Korteriühistute leht Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.
Projekti juht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, 680 4629
märts 2013 REKLAAM
KNAUF INSULATION TÕI TURULE UUE VÄLISSEINTELE MÕELDUD ELASTSE JA TULEKINDLA ÖKOVILLA Knauf Insulation tõi Eestis turule uue keskkonnasõbraliku ja suurepärase soojusisoleerivusega klaaskiududest mineraalvilla Naturboard 035, mis on mõeldud kasutamiseks soojus- ja heliisolatsioonina ventileeritava fassaadiga seinakonstruktsioonides, kihilistes seintes, kerghallides ning muinsusobjektide restaureerimisel. Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskus on esimene objekt Eestis, mille ehitamisel kasutatakse Knauf Insulationi uut fassaadivilla. Objekti projektijuhiks on Marek Markvart Trev-2 Ehituse OÜst, kelle sõnul Knauf Insulationi vill vastab kõigile vajalikele ja kaasaegsetele nõudmistele. Heiki Haljasmets Juuru Ehituse OÜst, kes on valitud alltöövõtjaks ja vastutab fassaaditööde eest objektil, kiidab villa: ”Knaufi Insulationi uus vill on väga elastne ega muuda kuju nagu mõned teised villad, mis juba pakist võttes murenevad.” Töömehed kiidavad villa naturaalsust: kui mõne tootja villa pannes kiheled õhtu otsa üle keha, siis selle puhul ei juhtu ka siis midagi, kui villapaneelist palja käega haarad. Oleme oma meestega Naturboard 035-e tegelikult varem paaril Soome objektil paigaldanud, mulje jäi väga hea ning kiitsime valikut. Kui rääkida villa ehituslikest näitajatest, on need samuti väga head, nii et ühtegi halba sõna ei oska küll öelda.” Uudne mineraalvill on valmistatud loodusest ammutatud ja/või ümbertöödeldud toormaterjalidest, mille looduslikel koostisosadel põhinevad kiud on ühendatud biotehnoloogia abil. ECOSE® Technology tehnoloogia abil valmistatud mineraalvill on loomulikku pruuni värvi ning selle tootmisel ei kasutata formaldehüüdi, naftat, fenoole, akrülaate, kunstlikke värvaineid ega pleegiteid. Erinevalt tavapärasest mineraalvillast parandab see ruumiõhu kvaliteeti. “Tegemist on A1 tuleohutusklassi kuuluva mineraalklaasvillaga, mille näitaja on sama kui kivivilladel. Vill laseb läbi veeauru, mis on väga oluline omadus, et niiskus ei jääks villa sisse ega ajaks maja hallitama. Lisaks on villa eeliseks selle väga hea kujupüsivus, mis teeb paigalduse mugavaks ja kiireks, sest villa ei pudene, rebene ega lagune ei lõigates ega paigaldades,” kirjeldab Knaufi Insulationi Eesti müügijuht Aleksandr Solonintšik. Ta lisab, et Knauf Insulationi uut villa hindavad kõrgelt lisaks ehitajatele ka moodul- ja palkmajade valmistajad, kuna see tolmab kordades vähem kui endised ning mitmete teiste tootjate klaasvillad. Villa eelisteks on ka väga head soojusisolatsiooni- ja heliomadused ning suur mahutihedus. Naturboard 035 on mõeldud kasutamiseks kõikjal väisseintes, põrandates, kaldkatustes ja katustes. Villa soojusjuhtivustegur λD on 0,035 W/mK. Materjali võib kasutada ka horisontaal- ja vertikaalkonstruktsioonides soojus- ja heliisolatsioonina, mis on paigaldatud korrusevaheliste vahelagede talade vahele. Knauf Insulationil on standarditele ISO 9001:2008, EN ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 vastavad ühtse kvaliteedihalduse sertifikaadid.
Knauf Insulation Aleksandr Solonintšik Market Development Coordinator Estonia tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com
Korteriühistute leht
2
Korteriühistu Lagle viis aastakümmet Kas elamuehituskooperatiivi ideel oli eeskuju? Tol ajal oli juba olemas ETKVL (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit). Selle eeskujul mõeldigi, et miks mitte teha elamuehituskooperatiiv.
