Korteriühistud, mai 2010 by Eesti Päevalehe

Korteriühistud Mai 2010

Deckol – FASSAADID, MIS EI JÄTA KÜLMAKS! KORTERELAMUD JA ERAMAJAD!

Kontakt: Tallinn: Tööstuse 47a-87, 10416 Tartu: Nõva 2a-30, 50104 Telefon: 738 4933 Mobiil: 5657 7618 (Tartu) Mobiil: 5650 3328 (Tallinn) E-post: info@deckol.ee WWW.DECKOL.EE

Säästa kuni 35% oma küttekuludelt! Anna majale uus ja ilus välisilme! Tõsta oma elamispinna turuväärtust! Miks just Deckol Ehitus? Deckol Ehitus pakub korteriühistutele kvaliteetset fassaadisoojustust. Oleme fassaaditöid teostanud juba 10 aastat. Meie firma on soojustanud ca 450 000 m2 hooneid, mis annab firmale ja meie töötajatele piisava kogemuse, et olla Eesti mastaabis juhtiv ettevõte fassaadide renoveerimise ja soojustamise alal. Meilt saate tellida komplektse teenuse, alates projektist ja energiaauditist, lõpetades kvaliteetse töö ja energiamärgisega. Deckol Ehituse mitmed teostatud objektid on väärinud ametlikku äramärkimist erinevatel konkurssidel eestis ning eeskujuks toodud ka euroopa materjalide tootjate seas.

Deckol Ehitus on Eesti Korteriühistute Liidu ja Eesti Maalriteliidu liige. Samuti mitmete tuntud fassaadimaterjalide tootjate poolt tunnustatud koostööpartner, keda juletakse soovitada. Mida teha, kui tahtmine renoveerida fassaadi, kuid raha ei jätku? Kuna Deckol Ehitus on Swedbanki koostööpartner fassaadide renoveerimisesoojustamise alal, siis soovitame pöörduda panga poole. Pangalaenuga saate oma eesmärgid saavutatud lühikese aja jooksul ning laenu tagasimakse ei ole suurem, kui igaaastaselt kaotatud raha soojuskadudele.

Erilehe Korteriühistud tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Reemet Kaldoja; reemet.kaldoja@epl.ee, tel: 680 4628

Erilehe sisu valmimist toetasid: Extery, Swedbank, MESA Eesti OÜ, OÜ Haabersti Haldus, AS STV, Kolmeks OY, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Impextra OÜ, OÜ Energiapartner

Korteriühistud

Millise strateegiaga võita sõda koerakaka vastu? Omavalitsuste heakorraspetsialistid täheldavad, et neljajalgse sõbra järelt koristamiseks mõeldud spetsiaalsete prügikastide paigaldamine on aidanud ümbruskonda märgatavalt puhtamaks ja kenamaks muuta. Mitmete kohalike omavalitsuste koerte ja kasside pidamise eeskirjade järgi on koeraomanik kohustatud oma lemmikuga tänavatel või linnasiseses grüünes jalutades looma järelt kohe koristama. Eeskirjadele vaatamata ähvardab oht nimega „koerakaka” jätkuvalt õues pahaaimamatult mängivaid lapsi, jalakäijaid, tervisesportijaid… Õnnetuseks leidub koeraomanikke, kelle jaoks on kõik see, mis jääb majauksest väljapoole, anonüümne eikellegimaa.

nud linnavalitsusse palvega paigaldada spetsiaalseid prügikaste ka piirkondadesse, kus neid veel ei leidu. Kuna omavalitsused üksi ei suuda kogu haldusala spetsiaalsete prügikastidega varustada, võiksid ka korteriühistud anda oma panuse kodukandi ja ennekõike oma maja laste mängukeskkonna puhtamaks ja kaunimaks muutmisesse. DogStation ei ole luksustoode, vaid maksab sama palju kui tavaline prügikast. Kuna konteiner ei puutu jäätmetega kokku, on seda ka mugav ja esteetiline tühjendada. Elamurajooni piirkonda paigaldatud DogStationite tühjendamisega saaks seega kerge vaevaga hakkama ka majahoidja.

Kakale oma prügikast Üheks põhjuseks, miks koerakaka alati prügikasti ei maandu, on spetsiaalsete prügikastide puudumine. Kui inimesel on kohustus avalikus kohas oma neljajalgse sõbra tagant koristada, siis kohalikku omavalitsust ei kohusta otseselt miski paigaldama piisavas koguses selleks otstarbeks mõeldud prügikaste. Siiski võib mõningates Eesti linnades ja linnaosades silmata alleedel ja parkides huviäratava disainiga prügikaste, millel on kaks väga olulist funktsiooni – ülemisest kastist saab koeraomanik võtta puhta kilekoti, alumisse kasti peaksid koera väljaheited maanduma juba kilekotis. Prügikasti, mille nimi on DogStation, toodetakse kodumaise kaubamärgi Extery nime all. Eelkirjeldatud funktsionaalseid prügikaste võib näha Tallinnas koerte jalutusplatsidel, Tartus Annelinnas, Jõgeva ja Pärnu linna alleedel, parkides ja suuremates elamurajoonides. Mitmetes Euroopa riikides ja ka meie põhjanaabrite juures on DogStationilaadsed koerte järelt koristamiseks mõeldud prügikastid muutunud juba linnaruumi lahutamatuks osaks.

Leidnud hulgaliselt kasutajaid Jõgeva linnavalitsus paigaldas esimesed DogStationid kaks aastat tagasi suurematesse parkidesse ja elamurajoonidesse. Jõgeva linna haljastusspetsialisti Taivo Paeveeri sõnul tuli initsiatiiv linnakodanikelt endilt.

Mis on DogStation?

DogStation Tallinnas koerte jalutusväljakul Foto: Rene Suurkaev „Mõte, et tahaks ümbrust puhtamaks, tekkis mul juba ammu. Kui aga linnaelanikud aktiivselt soovi avaldasid, hakkasid asjad liikuma,” räägib Paeveer. Paeveeri sõnul on linn muutunud märgatavalt puhtamaks, sest inimesed on spetsiaalseid prügikaste usinalt kasutama hakanud. „Kuna on veel linnaosi, kus prügikastid puuduvad, soetame järgmisel aastal ehk mõned prügikastid juurde,” loodab

Paeveer. Ka Pärnu linn paigaldas eelmisel aastal kümmekond prügikasti piirkondadesse, kus tavatsetakse koertega jalutamas käia – põhiliselt alleedele ja parkidesse. „Heakorrafirmad on kommenteerinud, et prügikaste kasutatakse väga aktiivselt ja ümbruskond on muutunud palju puhtamaks,” rõõmustab Pärnu linna heakorraspetsialist Arvo Kase.

Kase on kindel, et spetsiaalsel prügikastil ehk DogStationil on tavalise prügikasti ees suur eelis. „Tihtipeale ei taheta tavalistesse prügikastidesse koerakakat panna, tundub vastumeelne, et see seguneb olmejäätmetega. Spetsiaalne prügikast tekitab inimeses kindlustunnet ja ärgitab koera järelt koristama. Pole enam ühtegi ettekäänet seda mitte teha!” on Kase veendunud. Pärnu linnaelanikud on pöördu-

Lisaks DogStationile leidub Extery linnamööbli kollektsioonis mitmeid ilusaid ja funktsionaalseid lahendusi – pargipinke, valgusmööblit, mitmesuguseid kergesti tühjendatavaid lehtmetallist prügikaste, avalikke tuhatoose, korterelamutele prügimaju, rattahoidjaid ja tõkestavaid tänavapollareid. Toodetega saab tutvuda veebilehel www.extery.ee

• Vee- ja kanalisatsioonitorustike remont ja uute torustike paigaldus • Küttesüsteemide tasakaalustamine • Küttetorustike remont ja uute torustike paigaldus • Küttesüsteemide ümberehitamine kahe-toru süsteemiks • Torustike isoleerimine • Kütteprojektide koostamine • Vee- ja küttetorustike läbipesu ning surveproov • Keevitustööd • Sanitaartehnika paigaldamine • Ventilatsioonitööd • Kaevetööd, avade teemantpuurimine • Elektritööd, elektriprojektide koostamine • Kanalisatsiooniummistuste likvideerimine, torustike lahtisulatamine • Lihtsamad ehitustööd, plaatimine

