole parim lahendus Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul peab uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus olema arusaadav miljonile inimesele Eestis.

Vilve Torn

Riigikogus läbis esimese lugemise uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Väga oluline sündmus jäi piisava tähelepanuta, kuigi puudutab väga paljusid?

Eestis elab ligikaudu miljon inimest kortermajades, kuid pärast selle seaduse esimest lugemist läbis meediat kahjuks ainult üks sõnum – nendes kortermajades, kus seaduse jõustumise ajaks (ehk 1. jaanuar 2018) korteriühistut moodustatud ei ole, loob selle riik. Muud esile ei tõstetud. Tegelikult on praktikast tulenevaid olulisi täiendusi veelgi. Eesti korteriühistute liit (EKÜL) ei ole vastu korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse ühendamisele, kuid silmas tuleb pidada kehtivat korteriühistute positiivset praktikat ja eelnõus tuleb seda selgelt arvestada.

See kõige olulisem meediat erutanud punkt – kohustuslikud korteriühistud? Mida sellest arvata?

Pealesunnitud asjad ei hakka korralikult tööle – see on vana tõde. Ühegi kortermaja elanikud ei taha tegelikult, et ühistu moo-

dustatakse sundkorras ja sellele määratakse juhatuse liige, kes pole selles majas kunagi elanud ja keda ta üldse ei tunne. Ideaalis teevad majaelanikud ühistu moodustamisel koos- ja selgitustööd. Nad saavad aru olulisematest õigusaktidest, suhtlevad omavahel ja loovad siis oma ühistu – see ongi ühistegevus. Ja majale valitakse juhatus, keda elanikud teavad-tunnevad-usaldavad.

Selle uue seadusepunkti valguses võetakse see võimalus siis justkui ära?

Jah. See on suur murekoht.

Korteriühistu moodustamine peaks olema demokraatlik otsus, kus elanikud saavad ise otsustada. Ma ei poolda seda, et riik loob sunniviisiliselt korteriühistu, kus inimene enam eriti kaasa rääkida ei saa. Uue seaduse kohaselt tekib justkui kaks erinevat ühistut: ühed, mis tekivad korteriomanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisiliselt ning mida hakkavad haldama kinnisvarahoolduse ettevõtted, nende juhid on ka ühistu juhatuses. Sellega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toi-

mimispõhimõtetest neil aimu eriti pole. See on tagasiminek.

Justiitsminister ütles pärast seaduse esimest lugemist, et kui riik loob korteriühistu, ei pea selle loomise eest maksma juristidele konsultatsioonitasu, kandeavalduse eest notaritasu, kande tegemise eest riigilõivu.

Kes ei tahaks siis kokku hoida?

See on eksitav info. Kui tavaelanik seda sõnumit loeb, mõtleb ta kohe juristidest-notaritest kuuldes, et ühistu loomine on nii kallis ja parem ongi, kui tema selle eest maksma ei pea.

Korteriühistu loomine maksab tervele majale praegu ehk paarkümmend eurot ja see summa tuleb tasuda riigilõivu registrisse kande tegemise eest. Rohkem kulusid ühistu loomisega ei kaasne. Lisaboonusena saavad majaelanikud hoopis ise valida endale meelepärase juhatuse, keda nad usaldavad.

Seega, riik ei peaks sundima, vaid võiks appi tulla.

Kui riik tahaks tõesti aidata, võiks selle sunnismaisuse asemel hoopis nelja aasta vältel, mis seaduse jõustumiseni jääb, korteriühistute loomise tasuta teenuseks muuta. Selleks tuleks küll muuta riigilõivuseadust, aga see oleks suur stiimul ühistute loomiseks.

Teine ja kolmas lugemine on veel ees. Mis saab siis, kui see kohustuslik korteriühistute moodustamise punkt kehtima jääb?

Minu soovitus – moodustage ühistud ära enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb. See on ainuõige tee ja nii saate ise kontrolli asjade üle. Pärast on väga keeruline ennast asjadega kurssi viia, kui sul on juriidilisest isikust valitseja, keda sa varem näinudki pole. Teisalt, astuge EKÜL-i liikmeks. Nii saab iga korterelamut kus iganes Eestis kõikvõimalikul moel aidata. Nõustame praegu Ukrainas ja Valgevenes ühistuid ja nende suurim probleem ongi see, et neil pole katusorganisatsiooni, kelle poole pöörduda.

