Korteriühistute leht Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@ekspressmeedia.ee, tel 680 8212
Knauf Insulation tõi turule uue välisseintele mõeldud elastse ja tulekindla ökovilla Knauf Insulation tõi Eestis turule uue keskkonnasõbraliku ja suurepärase soojusisoleerivusega klaaskiududest mineraalvilla Naturboard 035, mis on mõeldud kasutamiseks soojus- ja heliisolatsioonina ventileeritava fassaadiga seinakonstruktsioonides, kihilistes seintes, kerghallides ning muinsusobjektide restaureerimisel. Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskus on esimene objekt Eestis, mille ehitamisel kasutatakse Knauf Insulationi uut fassaadivilla. Objekti projektijuht Heikki Haljasmets Juuru Ehitus OÜ-st kiidab villa: „Knaufi Insulationi uus vill on väga elastne ega muuda kuju nagu mõned teised villad, mis juba pakist võttes murenevad. Töömehed kiidavad villa naturaalsust: kui mõne tootja villa pannes kiheled õhtu otsa üle keha, siis selle puhul ei juhtu ka siis midagi, kui villapaneelist palja käega haarad. Oleme oma meestega Naturboard 035-e tegelikult varem paari Soome objektil paigaldanud, mulje jäi väga hea ning kiitsime valikut. Kui rääkida villa ehituslikest näitajatest, on need samuti väga head, nii et ühegi halba sõna ei oska küll öelda.“ Uudne mineraalvill on valmistatud loodusest ammutatud ja/või ümbertöödeldud toormaterjalidest, mille looduslikel koostisosadel põhinevad kiud on ühendatud biotehnoloogia abil. ECOSE® Technology tehnoloogia abil valmistatud mineraalvill on loomulikku pruuni värvi ning selle tootmisel ei kasutata formaldehüüdi, naftat, fenoole, akrülaate, kunstlikke värvaineid ega pleegiteid. Erinevalt tavapärasest mineraalvillast parandab see ruumiõhu kvaliteeti. „Tegemist on A1 tuleohutusklassi kuuluva mineraalklaasvillaga, mille näitaja on sama kui kivivilladel. Vill laseb läbi veeauru, mis on väga oluline omadus, et niiskus ei jääks villa sisse ega ajaks maja hallitama. Lisaks on villa eeliseks selle väga hea kujupüsivus, mis teeb paigalduse mugavaks ja kiireks, sest villa ei pudene, rebene ega lagune ei lõigates ega paigaldades,“ kirjeldab Knaufi Insulationi Eesti müügijuht Aleksandr Solonintsik. Ta lisab, et Knauf Insulationi uut villa hindavad kõrgelt lisaks ehitajatele ka moodul- ja palkmajade valmistajad, kuna see tolmab kordades vähem kui endised ning mitmete teiste tootjate klaasvillad. Villa eelisteks on ka väga hea soojusisolatsiooni- ja heliomadused ning suur mahutihedus. Naturboard 035 on mõeldud kasutamisel kõikjal väisseintes, põrandates, kaldkatustes ja katustes. Villa soojusjuhtivustegur λD on 0,035 W/mK. Materjali võib kasutada ka horisontaal ja vertikaal konstruktsioonides soojus- ja heliisolatsioonina, mis on paigaldatud korrusevaheliste vahelagede talade vahele. Knauf Insulationil on standarditele ISO 9001:2008, EN ISO 14001:2004 ja OHSAS 18001:2007 vastavad ühtse kvaliteedihalduse sertifikaadid. Knauf Insulation Aleksandr Solonintšik Market Development Coordinator Estonia tel 503 9278 e-post: aleksandr.solonintsik@knaufinsulation.com
SEPTEMBER 2015
Korteriühistute leht
2
Kauneima kortermaja tiitel tuli tugeva üksmeele toel
Foto: KÜ Lillenurk
Konkursivõidu pälvinud maja ees peatuvad alatasa sõidukid ja jalakäijad ning välgatavad fotoaparaadid. Vilve Torn
E
esti korteriühistute liidu ja MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus koostöös valiti sel suvel juba seitsmendat korda kõige kaunimat korterelamut. Eesti kodukaunistamise ühenduse juhatuse liige ja sekretär Kristiina Baumeister selgitab, et konkurss „Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi „Eesti kaunis kodu” erikategooria. „Konkurss sai alguse kodukaunista misliikumise patrooni, vabariigi presidendi pöördumisest 24. aug ust i l 2008, kui Toomas Hendrik Ilvese kodukaunistamise aasta