OLEME NOOR JA ARENEV, PEAMISELT TORUTÖID TEGEV VÄIKEFIRMA. ASUME TARTUS. MEIE PLUSSID:

MEIE MEESKOND:

MEIE ARUSAAM TÖÖST:

• Arvestatav kogemustepagas, et pakkuda igaühele mõistlik lahendus • Teeme tööd kiirelt ja kvaliteetselt omame selleks piisavalt jõudu ja tahtmist • Anname oma töödele garantii

• Meid on 5 – oleme kaua koos töötanud ja üksteist hästi tundev meeskond • Usaldame üksteist • Oleme kõik õppimisvõimelised

• Iga klient väärib lugupidamist, on meie jaoks tähtis ja kordumatu • Teeme töö nii, et ei oleks vaja tagasi tulla ... • Usaldus ja hea suhtumine on kõige aluseks

DogStation on spetsiaalne prügikast, mis on mõeldud lemmikloomade järelt koristamiseks. DogStation koosneb kahest osast – prügikastist ja kilekotisalvest, millel on eest avanevad lukustatavad uksed. Enam ei pea koeraomanik loomaga jalutama minnes kilekotti taskus kaasas kandma. Konteiner on hõlpsasti ja kiiresti tühjendatav. Kuna kaka on kilekottides, ei puutu kogumiskast jäätmetega otseselt kokku, mistõttu on konteinereid mugav tühjendada. Tegemist ei ole luksustootega, DogStation maksab sama palju kui tavaline prügikast. Prügikast on vastupidav – valmistatud roostevabast metallist või pulbervärvitud tsinkplekist. Võimalik on valida eri värvi- ja disainilahenduste vahel. Umbes 60 kg kaaluv prügikast paigaldatakse pinnasesse betoneeritava jala abil, mis nurjab pikanäpumeeste kavatsused. DogStationi huviäratav disain on koeraomanikele kergesti äratuntav.

Tõnu Mäeker Gsm: +372 5290 816 e-post: info@splitter.ee

www.splitter.ee „TULEME KOHALE, VAATAME OBJEKTI ÜLE, ESITAME MÕISTLIKU PAKKUMISE JA TEEME TÖÖ ÄRA :)”

Korteriühistud

Uus elu vanemat tüüpi korterelamule Swedbank algatas märtsis koos partneritega pilootprojekti „Tervislik ja säästlik kodu”, mille puhul rekonstrueeritakse terviklikult üks Tallinna korterelamu. Tänapäevaselt renoveeritud maja saab praktiliseks ja käegakatsutavaks eeskujuks kõigile vanemat tüüpi korterelamutele.

Tallinnas Sõpruse puiestee 244 asuvast kortermajast saab näidismaja, mida hakatakse renoveerima, kasutades parimaid teadmisi ja tehnoloogiaid. Hiljuti lõppes näidiselamu konkurss leidmaks kortermaja, mida saaks parimaid teadmisi ja tehnoloogiaid kasutades renoveerima asuda. Huvi konkursi vastu oli päris suur ning kokku laekus 8 taotlust. Konkursi ajakava oli tihe – taotlejad pidid 40 päeva jooksul tegema ära elamu energiaauditi, kutsuma kokku üldkoosoleku ja võtma seal vastu otsuse konkursil osalemise, rekonstrueerimistööde eelarve ja laenuvõtmise kohta. Soovime avaldada tunnustust kõigile, kes konkursil osalemiseks omapoolsed jõupingutused tegid.

Tallinnas Sõpruse puiestee 244 majast saab näidiselamu Näidiselamu konkursi võitjaks osutus Mustamäel, aadressil Sõpruse puiestee 244 asuv korteriomanike ühisus. „Tegemist on levinud paneelelamu tüüpprojektiga, majas on 60 korterit ja 4 trepikoda,” selgitab Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht Janis Pugri. „Hoone on ehitatud aastal 1966 ning mastaapseid rekonstrueerimistöid siiani teostatud pole. Tüüpprojekt, terviklik renoveerimisplaan ja laenuvalmidus saidki võitja valikul määravaks. Soojustamist vajab elamu fassaad ja katus ning täielikult tuleb rekonstrueerida elamu kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Renoveerimise käigus vahetatakse välja ka kõik vanad aknad.” Tööde lõppedes saab selle maja põhjal teha järeldusi, mida peaks uuenduskuuri juures silmas pidama, et saavutada tervislik ja säästlik elukeskkond. Rekonstrueerimise käi-

gus pööratakse tähelepanu nii elamu kasutusea pikendamisele, energiasäästlikkusele kui ka välisilmele, kuid eelkõige on eesmärk tagada tervislik sisekliima. Rekonstrueeritud korterelamus tagatakse kvaliteetne sisekliima koos õhuvahetusega 0,5 korda tunnis. Energiasäästu plaanitakse saavutada nii, et keskmine küttekulu jääks alla 100 kWh m2 kohta aastas. Projekti „Tervislik ja säästlik kodu” algatajad lisaks Swedbankile on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, KredEx, Kliima- ja Energiaagentuur, Tallinna tehnikaülikool, Eesti Energia ning Tallinna linn. Partnerite ja teiste projekti toetajate abiga saab konkursi võitnud elamust Sõpruse puiesteel tänapäevane maja väga soodsalt: • Swedbankilt ja KredExilt kuni 20aastase perioodiga renoveerimislaen (1% fikseeritud intress tähtaja lõpuni ning lepingutasuta); • taastuvenergiaallikaga seotud soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi soetamine ja paigaldamise kulude katmine kuni 1 miljoni krooni ulatuses Kliima- ja Energiaagentuurilt; • elektrisüsteemi või sellega seotud rekonstrueerimistööde teostamine kuni 100 000 krooni väärtuses Eesti Energialt; • rekonstrueerimistööde omafinantseeringu kompensatsioon 300 000 krooni Tallinna linnalt; • individuaalse küttekulu jaotussüsteemi tasuta paigaldamine Mesa Eesti OÜ-lt; • rekonstrueerimistööde projekti,

projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kulude katmine projekti partneritelt. Sõpruse puiestee 244 majaelanikel on konkursi võidu üle äärmiselt hea meel, kinnitab majahaldur Erkki Kasenurm. Tema sõnul olid konkursil osalemise tugevateks argumentideks võimalus kõik vajalikud tööd lühikese aja jooksul ära teha ning ainulaadne võimalus saada ülisoodsat laenu ja osa kulude kompensatsiooni. „Siiski ei kulgenud konkursist osavõtt pisikeste viperusteta. Saatsime koos üldkoosoleku kutsega elanikele projekti ja konkursi tutvustuse, kuid esimesel koosolekul otsust vastu ei võetud. On loomulik, et nii suure otsuse puhul soovivad inimesed pikemat mõtlemisaega. Teisel koosolekul tekkisid juba mitmed diskussioonid, kus peamiselt kardeti suuri kohustusi ning laenu pikka tasuvusaega. Pärast seda, kui sai tutvustatud täpsustatud kalkulatsioone, võeti otsus ka vastu,” kirjeldas Kasenurm koosolekul toimunut.

Kasulik info kõigile Plaanide kohaselt toimuvad kuni käesoleva aasta augustikuuni Sõpruse puiestee 244 elamu projekteerimistööd, seejärel ehitushange ning siis algavad ehitustööd. Näidiselamu valmib kava järgi veel sellel aastal. Elukeskkond mõjutab väga suurel määral meie tervist ja heaolu, seetõttu on kasulik jälgida projekti „Tervislik ja säästlik kodu” arengut ning hoida näidiselamu käekäigul silma peal. Lahendused, mis näidiselamu

Energia hind on jätkuvalt tõusmas ning küte moodustab üha suurema osa elamu kommunaalkuludest. Tark rekonstrueerimine annab küttekuludelt säästu vähemalt 40% ulatuses – nii on mõõdetud Tallinnas Paldiski mnt 171 asuvas korterelamus, mis renoveeriti 2006.–2007. aastal KredExi BEENprojektiga seotult.

tarbeks välja töötatakse, saavad olla abiks ka paljudele teistele sama tüüpi elamutele. Ehitusturu olukord on toonud kaasa soodsad ehitushinnad ning KredExi abiga on võimalik Swedban-

kist saada soodustingimustel laenu. Jätkuvalt tõusvate energiahindade taustal on mõistlik investeerida energiasäästlikesse lahendustesse.