Eestis on EKÜL seda tuge pakkunud 17 aastat.

Teeb mõni muu säte veel muret?

Viivise nõue, mis on võlglastega võitlemisel väga tähtis.

Viivise suurus peaks jääma selliseks, nagu see praegu on – 25,5% aastas. Uus seadus tahab seda kolm korda väiksemaks teha. Kui võlgnik näeb, et tema viivis on olematu, ei maksagi ta võlga ja lööb käega. Nii kaob igasugune sund. Me peaks võitlema ikka selle eest, et võlgnikke oleks vähem. Praegune kehtiv korteriühistuseadus aitab tagada vastutustundlikku maksedistsipliini, sest võlgnikud on ühistus väga suur probleem. Teine murekoht on see, et uue seaduse kohaselt kaob põhikirja kohustuslikkus.

Aga eelnõu ütleb ju, et põhikiri pärsib seaduste lugemist?

Suurem osa kortermajaelani-

Foto: Terje Lepp

Urmas Mardi sõnul tuleks korteriühistud enne ära moodustada, kui riik seda sunniviisiliselt teeb. kest ei suuda isegi parima tahtmise juures keeruliste paragrahvide rägastikust end läbi süüa.

Põhikiri on aga lihtsamalt loetav ja arusaadavam kui seadused ning aitab omavahelisi suhteid oluliselt leevendada Seega on põhikiri ühistu töös väga oluline. Mul on raske mõista, miks peab juurutama üldisest ühinguõigusest erineva üldpõhimõtte ja seda korteriühistute peal katsetama? Loodan väga, et põhikiri jääb kehtima ja näidispõhikirja töötab välja justiitsministeerium. Ühe sätte kohaselt pole vaja kuni kümne korteriomandiga majal enam valida juhatust ja raamatupidamine on kassapõhine?

Selline seadusest tulenev regulatsioon seab ohtu tehingute tegemise, sest on omistatav seltsingule, mitte juriidilisele isikule. Kahjuks pole me siiani

saanud ka vastust, millisest analüüsist tuleneb just maagiline arv 10? Esitasime selle küsimuse ka riigikogu õiguskomisjoni esimehele.

Rõõmustavaid punkte on ju ka?

Ikka. Võtame või selle tavalise jääpurika-näite. Praegu saab kahjukannataja ise valida ükskõik millise korteriomaniku, kelle vastu ta kahjunõude esitab, kui talle jääpurikas pähe kukub või see tema autot mõlgib. Uue eelnõu kohaselt tuleb edaspidi selline nõue esitada korteriühistu vastu. Ja see punkt peaks kindlasti varem jõustuma kui aastal 2018. Samas ei tähenda see punkt kindlasti seda, et korteriomanikud või ühistu ei pea enam vastutama oma rõdupiirete, katuste või karniiside korrashoiu eest. See punkt ei vabasta kedagi vastutusest.

Kvaliteetne ja usaldusväärne

RAAMATUPIDAMINE KORTERIÜHISTUTELE 

Kõik, kes sõlmivad meiega lepingu veel sellel aastal, SAAVAD 2 ESIMEST KUUD TASUTA! 

Korteriühistute Raamatupidamise OÜ www.korteriyhistu24.ee piia@korteriyhistu24.ee Tel 5348 1347

Korteriühistute leht

4 Foto: Rene Suurkaev

Kortermajade küttekulu kokkuhoiuks on ohtralt võimalusi Kõige suurem summa igakuisel arvel on küttekulu ja seal näevad paljud ühistu juhid kokkuhoiukohta.

Kaire Talviste

„Kok k u hoid ha k kab pi hta ühistu liikmetest, sest kõik otsused tehakse üldkoosolekul. Üle poole üldkoosolekul osalevatest ühistu liikmetest peavad otsused heaks kiitma, siis saab võtta laenu ja tellida projektid,” ütleb Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva. Ilma laenuta ei ole peaaegu võimalik elamut terviklikult uuendada ja ilma üldkoosoleku otsuseta ei saa laenu küsida.

