Korteriühistute leht

Korteri체histute leht Korteri체histute lehe toimetas ja kujundas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projekti juht: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@lehed.ee, tel 680 8212 | Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@lehed.ee

Mai 2015

Korteriühistute leht

2

M a a l r i t ö ö d

Korteriühistute leht

3

Minu, sinu ja meie raha Püüd olla seaduskuulekas kodanik võib päädida hoopis majaelanike halvakspanuga.

Vilve Torn

R

iine Sarapuu elab Mustamäel viiekorruselises paneelelamus, kus on asutatud ka igati tegus korteriühistu. Riine ostis korteri pangalaenuga kümmekond aastat tagasi ja selle täieliku tasumiseni on veel mõned aastad.

Möödunud aasta suvel alustati Riine kodumaja renoveerimist ja naine oli väga rahul, et hoone soojustatakse ning välja vahetatakse ka trepikoja vanad aknad.

Siiski ei saanud Riine kortermaja renoveerimise üle südamest rõõmustada, kui selgus, et kõige suuremat peavalu tekitava vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist ühistu siiski veel rahapuudusel ette ei võta. „Olen tualetis ja köögis esinenud veelekete puhul juba kaks korda oma panga kindlustusseltsi veekahjudest teavitanud ja mõlemal korral hüvitati kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju,” räägib Riine. Oma korteris pole naine põhjalikku remonti julgenud ette võtta just sel põhjusel, et

vee- ja kanalisatsioonitorustiku renoveerimine ootab ees.

Möödunud suvel märkas Riine magamistoas sisseehitatud riidekapi tagumises seinas väikeseid musti täppe, kuid ei osanud toona midagi tõsist karta. Vana maja, jahe suvi, ju niiskust palju, lohutas ta ennast.

Tegelikku probleemi tõsidust tajus Riine hilissügisel, kui riidekapist hakkas levima hallitusele iseloomulikku lõhna.

Nii kraamiski ta ühel päeval padjad, tekid ülemiselt riiulilt alla ja sai šoki – need hallitasid. Kapi tagumisse otsa laotud voodilinad, käterätid jm kraam samuti. Kui riiulid olid viimseni tühjaks tõstetud, nägi Riine tegelikku olukorda – magamistoa sein oli ülevalt kuni põrandani märg, hallitas ja kobrutas.

Olukorra tõsidus ehmatas Riinet ja ta küsis põhjust KÜ juhatuse liikmelt. „Ilmselt on veekahjustused tekkinud pikema aja jooksul, sest magamistoa ja trepikoja vahel asuva sademeveepüstiku torustik lekib,” kõlas vastus. Samas kinnitati talle, et probleemist ollakse teadlikud ja kohe võetakse ette sademeveepüstikute vahetus. Ent Riine ei saanud-tohtinud käed rüpes istuma jääda ning võttis kohe ühendust oma kindlustusseltsiga. Kindlustusseltsi volitatud esindaja tuli kohale ja koostas

Foto: Shutterstock

kahjutoimiku. Oma selgituse lisas juurde ka korteriühistu juhatuse esimees. Paar päeva hiljem sai Riine kindlustusseltsilt hüvitise jaotuse vastavalt kindlustuslepingule ning see maksti välja.

Asjatu meelepaha Ka ks näda lat pä rast hüv itise välja maksmist sai Riine e-kirja, milles üks KÜ juhatuse liige teatas solvunud toonil, et kindlustusselts on esitanud tagasinõude korteriühistule.

Põhjuseks lekkiv hoone sademeveepüstik. Ja seega pole korteriühistu täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust.

Ridade vahelt luges naine välja ka meelepaha, justkui kannataks ühistu nüüd tema süül.