Tallinnas Lagle pst 2 maja on eriline: 1963. aastal ehitatud kortermaja oli Nõukogude Liidus esimene elamuehituskooperatiiv, mis nüüd kannab kooperatiivi õigusjärglasena nime Lagle KÜ. Kõige esimene juht oli 11 aastat Felix Roolaid, kelle poeg Paavo oli elamuühistu/korteriühistu juhatuse esimees aastatel 2000–2004. Edasi jätkas ta juba juhatuse liikmena ning on seda olnud käesoleva aastani. Signe Kalberg
Kas tõesti võib elamuehituskooperatiivi Lagle pidada Eesti ja ka Nõukogude Liidu esimeseks registreeritud majakooperatiiviks? Vastavad dokumendid esitati Tallinna tollasesse linnavalitsusse 2. oktoobril 1962. aastal, 1963. aasta lõpus võeti maja vastu ning 1964. aasta jaanuaris kolisid elanikud sisse. Tegelikult sai aga kõik ju alguse juba varem? Just, võib öelda et 1944. aasta 9. märtsi pommitamisest, kui pool Tallinna elanikest jäi koduta, teiste seas ka mu ema ja isa, kes siis veel koos ei elanud, kuid töötasid Lutheri vineerivabrikus. Sõja ajal oli vabrik saanud sõjatehase staatuse, mis vabastas sealsed töölised sõttaminekust.
Kui siis ema koos esimesest abielust sündinud pojaga ja minu tulevane isa hakkasid koos elama, oli neil väga kitsas elamine Nõmmel eramajas, mis oli natsionaliseeritud. Siis sündisin mina ja ruumipuudus sundis isa hakkama ehitama maja Maarjamäele, kui ma olin alles koolieelik. Nii ema kui isa olid küll korterijärjekorras ametiühingute kaudu, kuid järjekorranumber nihkus aina tahapoole, sest idast tulnud inimestel oli eelisõigus elamist saada. Kellena teie vanemad siis töötasid? Ema oli Tallinnas muusikakoolis õpetaja, ta oli õppinud Tiit Kuusiku käe all laulmist, isa aga oli lõpetanud Prantsusmaal Nancy ülikooli soojusenergeetika ja elektri erialal. Sel ajal,
Juhatuse liikmena ütleb Paavo Roolaid uhkusega, et nende ühistus pole ühtegi võlglast. kui ta hakkas oma perele maja ehitama, töötas isa aga ENSV plaanikomitees. Kätte aga jõudis aasta 1962 ehk Hruštšovi sula. Mis tõi ka muutusi mõtlemises?
FASSAADIDE VÄRVIMINE
SUUREMAHULISED VÄRVITÖÖD!
Meie tulevane kodu oli peaaegu valmis saamas, oli teha vaid siseviimistlus, kui plaanikomitees leiti, et inimeste elutingimused on ikka viletsad ning tuleb midagi välja mõelda, et neid parandada. Ja teha
tuli seda kiiresti. Muidugi oli üks eesmärk ka panna inimesi oma raha kasutama, sest poest ju midagi osta polnud ja raha hakkas kogunema hoiukassasse hoolimata sellest, et 1961. aastal toimus rahareform.
Ja eestvedajaks sai teie isa, Felix Roolaid? Jah, kuna oma maja ehitades olid tal ehitusega seotud tegevused ja probleemid hästi selgeks saanud ja ta teadis, kust mida ehituseks saada, siis võttiski ta enda õlule nii elamuehituskooperatiivi paberite kordaajamise, juhtimise kui ka ehitustöödel silma peal hoidmise. Seepärast ongi meie maja ajale nii hästi vastu pidanud, et see on ehitatud endale. Mitte ühelgi telliskivimajal pole sellist ornamenti seina laotud, kui meil. Ehituse kvaliteet on aga kindlasti parem kui naabermajadel. Kui siis 2. oktoobril 1962 viidi dokumendid elamuehituskooperatiivi registreerimiseks linnavalitsusse, sai kooperatiivi nimeks Sõprus, asukohaga Lagle puiestee 2. Kui suur oli huvi elamuehituskooperatiivi vastu? Soovijaid kooperatiivi liikmeks astuda oli esialgu palju, siis aga hakati kahtlema: „Mida vene võim veel välja mõtleb?” Lõpuks jäi alles 32 inimest. Kuid tahtjaid oleks ehk rohkemgi ol-
Korteriühistute leht
3 Fotod: Signe Kalberg ja erakogu
nud, aga kolme trepikoja asemel ehitati kahe trepikojaga maja. Millist rahasummat ehitus vajas? 40 protsenti korteri maksumusest tuli kohe sisse maksta, näiteks meie 3-toaline ja 41 m² suuruse korteri kogumaksumus oli 4100 rubla. Ei tasu aga unustada, et alles oli olnud rahareform ja tol ajal oli see inimeste jaoks väga suur raha. Selle eest sai osta uue auto ja jäi ülegi. Isa müüs poolelioleva maja maha, maksis kogu summa kohe sisse ja aitas ka neid, kel sissemaksusummat polnud kohe käepärast – tal oli suur huvi, et ehitus saaks käima. Seepärast võeti ka kasutusele tüüpprojekt, et ajas võita. Kas isal maja maha müüa polnud kahju? Isa ei kahetsenud. Maja ümber oli aeda 1200 m², seal olid juba õunapuud ja marjapõõsad, kuid ta ise oli linnainimene, mulla- ja aiatöödest kaugel. Üks põhjus oli ka majanduslik sundseis, kuna maja ehitus oli ikkagi väga kulukas. Mis oli sellel kohal enne maja ehitamist? Kui 1963. aasta kevadel kopp esimese augu tegi, oli siin varem olnud soine karjamaa. Terve suvi tambiti maasse vaiu. Ehitus kulges väga kiiresti ja juba sama aasta 31. detsembril võeti maja vastu. Mis sellest, et hiljem tuli veel teha parandus-
töid. Uue aasta jaanuari keskel kolisime oma perega juba siia majja, kuna isal oli majamüügist veel raha järgi, sai ta kiiresti korteri korda teha ja ka mööbli osta. Kuna tegu oli omanikega, kes olid ehitanud oma raha eest, siis näiteks lasi isa teha ehituse käigus ühe kaarukse ja tellis raamatukapid seinaniššidesse, mis tavalistes tüüpkorterites olid sisseehitatud seinakapid.