Alustama peaks energiaauditist, mis annab ülevaate hoone seisukorrast ja sellest, milline võiks olla renoveerimisega saavutatav võimalik kokkuhoid. Jõgeva soovitab minna renoveerimisega täispangale ehk jupphaaval tööde tegemise asemel maja kompleksselt renoveerida. See tähendab, et soojustada tuleb katus ja fassaad, välja vahetada vanad aknad, renoveerida küttesüsteem ja paigaldada uued isesulguvad

välisuksed – trepikoja kaudu pääseb välja palju soojusenergiat.

Isoleerida tuleks kõik soojustrassid ja vajadusel püstakud. Et soojus oleks maja peale võrdselt jaotatud, soovitab Jõgeva eelistada kahetorusüsteemi ja küttesüsteemi tasakaalustamist, mida teostatakse enamasti pärast küttesüsteemi uuendamist.

Rad iaator itele soov itab Jõgeva kindlasti paigaldada termostaadid, et inimesed ise saaks oma toasooja reguleerida ja ruumides, kus ei viibita, sooja vähemaks keerata.

Praegusaja termostaadid kütet kinni keerata ei võimalda, küll aga saab selle maha keerata 16–17 kraadini. „Individuaalsete küttekulujaoturite puhul soovitatakse teostatud uuringute põhjal küttekulud jaotada nii, et 70 protsenti ruutmeetripõhiselt ja 30 protsenti küttekulujaoturite järgi,” teab Jõgeva.

Termostaadid aitavad hoida

kindlat ruumitemperatuuri ning säästavad raha. Töökorras termostaat saab aru, kui ruumis on soovitud temperatuur saavutatud ja lülitab ennast ise puhkerežiimi, mis annab märkimisväärse säästu. „Elanikud ise saavad ka oma küttekulusid säästa. Selleks on vaja selgeks õppida termostaadi tööpõhimõte. Tihti keeravad elanikud puhkerežiimis termostaadi uuesti maksimumi peale, sest neile tundub radiaator olevat liiga jahe. Selline kasutus pole sugugi mõistlik ega säästlik, sest kui ruumi temperatuur langeb, saab termostaat vastava signaali ning radiaator hakkab ise uuesti ruumi kütma,” ütleb haldusfirma Greyhound Investments OÜ tegevjuht ja aastaid kortermajade ja ärihoonete haldusega tegelenud Margus Uba. „Lisaks on tähtis radiaatoreid ka korrapäraselt ja põhjalikult õhutada, eriti kütteperioodi a lg uses, tagama ks kõik ide radiaatorite 100protsendiline töö,” lisab ta.

Raimo Jõgeva soovitab minna renoveerimisega täispangale ehk jupphaaval tööde tegemise asemel maja kompleksselt renoveerida.

PROFESSIONAALNE HALDUSTEENUS KORTERELAMUTELE JA ÄRIHOONETELE

Greyhound Investments OÜ

Greyhound Investments OÜ e-mail: info@greyhound.ee juhatuse liige: Margus Uba koduleht: www.greyhound.ee mobiil: 507 2771

Korteriühistute leht

5 Küttesüsteem tahab hooldust Kokkuhoiu teemal mängib rolli ka majahalduri või ühistujuhi huvi leida küttesüsteemi optimaalne töörežiim – et ei köetaks liiga palju ega liiga vähe.

Selle saab välja selgitada kasvõi katse ja eksituse meetodil ehk kui keegi hakkab külma üle kurtma, on aeg veidi küttegraafikut muuta ning sooja juurde keerata. „Küttesüsteemi ehk katelt ennast, kõiki filtreid ja õhuteid peab samuti hooldama.

Parem kui seda teeb asjatundja, siis kestab tehnika kauem,” teab Margus Uba oma praktikast.

Urmas Kibur Bauer Veetehnika OÜ-st juhib tähelepanu kinnistes küttesüsteemides tekkivale elektrokeemilisele korrosioonile (must tahm), mis jaotub ühtlase kihina kogu küttesüsteemis. „Mure seisneb selles, et mida uuemad on süsteemid, seda enam tekib seal erinevate metallide reageerimisel sadet,” kirjeldab ta. Selle tulemusena ummistuvad torustikud, radiaa-

torid, soojusvahetid, termoregulaatorid jne. Kütteregulaatori ummistumisel võib juhtuda, et köetakse üle või ei köeta piisavalt. Näiteks toob Kibur ühe esimeses järjekorras täielikult renoveeritud kortermaja Paldiski maanteel, kus esimene hooaeg saavutati loodetud sääst, ent järgmisel aastal tekkisid küttega nimetatud probleemid. „Ühistu on investeerinud tarka süsteemi, ent tekkiva korrosiooni pärast ei tööta seadmed nii, nagu need töötaksid ideaaltingimustes,” kirjeldab Kibur.

