Korteriühistute leht by Eesti Päevalehe

Korteriühistute leht Korteriühistute lehe toimetas ja kujundas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projekti juht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, 680 4629

Märts 2015

M a a l r i t ö ö d

Treppide katmine epoksiidvärviga.

Korteriühistute leht Foto: erakogu

Vältimaks probleeme, vajab kogu kinnisvara, nii vana kui ka uus, plaanipärast remonti, ülevaatust ja hooldust.

Korterelamute ühistuline majandamine – hetkeseis ja tulevik Renoveerimise kvaliteetset lahendust on võimalik saavutada juhul, kui kõikides etappides on vastava ala insenerid teinud kvaliteetset tööd. Veiko Välja ESTEA.ee konsultant, Eesti Ehituse Asjatundjad

iimasel paa rikümnel aastal on suurt osa halvas seisukorras ja renoveerimist vajavatest korterelamutest majandatud tulekahju kustutades. Suurem vigade parandus ehk paljude spetsialistide hinnangul ehitustehnilisest vaatevinklist viitsütikuga pommi kahjutuks tegemine seisab tõenäoliselt alles ees. Korteriühistutele suunatud KredExi 102 miljoni euro suuruse rekonstrueerimistoetuse eelnõu sisaldab 25% ja 40% toetuspaketiga hoonete renoveerimisprotsessi juurde tehnilise konsultandi kaasamist. Miks seda alles nüüd tehti, selgub eelmisel aastal TTÜ-s valminud rekonstrueeritud korterelamute uuringust. Uuring kirjeldab juba rekonstrueeritud korterelamute peamisi probleeme järgnevalt: „Tellijal ei tasu võtta kogu renoveerimisega kaasnevat koormat enda kanda, selleks tuleks vajadusel renoveerimise erinevates etappides kaasata pädevaid konsultante. Renoveerimise kvaliteetset lahendust on võimalik saavutada juhul, kui kõikides etappides on vastava ala insenerid teinud kvaliteetset tööd. Juhul, kui mingis etapis ilmneb eelmises etapis tehtud viga, tuleks see enne edasiminekut likvideerida.”

Rohkem tähelepanu Sama kinnitab tänagi korteriühistutelt saadav tagasiside – hoonete põhjalikule renoveerimisele eelnevatele töödele, hoonete ehitustehnilise seisukorra kaardistamisele ja hooldustele pööratakse lubamatult vähest tähelepanu. Peamiseks renoveerimise eesmärgiks, kui see ette võetakse, seatakse energiasääst, mida rahaliste vahendite ja vajaminevate teadmiste puudumisel loodetakse saavutada korterite sisekliima arvel. Paljudele tuleb üllatusena, et halva sisekliima põhjuseks võivad olla akende vahetuse, konstruktsioonide soojustamise, vähendatud küttekulude, kuid nõuetekohaselt välja ehitamata ventilatsioonita kaasnevad liigniiskuse, hallituse ja terviseprobleemid. Piltlikult öeldes, ei saa ju

pead kilekotti pistes ennast kuigi hästi tunda, kuigi olemine on üsna soe – ühel hetkel saab hapnik otsa ja kilekoti sisu on üsna ebameeldivalt niiske. Tänapäeva nõudmistele vastava hoone kui terviku toimimisest arusaamist takistavad uuemate ehitustehniliste lahenduste mittetundmine ja vajaminevate rahaliste vahendite nappus. Korterelamu ehitustehnilise seisukorra hindamise, pikaajalise majanduskava koostamise, remondi ja hoolduste rahaliste vahendite planeerimise vahel ei nähta seost kokkuhoiuga. Üleskerkivate probleemide lahendamist vastavalt nende tekkimisele ja pideva tulekahju kustutamise stiilis majandamist soodustavad osavad müügimehed, kes hoonete renoveerimist ainuüksi energiasäästu lubadustega müüvad.

Kuidas saada parim tulemus? Teemat lühidalt kokku võttes jääb õhku küsimus, kuidas aidata korteri- ja kinnisvaraomanikke nii, et väheste vahenditega, mis nende käsutuses on, vältida eeltoodud probleeme ja saavutada rekonstrueerimisega parim võimalik tulemus? Loodetavasti on esimene samm selles protsessis astutud – KredExi uue korteriühistutele suunatud korterelamute renoveerimise toetusprogrammi teh n i lisek s konsu lta nd i k s sobivad spetsialistid läbivad täiendkoolitusi. Spetsialistid, kes näevad hoonete tänapäevase majandamise tervikpilti, tunnevad hoonete tehnilist seisukorda ega ürita müüa kinnisvaraomanikele esmapilgul energiasäästu võimaldavaid, kuid poolikuid ja püstitatud eesmärke mittetäitvaid lahendusi. Elamute majandamise vallas on asjatundjatel veel palju teavitustööd teha, nii ühistute kui ka korteri- ja kinnisvaraomanike tasandil. KredExi uue korteriühistutele suunatud toetusprogrammi eelnõu näeb ette 50% toetust tehnilise konsultandi, projekteerimise ja järelevalve teenustele.

Korteriühistute leht

Foto: Signe Kalberg

Renoveerimiskavast olulisem on tahe maja korda teha Mida maja remontimisel vaja teha, millest alustada ja kui palju selle eest maksta, tuleb otsustada ühistu liikmetel ühiselt. Signe Kalberg

„R

enoveerimiskava meil ei olnud, oli aga tahtmine maja korda teha. Minul oli varasem kogemus Kangrumäe laululava ehitusega. Teadsin, mis järjekorras midagi tegema peab. Näiteks seda, et tuleb ehitusluba taotleda, hinnapakkumised võtta ehitusfirmadelt jne. Asjaajamine, kuidas midagi tegema peab, oli selge,” pajatab Marta Kondas, KÜ Aravete Anna juhatuse esimees. Aravetel Lasteaia tänav 1 asuv kortermaja on ehitatud 1983. aastal. Maja vajas täielikku renoveerimist. „Eks meil need remondijutud käisid ikka. Kui korterelamus on 18 korterit ja 18 koosolekul osalejat, siis oli igal oma häda. Kes tahtis trepikoda remontida,

kes katust või radiaatoreid vahetada, kes otsaseinu soojustada, jne. Vajadus oli uuendustöödeks ju olemas: plekkradiaatorid hakkasid järjest jooksma, otsmised korterid olid jahedad, maja oli 30 aastat vana, katus lasi korstna äärest läbi ühe korteri kohal, soojakulud olid ka suured,” meenutab Kondas.