Projekti käekäigule saate kaasa elada, külastades veebilehte www.swedbank.ee/tervekodu

Korteriühistud

Kes ise oma küttekulu mõõta saab, see ka maksab vähem Jaanuar – 3000 krooni pluss käibemaks, veebruar – 2200 pluss käibemaks, märts – 1950 pluss käibemaks. Niisugune oli ühe Eestimaa asula nõukaaegse elamu 76-ruutmeetrise korteri küttearve tänavusel talvel. Kirista hambaid või kiru valitsust, pääsu pole nagunii ja arve tuleb tasuda. Kusjuures kõnealuses korteris tuleb tihtipeale aknad irvakil hoida, sest radiaatorid lausa huugavad. Küttekulude arvestamisele ja vastavate seadmete müümisele spetsialiseerunud MESA Eesti OÜ juhataja Aivar Veenpere tõdeb, et niisugune vaatepilt on üsna tavapärane majades, kus soojatarbimist korterite kaupa ei mõõdeta. Ja isegi siis, kui radiaatoritel on termoregulaator, kipuvad inimesed liiga sooja toa puhul pigem akent irvakil hoidma, kui kütet koomale keerama. „Alles siis, kui korterisse küttekulumõõtjad paigaldatakse ja inimene hakkab sooja maksma selle järgi, palju ta kulutab, väheneb energiatarbimine,” on Veenpere 12 aasta jooksul, mil ettevõte küttearvestussüsteemide paigalduse ja soojaarvestamisega tegeleb, kogenud. „Näiteks Kuldala elamurajooni ühes majas vähenes soojakulu lausa 40%, ehkki küttesüsteemis me midagi muud peale mõõturite paigaldamise ei teinudki,” toob Aivar Veenpere näite elust enesest.

Mõõteseade igale radiaatorile Energiasäästmine on praegu väga aktuaalne, paljud kortermajad on amortiseerunud ja sõna otseses mõttes raiskavad meie raha, energiaressurssidest rääkimata. Õnneks on üha

enam ühistuid ja ka ühismaja elanikke mõistnud, et odava energia aeg, mil kõigil oli üsna ükspuha õhku paisatud soojusest, ei tule iial tagasi. Teadmine, et kogu kulutatud energia tuleb meil endal kinni maksta, ärgitab kortermaju renoveerima. Et aga tulemus annaks tõesti kokkuhoiu, tuleks seda teha kompleksselt: renoveerida maja fassaad, vahetada vajadusel katus, aknad, uksed jms ning rekonstrueerida küttesüsteem, paigaldades iga korteri igale radiaatorile termoregulaatori ning MESA küttekulujaoturi – täpse mõõteseadme küttekulu arvestamiseks. Veenpere sõnul peab küttekulujaoturite paigaldamiseks olema täidetud kaks eeltingimust. Esiteks peab küttesüsteem olema reguleeritav (radiaatoril peab olema termoregulaator), teiseks peab süsteem olema tasakaalustatud. Muid eeldusi – uhiuut torustikku või radiaatoreid – mõõteseadme paigaldus ei nõua. Sobivad hästi ka vanad head malmradiaatorid, kui nad on terved ja seest puhtad, samuti saab mõõtjaid paigaldada nn ühetorusüsteemi puhul. „Kasutegur on aga suurem kahetorusüsteemi puhul,” märgib Veenpere. Nagu juba eelöeldud, paigaldatakse küttekulujaotur igale radiaatorile. Seade ei näita soojustarbimist kilovatt-tundides ega muudes mõõtühikutes, vaid suhtelistes ühikutes, mis väljendavad konkreetse radiaatori osakaalu kogu hoone küttekulus. Jaotur mõõdab nii radiaatori pinna kui ka toa temperatuuri ja tema hetkenäit muutub sõltuvalt sellest, kui palju sooja radiaator tuppa annab.

„Radiaator töötab siis, kui vaja,” selgitab Veenpere. „Pärast renoveerimist küsitakse meilt sageli, miks radiaator on vahel jahe, aga ta läheb soojaks siis, kui vaja. Näiteks on regulaatoriga ette pandud, et toa soojus olgu 20 kraadi, sel juhul ei hakkagi radiaator kütma enne, kui temperatuur on langenud 19 kraadi peale. Kumb on siis meile tähtis – kas soe radiaator või soe tuba?” Kahtlemata soe tuba, mille saavutamiseks ei pea tõesti radiaator 24 tundi ööpäevas huugama.

küttemõõtjatega samasse süsteemi integreerida. Kui MESA on mõõteseadmed paigaldanud, jääb ta ühistule n-ö kolmandaks osapooleks, võttes küttekulujaoturitelt näidud ning edastades arved ühistule. Tulevikus on plaanis seada sisse süsteem, mis võimaldab korteriomanikul internetist oma tarbimist jälgida. Küttekulujaoturite paigaldamise tasuvusaeg on suhteliselt lühike – uue maja puhul isegi kõigest üks aasta.

Sääst kuni 50%

Kütma ikka peab Samal ajal ei tohiks kokkuhoiuga äärmusesse laskuda ega kütet sootuks kinni keerata. Igas toas peab olema vähemalt 16 kraadi sooja, madalama puhul pole inimesel enam hea oma kodus olla, samuti on see halb korteri mikrokliimale, tulemuseks on näiteks hallitavad seinad. Et suures kokkuhoiutuhinas kütet välja ei lülitataks, soovitab Aivar Veenpere ühistul põhikirjaga sätestada igale korteriomanikule kohustuse oma kodu kütta. „Mõõtja annab ju kontrolli võimaluse ja kui ühes korteris pole numbrid ikka üldse liikunud, tuleb omanikul maksta maja keskmise küttekulu järgi – siis ei teki edaspidi ka tahtmist kütet kinni keerata,” nimetab Veenpere tõhusat abinõud, mida ühistud on tarvitusele võtnud. Küttekulujaoturite näit on kaugloetav, seega jääb ära igakuine näidu teatamine erinevalt veemõõtja näidust. Samas – NB!, ühistud, kes on hädas elanikelt veemõõtja näidu kättesaamisega – ka veemõõtjad saab

MESA küttekulujaotur. Maja tervikliku renoveerimise ning mõõdikute paigaldamisega on saavutatud kütte kuni 50% kokkuhoid. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

Korteriühistu Tallinnas Puhangu tänav 55 lasi oma 60 korteriga viiekorruselise maja põhjalikult renoveerida 2008. aastal. Soojustati maja, vahetati küttesüsteem ning paigaldati ka küttekulujaoturid. Tööde tegemiseks võttis ühistu laenu 2,9 miljonit krooni 12 aastaks. Laenumakse kuus on 7 krooni korteri ruutmeetri kohta. „Olenevalt kuust on energiasääst varasemaga võrreldes 38–50%, kinnitab korteriühistu esinaine Valentina Valtsonen. Näiteks selle talve kõige külmema kuu, jaanuari küttekulu oli tal kõigest 15,5 krooni ruutmeetri kohta. Varem oli see arv kahekordne. „Teised on meile öelnud, et olete rikkad – lasite oma maja remontida, aga mina ütlen neile ikka, et hoopis teie olete rikkad, sest kütate ilma,” tõdeb Valtsonen, et arusaam energia säästmise vajalikkusest ja kasulikkusest kipub visalt juurduma.

Raskest ajast aitavad üle õiged otsused Suveilma saabudes kipume kiiruga majadest-korteritest välja, jättes sinna kõik pika talve jooksul logisema hakanu ja remonti vajava. Aga just praegu on õige aeg need asjad korda teha. Kinnisvara haldus- ja hooldusettevõte OÜ Haabersti Haldus pakub selleks korteriühistutele erakordselt soodsat võimalust.

meilt hinnapakkumise, selle kooskõlastamise järel teostame töö.” OÜ Haabersti Haldus pakub lisateenusena korterite veemõõtjate paigaldamist, taatlemist ja vahetust. „Majandusministri määruse järgi tuleb korterisiseseid veemõõtjaid taadelda iga viie aasta tagant,” räägib Allas. „Võtame veemõõtja maha, laseme laboris ära taadelda, paigaldame tagasi, plommime ja vormistame vastava akti.” Samuti on võimalik tellida juriidilist abi tegelemiseks võlglastest korteriomanikega.