KÜ Lillenurk: maja ees jääb silma lillepeenar ja purskkaev. lõpetamisel muret tundis, miks võitjate hulgas nii vähe kortermaju on,” avab Baumeister konkursi tagamaid. Kõikide objektide juures hinnatakse maja ja hoovi kokkusobivust, hoolsust, maitsekust. Kas tehtud on natuke rohkem kui miinimum, kas aiakujundus kõnetab olijaid ja külalisi, kas aias/krundil/piirkonnas on tore olla? Korteriühistute puhul on oluliseks lisateguriks kogukondlik koostöö. Võitja valikuga tahetakse märku anda, et see kaunis kodu on eeskujuks ja inspiratsiooniks ka teistele. Sel aastal laekus kauneima kortermaja konkursile kuus
kandidaati ja võitjaks valiti KÜ Lillenurk Pärnus. Võitja sa ab kodu k au n ist a m isl i ikumise patroonilt, vabariigi presidendilt autasu. Lisaks tunnustab võitjat Eesti korteriühistute liit. Kristiina Baumeister ja korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi julgustavad kõiki kauneid kortermaju järgmisel aastal konkursil osalema (ei pea olema korteriühistu), sest Toomas Hendrik Ilvese sõnul võiksid just kortermajad ning põldudele ehitatud uusrajoonid olla enam ja enam aktiivsemad kodukaunistamise liikumises.
Foto: KÜ LIllenurk
KÜ Lillenurk: tagaaed on privaatne pool, kus enamik majaelanikke tihti ühiselt koos aega veedab.
Korteriühistute leht
3 Kauneim kortermaja ja teised tublid Pärnus, Tallinna mnt 65 asuva elamu (KÜ Lillenurk) rahvas usub õigustatult, et nende kodu on Tallinna poolt linna sisse sõites esimene vaatamisväärsus turistidele ja imetlusobjekt kohalikele. Nelja viimase aastaga on maja soojustatudkrohvitud. Tugevas üksmeeles vahetati katus, ehitati uued kõnniteed ning platsid. Et kolme korteri elanikud elavad välismaal, tähistavad maja esiküljele heisatud lipud kõiki seal elavaid (või korterit omavaid) rahvusi. Loomulikult panustatakse üksmeelselt ka purskkaevuga kaunistatud aeda, mis iga aastaga majahaldjas Mare Ennoki käe all aina ilusamaks muutub. Tänavu kauneima kortermaja konkursile esitatud kuue kandidaadi seast valiti just nemad võitjaks. Valgamaal, Otepää vallas Sihva külas asuva kortermaja (KÜ Vokker) elanikud on väga rõõmsad ja samas uhked, et saavad elada nii kaunis keskkonnas. Majal on uus männiokkaroheline trapetslainega terasplekkkatus. Küttekulu vähendamiseks soojustati katusealune ning vahetati välja keldri- ja korteriaknaid. Elanike koostöövalmidust kinnitab seegi, et vajaminevaid töid tehakse sõbralikult ühiskondlikus korras. Harjumaal, Anija vallas Ülejõe külas asuv korterelamu (KÜ Mööblimaja) renoveeriti 2012. aastal. Elamule paigaldati maa-
küte + õhktagastusküte, soojustati seinad ja katus ning vahetati aknad. Pärast ehitustöid korrastati ka maja ümbrus. Et rõõmuküllases hoones elavad aastakümneid samad korteriomanikud, on inimestel tekkinud tõeline omanikutunne. Võrumaal, Lasva külas Palo tee 22 asuv elamu (KÜ Ants) renoveeriti 2013. aastal. Renoveerimise eestvedajateks olid majaelanikud Piret Kahre ja Marianne Hermann. Tragide naiste ja korteriühistu esimehe eestvõttel toimub ka korrapärane majaümbruse planeerimine- haljastamine. Pärnus, Nikolai 18 asuv vana hruštšovka (KÜ Nikolai 18) harmoneerub pärast renoveerimist kogu vanalinna keskkonnas teiste keskajal ehitatud majadega ja ilmestab kogu piirkonna ümbrust. Välisfassaadi kujundamisel kaasati appi üleeestilise praktikaga Tallinna arhitekt Jan Skolimowski, kes pakkus välja värvilahendused, lisas ilukarniisid ja soliidsed tammepuust välisuksed. Pärnus, Uus-Sauga 8a asuv elumaja (KÜ Uus-Sauga 8a) ehitati 1960. aastal. Hoone soojustati pangalaenu toel, kuid paraku enne KredExi pakutud soodustusi. Kaheksa korteriga elamu uhkuseks on neli lillepeenart, kus varakevadest hilissügiseni õitsevad lilled ja roosid. Aias leidub arvukalt ka ilupuid ja põõsaid, mille keskel tunnevad end ühtviisi hästi nii vanad kui ka noored.
