Kortermaja küttevesi on kehva kvaliteediga?

Saksa tehnoloogia laseb vett töödelda ilma süsteemi seiskamata!

mida on võimalik põlema süüdata, kui see radiaatori õhutusventiilist väljub. Küttesüsteemi kuum vesi, mille pH-väärtus on 10, tekitab korrosiooni, mis tungib edasi umbes 5 mm aastas. “Lihtsamalt öeldes: pooleteise kuni kahe aasta möödudes võite kindel olla, et katla seinad hakkavad lekkima,” nendib Juhanson.

Küttesüsteemis ringleva vee kvaliteet on tähtis, sest kui kasutada sobiva kvaliteediga vett, vähenevad tunduvalt probleemid kütteperioodil. Seega paneb AS Schöttli Keskkonnatehnika tegevjuht Tarmo Juhanson südamele, et korteriühistud kontrolliksid küttesüsteeme ja nende osi, kuna ebaõige veega täidetud süsteem tähendab kütteseadme garantii katkemist.

Juhanson toob välja, et tänapäevastes küttesüsteemides kasutatakse üha suuremal määral alumiiniumi, sest see on hea soojusjuht ja aitab muuta lõpptooted kompaktsemaks. “Alumiiniumit sisaldavate küttesüsteemide pika eluea tagamisel on esmatähtis, et küttesüsteemis ringleva vee pH-väärtus oleks õige. Teine oluline näitaja on küttevees leiduvad soolaosakesed, mille kogust hinnatakse vee elektrijuhtivuse mõõtmisega. Kui soolaosakesi on küttevees liiga palju ja küttevesi saab lisahapnikku, hakkab küttesüsteemis tekkima korrosioon,” ütleb ta.

Küttesüsteemi probleemitekitajad

Võibki öelda, et küttesüsteemis esinevad tavaliselt kolm probleemitekitajat: happed, soolad ja hapnik.

Happed soodustavad metallide korrosiooni, sest tõkestavad keemiliste reaktsioonide suhtes passiivse kihi moodustumist metalli pinnale. “Näiteks kui vee pH-väärtus on väiksem kui 9, käitub raud veega kokku puutudes aktiivselt: rauaioonid hakkavad eralduma ja ühinevad veega. Kui mängu tuleb ka hapnik, tekib esmalt roostene vesi, ja kui protsessi lisanduvad mag- netiidiosakesed, tekib nii-öelda must muda,” kõneleb Juhanson. Seevastu kui vee pH-väärtus on suurem kui 9, moodustub raua pinnale passiivne kiht, mis takistab rauaosakestel veega ühinemast. Selle tagajärjel kokku: korrosiooniprotsess praktiliselt seiskub ning küttesüsteemis kasutatud metallid ja metallisulamid muutuvad passiivseks. Just niisugune on üldjuhul parim keskkond ja eesmärk, mida saavutada.

Juhansoni sõnul muudab olukorra keeruliseks aga tõsiasi, et erinevatel metallidel tekib passiivne olek erinevate pH-väärtuste juures. Küttesüsteemides enim kasutatavad metallid, välja arvatud raud, saavutavad passiivse oleku alati pH-väärtuse 8,2 korral.

“Lisamärkusena olgu öeldud, et küttesüsteemides, kus hapniku kaasmõjul leiab aset ulatuslik korrosioon, hakkab küttesüsteemi vee pH-väärtus alati langema, sest korrosiooni peamised saadused reageerivad happeliselt. Korrosioonist veelgi tugevama pH-väärtuse languse võivad aga esile kutsuda antifriiside laguproduktid. Väike kogus antifriisi satub küttesüsteemi ringlusse tahtmatult uhtmispumpade ja voolikute kaudu. Tekkinud hapete tulemusel võib küttesüs- teemi vee pH-väärtus olla koguni 5,” selgitab ta.

Nagu mainitud, küttesüsteemide tootmisel kasutatavate metallide hulgas on alumiiniumil eriline roll. Alumiiniumit ohustab samuti korrosioon, kuid seda hoopis skaala teisest otsast –selle passiivne pinnakiht hakkab ammenduma juba õrnalt leeliselises keskkonnas, kus pH-väärtus jääb 8,5 ja 9 vahele. Korrosiooni tagajärjel tekib vesinik,

Mis rolli mängib hapnik? Soolad suurendavad vee elektrijuhtivust ja kiirendavad seeläbi hapniku koosmõjul (galvaanilist) korrosiooni. “Reaktsioonist endast palju olulisem on siiski see, mis liiki soolad reaktsioonis osalevad. Kloriidiosakesed näiteks soodustavad punktkorrosiooni ja seda isegi passiivse pinnakihiga materjalides, nagu roostevabad terased ja alumiinium,” lausub Tarmo Juhanson. Küttevesi, milles soolaühendid puuduvad, hoiab muu hulgas ära ka teistsugused korrosiooniliigid (nt korrosioonpragunemise, mida võib esineda messingi puhul).

