Korteriühistute leht Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osako nd. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee
VUUKIDE HERMETISEERIMINE VÄRVIMISTÖÖDE TEOSTAMINE TEEMANTPUURIMINE
Kui eelistad kvaliteeti Omame ligi 15 aastast kogemust vuukide hermetiseerimises ning meie diplomeeritud vuugispetsialistid kindlustavad asjatundliku töö ja eesmärgipärase lõpptulemuse. "USALDA AINULT SPETSIALISTE - Entigrena senine praktika näitab, et poolikud lahendused või ebakvaliteetselt tehtud vuugitööd tuleb varem või hiljem ümber teha. Ebakorrektselt vuugitud või üldsegi remontimata paneelivahed võivad põhjustada maja kiire lagunemise. Entigrena pakub järgnevaid teenuseid: - Vuukide hermetiseerimine (paneelmajad, uute hoonete deformatsioonivuugid) - Värvimistööde teostamine (fassaadivärvid ja termovärvid) - Teemantpuurimine ja ventilatsiooniklappide paigaldus Kõikidele meie töödele kehtib 5 aastane garantii! Konsultatsioonide ja hinnapakkumiste eest me raha ei küsi! Helista või kirjuta juba täna.
Juhataja tel. nr (+372) 5039 585 | info(at)entigrena.ee | www.entigrena.ee
MÄRTS 2016
Korteriühistute leht
2
Kortermaja ventilatsioonisüsteem kui peenhäälestatud kellavärk Kortermajade KredExi toetusmeetme üks olulisemaid ja tihti ka kõige keerulisemaid osi on kindlasti ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine.
V
älja on kujundatud optimaalsed lahendused õhujaotustorustikele (soojustuskihi alused antibakteriaalsed õhukanalid) ja ventilatsiooniseadmete paiknemiseks katustel, pööningutel või keldrites lähtuvalt iga objekti eripärast. Tihti jäetakse aga tagaplaanile üks tähtsamaid komponente: juhtimisautomaatika. Tänapäevased ventilatsiooniagregaadid registreerivad erinevaid signaale ja paraeetreid oma töö juhtimiseks ja energiakasutuse optimeerimiseks. Isegi kõige targemad ventilatsiooniagregaadid vajavad siiski objektipõhiselt häälestatud lõpptulemuse saavutamiseks järjepidevat monitooringut ja peenhäälestust. InteliVENT OÜ on kompleks-
InteliVENT OÜ on viimase 5 aasta jooksul rekonstrueerinud üle 150 kortermaja ventilatsioonisüsteemi. renoveerimisprojektide käigus Zehnder Comfosystemsi ventilatsiooni rekonstrueerimissüsteemi integreerituna koos Skytech OÜ-ga turule toonud mugava ja taskukohase distantsjuhtimissüsteemi. Süsteemi on positiivse tagasisidega katsetatud esimesel kuuel uue meetme ja Zehdner Comfosystemsi ventilatsioonilahendusega rekonstrueeritud kortermajal. Süsteem võimaldab ühistu volitatud liikmel või haldusfir-
mal veebi kaudu hoone ventilatsioonisüsteemi jälgida ja seadeid muuta. Eesmärk oli võimalikult kasutajasõbralik eestikeelne lahendus. Kogu infovahetus käib interneti kaudu ning eraldi on määratud hooldusfirma ja ühistu seadevolitused. Eraldi saab jälgida kalorifeeride energiakasutusi, energiatagastuse suhtarvu, sissepuhke, väljatõmbe, heitõhu ja välisõhu temperatuure, ventilaatorite rõhutakistusi, õhuvooluhulkasid ja palju muud.
InteliVENT OÜ on Zehnder Comfosystems ametlik esindaja Eestis.
Ühistule mõeldud kasutajaliidesest on võimalik hõlpsasti muuta hoone õhuvoolu intensiivsust ja valida suvise vabajahutuse režiimi rakendumist. Hooldusettevõttel on võimalik kviteerida süsteemi veateateid, muuta seadetemperatuure ja teisi seadistusi. Süsteem aitab eos aru saada filtrite mustumisest ning ennetab õigeaegselt rakendatud hooldustegevuse kaudu ventilaatorite kõrgendatud elektrienergia tarbimist.
