Korteriühistute leht Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.
Projekti juht: Eigo Kaljurand, eigo.kaljurand@lehed.ee, 680 4521
September 2013
KALDKATUSE SOOJUSTUSSÜSTEEMID
PREMIUM
Eurofinsi sertifikaadid aitavad investoritel, arendajatel ja arhitektidel valida väiksema heitkogusega tooteid, et saavutada parem siseõhu kvaliteet (IAQ).
Katuseroovidele kinnitatud katusekivid või katuseplekk
Auru läbilaskev katusekile Sarikate alla Knauf kipsplaadi metall-, puit- või paindprofiilide vahele paigaldatud teine Knauf Insulation mineraalvilla kiht
Plaatvoodri tugisõrestik, nt Knauf metall-, puit- või paindprofiil
Aurutõkkekile Kipsplaadid, nt Knauf RED
Sarikate vahele paigaldatud esimene Knauf Insulation mineraalvilla kiht
Premium
Sarikate vahel toode Classic 039
paksus 200 mm
Sarikate all toode TP 115
paksus 100 mm
U W/m2K 0.150
Premium Classic 040 200 mm TP 115 100 mm 0.151 Premium Plus TI 135 U (Unifit 035) 200 mm TI 135 U (Unifit 035) 100 mm 0.140 U – piirdetarindi soojusjuhtivus. Mida väiksem on piirdetarindi soojusjuhtivus, seda efektiivsem on soojusisolaator. U väärtused on vastavuses euronormidega, U max =0,160
PREMIUM PLUS Soe ja mugav pööning Energiasääst: • investeeringute tulukus kuni 150% Lihtne paigaldada: • paigaldusmärgistus • jäik materjal • ei vaja kinnitamist
TUTVUGE ECOSE® TEHNOLOOGIA ABIL VALMISTATUD MINERAALVILLA EELISTEGA Looduslikkus • Tootmisel on kasutatud looduslikke komponente, kaasa arvatud sideaine • Formaldehüüdi, fenoolide, akrüülide jm naftapõhiste tootmisjääkide vaba • Unikaalne, looduslik pruun värvus, ei sisalda värvaineid Turvalisus • Hoiab siseruumide õhu puhta ja värskena. • 100 % mittesüttiv materjal • Tekitab vähem tolmu kui enne • Lõhnatu Mugavus • Meeldivalt pehme tunne katsumisel • Väga lihtne lõigata • Varasemast elastsem.
EELISED * PREMIUM
PREMIUM PLUS Soe ja mugav pööning – sarikad pole külmasillad Soojusjuhtivus vastavalt Ecofys energiasäästliku ehituse Soojusjuhtivus vastavalt ehitusnõuetele U = standardile U = 0,14 W/m2K 0,151–0,150 W/m2K Investeeringu tasuvus ligikaudu 300% Investeeringu tasuvus üle 300% Investeerides 800 eurot, säästate igal aastal Investeerides 900 eurot, säästate igal aastal ligikaudu 3000 eurot ligikaudu 3500 eurot Lühike tasuvusaeg – kuni 6 kuud Lühike tasuvusaeg – kuni 6 kuud Kiire ja säästlik paigaldus: • suurendatud jäikusega toode • hõõrdkinnitus • ei vaja täiendavat kinnitust * arvutatud standardse kaldkatuse (100 m2, Tallinn) korral soojustuse, paigalduse ja energia keskmise turuhinna alusel. Energiasääst on arvutatud soojustamata katuse suhtes.
Tehnilised andmed Soojusjuhtivustegur TI 135 U (Unifit 035) Classic 039 Classic 040 TP 115 Tuleohutuse klass
= 0,035 W/mK = 0,039W/mK D = 0,040 W/mK D = 0,037 W/mK A1 – mittepõlev D D
Paigaldusjuhis 1 samm
Lõigake TI 135 U (Unifit 035) või Classic mineraalvill sarikate vahekaugusest 2 cm võrra pikemateks lõikudeks.
4 samm
Pange sarikate alla, profiilsüsteemide roovide vahele teine kiht TI 135 U (Unifit 035) või TP 115 mineraalvilla matte. Teine soojustuskiht vähendab soojuskadu puitsarikate kaudu ja suurendab kogu katusekonstruktsiooni soojustakistust.
2 samm
Pange esimene kiht TI 135 U (Unifit 035) või Classic mineraalvilla sarikate vahele. Paigaldage soojustusmatid tihedalt. Vajadusel kinnitage TI 135 U (Unifit 035) või Classic mineraalvilla matid nööri või teibiga.
5 samm
Kinnitage kogu soojustuse sisepinnale vähemalt 10 cm ülekattega aurutõkkekile. Aurutõkkekile on eriti soovitatav niisketes ruumides ( köök, vannituba, WC). Kuivades ruumides (magamistoad, üldruumid) võib voodrikihi, nt Knaufi kipsplaadi, kinnitada vahetult profiilisüsteemile.
3 samm
Paigaldage rõhtsad roovid või metallprofiilide süsteem, nt Knaufi U-kujulistest riputitest ja CD profiilidest või painutatavatest TN profiilidest koosnev süsteem. Riputite tüübist olenevalt tuleb need kinnitada sarikate laup- või külgpinnale, süsteemi tootja poolt soovitatud kaugusele.
6 samm
Kinnitage sisevooder, nt Knaufi kipsplaatide või muude siseplaatide kiht.