Naine ei mõistnud sapise tooni põhjust, otsis välja kodukindlustuse poliisi ja luges selle sõna sõnalt uuesti läbi. Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask ütleb, et antud juhtumi puhul käitus Riine õigesti. „Klient peab panka teavitama igast k indlustusjuhtumist, mis on toimunud laenu tagava varaga. Kuni laenu täieliku tasumiseni on see kohustuslik ja sellele viitab ka laenulepingu tüüptingimuste punkt nr 9.4.2,” selgitab Siilivask. Millistel juhtudel saab aga kindlustusselts korteriühistule tagasinõude esi-

Kindlustusselts saab korteriühistule tagasinõude esitada juhul, kui kahju on tekkinud kaasomandi eseme rikke tagajärjel ning kindlustusandja on tõendanud korteriühistu poolse kaasomandi eseme korrashoiukohustuse rikkumise. tada? Siilivask selgitab, et seda saab teha siis, kui kahju on tekkinud kaasomandi eseme rikke tagajärjel ning kindlustusandja on tõendanud korteriühistu poolse kaasomandi eseme korrashoiukohustuse rikkumise.

Juhul, kui korteriühistu poolset korrashoiukohustuse rikkumist ei ole võimalik tõendada, vastutavad kahju tekkimise eest kõik korteriomanikud. „Esitasime möödunud aastal 30 tagasinõuet KÜde vastu, mis teeb 0,5% kõikidest kodu-

kahjudest. Sagedamini esitatavad nõuded korteriühistutele on hoone üldkanalisatsioonisüsteemi lekkimisest tulenevad kahjunõuded, hoone tarbeveesüsteemi lekkimisest tulenevad kahjunõuded ja läbi hoone konstruktsioonide tunginud sademeveest tulenevad kahjunõuded,” ütleb Siilivask.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss kinnitab, et kõige sagedasemad on veekahjud. Ka nemad esitasid möödunud aastal KÜde vastu

ligikaudu 30 nõuet, kuid sageli jääb see kindlustusseltside vaheliseks asjaajamiseks, sest ühistul on vastutuskindlustus mõnes teises kindlustusseltsis. „Korteriühistud on küll teadlikumad, kuid korteriomanikud pole tihtipeale nõus sõlmima korteriühistule kindlustust (vastutuskindlustust), sest leiavad, et seda pole vaja. Argumentideks on asjaolu, et korteriomanikel endil on kindlustus ning üüriarve läheb suuremaks,” lisab Porss.

Korteriühistute leht

4

Kinnisvara ostmisest – müüdid ja tegelikkus Järjest suurenevad nõuded hoonete energiasäästlikkusele ja sisekliimale püstitavad kinnisvara ostjatele ja omanikele üha keerulisemaid ülesandeid, tegemaks majanduslikult ratsionaalseid ja põhjendatud otsuseid.

Foto: Toomas Volmer

Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant

U

ute nõuetega kaasnevad täiendavad kulutused moodsate kütte- ja ventilatsioonisüsteemide väljaehitamisele, hoonete soojustamisele ning remondile, mis kaalutletult toimetades teenivad tehtud kulutused peatselt tagasi.

Põhjamaisele laiuskraadile omaselt on meie kliima ja ilm heitlik. Pikad talvekuud ja lühikesed, kuid üha palavamad suved teevad aasta keskmiseks õhutemperatuuriks +5 °C ja keskmine suhteline õhuniiskus küünib 80% juurde. Liikudes õuest tuppa, tunneb normaalse sisekliima ära igaüks, kes viibib ruumis, mille temperatuur nii suvel kui ka talvel on 20–23 °C, õhuniiskus 40–60%, puudub tuuletõmme ja kus värske õhu tagab soojustagastusega sundventilatsioon.

Kuidas need näitajad mõjutavad tänast korteri- või majaostjat, milline on hoonete tegelik olukord – kas meie korterite,

elamute ehitustehniline seisukord on tänapäevastele energiasäästu ja sisekliima nõuetele vastav?

Levinud müüdid On levinud müüt, et niinimetatud mägede korterid on justkui soodsa hinnaga müügihitid, kuid enamasti ei oma paljud sarnaste korterite ostjad ülevaadet nende tehnilisest seisukorrast ning tuleviku remondi- ja hooldusega kaasnevatest kuludest.

Suhteliselt odava müügihinnaga korterid, mis on nõukaajal projekteeritud ja ehitatud, on probleeme tekitavate külmasildadega. Tänapäevasest energiasäästu soovist tingitud vähendatud küttega kaasnevad sarnaselt projekteeritud majades liigniiskuse ja hallituse probleemid, halb sisekliima ja nüüdisaegsete korterelamutega võrreldes kaasnevad ebamõistlikult suured küttekulud. Kõige eelnevaga seonduvalt suurenevad

On levinud müüt, et niinimetatud mägede korterid on justkui soodsa hinnaga müügihitid, kuid enamasti ei oma paljud ostjad ülevaadet nende tehnilisest seisukorrast. terviseriskid ja korteriomanike nõrga ühistegevuse korral ka pikaajalise majanduskava puudumine – oht korterelamu kiirele amortiseerumisele. Mis tundub esmapilgul odav, ei ole põhjalikul kaalumisel seda mitte.