Otsus oli tervikrenoveerimisele 2012. aasta aprillikuus otsustasid ühistu liikmed üldkoosolekul, et kellel veel aknad vahetamata, teeb seda suvel. Suvel pidid radiaatorid saama ka termoventiilid ja keldris torustik uued kraanid, et kui vaja keerata, siis oleks need korras. „2012. aasta augustiks aga ei olnud me veel töödele tegijat leidnud ja siis otsustasime koosolekul, et ei raiska selle lipp lipi peal tegemise peale raha ning hakkame otsima renoveerimise projekteerijat, asjaajamine jäi minu peale,” meenutab ühistu juht. Ta kuulutas Mercell Interneti keskkonnas välja pakkumused korterelamu renoveerimise projekteerija leidmiseks. Kõige soodsamaks osutus, ja projekteerimine võeti pärast ehitushin-

nast maha, ehitusfirma Deos Int OÜ pakkumine. Firma esindaja vaatas maja üle ja ühistu esimehe jaoks oli selge, et kui teha, siis võimalikult kõik ühe korraga. Vähemalt kõik need tööd, mis kokkuhoidu annavad. Projekti tuli kõik sisse panna, igaks juhuks. Et kui kohe kõike ei jõua teha, siis on vähemalt projekt olemas. Nii said projekti kirja katuse vahetus, uued tuulekastid, puistevilla panek, fassaadi soojustamine, keldriakende vahetus, sillutisriba tegemine ja vundamendi soojustamine, varikatuste remont, vihmaveesüsteemi paigaldamine, soojussõlme renoveerimine ja keskküttetorude ning radiaatorite koos termoventiilidega vahetamine, veetorude vahetus. „Kõige keerulisem oli 18 korteriomanikule selgeks teha, miks midagi tegema peab ja millal. Aga selles aitas mind ehitaja esindaja, kes väga hästi ära põhjendas, miks on ikka vaja fassaadil küljed ära soojustada ja miks peaks soojussõlmes olema soojusvaheti jne. Samuti oli meil otsuseid vaja ringi hääletada seoses laenu võtmisega, pidime tõstma osakapitali suurust,” ütleb Kondas.

Appi tuli ehitusspetsialist Jaanuaris 2013 kuulutas ühistu välja hinnapakkumused korterelamu renoveerimiseks. „Kui hinnapakkumused saime, oli selge, et renoveerimine sellises mahus käib meil üle jõu. Ühe Järvamaa ehitusettevõtte hinnapakkumus erines teisest 100 000 €. See oli meie jaoks märk, et peab saama odavamalt ka ehitada. Palusime kahel ehitusfirmal teha uue hinnapakkumuse, kus võtsime osa asju välja,” meenutab Kondas. Kuna uued hinnapakkumused tulid juba üsna sarnased, siis palus ühistu juht appi naabervalla ehitusspetsialisti, kes tegi hinnapakkumustele ekspertiisi, et midagi välja ei oleks jäänud ja et kõik oleks mõistlik. Kui ehitushind teada, siis võttis ta ühendust kolme pangaga. „Nägin palju vaeva ja tegin tühja tööd, oleksin pidanud ainult kodupangaga asju ajama. Ka kodupangast saime laenu KredExi käendusel, aga vaid niipalju, et tegime kõik vajalikud tööd ära. Ilu pärast laenu võtta ei ole päris õige. Selge oli ka see, et pangad maal asuvale hoonele niipalju laenu ei anna kui linnas asuvale hoonele.”

Kõige keerulisem oli korteriühistu juhi Marta Kondase sõnul 18 korteriomanikule selgeks teha, miks midagi tegema peab ja millal.

Nõuanded hoone renoveerimisel: • Pange majarahvaga paika renoveerimisplaan ehk tööd, mis aitaksid tulevikus igakuiseid kulutusi säästa. • Konsulteerige tööde osas ka linna või valla ehitusnõunikuga. • Võtke igale tööle mitu hinnapakkumust, et tekiks võrdlusmoment. KredExi toetus eeldab vähemalt kolme hinnapakkumust. • Kasutage talveperioodi energiaauditi ja renoveerimisprojekti koostamiseks. • Veebruaris-märtsis, kui projekt on valminud, võtke pakkumused ehitajatelt. Sel ajal ei ole ehitajad hõivatud ja teevad parimaid pakkumusi. • Kaasake omanikujärelevalve juba renoveerimisprotsessi algusjärgus, et saada jooksvalt nõu asjatundjalt. Allikas: Mercell Estonia OÜ

OÜ Maket Kinnisvara

teostab elektritöid Hoiame korras ärikinnisvara ja elamute elektrisüsteemid Selgitame senise olukorra ning teeme ettepanekud elektrienergia kulu oluliseks vähendamiseks Teostame vajalikud elektripaigaldise remonditööd

Suurematele hoonetele pakume käidujuhi teenuse Meil on elektritöödeks väljaõppinud kogemustega insenerid ja elektrikud. Vajadusel likvideerime probleemid ööpäevaringselt ja välistame elektriohu Teie majas

Elamute ja äripindade haldamine, hooldamine tel 529 7255 info@maket.ee www.maket.ee

Korteriühistute leht

Kodus pole kohta närilistele ja kahjuritele Näriliste tõrjega on enamasti täiesti võimalik ka ise hakkama saada, kui pidada kinni mõningatest reeglitest, kinnitab kahjurite tõrjega 14 aastat tegelenud Juhan Tomson.