olnud kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof ja mõõgameister Einar Laigna. Kuidas Sõprusest sai Lagle korteriühistu? 1990ndatel tahtsime teha korteriühistut, kuid bürokraatia tõttu see ei õnnestunud. Siis saigi nimeks elamuühistu Lagle Kaks. Nimi pidas vastu 2003. aastani ja siis muutsime nime juba lihtsalt Lagle korteriühistuks.
Kuidas toimus elamuehituskooperatiivi juhtimine? Ega see erinenud sugugi sellest, kuidas praegu korteriühistut juhitakse. Elamuehituskooperatiiv tegi ise omad seadused, nii nagu praegu on ühistu juhtimise aluseks põhikiri. Esialgu oli valitud viieliikmeline juhatus, otsustajaks oli samuti üldkoosolek. Praegu on meil kolmeliikmeline juhatus, kes kõik töötavad vabatahtlikult, ilma tasu saamata. Kuna kõik olid omanikud, suhtuti ka majja heaperemehelikult. Eks oma osa mängis ka see, et elamuehituskooperatiivi liikmed olid kõik eestlased. Isa pajatustest mäletan, et eks vahel oli ka eriarvamusi, kuid need said kõik rahumeelselt lahendatud. Meie majas pole palju olnud omanikevahetusi, pärandatud on aga kortereid järglastele. Kes on teie maja kuulsused? Näiteks korter 15 elas koori- ja orkestrijuht Olev Oja, hiljem asus sinna elama laulja Vello Orumets. Tema naabriks on
Lagle puiestee on Tallinna linna kõige „pikem” puiestee? Seda tiitlit võib ta tõesti kanda, sest elumaju on sellel puiesteel vaid üks, meie maja. Seda on lihtne leida, kuna ta on ainus Lilleküla ja Tondi vahel asuv elamu, mis on otsaga raudtee poole. Lagle puiestee oli esialgu kavandatud kulgema raudteede
alt läbi kesklinna Tõnismäeni, ühendamaks Sõpruse puiesteega. Siis aga linna generaalplaan muutus ja see idee jäigi teostamata. Puiesteel asub maja number ühes lasteaed, number neli tähistab garaažide asukohta ja number kuus garaažide taga asuvat vana – praeguseks ümberehitatud – katlamaja. Kuidas elab korteriühistu praegu? Juhatuse liikmena võin uhkusega öelda, et meie majas pole ühtegi võlglast. Kredexi abiga oleme saanud vahetada välja aknad, tehtud panduse ja usteesised teed kõnniteeni, mis sai hiljuti linna poolt korda tehtud, soojustatud pööningu. Laenu abil on vahetatud katus ning keldri- ja välisuksed, renoveeritud soojussõlm. Kavas on aga võtta veel laenu maja soojustamiseks. Üldkoosolek on andnud selleks juba oma nõusoleku. Inimesed mõistavad, et seda on vaja teha – kodu saaks korda. Ja kui paljudes korruselamutes on märgata suhtumist, mis ei vasta eriti peremehe omale, siis meie majas ollakse peremees juba 50 aastat ning ollakse ka edaspidi. Kristiine linnaosa valitsusega on meil ka head suhted.
Tallinnas Lagle pst 2 maja on eriline: 1963. aastal ehitatud kortermaja oli Nõukogude Liidus esimene elamuehituskooperatiiv.
Foto aastast 1980: paremal elamuehituskooperatiivi esimene juht Feliks Roolaid koos poja Paavoga, kellest sai ühistu juht 20 aastat hiljem.