Müüt number kaks – renoveeritud kortermaja ei vaja enam tulevikus korrapärast ülevaatust, remonti ega hooldust. Tegelikkuses võib ka äsja renoveeritud kortermajades korteri ostmine ilma selle tehnilisest seisukorrast ülevaadet omamata tuua ootamatuid ehk siis varjatud puuduste kõrvaldamisega seotud lisakulusid.

Ebapiisav ventilatsioon, niiskus

korteris ja hoone konstruktsioonides, tasakaalustamata küttesüsteem, tervisele kahjulik hallitus on vaid mõned näited võimalikest probleemidest.

Ka uues hoones võib olla probleeme Müüt number kolm – uued, äsja ehitatud kortermajad tagavad ostjale tänapäevaste nõuetele vastava sisekliima ja tulevikus madalad remondi- ning hoolduskulud. Kui esimeste probleemide ilmnedes teostatakse tehnilise seisukorra hindamine, siis ootustele mittevastavate tulemuste selgudes keeldutakse asjatundjaid uskumast – kuidas

saavad äsjavalminud hoone vajaminevad remondikulud ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Põhjuseks kiire kasumisooviga kinnisvaraarendajate kokkuhoid ja sellest tulenevad projekteerimis- ja ehitusvead, ebasobivate materjalide ja tehnoloogiate kasutamine.

Müüt number neli – korteri või eramu ostuotsuse tegemiseks piisab selle müüja suusõnalisest kirjeldusest või ehitusspetsialistist sõbra soovitustest. Tegeliku olukorra kaardistamiseks ja fikseerimiseks tuleks kasutada erapooletu asjatundja koostatud kirjalikku tehnilise seisukorra hindamise raportit. Pädev kin-

nisvara seisukorra hindaja ka vastutab teostatud ülevaatuse ja antud hinnangute eest.

Müüt number viis – tänagi renoveerimata kortermajade elanike sõnul on nendes elatud aastakümneid ja keegi ei ole siiani halva sisekliima üle kurtnud.

Selle müüdi uskujad ei tunne reeglina hoonete ehitustehnilisi probleeme, mis kaasnevad näiteks korteri akende vahetuse või hooldamata ventilatsiooniga.

Eeltoodud müüdid ja tegelikkus pole omased ainuüksi meie laiuskraadile, vaid ka meist põhja pool – Põhjamaades.

Alles hiljuti mõistis Helsingi teise astme kohus ühelt korteriühistult heauskse korteriostja kasuks välja üle saja tuhande euro niiskuskahjustusega 99 m 2 korteri remondi- ja kohtukulusid, millest ühistu kindlustus kattis vaid neljandiku. Kõrgema astme kohus ei võtnud asja enam menetlusse ja jättis teise astme kohtu otsuse jõusse.

Meie soov läheneda Põhjamaade elustandarditele ja kinnisvara ostjate ning omanike teadlikkuse kasv aitab prognoosida lähiaastatel toimuvaid arenguid. Kinnisvara ost on tihti elu tähtsaim investeering, mida tasub hoolega kaaluda ja vajadusel kaasata otsustusprotsessi erapooletu ning selleks vajaminevat koolitust omav asjatundja.

Kortermajad korda uue põlvkonna materjaliga Eesti turul pakutakse kortermajadele mitmesuguseid energiasäästulahendusi. Kuumad suved, tormised sügised ja lumised talved seavad aga kasutatavatele ehitus- ja kattematerjalidele kõrged nõudmised.

Kaks Tartu ettevõtet on ulatanud kortermajadele oma abikäe, et muuta neid energiasäästlikumaks taskukohaste uue põlvkonna materjalidega. „OÜ Entigrena on paneelivuukide hermetiseerimise ja ventilatsiooniavade puurimisega tegutsenud Eestis 12 aastat. Eelmisest aastast kasutusele võetud termovärv (Climateshield ja Termoshield) ei ole soojustusmaterjal, vaid soojust tagastavate omadustega,” räägib ettevõtte juhataja Aivar Grünthal.