„E

namik professionaalseid tõrjevahendeid on inimestele ohutud. Seepärast pole vaja karta, et need kahjustaksid lapsi või koduloomi,” ütleb Juhan Tomson. Parim aeg tõrje teostamiseks on siis, kui kõik, mis on planeeritud lõhkuda ja välja viia, on välja viidud ja remonditöödega

ei ole veel alustatud. „Kahjurid on ühed tüütud organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, loomi, toitu ja eluruume. Kahjureid võib ennetada, aga kui nad on juba platsis, siis nii lihtsalt neist enam jagu ei saa,” ütleb Juhan Tomson. Ta hoiatab, et kui ikka endal

kogemusi pole, võib ju proovida kahjureid tõrjuda, aga üldjuhul lõpeb see tulemusteta või halvimal juhul ka karuteenega, mille tagajärjel kahjurite levik sootuks suureneb. Seepärast on vaja üht-teist teada.

Närilised Näriliste mürksööta ja söödakarpe ei tohi katsuda palja

käega. Kindlasti tuleb kasutada kindaid. Söödad peavad olema pidevalt värsked ja saadaval. Soovitav on söötasid vahetada vähemalt kaks korda aastas ka siis, kui närilised pole sööta puutunud. Mitte mingil juhul ei tohi tekkida olukorda, et söödakarbid on tühjad. Kui söödad on puutumata, aga näriliste tegevusjälgi on näha, peab kindlasti pöörduma professionaali poole. Kui on tekkinud rottide (või mügride) koloonia väljaspool maja (augud maa sees), tuleb nendesse aukudesse asetada mürksööda kuubikuid ja augud sulgeda. Hiljem jälgida, kuhu on tekkinud uued augud.

Prussakad Prussakatest lahtisaamine on keeruline, kui naabrid ei tee omava hel koostööd. Ku na prussakad on väga liikuvad, siis on vä he tõenäoline, et nad pesitsevad ainult ühes korteris. Kui igaüks teeb prussakatõrjet individuaalselt, tekib olukord, kus üks teeb tõrjet täna, teine homme, kolmas nädala pärast ja igaüks erinevate vahenditega. Kuna prussakad on väga kergesti kohanevad, on suur oht, et tekib multiresistentne põlvkond, kellest on juba väga keeruline lahti saada. Eriti ohtlikud on kortermajades ultraheli peletajad. Kuna nende toime põhineb ainult peletamisel, siis kuhu on prussakal minna, ainult naaberkorterisse. Pealegi harjuvad nad peletajaga üsna ruttu ära ja ma olen korduvalt näinud, kui prussakad on teinud oma pesa otse peletaja alla.

Vaaraosipelgad Vaaraosipelgate tõrjet tuleb alati teha organiseeritult. Kuna vaaraosipelgas on väga liikuv (tema toitumispiirkond võib olla üle 100 m) ja pesad ei ole üldjuhul nähtavad, on väga ohtlik jätta vaaraosipelgate tõrjet igaühe enda mureks, sest see nõuab professionaalseid teadmisi. Võimalus, et asi läheb hullemaks, on tunduvalt suurem kui võimalus, et neist lahti saadakse. Kuna mitte

mingil juhul ei tohi vaaraosipelgaid mitte millegagi pritsida, võib tekkida oht isetegevuseks, millega võidakse teha pigem kahju kui kasu. Ka mürksöötade ise valmistamine on ohtlik, kuna vaaraosipelgal peab toimeaine kontsentratsioon olema väga täpne, muidu on resultaat null.

Mustad sipelgad (murelased, kuklased, hobusipelgad jne) Erinevatel sipelgaliikidel on erinevad tõrjemeetodid. Eriti ohtlikud on murelased (väikesed mustad sipelgad), kui nad on hakanud tegutsema vundamendi ümbruses. Nad võivad mõne aastaga vundamendi aluse nii ära õõnestada, et maja hakkab vajuma. Kuna sipelgate tõrje nõuab üldjuhul erivahendeid, on targem pöörduda professionaalide poole.

Voodilutikad Voodilutikate probleem on viimasel ajal üha kasvanud terves maailmas. Kuna lutikad on suhteliselt väheliikuvad, on vähe tõenäoline, et nad levivad otse ühest korterist teise, küll on aga suur võimalus levida otsekontaktide kaudu riiete, jalanõude, kohvrite, mööbli ja muude esemetega. Küllalt sageli tuuakse lutikaid kaasa hotellidest ja muudest majutuskohtadest. Lutikate tõrje nõuab professionaalseid kontaktmürke ja on väga aja-, materjali- ja töömahukas.

Herilased ja vaablased Herilaste ja eriti vaablaste tõrje on üsna ohtlik tegevus, mida ilma professionaalsete teadmisteta teha ei soovitaks. Herilaste ja vaablaste tõrjet saab teostada ainult öösel. Muul ajal on see väga ohtlik.

Kirbud Kirpude profülaktikaks on oluline, et keldrid oleks korralikult suletud ning kassid sinna sisse ei pääseks. Kirbud aga võivad levida ka närilistega, seetõttu tuleb kirbutõrjet teha alati kompleksselt koos näriliste tõrjega.

ÄRA ELA KOOS PRUSSAKATEGA! KÜSI ABI!

PROFESSIONAALNE KAHJURITE TÕRJE Lühikesed tähtajad vastavalt kliendi soovile. Soodsad hinnad korteritele, ühistutele, eramajadele.