Foto: KÜ Ants
KÜ Ants Lasva külas Võrumaal. Foto: KÜ Vokker
Foto: KÜ Nikolai 18
KÜ Nikolai 18 Pärnus.
KÜ Vokker Sihva külas Valgamaal. Foto: KÜ Mööblimaja
KÜ Uus-Sauga 8a Pärnus.
Foto: KÜ Uus-Sauga 8a
KÜ Mööblimaja Ülejõe külas Harjumaal.
Korteriühistute leht
4
Mis liigub, see kulub ja vajab hooldust Foto: Otis
Eesti Otis AS teostab liftide tehnilisest seisukorrast ja kasutustingimustest sõltuvat paindlikku hooldusteenust juba üle 20 aasta.
L
iftide toimivus ja turvalisus eeldab reeglipärast, regulaarset ja asjatundlikku hooldust. Selleks on vaja asjatundlikku hooldusmeeskonda, kes hooldab lifte ja annab lisaks tehnilisele kontrollile lifti valdajale varakult teada vajalikest remonditöödest. Ohutus ja töökindlus on olnud Otises kõige tõsisema tähelepanu all alates sellest ajast, mil Elisha Otis leiutas lifti 1852. aastal. Otis on maailmas juhtiv liftide ja eskalaatorite tootja, paigaldaja ning hooldaja juba rohkem kui 150 aastat. Liftide hooldustegevused võib jagada rea ktiivseks ja ennetavaks hoolduseks. Reaktiivne hooldus on kõige tavalisem olukord, kus tegeletakse n-ö tulekahju kustutamisega – reageeritakse seiskunud liftile remondiga. Korrastamine võetakse ette pärast tõrke esinemist ja selline remont tekitab alati häireid ning ebameeldivusi igapäevakasutajatele. Ennetava hoolduse puhul toimub lifti seadmete perioo-
diline hooldamine. See sisaldab endas igapäevaseid tegevusi: mehaanikud kontrollivad, puhastavad, määrivad ja reguleerivad seadmeid vastavalt juhistele ning ettenähtud intervallidele. Hoolduse käigus kontrollitakse ka lifti põhiliste ohutusseadmete toimivust. Ennetatava hoolduse käigus hinnatakse ka seadmete kulumist, et teha seadme valdajale ettepanekud ennetava remondi (täiendav seadistus, osade vahetus jne) teostamiseks. Ennetav hooldus koos ennetava remondiga tagab lifti kõige parema töökindluse pikemaks ajaks ja võimaldab valdajal paremini kavandada kulutusi liftile.
Mis on hooldamatuse tagajärjed Kui mõelda hoolduse vajalikkusele, siis peaks alustama kõigepealt hooldamatuse tagajärgedest ehk mis saab siis, kui lasta asjadel kulgeda omasoodu. Ka asjatundmatule on selge, et hooldamata lift on ohtlik. Kui
rahvatarkus ütleb: „Õnnetus ei hüüa tulles!”, siis sama hoiatus kehtib ka siin – sõltuvalt rikke iseloomust võib see olla ohuks nii lifti kasutajale kui ka ümbritsevale keskkonnale. Loomulikult on ettenägematuid tegureid, mis mängivad rolli tõrgete esinemisel, kuid hooldusega on võimalik rikete tekkeohtu vähendada. Lisaks eeltoodule tuleb meeles pidada sedagi, et hooldamata lifti kasutusEESTI OTIS AS-I aeg lüheneb. Seadmed on TEGEVUSALAD: mõeldud töötama kindla• liftide tehnohooldus tel režiimidel ja tingimus• liftide remont tel. Igasugune kõrvalekalle • liftide moderniseerimine sellest (kulumine, vananenud õli, mustus) võib lõp• uute liftide paigaldus peda lifti tõrkega. Eest i Ot i s on a a staid tegelenud ennetava hoolduse arendamisega, OTISLINE® 601 1001 et pakkuda oma klienti• Otis vastab kõnedele 24 dele teenust, mis tagab tundi päevas, 365 päeva seadmete pikaajalise ja aastas väheste tõrgetega töö. • Professionaalne vastus igaSelleks on firma välja tööle kõnele kogenud töötaja tanud oma hooldatavate poolt seadmete andmebaasi, • Kogu Eestit hõlmav keskus kuhu koguda seadmeid tagab asjatundliku vastuse puudutav tehniline infor• Kiire reageerimine igale matsioon nii rikete kui kliendi küsimusele ka teostatud remontide kohta, mis võima ldab analüüsida teie seadmete tehnilist seisukorda. Lift vajab perioodilist hooldamist eelkõige ohutuse pärast.