Teostame • Üldehitustöid • fassaade/katuseid • tänavakivide paigaldust •

KÜSI PAKKUMIST! Rekmar Ehitused OÜ Tel 5813 4565, info@rekmar.ee, www.rekmar.ee

Akfix Baltic OÜ on toonud turule uue põlvkonna polükarbamiidi, millele pakutakse kuni 75 aastast garantiid. See kattematerjal on teistest omasarnastest pretsedenditult parimate näitajatega. Polükarbamiid sobib Eesti kliimas ideaalselt hüdroisolatsiooniks, korrosioonikaitseks, struktuuritugevdajaks ja katusekatte materjaliks. „Põhjanaabrite juures Soomes on polükarbamiid kiirelt poolehoidjaid võitmas, Rootsis aga juba kindla turupositsiooniga,” sõnab Akfix Baltic OÜ tegevjuht Mart Suurkask. Materjalitootja esindajana suudab ettevõte pakkuda teenust taskukohase hinna ja kindla kvaliteediga. Firma loodab, et ka Eesti on uuendusteks ehitusmaastikul valmis.

Aivar Grünthal Entigrena OÜ juhatuse esimees Entigrena oü Tel 50 39 585 www.vuugid.eu

Akfix Baltic oü Tel 55 00 234 www.akfix.ee

Korteriühistute leht

5

Foto: Shutterstock

Ühistu tulu kuulub ühistule, mitte tema liikmetele Korteriühistu üldkoosolek peab otsustama, kas kogutud reservidest tohib raha laenata, kellele ja mis tingimustel.

Signe Kalberg

K

orteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomanike ühiste huvide esindamiseks ja korteriomandi esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade majandamiseks loodud mittetulundusühing. „Korteriühistu loomise eesmärgiks ei ole finantsteenuste osutamine, vaid ühise hoone ja maatüki majandamine,” ütleb vandeadvokaat Alan Biin. Mis aga saab siis, kui korteriühistu liige palub endale rentida korteriühistu omanduses olevaid tööriistu või seadmeid ning kas korteriühistu võiks anda oma liikmele laenu?

„Ma ei näe probleemi selles, kui korteriühistu laenutab oma liikmele näiteks muruniitjat nädalavahetuseks. Juhul, kui seda tehakse tasu eest, mis on enam-vähem turutingimustele vastav (võib olla turutingimustest soodsam, aga ei tohi olla ühistule kahjulik), siis selline tegevus on lubatav,” selgitab Biin. Loomulikult on taolise tegevuse eelduseks üldkoosoleku otsus.

Biini sõnul peab üldkoosolek otsustama, kas taoline ühistule kuuluvate tööriistade või seadmete laenutamine ühistu liikmetele on lubatav ning mis tingimustel see peab toimuma.

Kindlasti on vaja meeles pidada, et taoline laenutamine ei saa toimuda ainult juhatuse või mõne üksiku töötaja otsuse alusel.

Juhul kui korteriühistul on kogunenud eraldi fondi raha, mida ta hetkel ei kasuta, ja ühistu liikmed leiavad, et see oleks vajalik teenima panna näiteks raha välja laenates, siis on taolise tegevuse jaoks samuti vaja eelnevalt üldkoosoleku otsust. Üldkoosolekul peavad

liikmed otsustama, kas kogutud reservidest tohib raha laenata, kui palju, kellele ja mis tingimustel. „Tähelepanuta ei saa jätta ka olukorda, et oma liikmele laenu andmisel võib tekkida ühistule maksukohustus, kui laenu antakse turutingimustest oluliselt soodsamalt,” märgib Biin. Ta rõhutab veel kord, et korteriühistu eesmärk ei ole tegeleda laenu andmisega ja see ei tohiks olla eesmärk omaette.

Kui aga siiski ühistu liikmed peavad võimalikuks laenata reservis olevat raha välja oma liikmetele, ei tohi seda teha juhatus oma äranägemise järgi.