Korrosiooni vastu a itab elektromagnet-filtreerimisseade. Filter võib uues majas täis saada juba poole aastaga, vanas majas tavaliselt kolme-nelja kuuga. „See probleem on kõikidel majadel. Eksiarvamus on see, et kaugküttevõrgust saadav keemiline vesi ei tekita sadet.

Arvatakse ka, et kui on majasisene kinnine küttesüsteem, siis probleeme pole. Need probleemid tekivadki maja sees,” selgitab Kibur. Kui küttesüsteem on

Strateegiad usaldusväärsuse suurendamiseks koosolekul

• Valmistu korralikult ette.

• Tõesta korrektselt oma väiteid.

• Näita oma asjatundlikkust. Kui oled valdkonna asjatundja, siis anna sellest ka teada.

• Loo usaldusväärne suhe, ole siiras.

• Näita üles huvi ja heasoovlikkust.

• Vali oma auditooriumile kohane teema, keelekasutus ja riietusstiil.

• Väldi nõrgalt positsioonilt esinemist. Kasuta kindlat kõneviisi.

• Rõhuta oma sarnasust kuulajaga.

Allikas: Piret Bristol

Küttekulude uuring aitab korteriühistuid

• Küttekulude uuringut näevad vaid need korteriühistud, kes ise ka ankeedile vastavad.

• Uuringus saavad osaleda ainult EKÜL-i liikmed.

• Uuringust on selgunud, et küttekulude vahe erinevates kortermajades oli kuni 11-kordne.

• Rohkem maksti küttekulude eest renoveerimata ja halvas korras olevates korterelamutes.

• Uuringute käigus kogutakse teavet elamu ehitusaasta, konstruktsioonide materjali ja seisukorra ja köetava pinna suurus.

• Seisukorra osas on oluline, kas maja on täielikult renoveeritud, osaliselt või täiesti renoveerimata.

• Osalise renoveerimise puhul huvitab ka teostatud tööde loetelu.

• Küttesüsteemi puhul küsitakse, kas tegemist on ühe- või kahetoru süsteemiga jne.

• Vähetähtis pole ka köetava ruumi kõrgus või eraldi arvestatava tarbevee tsirkulatsiooni tasu arvestamine.

• Loeb ka see, millest on maja ehitatud – paneelid, plokid või tellised jne.

• 2011 aastast küsitakse ka soojusenergia kulu 1 m² kohta kilovatt-tundides – see näit ei vanane ju kunagi.

• Teada tahetakse ka keskmist toatemperatuuri (seni on küsitlus andnud selleks 21 °C).

• Uuritakse, kui palju kulub energiat maja peale tarbevee soojendamiseks. Kas korteriühistul on eraldi arvestus tarbevee tsirkulatsiooni kohta.

• Oleme uurinud ka seda, kas korteriühistud võiksid olla huvitatud küttekulude ja veetarbimise kauglugejatest jne.

• Uurimus näitab, et on korterelamuid, kus inimene maksab toasooja eest 70–80 eurosenti m² kohta. Ja on neid, kes maksavad 3,80 m² kohta.

• Küttekulude uuringus pole korteriühistud nime järgi tuvastatavad.

• Küsitlust tehakse kõige külmemate kuude kohta, st jaanuar ja veebruar.

• Viimase aastaga on märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus 1 m² kütmise kohta küsitluses osalenute vahel.

• Ka terviklike renoveerimistööde arv on märgatavalt kasvanud, suur osa on selles kindlasti küttekulude uuringutel.

• Üle-eestilises veebruari küttekulude küsitluses osales ja esitas oma andmed aastal 2013 näiteks üle 250 korteriühistu.

Allikas: Raimo Jõgeva, küttekulude uuringu läbiviija

puhastatud ja hakkab õigesti tööle, saavutatakse keskmiselt 12 protsenti kokkuhoidu.

Energiaaudiitorid rõhutavad, et eriti oluline roll küttekulude kontrolli all hoidmiseks on küttesüsteemi tasakaalustamisel.

