Korteriühistud

Korteriühistud Märts 2010

KOLMEKS pakub kortermajadele kütte- ja veevõrgu terviklahendusi KOLMEKS pumbad on eranditult kuivmootoriga, seega ökonoomsed ja pikaealised.

Teise maailmasõja järel vajas Soome uusehitustöö tarbeks kõikvõimalikke seadmeid, sealhulgas pumpasid. Nõudlusest tingituna loodi firma KOLMEKS OY, kes oma esimestel tegevusaastatel keskendus peamiselt mitmesugustele elektrilistele tarbeseadmetele. Peagi hakkas ettevõte valmistama ka kuivmootoriga pumpasid, mis annavad võrreldes märgmootoriga ebasoodsates tingimustes hulga eeliseid. Esimene neist on vastupidavus, sest selline pump ei karda kõikvõimalikke võõrkehi, mis terastorustikus paratamatult ringlevad. Pumbatav vedelik puutub kokku vaid pumba pesaga ja nii pole elektrimootor ohustatud. Teine tähtis lähtekoht oli, et pump peab olema lihtsa konstruktsiooniga, nii et igaüks saaks hakkama selle hooldusega. Samuti otsustati, et kõik osad peavad olema vahetatavad, et pumba tööiga oleks võimalikult pikk. Otsused olid õiged, KOLMEKS OY valmistatud pumbad said kiiresti nõutuks ning tänavu tähistab ettevõte juba oma 65. tegevusaastat.

Praeguseks on KOLMEKS-i tootmistegevus laienenud ka väljapoole Soome piire, tehased asuvad nii Eestis kui ka Hiinas. Kui viimatimärgituis teostatakse allhanketöid mitmetele maailmamainega firmadele, siis pumbatoodang on jäänud endiselt üksnes Soome.

KOLMEKS-pumba eluiga on pikk Kuna käesolev leht on suunatud korteriühistutele, vaatame, mida on meil teile pakkuda.

Nagu sai vihjatud, oligi elamumajandus see, mis pumbatootmisele tõuke andis. Ka nüüd, olenemata elamu tüübist ja suurusest, pakume me terviklahendusi, kui jutt käib kinnistu kütte- ja veevõrgust. Meie rahvusvaheliste nimekate partnerite abiga on meilt võimalik saada ka kõige erinevamaid reguleerimisseadmeid toruarmatuurile.

Kuid veel kord pumpadest.

Pakume neid nii kütte- kui ka tarbeveevõrgu tarvis ja kõik nad on eranditult kuivmootoriga, seega ökonoomsed ja pikaealised. Nende tarbimisvõimsus algab 20 vatist ning pakkuda on nii ühe- kui ka kolmefaasilisi lahendusi. Ja mis kõige tähtsam – meilt saab iga klient just sellise pumba, mis rahuldab tema nõudmisi. KOLMEKS ei

tooda lattu, kõik pumbad valmivad tellimustööna.

Siinkohal ei maksa arvata, et selline pump oleks üle mõistuse kallis või võtaks tema valmistus palju aega. Keskeltläbi nädala-paariga saab pump valmis ja ärge unustage rusikareeglit – mis tahes pumba soetushind moodustab vaid 5% tulevatest kuludest, millest peamise moodustab tarbitud elektrienergia ja seda vähemalt kümne aasta jooksul. Jah, KOLMEKS-pumba eluiga on tõesti nii pikk, tavaliselt küll kordades pikem. Tuginedes isiklikele kogemustele, tean, et esimesed KOLMEKS pumbad meie kortermajadesse ilmusid möödunud sajandi 90-ndate keskpaiku. Nüüdseks on nad juba 15 aastat toiminud vaatamata sellele, et neid pole paljudel juhtudel isegi hooldatud. Ka neid 15-aastaseid pumpasid on vähese vaeva ja kuluga võimalik taastada ja isegi edasi arendada, nii et nad teenivad teid veel kaua. Selle edasiarenduse all pean ma silmas erinevaid võimalusi, milliseid ainult KOLMEKS pakub. Teinekord piisab üksnes tööratta vahetusest või samale pesale teistsuguse võimsusega mootori paigaldamisest, sest meie tooted on paljuski unifitseeritud. Tänapäevaseim lahendus on paigaldada olemasolevale mootorile juhtseadmetega sagedusmuundur.

Tulemuseks on pumba optimaalseim töö ja kiire reageerimine igale muudatustele võrgus, millele kulub vaid sekundeid. Mõistab ju igaüks, kui palju säästlikum taoline lahendus on, kui seda võrrelda pumbaga, mis töötab ööpäev läbi vaid püsikiirusel.

Pumba töö ei katke Nüüd, kus Euroopa Liit on pakkunud meile oma abi elamumajanduse renoveerimiseks, oleks õige aeg mõelda ka olemasoleva küttesüsteemi uuendamisele. Siin on taas KOLMEKS-il hea lahendus pakkuda ja seda kaksikpumba näol. See tähendab, et samal pesal on kaks mootorit, millest üks on varustatud sagedusmuunduriga ja teine püsikiirusega. Nii saavutatakse taskukohaseim hind ja maksimaalne kasutusmugavus, sest kui nn tööühikuga peaks midagi juhtuma, on võimalik automaatselt käivitada püsikiirusega ühik. Kipub ju rike ikka juhtuma ebasobivaimal ajal, näiteks õhtuti, nädalavahetuseti või Erilehe Korteriühistud tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, IV korrus, 10151 Tallinn Projektijuht: Nele Laev; nele.laev@epl.ee, tel: 680 4505

hoopis pühade aegu, kui remondimehe väljakutse on tavalisest kulukam ja pole alati võimalikki. Kaksikpumba puhul saab aga läbi ilma mingi seisakuta ning hooldada võib pumpa teile sobival ajal. Tarbimiskulud aga vähenevad seetõttu, et põhiühik on juhitav ja toimib üksnes vajadustest tulenevalt.

Veel tahan mainida meie BoostMastereid ehk rõhutõstejaamu, mida KOLMEKS samuti tellimustööna valmistab. Korrusmajaelanikele on tuttav olukord, kui veesurve kraanis kipub suurema tarbimise korral kaduma. Just siin ongi lahenduseks BoostMaster. Saades teilt vajalikud parameetrid, koostame just teie jaoks sobivaima rõhutõstejaama, mis on juba seadistatud ja nõuab objektil vaid torustiku ja elektriga ühendamist. Seadmed on täisautomaatsed ja arvestavad trassil toimuvate muutustega ning kaitsevad end ka võimalike veekatkestuste korral. Õhk süsteemist välja Kuid ühe tähtsa momendi oleme unustanud, see on tõsiasi, mida Eestis veel ei taheta kõva häälega välja öelda – kui oluline on lahti saada õhust, mis meie küttesüsteemis ringleb ja tegelikult tasapisi meie kulusid kasvatab. Nii õhu kui ka sellest tulenevate korrosiooni probleemide ennetamiseks pakub KOLMEKS efektiivseid lahendusi. Aas-

taid tagasi valitses ka Soomes teatav eelarvamus õhu eemaldamise vajaduse ja tõhususe suhtes, kuid viimase paari aasta jooksul on nõudlus kohati sedavõrd kasvanud, et tootjal on raske tellimusi täitagi. Langenud hooldusvajadus ning väiksemad küttekulud, rääkimata paranenud elukeskkonnast, on faktid, mida ei ole võimalik ümber lükata. Siinkohal on Hollandi firma SPIROTECH toodetel kindel tulevik, on need ju ainsad turul patenteeritud ja tõeliselt töökindlad seadmed.

Kõiki ülalmainitud lahendusi on juba ka Eestis rakendatud. Parasjagu on käimas teist kuud kestev pilootprojekt, mille jooksul katsetame eri tüüpi kortermajades SPIROTECH-i suurimate võimalustega vaakumpõhimõttel töötavat õhueemaldajat Superior S6A-R. Nimetatud seadet saab ka rentida.

Külastades aprilli alguses ehitusmessi Eesti Ehitab 2010, leiate meid ja paljusid konkreetseid tooteid ning materjale meie stendil D-27.

Kohtumiseni!

Peeter Kõiva KOLMEKS OY Balti regiooni müügijuht

• Loe meie toodete kohta kodulehelt WWW.KOLMEKS.COM

Erilehe sisu valmimist toetasid: Kolmeks OY; Balti Vara Fassaadid OÜ; Ühistuabi OÜ; Swedbank; Ergo Kindlustus, Kredex; korteriyhistu.net; PLM Hoolduse OÜ; Trimen Konsult OÜ; Tallinna linnavalitsuse planeerimisamet; OÜ Langeproon Inseneriehitus; Elion; Malmerk Fassaadid AS; Uus Haldus OÜ; Mercell Estonia OÜ

2

Korteriühistud

Korteriühistu – valmistu juba tulevaks talveks Tänavused tuulised külmad talveilmad ja lumerohkus on saatnud inimeste postkastidesse krõbedamad küttearved kui eelmistel aastatel.

Need suured arved kinnitavad, et meie kortermajad, mis on ehitatud 20–70 aastat tagasi, vajavad soojustamist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid renoveerimist. Mida pikemalt vajalikke töid edasi lükata, seda suuremaks osutub investeeringute summa ja elanikel tuleb senikaua tasuda ka selle toasooja eest, mis haihtub läbi hoonete piirete.

Soojustustöid teostava Balti Vara Fassaadid OÜ juhataja Meelis Karro sõnul on teada, et 37% soojakaost käib fassaadi, 6% katuse, 24% akende, 3% keldri ja 30% näiteks ventilatsiooni ja avatud akende kaudu. „Paljud elamud soojustavad kas ainult otsaseinu või renoveerivad vaid katust, aga terviklikku renoveerimist kardetakse ette võtta, sest elanikud kahtlevad selle rahastamise võimalikkuses. Meie aga soovitame kindlasti võtta ette kompleksse renoveerimise, sest ainult nii suudetakse saavutada maksimaalne energiasääst ja tehtud investeeringu maksumuse katab pika perioodi jooksul küttekulude kokkuhoid ning igakuine maksukoormus ei suurenegi. KredEx aga pakub koostöös pankadega korterelamutele soodsat renoveerimislaenu, millega tasub ühistul kindlasti tutvuda,” selgitas Karro.

Soojustusmaterjalid Balti Vara Fassaadid OÜ kuulub Eesti Korteriühistute Liitu ja meie peamisteks klientideks on ühistud.

Kortermajadele on tähtis võimalikult kiire tasuvusaeg ja sellest tule-

sertifitseeritud. Neid lahendusi võib kasutada julgelt.

Isolatsioonimaterjali liigi järgi on kaks Knaufi süsteemi: • Knauf Thermo Plus P – vahtpolüstüreeni soojusisolatsioonisüsteem • Knauf Thermo Plus M – mineraalvilla soojusisolatsioonisüsteem.

Balti Vara Fassaadid OÜ soovitab kindlasti ette võtta elamu kompleksse renoveerimise

Tänavune talv näitas, et soojustatud maja kokkuhoid küttekuludelt oli 30–40%.

nevalt eelistab 70–80 protsenti klientidest seinu soojustada vahtpolüstüreeniga, sest lõpptulemusena tuleb see kivivillast 25–30% soodsam. Meie kasutame AS-i Reideni Plaat (www.reiden.ee) toodetud vahtpolüstüreeni, mis on väga kvaliteetne. „Legend, et vahtpolüstüreen ei sobi soojustuseks, on põhjustatud valede soojusvõtete kasutamisest ja ventilatsiooni puudusest,” sõnas Karro. „Soojustamisel on oluline teada materjalide soojusjuhtivustegurit λ (lambda), mis näitab materjali soojusisolatsioonivõimet ja mille abil

on eri soojusmaterjale võimalik omavahel võrrelda, et saada parim tulemus. Mida madalam on soojusjuhtivustegur, seda paremini materjal soojust isoleerib,” selgitas AS-i Reideni Plaat müügijuht Reigo Väli.

Samal ajal tõstab ta esile EPS Termi tootesarja uusimad tooted EPS60 Silver ja EPS100 Silver, mis on valmistatud soojusülekannet vähendavatest grafiiti sisaldavatest toorainegraanulitest ja on seetõttu äärmiselt madala soojusjuhtivusega. Võrreldes tavapärase EPS60 ja EPS100 soojusplaatidega annavad EPS Silver ja EPS100 Silver kuni 20% suu-

remat energiasäästu, kuid on teistest EPS-i materjalidest natukene kallimad. Meelis Karro lisas, et korteriühistud eelistavad üldiselt siiski soodsamaid materjale ja see on ka arusaadav.

Tähelepanu tuleb pöörata ka fassaadi soojussüsteemi terviklikkusele. Üks meie headest fassaadimaterjalide tarnijatest on Knauf Tallinn UÜ (www.knauf.ee), kes toetub fassaadisoojustuse alal Saksamaal asuva Knauf Marmorit kogemusele.

Tänu sellele on fassaadisoojustussüsteemide lahendused vormistatud põhjalikult tehnilise vihikuna ja

Soojustuse alus – korralik projekt Ehitusseaduse § 12 lõike 1 järgi on kohustus soojustada ja viimistleda kortermaja soojustusprojekti alusel, olenevalt, kas tahetakse soojustada tervet fassaadi või ainult otsaseina.

Balti Vara soovitab pöörduda firma Soojustusprojekt OÜ poole (www.soojustusprojekt.ee), kelle soojustusprojektid on ses valdkonnas kindlasti ühed paremad ja põhjalikumad. „Projekti sisu on väga oluline, eriti olulised on sõlmed ja nende teostus. Kui ehitajal pole ees põhjalikku ja professionaalset projekti, võib ta teha mida iganes ja tellija ei saa ka nõuda vajalike tööde teostust ega järelevalvet,” ütles Karro.

Balti Vara Fassaadid OÜ on tegutsenud oma alal juba kuus aastat. Kogemustepagas on suur, (ligi 125 000 m² soojustustöid) omame professionaalseid teadmisi, anname ühistutele igakülgset nõu (materjalide valik, välimus, finantseerimine, toetused) ja ajame vajadusel kõik töödega seonduvad asjaajamised ühistu eest korda.