Knauf Insulation Masina 20, Tallinn tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com
www.knaufinsulation.ee
Korteriühistute leht
2
Nagu särav juveel triikrauapoes Vilve Torn Ühistujuhi ja atesteeritud korterelamuhalduri Anvar Kima algatusel valmis Eesti üks õnnestunumaid renoveerimisprojekte. Tallinnas esitleti Eesti suurimat renoveeritud korterelamut – 162 korteriga hiigelmaja aadressil Sõpruse pst 202. Pidulikku üritust väisanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles avakõnes, et see korterelamu on parim argument veenmaks inimesi renoveerimise vajalikkuses. Ja kui kahtlused peaksidki tekkima, tuleks alati kasutada Sõpruse pst 202 näidet. „See on märkimisväärne, et selleni jõuti,” ütles Juhan Parts kiitvalt. Ühistule suurim toetussumma Suure töö käsile võtnud ja selle edukalt lõpule viinud Anvar Kima on KÜ Sõpruse pst 202 juhatuse esimees selle loomisest alates 1999. aastal. Juba järgmisel aastal alustati ettevõtliku ühistujuhi algatusel majas esimeste töödega. Hoone kompleksne renoveerimine käis siiski aastatel 2012– 2013 ja projekti maksumus oli ligi 2 062 000 eurot. Sellest 35% moodustas SA KredEx renoveerimistoetus 721 600 eurot. KredExi divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on see siiani suurim toetussumma Eestis. Korterelamu omafinantseering on ligi 1 340 000 eurot ja Kima sõnul võeti selle tarbeks soodusintressiga laen 20 aastaks. Laenumakse ruutmeetrile on ligi 0,94 eurot kuus. Kima ütleb, et prognoositav soojussääst energiaauditi alusel on ligi 65%, kuid esimesed tegelikud tulemused selguvad siiski algaval kütteperioodil. Renoveerimistööde käigus soojustati kogu fassaad ja katus. Välja vahetati ka kõik hoone aknad ja need paigaldati soojustuse tasapinda. Uued aknad on kolmekordse klaasiga, summaarne U-arv vähemalt 1,1. Samuti renoveeriti küttesüsteem, mille käigus paigaldati uued, värskeõhuklappidega integreeritud ruumipõhiselt reguleeritavad küttekehad. Hoones on ka sundväljatõmbega ventilatsioon koos tsentraalse soojustagastussüsteemiga, mille soojuspumpade võimsus on 120 kW. Küttesüsteem on Kima sõnul varustatud individuaalse küttekuluarvestuse süsteemiga, mis tähendab seda, et iga toa kütet saab iga inimene oma korterist ise reguleerida. Uudseim ja põnevaim asi on aga siiski interneti teel jälgitav ja hallatav kütte- ja ventilatsiooniautomaatika – kui tekib
Sõpruse pst 202 on parim argument veenmaks inimesi renoveerimise vajalikkuses. vajadus toasooja või sooja vee temperatuuri muuta, saab seda teha ka maakera kuklapoolelt. Kima lisab, et soojustagastussüsteem toodab ventilatsiooniõhust märkimisväärsel hulgal energiat ja see läheb tubade ja tarbevee soojendamiseks. „See annab olulise säästu, sest ventileerimine on vajalik ja koos sooja heitõhuga lahkuks atmosfääri oluline hulk energiat. Nimetatud soojustagastussüsteemi paigalduse tasuvusajaks kujuneb alla kuue aasta ja see on kogu renoveerimise juures parima efektiivsusega investeering,” räägib Kima. Edu võtmeks on usalduskrediit Ühes on Anvar Kima veendunud: nii suurte majade renoveerimisel on edu võtmeks pikaajaline usalduskrediit. Kima ei eitagi, et ka selles majas ei sujunud kaugeltki kõik tõrgeteta ja sestap alustati alguses vaiksemalt. Et käsilevõetud tööd õnnestusid, kasvas tasapisi, aga pidevalt usaldus ja tahe maja korda teha. Inimesed on oma loomult erinevad. Ja kui korterelamu ter v i k renoveer i m i ne juba jutuks tuleb, kohtab Kima sõnul peamiselt kahte suhtumist. „Üks osa on seisukohal, et peaks ju renoveerima küll, aga see on nii kallis. Teine osa usub aga, et renoveerimisel pole mingit mõtet. Maja on ju korras, üht-teist on tehtud ja küt-
tearved pole ka väga suured.” Nende kahe arvamuse kokkuliitmine ongi kõige raskem, sest siin läheb vaja juhtimisoskust, kuid ka psühholoogia tundmist. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütleb, et Sõpruse pst 202 on täna justkui särav juveel triikrauapoes ja tervikrenoveerimine läks edukalt seetõttu, et Anvar on ühistut suurepäraselt juhtinud. Samal arvamusel on ka Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht Janis Pugri, kes käis ettevõtliku ühistujuhi palvel koosolekutel majaelanikke laenu võtmise ja tagasimaksmise osas harimas. Kuidas sujus aga majaelanikelt vajaliku nõusoleku saamine? Kima räägib, et otsustaval üldkoosolekul oli kohal 60% elanikest ja maja kordategemise poolt hääletas 80%. Teisalt pole nii suure maja puhul sajaprotsendilist elanike nõusolekut vajagi, kuigi ühel hetkel seda just nõudma hakati. Kima selgitab, et kuna majas otsustati lodžad soojalt kinni ehitada, eeldati ka kohe, et korterite pinnad suurenevad. Siis hakatigi küsima sajaprotsendilist elanike nõusolekut, kuid pärast teatud seaduste ja määruste tõlgendamist lahenes seegi probleem. Mida soovitada aga teistele ühistutele, kes peavad varem või hiljem tõelisusele otsa vaatama? Anvar Kima ütleb,
Foto: Eesti Korteriühistute Liit
et renoveerimine on tõsine ja suure kaaluga investeerimisotsus ja seega on läbimõeldud ja professionaalsed otsused ühistuliikmete kaasomandi majandamiseks äärmiselt olulised. Kõigepealt tuleb osata näha tervikpilti, sest kõikide hoone osade, nagu fassaadi, akende, katuse, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning tsentraalse soojatagastuse parameetrid
peavad olema tasa kaa lus. Oluline pole mitte ainult energiasääst, vaid ka hoone eluea pikendamine. Alustada tuleb projekteerimisest. Mida parem on eeltöö ja põhjalikum projekt, seda parem on tulemus. Tuleb leida pädevad projekteerijad, oma tööd tundvad ehitusfirmad ja usaldusväärne omanikujärelevalve. Siis on üsna tõenäoline, et asi ka õnnestub.
Sõpruse 202 asuva silikaatkivist üheksa elukorrusega maja arhitekt on Raine Karp. Maja valmis 1971. Majas on 162 korterit, mille üldpind on kokku 9630 m². Hoone maht on 49 623 m³.
Korteriühistu Sõpruse 202 renoveerimise ajalugu
2000 2002 2002 2003 2003 2003 2003 2005 2006–2008 2009 2009 2010–2011 Kokku: 2012–2013
kõik küttepüstikud (48 tk + trepikodades 3 korruse ulatuses) 44 740 € veepüstikud (koos tsirkulatsiooni, käterätikuivatite ja potentsiaaliühtlustusega (24 püstikut) 60 700 € viie lifti kabiinide renoveerimine, juhtautomaatika vahetus 60 700 € elektrisüsteemi renoveerimine 25 250 € trepikodade remont 44 100 € trepikodade akende vahetus 15 150 € majaaluste läbipääsude kinniehitus, 0-korruse uksed 73 500 € liftišahtide ülaosade ja ventilatsioonikorstnate remont 23 600 € liftiajamite vahetus neljal liftil viiest 24 300 € prügikonteinerid ja mänguväljak (omafinantseering projekti Hoovid Korda raames) 3650 € ventilatsioonikanalite puhastus 7700 € sooja ja külma vee magistraaltorustiku vahetus 34 500 € 417 890 €, sellest laenuga 218 700 €, mille tähtaeg lõpeb sel aastal. hoone kompleksne renoveerimine, projekti maksu- mus oli ligi 2 062 000 €.