LIFTI UUENDAMINE Eesti Otis AS pakub lifti moderniseerimise paketti (9 peatust, 320 kg), mis sisaldab selle peaajami, kogu elektrisüsteemi, ukseajami, kiiruspiiraja, nuppude ja muude sinna juurde kuuluvate detailide vahetust soodsa hinna ja kõrge kvaliteediga. Moderniseerimine parandab mitte ainult lifti turvalisust, töövõimet ja väljanägemist, vaid tõstab ka kinnisvara väärtust. Mikroprotsessor-tehnoloogia muudab lifti omadusi. Lifti kasutajale tähendab see väiksemat ooteaega, sõidumugavust ning usaldatavuse tõusu. Lifti moderniseerimine annab: • meeldiva liftisõidu kogemuse • müra vähenemise • nergiasäästu kuni 69% • liftikabiini täpse peatumise • uste sujuva ja ohutu toimimise • turvalisuse kasvu • töökindluse kasvu NB! Pärast lifti moderniseerimist tehnohooldus ja avariiteenus kogu garantiiaja jooksul tasuta.
Numberfonolukk xVoice – igapäevase tegevuse moodne lahendus
M
ugav ja ohutu sissepääs majja on meie igapäevane vajadus. Me märkame seadmeid, mida oleme harjunud kasutama, alles siis, kui nendega tekivad probleemid. Fonoluku kasutamine on saanud sama tavaliseks nagu mobiiltelefoni kasutamine – me ei kujuta ilma selleta oma elu ettegi. Fonoluku peamiseks ülesandeks on välisukse avamine nende jaoks, kellel on võti või ukse avamine korterist. Seetõttu võib mõnikord suur hulk fonoluku võimalusi, nagu näiteks helina meloodia valik või targa maja funktsioonid, kasutuseta jääda. Tekib küsimus, kas tasub kulutada raha sellele, mida Te ei kasuta. Vastus peitub selles, et peame aru saama, mida meil tõesti vaja on. Näiteks videokaamera fonolukus ei ole sugugi üleliigne omadus. Kui korterisse lisada mitte ainult fonoluku telefonitoru, vaid ka fonoluku telefonitoru koos monitoriga, siis tekib võimalus näha kõiki sissetulejaid enne ukse avamist. Tänapäeva videokaameratel on küllaltki kõrge pildik va liteet, nii et vajadusel võib jälgida maja ees
Printech
toimuvat reaalajas või ka salvestada, ühendades fonoluku vastuvõtjaga. Digitaalne fonolukk xVoice on mõeldud nii audio- ja videoside organiseerimiseks Teie korterelamu sees kui ka korterelamusse juurdepääsu kontrollimise organiseerimiseks; lisaks võib selle lisada objekti videojälgimissüsteemile. Fonoluku xVoice omadused, mis annavad Teile eelise võrreldes teiste sarnaste toodetega: • paneel on valmistatud roostevabast terasest; • suur numbripaneel; • klahvide valgustus vastavalt ruumi valgustatusele; • tolmu- ja niiskusekindel numbripaneel; • luku kaitse lühiste eest, juhuslike ülekirjutamiste ja elektromagnetiliste segajate eest. Lisaks sellele on Teil alati võimalus tellida suurendatud ülaosaga paneel, näiteks eelmise fonoluku jälje katmiseks seinal või uksel. (Täpsemalt www.xvoice.ee) Fonoluku xVoice paigaldamiseks ei ole vaja vahetada maja juba olemasolevat fonolukusüsteemi. Piisab juhtimispaneeli
Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!