Jälgides hoone siseõhu temperatuure on võimalik teha järeldusi ruumide üle- või alaköetavuse kohta. Mida moodsamaks ja energiaefektiivsemaks muutuvad ventilatsioonisüsteemid, seda suuremat kaalu ja majanduslikku säästu potentsiaali omandab süsteemide distantsjuhtimine ja monitooring.
Tõnis Klaas InteliVENT OÜ kütte- ja ventilatsiooniinsener
INTELIVENT OÜ
Kotkapoja 2a-6, Tallinn tel: 526 7749, 684 0937 www.intelivent.ee
Soodsalt ! Reguleeritavad lauad alates € 329,- * Vaata ajtooted.ee
AJ pakub parimaid sisustuslahendusi juba 40 aastat. Pikaajalised kogemused muudavad meid oma ala asjatundjateks. Meie valikus on üle 15 000 toote kontorisse, lattu, kooli ja tööstusele. Vaata ajtooted.ee * Pakkumine kehtib kuni 27.03.2016. Lisandub käibemaks.
ajtooted.ee
Korteriühistute leht
4
Hooldusraamatut tasub pidada, et hoida maja mälu
Maja hooldusraamatut võib pidada ka paberkandjal, kuid lihtsam on seda teha digiraamatuna.
“Hoone hooldusraamat on nagu maja mälu, kus on talletatud kõik majas toimunu ja toimuv,” ütleb kinnisvara haldustarkvara pakkuva ettevõtte Elkis Grupp OÜ juht Martti Vaidla.
M
aja hooldusraamatut saab pidada nii kirjalikult paberkandjal, digitaalselt Exceli programmis kui ka spetsiaalse tarkvara abil digiraamatuna. Viimatimärgitu on Vaidla sõnul kõige lihtsamini käsitletav: arhiveeritav, süstematiseeritav, vajalikud andmed on kiiresti leitavad, saabuvatest olulistest tähtaegadest annab süsteem aegsasti teada jms. Tegevused, mida hooldusraamatusse talletatakse või talletada saab, on Vaidla sõnul jaotatud üheksasse gruppi ning need vastavad Eesti standardile EVS 807:2010 “Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused”. “Need tegev used ong i hoone haldamise aluseks,” selgitab Vaidla. Halduritel – kelleks võib kortermaja puhul olla korteriühistu esimees või selleks spetsiaalselt palgatud inimene – on täpselt teada, milliseid töid on majas tehtud, milliseid tehakse ja milliseid on tarvis teha.
Talletab dokumendid ja juhendid
Vaidla sõnul võimaldab Elkise tarkvara hooldusraamatu andmebaasis hoida tehtud tööde ja soetatud seadmete kohta käivaid dokumente, kasutusja hooldusjuhendeid. Tänapäeval on need kõik olemas ka digitaalsel kujul ning on hooldusraamatust kiiresti vajalikul hetkel leitavad. “Kui korteriühistud hakkavad hoonet renoveerima, tasub kindlasti tööde tegijalt küsida dokumentatsiooni digitaalselt, et saaks need hooldusraamatusse lisada,” märgib Martti Vaidla. Samuti on hooldusraamatus võimalik kajastada kõiki kuluarveid ja koostada vajaliku töö või hallatava objekti jaoks eelarve. “Ka lepingud on võimalik hooldusraamatusse sisse kanda ning see võimaldab halduri eemaloleku ajal hoonega seotud inimestel vajadusel süsteemist vaadata, kellega on majal lepingud sõlmitud avariide likvideerimiseks või hooldustööde tege-
miseks,” selgitab Vaidla. Meelespea annab aegsasti ka teada, kui leping hakkab lõppema.