Tomson OÜ • www.kahjuritorje.ee putukatorje@gmail.com • Tel 5690 3944

Korteriühistute leht

Vaid mõni üksik ühistu on soklisse korteri ehitanud, et lisaraha teenida Ühisruumide kasutamisel on peamine takistus elanike üksmeele puudumine. Et ühisruumide otstarvet muuta, on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut – see pole kerge ülesanne. Agne Narusk

allinna ajaloolise linnaosa kortermaja ühistu juhatus tuli huvitavale mõttele: kui praegu jõude seisvast poolest soklikorrusest ehitada välja väike korter, saaks ühistu selle väljaüürimisega lisaraha teenida. Korter kuuluks ühistule, see ehitataks valmis ühistu raha eest (ehk siis kõigi elanike raha eest), ühistu valib üürnikud ja üüriraha läheb ühistule. Ja raha on ühistul alati vaja, kas või nõuetele vastavate postkastide paigaldamiseks trepikotta, mida see konkreetne elumaja ootas ammu. Idee pole iseenesest uudne, teadaolevalt asub ka Tallinnas Kopli tänaval maja, mille soklikorterid kuuluvad just ühistule, kes neid tudengitele välja üürib. Skeem on edukalt toiminud juba mõnda aega. Kuid esime-

sest ühistust eristab seda PõhjaTallinna miljööväärtusliku piirkonna maja ühistut haruldane liikmete üksmeel – ühisomandi üürikorteriteks ehitamisega olid nõus kõik kümne olemas oleva korteri omanikku. Esimeses näites toodud ühistu juhatuse liige (nimi toimetusele teada) kommenteerib poolelijäänud ettevõtmist nii: „See osutus liiga keeruliseks. Lihtsam oli müüa see (sokliosa – A. N.) ühele ühistuliikmele maha, kes ise need ruumid välja ehitab ja kui tahab, välja üürib, kui tahab, elab ise.” Teatavasti on ühiste ruumide – nagu on seda elumaja keldri- ja pööningukorrused – kasutusotstarbe muutmiseks vaja kõikide liikmete nõusolekut. Imelikul kombel ühistu üürikorteri väljaehitamiseks vajalikku kon-

sensust kokku ei saadud, küll aga saadi seda äramüümiseks. Suuresti mängis antud juhul rolli seegi, et keldrikorruse ruumi eluruumiks kohaldamise kulud (projekt, materjalid, ehitus jm) olnuks ühistu jaoks üsna suured, mis osa liikmete arvutuste järgi ei saa üüritulust niipeagi tasa tehtud, selgitab juhatuse liige.

Foto: EPL arhiiv

Taibukuse nullib erimeelsus „Üldkasutatavat pinda ühistud tõesti välja ka üürivad, olen sellega kokku puutunud, kuid eelduseks on siin üldine nõusolek,” kommenteerib teemat Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep. „See pole niisama lihtne, et juhatus otsustab välja üürida ja siis üüritaksegi.” Saulepi pika praktika jooksul on ette tulnud juhtumeid küll, kus korteriühistu juhatuse otsusega on pind üürile ka antud, kuid tegelikult on vaja korteriomanike 100%-list nõusolekut. Kui neist keegi tahaks asjade seisu muuta, oleks see päris lihtne. „Kogemus näitab, et kui tänaseks päevaks ei ole sellist pinda majas üürile antud, siis niisama lihtsalt seda otsust nüüd enam ei

Tallinna Roopa tänava 1. korruse korteri juurde sai omanik osta ka otse korteri all asuva keldriruumi. Sinna ehitas ta magamistoa (pildil) ja vannitoa. Foto pole seotud konkreetselt selle artikliga. sünni ka – kõik on omanikud ja kaasatud otsustamisprotsessi,” ütleb Saulep. „Teisalt, ega ühistu eesmärk ei olegi tulu teenimine ja kinnisvaravahendusega tegelemine. Ühistu eesmärk on kaasomandi ühine korrashoid ning majandamine. Tavaliste MTÜ-de puhul pole see eesmärk niimoodi ette määratud, kuid korteriühis-

tutele on.” Korteriühistuseaduse paragrahv 6 ütleb, et korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. See justkui lubaks ühistul mõelda sellele, kuidas raha kontole juurde saada. „Kui seaduse ja ühistu põhikirjaga pole vastuollu mindud, siis – taibukas ühistu,” ütleb Uus Maa elamispindade tegevjuht, kutseline maakler Eve Soppe jutu peale, et ühistu annab üürile endale kuuluvaid kortereid. „Võib öelda, et selliseid juhtumeid on väga vähe, ikka rohkem annavad ühistud sokliruumid äripindadena kasutusse; enamasti pigem müüakse maha kui et jäetakse endale.” Äripindade loomine sõltub jällegi suuresti elumaja asukohast – kui keegi mööda ei käi, pole ka rentijate huvi. Soppe sõnul on näiteks PõhjaTallinnas ja Kadriorus praegu müügis mõned remonti vajavad keldrikorruse pinnad – ühistud pole väljaehitamiskulusid enda kanda võtta tahtnud. Selliste ruumide elamiskõlblikuks ehitamisega kaasnevad kulud pole väikesed.

Eluruumile on kindlad nõuded • Elumaja kelder on tavaliselt ühisomand ning elamumaal on sellel panipaiga funktsioon. • Et kasutust muuta, peavad sellega nõus olema kõik ühistu liikmed. • Hoones ümberehituse tegemiseks on vaja tellida projekt, sellele tuleb saada heakskiit vajalikest instantsidest, nagu ühistu juhatus, kohalik omavalitsus, päästeamet jne. • Eluruumidele on vabariigi valitsus oma määrusega kehtestanud kindlad nõuded, mille eesmärk on tagada inimestele ohutu ja tervislik elukeskkond. Nii näiteks annab määrus: • eluruumide miinimum uksemõõdud (välisukse minimaalne laius 0,9 m, sise- ja rõduuksel 0,7 m; vannitoa- ja WC-uksel 0,6 m, uste kõrgus 2 m); • sätestab, et eluruumi iga toa põrandapindala peab olema vähemalt 8 m2 ja igas ruumis peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken; • eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon; Allikas: vabariigi valitsuse määrus nr 38, 26.01.1999. Hilisemate täienduste ja muudatustega tekst: www.korteriyhistuabi.com