• • • • • • • • •
24 tundi avariidispetšerteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korteriühistutele Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujärelvalve Pangalaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile
Telefon: +372 5297255
Info@maket.ee www.maket.ee
Korteriühistute leht
4 Foto: Tiit Blaat
Äri rajamine eluruumi sõltub teiste ühistuliikmete tahtest Õigus eraelu puutumatusele
Riigikohtu halduskolleegium, kohtuotsus nr 3-3-1-62-03: • Riigikohus ei pea võimalikuks kahelda, et kaupluse rajamine korterelamusse võib riivata majaelanike õigust eraelu puutumatusele. Kaupluse tegevus toob paratamatult kaasa kahjulikke mõjutusi (näiteks müra, tundmatute isikute viibimine trepikojas ja sellega kaasnev turvatunde kadumine, privaatsuse vähenemine, takistused avalike teenuste kasutamisel). Samuti võib see vähendada teiste korterite turuväärtust. • Kassaator on kogu protsessi vältel tuginenud AÕS § 74 lg-le 1. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et see säte võib asja lahendamisel küll tähtsust omada, kuid ei ole seejuures esmane. Peamine on see, et kasutusloa andmine kui diskretsiooniotsus ei tohi kahjustada ei teiste korteriomanike omandiõigust ega ka omanike või muude isikute teisi õigusi, nt õigust eraelu puutumatusele. Siiski omavad kasutusloa andmisel tähtsust ka tsiviilõiguslikud normid. Kui nendega on keelatud kasutusloas ettenähtud tegevus üldse või on see lubatud ainult teise korteriomaniku nõusolekul ja nõusolek puudub, siis ei või kohalik omavalitsus kasutusluba väljastada. • Korteris toimuv tegevus, nt kauplemine, võib ebamõistlikult kahjustada teiste korteriomanike ja neis eluruumides elavate inimeste õigusi ka siis, kui kaupluseks muudetud korteril on eraldi sissepääs. • Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1 sätestab, et korteriomanik võib korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. • KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutustest tekkivad mõjud. • Ka kaupluse tegevus võib jääda omandi tavakasutuse piiridesse, kui kauplus oli korterelamusse algusest peale ette nähtud. Senise eluruumi kasutuselevõtmine kauplusena toob aga kaasa omandi kasutuse olulise muutumise ja teised korteriomanikud ei ole kohustatud taluma sellega kaasnevaid mõjutusi. Väljavõtte lahendist pani kokku EKÜLi jurist Margus Saulep
www.alfahaldus.ee 6700 311 Tulika 19, Tallinn
Lugupeetud kinnisvaraomanik! OÜ Alfahaldus pakub kõiki kinnisvara korrashoiuks vajalikke teenuseid: • Halduriteenus • Raamatupidamine • Hoonete tehnosüsteemide hoolduse korraldamine • Koristus- ja heakorratööde korraldamine hoonetes ja krundil • 24 h avariidispetšerteenistus • Ehitus- ja remonditööde korraldamine • Tugiteenuste osutamise korraldamine • Muud kinnisvara haldamisega kaasneda võivad tegevused • Korteriühistute moodustamine • Energiasäästualased konsultatsioonid • Muruniitmine www.alfahaldus.ee • info@alfahaldus.ee
Ei piisa sellestki, kui omavalitsus annab välja tegutsemisloa. Kui kas või üks korteriomanik on vastu, tuleb ikkagi otsida teised ruumid. Agne Narusk
Korteriomanik Edgar otsustas päranduseks saadud ja tühjana seisvasse kolmetoalisse esimese korruse korterisse rajada käsitöökaupluse. Ühel päeval üllatas 12 korteriga maja teisi elanikke silt välisuksel, mis kutsus poodi külastama. Et majauks käis lukus, oli ettevõtlik mees paigaldanud selle kõrvale oma korteri uksekella. Majarahvas oli marus: kundesid oli üllatavalt palju ning nende pidev voorimine keeras maja turvalise igapäevaelu peapeale. Lisaks mured trepikoja puhtuse ja seal hoitavate jalgrataste-lapsevankrite-potilillede pärast. Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep nendib, et elumaja ruumide kasutusotstarbe muutmist (või muutumist) puudutavate küsimustega pöördutakse nende poole päris palju. Äritegevust võib olla erinevat laadi, on vahe, kas eluruumidesse soovitakse rajada baari või sukavabrikut. Iga juhtumit tuleb vaadelda eraldi, konkreetsest kaasusest on lähtunud ka senised riigikohtu lahendid. Üks on kindel: kui ka oma-
valitsus annab ettevõtlikule kodanikule elanikega elumaja aadressile tegevus- või ehitusloa, saab ruumide senist otstarvet muuta vaid siis, kui iga sealse korteri omanik on sellega nõus. Saulep soovitab tutvuda näiteks järgmise riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsusega (väljavõte otsusest – A. N.): „Kaupluse rajamine korterelamusse võib riivata majaelanike õigust eraelu puutumatusele. Kaupluse tegevus toob paratamatult kaasa kahjulikke mõjutusi (näiteks müra, tundmatute isikute viibimine trepikojas ja sellega kaasnev turvatunde kadumine, privaatsuse vähenemine, takistused avalike teenuste kasutamisel). Samuti võib see vähendada teiste korterite turuväärtust.” Kohtuasja aluseks oli Tartu Aleksandri tänava kortermaja elanike kaebus linnavalitsuse tegevuse üle, millega arvati osa maja kortereid eluruumide nimistust välja, need võeti arvele mitteeluruumidena. Ühtlasi anti nende omanikele välja ehitusluba ja tegevusluba. Elanikud polnud
Kui ka omavalitsus annab ettevõtlikule kodanikule elanikega elumaja aadressile tegevus- või ehitusloa, saab ruumide senist otstarvet muuta vaid iga sealse korteri omaniku nõusolekul (see baar Tallinna kortermaja esimesel korrusel pole artikliga seotud).