Tegevusplaan ja meelespea
Hooldustööde tegemiseks ja planeerimiseks saab koostada tegevuskava ehk töögraafiku, kuhu haldaja määrab vajalikud kavandatavad tegevused. Näiteks küttesüsteemide hooldus kaks korda aastas enne ja pärast kütteperioodi või peaveearvesti taatlemine iga kahe aasta järel – kui oodatav tähtaeg hakkab saabuma, tuletab tarkvara selle haldurile meelde. Samuti tuletab tarkvara meelde, kui mõnel seadmel hakkab garantiiaeg lõppema. Hooldusraamatu pidamine võimaldab Vaidla sõnul üles leida ka kitsaskohti hoone haldamisel – kui kuskile on remondiks kulunud planeeritust hoopis suurem summa, siis ehk on mõtet kulutada raha seadme (või selle osa) väljavahetamisele. “Hooldusraamatut tasub pidada, et hoida maja mälu,”
Foto: Shutterstock
nendib Vaidla, lisades, et kui see mälu talletatakse halduri (korteriühistu esimehe) märkmikus või Outlooki kalendris, siis tema vahetumisel algab ka hooldusraamatu pidamine algusest peale. “Digitaalses hooldusraamatus on aga jälg maas, millal midagi on tehtud,” viitab Vaidla. Seda muidugi eeldusel, et kõik tehtu kindlasti jooksvalt hooldusraamatusse talletatakse. Kui ehitataval hoonel hakkab hooldusraamatu koostamine peale juba projekteerimise faasis, siis olemasoleva puhul algab see hoone inventeerimisest: ruumid, tarindid (avatäited, trepid, tõusud, rõdud), seadmed, küttesüsteem, veevarustus jms. Eelkirjeldatud hoone haldamiseks vajalike lähteandmetega täidetud hooldusraamatu annab näiteks Elkis Grupp koos vajaliku installeeritud tarkvaraga selle kasutajale, korraldab koolituse tarkvara kasutamiseks ning edasi järgneb juba halduri töö – vajalike andmete sisestamine.
Kristiina Viiron
HOOLDUSRAAMATUSSE PANE KIRJA: • haldamine (majanduskavade koostamine, raamatupidamisteenuse korraldamine jms); • heakord (koristamine, prügivedu, majaümbruse korrashoid, lippude heiskamine, kahjuritõrje jms); • tehnosüsteemide hooldus (vee- ja kanalisatsioonitorud, küttesüsteemid jms); • remonttööd (riigihankega tehtavad suuremad ehitustööd); • omaniku kohustused (maamaks, riigilõiv, korteriühistu asutamine jms); • tarbimisteenused (gaas, vesi, elekter, andmeside jms); • tugiteenused (parkla, valveteenus jms); • arendus (näiteks remonditööd, mida tehakse maja remondifondi abil); • tulu (korteriühistutel seda tavaliselt pole, aga võib ka olla, kui ühistu teenib mingist tegevusest näiteks parklatasudest tulu).