Tulu ei jagata liikmetele Kuna korteriühistu eesmärk on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, siis advokaat Kaupo Kase sõnul hõlmab see endas näiteks nii ühiskasutuses olevate ruumide kütmise korraldamist kui ka maja katuse korrashoidu. Lisaks eel-

Kui ehitise või maatüki mõtteliste osade valitsemisel on tekkinud korteriühistule tulu, siis ei ole liikmetel õigus seda rahaliselt välja nõuda. toodule on korteriühistul liikmete nõusoleku korral võimalik välja üürida liikmete kaasomandisse kuuluvat vara ja seda ka üldkoosoleku nõusolekul müüa.

Mida teha aga tehingutest saadud tuluga? Korteriühistu va litseb va ra, mis k uu lub korteriühistu liikmete kaasomandisse. „Sellest lähtuvalt võib esmapilgul tunduda, et ka sellise kaasomandisse kuuluva vara müümisest või väljaüürimisest saadud raha peaks jaotama kaasomanike vahel.

Nimelt näeb asjaõigusseadus ette kaasomandist saadud tulu jaotamise kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele,” selgitab Kask.

Kuid antud juhul sellist

käsitlust õigeks pidada ei saa, sest korteriühistu loomisel on korteriomanikud loobunud teatud õigustest, millega on jäetud ehitise ja maatüki mõtteliste osade valitsemine korteriühistule. „Mittetulundusühingute seaduse § 1 lg 2 kohaselt võib mittetulundusühing u tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Seega ei või mittetulundusühing jaotada kasumit oma liikmete vahel,” ütleb Kask. Järelikult, kui ehitise või maatüki mõtteliste osade valitsemisel on tekkinud korteriühistule tulu, siis ei ole korteriühistu liikmetel õigus seda rahaliselt välja nõuda.

Saadud raha on siiski või-

malik kasutada korteriühistu eesmärkide täitmiseks, nagu näiteks maja katuse parandamiseks või maja soojustamiseks. Maja parendamisest tekib kasu kõigile ühistu liikmetele ja suureneda võib ka korteriomandite väärtus. Raha kasutamise otstarbe ei otsusta mitte korteriühistu juhatus, vaid üldkoosolek. Selle läbi on tagatud ka korteriühistu raha kasutamine ühistu liikmetele kõige sobivamal viisil.

Eeltoodust lähtuvalt ei ole korteriühistul õigus teha väljamakseid ühistu liikmetele, kuid saadud raha on korteriühistu üldkoosoleku otsusega võimalik siiski kasutada kõikide kaasomanike huvides.

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Korteri체histute leht

6

KORRASHOIUVAHENDID KOJU JA KONTORISSE Veerenni 15, Tallinn tel. 606 0082

www.koduprofessor.ee Korteri체histutele soodustus kuni Jaanip채evani 10%!

Korteriühistute leht

7

Foto: Shutterstock

Nutikas majandamine säästab korteriomanike raha Kortermaja korrashoiu ja majandamise eest vastutavad selle omanikud, kes teevad seda igapäevaselt ise või usaldavad selleks vastava koolituse ja väljaõppe saanud asjatundjaid.

Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant

K

ogu meie elamufondist on üle 95% eraomandis ja enamasti kasutavad neid eluasemeid omanikud ise.

Mujal Euroopas moodustavad omanike enda kasutuses olevad eluasemed keskmiselt vaid 60%, ülejäänu on üürielamufond.

Selline omanike enda kasutuses olevate eluruumide suur osakaal ja tänapäevaste üürimajade vähesus esitab peamiselt just rekonstrueerimist vajavate kortermajade majandamisele mitmeid väljakutseid. Neist üks keerulisemaid on suunata erineva sotsiaalse ja majandusliku taustaga korteriomanikke ühiste eesmärkide poole.

Paljusid korrastamata korterelamute elanikest ei veena asjatundjate suusõnalised või mõningatel juhtudel hiina keelt meenutavate kirjalike rapor-

tite kinnitused, et läbimõeldult rekonstrueeritud kortermaja tagab energiasäästliku, tervisliku ja mugava elukeskkonna.

Selleks, et liikuda püstitatud eesmärkideni, tuleb alustada kinnisvara seisukorra hindamisest ja selle põhjal valmiva kirjaliku raporti tutvustamisest korteriomanikele.