Edule viib • kannatlikkus • usalduse loomine • inimestega arvestamine • oskus oma ideid müüa • väikeste asjadega alustamine • tihe suhtlus arvamusliidritega • hästi ettevalmistatud koosolekud Allikas: Koolitaja Piret Bristol
Kuidas saavutada koosolekul üksmeelt: • Valmistu korralikult koosolekuks ette. • Tõesta korrektselt oma väiteid. • Näita oma asjatundlikkust. Kui oled valdkonnas asjatundja, siis anna sellest ka teada. • Loo usaldusväärne suhe, ole siiras. • Näita üles huvi ja heasoovlikkust. • Vali oma auditooriumile kohane teema, keelekasutus ja riietusstiil. • Väldi nõrgalt positsioonilt esinemist. Kasuta kindlat kõneviisi. • Rõhuta oma sarnasust kuulajaga. • Keskendu sellele, mis on vajalik ja väärtuslik nii pooldajatele kui vastuseisjatele ja mis on sarnane. Allikas: koolitaja Piret Bristol
Korteriühistute leht
3
Otsekorralduse teenus kaob Rain Eensaar korteriyhistu.net kaasasutaja
Seoses ühtsele euromaksete piirkonnale (SEPA) üleminekuga peavad otsekorralduse teenust kasutavad korteriühistud saatma maksenõuded panka teisiti kui varem. Muutused võivad tuua raskusi neile ühistutele, kes enda asju nö käsitsi ajavad. Ajaloos on 1. veebruar kujunenud sündmusterohkeks päevaks. Wikipedia andmetel leiutati 1899. aastal keemiakompaniis Bayer AG aspiriin. Suurbritannia alustas 1915. aastal esimesena maailmas paigaldama passidesse isikufotosid. Eestis hakkas 1990. aastal Noorte Hääle asemel taasilmuma Päevaleht ja võeti kasutusele kohalikele elanikele mõeldud ostukaardid. 2014. aastal rakendub SEPA ja kaovad ära otsekorraldused. 1. veebruarist 2014 toimuv muutus on korteriomaniku jaoks valutu – kehtivad otsekorralduse lepingud asendatakse e-arve püsimakse lepinguga ja see toimub automaatselt. Korteriühistuid puudutab üleminek eelkõige kahel moel: kontonumbrid arvetel tuleb viia rahvusvahelisele (IBAN) kujule
ninga otsekorralduste asemel tuleb kasutusele võtta e-arved. Neist esimene on suhteliselt lihtne. Oma siseriiklikule kontonumbrile vastava IBAN-i saab genereerida kergesti pangaliidu kodulehel.
Puudutab tuhandeid ühistuid
Keerulisem on olukord otsekorralduste ja e-arvetega. Tuhanded korteriühistud üle Eesti, kes seni on ühe maksete kogumise lahendusena kasutanud otsekorraldusi, peavad hakkama otsekorraldusnõuete asemel esitama Eesti e-arve standardile vastavaid e-arveid, mis tuleb laadida ärikliendi internetipanka või operaatori keskkonda XML formaadis. Maksete kogumise jätkamiseks tuleb hiljemalt detsembris 2013 sõlmida e-arvete edastamise leping panga või e-arvete operaatoriga. On ilmselge, et XML formaadis faili koostamine käib üle jõu paljudele ühistutele, kes kasutavad arvete koostamiseks lihtsalt Exceli tabelit või vanemat tarkvara. Kaasaegse majandustarkvara, mis selle mure enda peale võtaks, kasutuselevõtmine on samuti keeruline. Taoline tarkvara on ettenähtud eelkõige spetsialistidele ning selle tundmaõppimine võib osutuda keerukaks ja soetamine kulukaks.
E-arved otse ahjust
Lahenduseks on korteriyhistu. net – spetsiaalselt korteriühistutele mõeldud intuitiivsel tasemel arusaadav veebitarkvara, mis lisaks terve ühistu tegevuse haldamisele juba sisaldab e-arvete formaadis faili salvestamise võimalust. E-arved on lihtsalt üks täiendav põhjus, miks võtta kasutusele korteriyhistu.net. Veebitarkvara eeliseks on võimalus kiiresti kohaneda uute nõudmistega nagu lähiminevikus kogetud eurole üleminek. Uuendused saab teha kasutajatele kättesaadavaks koheselt. Piltlikult öeldes saab kasutaja pagari poolt ahjust võetud sooja saia kohe kätte. Korteriyhistu.net üheks missiooniks on muuta korteriühistu tegevus efektiivsemaks, mis tavapärases kõnepruugis tähendab, et inimene ei pea tegelema asjadega, millega saab hakkama arvuti. Tänapäeval saab arvuti kõige kindlamalt hakkama andmete töötlemisega. Seetõttu on nii e-arvete esitamine kui ka nende vastuvõtmine ja automaatne töötlemine erinevalt inimesest arvutile jõukohane tegevus.
Tasuta kingitus
Juhul, kui korteriühistu soovib pärast otsekorralduse teenuse lõppemist 1. veebruarist 2014 jätkata maksete kogumist, aga ei ole veel
Kommentaar Heino Juurikas Alliku Haldus OÜ juhatuse liige
Meie firma osutab raamatupidamisteenuseid mitmele korteriühistule. Tagasiside põhjal võib öelda, et e-arvetele üleminek on keeruline kõikidele neile ühistutele, kes selle teemaga igapäevaselt ei tegele. Üleminekuteemaga seoses tuleb meile ühistutelt palju küsimusi. Keerulisemaks teeb asja see, et kõik pangad ei ole seni ülemineku detaile avaldanud. Positiivselt eristub ainult Swedbank, kes on hiljuti saatnud laiali ülemineku juhiseid.