HOOLDUSRAAMATUS SAAB KAJASTADA: Elkise hooldusraamatu infosüsteemi põhifunktsionaalsus on järgmine: süsteemi kasutajate haldamine, objekti põhiandmete pidamine, hooldusfirmade ja hoolduslepingute arvestus, hooldustööde planeerimine, hoolduse korraldamine ja registreerimine, hoolduspäeviku pidamine, mõõturite näidukäit, hooldusega seotud dokumendihaldus (andmebaasis hoidmine), kinnistu ja hoone pass, avariiolukordade juhendid, meelespea, hoolduskulude aruandlus, ruumikaart (seadmed, tegevused, viimistlus…), kasutamiste ja lepingute logi. Allikas: Elkis Grupp
Korteriühistute leht
6 Foto: Shutterstock
Vääramatu loodusjõu ees on ka kohus jõetu Kas ühistu peab kontrollima tema territooriumil olevate puude seisukorda, laskma lõigata pehkinud oksi? Vastus: jah. Korteriühistule kuuluva maja juures on suur puu. Inimene, kes pole selle maja elanik ega seega pole ka ühistu liige, parkis auto vaba platsi puudumisel puu alla. Sel ajal, kui ta oli külas, murdus puu küljest suur oks ja lõhkus ära autol esitiiva. Inimene tunneb huvi, kas tal on alust sellisel juhul esitada auto parandamiseks ühistule kahjutasu nõue? “Küsimustele vastamiseks peab selgitama teatud põhitõdesid. Üldjuhul ei kuulu elamu ja selle alune ning seda ümbritsev maa korteriühistule, vaid korteriomandite omanikele. Maa kaasomanikeks on korteriomanikud, mitte korteriühistu,” ütleb vandeadvokaat Alan Biin advokaadibüroost Biin & Biin. Kinnisasja moodustavad maa ja sellel asuvad ehitised, rajatised ning ka puud. Igale korte-
riomanikule kuulub reaalosana tema korter, s.t ainult omanikul on õigus seda korterit kasutada ning talle kuulub mõtteline osa ehitise üldkasutatavatest ruumidest ja mõtteline osa kõigest kinnistul asuvast, mis ei ole kellegi reaalosa. “Seega on elamut ümbritsevate puude omanikud kõik korterite omanikud mõttelistes osades ning nad peavad käituma heaperemehelikult, et need puud ei kujutaks ohtu ümbritsevale,” selgitab Biin. Heaperemehelik käitumine eeldab, et omanik(ud) kontrollivad kinnistul asuvate puude seisukorda ja hindavad, kas on vaja ette võtta abinõusid võimaliku kahju ärahoidmiseks. Juhul kui kahju on tekkinud, siis tuleb hinnata, kas kahju tekkis seetõttu, et omanik ei kõrvaldanud õigeaegselt ohtlikku puud või oli õnnetus tingitud
vee- ja soojusarvestite taatlusteenus vee- ja soojusarvesteid tuleb perioodiliselt taadelda. taatluskehtivusajad: veearvestid 5 aastat; külmaveearvestid 2 aastat (näitude alusel toimub vee-ettevõtja ja tema kliendi vaheline tehing), soojusarvestid 2 aastat. as Metrosert pakub: teenus sõltumatust ja usaldusväärsest tipptasemel taatluslaborist; suuremate partiide puhul erikokkulepped teenuse hinna ja tähtaja osas; veearvestite (nn korteriveearvestite) väiksemate koguste korral taatlus kiirtÖÖna. as Metrosert ei tegele arvestite demontaaži ja/või montaažiga. arvestite vastuvõtt ja täpsem info as Metrosert klienditeenindustest tallinn aadress Teaduspargi 8, 12618 Tallinn; telefon 681 4811, 681 4812; tallinn@metrosert.ee tartu aadress Riia 181C, 51014 Tartu; telefon 730 2930; tartu@metrosert.ee jÕHvi aadress Sompa 1A, 41533 Jõhvi; telefon 337 3060; johvi@metrosert.ee
www.metrosert.ee
vääramatu jõu (näiteks torm) tagajärjel. Võlaõigusseaduse § 1043 kohustab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi eeldatakse, et kahju on õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. “Kui omanik oli teadlik, et puu on mäda ja seeläbi ohtlik ümbritsevale, aga ei võtnud midagi ette kahju ärahoidmiseks (näiteks puu mahasaagimine, ohtlikule alale ligipääsu takistamine, ohust teavitavate märkide ülespanek vms), siis peab omanik tekkinud kahju terves ulatuses hüvitama,” ütleb Biin. Kui kahju tekkis selle tõttu, et täiesti terve puu murdus tormituule käes, siis see loetakse vääramatuks jõuks ning kinnisasja omanik sellise kahju eest ei vastuta. “Samuti võib sõltuvalt asjaoludest hinnata, kas kahju kan-
Kinnistu omanikul on hoolsuskohustus tema kinnisasjal asuvate puude suhtes nii, et need peavad vastu pidama ka keskmisest tugevamale tuulele. nataja on kahju tekkimises ise süüdi. Kui kannatanu pargib oma sõiduki puu alla haljasalale, mis ei ole mõeldud autode parkimiseks, siis tekkinud kahju korral võib kinnisasja omanik nõuda kahjuhüvitise vähendamist, sest sõiduki omanik on ise oma tegevusega suurendanud kahju tekkimise riski. Kui puu all oli autode parkimiseks mõeldud koht, siis kinnistu omanik vastutusest ei vabane, v.a vääramatu jõu korral,” lisab ta.