Esimene kuu pärast lepingu sõlmimist remonditööd tasuta „Neile, kes sõlmivad meiega tehnohoolduslepingu, teeme aasta lõpuni elektrikäitu ehk hoone elektriseadmete hooldust ja ülevaatust tasuta ning garanteerime samal ajal elanikele 30-protsendilise hinnaalanduse remonditöödele nende korterites,” selgitab ettevõtte haldus- ja hooldusosakonna juhataja Marika Allas. „Neile, kes soovivad täisteenuse paketti, milles sisaldub ka haldus ja raamatupidamine, on esimene kuu pärast lepingu sõlmimist majas tehtavad remonditööd täiesti tasuta, edasi aga aasta lõpuni 30 protsenti tavahinnast odavamad.”

Avariiteenus ööpäev läbi

Haabersti Halduse avariiteenistus töötab ööpäev läbi. Fotole jäi dispetšer Riina Trauss. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

Tellija usaldus – meie edu alus!

Teenuseid saab tellida täispaketina või eraldi OÜ Haabersti Haldus pakub kõiki teenuseid, mida on vaja kinnisvara korrashoiuks. Ettevõttes töötavad suurte kogemustega atesteeritud kinnisvarahaldurid ja hooldajad, raamatupidajad ning brigaadid tehnohoolduse ja heakorratööde tegemiseks. Võib sõlmida lepingu täisteenusele,

OÜ Haabersti Haldus Ehitajate tee 109a Tel: 640 4890 www.haaberstihaldus.ee

mis sisaldab haldust, raamatupidamist, tehnohooldust, heakorra- ja avariiteenust, kuid kõiki neid teenuseid saab tellida ka eraldi. Haldusteenuse alla käib kõik, mis on seotud lepingute ja dokumentide haldamise ning korteriomanike ja ühistu tegevuse koordineerimisega. Raamatupidamisteenus hõlmab makseteatiste koostamist, arveldusi ja aruandlust. Tehnohooldusteenus aga tagab maja tehniliste süsteemide korrashoiu, kusjuures aluseks on kliendiga sõlmitud lepingus fikseeri-

tud tööd. „Kui saame uue kliendi, kellega on sõlmitud tehnohooldusleping, teeme alati esimesel kuul maja ülevaatuse ja paneme kirja kõik, mis seal oleks vaja teha,” selgitab Allas. „Iga kuu vaatavad meie hooldustehnikud tehnosüsteemid üle nii elektripaigaldisel kui ka sanitaartehnilistel süsteemidel, sh ka soojussõlmedel ning üldehituskonstruktsioonidel ning kui leitakse mingi viga või rike, anname ühistule sellest teada hoolduslehel. Kui asi on kiireloomuline, siis teatame telefoni teel. Ühistu tellib

Haabersti Halduse avariiteenistus töötab ööpäev läbi. „Paljudel haldusfirmadel ei ole sellist teenust nagu meil. Enamasti on ainult mobiiltelefonil keegi valves, aga pensionärid ei taha ju mobiiltelefonile helistada,” selgitab Allas. „Avariid lokaliseerima minnes vormistame kohe ka akti, kus fikseerime juhtunu ja selle põhjused ning võtame asjaga seotud elanike allkirjad. See lihtsustab hiljem asjaajamist kindlustusfirmadega.” Tehnohooldusbrigaadis on suurte kogemuste ja staažiga tehnikud ja vajadusel minnakse kohale ka öösel. „Meil on lepingus kirjas, et peame ühe tunni jooksul avarii lokaliseerima. Santehnik ja elektrik on kogu ööpäeva valves,” lisab Allas. „Me oleme mõnikord jõudnud isegi viie minutiga kohale.” Allase sõnul sel suvel suuremaid ehitustöid ees ei ole, põhiliselt on käsil

jooksev remont. „Oleme alustanud soojussõlmede ülevaatust ja survestamist. Paarkümmend maja on juba survestatud ja Tallinna Kütte inspektorile üle antud,” räägib Allas. „Käib ka soojusvahetite keemiline läbipesu, ühesõnaga talveks valmistumine. Elu on näidanud, et kui jätame selle augustisse, siis ei jõua, sest septembri keskel tahavad juba mõned majad kütte sisse lülitada, kui ilm külmaks läheb.” Allase sõnul on neil hea koostöö Haabersti linnaosavalitsusega, kes asub nendega samas majas, samuti korteriühistutega, kellega korraldatakse aeg-ajalt ümarlaudasid, kus arutatakse läbi kõik aktuaalsed küsimused.

Haabersti Haldus hooldab Kakumäe randa Haabersti Haldusel on praegu sadakond klienti ning teenindatavaid ruutmeetreid 300 000 ringis. Enamik neist on korteriühistud, kuid on ka paar büroohoonet. 60% majadest asub Õismäel, suur osa ka Mustamäel ning samuti Koplis ja Lasnamäel. „Võtame teenindada maju üle Tallinna. Meil on isegi Paldiskis paar objekti,” märgib Allas. „50% on pikaajalised kliendid. Suvel on meie hooldada ka Kakumäe rand.”

Korteriühistud

STV pakub mugavust ja kvaliteeti soodsa hinnaga

Korterühistu võib oma vara jätta STV valvata

AS STV on välja arendanud välja ülikiire fiiberoptilise andmesidevõrgu, kus kliendid saavad võrgus tasuta rääkida, ja soodsa hinnaga kiire internetiühenduse, kinnitab klienditeeninduse juht Kristo Sakkeus.

AS-il STV on suur kogemus turvateenuste pakkumises. Juba üle kümne aasta on firma teinud tihedat koostööd korteriühistutega. Kõik STV töötajad omavad pikaajalist kogemust, enamik neist on töötanud endises Valvekoondises.

Kui algusaastail oli STV vaid kaabeltelevisiooni pakkuja, siis nüüdseks on lisandunud mitmeid uusi teenuseid. Miks ei piirdunud firma vaid ühe teenusega? Meie juhtmõte oma tooteportfelli kujundamisel on paindlikkus. Üritame vastata igale kliendi soovile, pakkudes talle mugavust ehk võimalust saada talle vajaminevaid teenuseid ühest kohast soodsa hinnaga. Tähtis on olnud mõistagi ka teenuste kvaliteet. Kuigi STV alustas kaabeltelevisioonioperaatorina, oleme viimased 13 aastat pakkunud ka erinevaid internetiteenuseid. Pakume lisaks mitmesuguseid kolmikpakette, millesse kuuluvad internet, lauatelefon ja televisioon. Kuna paljud kasutavad siiski mobiiltelefoni ja puudub vajadus lauatelefoni järele, siis ainsana Eestis on meie teenuste hulgas vaid interneti- ja televisiooniteenust sisaldavad kaksikpaketid. Me oleme soodsaim teenusepakkuja Eestis, kusjuures teenuse kvaliteedilt ei jää me kindlasti oma konkurentidele alla. Ka pakutav digi-TV kanalivalik ning teemapaketid on sisult vägagi konkurentsivõimelised. Millist internetiteenust STV pakub? Oleme aastatega valmis ehitanud ülikiire fiiberoptilise andmesidevõrgu Saturn, mis võimaldab meil oma klientidele pakkuda vägagi konkurentsivõimelise hinnaga kiireid internetiühendusi. Internetiteenuseid pakume kogu spektri ulatuses, mis tähendab, et klient võib valida väga soodsa hinnaga, kuid samal ajal madala kiirusega internetiühenduse, aga ka ülikiire, kuni 100Mbit/s ulatuvate internetiühenduste vahel. Meie 395 krooni maksva kolmikpaketi Eesti-siseseks kiiruseks on kuni 100mbit/s.

Miks peaks klient eelistama STV pakutavat telefoniteenust? Telefoni osas oleme tegelikult vägagi konkurentsivõimelised. Võrgusisesed kõned on meil tasuta, klient saab valida paketi ilma kuutasuta, kõned välismaale on soodsamad kui teistel operaatoritel. Näiteks kõneminut Soome, Saksamaale või Venemaale Moskvasse maksab vaid 95 senti.