valmis võtma kasutusele korteriyhistu.net veebitarkvara, siis soovitame tutvuda tasuta e-arvete faili koostamise lahendusega e-arved.korteriyhistu.net. Äsja avatud rakendus võimaldab moodustada veebilehel pangale sobivas formaadis e-arvete XML faili, sisestades algandmed käsitsi. Järgmisel kuul saab möödunud
E-arve faili sisu, mida korteriühistu peab hakkama koostama. kuul moodustatud e-arvete XML faili üles laadida ja peab vajadusel täpsustama vaid arvete muutunud ridu. Nii ongi, lihtne ja tasuta. Loodetavasti on 2014. aasta 1. veebruaril aset leidev otsekorralduste asendamine e-arvete püsimakse teenusega sama märkimisväärne kui aspiriini leiutamine 125 aasta eest ning e-arved on ringlu-
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
ses ka aastal 2139. Seda, kas e-arve peab vastu aspiriini pikaleveninud elutsüklile, näitab vaid aeg. Kindel on aga see, et korteriyhistu.net väljastab e-arveid juba täna.
www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee
* 2013. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
Korteriühistute leht
4
Remondiks kogutav raha võib ka tulu teenida Signe Kalberg Vahel võib koguneda ühistu kontole suurem summa raha, mida ei ole vaja kohe ära maksta. Kas ja kuidas see raha teenima panna?
kem pole ühistul sellist rahateenimise võimalust olnud. Küll aga on ta seda meelt, et kui ühistule kuuluvas majas on vaba korter, võib ühistu selle ära osta, oma jõududega remontida ja siis kasumlikult maha müüa. Kuid enne sellise sammu astumist tuleb hoolikalt kaaluda riske, et ühistu oma kulutused tagasi saab.
„Sinna on juba hulk aega tagasi, kui meie ühistu pidi olude sunnil ostma endale kaks korterit,” meenutab Järvamaal asuva korteriühistu Maarja 21a endine juht, kes palus oma nime mitte avaldada. 3-toalise korteri omanikuks sai korteriühistu veel krooniaja keskpaiku seetõttu, et selle elanik oli ühistule kopsaka summa võlgu ja kokkuleppel juhatusega andis ta oma korteri võlgade katteks ühistule. Ühetoalise korteri elanik aga ei soovinud korterit erastada ning seepärast sai omanikuks ühistu. „Ega me pikalt neid kortereid enda käes hoidnud, sest tühi elamine nõuab kulusid, kõige suuremaks oli ju küttekulu. Müüsime need korterid väikese vaheltkasuga maha ja kulutasime saadud raha katuse väljavahetuseks. Nii ei pidanud me pangast laenu võtma,” selgitab endine juhatuse esimees. Roh-
Ühistu pole äriühing Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütleb küsimuse peale, kuidas tema suhtub mõttesse, et korteriühistu kasutab oma vaba raha lisaraha teenimisse, et selline mõte on praegusel ajal kaheldav. Jah, korteriühistutel ei ole otsest keeldu oma vaba raha paigutamiseks kas tähtajalisele hoiusele, investeerida seda aktsiatesse või võlakirjadesse või muul moel teenida tulu. „Kuid silmas tuleb ikkagi pidada, et korteriühistu eesmärk on oma liikmetele kuuluva elamu majandamine. Samuti seda, et korteriühistu on mittetulundusühing, mille eesmärk pole tulu teenida, nagu on äriühingul,” selgitab ta. Ku ig i t a mä let ab en ne majandusbuumi üksikuid korteriühistuid, kus liikmete ühise otsusega ehitati välja seni kasutult seisnud pööningukorrus ja korterid müüdi hiljem maha,
on tegu siiski eranditega. „Selline variant on võimalik juhul, kui enne väljaehitamist on olemas kindel ostja. Ühistu võtab muidu suure riski, kuna tühja korteri hoolduskulud võivad loodetud kasu asemel hoopiski miinusega lõppeda,” hoiatab Mardi. Ta kahtleb, kas olukorras, kus ühistute hallata olevad majad vajavad hädasti kordategemist, jääb üle sellist raha, mida panna näiteks tähtajalisele hoiusele või investeerida väärtpaberitesse või aktsiatesse. „Sellise hoiuse intress on ju naeruväärselt madal. Aktsiate ja väärtpaberitega on samuti risk suur. Ühistu, kes tahab püüda toonekurge, võib nii isegi varblasest ilma jääda,” ütleb Mardi. Vaba raha napib SEB kommunikatsioonijuhi Evelin Allase sõnul ei ole vaba raha investeerimine korteriühistute jaoks täna väga aktuaalne. Seda eelkõige seepärast, et korteriühistu investeerimisperiood ei ole piisavalt pikk. „Panga vaates saab aga vaba raha paigutada igale poole: tähtajalised hoiused, fondid, aktsiad. Küsimus on selles, kas juhatuse liikmel on olemas põhikirjast või üldkoosoleku otsustest vastavad volitused,” selgitab ta. Swedbanki kommunikat-
sioonijuht Mart Siilivask tunnistab, et tegu on üsna keerulise ja delikaatse teemaga – tegemist on ju inimeste rahaga, mis kokku kogutud ühistu liikmetelt. „Meie soovitus on, et kui korteriühistul on ülejäävat raha, siis võiks ta selle eelkõige investeerida oma elamusse – kas kodukulude vähendamiseks või t u r va l isuse/mugav use tõstmiseks,” ütleb Siilivask. Ta lisab, et üks võimalusi oleks raha panna ka tähtajalisele hoiusele, kuid kuna ra ha hind on tur ul odav (intress üliväike), siis ei oleks sealt hetkel mingit suuremat tootlust oodata. K red i id ipank pakub kor ter iü h istule võimalust näiteks remondi jaok s kog u nenud ra ha, mida kohe ei k a sut at a, t ä iendav at tulu teenima panna. Üks lihtsamaid ja madala riskiga võimalusi on panga soovitusel raha paigutamine hoiusele – kasutushoiusele või tähtajalisele hoiusele. Tähtajaline hoius on mõeldud vaba raha hoiustamiseks kindlaks tähtajaks. Intressimäär sõltub hoiustatava
summa suurusest ja hoiustamisperioodi pikkusest. Tähtajalise hoiuse intress on võrreldes kasutushoiusega kõrgem ja kehtib põhimõte: mida pikemaks ajaks hoiustada, seda soodsam on teenitav intress. Kasutushoius on lihtne ja
soodne võimalus vaba raha hoiustamiseks, sest erinevalt tähtajalisest hoiusest on võimalik kasutushoiusele alati raha juurde panna ning vajadusel ka osaliselt või täies summas välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse. Foto: Ester Vaitmaa
Korteriühistutel ei ole otsest keeldu oma vaba raha paigutamiseks ja tulu teenimiseks, aga see ei tohiks olla eesmärgiks.