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

KORRASHOIUVAHENDID KOJU JA KONTORISSE

Veerenni 15, Tallinn tel. 606 0082

www.koduprofessor.ee

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

Korteriühistute leht

Võta alati kolm pakkumist - hanked.korteriyhistu.net Tõnu on korteriühistu esimees. Maja on vana ja mitmed süsteemid vajavad hädasti uuendamist. Tõnul endal ja enamikul majarahvast on soov alustada maja renoveerimisega, millest räägiti äsjasel üldkoosolekul. Ühiselt jõudi arusaamale, et renoveerimine säästab pikas perspektiivis kulusid, rääkimata silmailust. Täna potsatas Tõnu postkasti kiri infoga, mis muutis tema ühistu esimehe tööd jällegi lihtsamaks. Kirjas anti teada, et korteriyhistu.net sõsarlehena on valminud uus pakkumiste küsimise keskkond hanked. korteriyhistu.net. Tõnu mõtles, et see oli nüüd küll Šveitsi kella täpsusega ajastus ja avas pikema mõtlemiseta uue veebilehe. Hangete lehel vaatas Tõnule vastu tuttav kortermaja logo, millele on lisandunud kraana. Tõnu muigas ja rõõmustas, et tema maja nii täbaras seisus ei ole, et kraanat vaja oleks. Avalehel märkas Tõnu kohe viimastel kuudel ja päevadel tema mõtetes keerelnud teemasid nagu energiasääst, küttesüsteem ja katus. Õnneks puudub Tõnu majas lift, kuigi ka see valdkond oli lehel eraldi välja toodud. Asja lähemalt uurides sai Tõnu kinnitust, et pakkumiste küsimine on korteriühistule tasuta. Tõnule meenus, et Veera esimesest korterist räägib pidevalt, et tänapäeval enam midagi tasuta ei saa. Saab ikka küll, oli Tõnul hea meel. Asi tundus ka lihtne olevat. Tõnu

Enne renoveerimistöödega alustamist on Tõnu silmitsi esimese tööga – vajalik on koguda infot plaanitavate tööde maksumuse kohta. Kas renoveerimine on pidevalt tõusvate hindade juures maja elanikele jõukohane? Kuna terviklik renoveerimine on kindlasti kasulikum ja KREDEXi poolt toetatav, siis plaanib Tõnu alustada energiaauditist, mis annab eeldatavasti juhiseid tööde prioriteetide kohta. Tõnu kasutab juba pikemat aega ühistu asjaajamiseks korteriyhistu.net veebitarkvara, kus ta hoiab ühistu dokumente ja korraldab korteriomanike vahel koosolekute vahelisel ajal päevakajaliste küsimuste arutelu. Lisaks on tal pidevalt ülevaade ühistu rahalisest seisust. Samuti on ta sisse seadnud automaatse meeldetuletusteenuse – maksega viivitajatele või sagedastele unustajatele nagu kunstnik Lennu, kellele saadab masin võlgnevuse tekkimisel teate. Tõnul on hea meel, et veebitarkvara pidevalt areneb ja teda hoitakse uuendustega kursis.

luges juhendit: Vali sobiv kategooria, sisesta maja andmed ja hinnapäring saadetakse e-mailiga kõikidele valdkonna firmadele. Firmad saavad vajadusel andmete täpsustamiseks ühendust võtta ning esitavad määratud tähtajaks pakkumise. Tõnu arutles, et põhimõtteliselt saaks ta ju isegi veebist firmade kontaktid otsida ja neilt pakkumised paluda. Samas tekkis küsimus, kellele siis päring saata ja mida täpselt pärida. Hinnapäringute ankeete vaadates tundusid need olevat päris detailsed, kuid ilmselt on see siis pakkuvate firmade poolt heaks kiidetud ja info neile vajalik korraliku pakkumise tegemiseks. Tõnu vaatas veidi ringi ja nägi, et firmade nimekiri on pikk ja usaldusväärne. Tõnu täitis pikema mõtlemiseta energiasäästu hinnapakkumise küsimise ankeedi ja jäi ootama pakkumisi. Arvutit kinni pannes oli Tõnul hea meel, et sai nii lihtsa vaevaga midagi maja heaks teha. Samuti meenus üldkoosolekul kokkulepitud põhimõte: Usaldame eksperte! Enne renoveerimistöödega alustamist on Tõnu silmitsi esimese tööga – vajalik on koguda infot plaanitavate tööde maksumuse kohta. Kas renoveerimine on pidevalt tõusvate hindade juures maja elanikele jõukohane? Kuna terviklik renoveerimine on kindlasti kasulikum ja KREDEXi poolt toetatav, siis plaanib Tõnu alustada ener-

giaauditist, mis annab eeldatavasti juhiseid tööde prioriteetide kohta. Tõnu kasutab juba pikemat aega ühistu asjaajamiseks korteriyhistu.net veebitarkvara, kus ta hoiab ühistu dokumente ja korraldab korteriomanike vahel koosolekute vahelisel ajal päevakajaliste küsimuste arutelu. Lisaks on tal pidevalt ülevaade ühistu rahalisest seisust. Samuti on ta sisse seadnud automaatse meeldetuletusteenuse – maksega viivitajatele või sagedastele unustajatele nagu kunstnik Lennu, kellele saadab masin võlgnevuse tekkimisel teate. Tõnul on hea meel, et veebitarkvara pidevalt areneb ja teda hoitakse uuendustega kursis. Täna potsatas Tõnu postkasti kiri infoga, mis muutis tema ühistu esimehe tööd jällegi lihtsamaks. Kirjas anti teada, et korteriyhistu.net sõsarlehena on valminud uus pakkumiste küsimise keskkond hanked. korteriyhistu.net. Tõnu mõtles, et see oli nüüd küll Šveitsi kella täpsusega ajastus ja avas pikema mõtlemiseta uue veebilehe. Hangete lehel vaatas Tõnule vastu tuttav kortermaja logo, millele on lisandunud kraana. Tõnu muigas ja rõõmustas, et tema maja nii täbaras seisus ei ole, et kraanat vaja oleks. Avalehel märkas Tõnu kohe viimastel kuudel ja päevadel tema mõtetes keerelnud teemasid nagu energiasääst, küttesüsteem ja katus. Õnneks puudub Tõnu majas lift, kuigi ka see vald-