AS STV ei ole ainult valvefirma. Kommunikatsiooniteenuste pakkujana on STV Valveteenistusel väga head kogemused korterelamute kommunikatsioonide sõlmpunktide turvamises näiteks vandalismi eest. Kuna turvateenus on STV osa, on teenuse pakkujal piisavalt kogemusi hindamaks maja kommunikatsioonide turvalisust. Korteriühistutele pakub STV keldrite, sanitaarsõlmede ja muude mitteeluruumide valvet, samuti konsultatsiooni ja valveseadmete projekteerimist. Valveseadmete komplekt koosneb klaviatuuriga keskpuldist, kahest infrapunaandurist, ühest uksekontaktist, sireenist ja akust. Kuni 31. juunini on tänapäevaste valveseadmete hind koos paigaldusega vaid 3999 krooni. Igale liitujale annab firma kingituseks suitsuanduri, mis ühendatakse valvesüsteemi.

Mida pakute digitelevisiooni tarvis? STV pakub kahte tüüpi televisiooni – kuni 68 kanaliga vana head analoogtelevisiooni ning moodsat ja rohkete lisavõimalustega digitelevisiooni. DigiTV baaspaketis on 100 kanalit, seda on rohkem kui ühelgi teisel operaatoril. Põhipaketis on meil ka 3 HDkanalit ning uue võimalusena ka esimesena Eestis 3D-kanal. Milliseid programme 3D-kanal näitab? Alates 1. maist on meie kaabeltelevisiooni võrgus Euroopa esimene kolmemõõtmeline telekanal HD1. Spetsiaalsete seadmete abil saavad vaatajad 3D-režiimis vaadata spordiprogramme – jalgpallimatše, tennist, poksi, kuid samuti kaasahaaravaid dokumentaalfilme ja kontserte. Kõik on 3D. Kuna vajalikud seadmed kolmemõõtmelise pildi vaatamiseks alles saabuvad turule, ei ole see kanal seega eriti laiale auditooriumile mõeldud. Küll aga paigaldasime oma Tartu maantee 49 esindusse 3D-televiisori koos vajalike prillidega, nii et tere tulemast tutvuma. AS STV hakkas esimesena kaabeltelevisioonifirmade seas oma võrgu kaudu digitaalsetena näitama eetrikanaleid ETV, TV1, Kanal2 ning TV3. Milliseid investeeringuid on sel alal tehtud?

Digitaaltelevisiooni on STV oma klientidele pakkunud alates 2005. aastast, seega meie jaoks ei ole siin midagi uut. Vahepealsel ajal oleme pidevalt täiendanud ja uuendanud oma digi-TV pakkumiseks vajalikku seadmeparki, mistõttu saame nüüd julgelt väita, et meie digi-TV on töökindel ja pilt kvaliteetne. Mis puudutab 1. juulit, mil Eesti läheb üle digitelevisioonile, siis tegelikult kaabeltelevisiooni kliente see otseselt ei puuduta. Digiteenuse võtavad kohustuslikus korras üle need, kes saavad telesignaali õhuantenni kaudu. Kaabeltelevisiooni operaatorid jätkavad analoogsignaali edastamist veel paar aastat. See aga ei tähenda, et meie kliendid ei võiks kaasa minna digipöördega. Digilevi eelis on teatavasti parem pildi kvaliteet ning võimalus valida telekanali heliriba ja/või tõlget.

Rääkimata sellest, et digilevi puhul on STV telekanalite valik põhipaketis tõeliselt muljetavaldav – ligi 100 kanalit! Lisaks annab STV edaspidi oma klientidele soovi korral digiboksi tasuta, seega digilevile üleminek on igati mõislik. Kas digiversioonile üleminek tähendab STV klientidele ka analoogtelevisioonist loobumist? Digiajastu ei tähenda analoogtelevisioonist loobumist. Kuna digi-TV eripäraks on vajadus soetada digiboks igale televiisorile, ongi STV puhul positiivne see, et tellides digi-TV, ei kao analoogsignaal kuskile. Nii võib klient näiteks elutoa telerile osta digiboksi, kuid köögis/lastetoas või kus iganes asuvast teisest või kolmandast televiisorist võib jätkuvalt vaadata telepilti analoogsignaali kaudu.

Signe Kalberg

AS STV Asutatud 1992. aastal, tegutseb tänini 100% kodumaisel kapitalil Tegevusvaldkond: telekommunikatsioon ja turvateenused Klienditeenindus: +372 688 0000 kontakt@stv.ee Veebiaadress www.stv.ee Turvateenistus 24h tel: 6880018 ESINDUSED • Lasnamäel Koorti 18 • Kesklinnas Tartu mnt 49 • Koplis Sõle 64 • Mustamäel Sõpruse pst 213 • Maardus Kütte 10 • Narvas Tallinna mnt 33 • Paldiskis Rae 38 • Tartus Anne 57 ja Kalda tee 28 • Pärnus Papiniidu 50 • Rakveres, F. G. Adoffi 11

Korteriühistu võib usaldada STV töötajate hooleks ka trepikodade valve, paigaldades majja paanikanupu. Nii ei pea kutsumata külaliste puhul või ebameeldivate olukordade puhul minema trepikojas asja lahendama majaelanik, vaid seda teeb STV turvateenistus. Kuna politsei reageerib selliste madala prioriteetsusega väljakutsetele suhteliselt aeglaselt, siis STV turvateenistuse patrull saabub minutitega. STV teenuste hulgas on ka koduvalve telefoniliini kaudu. Praegu on kliendile tasuta nii valveseadmed, liitumine kui ka paigaldus, tasuda on vaja vaid 350-kroonine kuumakse.

Korteriühistud

KOLMEKS suudab lahendada mitmed korteriühistute ees seisvad mured Eelmises korteriühistutele suunatud erinumbris avaldatu tulemusena saime ehitusmessi Eesti Ehitab jooksul palju huvitavat tagasisidet, mis näitas väga selgelt, et meie elamumajanduse parendamisel on veel pikk tee käia. Suurimaks probleemiks on aga usaldusväärse teabe puudus ja olukord, kus endiselt üritatakse n-ö tulekahju kustutada ja sedagi ikka odavaimat lahendust otsides. Alljärgnevas loos on meie seisukoht meetmetest, mille abil saaks korteriühistud märgatavalt parema lahenduse.

aastat ning laagreid soovitab KOLMEKS uuendada iga viie aasta tagant. Mida kvaliteetsemaid laagreid kasutate, seda muretum on tulevik. Kui aga olete otsustanud kütet üldse mitte välja lülitada, võiksite kaaluda analoogse uue KOLMEKSpumba soetamist ning selle saabumisel vana taastamist ja varuks hoidmist. Või nn asendussarja hankimist. Viimane on sisuliselt samasugune kui algupärane pump, ainult et ilma pesata, mis teil juba torustikus on. Nii on võimalik pumba rikke korral see väga lühikese ajaga asendada. Tuletan meelde, et kuni 3 kW mootoriga pumpade jaoks on saadaval ka nn kiirliitmik. See on pistik, mis teeb pumba pingevabaks, ilma et oleks vaja elektrikupaberitega inimest kohale kutsuda.

Kui vähegi võimalik, renoveerige kompleksselt! Esmane ja põhiline mure on jätkuvalt seotud elamute küttesüsteemidega. Siin tuleks probleemile lähenda terviklikult ja mitte teha neid vigu, kus kokkuhoiu nimel uuendatakse vaid ühte osa tervikust ning tulemuseks on üksnes uued probleemid. Tihti tehakse ebakompetentseid otsuseid või kasutatakse küll projekteerijat, kuid edastatud andmed pole adekvaatsed ja nii ongi tulemuseks, et „tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati”. Kõigepealt tuleks kindlasti loobuda vanast ühetorusüsteemist, sest seni ei ole praktiliselt mingit kütte reguleerimise võimalust. Ideaalne elukeskkond ei ole aga mitte üksnes ökonoomne, vaid seejuures ka just inimese vajadusi arvestav. Kui see otsus on tehtud, soovitab KOLMEKS lahendust, millise on aastate jooksul omaks võtnud väga paljud Soome tarbijad. Nimelt on praktiline kasutada kaksikpumpa, mis on varustatud kahe erineva võimsusega mootoriga. Esimene neist, mis on mõeldud põhiühikuks, on varustatud sagedusmuunduriga ning saab tööks vajaliku teabe otse maja küttevõrgust, mõõtes selles toimivaid muutusi (tingitud termostaatventiilide toimimise tulemusena tekkivatest rõhulangustest või -tõusudest) ning teeb välkkiirelt, loetud sekundite jooksul vajalikke korrektiive. Nii on tagatud elamu optimaalseim soojarežiim. Teine, püsikiirusega ühik on vaid juhuks, kui põhiühikuga peaks midagi juhtuma. See rakendub vajadusel automaatselt, laskmata teil kui tarbijal isegi aru saada, et tegemist oli rikkega. Valvekeskus saab muidugi kohe veateate, kuid remonti ei pea nüüd ette võtma keset ööd, nädala lõpus või pühade aegu. Püsikiirusega ühik, mis on oma võimsuselt väiksem kui põhiühik (vähendamaks pumba maksumust), suudab selle aja, mida parandamiseks vajatakse, tagada normaalse soojavarustuse. Nii on iga-

Kui tahate kokku hoida – loobuge odavast!