vahetamisest! Kõiki juhtmeid, kaableid, telefonitorusid võib uuendatud süsteemis kasutada. Veel üks fonoluku xVoice eriline omadus – nüüd on teil võimalus teha oma maja tänapäevaseks. Kas tasub järjekordselt vana fonolukku remontida? Võib-olla on mõistlikum vahetada vana fonoluku paneel moodsa xVoice’i vastu? Lisateave http://www.fono.ee info@fono.ee
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
Korteriühistute leht
5
Isegi tavaline kirjakast võib ühistus tõusta suureks teemaks Foto: Erakogu
Kojukandefirmad on kimpus postkastide leidmise ja nendeni pääsemisega, sest korteriühistu pole vaevunud postkastindusega tegelema. Agne Narusk
E
lanike postkastid kortermajas polegi nii lihtne ja selge teema, kui esmapilgul tundub. Aeg on kaasa toonud elanike uued soovid ning postika ndef irmade täpsed nõuded. Vahel need põrkuvad: näiteks siis, kui kandefirma on seadnud posti kättesaamise tingimuseks kindlate mõõtmetega lukustatud kirjakasti olemasolu, mille sisemusele pääseb ligi üksnes kasti omanik ja/või adressaat. Väikesed, kuni kümne korteriga majad on läinud seda teed, et meisterdavad välisuksele nn postipilu ning jagavad koridori kukkuvad lehed-kirjad elanike vahel ise ära. Seda põhjusel, et ei peaks postiljonile majavõtit
Korterinumbriga tähistatud postkasti peaksid ajalehed ning ajakirjad kokku murdmata mahtuma. andma, pidades seda liigseks turvariskiks.
Lahendusel head ja halvad küljed „Kui korteriühistu soov on saada posti ühisesse postkasti ja selleks on vastavad tingimused loodud, siis mingit vastuolu ühegi seaduse või korraga ei ole,” ütleb Eesti Posti kandevõrkude üksuse juht Arthur Raichmann ja lisab, et sellise ühispostkasti puhul on jaotus elanike vastutusel. Pelgulinna elanik Elo meenutab aega, kui nende ühispostkastiga majast hakkas pidevalt kaduma värviline kilepakendis lasteajakiri, kuigi muu jäi alles.
POSTILJONI SOOVID KORTERIÜHISTULE • Postkasti peaksid ajalehed ning ajakirjad kokku murdmata mahtuma. • Postkastil peab olema (õige) nähtav korterinumber. • Ärge olge kurjad, kui talvel külmaga postiljonile antud magnetvõti ei tööta või elektrikatkestuse tõttu fonolukk ei tööta. • Pimedas ei näe tööd teha isegi postiljon. Sättige välisukse kohale või koridori töötav valgusti. • Igal aastal juhtub tööõnnetusi libeduse tõttu. Läbimatu hang enne postkasti on pigem eramajade teema, kuid lund rookida ja libedusetõrjet võiksid teha ka kortermajade elanikud. • Pole mõtet hurjutada kirjakandjaid, kui postkast on lukustamata või uksepilust sisse lastud saadetis läheb kaduma majas. • Postkasti peavad endale muretsema ka kortermajades tegutsevad juuksuritöökojad, keldripoed jms, sest postiljoni visiidi ajal on tavaliselt need veel suletud.
Allikad: Express Post, Eesti Post
Ei aidanud seegi, kui vastutulelik kirjakandja sellele suurelt korteri numbri peale joonistas (mida ta ei pea tegema). Pärast kurnavat ja tulemusteta detektiivitööd otsustas Elo paigaldada majaesikusse omaenda isikliku lukustatud postkasti. Kuid ilmnes uus probleem. „Selliseid erandeid kirjakandja ei tee,” kinnitab Raichmann postiljoni protesti õigsust, kes keeldus ühe elaniku pärast majavõtit vastu võtmast ja talle eraldi postitamast. Ta soovitab kortermajade elanikel omavahel kokku leppida, milline on nende jaoks sobivaim lahendus. Elo katsed jõuda ühistuga kokkuleppele, et kõik korterid saaksid seinale oma kinnised postkastid ja postiljon majavõtme, nurjusid. Ühispostkastiga harjunud ja üksteist hästi tundvad elanikud ei võtnud uuselaniku muret tõsiselt. „Uskumatu, et selline lihtne asi nagu kirjakast võib tekitada nii palju vaidlusi ja tõusta ühistu koosolekul peamiseks kuumaks teemaks,” muigab Elo. „Aga nii see on: kired möllavad selle ümber tänaseni ja vähemusel ehk minul tuleb lihtsalt leppida ja ajakirjanduse tellimine lõpetada.”