olukorraga rahul: majandustegevuse tõttu pole võimalik lukustada maja trepikoja- ja välisuksi, häiritud oli elamus prügiveoteenuse kasutamine, liigse müra tõttu ka elanike rahu. Kui linnakohus andis õiguse äripidajatele, kelle tegevuslubadega oli kõik korras, siis riigikohtu lahend tuli elanikele kasuks. Kui ärisuund muutub
Kõigi elanike luba läheb vaja ka siis, kui tahetakse muuta korterelamus juba äripinnana kasutusel olevate ruumide otstarvet. Portaalis www. vastus.ee kirjeldab küsija järgmist olukorda: „Majas on korterid ning kolm äripinda. Kasutusluba äripindadele on antud tööstuskaupade
kaupluse ning bürooruumide jaoks. Nüüd soovib äripindade omanik teha ruumidesse lasteaia. Kas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi kaasomanike (korteriomanike) nõusolek või piisab 51% omanike nõusolekust (seda viimast väidab linnavalitsuse spetsialist).” Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ jurist Andry Krass vastab, et korteriomandite (nende hulgas kolme äripinna) sihtotstarbe muutmine saab korteriomandiseaduse kohaselt toimuda üksnes kõikide korteriomanike nõusolekul. Antud juhul ei anna ka ehitusluba õigust ehitada, see vaid kinnitab, et kui (korteri)omanikud on ehitamisega nõus, siis ei ole linnavalitsus selle vastu.
SENSUS Metering Systems, a.s.
VEEARVESTID SÄÄSTAVAD TEIE AEGA JA RAHA! Korteri-, elamu- ja tööstuslikud vee- ja soojusarvestid.
SENSUSi veearvestite paremused:
lihtne näitude ülelugemine mugav paigaldus ja kasutus garanti- ja postgarantii teenindus tehnilised konsultatsioonid
PREM EESTI OÜ on mõõteseadmete kontserni SENSUS Metering Systems, a.s. ametlik esindaja ja maaletooja Eestis. Kadaka tee 5 – 108, 323, 10621 Tallinn tel./fax. 657 9948, 525 8857; E-post: prem@prem.ee Müük, garantii- ja postgarantii teenindus, järgnev veearvestite taatlemine.