Korteriühistu ei kanna vastutust
Biini sõnul on üldlevinud väärarusaam, et tekkinud kahju eest vastutab korteriühistu, kelle ülesandeks on kortermaja ja selle ümbruse eest hoolitsemine. Kuid seadus sätestab üheselt, et vastutajaks on kinnisasja omanik. Mitme omanikuga kinnisasja puhul (näiteks
kortermajad) on vastutavateks ja sellest tulenevaks kahju hüvitamiseks kohustatud isikuteks kõik selle maja kaasomanikud (korteriomanikud). Esialgu võib kahjunõudest informeerida korteriühistut ja nõuda kohtuväliselt tekkinud kahju hüvitamist, aga kui pöördutakse kohtusse, siis kostjaks on korteriomanik(ud), mitte korteriühistu. “Seega võib kannat anu nõuda tekkinud kahju hüvitamist solidaarselt kõikidelt kaasomanikelt või valida nende hulgast ühe või mitu, kelle vastu ta oma nõude pöörab. Kui tekkinud kahju nõutakse välja ainult ühelt omanikult, võib ta peale kahju hüvitamist nõuda regressi korras hüvitatud kahju välja teistelt kaasomanikelt vastavalt nende kaasomandiosa suurusele,” selgitab Biin. Ta märgib, et advokaadibü-
roo praktikas on taoline olukord esinenud. “Meie klient oli esimene, kelle kohta riigikohus tegi sellises kaasuses otsuse. Lahendis nr 3-2-1-111-03 asus kohus seisukohale, et vääramatu jõud võib muu hulgas olla ka erakordne loodusjõud, mida isik ei saa mingilgi viisil mõjutada ning võimalikke tagajärgi ette näha. Kohtupraktika kohaselt ei ole iga torm automaatselt vääramatu jõud, vaid tuleb hinnata, kas kahju tekitaja sai kahju tekkimist ära hoida,” ütleb Biin. Seega on kinnistu omanikul hoolsuskohustus tema kinnisasjal asuvate puude ja ehitiste suhtes selliselt, et need peavad vastu pidama ka keskmisest tugevamale tuulele. Kohtupraktika järgi loetakse vääramatuks jõuks üksnes erakordselt tugevat tormi.
Signe Kalberg
Korteriühistute leht
7
Korteriühistud hoiavad töös kodulehte ja annavad välja ajalehte Väiksemad ühistud edastavad liikmetele infot Rohkem või vähem ainult liikmetele enamasti meili teel. Kuid üksnes veebikanalitega Enamik kodulehega ühistuid läbi ei ajad, sest pea igas ühistus on liikmeid, kes siiski oma elu nii avalikult ei internetti ei kasuta. Vana hea ukselt uksele käimine jaga. Isikuandmete varjamise kõrval kaitseb osa ühistuid kiion väikestes majades au sees endiselt.