Kelle oma ja miks nii väike? Eesti Posti kõrval teeb kojukannet ka näiteks Express Post, mis toimetab kohale enamiku Eestis ilmuvaid ajalehti-ajakirju.
Paraku on inimesed harjunud, et postiljon on piirkonnas ikka üks ja ainus. „Ühistu viib tavaliselt uue võtme Omnivale (ehk Eesti Postile) ja arvab, et sellega on kõik lahendatud. Meie peame oma lehekandja jaoks võtit taga ajama küll ühistu, küll elanike (tellijate) kaudu,” räägib Express Posti Harju-Tallinna piirkonnajuht Pille Tang. „Viimaks siiski võtme saame, aga ajakulu on tohutu. Väga harva, kui uus võti meile ise kontorisse tuuakse, ikka tuleb sellele järele sõita.” Samas on neidki korrusmajade arendajaid, kes toovad võtme enne, kui maja üldse valmis on. Osa ühistuid nõuab aga võtme eest raha. Express Posti vastus on sellisel juhul, et ühistu võib elanike postkastid ka väljapoole välisust paigaldada, selgitab Tang. Näiteks uksepiluna või igale korterile eraldi ja siis pole kojukandjatel võtit vajagi. Seega on ühine postipilu majauksel ka Express Posti poolt tunnustatud kirjakasti vorm, kui see vastab nõutud mõõtmetele ja on ehitatud kaitsega tuule, vihma ja mööduja ahne käe eest. Valdavalt väikeste kortermajade probleem on Tangi kogemustel ka mitu erinevat postituskohta koridoris – igaühel oma nurga taga, isikliku korteriukse juures. Tarbetut ajakulu tähendab seegi, kui kortermaja elanikele on paigaldatud eramajade postkastid – igaüks eraldi klapiga.
Korteriühistute leht
7
Foto: Shutterstock
Majanduskulude võlg on korteriühistute tuline probleem Võlgnikuga tegelemisega ei maksa viivitada, tõdeb korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Aga enne, kui juhatus tõttab ühistu poolt esitatud arved maksmata jätnud elaniku vastu kohtusse hagi esitama, võiks esimese asjana võlgnikuga läbirääkimisi pidada.
Kui võlglane pole nõus vabatahtlikult maksma või sõlmima notariaalset maksegraafikut, tuleb ühistul ette võtta kohtutee.
Kristiina Viiron
H
uv i, m i k s a r ved on tasumata, tuleks üles näidata juba üsna pea pärast maksetähtaja ületamist. „Läbirääkimisel saab teada võlanõude põhjuseid. Võib-olla on arve maksmata mõnel perekondlikul põhjusel või seetõttu, et tööandja ei ole palka õigel ajal üle kandnud,” viitab Mardi. Ta lisab, et lõviosa inimestest on siiski kohusetundlikud ning mõistavad, et kui nemad jätavad maksmata, maksab nende arve kinni keegi teine – korteriühistu ei saa soojatootjale või prügivedajale arvet tasumata jätta ning sel juhul tuleb raha võtta näiteks ühistu remondivõi reservfondist. See omakorda tähendab, et majas jääb mõni vajalik töö tegemata. Teisalt nendib Mardi, et on
vähe kortermaju, kus maksedistsipliin on sada protsenti korras. „Julgen väita, et majanduskulude võlglased on korteriühistute puhul kõige tulisem probleem. Suuremal või vähemal määral peab iga maja nendega kokku puutuma.”
Notariaalne leping Kui võlgnik on koostööaldis ja temaga saab maksete tasumises kokku leppida, on sel juhul mõist lik sõlmida k indlasti notariaalne leping. „Seda võimalust kasutatakse vähe, aga tark oleks notari juures sõlmida notariaalne maksegraafik, kuhu on võimalik lisada tingimus, et kui võlgnik oma kohustust ei täida, allub võlg kohesele sundtäitmisele,” selgitab Mardi. „See dokument
Viimased renoveeritud korterelamud:
Pronksi tn.11, Tallinn; Mereranna tee 4, Viimsi vald, Harjumaa; Kolga 64, Kuusalu vald, Harjumaa.
muutub võla tasumata jätmisel täitedokumendiks, millega saab otse kohtutäituri juurde minna.” Nii jääb ära asjatu aja- ja rahaline kulu, mis kaasneb võla sissenõudmisega kohtu kaudu. Muidugi eeldab notariaalse kokkuleppe sõlmimine võlgniku nõusolekut.