kond oli lehel eraldi välja toodud. Asja lähemalt uurides sai Tõnu kinnitust, et pakkumiste küsimine on korteriühistule tasuta. Tõnule meenus, et Veera esimesest korterist räägib pidevalt, et tänapäeval enam midagi tasuta ei saa. Saab ikka küll, oli Tõnul hea meel. Asi tundus ka lihtne olevat. Tõnu luges juhendit: Vali sobiv kategooria, sisesta maja andmed ja hinnapäring saadetakse e-mailiga kõikidele valdkonna firmadele. Firmad saavad vajadusel andmete täpsustamiseks ühendust võtta ning esitavad määratud tähtajaks pakkumise. Tõnu arutles, et põhimõtteliselt saaks ta ju isegi veebist firmade kontaktid otsida ja neilt pakkumised paluda. Samas tekkis küsimus, kellele siis päring saata ja mida täpselt pärida. Hinnapäringute ankeete vaadates tundusid need olevat päris detailsed, kuid ilmselt on see siis pakkuvate firmade poolt heaks kiidetud ja info neile vajalik korraliku pakkumise tegemiseks. Tõnu vaatas veidi ringi ja nägi, et firmade nimekiri on pikk ja usaldusväärne. Tõnu täitis pikema mõtlemiseta energiasäästu hinnapakkumise küsimise ankeedi ja jäi ootama pakkumisi. Arvutit kinni pannes oli Tõnul hea meel, et sai nii lihtsa vaevaga midagi maja he aks teha. Samuti meenus üldkoosolekul kokkulepitud põhimõte: Usaldame eksperte!

Asfaldiparandus

Viimased renoveeritud korterelamud:

Pronksi tn.11, Tallinn; Mereranna tee 4, Viimsi vald, Harjumaa; Kolga 64, Kuusalu vald, Harjumaa.

SINU PARTNER EHITUSES AASTAST 2002

• PEATÖÖVÕTT • PROJEKTIJUHTIMINE • KORTERELAMUTE RENOVEERIMINE • HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE EHITUS JA HOOLDUS Tel +372 88 11 150 GSM: 52 33 491 e-post: info@kodaehitus.ee

www.kodaehitus.ee

Pakkumiste saamiseks: • Täida hinnapäringu vorm • Vasta firmade küsimustele • Vali parim pakkumine Valdkonnad (firmade arv): • Projektijuhtimine (313) • Projekteerimine (331) • Energiasääst (283) • Katus (507) • Fassaad (451) • Küttesüsteem (333) • Ventilatsioon (154) • Torutööd (384) • Elektritööd (210) • Heakord (214) • Lift (36) Vaata lisaks: hanked.korteriyhistu.net

Korteriühistute leht

Korteri veearvestit tuleb taadelda iga viie aasta järel Taatlemine on vajalik saamaks teada, kas mõõteseade on töökorras. Ühistul on õigus korteriomanikult veemõõtja taatlemist nõuda. Kristiina Viiron

ehnilise järeleva lve a met i teh n i k aos akonna peaspetsialisti Triinu Sillamaa sõnul tuleb neid veemõõtjaid, mida kasutatakse veemõõtmiseks vee-ettevõtja ja kliendi, näiteks korteriühistu ja eramajaomanikevahelistes tehingutes, taadelda iga kahe aasta tagant. Siia hulka kuuluvad kortermaja peaveearvestid, mis mõõdavad kogu maja veetarbimist ja mille paigaldab elamule vett müüv ettevõte (näiteks Tallinna Vesi). Üldjuhul kannab vee-ettevõtja ka kõik arvesti paigaldamise ja hooldusega kantud kulud ning hoolitseb ka mõõturi õigeaegse taatlemise eest. Kõikide vahearvestite, milleks kortermajas on korterisse paigaldatud veemõõtjad, töökorrasolekut tuleb kontrollida aga iga viie aasta tagant. Tavaliselt – kui ühistu põhikirjas ei ole mää-

ratud teisiti – peab veearvesti õigeaegse taatlemise eest hoolitsema korteriomanik. Ühistud võivad organiseerida veemõõtjate taatlemise ka ühiselt. Esiteks läheb see korteriomanikule kokkuvõttes vähem maksma ning teiseks on siis ühistul ülevaade, et kõik mõõturid on taadeldud ühel ajal. Üheaegne taatlemine annab ühistule ka aluse eeldada, et kõik korterites asuvad mõõturid on töökorras.

Väike mõõtmisviga lubatud „Veea r vest i taat lemine on oluline, et tagada mõõtetulemuse usaldusväärsus,” viitab Sillamaa. „Veearvestid, mille näitude alusel tehakse tehinguid, peavad olema taadeldud. Tehinguid ei või teha taatlemata või taatluskehtivusaja ületanud veearvestitega. Korteriühistu saab keelduda taatlemata või

taatluskehtivusaja ületanud veearvesti näidu alusel tehingut tegemast.” Taatlemisnõue on Sillamaa teatel paika pandud mõõteseaduse alusel kehtestatud määrusega, millega on sätestatud kohustuslikule metroloogilise kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimekiri ja taatluskehtivusajad. Veearvesteid võivad taadelda vaid vastava akrediteeringuga ettevõtted, nende nimekirja leiab Eesti Akrediteerimiskeskuse koduleheküljelt. Taatluse läbimiseks peab veearvesti vastama erinevatele nõuetele, sh lubatud piirvea väärtustele, mis sõltuvalt vee kulupiirkonnast on erinev. „Lihtsustatult saab öelda, et taatluse läbimiseks võib külmaveearvesti piirviga maksimaalselt olla keskmise ja suure kulu korral ± 2% ning väikse veekulu korral ± 5%,” selgitab Sillamaa. Kordustaatlemise läbiviimiseks võetakse arvesti maha ja viiakse taatluspunkti, kus kontrollitakse, kas arvesti on kasutuskõlblik. Taatluse läbinud arvesti monteeritakse tagasi ja märgistatakse taatlusklee-