Kui küttesüsteemi enne ära ei puhasta, pole ka mõtet tasakaalustada.

Kokkuhoid on suurem kui laen Täielikult renoveeritud majas võib loota kuni 60 protsenti energia kokkuhoidu. Heade näidetena toob Raimo Jõgeva Põhja-Tallinnas Puhangu 55,

Mustamäel Sõpruse 202, innovaatiliselt lahendatud Õismäe 11 korteriühistu ning Lasnamäel korteriühistu Rondo Liikuri 20. „Nad maksavad isegi laenu arvesse võttes tunduvalt vähem kui nende naabrid, kes pole maju renoveerinud. Sellised tulemused on saavutatud tänu juhatuse targale tegevusele,” kiidab Jõgeva. Mõned ühistud on paigaldanud majade katusele ka päikesepaneele ja kollektoreid ning huvi nende kasutamise vastu üha kasvab.

Tallinnas ja Harjumaal on umbes 4500 korteriühistut, millest suurem osa on veel reno-

veerimata. „Renoveerimine on tõsine otsus ja sageli ei taha elanikud laenuvõtmisega kaasa minna. Kui juhatus ei valmistu üldkoosolekuks piisavalt ette ega selgita ühistu liikmetele nende tööde vajalikkust, siis ei hakkagi midagi juhtuma,” teab Jõgeva.

Tööde teostamisel on aga juba uued ohud, millest ühistu juhid peaksid teadlikud olema. Nii näiteks on ühistud sattunud libaehitajate küüsi, kes pakuvad madalat hinda, küsivad ettemaksu ja kaovad seejärel ära või ei suuda töid lõpuni viia. Jõgeva soovitab kindlasti firmade tausta uurida,

samuti vestelda viimaste tööde tellijate ja töödega. Edasistes töödes tuleks kindlasti kaasata ehituse järelevalve.

koosolekul viib edule:

- kannatlikkus -usalduse loomine -inimestega arvestamine -oskus oma ideid müüa -väikeste asjadega alustamine -tihe suhtlus arvamusliidritega -hästi ettevalmistatud koosolekud Allikas: Piret Bristol

Korteriühistute leht

6

Talvised riskid vähenevad vastutuskindlustusega Foto: Tanel Meos

Ettenägelik korteriühistu maandab oma riskid ja lisaks varakindlustusele on tähtsate dokumentide kaustas ka vastutuskindlustuse leping.

Signe Kalberg

„Meie majal on lodžade esipaneelid ajast ja arust ning väga lagunenud, seega võivad need ka ebasobival hetkel alla sadada. Kuna üldkoosolekul ei andnud ühistu liikmed nõusolekut nende väljavahetamiseks, sõlmisingi vastutuskindlustuslepingu,” ütleb Paldiski mnt 181 korteriühistu juht Maie Klausen. „See leping on minu tagala kindlustamiseks, kui midagi peaks juhtuma,” lisab ta. Korteriühistu juhatuse esimehe sõnul on vastutuskindlustusleping sõlmitud ligi paar aastat tagasi ning on väiksem kui varakindlustuse puhul makstav summa, mis on 60 korteriga elamu puhul alla 500 euro.

Pole vist korteriühistut, kes poleks kindlustanud oma ühisvara. Lisaks sellele on korteriühistul võimalik kindlustada ka riske, mis seotud ühistu vastutusega. Ühistu vastutus saab aga tekkida kas tegevusest või tegevusetusest. Nii vastutavad näiteks kõik ühistu liikmed selle eest, kui räästast kukkuv jääpurikas lõhub auto. Või kui katusele kogunenud lumi lõhub

hoone konstruktsioone ning on ohuks ka maja läheduses olevatele objektidele ja mööduvatele inimestele.

Vastutuskindlustuse puhul hüvitab kindlustusselts kahjud, mis on ühistu poolt kolmandatele isikutele õigusvastaselt tekitatud seoses korterelamu valdamisega. „Vastutuskindlustus on kindlustustoode, mille populaarsus pidevalt kasvab. Järjest rohkem vahetatakse erinevate õnnetusjuhtumite kohta infot ja sellega suureneb teadlikkus nii oma tegevusega seonduvate riskide maandamise osas kui ka kahju kannatanute puhul oma õiguste eest seismisel,” ütleb Kalle Hanson, RSA Kindlustuse varakindlustuse riskijuht.