Ainsa soojustusfirmana Eestis anname oma kliendile koos lepinguga kaasa Ehituse ABC kliendikaardi, mida saab vajadusel kasutada ka krediitkaardina. See annab

ühistule õiguse osta Ehituse ABCst kaupu 10 protsenti soodsamalt.

Sooduskaardi saavad kasutada ka korteriühistu liikmed.

Meie põhisihtrühm on korteriühistud, kellele pakume terviklahendust ideest kuni ehitustöödeni.

Kuna tavaliselt kulub korteriühistul ideest teostuseni üsna palju aega, tuleks hinnapäringutega alustada kohe. „Tänavune talv näitas, et soojustatud maja kokkuhoid küttekuludelt oli 30–40%. Ei ole mõtet kütta õhku ja endiselt külmetada,” sõnas Meelis Karro.

Põhjalikumat informatsiooni meie ettevõtte ja pakutavate teenuste kohta leiate aadressilt: WWW.BALTIVARA.EE

Balti Vara Fassaadid OÜ Tartu kontor (Ülikooli 6a, 51003 Tartu, tel: 734 3656; 524 8813), Tallinna kontor (Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn, tel: 603 0085; 510 3249) info@baltivara.ee www.baltivara.ee

Firma Prem Eesti OÜ on kontserni SENSUS Metering Systems AS alaline ametlik esindaja Balti riikides. Kontserni SENSUSMetering Systems AS pikaajaliseks traditsiooniks on vee ja soojuse mõõtmistehnika ning andmete lugemise ja töötlemise süsteemide täiustamine professionaalsete kasutajate nõuetest lähtudes.

See tähendab, et kogu SENSUSE mõõtetehnika omab kõrget efektiivsust ja täpsust, hästi läbimõeldud ergonoomikat, ohutust ja kõlblikkust pikaajaliseks kasutamiseks. Tootmise arendamise ühe suuna moodustab selliste raadioseadmete, andmete lugemise ja kogumise seadmete väljalaskmine, mis on mõeldud korterite, ettevõtete, korteriühistute andmete kauglugemiseks. Need aparaadid võimaldavad rangelt jälgida tegelikku veekasutust ning aitavad sellega mitte ainult riigil veeressursse vaid ka tavalistel elanikel raha kokku hoida. Üheks uudiseks on statsionaarne süsteem SensuseBase, juhtmeteta tsentraliseeritud süsteem vee, gaasi ja soojusenergia arvestite ning elektrooniliste küttekulu jaotusseadmete näitude võtmiseks koos nende edastamisega personaalarvutisse töötlemiseks, analüüsimiseks ja säilitamiseks.

Pakume mitmesuguseid veearvesteid, impulss- ja raadiomooduleid, kauglugemis- ja andmete kogumissüsteeme, tehnilisi konsultatsioone, veearvestite taatlemist ja hooldust.

Kadaka tee 5, tuba 323, 108, 10621 Tallinn tel/faks 657 9948, 626 7881, 510 7929 e-post prem@prem.ee www.prem.ee NB! SUITSUANDURITE MÜÜK!

Korteriühistud

3

Korteriühistute edukaks toimimiseks on vaja kolmepoolset koostööd Paljude ühistute kavatsuse oma maju soojustada põrmustanud jäik bürokraatiasein. Ühistuabi OÜ on korteriühistute muredega tegelenud juba viis aastat, pakkudes nii tegevjuhtimise, raamatupidamise kui ka ehitusjuhtimise teenust. Kui kahe esimesega pole probleeme olnud ja kliendid on rahul, siis viimase puhul võib elu veeretada ette ootamatuid takistusi, mida ei suuda ka kõige pädevam firma lahendada ilma riigi ja omavalitsuse abita.

On teada asi, et soojustamata majades läheb laias laastus pool küttekuludest ilma soojendamiseks.

Ajal kui sissetulekud vähenevad, küttekulud aga üha kasvavad, ei saa ühistud lubada endale sellist raiskamist. Ühistuabi OÜ tegevjuhi Urmas Pikneri sõnul aga on paljude ühistute kavatsuse oma maju soojustada põrmustanud jäik bürokraatiasein, millest on ühistutel ja neid teenindavatel ettevõtetel üksi võimatu läbi murda.

Miljööväärtusliku piirkonna elanikud ebavõrdses olukorras Tallinn algatas näiteks hiljuti väga vajaliku energiasäästu programmi „Fassaadid korda”, toetamaks ühistuid majade soojustamisel. Kiiduväärt projekt, aga kahjuks on pool ühistuid sellest väljas, sest nende elamud asuvad miljööväärtuslikus

piirkonnas, kus ei tohi maja välisilmet kriipsugi muuta. „Meil olid ühes ühistus juba auditid tehtud, KredEx oli nõus laenu toetama ning arhitekti ja ehitajaga kokkulepped olemas, kui selgus, et maja on hiljuti arvatud miljööväärtuslikku piirkonda, ja kõigel oli kriips peal,” räägib Pikner. „Et tegemist on kivimajaga, puudub võimalus seda ka seestpoolt soojustada nagu puumaja. Pakkusime, et teeme linnaga igati koostööd ja muudame maja välisilmet võimalikult vähe. Paraku vastati, et ei saa, krohvige niisama, naabermajad on ka krohvitud viis aastat tagasi. Aga viis aastat tagasi oli ka küte viis korda odavam.

Praegu ühistud lihtsalt kütavad taevasse. Ma olen kindel, et ka need ühistud on sunnitud varem või hiljem oma majad soojustama, sest kütte hind läheb lakke. Ma ei ütle, et vanalinna maju on vaja penoga katta, see on absurdne, aga on ka teisi hooneid, Stalini-aegseid ja hruštšovkasid, mis neist saab?”

Need majad vajavad ühtset soojustusprojekti Omaette probleem on teabepuudus.

Kui kusagil kehtestatakse uus detailplaneering või seatakse muud piirangud, ilmub selle kohta harilikult mõnes üleriigilises lehes pisike

teade, mida vähesed pruugivad märgata. „Et kõnealune hoone on arvatud miljööväärtuslikku piirkonda, oli mullegi üllatus,” tunnistab Pikner. „Maja elanikest ei teadnud sellest mitte keegi. Niisugused teated tuleks panna inimestele postkasti.”

Jutt on 1940.–50. aastatel ehitatud majadest, enamikul neist pole energiamärgist. „Meie majal on näiteks G, mis on kõige halvem,” nendib ta. „Kütsime seal enne hinnatõusu aastas taevasse umbes 75 000 krooni.

Nüüd see summa kasvab. Kui soojustatud majas kulus küttele 15–20 krooni ruutmeetri kohta, siis soojustamata majas 30 kuni 40, see on suur vahe. Küttesüsteemi vahetusest seal üksi ei piisa.” Sellistele majakompleksidele on vaja välja töötada ühtne soojustusprojekt. „Pakkusime välja, et teeme ühe projekti korralikult valmis, siis saavad teised samasugused majad selle järgi joonduda, kuid ametnikud leidsid, et seda ikka ei saa malliks võtta. Tegelikult ikka saaks küll,” selgitab Pikner. Nii ongi praegu kujunenud olukord, kus suur osa inimesi, kes elavad juhuslikult miljööväärtuslikus piirkonnas, on sunnitud oma küttekulude eest oluliselt rohkem maksma kui need, kes sellises piirkonnas ei ela.

Pakutavad teenused:

FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

Ühistuabi OÜ

•• aitab korteri- ja elamuühistuid nii igapäevasel juhtimisel kui ka suuremahuliste ehitusprojektide puhul, firmalt saab tellida ka energiaauditit ja energiamärgist.

Vaata ka WWW.UHISTUABI.EE

L

ondoni kesklinnas ei ole võimalik astuda sammugi, jäämata mõne turvakaamera vaatevälja. Suurbritannia pealinn on kõige tihedamalt videovalvega kaetud linn maailmas.

Miks? Sel lihtsal põhjusel, et tegemist on efektiivseima valvelahendusega ennetamaks kuritegevust ja aitamaks lahendada juba toime pandud süütegusid. Üha enam kogub see moodne valvelahendus populaarsust ka meil, nii avalikus ruumis kui ka ärides ja eramutes. Maailma suurima turvalahenduste looja G4Si Eesti ettevõte on välja töötanud videovalvelahenduse ka korteriühistutele. Ikka silmas pidades, et kliendipoolse väikseima kuluga saavutada võimalikult suur turvalisus.

Lase kaameral enda eest valvata

Ühistuabi OÜ tegevjuht Urmas Pikner märgib, et miljööväärtuslikes piirkondades ei saa maja piirangute tõttu põhjalikult renoveerida.

Tegevjuhtimine – tagab korteriühistule sõltumatu abimehe, kes teeb kõik otsused ja ettepanekud ainult ühistu huvidest lähtuvalt.

Ehitusjuhtimine – tähendab kõikide remondi- ja/või ehitusideede elluviimist algusest lõpuni, alates hoone vajaduste uuringust ja üldkoosolekute läbiviimisest kuni ehituse koordineerimise ja omanikujärelevalve teostamiseni.

Raamatupidamine – annab võimaluse saada professionaalset teenust koos abiga elanike teavitamisel.

Energiaaudit – võimaldab välja selgitada hoone energiakao kohad ja annab konkreetsed näpunäited, mismoodi olukorda parandada.

Video toob kokkuhoiu Jõukamad ühistud palkavad omale valvureid. Olukorras, kus inimtööjõu hind aina tõuseb, kuid tehnika üha kvaliteetsemaks ja odavamaks muutub, ei ole kahtlustki, et valvuri palgalt maha võtmine ning videovalve kasuks otsustamine annab tuntava säästu.

G4Si videovalvelahendus korteriühistutele on mõeldud ärksatele kogukondadele, mille liikmed hoolivad ka sellest, mis toimub nende korteri välisukse taga. Videovalve aitab silma peal hoida kogu territooriumil, alates sissesõidust, kuni parklas, keldris, garaazˇis ja trepikojas toimuvani.

Kohti, mida video abil hõlbus jälgida, on rohkemgi.

Näiteks prügikonteinerid. On ju paljudele ühistutele tuttav mure, et konteinerisse kipub sattuma võõrast prügi. Või on kahtlus, et prügivedaja petab ega käi nii tihti kui peab.

Või ehk hoopis keegi oma maja elanikest ei hooli prügi sorteerimisest ja pillub toidujäätmeid pakendikonteinerisse.

Videovalve abil on kõik need mured lihtsalt lahendavad.

Mänguplats teleriekraanil Elamurajoonides on levinud probleemiks, et laste mänguväljakul käivad soovimatud külastajad. Nendeks võivad

olla puberteedieas teismelised, kes vahel mõne kiige või liumäe kallal oma jõudu näitavad. Nendeks võivad olla kõrvalmajade hoolimatud elanikud, kes oma koertelkassidel süüdimatult liivakasti reostada lasevad.

Mustemaid stsenaariume siinkohal isegi ei mainiks.

Et teie põnnidel oleks turvaline mängida, kaaluge tõsiselt ka mänguväljakule kaamera paigaldamist. Teada tasub, et mõningate tehniliste lisavõimaluste olemasolul – näiteks kui teie ühistul on Elioni korterelamu sidelahendus – on igal pereemal võimalik oma lapse tegevust mäng uvä lja k u l telev iisorist lausa reaa lajas jä lg ida. Üksteisest hoolivates väikestes kogukondades on loomulik, et naaber hoiab jõudumööda silma peal ka naabri varal. Kuid paratamatus on see, et iial ei jõua naabrite silmad kõikidesse vajalikesse kohtadesse.

Rääkimata sellest, et naabri silmad ei salvesta tõendusmaterjali. Turvakaamera salvestus võimaldab hiljem tuvastada võimaliku vargus- või kahjujuhtumi, annab tõendeid päti kinni pidamiseks ja vastutusele võtmiseks.

Pätt pelgab videot Oluline on ka tõsiasi, et videovalvesüsteemi olemasolu aitab efektiivselt pahategusid, kahjujuhtumeid ja nende menetlemisega kaasnevat aja- ning närvikulu ennetada – pätt lihtsalt väldib kohti, kus on oht vahele jääda.

G4Si videovalveseadmeid on võimalik soodsalt osta ja kui ühekordne investeering tundub suurena, siis vajadusel anname seadmed ka rendile. Videovalve lahenduse töötab G4S ühistule välja tasuta. Seega – lase G4Sil olla sinu eest valvel ja muuta ümbruskond võimalikult väikeste kuludega maksimaalselt turvaliseks.

Janek Hintsov G4Si turvalahenduste müügijuht

G4S töötab videovalve lahenduse ühistule välja tasuta!

Info telefonil 651 1800

4

Korteriühistud

Tervislik ja säästlik elukeskkond korterelamus – kas ja kuidas?

Swedbank algatas pilootprojekti „Tervislik ja säästlik kodu”

Millist õhku me hingame?

Tervisliku keskkonna juures mängib väga olulist rolli siseõhk, mida me päevast päeva hingame.

Mis juhtub, kui paneelmaja korterile on ette pandud pakettaknad ning fassaad on soojustatud, kuid pole paigaldatud ventilatsiooni?

Sellises korteris puudub vajalik õhuvahetus, õhus on liigselt süsihappegaasi ja niiskust, mis võib märkamatult mõjutada meie tervist: tekivad allergiad, probleemid hingamisteedes, unehäired, samuti töövõime langus. Õnneks suudab tänapäevane tehnolooga pakkuda eri võimalusi sisekliima parandamiseks. Küsimus on, milline on mõistlik investeeringu suurus ja optimaalne lahendus.

Renoveerimata ja renoveeritud korterelamu kulude struktuur KÜ Paldiski mnt 171 näitel: Aasta keskmine kulu, krooni m 2 kuus

Kõige enam mõjutab meie tervist ja heaolu keskkond, kus viibime suurema osa oma elust. Korterid, mis asuvad vanemat tüüpi elamutes, on koduks väga suurele hulgale Eesti inimestest.