Foto: TJA

Uued veemõõtjad tulevad müüki pildil oleva märgistusega. Ruudu sees olev tähis M11 näitab, et veearvesti esmataatlus on tehtud aastal 2011 - 11 tähistab EÜ esmavastavushindamise läbviimise aastaarvu kahte viimast numbrit. Taatluskleebis kordustaatluse korral. Ringi sees märgitud number5 näitab taatluse kuud, 14 aasta kahte viimast numbrit. Seega kordustaatlemine on tehtud 2014. aasta mais. Foto: TJA

bisega. Arvesti, mis taatlust ei läbi, tuleb välja vahetada. Ivo Lepik Toru24-st märgib kogemuse kohaselt, et sageli ei läbigi pikalt kasutuses olnud mõõtjad taatlust ning tuleb paigaldada uus mõõtja.

Kontroll kaebuse järgi Alati aga ei olegi Lepiku sõnul veearvesti valesti mõõtmise põhjuseks asjaolu, et seade ei ole enam töökorras. Ehkki veemõõtja ette on paigaldatud

mudakoguja, võib veetorustikus leiduv sodi ikkagi (iseäranis vana torustiku puhul) sattuda mõõtjasse ja arvesti kinni kiiluda. See võib olla näiteks üks põhjus sellele, kui maja üldmõõtja näit ja korterite veemõõtjate näitude summa ei lange kokku, st et vahe on häirivalt suur, sest teatud määral on vahe aktsepteeritav. Taat lemata või taat lustähtaja ületanud veemõõtjate kasutamise korral ei saa mui-

dugi välistada, et mõõtja ongi amortiseerunud ja valetab. Tehnilise järelevalve amet kontrollib vee-ettevõtjate valduses olevate veearvestite taatluskohustuse täitmist. Korterites olevate veearvestite taatluskohustuse täitmist kontrollib amet siis, kui on saanud veearvesti taatlemata jätmise kohta kaebuse. Korteriühistul on õigus tehnilise järelevalve ametit taatlemisnõude eiramisest teavitada. „Tehnilise järelevalve ametil on võimalik ettekirjutusega nõuda veearvestite taatlemist ja taatluskehtivusaegadest kinnipidamist ning nõude õigeaegse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha,” selgitab Triinu Sillamaa, mida amet saab veemõõtja omaniku mõjutamiseks ette võtta. Väärteokorras on ametil võimalik trahve määrata taatluskohustuse täitmata jätmise korral, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

Kortermajade ventilatsioonitööd Enne kortermaja ventilatsiooni renoveerimist ja projekteerimist vajalik teostada: - ventilatsiooni uuringud, kaardistus, puhastus komplektsed tööd, millega antakse vajalik info ja dokumentatsioon kogu maja ventilatsiooni kohta. Tuvastatakse kõik probleemid ja iseärasused, mida tuleb arvestada ventilatsiooni projekteerimisel ja ehituses Teenust toetab ka KREDEX! Eraldi tellitavad tööd: - puhastamine ventilatsioonilõõride ja kanalite puhastamine nii katuselt korterini kui ka korterist. Samuti võimalik peale puhastust tellida ventilatsioonikanalite desinfitseermine - videouuringud pakume videouuringuid spetsiaalse kaameraga, et tuvastada võimalikud probleemid ventilatsioonis - õhuhulkade mõõtmine korteri väljatõmbe (sissepuhke) õhuhulkade mõõtmised. Tänu mõõtmisele on võimalik tuvastada, kas korteri ventilatsioon toimib õigesti - värske õhu ehk fresh klappide müük ja paigaldus müüme ja paigaldame nii seinale kui ka aknaraamile paigaldatavaid klappe

Enne puhastust

Peale puhastust

Teostame töid nii loomuliku- kui ka sundventilatsiooniga korterelamutele Mõistlikud hinnad ja kvaliteetsed teenused!

Aero Grupp OÜ

Tel: +372 517 8821

Pakume teenuseid üle Eesti!

Lisainfo: www.aerogrupp.ee

Mõned FAKTID soojustamisest 1. fakt

ineraalvill kujutab endast hüdrofobiseeritud ja standardi EN 13162 nõuetele vastavatest ning sideainega kaetud kiududest konstruktsiooni. Absorbeerumise (niiskusimavuse) parameetrid on mineraalkivivillal ja mineraalklaasvillal ühesugused ega sõltu materjali tihedusest, küll aga kasutatava toote liigist

Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil valmistatud tooted pööningulagede soojustamiseks on hüdrofobiseeritud.

А) Helineelduvus

Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil valmistatud mineraalvillast tooted omandavad oma nimipaksuse pärast lahtipakkimist ja säilitavad selle kogu kasutamisperioodi vältel. Nad ei kuiva, ei kahane ega muuda oma omadusi ka muutuvate niiskusetingimuste korral.

4. fakt

Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvillaga (plaadid nii sarikate vahel kui ka all), moodustab ühtlase ideaalsete soojusomadustega pinna.