Teostame • remonditöid • ehitusjuhtimist • üldehitust • kinnisvaraarendust
KÜSI PAKKUMIST! Rekmar Ehitused OÜ Tel 5813 4565, info@rekmar.ee, www.rekmar.ee
Korteriühistute leht
5
Arve tasumise või mittetasumise aluseks on leping Rahaliste kohustuste täitmatajätmisse ei tohi kunagi suhtuda kergekäeliselt. Oma õigust taga ajades ei saa seadusest mööda hiilida, mõtlematu jonniajamine soovitud tulemuseni ei vii. Kristiina Viiron
Järgnevas loos on toodud kolm korteriühistute igapäevatöös ettetulnud juhtumit, kus probleemid seotud ka rahaga. Juhtunud sündmusi kommenteerib korteriühistute liidu jurist Margus Saulep. Lugu nr 1: Korteriühistu tellis majale uue katusepaigalduse. Tööde käigus, mil katuseehitajal oli töö veel lõpetamata, sai üks ülemise korruse korter veidi kannatada. Korteriomanik sellest numbrit ei teinud, küll aga asus tegutsema ühistujuht, kes jättis tasumata edasised osamaksed katusepaigalduse eest. Katuseehitaja andis ühistu kohtusse, võitis ning ühistul tuli töö eest muidugi tasuda, lisandusid ka viivised. Margus Saulep: Töövõtja põhikohustuseks on töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Töövõtja tehtud töö eest maksmata jätmine on põhjendatud vaid erandlikel asjaoludel. Näiteks on riigikohus selgitanud järgnevat (kohtuasi nr 3-2-1-80-08): „Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes.” Juhul, kui töö ei vasta lepingu tingimustele, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt töö parandamist. Kui nõuet põhjendamatult ei täideta, võib tellija korraldada puuduste kõrvaldamise teise ettevõtja kaudu. Viimasel juhul võib tellija lepingu rikkujalt nõuda täiendavate kulutuste hüvitamist. Igasuguste probleemolukordade tekkimisel soovitan korteriühistul sõlmitud leping üle vaadata. Töövõtulepingutes on üldjuhul üsna detailselt pooltevahelised õigused ja kohustused reglementeeritud. Sealhulgas annab hea leping korteriühistule ülevaate sellestki, milliseid õiguskaitsevahendeid on lepingu rikkumise korral võimalik kasutada. Näiteks annab hea leping esmase
info sellest, milliseid meetmeid (õiguskaitsevahendeid) saab ühistu rakendada, kui töövõtja on lepingut rikkunud. On tüüpiline, et ehituslepingutesse on sisse kirjutatud leppetrahvisumma juhuks, kui töövõtja tähtaegu ületab. Ka on lepingutes kajastatud tellija õigused, kui töös esinevad puudused. Näiteid lepingupunktidest: Tellijal on töös esinevate puuduste korral õigus nõuda töö vastavusse viimist lepingutingimustega. Tellijal on õigus kõrvaldada töös esinev puudus ise või lasta see kõrvaldada kolmandal isikul juhul, kui töövõtja ei kõrvalda töös esinevat puudust mõistliku aja jooksul pärast tellijapoolset puudusest teavitamist. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt töö puuduse kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamist. Lugu nr 2: Naaber uputas alumist korterit, kuna lõikas remonti tehes kogemata sisse kaasomandis olevatesse veetorudesse. Korter, mis veekahju sai, oli kindlustatud ning kindlustus hüvitas kahju. Kindlustusel kehtis omavastutus, mis jäi kindlustaja tasuda. Sellega korteriomanik ei leppinud ning hakkas omavastutuse summat esmalt nõudma ülemiselt naabrilt, kes keeldus maksmast. Seejärel asus ta nõudma omavastustuse väljamaksmist ühistult, kes pole kirjeldatud kindlustusjuhtumis osaline ning samuti keeldus maksmast. Seejärel jättis korteriomanik maksmata kommunaalmaksete eest omavastutusega võrdse summa ja nõuab tasaarveldust. Ühistu kavandab võla sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlust. Margus Saulep: Tasaarvestada saab vastastikusi samaliigilisi nõudeid, eelkõige rahalisi nõudeid. Kirjeldatud olukorras, kus naaber on kahju põhjustanud ja ühistu kahjujuhtumi eest ei vastuta, ei ole ühistu majandamiskulude nõudega tasaarvestuse tegemine põhjendatud. Lugu nr 3: Korteriühistu tellis väikefirmalt ühe korteri siugtoru vahetuse, mille eest firma esitas ühistu hinnangul põhjendamatult kõrge arve. Ka korteriomaniku ütlust mööda ei kestnud tööd tema korteris nii kaua, kui arvel märgitud. Ühistu esimees saatis ettevõttele kirja, et sellist arvet ta ei saa aktsepteerida ning palus esitada uue arve. Kas ühistul on õigus esitatud arvet tagasi lükata? Margus Saulep: Korteriühistul on õigus arvel näidatud
summale vastuväited esitada, kui see ei vasta lepingulise kohustuse täitmisele, sh selleks kulutatud tööajale. Soovitan paluda uut arvet või maksta arve osaliselt, kui puudub alus terviksumma nõudmiseks. Arve iseenesest ei ole kohustuste tekkimise aluseks. Kohustused tekivad seaduste ja kokkulepete (lepingute) alusel. Kui arve tasutakse osaliselt, soovitan osalist tasumist ka et-
tevõttele selgitada. Ühistu rahalise kohustuse täitmisest täies ulatuses keelduda ei saa, sest korteris on siugtorutööd tehtud Igasuguste probleemolukordade tekkimisel tellitud töö tegemisel on korteriühistul soovitav sõlmitud leping üle vaadata. Töövõtulepingutes on üldjuhul üsna detailselt pooltevahelised õigused ja kohustused reglementeeritud
Foto: Rauno Volmar
Korteriühistute leht
6
Renoveerimise suurmeistrid Eestis on suur hulk kortermaju, kus elanike vastuseisu ja ühistu oskuste puudumise tõttu renoveerimiseni ei jõuta. Ainus lahendus on võtta appi kogemustega ühistute esimehed. Ent arvestage sellega, et nende meesteni jõudmine on sama aeganõudev kui tipparsti juurde pääsemine. Foto: Andres Putting
Anvar Kima.