Korterelamutes elab umbes 70% Eesti elanikest. Vanemad kortermajad ei kao lähiajal eluasemeturult kuhugi ning tuleb mõelda sellele, mil viisil on mõistlik neid maju korrastada.

Paljud korteriühistud on oma elamu kordategemisega juba alustanud, kuid kas katuse, rõdupiirete ja torude vahetamisest piisab?

25 20 15

Muud korrashoiu kulud

Muud korrashoiu kulud Remonditasu

Remonditasu Laen

10 5

Küte Küte

0 Renoveerimata korterelamu

Kogu maailma pole vaja soojaks kütta!

Energia hind on jätkuvalt tõusmas ning küte moodustab üha suurema osa elamu kommunaalkuludest.

Tark rekonstrueerimine annab küttekuludelt säästu vähemalt 40% ula-

Renoveeritud korterelamu, laenu pikkus 20 aastat

tuses – nii on mõõdetud Tallinnas Paldiski mnt 171 asuvas korterelamus, mis renoveeriti 2006.–2007. aastal KredExi BEEN-projektiga seotult.

Swedbanki algatus: pilootprojekt „Tervislik ja säästlik kodu” Swedbank kui tervisliku elukeskkonna idee aktiivne toetaja on algatanud projekti, mille käigus rekonstrueeritakse terviklikult üks

Tallinna korterelamu. Rekonstrueerimise käigus pööratakse tähelepanu nii elamu kasutusea pikendamisele, energiasäästlikkusele kui ka välisilmele, kuid eelkõige on eesmärk tagada tervislik sisekliima.

Rekonstrueeritud korterelamus tagatakse kvaliteetne sisekliima koos õhuvahetusega 0,5 korda tunnis.

Energiasäästu plaanitakse saavutada nii, et keskmine küttekulu jääks alla 100 kWh m2 kohta aastas.

Näidiselamu saab praktiliseks ja käegakatsutavaks eeskujuks kõigile vanemat tüüpi korterelamutele, mis rekonstrueerimist vajavad.

Projekti „Tervislik ja säästlik kodu” põhipartnerid Swedbanki kõrval on KredEx, Kliima- ja Energiaagentuur, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Energia ning Tallinna linn.

Näidiselamu konkurss Projekti elluviimiseks kuulutame välja näidiselamu leidmise konkursi. Konkursi võitnud korterelamu saab hulgaliselt soodustusi ning mitmed kulutused tasuvad projekti partnerid. Teisalt võtab näidiselamu endale ka teatud kohustused. Korterelamu elanikud ja juhtkond peavad arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga. Olulist rolli kogu projektis mängib ka hilisem siseõhu kvaliteedi ja kulude seire ning elanike rahuloluküsitlus.

Hea koostöö korterelamu juhtidega on projekti õnnestumise eelduseks.

Vastutasuks saavad elanikud tõeli-

selt moodsa ja tervisliku elukeskkonna ning seda väga soodsalt tänu projekti partnerite panusele. Pealegi on võimalus kasutada oma ala ekspertide kogemusi ja teadmisi.

Vähem olulisem ei ole ka fakt, et kasvab ühistu korterite turuväärtus.

Juhul kui teie elamul ei ole häid väljavaateid näidiselamuks saada, soovitame näidismaja renoveerimise käekäiku jälgida. Kindlasti saate kasulikku infot, mida võib oma maja rekonstrueerimistööde planeerimisel rakendada. Swedbanki spetsialistid on valmis nõu ja jõuga kõiki korteriühistuid aitama.

Loodame, et pilootprojekt „Tervislik ja säästlik kodu” paneb korterelamute rekonstrueerimisel maha olulise kvaliteedimärgi ning seab lati uuele kõrgusele. Ootame huviga näidiselamu valmimist ja energiasäästu, aga ka sisekliimat puudutavaid mõõtmistulemusi, et anda eeskuju uutele algatustele, mis aitavad meil samm-sammult liikuda tervislikuma elukeskkonna poole.

Janis Pugri, Swedbanki korteriühistute valdkonnajuht

Infot projekti „Tervislik ja säästlik kodu” ja näidiselamu konkursi tingimuste kohta: •• vaadake veebilehelt www.swedbank.ee/tervekodu; •• helistage Swedbanki äriklienditoe telefonil 6 132 222 või •• saatke kiri: ku@swedbank.ee

Kutsume korterelamuid näidiselamu konkursist osa võtma!

• Osalema on oodatud Tallinnas asuvad 5-korruselised ja kuni 5 trepikojaga korterelamud, kus on vähemalt 30 korterit ning mille ehitusaasta on varasem kui 1993.

• Korterelamu majandamine käib korteriühistu või korteriomanike ühisuse vormis.

• Korterelamu peab olema krediidiväärne ega tohi omada võlgnevusi teenusepakkujate ees.

• Eelistatud on korterelamud, kus pole olulises osas rekonstrueerimistöid veel teostatud.

Rekonstrueerimise kriteeriumid • Investeeringute kogumaht peab olema minimaalselt 1200 krooni ruutmeetri kohta (see summa sisaldab nii omafinantseeringut, laenu kui ka osaliste kulude katmist projekti partnerite poolt).

• Rekonstrueerimistööde pakett peab sisaldama kõiki meetmeid, mis tagavad elamu kompleksse rekonstrueerimise, sealhulgas on nõutav: – individuaalse küttekulu jaotus- ja arvestussüsteemi paigaldamine – soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, mis tagab eluruumide õhuvahetuse minimaalselt 0,5 korda tunnis.

Konkursi võitja eelised Konkursi võitjale hüvitatakse järgmised kulud: • energiaaudit, rekonstrueerimistööde projektid, projektijuhtimine ja omanikujärelevalve • individuaalse küttekulu jaotussüsteemi paigaldamine.

Konkursi võitja saab kasutada järgmisi soodustusi: • kuni 20-aastase perioodiga KredExi renoveerimislaen Swedbankist fikseeritud intressiga 1%, lepingutasuta • taastuvenergiaallikaga seotud soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi soetamise ja paigaldamisega seotud kulutuste kompenseerimine kuni miljoni krooni ulatuses Kliimaja Energiaagentuuri poolt • elektrisüsteemi rekonstrueerimistööde teostamine kuni 100 000 krooni väärtuses Eesti Energia poolt • võimalus taotleda Tallinna linnalt rekonstrueerimistööde omafinantseeringu kompensatsiooni kuni 300 000 krooni ulatuses.

• energiaaudit, mis peab vastama KredExi renoveerimislaenu tingimustele • energiakulu aruanded kolme möödunud aasta kohta KredExi vormil • rekonstrueerimistööde esialgne eelarve KredExi vormil • üldkoosoleku kinnitatud 2009 a. majandusaasta aruanne ja 2010. a majanduskava • korteriomanike üle 30-päevaste võlgnevuste aruanne • konkursi tingimustele ja panga näidisele vastavad üldkoosoleku otsused, milles sisaldub: – rekonstrueerimise eelarve ja otsus laenuvõtmise kohta – otsus projekteerimise ja rekonstrueerimise kohta 2010. a jooksul – tingimus, et elamu renoveerimist ja majandustegevust võib tutvustada järgneva 5 aasta jooksul nii meedias kui ka paikvaatlusena kaasomandi pindadel ning tarbimisandmete regulaarset esitamist pangale.

Mida tuleb teha, et konkursil osaleda?

Hiljemalt 10. maiks 2010 tuleb esitada Swedbankile: • vabas vormis osalemissoov koos kontaktandmete ja märkega konkurss „Tervislik ja säästlik kodu” e-posti aadressile: ku@swedbank.ee

Kõik dokumendid saate edastada e-posti aadressile: ku@swedbank.ee või postiaadressile: Väikeettevõtete osakond, Swedbank, Liivalaia 8, 15040 Tallinn. Vajalikud vormid ja näidised leiate: www.swedbank.ee/tervekodu.

Korteriühistud

Koguriskikindlustus võtab ühistutelt liigsed mured Sel talvel pidid paljud ühistud jääpurikate põhjustatud või lume sulamisest tekkinud kahjud oma eelarvest tasuma, sest nende vastu ei osatud end kindlustada.

Möödunud talv oli ühistutele tõeline katsumus: lumi, jääpurikad ja külm tõid juurde palju tööd ning põhjustasid kahjusid. Sellele lisandus varaste ja vandaalide peaaegu igapäevane rüüstetöö. Paremas olukorras olid ja on need ühistud, kellel on sõlmitud koguriskikindlustus ja vastutuskindlustus. Sel juhul kannab kõik ootamatud kahjud kindlustusselts.

Ajal, kui ühistute eelarve tasakaalus hoidmiseks on vaja teha suuri pingutusi ning remondifondis olev raha kaob kiirelt nagu kevadine lumi, on täielik kindlustuskaitse heaks tagatiseks, et ka suuremahulised ja kallid parandustööd on võimalik alati ära teha. Ja elu läheb edasi.

Koguriskikindlustus Terviklikuma kindlustuskaitse mis tahes ootamatu ja ettenägematu õnnetuse eest annab koguriskikindlustus. Olgu selleks sulalume tekitatud üleujutuse kahjud keldrites, vandaalide vägiteod või trepikoja siseviimistlust kahjustanud veeavarii – kõik olukorra ennistamiseks tarvilikud remonditööd saavad sel juhul kindlustuse abil hüvitatud.

Vastutuskindlustus Korteriühistu tegevus või tegevus-

ERGO riskijuht Argo Argel märgib, et ERGO vastutuskindlustus maandab kõige paremini ühistu tegevusest või tegevusetusest tulenevad riskid.

FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

etus võib kaasa tuua olukordi, kus kolmandad isikud või hoopis ühistu enda liikmed esitavad ühistule kahjunõude. Seda kas hooldamata tsentraalse veetoru lekkest tekkinud kahjude või maja katuselt korteri-

omanike või teiste inimeste autodele varisenud lumest põhjustatud kahju hüvitamiseks.

Sellisel juhul on ühistul abi vastutuskindlustusest, eriti sellisest kindlustuskaitsest, mis hõlmab ka

Tavaline vastutuskindlustus versus ERGO korteriühistu vastutuskindlustus Tavaline • Kaasomandis oleva toru lõhkemisest põhjustatud kahju korteritele EI • Korteriomaniku autole kukkunud jääpurikas EI • Kaasomandis elektrijuhtmetest alguse saanud tulekahju põhjustatud kahju korteritele EI • Kaasomandis pumba lõhkemisest tekkinud kahjud korteriomanikele EI • Kaasomandis lifti purunemise tõttu kukkumisel tekkinud kahju korteriomanikule EI

ERGO JAH JAH JAH JAH JAH

Küttekuludelt kokku hoitud rahaga saab maksta renoveerimise eest — Miks rekonstrueerida elamut terviklikult ja mitte ositi?

1. Terviklik rekonstrueerimine annab suurema küttekulude kokkuhoiu ning investeering ei suurenda elanike igakuiseid kulusid.

2. Koos ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega paraneb kogu hoone sissekliima.

3. Rekonstrueerimisest tulenev ebamugavus kestab üks kord mõne kuu jooksul, mitte igal aastal.

4. Näidisrekonstrueerimise tulemusena on terviklikult rekonstrueeritud korterelamus Tallinnas, Paldiski mnt 171 saavutatud küttekulude energiasääst 50%.

— Kas elanikud suudavad korterelamu terviklikku rekonstrueerimist rahastada?

Kompleksne rekonstrueerimine võimaldab saavutada maksimaalse energiasäästu, saavutatav küttekulude kokkuhoid võimaldab pikema perioodi jooksul katta rekonstrueerimiseks tehtud investeeringu ja elanike igakuine maksukoormus ei suurenegi.

— Millised on võimalused rekonstrueerimise rahastamiseks?

1. Omavahendid.

2. KredExi korterelamute soodusintressiga pikaajaline renoveerimislaen, mida saab taotleda Swedbank´ist ja SEB Pangast ning mille sihtotstarve on energiasäästu saavutamine rekonstrueerimistööde abil. Laenu pikkus on kuni 20 aastat ja intress kuni 4,3% fikseerituna 10 aastaks.

KredEx pakub ka korterelamu renoveerimislaenu käendust, mis annab korteriomanikele võimaluse laenumakse tasumisprobleemide tekkimise korral taotleda KredExilt maksepuhkust ja laenumaksete tasumist tema eest. KredExi laenukäendusega saavad laenu ka need korterelamud, kus ei ole moodustatud korteriühistut.

— Millest alustada?

1. Tellida energiaaudit. KredExilt on võimalik saada selleks toetust 50% ulatuses (maksimaalselt 10 000 krooni).

2. Viia läbi üldkoosolek ning võtta vastu energiaauditist lähtuvalt vajalikud rekonstrueerimisotsused.

3. Tööde kvaliteedi tagamiseks võtta appi projektijuht-omanikujärelvalve teostaja.

4. Tellida vastavad projektid, soovitavalt kohe koos ehitusloaga. KredExilt võimalik saada toetust 50% ulatuses (maksimaalselt 50 000 krooni).

5. Võtta ehituspakkumised, valida ehitajad.

6. Taotleda pangast laenu, sõlmida laenuleping ja ehitajatega ehituslepingud.

Teostada rekonstrueerimistööd.

Kokkuvõtteks Elamu kordategemine ei seisa selle taga, et elanikud ei suuda laenu maksta – saavutatava kokkuhoiu arvelt on see võimalik. Just täna on õige aeg alustada ettevalmistustega, siis jõuab kevadeks kätte saada kõik vajalikud dokumendid, läbi viia hanked, sõlmida laenulepingu ning ehituslepingud. Suvel saab teha töid ning järgmine kütteperiood möödub juba kvaliteetses elukeskkonnas tunduvalt väiksemate küttearvetega.

Mirja Adler, KredExi eluasemedivisjoni juht

ühistu liikmetele tekitatud kahju.