P
ärnus Tulika 14 maja korteriühistul Roheline on oma koduleht juba üle kümne aasta. Seega ilmselt üks esimesi korteriühistute kodulehekülgi Eestis, pakub elamuhaldur ja korteriühistu juhatuse liige Kardo Laev. Ta ei eksi: alles viimasel ajal on kasvanud nende ühistute arv, kes ajavad asju oma kodulehe kaudu, kuid siiski saame hetkel rääkida vaid üksikutest kodulehtedest. Tulika 14 majas on sada korterit, elanikke kokku üle kahesaja. “Seda on raske hinnata, kui palju on neis, kes üldse kodulehte ei vaata, aga neid on kindlasti omajagu,” räägib Laev. “Üldiselt tuleb sellist infot, mis peab jõudma kõigi ühistuliikmeteni, ikka dubleerida, info läheb arvetele ja trepikoja stendidele.” Kodulehele riputab protokollid ja muud dokumendi-
failid üles kodulehe majutaja; teadete, kontaktide ja igasuguse jooksva info eest hoolitseb majahaldur Laev. Rohelise kodulehel on kõigile tutvumiseks näha korteriühistu juhatuse koosseis, nende sõnavõtud üldkoosolekul, majandusaasta aruanded aastast 2003. Vaevata saame teada, kes juhatuse liikmetest elab korteris nr 96, kuidas helistada raamatupidajale, kui suures summas ja mis aastani on ühistul pangalaen. Parooliga on kaitstud vaid kodulehe haldus. Kas selline infokanal kasu asemel pigem kahju ei too? Majahaldurile, kes ise logib sisse administraatorina, tuleb selline vaba juurdepääs kodulehele üllatusena: “Tegelikult peaks meil koduleht olema paroolidega kaitstud. Paroolid on olemas KÜ liikmetele esitatud arvetel.”
valt ka oma siseelu. Nii näiteks ei pääse paroolita ligi Tallinnas Herne 7 korteriühistu põhikirjale ja kodukorraeeskirjale, majarahva ühistegemistele ja fotogaleriile. Parooliga on kaitstud kõik see, kus võib leiduda liikmete isikuandmeid – majandamiskulud, lepingud, üldkoosolekute otsused, võlglased jms. Kel väljapoolt on vaja ühistuga ühendust võtta, leiab altservast kontaktandmed. “Esita” alt saab parooliga sisse minnes iga ühistuliige esitada juhatusele küsimusi ja edastada infot, teatada oma osalemisest/mitteosalemisest üldkoosolekul, esitada veenäitusid ja teha ettepanekuid. Iga kuu paneb juhatus kodulehele üles andmed elanike vee- ja elektritarbimise kohta, et oleks asjast majandusaasta lõikes ülevaade olemas, ning hoiab pilku peal jäätmemajandusel. Kõigist remondi- ja ehitustöödest antakse kodulehel ülevaade.
Kümne korteriga kahekorruselist palkmaja haldava kesklinna korteriühistu kodulehekülg annab oma hästi süstematiseeritud kasuliku info rohkusega silmad ette nii mõnelegi ettevõttele. Mustamäe tee 199 asuva üheksakorruselise, 144 korteriga maja korteriühistu Olev kaitseb parooliga ühistu dokumentide kõrval ka vaid ühistu liikmetele mõeldud virtuaalset teadetetahvlit. Samas näiteks fotosid parkimiskorrast maja hoovis saavad vaadata kõik huvilised üle maailma ja kui hästi suumida, näeb ära autonumbridki.