KOLMEKS kaksikpump AT-/FCC sugune soojakatkestus välistatud ja mis tahes hooldus või remont lihtsam.

Kui tahate kokku hoida – õppige arvutama! Kui te leiate, et ühistu pole praeguses majandusolukorras valmis laenu võtma, peaksite oma kinnistu soojakulude alandamiseks tegema kaks arukat otsust. Esimene – kas meie praegune ringluspump on selline, mis tagab hooletu ja ökonoomse kütteperioodi või me kirjutame endiselt märgatava osa soojast „korstnasse”. Jah, just nii see on, kui pump on märgmootoriga ja veel hullem, kui tegemist on veel n-ö poelahendusega, mis tähendab, et pumba parameetrid on vaid ligilähedased teie reaalsete vajadustega. Võrdleme näiteks 1,5 kW mootorit 1,1 kW-sega. Võimsuste vahe 400 W annab elektrienergia säästuks kütteperioodil umbes 2500 krooni. Aga kui tarbimine on suurem? Ja seda pikema aja vältel? Paigaldades sagedusmuundurpumba, on sääst kordades suurem. Ühistuis, kus nii on tehtud, on elanike rahulolu nii kasutusmugavusest kui ka madalamatest küttearvetest üheselt garanteeritud. Näiteid ei pea kaugelt otsima. Võrrelge arveid.

õigustatud, sest ta on oma konstruktsioonilt vastupidavamalt ehitatud ja lõppkokkuvõttes garanteerib vähem tarbimiskulusid, eriti kui on tegemist nn rätsepatööna valminud KOLMEKS-pumbaga. Kui arvate, et KOLMEKS-i pump on kallis, on see nüüdseks küll aegunud müüt, millel on ilmselt hoopis teised tagamaad. Veendumaks selle paikapidavuses – küsige meie pakkumist. Oleme viimase aasta jooksul teinud mitmeid olulisi muudatusi oma struktuurides ja tulemuseks on uuenenud tooteskaala ning ka hinnapoliitika. Samuti jääb alati trump, mida meie konkurendid senini ei suuda lüüa – need on

meie ülimalt lühikesed tarneajad. Ja veel – pumba soetushinnal polegi nii kaalukat rolli kulude osas kui tarbimiskuludel. Arvutage, kui palju läheb maksma iga ülemaaärane kilovatt-tund elektrienergiat või soojust. Kõigile praegustele KOLMEKSpumba omanikele soovitame ajal, mil kütteperiood on möödas, mõelda pumba hooldusele ja miks mitte renoveerimisele. Kui meie pump on teid juba 15 aastat truult teeninud (nagu kogemus tihti näitab), oleks ikkagi viimane aeg teda asjatundlikult hooldada. Võlli tihendisarja soovituslik hooldusvahemik (välp) on kaks

Kui tahate kokku hoida – tehke arukaid valikuid!

SpiroDirt – tänapäevane mudafilter

Kui teie elamus on endiselt veel vana ühetorusüsteem ja terviklik renoveerimine pole lähiaastatel plaanis, soovitaksin ikkagi esmalt üle vaadata pumba. Kui teil on alles küttesüsteemi projekt või algupärane ringluspump, millelt näete vajalikke parameetreid, pakub KOLMEKS teile kuivmootoriga pumpa, mille eluiga on korraliku hoolduse korral oma pool sajandit ja seetõttu, et kõik tema komponendid on vahetatavad, ei pea te taas ja taas uut pumpa soetama. Pisut kallim soetamismaksumus võrreldes märgmootorpumbaga on igati

Korrosioon veab võrgu efektiivsuse alla.

Kui teie küttevõrk ja radiaatorid on terasest ja te pole aastaid tõsiselt õhu ja selle mõjul tekkinud probleemidega tõsiselt võidelnud, on viimane aeg midagi ette võtta. Esmalt just süsteemis ringleva õhu suhtes. Kui tegemist on kuni viiekorruselise elamuga, võiks kasutada SPIROTECH-i läbivoolul toimivaid õhueraldajaid SpiroVent. Messingist (¾ kuni 2 tolli hinnaga 700 kuni 4000 kroonini) või terasest (DN 50 kuni 600) lahendused paigaldatakse küttevõrgu kõige kuumemasse kohta, tavaliselt soojusvaheti väljundisse. Nii tagame, et suurem osa võrgus ringlevast õhust väljutatakse automaatselt ja meie elukeskkond paraneb märgatavalt. Kui aga on tahetakse kiiremat ja tõhusamat lahendust, on parim viis seda teha kasutades vaakumpõhimõttel töötavat automaatset õhueemaldajat Superior S3A. Seade ühendatakse võrku survevoolikutega nagu pesumasin ja ülejäänu on juba tänapäevaseima tehnika mureks. Üheksakordse elamu korral on sobivaimad mudelid S6A ja S6A-R. Muuseas, Baltimaade esimene S6A-R

osteti hiljuti ühte Mustamäe üheksakorruselisse korteriühistusse. See on hea näide meie inimeste arukusest. On mõistetud, et seni turul pakutud õhueemaldajateks nimetatud odavlahendused on vaid lühiajaline abi, mis nagu mis tahes teinegi odavtoode eeldabki selle pidevat uuendamist analoogsega. Ei saa ju lõpmatuseni end lasta lüpsta! Kuid meil on lisaks vaja vabaneda ka kõigest mehaanilisest, mis süsteemis juba ringleb. Liikumise ja elektrivoolu tõttu on paljud mikroskoopilised osakesed muutunud abrasiivseiks ja neid juba tavalise mudafiltriga ei püüa. Kui me midagi ette ei võta, on peagi süsteemi õrnemad komponendid kulunud. Lahenduseks on gravitatsioonijõul toimiv võõrkehade eraldaja SpiroDirt, milline saab jagu isegi 5-mikroniliste partiklite eemaldamisega. Seetõttu kaob vajadus endiseks tülikaks protseduuriks, nüüd avate vaid sekunditeks seadme põhjas oleva kuulkraani ja pesete võrgus oleva rõhuga kõik kogunenu välja. Kaitsmaks oma võrku ja ennekõike soojusvahetit, paigaldage SpiroDirt tagastuvale liinile ja te näete, kui kiiresti ja efektiivselt see toimib. Nii mõõdud kui ka hinnad on analoogsed vastavate SpiroVent-idega.

Peeter Kõiva, KOLMEKS OY Balti regiooni müügijuht

PS! Kui vajate enam teavet, külastage meie kodulehte aadressil www.kolmeks.com või andke oma soovist teada e-posti aadressil: tln@kolmeks.ee. * Kõik ülaltoodud hinnad on ilma käibemaksuta meie laos.

Korteriühistud

Hooldamata ja amortiseerunud elektrijaotuskeskused on tuleohtlikud Korterielamud on kohustatud elektripaigaldise üldosa regulaarselt kontrollima. Elektriohutusseadus kohustab korteriühistuid nagu kõiki teisi kinnisvara omanikke iga viie aasta tagant tellima korralist elektripaigaldise tehnilist kontrolli. Regulaarsed kontrolltoimingud võimaldavad aegsasti avastada elektripaigaldise võimalikke rikkeid ja neid kiiresti likvideerida ning seeläbi ennetada riketest põhjustatud tulekahjusid. „Erialaliiduna teeb meid murelikuks, et masu tingimustes püütakse elektriohutusseadusest tulenevatest nõuetest kõrvale hiilida. Paljudes korterelamutes on leping käidukorraldajaga, kelle pädevuses on elektriohutusseadust järgida, üles öeldud või täidetakse seadust vaid formaalselt,” räägib Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuht Jaan Allem. TERA AS-i juhatuse esimehe Urmas Mahlapuu sõnul on majapõlengute järel sageli kahtlustus, et tulekahju tingis rike elektripaigaldises. „Kui elektripaigaldis on hooldamata, on risk põlengu tekkeks suurem kui hooldatud seadme puhul. Elektripaigaldise regulaarne kontroll on vajalik, sest elekter on kõrgema ohu allikas. Kontroll annab omanikule kindlustunde ja teadmise, et elektrivarustusega hoonesiseselt on kõik korras,” põhjendab Mahlapuu järelevalve vajalikkust. Riiklikku järelevalvet teostab tehnilise järelevalve amet

1. Korralik elektrikilp 2. Vaade elektrikilbist, mida tuleks viivitamatult lasta korrastada.

(www.tja.ee), kellel on õigus määrata rikkumiste korral trahve.