Kui tavaline ühistu vastutuskindlustus korvab vaid kolmandatele isikutele tekitatud kahjud, siis ERGO vastutuskindlustus hüvitab lisaks ka korteriühistute liikmetele põhjustatud kahju ja võimalikud teiste kindlustusseltside kahjunõuded ning pakub õigusabi aluseta nõuete korral.

Teiste seltside kahjunõuetest korteriühistule saame rääkida juhul, kui korteriühistu pööningul kaasomandis oleva toru lekke tõttu ujutatakse üle teises kindlustusseltsis kindlustatud korter. Vastutuskindlustusega ühistu saab edastada nõude oma kindlustusseltsile, ilma vastutuskindlustuseta ühistu peab aga nõutud summa oma tas-

kust leidma. Peale korteriühistu liikmete kahjude hüvitamise käib ERGO vastutuskindlustusega automaatselt kaasas ka õiguskaitse korteriühistule esitatud alusetute nõuete eest.

Sama hinna eest rohkem kaitset ERGO andmetel on enamik ühistuid kindlustanud end vaid mõne riski – kas tulest, tormist või hoonesisesest torustikuveest tekkinud kahjude – vastu. Vastutuse kindlustamine on pigem erand kui reegel. Ent elu armastab ikka üllatada õnnetustega, mida keegi ei oska oodata. Sel talvel pidid näiteks paljud ühistud jääpurikate põhjustatud või lume sulamisest tekkinud kahjud oma eelarvest tasuma, sest

5

selliste kahjude vastu lihtsalt ei osatud end kindlustada. Kasvav trend on ka hooneväliste magistraaltorude purunemine. Sellegi vastu pakub kaitset ainult koguriskikindlustus.

Kuna õnnetus ei hüüa tulles, julgustab ERGO Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Andres Külaviir ühistuid küsima pigem koguriskikindlustust, kus on kaitse mitu korda suurem. Ja seda sageli sama summa eest, mida on varem makstud vaid mõne üksiku riski vastu kindlustamisel. „Praegusel ajal, kui kindlustusseltsid teevad sageli vähempakkumisi, võib paljudele ühistutele olla koguriskikindlustus sama hinnaga kui eelmise aasta valitud riskidega kindlustus,” märkis Külaviir.

ERGO varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko sõnul võib vandalism ühistule maksma minna kümneid tuhandeid kroone, mullu näiteks kulus ühe grafiti eemaldamiseks 27 000 krooni. „Praegusel ajal on sellise summa leidmine enamiku ühistute jaoks probleem,” tõdes ta. „Seetõttu tasub suuremate linnade ühistutel igal juhul kaitsta end vandalismi ja varguste vastu.

Varem või hiljem kulub see ära.”

Möödunud aastal hüvitas ERGO 58 korteriühistu kahjusid kokku üle miljoni krooni.

Vaata ka WWW.ERGO.EE

Korteriühistul ettetulevad õnnetused: •• veekahjud (magistraaltorude purunemine, torude kinnikülmumine ja küttesüsteemide lekked); •• vandalism ja vargused (ukselukkude või uste lõhkumine, metallesemete vargus ning grafiti seintel).

Korteriühistud

6

Revolutsioon ühistu raamatupidamises – www.korteriyhistu.net/kaugraamatupidamine Kas on võimalik saada head teenust odavalt? Ilmselt on paljud meist ostnud midagi väga odavat ja siis pidanud peatselt pettuma, kuna kvaliteet pole vastanud ootustele. Kas toode on lagunenud kiiremini või on tulnud pettuda teenuse osutajas.

Usume, et saame seda korteriühistu raamatupidamises muuta.

Kõik inimesed kasutavad üha enam internetti. Saadame paberkirjade asemel elektroonilisi kirju.

Maksame arveid otsekorraldusega.

Võtame kasutusele tehnoloogilisi abivahendeid, et muuta töökorraldust efektiivsemaks. Inimlikult otsime pidevalt võimalusi kulude kokkuhoiuks.

Interneti laiem kasutuselevõtt on võimaldanud meil välja töötada kaugraamatupidamise lahenduse, millega ühistu saab teenust soodsamalt ja samal ajal kvaliteetsemalt.

Miks on meie kaugraamatupidamise teenus soodsam?

1) Kasutame töövahendina korteriyhistu.net-i veebitarkvara, mis muudab kogu protsessi ühistule lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

2) Ajakohane tarkvara võimaldab automatiseerida rutiinseid tegevusi, mille tulemusena hoiame ise kokku kuni poole tööajast.

3) Kaasame algdokumentide andmete sisestamise protsessi ühistu esindaja, raamatupidamise kannete eest vastutama aga raamatupidaja. Ühistu igakuiste arvete koostamiseks korteriyhistu.net-i veebi-

tarkvaraga ei pea olema raamatupidaja, sest sellega saab hakkama ühistu iseseisvalt. Selle tõestuseks on meie klientideks olevad sajad kortermajad üle Eesti.

tupidaja vahel lepitakse kokku.

Kõigil osapooltel on pidevalt ülevaade korteriühistu andmetest ja ligipääs korteriyhistu.net-i veebitarkvarale.

Kuidas korteriyhistu.net-i kaugraamatupidamise teenus toimib?

Tegevuste jaotus ühistu ja raama-

Korteriühistu: 1) sisestab korteriomanike sisestamata näidud ja kuluarvete andmed; 2) trükib välja arved ja toimetab

„Hoovid korda” projektide teostamine

• •

Ventilatsiooniäahtide puhastamine Katuste soojustamine ja remont Üldehitus- ja viimistlustööd Viilkatuste ehitus Vuukide remont ja otsaseinte soojustamine Sillutusriba ehitamine Isolatsiooni- ja plekitööd Rõdude renoveerimine Metalluste, -aedade ja -restide valmistamine ja paigaldus Sanitaartehnilised tööd Elektritööd

Mahtra 23-60, Tallinn Gsm 5591 1699; 5595 2763 info@majaabi24.ee www.majaabi24.ee

Meie: 1) koolitame välja ühistu esin-

daja veebitarkvara kasutama; 2) ühistu esitatud algdokumentide põhjal teeme raamatupidamise kanded; 3) koostame aastaaruande ja valmistame selle ette esitamiseks äriregistrile; 4) anname ühistutele igakülgset nõu ja infot nende raamatupidamise kohta.

Kui tunned uue teenuse vastu huvi, siis vaata lähemalt WWW.KORTERIYHISTU.NET/ KAUGRAAMATUPIDAMINE

Võlglased kasutavad Teie raha!

Teie maksate kommunaalmakseid, naaber mitte, kuid korter on ühtviisi soe mõlemal. Ärge raisake oma ressursse, meie nõuame võla sisse!

majaabi24.ee Fiksatol Ehitus OÜ

• • • • • • • • •

korteriomanikeni (kui ei kasuta eposti); 3) teeb ülekanded internetipangas (kui ei ole otsekorralduslepinguid); 4) edastab elektrooniliselt kõik vajalikud algdokumendid meile.

Meie tagame veebitarkvara toimimise ja andmete säilimise turvalises serveris.

Miks on meie kaugraamatupidamise teenus parim?

Oleme loonud unikaalse veebitarkvara, mis võimaldab pakkuda ühistule tavalisest enamat. Selle alusteks on: 1. Läbipaistvus – kõik sisestatud andmed on kohe nähtavad kõigile osapooltele. Ka korteriomanikud saavad tutvuda ühistu tulude ja kuludega ning näha, kuidas nende raha kulutatakse.

2. Mugavus – üle interneti on kõik andmed alati kättesaadavad.

Tööd võib teha nii kontorist kui ka kodust. Juhatusel on korteriomanike telefoninumbrid alati käepärast. Korteriomanik saab näite sisestada ja dokumente vaadata interneti kaudu.

3. Turvalisus – andmed on turvalises serveris, millest tehakse regulaarselt tagavarakoopiaid. Andmetele ligipääsemiseks peab autentima ID-kaardiga või panga kaudu.

Nii ei näe võlglaste nimekirja need, kes ei peaks.

4. Standardsus – tegemist on standardlahendusega, mis juurutab korteriühistu arvepidamise parimaid praktikaid. See tähendab, et seda on lihtne kellelegi teisele üle anda.

Ventilatsiooniäaht

enne

pärast

Factum Inkasso OÜ põhimõte on: Puudub tulemus, puudub ka tasu.

Factum Inkasso OÜ eesmärgiks on osutada laiapõhjalist ning tõhusat inkassoteenust. Seeläbi suureneb Teie rahavoog ning paraneb klientide maksekultuur. Koostöös Õigusbüroo Juridicum OÜ-ga pakume Teile kasulikke õigusabi teenuseid. Teie kui kliendi rahulolu meie pakutavate teenustega on meile väga oluline.

Seisame tingimusteta Teie huvide eest ning pühendume meile seatud kohustuste täitmisele.

Meeldivale koostööle lootma jäädes, lugupidamisega

info@factum.ee www.factum.ee +372 585 855 79

Korteriühistud

7

Korteriühistu vajab ka spetsialisti abi Kuna korteriühistute juhid on sageli inimesed, kelle põhitöö ei ole kinnisvara haldamine ega ehitus- ja muude tööde korraldamine, tasub mõelda halduri palkamisele.

Nii mõnigi korteriühistut juhtima valitud inimene on pidanud endale tunnistama, et see on raske töö, mis peale tehnilise, majandusliku ja juriidilise professionaalsuse nõuab ka oskust inimestega suhelda. Seega ei sobi sellesse ametisse kaugeltki igaüks, vaid vastavat koolitust saanud ja ennast pidavalt sel alal täiendav inimene. Enamasti tekivadki korteriühistu probleemid nendes valdkondades, mis nõuavad erioskusi, nagu raamatupidamine ning ehitus- ja remonditööd.

PLM Hoolduse OÜ juht Jaan Mihkelson omab nüüdseks enam kui saja korteriühistu halduse ja hoolduse valdkonnas 12-aastast kogemust ja ta märkis, et üha rohkem hakkavad ühistud mõtlema professionaalse ja vastavat pädevustunnistust omava kinnisvarahalduri palkamisele. „Haldur oleks ühest küljest ühistu juhtimise juures selline isik, kel pole ühistus varalisi huve. Teisest küljest tegeleb kinnisvarahaldur kogu muu igapäevase tegevuse korraldamisega ehk tagab ühistu tehnilise, majandusliku ja juriidilise korrashoiu,” selgitas Mihkelson. Ta lisas, et halduri teenuse hind sõltub maja eripärast ja teenuste hulgast.

Oskaja teeb töö ära Kui lumerookimisel, langenud lehtede ja trepikoja pühkimisel võib iga maja elanik käed külge panna ja arvete väljakirjutamisega saab ka tragi esimees hakkama, siis teine

lugu on elamu remondi- ja renoveerimistöödega. Halduri tööks võib olla ka eriteadmisi vajavate toru- ja elektritööde jaoks töömeeste leidmine, lepingud ja kontrolli tagamine tööde üle.

PLM Hoolduse OÜ tegevusest moodustavad 80 protsenti hooldustööd. „Meil on oma remondibrigaad, tegeleme küttesüsteemide läbipesuga, vahetame välja ja uuendame elamutes küttesüsteeme, paigaldame soojussõlmesid, vahetame välja vee- ja küttetorusid ja oleme pädevad uuendama ka elektrisüsteemi. Ühtlasi aitame lahendada remondiga seotud kulude probleemid,” sõnas Mihkelson. Firma aitab leida eri finantseerimisvõimalusi ja nii saavad ka kõik vajalikud tööd majades õigel ajal tehtud.

Kokkuvõttes soodsam Kuna majades elavad väga erinevate sissetulekutega inimesed ning sageli on probleeme võlgnikega, siis aitab vastavat koolitust saanud haldur lahendada ka selliseid küsimusi. „Arvatakse, et haldusteenuse sisseostmine on igat senti lugeva ühistu rahakotile lubamatult suur koormus. Kuid tegelikkuses on isetegevus vahel kurjalt kätte maksnud. Kogemused näitavad seda, et enamikul juhtudel tuleb kokkuvõttes professionaalide teenus ühistule hoopiski soodsam,” ütles Mihkelson, kellele omistas Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit 2003. aastal aasta hooldaja tiitli.

PLM Hoolduse OÜ •• asutatud 1997. aastal eesmärgiga osutada Tallinnas kinnisvara haldus- ja hooldusteenust; •• on partneriks ja konsultandiks heaperemehelikele kinnisvaraomanikele, korteriühistutele ja korteriomanike ühisustele kõigis kinnisvara halduse, hoolduse ja remondi küsimustes; •• ametis on atesteeritud kinnisvara haldurid ja hooldajad, koolitatud soojasõlmede hoolduspersonal, elektrikud, sanitaartehnikud, remondibrigaad kütte- ja veevarustussüsteemide renoveerimiseks; •• on Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu tegevliige; •• omab kinnisvara halduse ja hoolduse sertifikaate; •• pakub kinnisvara haldamist ja hooldamist, raamatupidamise teenust, 24 h avarii-dispetšerteenust, heakorra- ja remonditöid ning sanitaartehnilisi ja elektritöid eraklientidele.

Lasnamäe kontor (haldus- ja hooldusteenused): Vikerlase 7, 13615 Tallinn Telefon: 6 352 304 (24h) E-post: info@plm.ee

Mustamäe kontor PLM Hoolduse OÜ juht Jaan Mihkelsoni sõnul tekivad korteriühistu probleemid enamasti nendes valdkondades, mis nõuavad erioskusi. FOTO: SIGNE KALBERG

(raamatupidamine, üüriarvestus, haldusteenus): Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn Telefon: 6 888 981 e-post: info@plm.ee

Kevadist korrastustööd võivad vajada ka ühistu majandusasjad Ühistu raamatupidamine tasub usaldada asjatundjate hoolde.

Peagi haarab kõiki kevadise suurpuhastuse tuhin. Trimen Konsult OÜ juhataja Indrek Sinisaar tuletab korteriühistutele meelde, et majaümbruse korrastamise kõrval tuleks üle vaadata ka oma arvemajandus ja lepingulised suhted. Võib-olla ostetakse teenuseid liiga kallilt ja tuleks firmat vahetada. Trimen Konsult OÜ abi korteriühistutele on asjatundlik ja soodne, mistõttu ei käi üle jõu ka väiksematele ühistutele.