ROHELISEM VILL ON KOHAL! Uue loodusliku sideainega Isover G3 touch mineraalvillad on keskkonnasõbralikud ja mugavad paigaldada.
VEEL EFEKTIIVSEM Kõik G3 touch tooted on hinnatud Isoveri omadustega. Kvaliteetsed, vaieldamatu sooja- ning mürapidavusega ja elastsed, pakist võttes hea tagasipaisumisega. Lisaks niiskust mittesiduvad, veeauru läbilaskvad ning mittepõlevad kõrgeim tuleohutuse klass A1.
VEEL KASUTAJASÕBRALIKUM Pehme, elastne, eriti mugav käsitleda ning tolmab vähe - need pole ainsad G3 touch villade parimatest omadustest. Isover tooted sobivad kohe paigaldada lõikamata kujul karkassi enamlevinud postivahedesse (s600, s900 ja s1200).
VEEL KESKKONNASÕBRALIKUM G3 touch mineraalvillad koosnevad 95% ulatuses looduslikest mineraalsetest toorainetest, milles taaskasutatud osa on üle 80%! Isoveri pehmete ehitusvillade kokkupressitavus pakendamisel aitab kahandada oluliselt CO2 paiskamist keskkonda vähenevate transpordivedude ning toodete peale- ja mahalaadimise tööde arvelt. Sama kehtib ka pakendijäätmete kohta.
Korteriühistute leht
5
Õhuvahetus hoiab eluruumi terve ja mugavana Georg Lassur
DTZ Kinnisvaraekspert, kinnisvarahaldur
Hea ventilatsioon tagab pideva värske õhu juurdevoolu ning saastunud ja süsihappegaasirikka õhu äravoolu ruumidest koos liigniiskusega. Ilma korraliku õhuvah etuseta muutub eluruum kiiresti ebamugavaks, tuues seal elavatele inimestele kaasa m it meid vaevuseid alates unisusest ja peavalust kuni mitmete tõsisemate tervisehädadeni, kaasa arvatud hallitusseente vohamisest põhjustatud hingamisteede haigused. Senimaani on enamik Eesti linnades asuvatest korterelamutest nõukaajal ehitatud ja valdavalt on nad 5- ja 9-korruselised suurpaneelelamud. Nendel hoonetel on projekti järgi loomulik ventilatsioon. See tähendab, et väljatõmme toimub WC-s, vannitoas ja köögis asuvate ventilatsiooniavade kaudu ilma ventilaatorite abita ja õhu juurdevool jällegi läbi akende ebatiheduste. Kuid loomulik ventilatsioon on olenemata aastaajast ebatõhus normaalse sisekliima tagaja. Kül-
Foto: Elisa Taimre
mal aastaajal on paneelelamu alumistel korrustel õhuvahetus koos originaalakendega sageli liiga suur, tekitades ebamugava tõmbetuule, ning soojal aastaajal jällegi liiga väike. Ülemistel korrustel on õhuvahetus tänu liiga lühikestele ventilatsioonikorstnatele aga kogu aeg ebapiisav. TTÜ poolt 2009. aastal läbi viidud suurpaneelelamute uuringu lõppraportist selgub, et korterite õhuvahetus jääb 5–20 korda alla normi. Uued aknad süvendavad probleemi Alates pakettakende ilmumisest turule on paljud paneelelamute korteriomanikud oma ebatihedad aknad vahetanud uute pakettakende vastu. Esialgne rahulolu talvise tuuletõmbe kadumisest vahetub k i i rest i ra hu lolemat usega liigniiskuse ja hallituse tekkest korteri sisepindadele. Selgub, et koos uute akende saabumisega kaob ka igasugune ventilatsioon korterist. Kui jätta kõrvale vead ehituskonstruktsioonides, ebapiisav küte ning väliskonstruktsioonide vähese soojustuse põhjustatud külmasillad, on puudulik õhuvahetus suurim liigniiskuse ja hallituse tekke põhjus. Veel renoveerimata majade korteriühistutel tasub plaani võtta kogu hoone ter vik lik
Korteriühistul tasub tellida korralik ventilatsiooniprojekt, kus otsitakse just sellele hoonele kõige sobivam lahendus renoveerimine, mis sisaldab seinte, katuse ja vundamendi soojustamist, küttesüsteemi uuendamist koos kulumõõtu-
rite paigaldamisega, energiatõhusate pakettakende paigaldamist ja ka ventilatsiooni ajakohastamist. Tasub meelde jätta
tõsiasi, et iga eelnimetatud töö läheb eraldi tellides kordades kallimaks kui seesama töö kogu hoone terviklikul renoveerimisel. Kui hoone on juba renoveeritud, kuid ventilatsiooni rajamine kahe silma vahele jäänud, siis tuleb loomulikult see töö eraldi tellida, et tagada ikkagi normaalne õhuvahetus korterites. Odav värskeõhuklapp Kõige odavam variant korterites normaalse õhuvahetuse tagamiseks on värskeõhuklapi lisamine korteri igasse tuppa ning väljatõmbeventilaatorite paigaldamine WC-, pesuruumi- ja köögi ventilatsiooniavadesse. Loomulikult tuleb ka kogu ventilatsiooniša ht puhastada ja desinfitseerida ning viia ventilatsioonikanalite paneeliliitekohad vastavusse, et ei tekiks ebameeldivat saastunud õhu lekkimist teistesse korteritesse. Lisaks tuleb kõrgemate korruste hea ventilatsiooni toimimise jaoks pikendada ventilatsioonikorstnaid katusel. Selle variandi positiivseks küljeks on väike alginvesteering, kuid miinuseks on kasvavad küttekulud külma õhu juurdevoolu tõttu. Teine variant on tänapäeval järjest enam populaarsust võitev soojustagastusega ventilatsioon. Seda varianti iseloomus-
www.dtz.ee
www.potipoiss.ee
Iga maja vajab peremeest!