Aeg elektrikilpide uuenduseks Korterelamute soojustamine, mis võimaldab küttearvete vähendamise näol raha kokku hoida, muutub sisutühjaks, kui elektrisüsteemi rikke tõttu

ähvardab maja põlenguoht. Põlenguoht on iseäranis suur nõukogude ajal ehitatud korterelamutes, kus kasutati alumiiniumsoontega kaableid. „Alumiiniumil on omadus aja jooksul järele anda. Kui kontaktpindasid pole viie aasta jooksul pingutatud,

Elektriohutust puudutavate küsimustega saab pöörduda Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu liikmete poole. Elektritöid ja tehnilist kontrolli pakkuvate ettevõtete nimekirja leiab liidu koduleheküljelt www.eetel.ee

tekib kuumenemine. Mingil hetkel hakkab kuumenemise tagajärjel toitekaabli isolatsioon kärssama, mistõttu võib tekkida põleng,” selgitab Allem ja lisab, et praegu on igati soodne aeg elektrijaotuskeskuste (elektrikilpide) kontrolliks ja uuendamiseks, sest hinnad on praegu mõistlikud. „Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu koduleheküljel (www.eetel.ee) on 120 ettevõtte kontaktid. Vaadake välja elektripaigaldiste käidukorraldajate, tehnilist kontrolli ja paigaldust teostav lähim ettevõte ja küsige pakkumist. Võib oletada, et ehitusturu taastumisega on üha raskem leida ka mõistliku hinna eest elektriteenust – kui elektrikul on valida, eelistab ta igal juhul uusehitust vana uuendamisele. Sel aastal on elektritööde hinnad suhteliselt madalad.” Kindlasti tuleks meeles pidada, et mitte iga elektrik ei ole pädev elektrisüsteemi kontrollima.

„Igaüks, kes tuleb, juhtmepundar peos, ei ole veel elektrik,” ütleb Allem. Käidukorraldajal, ka elektripaigaldise kontrolli teostaval ettevõtjal, peab olema vastav pädevus – ta peab olema läbinud eksami OÜ-s Tehnokontrollikeskus, kes väljastab pädevustunnistusi. „Pädevustunnistus tagab, et isikul on erialane haridus, antud valdkonnas varasem praktiline kogemus ja ta on sooritanud eksami, mis kinnitab tema teadlikkust erinevatest ohutusnõuetest ja seadustest. Kui korteriühistu juhtkond soovib teada, kas elektrimees räägib tõtt, saab ta tegevusluba kontrollida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi registrist,” selgitab Mahlapuu ja lisab, et registris üles loetletud ettevõtted on kohustatud iga aasta kevadel kinnitama, et nad on jätkuvalt antud valdkonnas tegevad ja pädevad isikud tõendavad oma pädevust iga nelja aasta järel. Kui korteriühistutel vahetub juhatus, peaks juhatuse uute liikmete ülesandeks olema oma teadmisi elektriohutuse teemadel värskendada ja täiendada. Erinevaid selleteemalisi koolitusi korraldab aeg-ajalt Eesti Korteriühistute Liit. Korterelamute elektripaigaldise ohutust puudutav artiklite sari ilmus ajakirjas Elamu 2009 nr 2, 3, 4 ja 5.

Maja soojustus täidab eesmärki, kui lahendus on õige Ühistutele eraldi allüksus

Tänavusest pakaselisest talvest tingitud soolased küttekulud on paljusid majaomanikke ja korteriühistuid ärgitanud maja soojustamisele mõtlema. Maja soojustamine energia säästmise eesmärgil on üks aspekt, mille juures ei tohi ära unustada ka teisi olulisi nüansse, mille arvestamata jätmine ei too sugugi loodetud tulemust.

Säästmiseks ja külmasildade läbilõikamiseks „Kui räägime maja soojustamisest, siis teeme seda üldiselt kahel eesmärgil – energia kokkuhoiuks ja külmasildade läbilõikamiseks,” märgib hingavaid fassaadilahendusi pakkuva Impextra OÜ juhatuse esimees Tiit Arro. „Suurtes majades langevad külmasillad tihti kokku konstruktsioonilt väga oluliste sõlmedega, näiteks kohas, kus välispaneel on kinnitatud karkassi külge. Kui aga külmasillad on n-ö läbilõikamata ning talve jooksul mingi koht maja seinal külmub, sulab, jälle külmub ja sulab, hakkab see lõpuks lagunema. Renoveerimist vajavad hooned on 30–40 aastat vanad või vanemadki ning selliseid külmatsükleid on olnud sadu.” Külmasildade olemasolu ei jää avaldumata toaski – tihtipeale on vanemates majades korterite välisseintes kohti, mis on päris jahedad või lausa külmad ning kus vesi hak-

Järjekordne maja saab Tempsi hingava seinalahenduse. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL kab kondenseeruma. Seinale kondenseerunud niiskus ja mõõdukas toasoe on aga ideaalne koht hallitusseente paljunemiseks.

Hingav seinalahendus Kui otsus maja soojustada on vastu võetud, tekib loogilise sammuna järgmine küsimus: millist soojustussüsteemi kasutada, kui paksult seda paigaldada ja kuidas teha välisviimistlus. Tiit Arro möönab, et kõige otstarbekam on asjale läheneda kompleksselt – ühes seinte ja katuse soojustamisega tuleks tasakaalustada ka küttesüsteem ja paigaldada sundventilatsioon. „Inimene tekitab oma elutegevusega ju ruumides niiskust –

hingab, higistab, käib duši all, peseb ja kuivatab pesu, keedab süüa. Kuhugi peab see niiskus ju minema. Selleks ongi ruumide õhuvahetus hädavajalik,” täpsustab Arro. „Olen näinud juhuseid, kus olemasoleva loomuliku ventilatsiooni avadki on vannitoas ja köögis hoolega kinni topitud.” Fassaadisüsteemi valikuga ei saa lahendada ruumide õhuvahetust ega liigniiskuse probleemi. „Kui soojustada maja viisil, mis ei võimalda veeauru difusiooni läbi materjalide ehk soojustussüsteemi hingamist, siis soojustus ise võib niiskuda liigselt ja selle soojustusvõime langeb.” Arro sõnul on mõistlik nende ma-

jade puhul, kus sundventilatsioon puudub ning seda pole plaanis ka paigaldada, siiski kasutada ventileeritavat soojustussüsteemi. Üks võimalus on Tempsi (www.tempsi.ee) hingav seinalahendus – see on lahendus, kus soojustus tehakse spetsiaalselt mitmekihilisena. Selline lahendus väldib olukorda, kus soojustussüsteemi sisse jääb läbivaid pilusid, mille kaudu külm jõuaks ikkagi majani. Samal ajal paigaldatakse soojustus, tuuletõke ja fassaadikattematerjal majale selliselt, et fassaadikattematerjali taha jääb tuulutusava. Tuulutusava annab võimaluse soojustussüsteemi sattunud veeauru välja ventileerida.