Trimen Konsult OÜ on juba pikemat aega raamatupidamisteenust pakkunud, eelmisest aastast aga tegeldakse kaubamärgi Ühistu.ee all eraldi korteriühistutega, pakkudes peale raamatupidamise koostöös partneritega ka hooldusja haldusteenuseid, mis tagavad kõik vajaliku ühistu täielikuks majandamiseks. Lisaks annab ettevõte konsultatsiooni raamatupidamise ülevõtmiseks ja korraldamiseks ning teeb revideerimist. „Meil töötavad pikaajaliste kogemustega inimesed, kel on üle kümne aasta raamatupidamise ja üle viie aasta ühistu juhtimise kogemust,” rõhutab Sinisaar. „Püüame raamatupidamisteenuse pakkumisel olla võimalikult soodsad ja paindlikud ning lähtuda iga korteriühistu soovidest ja vajadustest.”

Uute klientidega tegelema hakates on Sinisaare sõnul ilmnenud hulk tüüpilisi probleeme, mis tule-

nevad enamasti sellest, et korteriühistute raamatupidamist ei tehta pidevalt või tehakse seda puudulikult. Paljudel puhkudel teevad ühistute raamatupidamist äriühingute raamatupidajad, kes pole kursis mittetulundusühingute erisustega, või siis täiesti vastava ettevalmistuseta inimesed.

kus ühistu oli maksnud mingi teenuse eest sularahaga, aga dokumenti selle kohta polnud. „Sel juhul pole midagi teha – kui jälgi ei ole, pole seda raha lihtsalt olemas, sest ühistul on võimatu tõestada, et ta on maksnud. Sularahaga võib ühistus asju ajada, aga siis peavad paberid korras olema,” rõhutab Sinisaar.

Nõuab asjatundlikkust „Sellel, kes teeb aastas ainult korra raamatupidamist, ei ole ka oskusi ega kogemusi,” tõdeb Trimen Konsult OÜ pika staažiga raamatupidaja Karolin Kanistik. „Korteriühistu on mittetulundusühing, aga äriühingutel ja MTÜ-del on kasumiaruannetes ja bilansiskeemis erinevused.

Arvestuspõhimõtted käivad korteriühistul hoopis teisiti ning kes pole sellega kursis, teebki valesti.”

Sageli ei teata, et ka jooksvat raamatupidamist on vaja teha. Palju dokumente ja arvestusi on puudu. „On olnud neid, kes on palunud meil teha aastaaruannet, aga raamatupidamine on ühistus täiesti puudunud. Kui algdokumendid on olemas, saame ikka aidata, siis on võimalik raamatupidamine tekitada. Kui aga dokumente ei ole, tuleb need kas panga kaudu või muul moel üles leida, ja see on juba suur töö – kogu raamatupidamine tuleb taastada,” selgitab Kanistik.

Sinisaar toob omakorda näite,

Arved olgu arusaadavad Vähenev sissetulek ja üha kasvavad kommunaalkulud sunnivad inimesi järjest põhjalikumalt oma korteriarvet uurima. „Paljudes ühistutes, kes teevad ise raamatupidamist, pole kommunaal- ja halduskulude arvestus alati läbipaistev, hooldusja remondikuludel ei tehta sageli vahet ning need on vigaselt kajastatud, samuti laenud,” räägib aastaid ühistute probleeme jälginud Sinisaar. „Aga inimesed harjumusest arvavad, et nii peabki olema, ja maksavad.” Tema sõnul on nende firma tehtud arvetel kõik kuluread eraldi välja toodud koos ühikuhindade ja kogustega, et inimesel oleks selge ülevaade, palju ta kuupmeetri vee eest maksab või kui suur on remondifondi tasu.

Sageli eksitakse selle vastu, et jooksvad kulud ja remondikulud pannakse ühte patta.

„Tihtipeale kasutatakse remondifondi raha jooksvate kulude katmiseks, aga seda ei tohiks mitte mingil juhul teha,” selgitab Kanistik. „Kui haldus- ja hooldustasud ei kata maja hoolduskulusid ära, võetakse remondifondist raha juurde ja tulemuseks võib olla see, et remondifond tehakse märkamatult tühjaks. Remondifond on ikkagi suuremate remonditööde jaoks mõeldud, mitte ukseluku vahetamiseks.”

Korteriarvel peavad need asjad kindlasti lahus olema. Laenu arvestatakse remondifondist ning ena-

masti võtab pank laenuraha nii, et umbes 20% remondifondist jääks reservi. Et probleeme vältida, võiksid korteriühistud julgemalt asjatundjate abi kasutada.

Indrek Sinissaar soovitab korterelanikel kindlasti üle vaadata, mis nende korteriühistus toimub, kas paberimajandus on ikka korras. „Alati ei ole isetegemine odavam, nii selles mõttes, et raamatupidamise sisse ostmine ei pruugi alati kallim olla, ega ka kaugemas perspektiivis, kui peaks selguma, et viis aastat on midagi valesti tehtud.”

Ühistu.ee pakub korteriühistutele järgmisi teenuseid: – raamatupidamine (lihtpakett, täispakett, eripakett) – haldus ja hooldus

Ühistu.ee (Trimen Konsult OÜ) Paavli 5a, 10412 Tallinn Tel: 602 5740 Faks: 644 4561 e-post: info@uhistu.ee www.uhistu.ee

Trimen Konsult OÜ juhataja Indrek Sinisaar ja raamatupidaja Karolin Kanistik. Trimen Konsult OÜ tegeleb kaubamärgi Ühistu.ee all eraldi korteriühistutega, pakkudes peale raamatupidamise koostöös partneritega ka hooldus- ja haldusteenuseid. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

8

Korteriühistud

Tänavaauke on lihtne parandada Asfotexi külmalt paigaldatava asfaldiga Kottides turustatav Asfotexi asfaldisegu avardab korteriühistute võimalusi teeauke parandada ning paigaldamisega saab hakkama igaüks.

Kevad toob lume alt välja lugematud praod ja augud teedel, parklates ning majaesistel. Külmpaigaldatav asfaldisegu Asfotex annab korteriühistutele ja teistele teede ja platside valdajatele odava ja lihtsa võimaluse oma majaümbruse teekate korda teha.

Asfotexi turustaja Eestis on OÜ Langeproon Inseneriehitus. Ettevõtte arendusjuhi Priit Langeprooni sõnul on Asfotex kvaliteetne valmissegu, mis ei vaja eelnevat kuumutamist ega segamist, vaid selle võib paigaldada otse löökauku või prakku. Segu kasutamist ei takista niiskus ega miinustemperatuur, mistõttu saab auke parandada ka külmal ajal, kui asfalditehased on suletud. 20-kilostes kottides segu on mugav kasutada ka suvel.

Kiire ja püsiv töö Asfotexi saab kasutada nii asfaltkattega kui ka betoonist teepinna parandamiseks.Tegemist on vastupidava täiteseguga püsivaks paigalduseks – jääb ära ilmaoludest tingitud traditsiooniline freesasfaldi ja kuumasfaldi kahekordne paigaldus.

Asfotexi kasutamine on lihtne, kiire ning väikeste tööjõu- ja muude kuludega. Pärast augu täitmist võib

Ettevõtte müügiinsener Jaanus Kamber asfaldisegu Astofex 20 kilose kotiga. FOTO: PILLE-RIIN PREGEL

tee kohe liiklusele avada. Järelkivinemine võtab umbes nädala. Segu jääb kuni 26 külmakraadini painduvaks ja nidusaks ning säilitab oma nakkuvuse ülejäänud asfaldiga isegi märjas keskkonnas. „Kui ühistul on näiteks oma hal-

lataval territooriumil kolm-neli asfaldiauku, pole asfaldipanijate tellimine kuigi otstarbekas, sest kulud läheksid liiga suureks: tööbrigaad, mitu masinat ja muu sinna juurde kuuluv,” kirjeldas Langeproon. „Selle asemel võib võtta mõned kotid Asfotexi ja töö ise ära teha.”

Asfotexi puhul ei pea korraga suurt kogust hankima, vaid tööd saab teha jupikaupa. Kui tavalise teeparandusmeetodi puhul lapitakse asfaldiauk pärast lume sulamist algul ajutise seguga, ning ilma soojenedes, kui asfalditehased tööle hakkavad, võetakse see täide välja ja pannakse asemele asfalt, siis Asfotexiga saab augu parandada juba külmakraadidega kohe püsivalt.

Samuti annavad Asfotexis kasutatavad bituumeni komponendid väga hea nakke olemasoleva pinna ja auguäärtega, mis ei vaja seetõttu eelnevat kruntimist. „Asfotexi hea nakkuvus tuleneb ka sellest, et segu kivistub pealmisest kihist, samal ajal jääb alumine kiht mingil määral elastseks, surudes vastu augu põhja ja ääri ning liimudes nendega,” selgitas Langeproon.

Vahel täidetakse väikesi asfaldiauke betooni- või tsemendiseguga.

Seda ei pea ehitusinseneri haridus-

Aastast 1998

Balti Fonolukk OÜ pakub hooldusteenust korterelamutele ja haldusettevõtetele Tallinnas ja Harjumaal. Meie eesmärgiks on jätkata koostööd tellijatega ka peale fonosüsteemi paigaldamist.

Hoolduslepingu sõlminud klientidega seotud väljakutsed on meie jaoks esmatähtsad.

Lisaks fonosüsteemidele pakume klientidele ka kõike nendega seonduvat: • • • • • • • •

läbipääsusüsteeme lukke- ja lukusüsteeme metall- ja profiiluksi väravad aiad postkaste väravaautomaatikat toodete paigaldust, hooldust ja remonti.

Samuti tegeleme ehitus- ja remonttöödega.

Info: 681 7220 • Hooldus: 681 7220 Aadress: Laki 11A, 12915 Tallinn

info@baltifonolukk.ee www.baltifonolukk.ee

ega Langeproon heaks lahenduseks, sest betoon vajab Eesti ilmaoludele vastu pidamiseks teatud mahtu ja erilisandeid. Asfaldiaukudesse paigaldatud betooni- või tsemendisegu laguneb kiiresti: lõhedesse koguneb vesi ning külmatsüklid ja sõidukite koormus lõhuvad täidise. Asfotex annab siin tehniliselt hea ja ökonoomse lahenduse.

OÜ Langeproon Inseneriehitus turustab Asfotexi oma kontor-laost ja hulgimüügina jaemüügikettide kaudu. Kuna tegemist on uue tootega, pole see veel kõikidesse ehitusmaterjalide poodidesse jõudnud. „Toote vastuvõtt on olnud hea ja see kujuneb ilmselt tarbijate hulgas väga populaarseks,” selgitas ettevõtte müügiinsener Jaanus Kamber.

OÜ Langeproon Inseneriehitus Käo tn 52/1, Tallinn Tel: 655 2502 e-post: info@langeproon.ee www.langeproon.ee

Asfotexi paigaldamine on lihtne: 1. Eemalda remonditavast august praht, jää või seisev vesi, et parandada nakkumist.

2. Kalla segu auku nii, et see ulatuks teepinnast veidi kõrgemale.

3. Tasanda pind labida või rehaga ühtlaseks.

4. Suru segu labida, plaatvibraatori või autorattaga kokku.

Kui auk on eriti sügav, tuleb segu panna 5 sentimeetri paksuste kihtidena, tihendades iga kihti. 20 kg kotiga saab täita 0,33 ruutmeetri suuruse 5 sentimeetri sügavuse augu.

Vaata täpsemalt WWW.ASFOTEX.EE

Korteriühistud

Renoveerides või ehitades ära unusta taotlemast kasutusluba Kasutusloa eesmärgiks on kontrollida, kas ehitis vastab kõigile nõuetele.

Pealinnas ringi liikudes torkab järjest rohkem silma, et inimesed on hakanud oma kodusid uuendama ning fassaadi ja katust korrastama.

See tegevus on igati tervitatav, sest fassaadi soojustamine aitab säästa energiat ning korras fassaad ja uus katus annavad hoonele korrektse ilme, muutes linnapilti ja tervet elukeskkonda paremaks.

Samuti tõstab korras välimus maja kui kinnisasja väärtust. Paraku on sagedased juhtumid, kus ehitise rekonstrueerimiseks ja eelpool nimetatud tööde tegemiseks taotletakse ehitusluba ja selle alusel teostatakse ka tööd, kuid pärast seda jäetakse kasutusluba taotlemata.

See probleem ei puuduta üksnes ehitiste rekonstrueerimist, sagedased on ka juhtumid, kus ehitise püstitamisel või laiendamisel jäetakse kasutusluba taotlemata, kuigi seadusandja on sellise kohustuse ehitise omanikule ette näinud.

Kasutusluba tõendab ehitise vastavust nõuetele Ehitusseaduse kohaselt on kasutus-

KORTERIÜHISTUTE KOOSTÖÖPARTNER AASTAST 2001

Teostatud fassaditöid 41 908m2 Teostatud katusetöid 18 275m2 Remonditud rõdusid 2898 tk

?Välisseinade soojustamine ja krohvimine ?Fassaadiplaadi paigaldamine (Tempsi.

Kivex, Marmoroc ) ?Rõdukatete vahetamine, Temsi) ?Puitvooderfassaadide remont ?Katusetööd ?Lamekatuste soojustamine ja katmine SBS materjaliga

?Koridoride remont ?Varikatuste vahetamine ?Trepimademete vahetamine ?Viilkatuste ehitamine ?Üldehitustööd ?Vihmaveesüsteemid ?Betoonvööde valamine ?Pealisehitus (pööning meile, renoveerimistööd teile)

TEOSTATUD TÖÖDELE GARANTII KUNI 5 AASTAT! KOOSTÖÖPARTNERITEGA PAKUME VEEL LISAKS Energiaaudit,energiamärgis, termopilt, projekteerimine, omanikujärelvalve.