Kinnisvara tehnilise seisukorra hindamise raport Miks k innisvaraomanikud peaksid oma vara seisukorda hindama? Kinnisvara ehitustehnilise seisukorra hindamine on korteri, maja või hoone osade ja tehnosüsteemide seisukorra, remondivajaduste hindamine ja reeglitepärane protokollimine.

Seisukorra hindamist teostatakse enamasti grupitööna, kuhu

kuuluvad eritööde (küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon), elektri- ja ehitusala asjatundjad.

Tehnilise seisukorra hindamise eesmärk on ehitise korrashoiu planeerimiseks või korteri ja maja ostmiseks vajaminevate algandmete hankimine ja olemasoleva seisukorra kaardistamine – saamaks ülevaadet sellest, mis toimub hoone pealispinna taga. Tehniline hindamine võimaldab koostada kinnisvara pikaajalise korrashoiuplaani ( pikaajalise majanduskava ), mis võrreldes pealiskaudsetel hinnangutel põhineva või n-ö jooksva majandamisega säästab 25–30% korteri- ja majaomanike kulusid.

Seisukorra hindamise järel koostatakse kirjalik raport.

Raporti põhjal peab ka isik, kellel ei ole ehitusalast koolitust, saama ülevaate ehitise või korteri seisukorrast. Raportist peab ilmnema avastatud puuduste ja kahjustuste tähendus, mõju ja tõsiduse aste konstruktsioonidele, inimeste tervisele ja muudele ohtudele hinnatavas hoones elamisel. Raportis mainitakse ka riskid, mis kaasnevad juhul, kui puudused jäetakse kõrvaldamata.

Kahjustuste põhjuste osas võetakse seisukoht vaid siis, kui põhjus on üheselt seletatav ja sellele on selged viited olemas.

Muudel juhtudel tuleb soovitada lisaselgitusi või uuringuid, mille põhjendused tuleb samuti fikseerida raportis.

Kinnisvara tehnilise seisukorra hindaja ja vastutus Kinnisvara tehnilise seisukorra hindajal on põhjalikud teadmised erinevatel ajaperioodidel kasutusel olnud ehitustavadest, konstruktiivsetest lahendustest, materjalidest ja nende omadustest ning käitumisest erinevates olukordades. Hindaja on teadlik ehitistes esinevatest kahjustustest ja nende tekkemehhanismidest, ehitusfüüsikast ja eriti konstruktsioonide niiskus- ja soojustehnilisest käitumisest.

Pädev hindaja täiendab ennast pidevalt, tal on pikaajaline praktiline kogemus uusehitusest ja renoveerimisest, eri aegadel ehitatud hoonetest.

Hindaja vastutab objektil tehtud ja raportisse kantud avastuste paikapidavuse ja õigsuse ning tähelepanekute põhjal

Kinnisvara ehitustehnilise seisukorra hindamine on korteri, maja või hoone osade ja tehnosüsteemide seisukorra, remondivajaduste hindamine ja reeglitepärane protokollimine. tehtud otsuste, tõlgenduste ja soovituste eest. Praktiseerival tehnilise seisukorra hindajal on olemas vastutuskindlustus.

Korteri- ja majaomanikel omakorda ei tasu uuemaid energiasäästu ja sisekliima nõudeid peljata, nii nagu me enamasti ei karda oma perearsti, vee- ja elektrimüüjat ning oma eluaseme korrashoiuks investeeritava raha hankimist.

Raha mõistlik kasutamine, finantseerimis- ja nõustamisteenuse kaasamine on samasugune teenus nagu harjumuspärane vee ja elektri ostmine, mille puudumine meie ela-

mist märgatavalt odavamaks, paremaks ja mugavamaks ei tee, pigem vastupidi. Nii nagu me räägime perearstile oma tervisemuredest, kuulab, jälgib ja uurib hoone tehnilise seisukorra hindaja hoonete ja korterite tervisemuresid.

Nutikaks ja säästlikuks kinnisvaraomanikuks olemine eeldab tehnilise seisukorra hindamise põhjal pikaajalise majanduskava koostamist ja hoone tuleviku majanduskuludest tervikpildi omamist, pärast mida on õigete otsuste tegemine vaid iga korteri- ja majaomaniku kätes.