Hapnik on sageli peamine mõjutegur, mille toimel hakkab korrosioon tekkima katlasüsteemides, mis ei ole tehniliste meetmetega piisavalt suletud ja mille küttevee pH-väärtus ei ole metallide jaoks õigel tasemel. “Küttesüsteemi täitmisel värske kraaniveega laguneb vees olev hapnik raudmaterjalidega kokku puutudes enamasti mõne päevaga, sest tekib korrosioonireaktsioon. Selle reakt- siooni käigus tekib hea kvaliteediga joogivee korral küttesüsteemis iga kuupmeetri küttevee kohta umbes 36 grammi magnetiidimuda. Täiendava hapniku lisandumisel võib mudakogus veelgi suureneda. Seevastu vähese soolasisaldusega küttevesi, mille pH-väärtus jääb leeliselisse vahemikku, aitab muda tekkimist oluliselt vähendada. Pealegi ei saa keemiliselt tühjas vees ka mikroorganismid vohama hakata,” seletab asjatundja.

Niisiis oleks katla väljavahetamisel hea lahendus, kui küttesüsteemis juba ringelnud vee (mille seest on hapnik haihtunud) saaks alles jätta ja see mõne lihtsa lahendusega sooladest ja magnetiidist ära puhastada ning selle pH-väärtus sobivaks reguleerida.

Küttesüsteemi vee töötlemine Küttesüsteemi vee ümbertöötlemiseks pärast katla väljavahetamist on seni kasutatud mitut lahendust. Üks võimalus on vana vesi süsteemist täielikult välja lasta, süsteem läbi uhtuda ja uue veega täita – see on mõistlik juhtudel, kus katlasüsteemis on palju muda. Ka süsteemi paralleelne läbiuhtmine soolavaba veega või pöördosmoosveega on põhimõtteliselt võimalik, kuid võtab sageli väga palju aega ja suure koguse vett.

Juba enam kui 25 aastat on Eestis kasutatud Saksamaalt pä- rit kavalat ja tunnustatud inlinetootelahendust, mis suudab küttevee kvaliteeti muuta (soolasid eemaldada, pH-d reguleerida ja ka olemasolevat lahustunud hapnikku eraldada) otse kütmise käigus. “Sellisel juhul ei saa küttesüsteem enam lisahapnikku, kütmist ei ole tarvis katkestada ning küttesüsteemi torustikku ei ole tarvis pikalt õhutada,” lausub Juhanson.

Küttesüsteemi vee inline-ümbertöötlemiseks ühendatakse veetöötlusseade ajutiselt tagasivoolu kaudu küttesüsteemiga. Küttesüsteemi vesi voolab esmalt läbi peenepoorilise põhjafiltri, mis eemaldab veest hõljuvad aineosakesed ja magnetiidi, ning seejärel läbi spetsiaalse segatäidise, mis filtreerib veest välja lahustunud soolaosakesed, karedust suurendavad aineosakesed ja anorgaanilised korrosiooni soodustavad osakesed.

Protsessi juhivad korraga mitu elektrijuhtivuse andurit ja läbivooluandurit, veetöötlusseadme pump ja magnetklapp, mis sulgeb veetöötlusseadme läbivoolu automaatselt, kui vesi on saavutanud eesmärgiks seatud elektrijuhtivuse või kui seadme toimeaine mõju on ammendunud.

Süsteem töötab muude tegevuste kõrvalt ja müravabalt ning säästab palju aega. Vee muutmine küttesüsteemile sobivaks aitab säästa nii korteriühistu elektriarvelt kui ka hoolduskuludelt.

Inline-veetöötluse eelised

Küttesüsteemi vee töötlemine ilma kütmist katkestamata. Küttesüsteemi täitmine tavalise kraaniveega. Soolade eemaldamine, pH-väärtuse reguleerimine ja lahustunud hapniku eraldamine.

Küttevee samaaegne puhastamine peenfiltriga. Aja kokkuhoid, sest süsteem vajab ainult veidi õhutamist. Töökulude kokkuhoid, sest süsteem töötab suures osas automaatselt.

Täisteenust saab tellida www.schottli.ee, info@schottli.ee ja telefonil 670 6873