Vae 2. 76401 Laagri, tel/faks 679 6844, mob 526 6871 info@griswald.ee www.griswald.ee

luba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbel.

Seega on kasutusloa eesmärgiks kontrollida, kas ehitis vastab kõigile nõuetele ja kas valminud ehitisest ei tulene ohtu seal viibivatele inimestele ja ümbritsevale keskkonnale.

Samuti on eesmärgiks kontrollida, kas ehitustööd on käinud kõigi nõuete järgi.

Selleks, et oleks võimalik ehitise ja ehitustööde vastavust kehtestatud nõuetele kontrollida ning väljastada kasutusluba, tuleb kohalikule omavalitsusele esitada vormikohane kasutusloa taotlus. Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Peale kasutusloa taotluse tuleb esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; ehitamise tehnilised dokumendid (ehituspäevikud,

kaetud tööde aktid jm); dokumendid, mis tõendavad ehitise tehnosüsteemi tehnilist kontrolli, kui see on õigusaktidega sätestatud, ning energiamärgis, kui see on nõutav.

Samuti tuleb tasuda riigilõiv. Seega on oluline, et ehitamise käigus dokumenteeritakse korrektselt kõik ehitustööd ning need dokumendid edastatakse omanikule. Juhul kui ehitamise tehnilised dokumendid on hävinenud, ehitaja pole neid üle andnud või pole neid mõnel muul põhjusel võimalik edastada, on otstarbekas tellida pädevalt ehituseksperdilt ehitise ekspertiis, kus hinnatakse ehitise vastavust ehitisele esitatavatele nõuetele.

Kasutusloa puudumine on ebaseaduslik Kuna seadusandja on pannud omanikule kohustuse tagada kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav, on ehitusseadusega ettenähtud sanktsioonid, juhul kui omaniku kohustusi ei täideta. Seega kujutab kasutusloata ehitise kasutamine endast väärtegu, mille eest ehitusseaduse

9

kohaselt on võimalik füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 18 000 krooni ja juriidilist isikut kuni 500 000 krooniga.

Eeltoodust tulenevalt on alati kiirem ja odavam ajada asju kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega, sest hiljem võib kasutusloa puudumine kaasa tuua ebameeldivusi.

Samuti oleks mõistlik ja otstarbekas omanikel kontrollida, kas olemasolevatel ehitistel on kasutusluba olemas, sest selle puudumine võib omanikku üllatusena tabada näiteks ehitise võõrandamise tehingu tegemisel.

Kui inimestel on ehitustööd lõppemas ja kavas hakata ehitisele kasutusluba taotlema, on mõistlik enne konsulteerida kohaliku omavalitsuse vastava ala pädeva spetsialistiga, et välja selgitada kasutusloa saamiseks esitatavad vajalikud dokumendid ning ehitise ülevaatuse kord ja aeg.

Elvis Tõnnison, Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna juhataja

10

Korteriühistud

Fiiberoptiline võrk – uks tulevikku Elion on jõuliselt üle Eesti laiendamas korrusmajadesse fiiberoptilist võrku, mis võimaldab kasutada 100 Mbit/s kiirusega internetti ja teisi tulevikuteenuseid.

— Elioni Kodulahenduse ärijuht Remo Tiigirand, mis ootab ees võrguarendust korrusmajades?

Kortermajadena oleme esimeses etapis vaadanud neid elumaju, kus on vähemalt 12 korterit. Neid on Eestis üle 8000 ehk 300 000 majapidamist. Kui nüüdseks oleme katnud kolmandiku neist fiiberoptikavõrguga, siis aastaks 2012 on plaan jõuda võrguga peaaegu kõigi kortermajadeni. On ka väiksemaid elamuid, kuhu oleme arendaja või paljude elanike soovil vastava tehnilise võimaluse loonud. Seega huvilistel tasub ühendust võtta.

Optikavõrku oleme kortermajadesse ehitanud juba alates 2004. aastast. Kuni 2008. aastani ehitasime selliseid võrke, kus majja tuli fiiberoptika, kuid korteriteni jätkus võrk koaksiaal- või internetikaabli abil.

Nüüd tuleb fiiberoptiline kaabel majast otse korterisse – see muudatus avab meie klientidele täiesti uued võimalused teenuste valiku ja kvaliteedi osas.

— Kas hüperkiire internet jõuab igasse korrusmajja?

Elioni hüperkiire internet on Kodulahenduse lisateenus, mis võimaldab kuni 100 Mbit/s alla- ja 20 Mbit/s üleslaadimiskiirusega ühendust. Praegu on see võimalus enam kui 100 000 kortermajades elaval perel üle Eesti.

Planeerime oma investeeringuid ja võrguarendusi paljuski lähtuvalt sellest, millistes piirkondades ja konkreetsetes majades meie teenuse vastu huvi tuntakse. Elion arendab oma optikavõrku pidevalt – aastaks 2012 oleme hüperkiire internetiga katnud 300 000 kodu. Praegu on käsil Tallinna ja Tartu korrusmajad, edaspidi jõuab järg teiste selliste linnadeni, kus asustustihedus on suurem.

— Kuidas on lood eramajadega? Üksikud eramajade piirkonnad on pilootprojektide käigus kaetud aastast 2004, kuid enamik põhineb siiski vaskkaablivõrgul ning seda

pole veel otstarbekas optika vastu välja vahetada. Oleme tegemas vajalikke arendusi, et pakkuda suuremaid internetiühenduse kiirusi ka elamupiirkondades, kasutades selleks teisi tehnoloogiaid.

— Mida tähendab fiiberoptikavõrk kasutajale?

Kasutaja saab rohkem ja kvaliteetsemaid teenuseid. Praegustest teenustest Elioni hüperkiiret internetti, mis võimaldab 100 Mbit/s alla- ja 20 Mbit/s üleslaadimiskiirust, HDtelepilti ning tulevikus veel palju muud huvitavat.

Elioni tehnoloogia üks suur eelis on see, et meie kliendid ei pea oma ühenduse kiirust naabritega jagama. Tegemist on maja jaotuskohast kasutajale eraldatud 100 Mbit/s andmesidepordiga.

— Kui palju läheb korrusmajale, kus tavapäraselt tegutseb ka korteriühistu, maksma fiiberoptikavõrgu väljaehitamine?

Korrusmajade ühistud ei maksa Elioni võrguarenduse eest midagi.

Rääkides Elioni investeeringumahtudest, investeerime järgneva viie aasta jooksul kortermajade võrguarendusse 600 miljonit krooni.

Investeeringute käigus on plaanis välja vahetada ka korrusmajades praegu kasutuses olevad telefonikaablid ja ADSL-tehnoloogia.

Klientidele on see samuti tasuta. Ärijuht Remo Tiigirand lubab, et korterini paigaldatud fiiberoptiline kaabel avab hüperkiire interneti näol kasutajale täiesti uued info ja meelelahutuse tarbimise võimalused.

Võtke ühendust!

Elioni teenused •• www.elion.ee, tv.elion.ee •• helistage 165 •• kirjutage info@elion.ee •• astuge läbi lähimast esindusest Võrguarendus Ühistu, kui olete huvitatud optikavõrgu laiendamisest Teie majja, saate võimaluste kohta infot kirjutades: konstantin.hasselbach@elion.ee või aleksei.ertti@elion.ee

Foto: Pille-Riin Pregel

Elion annab võimalusterohke televisiooni ja hüperkiire interneti Elion pakub kliendi vajaduste ja võimaluste järgi mitut kolmikpaketti. Põhiteenused – digi-TV, internetiühendus ja telefoniühendus – on samad, kuid erinevad oma sisult ja mahult, mistõttu on ka hinnatase erinev. Kodulahendus võimaldab vaadata üle 70 digi-TV kanali, kasutada 12 Mbit/s interneti kiirust ja lauatelefoni. Vähemnõudlikule kliendile on aga aprillist pakkuda soodsamat Stardipaketti 27 telekanaliga, 1 Mbit/s interneti kiiruse ja telefoniteenusega. Kõik teenuste kasutamiseks vajalikud seadmed – wifi võimalusega ruuteri, HD-televisiooni toega digiboksi ja puldi – saab klient tasuta.

Rohkete lisateenuste ja mugavate funktsioonidega Elioni digiTV viib teleri vaatamise uuele tasemele. Teenuste väljatöötamisel on pandud erilist rõhku just kasutajamugavusele ja mitmekesisele teenuste valikule.

Telerivaatamise teevad mugavaks elektrooniline saatekava,

mida saab sirvida otse teleriekraanil; lemmiktelekanalitest listide koostamine; saadete meeldetuletus ning subtiitrite ja heli muutmise võimalus. Digi-TV keskkond sisaldab endas mitmeid Eestis unikaalseid lisateenuseid, mille kliendid on väga hästi vastu võtnud ning mis on pälvinud tunnustust ka auhindade näol.

Telekanalite lai valik Digi-TV põhipakett sisaldab enam kui 70 telekanalit, mis on osutunud valituks oma populaarsuse ning kõrge kvaliteedi tõttu. Samuti on kanalite valikul peetud silmas klientide tagasisidet ja soovitusi ning seda, et kaetud oleks kõik olulised valdkonnad, nagu uudised, sport, muusika jne.

Vastavalt huvidele saab juurde tellida ka teemapakette, mis sisaldavad kokku enam kui 60 lisatelekanalit. Seega valik on suur.

Unikaalne videolaenutus Elioni digitaalne videolaenutus on Eestis täiesti unikaalne. See võimaldab diivanilt tõusmata valida enam kui 1300 välis- ja kodumaise filmi, saate, multika, kontserdi salvestuse, loengu ja karaokevideo seast kas või igal õhtul endale sobiv. Videoid saab tellida paari nupulevajutusega puldil ning video on hetkega kohal.

Videot saab 24 tunni jooksul lugematu arv kordi uuesti vaadata, peatada, edasi ja tagasi kerida. Hulk videoid on ka tasuta vaatamiseks: Eesti dokfilmide kullafond kokku 40 filmiga ning lai valik harivaid loenguid eri elualadelt. Elion on pälvinud videolaenutuse väljatöötamise eest muu hulgas ka prestiižse innovaatori auhinna EAS-i korraldatud konkursil Ettevõtluse Auhind 2007.

Lai valik eri muusikastiiliga raadiokanaleid Digi-TV sisaldab ka tervet hulka digitaalseid raadiokanaleid – nii

kodumaiseid kui ka ööpäev läbi vaid muusikat mängivaid reklaamivabu jaamu. Muusikastiilide valik on lai: klassika, soul, džäss, rokk, kantri jm.

Hüperkiire internet Kui veel mõni aasta tagasi oli hüperkiire internet vaid unistus, siis nüüd on see juba reaalsus. Hüperkiire internet võimaldab kuni 100 Mbit/s alla- ja kuni 20 Mbit/s üleslaadimiskiirust – see on 10 korda kiirem, kui varem Eesti kodudes nähtud. Hüperkiiret internetti saavad juurde tellida Kodulahenduse kliendid, kes praegu kasutavad kuni 12 Mbit/s kiirusega internetti ning elavad korrusmajas, kus vajalik võrk on välja ehitatud. Elioni teenuse suureks eeliseks on asjaolu, et ühenduse kiirust ei jagata teiste kasutajatega.

100 Mbit/s kiirus võimaldab faile peaaegu kümneid kordi kiiremini üles ja alla laadida, kui see seni on võimalik olnud. Internetist

muusikat ostes saab failid minutite asemel sekunditega alla laadida.

Näiteks 10 GB suuruse HD-videofaili allalaadimiseks kulub 12 Mbit/s allalaadimiskiirusega umbes 1 tund ja 54 minutit, 100 Mbit/s korral aga umbes 14 minutit.

Tuhandete hobi- ja profifotograafide jaoks on 20 Mbit/s üleslaadimiskiirus oluline edasiminek, kuna see säästab märgatavalt aega.

Samuti ei kulu enam raha selle peale, et fotosid plaadile kõrvetada ja vajaliku inimeseni toimetada.

Samuti saab sellise ühenduse kiirusega mugavalt vaadata mahukaid videoid, mida ei laeta alla, vaid tarbitakse otse internetis.

Veebruarist on enam kui 100 000 Elioni digi-TV kliendil võimalik tellida uue põlvkonna televisioonistandardile vastavaid HDkanaleid ja HD-videoid. HDTV (ingl High Definition Television) ehk kõrglahutusega televisioon võimaldab kuni viis korda teravamat ja detailsemat pilti kui praegune n-ö

tavatelevisioon. Elioni digi-TV teemapakettide alajaotusest saab tellida nelja HD-kanalit: Eurosport HD, Eurosport2 HD, National Geographic HD, History Channel HD. Uute ja kvaliteetse sisuga HD-kanalite turule tulles lisab ka Elion need oma kanalitevalikusse.

Elioni digi-TV lisavõimalused: – üle 70 telekanali põhipaketis – eraldi tellitavad teemapaketid enam kui 60 kanaliga – ainulaadne elektrooniline videolaenutus enam kui 1300 videoga – pildialbum digifotode vaatamiseks teleriekraanilt – ajaviitemängud nii lastele kui ka suurtele – üle 60 digitaalse raadiokanali – elektrooniline saatekava – saadete meelespea – subtiitrite ja heli valik

Korteriühistud 11

Klaasitud rõdu pikendab maja eluiga Rõdu – see on fassaadi lahutamatu osa, mis läheb sujuvalt üle teie korteri osaks.

Sestap ei sõltu rõdu seisundist mitte ainult teie maja üldilme, vaid ka teie korteri heakord.

Korteriühistud jõuavad renoveerimistöödega üha rohkem maja fassaadideni. Uuendamise käigus soojustatakse ja viimistletakse välisseinad, renoveeritakse rõdupiirded ja klaasitakse rõdud. Vajadusel ehitatakse katus ka kõige ülemiste korruste rõdudele, et kaitsta alumisi niiskuse eest. Selleks tellitakse kõiki töid hõlmav projekt, mis kinnitatakse ja kooskõlastatakse linnaosa arhitekti juures ja teistes seadusega ettenähtud instantsides. Kui omavahendeid selleks ei jätku, tehakse suuremahulised tööd tavaliselt pangalaenu toel. Viimastel aastatel on fassaadide aktiivsemale renoveerimisele olulise finantseerimistõuke andnud ka KredExi soodusintressiga pikaajaline renoveerimislaen.