Ta lisab, et hinnanguliselt ligi 75% korteriühistute kindlustuslepingutest sisaldab lisaks varakindlustusele ka vastutuse osa ja see osakaal suureneb.

Vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja ehk siis korteriühistu on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kind-

Kes vastutab?

Ka siis, kui sõlmitud on vastutuskindlustusleping, tuleb korteriühistul oma elamu katus ja räästad lumest ning jääst võimalikult puhtad hoida. lustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud (Võlaõigusseadus, § 510).

Uuri kindlustustingimusi „Kindlasti tasub oma kindlustusvajadus ja riskid hoolega läbi mõelda ja kindlustusspetsialistiga nõu pidada. Väga oluline on võrrelda kindlustusseltside tingimustes ja kindlustuslepingu eritingimustes sisaldavaid välistusi, et tuvastada neid asjaolusid, mille eest korteriühistu küll vastutab, kuid mida

kindlustusleping ei kata,” soovitab Hanson.

Kui varakindlustuse puhul on aluseks vara väärtus, siis vastutuskindlustuse puhul pole teada, kas jää ja lumi purustab mõne auto või kukub inimene katuselt tulnud ja koristama jäänud jääkamakate otsa katki oma jala. „Makse suurust mõjutavad kindlasti nii hoone suurus, asukoht kui ka seisukord. Samuti mõjutavad seda ka kindlustussumma ja omavastutuse suurus ning varasem kahjustatistika,” selgitab Hanson. Kindlasti aga ei tohi ka

kindlustuslepingu olemasolul unustada hoolsust ja heaperemehelikku käitumist.

Hansoni sõnul lähtutakse kindlustussummade ja omavastutuste määramisel eelkõige korteriühistu soovist, kuid reeglina jäävad vastutuskindlustuse kindlustussummad korteriühistute kindlustuslepingute korral vahemikku 30 000 – 65 000 eurot. Omavastutus on tavapäraselt ca 300–650 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Enamikul juhtudel jääb aastane kindlustusmakse100–400 euro vahemikku.

• Võlaõigusseaduse alusel vastutab kinnistust lähtunud kahju eest kinnistu omanik, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel.

• Kohtupraktika järgi loetakse vääramatuks jõuks üksnes erakordselt tugevat tormi.

• Kinnistu omanikul on hoolsuskohustus tema kinnisasjal asuvate puude ja ehitiste suhtes.

• Seega tuleb tormi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise juures kaaluda, kas torm oli erakordselt tugev või tavapärane torm ning kas kahju tekkimine oli põhjustatud erakordsest loodusnähtusest või kinnisasja omaniku hooletusest.

• Kui kinnistu omanik tõendab, et tema kinnistu ja sellel asuvad puud ja ehitised olid korralikult hooldatud ning et tormi näol oli tegemist erakorraliselt tugeva tormiga, siis selle tagajärjel tekkinud kahjude eest kinnistu omanik ei vastuta.

Allikas: Alan Biin, advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, vandeadvokaat

www.auricu.ee 5551 7530

KORTERIÜHISTUTE RENOVEERIMISE TERVIKLAHENDUSED KÜTTESÜSTEEMIDEST KATUSENI

Ehita

jate t ee 11

0, 12

618

Korteriühistute leht

7

MAALRI- JA VIIMISTLUSTÖÖD

Tallinna linna parimad hinnad, konsultatsioon tasuta!

TREPIKODADE REMONT FASSAADITÖÖD BÜROO- JA KONTORIRUUMIDE VIIMISTLUS ERAMUTE JA KORTERITE VIIMISTLUS

4 Seina OÜ • Seebi 3, Tallinn 5818 8580 • info@4seina.com

www.4seina.com

No kes ikka TALVEL viilkatuseid ja puitfassaade ehitab või renoveerib? “ÜLLATAVAL” KOMBEL EI OLE VASTUSEKS PÄKAPIKUD VAID HOOPIS EURISCO.

• • • • • • • • •

24 tundi avariidispetšerteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korteriühistutele Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujärelvalve Pangalaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile LISAINFO JA KONTAKT:

Telefon: 614 3335 GSM: 50 45958

Info@maket.ee www.maket.ee

www.eurisco.ee info@eurisco.ee tel: 518 6146