Küsi haldusteenuse pakkumist Kinnisvaraeksperdist!
tab suur alginvesteering kallite soojustagastusega ventilatsiooniseadmete näol, kuid tänu seadmete kõrgele kasutegurile (u 60–90%) on väiksemad küttekulud. Soojustagastusega ventilatsiooniagregaadid jagunevad laias laastus kaheks: lokaalsed ja tsentraalsed. Lokaalsed seadmed omakorda jagunevad ruumipõhisteks ja korteripõhisteks soojustagastusega seadmeteks. Ruumipõhised seadmed ehk inventerid paigaldatakse igasse tuppa värskeõhuklappide asemele, mis siis sama ventilatsiooniava kaudu toovad värske õhu tuppa ja viivad saastunud õhu välja. Korteripõhine süsteem sisaldab ühte soojustagastusega keskseadet, mis paigaldatakse tavaliselt pesuruumi lae alla või seinale ja eeldab ventilatsioonitorustiku paigaldamist korterisse. Tsentraalsed seadmed jällegi paigaldatakse katusele ventilatsioonikorstnatele ning nende kinnipüütav soojus kantakse lisaküttena üle otse tarbeveele ja kütteveele, mis kompenseerib külma värske õhu juurdevoolust tekkinud küttekulu kasvu ehk siis tegemist on soojuspumbaga. Igal juhul tasub korteriühistul tellida korralik ventilatsiooniprojekt, kus otsitakse just sellele hoonele kõige sobivam lahendus.
Korteriühistute leht
6
Renoveerimise kitsaskohad:
Foto: Eero Vabamägi
ventilatsioon, aknad, ehitusprojektid Kristiina Viiron Järk-järgult võtavad ühistud kortermajade terviklikke renoveerimisi ette, hinnanguliselt on KredEx-i toetusega korda tehtud ligi 700 maja. Ehkki see moodustab vaid väikse osa kortermajade koguarvust – Eestis on u 27 000 korterelamut – saab selle pinnalt hinnata, milliseid puudujääke on majade renoveerimisel esinenud ning anda soovitusi, mida teisiti teha. Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Jarek Kurnitski märgib, et suurim probleem renoveerimise juures on ventilatsioonilahendused, mis ei toimi vajalikul määral. Ruumipõhist ventilatsiooni, mida seni on küllalt sageli tehtud, professori sõnul kortermajadele soovitada ei saa, sest sellel puuduvad elamutes töö-
tamise eeldused – meie külmas kliimas ei ole kokkuhoid piisav ning ka ventilatsioon võib puudulikuks jääda. Tsentraalne lahendus Ruumipõhised soojustagastusega ventilatsiooniseadmed paigaldatakse tubadesse, samal ajal tõmmatakse niisketest ruumidest (köök, vannituba, WC) õhku endiselt mööda ventilatsioonilõõre välja ning väljatõmmatav õhk läheb soojustagastusest mööda. „Kuna niiskete ruumide väljatõmbed on olulised ja suured, jääb soojustagastuse kasutegur tunduvalt kehvemaks kui ruumipõhise seadme kasutegur,” osutab Kurnitski. Et seadmed teevad töötades müra, mis on eriti häiriv magamistubades, hoitakse neid seetõttu, aga ka elektri kokkuhoiuks enamasti väiksel võimsusel või lülitatakse välja ning eeldatavat soojusenergia kokkuhoidu ei saavutata. Ka jääb ventilatsioon sellisel puhul puudulikuks. Ruumipõhise ventilatsioonisüsteemiga, kus kaks ühe ventilaatori ja soojussalvestiga seadet töötavad paaris, nii et kord võetakse õhku sisse, kord puhutakse välja, võib juhtuda ka see, et tugevam tuul puhub
seadmest läbi, misjärel soojustagastust ega seega ka energia kokkuhoidu ei toimu. Siiamaani ainukene ventilatsioonilahendus, mis korralikult töötab, on Kurnitski sõnul tsentraalne mehaaniline väljatõmbeventilatsioon värske õhu radiaatoritega siseneva õhu soojendamiseks. Süsteemi jäävad vanad väljatõmbelõõrid, mis korrastatakse, katusel kogutakse väljatõmbed kokku ja soojus tagastatakse väljatõmbe õhusoojuspumbaga küttesüsteemi. Renoveerimisel tähendab see ühtlasi ka keskkütteradiaatorite väljavahetamist, et puurida välisseintesse avad õhu sissevõtuks, mille peale paigaldatakse värske õhu radiaatorid. Vanade kortermajade renoveerimisel ei ole seni kasutatud tsentraalset soojustagastiga sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni, mis on sageli uutes majades, kuid mida Kurnitski näeks hea meelega ka vanades korterelamutes. Ka selle süsteemi puhul jäävad vanad väljatõmbelõõrid kasutusse, katusele või pööningule paigaldatakse ventilatsiooniseade ning uus sissepuhketorustik paigaldatakse fassaadi soojustuse sisse. Maksumus on eeldatavasti veidi kallim, kuid siiski samas
suurusjärgus väljatõmbeõhu soojuspumbaga. Samas on ka kokkuhoid suurem, sest soojus tagastatakse soojusvahetiga otse väljatõmbeõhust sissepuhkeõhku ning soojuspumba elektrikulu ei ole. „Korteriühistutele kindlasti peaks soovitama tsentraalseid lahendusi, et osades korterites ei hakataks midagi kokkuhoiu nimel kinni keerama,” rõhutab Kurnitski. Aknad ja ankurdamine Järgmist renoveerimise kitsaskohta, mida professor nimetab, saab sageli igapäevases linnapildis oma silmaga näha – maja on küll hoolikalt soojustatud, ent aknad istuvad otsekui sügavas augus. „Kui akent soojustuskihi sisse ei tõsteta, tekib suur külmasild ning fassaadi soojustamine muutub mõttetuks,” osutab Kurnitski. See tähendab, et maja renoveerides tuleb välja vahetada ja soojustuskihi sisse tõsta kõik aknad. Vastav hea näide on Sõpruse puiestee 202 asuv kortermaja, mis on renoveeritud kompleksselt ja kvaliteetselt. Lisaks on majale paigaldatud eelkirjeldatud väljatõmbeventilatsioon väljatõmbe õhusoojuspumba ja värske õhu radiaatoritega.