Maja eluea pikendamiseks on rõdude klaasimine üks võimalikke meetmeid. Klaasitud rõdu kaudu ei pääse niiskus maja konstruktsiooni ja fassaadviimistluse alla, samuti vähenevad soojakaod. Ainult rõdu ülevärvimine remondi käigus annab küll nägusa väljanägemise, kuid mitte kauaks – kõik on ilmastiku meelevallas. Rõdu klaasimiseks võib kasutada eri süsteeme ja variante, kuid reegel peaks olema üks – hoone välisilme peab jääma korrapäraseks ja fassaad muutmata.

Vertikaalprofiilideta klaasimissüsteem Kõige vähem muudab välisilmet vertikaalprofiilideta klaasimissüsteem, mis koosneb ülemisest ja alu-

misest juhtprofiilist ning horisontaalrullikutega klaasidest nende vahel. Horisontaalrullikute- ja profiilide konstruktsioon võimaldab klaase üksteise järel liigutada. Äärmine klaas avaneb 90 kraadi sissepoole, järgmine liigub selle kohale ning avaneb järele. Lõpptulemusena saab rõduklaasid raamatulehtedena sissepoole seina äärde kokku lükata ja terve rõdu on tervikuna avatud.

Kirjeldatud avamismehhanism võimaldab lahti teha tervet ava, kombineerida õhutamisrežiime ning mugavalt klaase pesta. Selline rõdusüsteem koosneb 50–70 cm laiustest klaasidest, mille kõrguse määrab rõdu klaasitava ava kõrgus.

Kasutusel on 6–8 mm paksune lihvitud servadega karastatud klaas, mis purunemise korral graanuliteks laguneb. Viimased on ohutud ega tekita vigastusi. Võimalik on valida kirka läbipaistva ja toonitud klaasi vahel.

Sellist rõduklaaside süsteemi saab kasutada nii sirgete, eri suurustega nurkadega kui ka kumerate rõdude klaasimiseks. Süsteemi suur eelis on see, et nurkadega rõdu puhul on võimalik klaase ka üle nurga sõidutada. Et selline rõdusüsteem on vertikaalprofiilideta, ei muuda see peaaegu maja fassaadi.

Soodus välimus ja valgust varjavate raamide puudumine on selle konstruktsiooni põhieelised.

Et tegemist on ühekordsete klaasidega, loetakse seda n-ö külmaks süsteemiks. Vaatamata sellele säili-

tab see rõdul soojuse ja hubasuse igal aastaajal.

Millised eelised saab välja tuua vertikaalprofiilideta süsteemi kasutamisel rõdude ja lodžade klaasimisel?

– Süsteem ei vähenda toas valgust.

– Suurepärane välimus ei riku hoone fassaadi ilmet ja muudab selle moodsamaks ja kaunimaks.

– Pulbervärviga värvitud alumiiniumprofiilid säilitavad hea väljanägemise pikkadeks aastateks.

– Süsteem valmistatakse ainult karastatud klaasist, mille vertikaal- ja horisontaalservad on lihvitud.

– Tagab rõdu kaitse nn kutsumata külaliste sissetungimise korral.

– Rõduklaase on võimalik täies ulatuses avada, lükates need ühele poole kokku nagu raamatulehed.

– Süsteemil on õhutamisrežiimid ja kindel fikseerimissüsteem nii avatud kui ka suletud asendis.

– Sissepoole avanevaid rõduklaase on mugav ja ohutu pesta.

– Vähendab märgatavalt soojakadusid ja tuppa kostvat tänavamüra.

– Hoiab puhtust – vihm, lumi ja tuulega lendlev praht ei pääse nii kergelt rõdule, eriti vajalik ja kasulik lumerohkel talvel.

– Klaaside vahele on võimalik paigaldada PVC-tihendid.

– Paigaldamisel kasutatakse ainult roostevabu kinnitusvahendeid.

AS-il Malmerk Fassaadid on

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 6599247, 5041744 rodu@malmerk.ee Tallinna müügisalong Pärnu mnt. 160 E, Tallinn tel 6661661 tallinn@malmerk.ee

rõduklaaside tootmise ja paigaldamise kogemust üle kümne aasta.

Meie pakutavad süsteemid on välja töötatud korrusmajade vajadusi ja nõudeid arvestades, tähelepanu pööratakse turvalisusele, töökindlusele ja kergele käsitlemisele. Süsteem on saanud tarbijate kõrge hinnangu nii kvaliteedi kui ka töökind-

luse eest. Parima lahenduse leidmiseks on meie firma alati valmis korteriühistuid nõustama.

Suve saabudes muutub nii mõnigi rõdu köögiks ja söögitoaks, kus juua hommikukohvi või grillida liha. Kohaks, kus rahus lugeda, pärastlõunase päikese käes tukkuda või lihtsalt oma mõtetega üksi olla.

Õhtu saabudes võib aga rõdust saada suurepärane peopaik, kus veeta koos sõpradega meeldejäävaid sumedaid suveõhtuid.

Pikendage ka teie suve ja klaasige oma rõdu.

Toomas Keernik, Malmerk Fassaadid AS-i osakonnajuhataja

PAKUME KORTERIÜHISTUTELE ALLJÄRGNEVAID TEENUSEID: Elektripaigaldiste, gaasipaigaldiste ja liftide: • tehnilist kontrolli; • kontrollmõõtmisi (katsetusi); • tehnilisi uuringuid ja ekspertiise.

Peakontor:

Jõhvi büroo:

Tartu büroo:

Pärnu büroo:

Mustamäe tee 5 10616 Tallinn Tel 659 9470 tkk@tkk.ee

Jaama 14 41533 Jõhvi Tel 332 2111 johvi@tkk.ee

Õpetaja 9a 51003 Tartu Tel 742 7113 tartu@tkk.ee

Suur-Jõe 60 80042 Pärnu Tel 445 9788 parnu@tkk.ee

Vastutava personali täiendkoolitust: 08.04.2010 Liftide kasutamise ohutusnõuded (venekeelne) 14.04 2010 Nõuded korteriühistu elektripaigaldistele (venekeelne) 15.04.2010 Liftide kasutamise ohutusnõuded (eestikeelne) 18.05.2010 Nõuded korteriühistu elektripaigaldistele (eestikeelne) Täiendkoolituse läbimist arvestatakse pädevustunnistuse pikendamisel.

Täpsemat infot koolituse kohta leiate meie kodulehelt: www.tkk.ee Personali sertifitseerimist (pädevuseksam): • lifti või gaasipaigaldise kasutamise järelevaataja • elektripaigaldiste käidukorraldaja

Teie usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel!

ot leiab f n i t a Täpsemkodulehelt: meie E .TKK.E W W W

12

Korteriühistud

Kuidas valida digiboksi Kaardilugejaga digiboks Lihtne, tavaline digiboks

1. juuli, päev, mil analoogtelevisiooni enam ei näe, tuleb üha lähemale. Muretud võivad olla need, kes on endale digiboksi juba soetanud. Ülejäänud vaevlevad valiku ees. Mida ikkagi eelistada? „Kõigepealt peab endale selgeks tegema, mida vajatakse,” annab Eesti suurima digibokside maaletooja Merge müügijuht Andres Lepik nõu. „Tavaliselt on ühes peres telereid mitu, mis tähendab, et pärast 1. juulit tuleb hankida kolm digiboksi. Kallis lõbu, ent seda väljaminekut saab optimeerida. Kui osta ühe teleri jaoks kaardilugejaga digiboks, mis võimaldab vastava vaatajakaardi soetamisel vaadata kõiki Eestis levivad maapealseid digikanaleid, siis piisab, kui teistes tubades on lihtne digiboks Eesti vabade telekanalite jaoks.”

Kindlasti tuleb digiboksi hankides antennisüsteem üle vaadata, mõnel juhul vajab antenn ja/või kaabel väljavahetamist.

Teleril peab digiboksi ühendamiseks olema videosisend, tavalise antennisisendi kaudu digiboksi pilti telerisse ei saa.

Kas salvestav või lihtne digiboks? „Salvestavaid digibokse on kahte tüüpi. Lihtsamad, mis talletavad saate mälupulgale ning võimsamad, mis salvestavad kõvakettale.

Samaaegselt on võimalik salvestada ühte ning vaadata teist sama sageduse kanalit – näiteks panna digiboks TV3-e seriaali salvestama, vaadates ise Kanal 2-te.

Kui ennast saate ajal kodus pole, aitab taimersalvestus, mis igal kindlal nädalapäeval ja kellaajal digiboksi salvestama lülitab.

Mõnedel boksidel on lisaomaduseks universaalne pult, millele saab teleri põhikäsud selgeks õpetada. Sel juhul saab nii telerit kui ka digiboksi juhtida ühe ja sama puldiga,” räägib Lepik.

Mida aga teha siis, kui lame telekas on ostetud juba mõni aasta tagasi, kuid sellel sobivat sisseehitatud digiboksi pole? Ja kui teler on paigutatud seinale, siis kuhu panna digiboks? „Digibokse on väga väikesi mudeleid, mida saab kinnitada teleri tagaküljele eraldi riiuleid kasutamata. Spetsiaalsest pistikust saab vedada nn

silma ehk infrapunavastuvõtja teleri esipaneelile ning selle kaudu digiboksi juhtida,” soovitab Andres Lepik.

Erinevat tüüpi digibokside hinnad: tavaline, ilma kaardilugejata – allahindlustel 800, letihind kuni 1000 kr tavaline kaardilugejaga – ligikaudu 1500 kr kaardilugejaga kõrgresolutsiooniga (HD) digiboksid – 1500-2000 kr tippklassi mudelid kõvakettaga – ca 5000 kr

Merge:

Tallinnas: Koskla 2b; E-R 9-18, L 10-15 Tel: 656 4161(2) kauplus@llmerge.ee Pärnus: Laine 4, E-R 9.30-18, L 10-15 Tel: 44 780 66(8) parnu@llmerge.ee www.merge.ee

• haldusteenused • tehnosüsteemide hooldusteenused • avariidispetšerteenused 24 tundi • raamatupidamisteenused • heakorrateenused

www.kaksgrupp.ee

info@kaksgrupp.ee

tel. +372 51 46522

Kaks Grupp OÜ on eestimaine metallitöötleja, kes valmistab erinevaid prügimaju, prügikastiümbriseid ja teisi metalltooteid. Valmistame ka eritellimusi.

Lisaks pakume oma toodetele paigaldusteenust.

Mustamäe tee 5c, 10616 Tallinn Tel 610 8500, faks 610 8421, info@arkaadia.ee Bürood Tallinnas, Valgas ja Tartus

www.arkaadia.ee

Korteriühistud 13

Haldusjärelevalve: sõltumatu osapool kinnisvara majandamisel Haldusjärelevalve teenus aitab kinnisvaraomanikul teha õigeid ja seadustest tulenevaid otsuseid.

Eesti Päevalehe esimeses korteriühistute teemalises lehes on meil hea meel rääkida kinnisvara korrashoiu turu uuest teenusest, mis on kasulik igale kinnisvaraomanikule.

Küsimustele vastab Uus Haldus OÜ halduskonsultant Ivo Kivirand.

— Mida kujutab endast haldusjärelevalve?

Uus Haldus OÜ tõi esimesena Eestis turule haldusjärelevalve teenuse, mille eesmärk on aidata kinnisvaraomanikul teha õigeid ja seadustest tulenevaid otsuseid oma vara efektiivseks majandamiseks. Kõige lihtsam on siinkohal võrrelda seda teenust omanikujärelevalve teenusega, mille puhul peab ehitusvaldkonna spetsialist tagama, et ehitatakse projekti, normide ja nõuete kohaselt.

Haldusjärelevalve teenuse puhul on kinnisvara halduskonsultandi roll ära hoida kinnisvara omanike jaoks kahjulike otsuste tegemist ehk meie tegevuses on fookuses just preventiivne osa. Nagu me kõik teame, et tagantjärele oskab igaüks näpuga näidata, aga õigel ajal õigeid otsuseid teha on kunst!

— Kellele võiks haldusjärelevalve teenust vaja minna?

Uus Haldus OÜ on haldusjärelevalve teenuse välja töötanud korterelamute elanikele, kellel on põhjendatud huvi saada kinnitust, et nende kinnisvara majandatakse

Uus Haldus OÜ halduskonsultant Ivo Kivirand: Aitame korteriühistutel optimeerida kulusid, anname hinnangu töödele, leiame soovitud teenustele või ehitustöödele soodsaima pakkuja. FOTO: RENE SUURKAEV

Tel. 501 2026 Tel/fax 655 0289 e-mail: megalet@online.ee www.megaletehitus.ee

• Välisseinte vuukide hermetiseerimine • Hoonete üldehitus ja remonttööd • Fassaadi soojustus • Autokorvtõstukite rent

õigesti. Näiteks korteriühistute puhul, kus klassikaliselt revideeritakse ainult raamatupidamise dokumente, saavad liikmed ülevaate lisaks ka KÜ juhtimisest, tegevuse vastavusest seadustele, majandamise efektiivsusest ja asjaajamiste dokumenteerimisest. Praktika näitab, et ainult finantsmajanduse revideerimine ei ole piisav korteriühistu tegevusele tervikliku hinnangu andmiseks.

— Aga elanikud võiksid ju ise korterelamuga seonduvat kontrollida?

Iga kinnisvara omanik peabki oma vara vastu huvi tundma. Mittetulundusühingute seadusest tulenevalt peavad korteriühistu tegevust kontrollima liikmed, kes võivad omakorda valida revisjonikomisjoni või audiitori.

Samal ajal võime ju väita, et iga elanik saab alati ise majaga seotud dokumente ja asjaajamist kontrollida, kui ta soovib. Praktikas aga toimuvad asjad teisiti.