Oma ajaleht on suur haruldus
“Teie käes on “KÜ Pirni 6” esimene number,” teatas korteriühistu ajaleht 2008. aasta augustis. Ühistu esimees Heiki Koov pöördus elanike poole: “Ajalehe järgmise numbri vajaduse otsustate Teie! Kuigi on võimalik, et edaspidi kasutame info edastamiseks igakuise üüriarve tagakülge, ka infotahvlid on jäänud praktiliselt rakendamata. Andke teada,
Tere! Küte
See talv näit as meile kõig temperatuur ile, kui oluli liiga külm ja ne on uue kahe toru süst kelle ndada kütt esüsteemi eemiks ja siis legi liiga palav. Selline – pidevalt saab igaüks olukord on oli nii, tege ise oma tuba Meil oli selle des tempera likult lihtsalt lahendatav: et kellelegi tundus l teemal juba kort tuuri reguleer vaja on ehit töö maksum eelmine koo ida. ada küttetor eri usega kokk sole k ustik juttu . Üritan selle u saada. ks koosolekuks konkreetsem a lähteülesan de koos võim aliku
millest võiks veel kirjutada!” Et ilmunud on 15 ajalehenumbrit, võivad kõik ise järeldada, mida rahvas vastas. Ajalehte teeb esimees Koov isiklikult, eesti ja vene keeles. Maja 55 korterist tubli 40 on venekeelsete elanikega. Tõsi, viimase laseb mõnel vene emakeelega majaelanikul enne väljaprintimist üle lugeda. “Algul mõtlesingi, et on vaja leida lisaks stendidele ja elektrikapi seintele riputatavate teadete kõrvale mingid teised lahendused majaelanike informeerimiseks,” räägib Koov lehe ideest. “See on ju vana probleem, kuidas tädikesed räägivad, et ühistu juhid ainult varastavad. Kui info juhatuse tegemistest ei liigu ja otsused pole lahti kirjutatud, levivad paratamatult sellised jutud. Nii tuli mõte kõigest ajalehe vahendusel kirjutada. Arvan küll, et mind usaldatakse pal-
• Korteriühistu haldus ja hooldus • Soojusõlme tehnohooldus ja 24h avariiteenus • Raamatupidamisteenus • Trepikodade ja välisterritooriumi koristus • Kõrgtööteenused • Ventilatsioontorustiku ja seadmete sisepuhastus • Trepikodade akende pesu • Survepesuriga fassaadide pesu ja sambla eemaldus • Trepikodade seinte ja põrandate süvapesu • Keldrite puhastamine suurest prahist (koos konteineri rendiga), • Muru niitmine, vihmaveerennide puhastus ja grafiti eemaldamine. • Survepesuriga fassaadide pesu ja sambla eemaldus
Praegu ong i radiaator soo nii, et ühes toas või köögis jem kui kõrv on küttevesi juba mah altoas, sest alla tulles a jahtunu on temperatuur d. i suurem. Tub erinevus on alumistesRadiaatorite ade erinev tuntav ka neis temperatuur korterites on hästi vaheline sein korterites, kus köö gi ja suure on alles. toa
Võib-olla on vajalik ka selli ne kommen taar: Ma nii püü an, korterites lam et meil meie majas hea oleks, aga ikka ja jne, jne. Sell bipirne vahetada, tilku jälle ma saa vat kraani e eest muidug para n sõnu, stiilis „miks juhatuse i ollakse tänulikud. Aga ndanud, ka akent pes päris korralikult sõim ata. Olen teil nud, elektri nii kui on min esimees mitt koridori kap gi e midagi ei ist uuesti siss abistanud Hea näide tee, miks elan probleem, siis miks pea ise e lülita ikud peavad b hakata ja kee asjade korda ajamises ise kõik kord probleemi kirjeldus sisa nud a ajama jne“ ldama kütte täielikul ras aastavahetusel keld t on mõne kuu tagune . t kinni. Loo mulikult sain ris mingil arusaamatul olukord, kui keegi tark põhjusel esim pea mina jälle selle ese trepikoja otsustas ise kütet regu eest riielda. kõige vasa kpoolsemat leerima e korterite 1
juski just tänu ajalehele ja veebilehele. Neis ongi kogu info, mida majaelanik vaja.” Operatiivse info kandjana aastas korra või kaks ilmuv ajaleht arvesse ei lähe, nii ei kao stendid ja seinad ilmselt kuhugi, arvab Koov. Ka üksnes kodulehest ei piisa valdavalt vanemaealiste elanikega majas. Ilmselt vajadus nii või teisiti infot dubleerida ongi põhjus, miks koduleht on vaid vähestel korteriühistutel ja ajaleht on haruldus.