„Kui tahetakse saavutada madalenergia nõuetele vastavat soojustust, räägime 250–300 mm paksusest soojustuskihist,” selgitab Tiit Arro ka kriteeriumeid, mis tuleb energiasäästu saavutamiseks täita. „Praktika näitab, et tüüpilisele suurpaneelelamule alla 150 mm soojustusvillakihi paigaldamise mõttekus on küsitav. Igale konkreetsele majale tehakse eraldi arvutused, arvestades säästmiseks seatavat eesmärki, ehituskonstruktsioone ja kütteviisi.” Renoveerimist kavandav ühistu ja ka eraomanik saab soovi korral Tempsi konsultandilt täieliku tööde tegevusplaani, milline tee on vaja läbi käia, et maja energiasäästlikult ja õigesti renoveerida. Ühistute teenindamiseks on loodud eraldi allüksus (http://www.tempsi.ee/korteriuhistule) „Kindlasti ei maksa maja renoveerides piirduda vaid fassaadiga, vaid lasta koostada tervikprojekt, seda isegi siis, kui esialgu on kavas teha korda vaid hoone välispiirded. Pealegi kompenseerib Kredex praegu kuni poole (http://www.kredex.ee/ toetused) projekteerimiskuludest ja energiaauditist,” märgib Tiit Arro. Renoveerimisplaani pidajail tasub Tempsi poole pöörduda, ettevõte pakub koostöös partneritega töid energiaauditist ehitusmaterjali tarnimise ja ehitamiseni välja.

Impextra OÜ Tegutseb hingavate seinalahenduste äris. Vääristab tsementlaastplaate loodusliku kivipuruga katmise, värvimise või krohvimise teel. Seinalahendused sobivad renoveeritavate hoonete ning uusehituste fassaadide soojustamiseks või viimistlemiseks. Olemas vajalik kompetents, et luua terviklahendusi sise- ja välisviimistluse jaoks: siseseinad, seinakonstruktsioonid, põranda-konstruktsioonid, laekonstruktsioonid, välisfassaadid, sisustuselemendid. Põhitegevust täiendavad puitvõi teraskarkassi, kinnitus ja lisatarvikute ning viimistluspindade hooldusvahendite müük. Tempsi kuulub Wolf Group kaubamärkide hulka, sinna kuuluvad veel ka teised senised kaubamärgid Penosil ja Krimelte. KONTAKT: Suur-Paala 8a 13619 Tallinn Tel: 654 2132 E-post: info@tempsi.ee www.tempsi.ee

Korteriühistud

Päikeseküttesüsteem on vaja põhjalikult läbi mõelda Jaan Palu, OÜ Energiapartner kütte- ja ventilatsiooniinsener Populaarses raadiosaates „Mnemoturniir” oli küsimus: Päike paistab maapinnale ühe minuti jooksul. Kui see maapinnale langev päikesekiirguse energia kinni püüda ja talletada, siis kui pikalt saaks maakera oma energiavajadusi rahuldada? Õige vastus: ühe aasta. Päike on väga võimas energiaallikas, mida me aga väga hästi ei oska veel kasutada. Meie oma laiuskraadil peame arvestama järgmisega. Eestis on 1657 kuni 1940 päiksepaistelist tundi aastas. Need tunnid on kuude kaupa erinevad. Näiteks talvel võib päike paista päevas maksimaalselt kaks tundi ja sedagi väga horisondi lähedalt. Suvel paistab päike päevas aga ligi 10 tundi ja siis on päike juba väga kõrgel. Päikese võimsus on Eesti oludes 600 kuni 800 W/m2. Need on maksimaalsed võimsused. Enne atmosfääri sisenemist on päikesekonstant 1400 W/m2. Päikeseenergiat on võimalik saada 700 kuni 1100 kWh/m2. Niisuguses koguses energiat on võimalik saada terve aasta ulatuses. Need on näitajad, mida päike meile pakub. Kuidas ja kui palju me seda ära kasutame, on teine küsimus. Kui neid andmeid oskuslikult ära kasutada, on võimalik ehitada

Päike toetamas korterelamu energiavajadust. päikeseküttesüsteem, mis tasub end kiiresti ära – lihttasuvusaeg on u 5–7 aastat. Praegusel ajal ongi kliendi põhiküsimus seotud investeeringu tasuvusega. Selleks, et saada kiiremat tasuvust, on vaja väga täpselt ja õigesti päikeseküttesüsteem (paneelide pind, soojuse kogumise maht jne) dimensioneerida.

Mida peab päikeseküttesüsteemi planeerimisel arvestama. Päikese andmeid: Eestis on u 1700 päikesepaistelist tundi aastas jne.

Tarbija tarbimisandmeid: palju ta kulutab suvel päevas sooja tarbevett jne. Kui need mõlemad andmed ühildada, on võimalik projekteerida ja ehitada tasuv päikeseküttesüsteem. Päikseküttesüsteemi ehitamise põhitõde – päikeseküttesüsteem on abistav ja toetav energiaallikas. Kui päikesekollektor on üledimensioneeritud, tekib päikeseküttesüsteemis oht, et soojust on vaja lihtsalt maha laadida ja tasuvusaeg pikeneb, sest kogu päikeseenergiat ei kasutata ära.

Tel. 501 2026 Tel/fax 655 0289 e-mail: megalet@online.ee www.megaletehitus.ee

• Välisseinte vuukide hermetiseerimine • Hoonete üldehitus ja remonttööd • Fassaadi soojustus • Autokorvtõstukite rent

Kui päikesekollektor on aladimensioneeritud, on süsteemi s{oetamise kulu suhteliselt suur ja tasuvusaeg pikeneb, sest päikeseenergiat ei saa me nii palju, et süsteem tasuks end kiiresti ära. Seega valides päikeseküttesüsteemi eesmärgiga, et ta end kiiresti ära tasuks, on vaja päikeseküttesüsteem väga põhjalikult läbi mõelda ja projekteerida.

Küttesüsteemi renoveerimine tasub ära kiiremini kui uue ehitus Kindlasti ei tähenda küttesüsteemi renoveerimine seda, et lammutatakse kogu küttesüsteem ja ehitatakse uus. See on väga kallis ettevõtmine ja ka energiasäästu ei pruugi saada rohkem kui vana süsteemi renoveerimisest. Alates möödunud sajandi kuuekümnendate teisest poolest kuni üheksakümnendate aastateni ehitatud korterelamutes on tavaliselt kasutusel ühetoru-küttesüsteemid. Enamik korterelamute küttesüsteeme on ühetorulised altjaotusega. Hoone jaotustorustik on metalltoru ning küttekehadeks tavaliselt radiaatorid. Ühetoru-küttesüsteemi püstiku soojuslik tasakaal on tagatud ainult küttevee õige temperatuurigraafiku ja vooluhulga korral. Kui soojuskaod muutuvad, on vajalik nii uus temperatuurigraafik kui ka uus arvutuslik vooluhulk. See tähendab, et süsteemi on vaja ümber seadistada. Üks põhjus, miks arvatakse, et vanad püstiku terastorud tuleks asendada uutega ja ehitada kahetoru-küttesüsteem, on kartus, et toru on seest umbes, püstikutes ei käi vajalik kogus vett läbi ja seetõttu on osa radiaatoreid jahedad. Arvamust süvendab asjaolu, et sooja tarbevee püstikute vahetamisel on olnud juhuseid, kus torud on olnud seest täiesti n-ö kinni kasvanud. Samal ajal ei ole need kaks asja võrreldavad ja võin oma kogemusest lisada, et enamjaolt on kütte terastorud seest puhtad. Kui küttesüsteemis kasutatakse pehmendatud vett, mida tavaliselt ka tehakse, siis ei tohiks toru sees olla mingeid probleeme.

Terastorude kõige suurem mure on välimised kahjustused: väline korrosioon (niiske ruum, vesi tilgub torule jne); samuti ühendusosade vilets keermestus või on terastoru sein väga õhuke. Lekkima hakkavadki tavaliselt keermestatud kohad. Ka kokkukeevitatud ühenduste puhul ei pruugi keevitus ühtlane olla ja vesi hakkab sealtkaudu lekkima. Seega tasub enne mõelda ja uurida oma maja torustiku seisukorda ja kui see on korras, on mõttekas renoveerida olemasolev ühetoru-küttesüsteem.

Miks renoveerida ühetoru-küttesüsteemi? Ühetoru-küttesüsteemil on kahetoru-küttesüsteemi ees ka teatud eeliseid. Esiteks on ta hüdrauliliselt stabiilsem. Kuna kasutatakse suure reguleerimisavaga termostaatventiile, on ka müra väiksem, samuti tekib neis harva ummistusi. Küttesüsteemi renoveerides on vähem vaja teha korterites sees töid. Kindlasti ei maksa aga unustada, et rekonstrueerimine maksab vähem kui uue ehitus ja seega tasuvad tehtud kulutused end ka kiiremini ära.

Jaan Palu, OÜ Energiapartner kütte- ja ventilatsiooniinsener

Minimaalselt renoveeritud ühetoruküttesüsteem korteris.