ANVAR KIMA on Sõpruse enam kui kindel, et nii suurt kamata ja nii hakatigi pakpst 202 korteriühistu esi- hiigelvõitu ei nopita ilma kumisi tegema: ole hea, aita, mees olnud juba 15 aastat psühholoogi omaduste, hea muidu ei saa iial maja renoja sellesse ametisse sattus suhtlemisoskuse ja vaoshoi- veeritud. ta täiesti juhuslikult. „Elan tuseta. Viimane ei tähenda Esimene abipalve jõudis ise sel aadressil. 1999. aastal seda, et Kima oma sõna vaja- mehe kõrvu aastal 2004. arutas väike seltskond maja dusel maksma ei pane, ent ka „Mustamäe 54 korteriga ees elamuga seonduvaid see on suur oskus. Ja kindlasti elumaja juhatuse liikmed probleeme. Läksin sel hetkel ei tohi kellelegi oma otsuseid vajasid hädasti inimest, kes just neist mööda ja tegin ka peale suruda ja usaldust kao- aitaks renoveerimismõtted suu lahti.” Ju oli neil sõna- tada – selle tagasi võitmine on ellu viia. Olin nõus. Kuigi del nii tõsist kaalu, sest talle väga raske kui mitte võimatu. pikki aastaid oli väga palju tehti ettepanek kaasa lüüa. Samuti pole ta nõus väitega, renoveerimise vastaseid, on Sellele järgnes korteriühistu et ükski juht ei tohiks väga maja nüüd korras. Ja elanimoodustamine, Anvar Kima pikka aega eesotsas olla. kud rõõmsad, et asi valmis esimeheks valimine ja õigesti tehtud.” – ja nii see läks. Mees Järgmine kortermatunnistab, et alustas Nii tulebki ikka ja jälle silmitsi ja (60 krt) viis mehe iseõppijana selles Tabasallu. Maja renoseista olukorraga, kus suure veeriti kompleksselt ametis nullist, kuid tööstuselektroonika 2009. Seda aega meekokkuhoiu tuules on mujal eriala diplom annab nutab ta hea sõnaarutult raha raisatud. siiski eeliseid. ga, sest elanikud olid „Olen tehnilisusaldavad. Siis tuli 119 tes asjades tugev ja korteriga maja Musmõistan protsesse, mis toi„Näen oma töös, et seal, tamäel, kus elanikud olidmuvad hoone tehnosüstee- kus ühistu juhatus vahetub ki tervikliku renoveerimise mides. Samas puudub minus iga paari aasta tagant, ei saa vastu. Ent otsaseinad olid raamatupidamise geen.” asjast asja. Kui üks juhatus soojustatud, torustik vaheAasta pärast ühistu loomist tahab midagi tegema hakata, tatud ja küttekulud mõnevõeti esimese tööna ette küt- tuleb varsti teine, kes võtab võrra väiksemad. Järgnes tepüstikud ja 2013 septemb- suuna uuele kursile, ja jälle suur murekoht Stalini-aegris toodi meedias 162 korte- takerdutakse vaidlustesse- ses korterelamus kesklinnas, riga elumaja kui Eesti suurim seisakutesse,” räägib Kima. kus pole siiani süsteemset renoveeritud korterelamu Loomulikult ei jäänud lähenemist. „Olen üle kahe kõigile eeskujuks. Nüüd, kogu teotahteline ja tark ühistu aasta pusinud ja edasi liiguprotsessile tagasi vaadates on esimees hädasolijatele mär- takse kukesammu kaupa.”
Korteriühistute leht
7 Foto: Raigo Pajula / Postimees
Aastasse 2012 jäi veel ühe kortermaja renoveerimine Tabasalus, millest saadud kogemus oli omaette õppetund, sest nii rasket seltskonda ja sagedast rumalusega võitlemist, kui seal ette tuli, õnneks väga sageli ei kohta. Aga maja sai korda. Üheks suhteliselt raskeks seltskonnaks lisaks lihtsalt ennast välja elada soovijatele peab ta oma töös aga eakaid insenere ja akadeemikuid, sest nemad näevad asju väga kitsalt ja terviku nägemise oskus on sageli puudu. Samuti usuvad nad kaljukindlalt, et neil on igas asjas õigus. Nii tulebki tal ikka ja jälle silmitsi seista olukorraga, kus suure kokkuhoiu tuules on mujal arutult raha raisatud. Selliste probleemidega maadleb ta praegu ühe Mustamäel asuva 54 korteriga elamus toimetades. Viimase objektina võttis Kima möödunud aasta lõpul ette Nõmmel asuva korterelamu, kus renoveerimisest on räägitud viimased viis aastat, aga tegudeni ei jõuta. Et see eriprojektiga maja kindlasti tehtud saaks, nõustus Kima erandkorras isegi ühistu esimeheks asuma. „See maja on väärtus omaette ja kõige raskem on sealsetele elanikele selgeks teha, et seda pole õige renoveerida samadel tingimustel nagu magalarajoonis olevat paneelmaja.”