Kortermaja renoveerimise hea näide – aknad on tõstetud soojustuskihti. „Kolmas probleem, millele ei osata alati tähelepanu pöörata, on välisseinte ankurdamine, mis võib ka telliselamute puhul vajalikuks osutuda,” nimetab Kurnitski. „Reeglina peaks iga maja soojustades väliskooriku ankurdama sisekooriku külge, see töö on lihtsam ära teha, kui hakata põhjalikult selle vajadust uurima. Ankurdamine ei ole kallis ning tagab, et maja seisab järgmised 100 aastat püsti,” märgib professor. Suuri puudusi on esinenud ehitusprojektides, mis on osutunud pealiskaudseteks, mistõttu pole nende järgi olnud võimalik ehitada ning projektid on tulnud ümber teha. See kätkeb endas aga alati ajakadu, vaid-
lusi, lisatöid ja -maksumust ning halvemal juhul ka kehva lõpptulemust. Et puudusi vältida, soovitab Kurnitski ühistutele palgata projekteerimise ja renoveerimistööde korraldamiseks projektijuht. „Turule on tekkinud arvestatava kompetentsiga ehitajad, puudust pole ka headest projekteerijatest, probleem avaldubki korralduses, sest ühistuid ise ei oska ehitus- ja eriosade projekte tellida, hankeid korraldada ning töid juhtida. Terviklik renoveerimine nõuab palju oskusteavet ja korteriühistutel tuleb see kompetents sisse osta, palgates pädeva projektijuhi, mis lõpptulemusena tuleb ikkagi odavam kui pärast vigu parandada,” põhjendab ta.
REKLAAMTEKST
Kuidas säästa kortermaja küttekuludelt juba täna? Paljudel kortermajaelanikel on mure, kuidas säästa kütte- ja soojaveekuludelt, mis on viimastel aastatel kasvanud peaaegu kolm korda. Renoveeritud on küttesüsteeme ja soojustatud elamuid, mis on suurendanud elanike maksekoormust, aga loodetud suurem sääst on jäänud tulemata. Euronomil, mis on nüüdsest ka Eesti turul, on lahendused, kuidas säästa kohe ilma, et kortermaja maksukoormus tõuseks.
Euronomi XL soojuspumbad Euronom on välja arendanud spetsiaalselt suurte kortermajade, hotellide ja tööstushoonete vajadusi silmas pidades soojuspumpade sarja XL. Pumpasid on olemas nii maakütte kui ka õhk/vesi variandis. Enamikul kortermajadel puudub vajaminev maa-ala, kuhu saaks paigaldada maakollektorit. Seega on ainuke võimalus paigaldada õhk/vesi-tüüpi soojuspump, mis tagab kütte ja soojavee vajaduse aasta läbi. Euronomi XL pumpasid on kuni 500 kW ning üks kõige võimsam soojuspump suudab toota aastas kuni 1150 MVh, mis rahuldab keskmise 90 korteriga maja kütteja soojaveevajaduse. Kui maja on suurem, arvestatakse soojuspumpade kogus ja neid paigaldatakse mitu.
Paindlikem süsteem turul Euronomi süsteemi tuumaks on akumulatsioonipaak. Paak talletab soojuseenergia, näiteks soojuspumbast, ja automatiseeritud süsteem annab energiat radiaatoritele vastavalt vajadusele. Samuti saadakse paagist sooja vett. Erinevalt turul enim levinumatest lahendustest ei ole Euronomi süsteemil niinimetatud sisemist boilerit. Vesi soojendatakse vahetult enne tarvitamist ja seega tagatakse puhas ning legionellavaba soe vesi. Akupaagiga soojuspump on paindlikum lahendus, kuna sinna saab ühendada sama ajal eri kütteallikaid, nagu näiteks kaugküte, puuküte, päikesepaneelid vms. Selline lahendus võimaldab meil valida alati odavaima energia. Kui külmemal perioodil vajavad soojuspumbad tihti lisaenergiat, mis kompenseeritakse elektriga, siis akupaaki ühendatud kaugküte vms annab just selle vajamineva energia ja nii ei teki suuremat kulutust, kui süsteem oleks kasutanud elektrit. Akupaak on toodetud roostevabast terasest, mis tagab seadmele pika eluea.
paigalda lisapumba, mis ei pea olema nii võimas ja kulukas. Kuna süsteem on paindlik, võib hiljem paigaldada samuti mõne muu lisaenergiaallika. Küttesüsteemi vahetust ei ole mõtet lükata hilisemasse aega, oodates, millal teised ehitustööd on lõpetatud. Selle ajaga, kui muud renoveerimistööd on lõpetatud, on süsteem ennast tagasi teeninud. Vahet pole, kas makstakse kõrget kaugkütte hinda või säästetud raha eest pangalaenu.
Euronomi õhk/vesi-soojuspump on Rootsis üks vastupidavamaid Euronom on olnud teerajaja mitmetele toodetele ja pikaajaline kogemus räägib iseenda eest. Tootmist alustati veeboileritega juba 1939. a. Euronom oli kogu Euroopas esimene, kes tootis õhk/vesi-soojuspumba 1977. a. Samal aastal paigaldati ka esimene päikese-
Kuni 60% sääst küttekuludelt Euronomi kogemused ja paigaldatud lahendused on toonud klientidele märkimisväärseid sääste. Õli- ja gaasküttega majadel, kuhu on paigaldatud Euronomi XL, on sääst kuni 60%. Kaugkütteühendusega lahendusel on aastane energiasääst kuni 45%. Euronomi XL lahenduse tasuvusaeg jääb vahemikku 4–6 aastat. Soojuspumpade eluiga on 20 aastat.
Soodsam lahendus
EURONOM XL KORTERMAJA KÜTTESÜSTEEM
Kui majal on veel mõni renoveerimistöö tegemata või enamik aknaid vahetamata ning tulevikus on kindel plaan seda teha, siis teise võimalusena võib paigaldada majale soojuspumba, mis tagab maja kütte- ja soojaveevajaduse poolenisti. Selline lahendus on maksumuselt odavam, võimaldab säästa küttekuludelt kuni 25% ja hiljem, kui maja on energiasäästlikum, võib
AKUMULATSIOONIPAAK ON PAINDLIK - SELLEGA VÕIB ÜHENDADA KÕIK KÜTTEALLIKAD
paneelide komplekt Rootsis. 1983. a tootis Euronom esimesena Rootsis pelletipõleti. Tänapäeval on mõned tooted efektiivsuse poolest Euroopa parimad. Näiteks on päikesepaneel LBC suurima tootlikkusega vaakumtorupaneel kogu Euroopas ning ExoAir Polaris kõrgeima tootlikkusega õhk/vesi-soojuspump, mis töötab efektiivselt ka välistemperatuuril –25 °C. Rootsi kindlustusseltsi Folksam 2008. a andmetel on ExoAir vastupidavaim soojuspump Rootsis. Ajavahemikus 1999–2007 paigaldatud üle 7000 pumbast on probleemsed ainult neli. Euronom on paigaldanud alates 1977. a Euroopas üle lekti ning Eestis üle 10 suurema kortermaja ja tööstushoone küttesüsteemi. Lisainformatsioon www.euronom.ee
Korteriühistute leht
7
Hea sisekliima sõltub ka piirete õhutihedusest Ardi Salus ISOVER müügiesindaja
Üha enam on puitkarkasskonstruktsioonid leidnud oma koha eramuehituses. Seda tänu oma lihtsusele ja võimalusele ise oma kodu ehitada. Samas on kasutusel ka massiivpiirded. Mõlema variandi puhul tuleb ehitamisel arvestada nende lahenduste eripärasid. Selleks tuleb appi ehitusfüüsika. Õhu liikumine kontrolli alla Väga olulist rolli omab majade kütte- ja jahutuskulude kontrolli alla saamisel piirete õhutihedus. Õhutihedusega on väga lähedalt seotud ka niiskustehnilised probleemid nagu näiteks niiskuse kondenseerumine või hallituse teke, sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus, ventilatsioonisüsteemide efektiivsus jne.