7. fakt

ööningulae akustika näitajad on järgmised: а) helineelduvustegur ja helineelduvusnäitaja – omadus, mis iseloomustab konkreetset klaavilltoodet; b) heliisolatsioon – omadus, mis iseloomustab kogu hooneelementi (näiteks vaheseina, kaldkatust vms).

cose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pikad elastsed kiud ei lase plaadikihtidel üksteisest eralduda. Kiududevaheliste paralleelja punktühenduste spetsiaalselt konstrueeritud süsteem annab plaatidele kordumatu elastsuse. Plaatidele vajutamine ei avalda plaadi konstruktsioonile ja elastsusele mingisugust mõju.

Seda, kuidas konkreetne materjal heli neelab, väljendab helineelduvustegur α. Helineelduvusteguri väärtus kõigub nullist (0), mis tähendab heli täielikku tagasipeegeldamist, üheni (1,0), mis tähendab heli täielikku neeldumist. Vastavalt väärtusele αw määratakse toodete helineelduvuse klassid.

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga

Firma KI naturaalsest mineraalkiust Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud tooted kuuluvad kaldkatustele mõeldud tüüppaksuse, st üle 80 mm paksuse materjalikihi puhul kõrgeimasse heliisolatsiooniklassi A. Klaasvilla pikad peenikesed kiud neelavad hästi energiat ning muudavad helilained läbi kiudude kõikumise väikeseks energiakoguseks

Kivivill Helineelduvustegurite võrdlus.

8. fakt

6. fakt Kivivill (vasakul). Klaasvill Ecose® tehnoloogiaia (paremal)

cose®-tehnoloogia alusel valmistatav naturaalne mineraalklaasvill koosneb pikkadest ülielastsetest kiududest, mis pärast väljasirutumist haagivad ennast nn mikrokidadega ehituskonstruktsiooni külge. Plaadid liibuvad tihedalt konstruktsiooni vastu, jätmata vähimaidki pilusid või mittehermeetilisi kohti.

2. fakt

äiksem tihedus ja suurem kokkusurutus – see on Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraalklaasvilla eelis, mis tagab järgmised eelised:

• annab tootele suurema mahulisuse ja võimaldab ühte pakendisse paigutada rohkem materjali; • muudab toote kergemaks; • vähendab veokist käsitsi kasutuskohta toimetatava materjali mahtu 30…40%; • võimaldab sama materjalimahu kohaletoimetamiseks teha vähem autovedusid. • väiksem koormus katusekonstruktsioonile; • väiksem koormus töötajatele soojustusmaterjali paigaldamise käigus; • vähem CO2 eraldumist tootmise ja vedamise ajal ehk toodangu väiksem kumulatiivne energia, mis annab tootele parema keskkonnakaitse alase hinde. Toode sobib suurepäraselt keskkonnasõbralikel objektidel kasutamiseks.

3. fakt

oojustusmaterjali süttivust iseloomustab tuletundlikkusklass. Nii mineraalklaasvillal kui ka mineraalkivivillal on parim ja kõrgeim tuletundlikkusklass A1, mis tähendab, et need materjalid ei sütti, ei tekita suitsu ega eralda põlevaid tilku. Kõik KI mineraalklaasvillast tooted kuuluvad järgmistesse klassidesse: • А1 – ei soodusta tule levikut ega põhjusta tule süttimist; • s1 – ei tekita suitsu; • d0 – ei eralda põlevaid tilku.

Knauf Insulation Aleksandr Solonintšik Market Development Coordinator Estonia tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com

B) Heliisolatsioon Mitmetes pädevates laboratooriumides (nt Ehitustehnika instituudi ITB ning Tehnika- ja katseehitusinstituudi TZUS laborid) läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et selliste konstruktsioonide nagu kaldkatus või vahesein ehitamiseks kasutatud mineraalkiu liik ei avalda olulist mõju saadud heliisolatsiooniteguri väärtusele Rw. Ühe ja sama konstruktsiooni võrdlemisel, mis ühel juhul oli kaetud mineraalklaasvillaga (tihedus 12…17 kg/m³) ja teisel juhul mineraalkivivillaga (tihedus 35…60 kg/m³), selgus, et teguri väärtuste maksimaalne vahe oli alla 2 detsibelli.

cose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalne mineraalklaasvill on optimeeritud ergonoomiline materjal, mille tootmisel on kasutatud kõige tänapäevasemaid tehnoloogilisi saavutusi mineraalklaasvilla tootmise vallas. Erilisel moel paigutatud kiud, kiududevaheliste paralleelja punktühenduste spetsiaalselt loodud süsteem ning klaaskiudude spetsiaalselt valitud pikkus annavad materjalile keskmisest parema seotuse. Tänu sellele saame pärast klaasvilla paigaldamist sarikate vahele ja alla ühetaolise sooja katusepinna.

Klaasvill Ecose® Tehnoloogiaga

Karkasskonstruktsioonides (nt kaldkatused või tubade vaheseinad) kasutatava MATERJALI TIHEDUS EI OLE HELIISOLATSIOONI (Rw) SEISUKOHAST OLULINE.

5. fakt

oote püsimine sarikate vahel sõltub konstruktsioonist ja klaasvilla kiudude asendist konstruktsiooni sees, samuti kiudude asendist pärast toote paigaldamist. Pärast sarikate vahele paigutamist haakub firma Knauf Insulation naturaalne Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraalklaasvill tänu materjali ainulaadsele painduvusele ja elastsusele plaadiservadel olevate mikrokidadega tihedalt sarikate külge. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pikad ja paindlikud kiud aitavad kaasa plaatide ainulaadsele sobivusele ehituskonstruktsiooniga. Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalsest mineraalklaasvillast plaadid ei kahane kogu kasutamisaja jooksul ja taastavad oma endise kuju isegi pärast tugevat vajutust (näiteks saapaga peale astumist). Katus, mis on soojustatud kahes kihis paigaldatud

Kivivill Praod mineraalkivivilla paigaldamisel Ühtlane pind Ecose® tehnoloogi a alusel valmistatud mineraalklaasvillas t plaadi kokkupuutekohas puitpinnaga Ecose® puitkonstruktsioonid