Lahendus kohtust Kui ühistu eelkirjeldatud viisidel võlgnikuga kuidagi kokkuleppele ei saa, on üks võimalus esitada kohtusse maksekäsu kiirmenetlus, mis võimaldab ilma kohtuistungita ja väiksemate kuludega võlgnikult raha sisse nõuda. Urmas Mardi sõnul maksab seda teed aga minna üksnes siis, kui võib eeldada, et võlgnik ei esita nõude kohta vastuväidet.
SINU PARTNER EHITUSES AASTAST 2002
• PEATÖÖVÕTT • PROJEKTIJUHTIMINE • KORTERELAMUTE RENOVEERIMINE • HOONE TEHNOSÜSTEEMIDE EHITUS JA HOOLDUS Tel +372 88 11 150 GSM: 52 33 491 e-post: info@kodaehitus.ee
www.kodaehitus.ee
Juhul kui ta seda teeb, arutatakse võlanõuet edasi tavalise hagimenetlusega ning ühistul tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu. Siis on otstarbekam võlanõuet kohe hagimenetluse korras esitada. Urmas Mardi nendib, et korteriühistute liidu klientide seas on selliseid, kus võlgnik ei suvatsegi enne maksta, kui asjale on kohtulik käik antud. „Ühe inimesega on olnud nii, et ta on neli korda maksnud võla ära alles maksekäsu kiirmenetluse korras,” toob Mardi näite. Lisaks võlale tuli tasuda inimesel ka kiirmenetluse kulud. „Eks võlgnik teab, kuidas maksmise protsessi pikendada, aga lõpuks on tal täitemenetlus kaelas ning siis tuleb võlasummast kordades suurem summa
tasuda, sel pole ju mõtet,” rõhutab Mardi, et ega võlglane maksmisest pääse.
Vastutus mõlemal Korteri võõrandamisel läheb majandamiskulude võlg üle uuele omanikule, st uus omanik vastutab võla eest solidaarselt vana omanikuga. „Seega endine omanik võlast ei vabane, vaid vastutab koos uuega,” selgitab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets. See, kas vana omaniku vastu on juba maksekäsu avaldus või hagi esitatud, tema ütlust mööda tähtsust ei oma. Kui korter võõrandatakse sel ajal, mil käimas on kohtulik menetlus, on ühistul Urmas Mardi sõnul õigus nõuda võla tasumist nii korteri uuelt kui ka vanalt omanikult – seda
saab ühistu ise otsustada. Küll ei saa Murumetsa väitel uuelt omanikult võla nõudmiseks kasutada kohtulahendit, mis on tehtud vana omaniku suhtes. „Kui uus omanik võlga vabatahtlikult ei maksa, tuleb tema vastu uuesti kohtusse pöörduda,” ütleb Murumets. Võlg ni kega tegeledes ei maksa ühistul unustada sedagi, et võlgniku kohustus aegub kolme aasta pärast. „Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõu muutub sissenõutavaks. Näiteks, kui tegemist on septembri arvega, mille maksmise tähtaeg on oktoobris, siis nõue aegub kolm aastat hiljem jaanuaris. Ehk siis selle aasta septembri võlg aegub 2019. aasta jaanuaris,” ütleb Mardi.
Korteriühistute leht
EKSPERT SOOVITAB: HOOLDUSKAVA Haldusmoodulisse sisestatakse kõik maja säilimiseks vajalikud regulaarsed tegevused ehk koostatakse hooldustööde kava. Tegevused on seotud kinnistu objektidega, mis vajavad eraldi tähelepanu. Detailsus on vabalt valitav. MAJANDUSKAVA Vastavalt seadusele tuleb igal aastal koostada majanduskava, mis kirjeldab aasta planeeritud kulud ja tulud. Majanduskava lisamisel võib sisestada tariifi ruutmeetri kohta kuus, kuu keskmise või aasta summa, mis jagatakse võrdsetes osades kuude lõikes. Iga kuu kohta saab lisada ka erineva summa või jätta lünga. Planeerimisel saab jälgida, kas rahavoog on summaarselt positiivne või negatiivne. Hiljem on jooksvalt näha tegelikud tulud ja kulud. HOOLDUSPÄEVIK Hoolduspäevikusse sisestatakse majas planeeritud või tehtud tööd. Töödel on neli olekut: plaanis, kinnitatud, tehtud ja tühistatud. Seega annab hoolduspäevik igal hetkel ülevaate planeeritud ja tehtud töödest objektide, teostajate ja vastutajate lõikes.