Et tagada piirete õhutihedus, tuleb tegutseda läbimõeldult ja kasutada nn täislahendusi, kus detailid on juba projekteerimise ajal välja valitud. Õhutõkkematerjalid peavad olema korralikult paigaldatud ja liitekohad nõuetekohaselt teostatud. Kui maja ei ole õhutihe, väljendub see kontrollimatu õhu liikumisega läbi pragude ja ebatiheduste. Üldiselt jääb õhutõke piirde sisse, seetõttu on mõistlik õhutihedust kontrollida enne konstruktsiooni sulgemist, siis kui lisatihendamine on veel teostatav. Hea sisekliima kujundamisel on tähtis osa kütte- ja ventilatsioonisüsteemil. Õhutihedad võivad olla ka nn loomuliku ventilatsiooniga majad, kus õhuvahetus toimub läbi värskeõhuklappide. Sellisel juhul on protsess kontrollitav ja vajadusel saame ka õhku filtreerida. Küll ei saa me rääkida loomulikust ventilatsioonist kui õhk liigub läbi piirete ebatiheduste, sest siis on kogu protsess kontrollimatu. Õhk võib saastuda väliste, läbi infiltratsiooni majja imbuvate saasteainete või ehituskonstruktsioonides kasvavate
mikroorganismide elutegevuse produktidega. Lisaks võib õhuvarustus hoones olla lihtsalt ebapiisav. Seega on hoone õhupidavuse näitajad lisaks energiatarbele seotud märksa laiema probleemide ringiga. Mõõda õhutihedust Hoonete õhutihedust saab mõõta rõhutestiga. Selle abil tehakse kindlaks, kui suur on õhuleke läbi hoone piirete ja kus on lekete täpsed asukohad. Õhutihedus näitab õhu hulka m³, mis läbib 1 m² välispiiret 1 tunni jooksul, juhul kui õhurõhkude vahe on 50 Pa. Mõõtmine tehakse kogu hoonele kompaktselt ja õhutihedus väljendatakse kõikide piirete keskmisena. Testiga mõõdetakse, mitu korda vahetub õhk hoones 50 Pa sise- ja välisrõhu erinevuse korral. Rõhutesti on mõttekas teha enne viimistlustöid (veendumaks ehitise ligilähedases kvaliteedis) ja ka peale viimistlust lõpliku ülevaate saamiseks. Samuti ca 2 aasta möödudes, veendu ma k s õhupidav use kvaliteedis peale maja „paika vajumist”.
Kindlasti tuleks seda teha ka enne kinnisvara soetamist või ehitustööde ülevõtmist, kontrollimaks tööde kvaliteeti. Hoonete õhutiheduse nõuded on toodud Eesti projekteerimise eelnormis EPN 11.1 „Piirdetarindid”: „...piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50 Pa juures ei tohi ületada elumajade puhul 3 m³/h·m² ja muudel hoonetel 6 m³/h·m²”. Täpsem info: www.vario.ee
Varia Duplex UV paigaldus õhutiheduse reguleerimiseks.
Õhu- ja aurutõkkele esitatavad nõuded: • Õhu- ja aurutõke peab ulatuma üle kogu hoone välispiirde pindala ning materjalikiht peab olema õhutihe. • Õhu- ja aurutõke ja tema kinnitussüsteem pea vad vastu pidama hoone kogu kasutusea jooksul mõjuvatele koormustele ning liitekohad peavad säilitama õhutiheduse hoone kogu ka sutusea jooksul. • Õhu- ja aurutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav. • Liitekohad peavad asetsema jäigal materjalil, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile. • Kui õhu- ja aurutõkke ühel pool on õhuvahe, tuleb liited teipida. Õhu- ja aurutõke peab jätkuma vaheseinte ja -lagede juures.
• Õhutiheduse seisukohalt on kriitilised eelkõige kohad, kus ühtne õhu- ja aurutõke on katkenud või liitub teiste tarinditega (näiteks vahelae ja välisseina liitekoht). • Ehitamisel peab tähelepanu pöörama ka õhutõkke ühendamisele uste ja akendega. • Õhutõkke liited korstna ja küttekoldega tuleb juba projekteerimisstaadiumis läbi mõelda. Põlevmaterjalist õhutõket ei tohi korstnale kinnitada. • Välisseinte õhutihedus on oluliselt parem, kui õhutõke ei ole elektrijuhtmetega rikutud. Seepärast on otstarbekas viia ühtne auru- ja õhutõke ca 50 mm piirde sisse ja pistikupesad paigutada seinale ning juhtmed viia põrandaliistu tagant.
Klaasitud rõdu Parim põhjamaises kliimas
• • • • • • • • •
24 tundi avariidispetšerteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korteriühistutele Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujärelvalve Pangalaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile
Rõduklaasid aitavad Teil nautida mõnusat kodust atmosfääri aastaringselt. Klaasime rõdusid ja terrasse, valmistame kvaliteetseid klaasvarikatuseid ning terrassi- ja rõdupiirdeid. Tallinn, Valdeku 132. Tel 6599 240. E-post klaasium@malmerk.ee Tartu, Tähe 114. Tel 7360 041. E-post tartu@malmerk.ee Pärnu, Turba 27. Tel 6801 662. E-post klaasium@malmerk.ee
www.malmerkklaasium.ee
Telefon: 614 3335 GSM: 50 45958
Info@maket.ee www.maket.ee