Esiteks pole korteriomanikul tavaliselt enam mahti või aega oma põhitöö kõrvalt veel õhtutundidel hakata maja asjadega tegelema. Teiseks puudub sageli oskusteave objektiivselt asju hinnata. Näiteks, töötades arsti, müüja, tootmisjuhi või muu kinnisvara korrashoiuga mitteseotud ametil, ei saagi eeldada, et elanik ise suudaks öelda, mis on

hea või halb. Kolmandaks võib välja tuua mitte vähem olulise asjaolu.

Nimelt – puuduste märkamisel ei söandata seda naabrimehele välja öelda, sest viimane võib solvuda ja tülli ei taheta minna.

— Kui korterelamu kasutab haldusteenust?

Kui korterelamu kasutab igapäevaseks majandamiseks kvaliteetset ning usaldusväärset kinnisvara haldusteenuse ettevõtet, siis võib täiesti piisata elanike enda aktiivsusest ning soovist saada ülevaadet majas toimuvast. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu väljastatud kutsetunnistusega professionaalse kinnisvarahalduri ülesanne ongi teha elamu majandamisel korteriomanikele parim otsus. Kuna haldusjärelevalve teenuse hulka kuulub ka jooksvalt korteriomanike/elanike nõustamine, siis oleme me pigem üks täiendav silmapaar, kes annab sõltumatu hinnangu võimalikele lahendustele.

— Tooge mõni näide haldusjärelevalve abikäest? Üks kummalisemaid otsuseid, mida viimati lugesin, oli see, kus korteriühistu juhatus otsustas pidada töötajaga läbirääkimisi, et mitte maksta makse. Või näiteks otsustab korteriühistu juhatus juhatuse liikmele maksta autokompensatsiooni tingimusega, et viimane peab kulutama oma saadud tulust 50% majas väiksemate remonttööde tegemiseks.

— Kas need tegevused on siis seaduslikud?

Kahtlemata mitte. Eriti õnnetu juhus on siis, kui korteriühistu juhatus ja elanikest koosnev revisjonikomisjon mängivad kokku. Viimasel juhul võib ju öelda, et valige uus juhatus ja revisjon, aga kuna valdavalt enamik majaelanikke ei süvene igapäevastesse toimetustesse, jääb asjaajamine pooleli. See

on üks põhjusi, miks me soovitame kontrollorgani valida väljastpoolt maja.

Eestis on üle 9000 korteriühistu, kelle tegevust on tavaliikmel keeruline kontrollida. Nagu kümne aasta eest, suureneb ka nüüd elanike usalduse kuritarvitamine.

— Millised põhiprobleemid on korterelamutes tänapäeval?

Uus Haldus OÜ osutab haldusjärelevalve teenuse kõrval ka halduskonsultatsiooni teenust. Meie poole pöördutakse kinnisvara igapäevase majandamisega seotud küsimustes, kus inimene saab oma probleemile 5–10 minutiga vastuse, samuti ka keerulisemate juhtumitega, kus peame lisaks täiendavate dokumentidega tutvuma.

Sõltumata mure suurusest, võib enamikul juhtudel tuua probleemi ühisnimetajaks raha. Olgu selleks siis kas meedias kajastatud rahavargused korteriühistutes, kommunaalmaksete suurused, juhatuse liikmete vaheline tasude jagamine, pangalaenu võtmine vms.

Uus Haldus OÜ halduskonsultant aitab korteriühistutel optimeerida kulusid, anname hinnangu töödele, mida on mõistlik ja vaja teha ning mida võib teha ka tulevikus – nii saab korteriühistu raskel ajal kulusid kokku hoida. Päringuja tellimiskeskuse kaudu leiame soovitud teenustele või ehitustöödele soodsaima pakkuja. Iga maja on unikaalne ja otsustamisel peab lähtuma oma vajadustest, mitte üldistest trendidest.

— Millised on Uus Haldus OÜ soovitused kinnisvara omanikule?

Uus Haldus OÜ soovitab lähtuda vanast põhimõttest: usalda, aga kontrolli! Sõltumata asjaolust, kas kinnisvara on soetatud investeeringuks või mõnusaks koduks, peab omanik alati tundma huvi oma vara vastu.

14

Korteriühistud Olulisemad Olulisemad sammud sammud renoveerimisel renoveerimisel

Kuidas kortermaja renoveerimist edukalt korraldada

1

Selgitage välja võimalikud erinevad lahendused.

Viige end kurssi kohaliku omavalitsuse tingimustega.

Koostage detailne ja üheselt mõistetav kirjeldus või laske seda teha eksperdil.

Edukas renoveerimine eeldab struktuurset lähenemist, läbimõeldud lähteülesannet, võrreldavaid hinnapakkumisi ja korralikku lepingut.

Igal kohusetundlikul ja tegusal korteriühistul seisab sageli ees ülesanne muuta midagi elanike jaoks paremaks. Selleks tuleb leida väärt koostööpartnerid. Suuremad renoveerimised võivad tunduda keerukad ja ülejõu käivad, kuid võttes vajalikud toimetused samm sammult ette, saab renoveerimisega lihtsalt hakkama iga ühistu. Samas on nii aja kui ka rahaline kulu kontrolli all.

Tihti alustatakse valest otsast Tundub loogiline, et kui on vaja midagi renoveerida või muid töid teha, tuleb leida meistrimees ja asjad saavad korda. Nõnda alustataksegi renoveerimise mõtte tekkides tööde teostaja otsimisest. Selleks kasutatakse sõprade-tuttavate abi, infokatalooge, internetti ja muid viise. Enim kasutatakse tänapäeval tõenäoliselt internetti, mis on küll põhjatu infoallikas, kuid sellega tuleb osata ringi käia. Internetis tutvustavad end sajad, isegi tuhanded firmad. Kõigi nendega eraldi suhelda ei jõua ja nii nagu paber kannatab kõike, on ka internet enda üles upitamisel piiramatute võimalustega. Alternatiivina saab ühistu ise kuulutusi avaldada. Selleks on Eestis mitmeid veebilehti. Kuna ühistu juhatustel enamasti puuduvad ehitusalased süvateadmised, lõpeb lihtsa kuulutuse avaldamine sageli ajakuluga: mõne aja pärast jõutakse arusaamani, et alustatud on valest otsast.

Näiteks avaldas üks ühistu mitmes portaalis kuulutuse fassaaditöödeks ja sai üle 50 pakkumise.

Kalleim saadud pakkumine oli üle nelja korra kulukam kui odavaim.

Pilt oli kirju ja ühistu ei saanud

ühtegi pakkumist kasutada. Miks nii juhtus? Sest avaldati väga üldine ilma projekti ja täpsete tingimusteta kuulutus. Ehitajad lähtusid oma ettekujutusest ja seetõttu polnud võimalik pakkumisi võrrelda. On üllatav, et sedavõrd suur hulk firmasid üldse tühja pakkumise tegemisega vaeva nägi.

Neli vajalikku sammu Kritiseerida on lihtne. Mida aga ette võtta, et ühine raha saaks õigesti investeeritud? Esiteks tuleb läbi mõelda, mida tahetakse, ja panna kokku selge kõigile üheselt mõistetav lähteülesanne. Näiteks fassaadi renoveerimiseks on vaja projekti, mis on piisavalt detailne, et pakkumisi oleks võimalik võrrelda.

Tavaliselt on renoveerimiseks vaja ehitusluba, mille väljastab projekti alusel kohalik omavalitsus (KOV). Projekti koostamiseks annab KOV projekteerimise tingimused, milles määratakse ära, mida üldse teha võib. Näiteks viilkatust üldjuhul Tallinnas enam lamekatusele ehitada ei lasta. Seega on KOV ühistule partner, kelle poole tasub pöörduda esimeses järjekorras.

Teiseks tuleb läbi viia avalik konkurss tööde teostaja leidmiseks.

Konkureerimise tingimused peavad olema avalikud ja üheselt mõistetavad. Ühest küljest aitab see saada võrreldavaid pakkumisi, teisalt annab ühistule kindlustunde, et ühist raha on kasutatud parimal võimalikul viisil. Samuti aitab avalik konkurss kaitsta ühistut ebaausate juhatuse liikmete eest. Kahjuks pole haruldased juhtumid, kus ühistu juhatuse liikmed

tegutsevad pigem enda kui ühistu huvides. Nii võib ühe firma poole pöördudes saada ka paar „konkureerivat” pakkumist, et asi juhatuses ja üldkoosolekul läbi läheks, kuid soosida varem välja valitud kandidaati.

Konkursse saab korraldada hankekeskkondades, mis lisaks konkurentsi loomisele aitavad kokku hoida aega, mis kuluks firmade otsimisele – piisab oma soovi kirjeldamisest, et konkursiteade läheks korraga kõigile huvitatud ettevõtetele. Pluss on ka see, et ettevõtted ei tea, kellega konkureerivad – seega pole kokkumängu võimalust. Eelistada tuleb aktiivselt kasutatavaid keskkondi, mille tunneb ära näiteks avaldatud hangete arvu järgi. On ka nn passiivseid keskkondi, mis toimivad ainult kuulutuste avaldamise kohana. Mõned keskkonnad tõkestavad tellijate ja pakkujate vahelist suhtlemist, mistõttu puudub ülevaade, milliste firmadega tegu. Siiski saavad tõsiselt võetavad pakkumised tulla ainult neilt ettevõtetelt, kes on teie ühist kodu ka kohapeal vaatamas käinud. Olgu töödeks projekteerimine, energiaaudit või hoopis kompleksne renoveerimine, üldjuhul erineb hoone dokumentides märgitud info tegelikust olukorrast oluliselt. Seetõttu tasub kõigi huvitatutega kohtuda, olukorda tutvustada ja oma plaanidest rääkida.

Kohtumistel paistab välja ettevõtte lähenemine, suhtumine ja huvi.

Samuti tuleb jutust välja olulisi nüansse, millele kohe tähelepanu ei oska pöörata.

Kolmanda sammuna tuleb valida parim pakkuja. Juhul, kui

saate hulgaliselt pakkumisi, tasuks kaaluda kahe etapilist pakkumist – esmalt viia läbi avalik konkurss ja järgnevalt võtta detailsemad pakkumised kolmelt kõige sobivamalt ettevõttelt. Otsust langetades ei tasuks lähtuda üksnes hinnast, vaid arvestada tuleb maksetingimusi ja tähtaega, garantiiaega, suhtlemisel või kohtumistel tehtud tähelepanekuid ning pakkujate renomeed (mis tugineb varem tehtud töödele ning nende klientide tagasidele).

Kindlasti tuleks vältida liigseid emotsioone ning arvestada üksnes faktidega.

Neljandaks on eduka ehitustöö puhul ülioluline korrektne asjaajamine. Soovitatav on kõik üld- ja juhatuse koosolekud ning kohtumised ehitajaga protokollida, et kirja saaks nii vastuvõetud otsused kui ka erimeelsused. Ka töövõtuleping tuleks koostada ühistu, mitte töövõtja põhjale –harvad pole juhtumid, kus lepingus on kirjas hoopis midagi muud, kui eelnevalt kokku lepitud. Tavaliselt lõpeb selline apsakas lisaraha maksmisega tööde eest, mis eeldati olevat hinna sees.

Väärt abimees Nendele, kellele kõik eelnev tundub pikk ja keeruline, on rahvusvaheline ettevõte Mercell loonud korteriühistutele veebikeskkonna, kus on kirjas täpsed samm-sammulised juhised, soovitused, nõuanded ja ka võistupakkumiste korraldamiseks sobivaid vormid. Lisaks saab pöörduda Mercelli kogenud konsultantide poole, kes aitavad koostada lähteülesandeid ning leida sobivaid pakkujaid.

Läbimõeldud lähteülesande koostamine

2

Võrreldavate hinnapakkumiste võtmine Kasutage Mercelli korteriühistute veebikeskkonda ja konsultantide abi pakkujate leidmisel. Tagatud on läbipaistev konkurents, mistõttu saate usaldusväärse ülevaate.

3

Parima pakkuja valimine Kohtuge pakkujatega.

Lähtuge otsustamisel faktidest ja hoiduge emotsioonidest.

4

Lepingu sõlmimine Võtke aluseks enda poolt koostatud lepingupõhi.

Kõikidele renoveerimist puudutavatele küsimustele leiate vastused Mercelli kodulehelt:

www.mercell.ee

Mercelli korteriühistute veebilehelt leiate kõik, mida vajate renoveerimise korraldamiseks.

Juhendid levinumate tööde läbiviimiseks.

Hankevormid töövõtjate leidmiseks.

Konsultantide abi lähteülesande ettevalmistamisel ja pakkujate leidmisel.

Teiste korteriühistute kogemused.

Vaadake lisaks: www.mercell.ee Või võtke meiega ühendust: tel 683 6785, e-post eesti@mercell.com

Mercell Estonia OÜ • Liivalaia 11 • 10118 Tallinn • 683 6785 • eesti@mercell.com • www.mercell.ee

Korteriühistud 15 Välisuks MX-42 CLASSIC vana hind: 4900 kr

890 kr

2530 kr

690 kr

Siseuks Lana vana hind: 1037 kr

MEXIN BALTIC OÜ

Siseuks Perfekt vana hind: 995 kr

2490 kr

Välisuks B-35 Monaco vana hind: 3500 kr Tallinn, Sõpruse pst 29, tel 6 506 116 Pärnu, Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, faks 4 431 517 e-post info@mexinbaltic.eu, www.mexin.ee

AS Võru Empak toodanguks on kvaliteetne pehme mööbel- diivanid, diivanvoodid, nurgadiivanid, tugitoolid, tumbad, järid.Toodetakse nii nahast kui tekstiilkattega. Nahka on 17 erinevat värvitooni, kangast paljude ernevate mustrite ja toonidega. Pehmele mööblile toodetavad jalad ja pilastrid saab valida vastavalt toonile.

Info ja tellimine: tel. 782 1919, e-post: empak@empak.ee

16

Korteri端histud