8
UUS TÖÖVAHEND KINNISVARA KORRASHOIU KORRALDAMISEKS Korteriomanikuna huvitab mind sageli, mida majas on tehtud ja millal on midagi kavas teha. Kord aastas üldkoosolekul antav ülevaade on hea, kuid kas poleks parem asjadega jooksvalt kursis olla ja silma hakanud probleemist kohe teavitada? Nüüd on selleks võimalus, sest veebitarkvara korteriyhistu.net täieneb kortermaja korrashoiu tegevuste korraldamiseks ja dokumenteerimiseks mõeldud haldusmooduliga. Kõigil on võimalik töövahendit kolm kuud tasuta kasutada.
Kõigile tasuta proovimiseks
Halduse töövahend on mõeldud kinnisvara korrashoiu tegevuste paremaks planeerimiseks, juhtimiseks ja neist ülevaate saamiseks ning nendega seotud tulude-kulude planeerimiseks ja jälgimiseks. Eesti Korteriühistute Liidu partnerina lähtusime tarkvara loomisel eelkõige korteriühistu vajadustest ja kehtivast kinnisvara korrashoiu standardist (EVS 807:2010). Konsulteerisime mitmete haldusvaldkonna asjatundjatega, rakendasime seniseid arenduskogemusi ja talupojamõistust. Korteriühistu juhatuse või kortermaja haldaja kohustuseks on tagada hooldus-, avarii- ja remonditööde teostamine ning majandustegevuseks piisavate vahendite planeerimine! Seadusega on kortermajale pandud kohustus koostada igal aastal majanduskava, teatud majadel korraldada elektrikäit jms. Uus tarkvara lahendab kohustusliku majanduskava loomise mure ja võimaldab lisaks võrrelda eelarvet jooksvalt tegelike tulude ja kuludega. Samuti on võimalik planeerida ning dokumenteerida haldus- ja hooldustegevusi nii, et ükski vajalik töö ei jääks õigel ajal tegemata ja tehtud töödest jääks jälg.
Aktiivne info jagamine ja suhtlus korteriomanikega!
Korteriomanikel on lisaks hoolduspäevikuga tutvumisele võimalus tõstatada probleeme ja jälgida nende lahendamist. Asjaosalisi teavitatakse ka e-maili vahendusel. Probleemile saavad lisada kommentaare kõik korteriomanikud. Vajadusel saab korteriomanik tõstatada privaatse probleemi. Juhatus või haldur peaks vaatama tõstatatud probleemid regulaarselt üle ja andma neile hinnangu - kas, millal ja kuidas nendega tegeletakse. Probleemi põhjal saab lisada hoolduspäevikusse töö. Töö tehtuks märkimine sulgeb ühtlasi selle aluseks olnud probleemi. Tööga seotud kulu kajastub hoolduspäevikus ja majanduskava tegelikes kuludes.
KUIDAS ALUSTADA? Näita korteriomanikele, mida kortermaja haldus tegelikult tähendab! Registreeru kasutajaks lehel www.korteriyhistu.net ja proovi ühistu juhi või haldurina oma käega järele. Planeeri uue aasta majanduskava või sisesta tagantjärele majas sel aastal tehtud tööd, et saada kokkuvõte aasta töödest. 1. Lisa objektid ja tegevused – vali standardobjektide seast majale vastavad, lisa puuduvad või kustuta üleliigsed; täpsusta, kui sageli tegevust peaks tegema ja millal viimati tehti. 2. Lisa lepingud – tegevuste seostamine lepinguga annab ülevaate, kes töid teostab. 3. Koosta majanduskava – sisesta olemasolev või genereeri tegevuste ja eelmise aasta kulude põhjal. 4. Genereeri tööd – teostamise intervalli ja viimase teostamise olemasolul luuakse automaatselt hoolduspäevikusse planeeritud tööd, lisa puuduvad tegemist vajavad tööd. 5. Käsitle probleeme – teavita korteriomanikke võimalusest tõstatada probleeme. Kui probleem ei vääri tegelemist, siis märgi see suletuks. Probleemi lahendamiseks lisa töö. Töö tehtuks märkimine sulgeb ühtlasi selle aluseks olnud probleemi.
Vaata lisaks: korteriyhistu.net/haldus