Urmas Palsi.
URMAS PALSI on Tulika 66 korteriühistu esimehena ametis olnud samuti 13 aastat. Ka Palsi on iseõppija ning omandanud tööks vajalikud oskused erinevatel kursustel-koolitustel. Kui Palsi ühistu esimehe ametisse asus, olid tema kodumajal suured
probleemid. „Majavalitsus selgitas inimestele, et ühistut ei ole võimalik luuagi, sest 60 korteriga maja maadles väga suurte võlgadega. Maja olukord polnud samuti kiita. Piltlikult öeldes olid ees vineerist uksed-aknad ja avariilises olukorras olid nii kütte- kui
ka veesüsteem.” Palsi eestvedamisel sai ühistu siiski moodustatud ja aasta hiljem alustati pakilisemate töödega. Täna on Tulika kortermajas avariilised olukorrad likvideeritud, trepikodadel ees uued aknad, välja on vahetatud välisuksed, korda on tehtud
rõdud, maja otsaseinad on soojustatud, küttesüsteem renoveeritud ja praegu tegeldakse majas küttesüsteemi juhtimise pilootprojektiga jne. Järjepanu liigutaksegi selles suunas, et maja saaks lõplikult soojustatud, et korterid saaksid soojustagastusega ventilatsiooni, uue katuse jne. Kui tragi esimehe käe all asjad majas edenema hakkasid, muutus usaldavamaks ka majarahvas. „Eks nad näevad, et kõik ette võetud tööd on vajalikud ja õigesti tehtud.” Sarnaselt kolleegiga ei jäänud teistele hädalistele samuti Palsi teadmised ja organiseerimisoskused märkamata ja nii läkski ta kutselise korterelamu haldurina appi majale (120 krt) Tondi piirkonnas. „Selles majas takistasid asjade arengut juhtimisvead ja oskuste-teadmiste puudumised. Objekt pole veel lõpuni valmis, aga selles suunas liigutakse.” Oma raskemaks kogemuseks peab ta aga kortermaja (100 krt) Kristiine linnaosas. Seal on küll tänaseks soojustatud katus ning renoveeritud kütte- ja veesüsteem, kuid kogu selle asjaajamise juures on ühistul seljataga ka neli kohtuasja. Mis veel kurvem, iga kohtuskäik võtab paar kolm aastat ajast, mille oleks võinud renoveerimisele kulutada. Palsi ütleb, et see on iga
Meie eesmärgiks on teie mugavus.
PAKUME TEENUSEID KORTERIÜHISTUTELE VÄHENDAGE SOOJUSKULUSID JA TEHKE MEIE ABIL OMA MAJA SOOJAPIDAVAKS
Katuste ehitus ja remont. Fassaadide soojustamine, rõdude, trepikodade (s.h. valgustus) remont, korterite eksklusiivremont. Kõik ehitus- ja elektritööd projektist (projekt tasuta) kuni kasutusloa saamiseni. Muinsuskaitse litsents! tel 6463028, 5069701. www.viilkatus.com BALTIC TECHNNOLOGY OÜ
Igasugused gaasija küttetööd ühest kohast!
+372 5552 6113 +372 670 0613 info@baltimir.ee www.baltimir.ee
Kui majaelanikel on ülikõrged ootused, aga nad ise midagi mõistlikku ette ei võta, on neid raske või võimatu aidata. halduri puhul erinev, mitut objekti ta korraga aitab ja kus ta neid teha võtab, kuid üle kümne maja korraga käib ilmselt üle jõu. Selge on see, et kui haldur nõustub ise, kellele ta appi läheb, siis samamoodi võib ta ka töö üles öelda. „Kui majaelanikel on ülikõrged ootused, aga nad ise midagi mõistlikku ette ei võta, on neid raske või võimatu aidata.” Mis paneb aga mehed ikkagi nii raskel ja emotsionaalsel alal tegutsema? „Meile meeldivad väljakutsed. Meil on teadmisi, mida oskame edasi anda. Me tahame aidata, kui seda soovitakse. Muidugi on meilgi raskeid päevi, aga siis tuleb uus hommik ja tegutseme edasi,” ütlevad Kima ja Palsi, kes tänu oma kogemustele ja usalduskrediidile saavad abivajajate vahel juba valida.