Agne Narusk
Korteriühistute leht
8
Ühistu ja mitme kinnisasja majandamine
K
orteriühistuseadus (KÜS) võimaldab asutada korteriühistu (KÜ) ühe või mitme kinnisasja majandamiseks. Uue, 1. jaanuaril 2018 kehtima hakkava korteriomandi- ja korteriühistuseadusega kaotati aga võimalus, et üks KÜ majandab mitmeid kinnisasju. Mis saab aastal 2018 nendest korteriühistutest, mis on sellele eelnenud ajal mitme kinnisasja majandamiseks juba asutatud? Nende tegevus võib senisel kujul jätkuda ka peale aastat 2018. 01.01.2016 jõustunud KÜS § 17 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud, kes on asutanud korteriühistu mitme kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ja majandamiseks, otsustada, et korteriühistu jätkab mitme kinnisasja valitsemist ja majandamist ka pärast korteriomandi- ning korteriühistuseaduse jõustumist. Üldkoosoleku protokoll, millest nähtub korteriomanike tahe olemasoleva KÜ kaudu mitme kinnisasja majandamist jätkata, peab olema notariaalselt tõestatud. Selleks kontrollib notar koosoleku otsustusvõimet, koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ja teovõimet. Notariaalselt tõestatud üldkoosoleku protokoll
Foto: Shutterstock
tuleb registripidajale esitada 2016. aasta 31. detsembriks. Kõnealuse otsuse saab vastuvõetuks lugeda siis, kui selle poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole selle kinnisasja kaasomandi osadest. Näiteks kui KÜ on moodustatud Kase 1 ja Kase 3 kinnistute majandamiseks, peab KÜ jätkamise otsuse poolt olema enamik Kase 1 omanikest ning neile peab kuuluma üle poole selle kinnisasja kaasomandist. Samad tingimused tuleb täita ka Kase 3 osas.
Kui mitme kinnisasja majandamiseks moodustatud KÜ liikmed ei võta va st u ot su st olemasoleva KÜ tegevuse jätkamise koht a , si is tekib alates 01.01.2018 igale kinnisasjale eraldi KÜ ja olem asolev K Ü loetakse
lõpetatuks. See ei tähenda siiski ühistu automaatset kustut amist reg istrist, vaid lõpetamisotsuse tegemist, millele järgneb olemasoleva, mitme kinnistu majandamiseks moodustatud KÜ likvideerimine. Likvideeritav KÜ rahuldab võlausaldajate nõuded ja annab enda vara üle uutele KÜ-dele.
Margus Saulep Eesti Korteriühistute Liidu jurist
Numberfonolukk xVoice – igapäevase tegevuse moodne lahendus
M
ugav ja ohutu sissepääs majja on meie igapäevane vajadus. Me märkame seadmeid, mida oleme harjunud kasutama, alles siis, kui nendega tekivad probleemid. Fonoluku kasutamine on saanud sama tavaliseks nagu mobiiltelefoni kasutamine – me ei kujuta ilma selleta oma elu ettegi. Fonoluku peamiseks ülesandeks on välisukse avamine nende jaoks, kellel on võti või ukse avamine korterist. Seetõttu võib mõnikord suur hulk fonoluku võimalusi, nagu näiteks helina meloodia valik või targa maja funktsioonid, kasutuseta jääda. Tekib küsimus, kas tasub kulutada raha sellele, mida Te ei kasuta. Vastus peitub selles, et peame aru saama, mida meil tõesti vaja on. Näiteks videokaamera fonolukus ei ole sugugi üleliigne omadus. Kui korterisse lisada mitte ainult fonoluku telefonitoru, vaid ka fonoluku telefonitoru koos monitoriga, siis tekib võimalus näha kõiki sissetulejaid enne ukse avamist. Tänapäeva videokaameratel on küllaltki kõrge pildikvaliteet, nii et vajadusel võib jälgida maja ees
toimuvat reaalajas või ka salvestada, ühendades fonoluku vastuvõtjaga. Digitaalne fonolukk xVoice on mõeldud nii audio- ja videoside organiseerimiseks Teie korterelamu sees kui ka korterelamusse juurdepääsu kontrollimise organiseerimiseks; lisaks võib selle lisada objekti videojälgimissüsteemile. Fonoluku xVoice omadused, mis annavad Teile eelise võrreldes teiste sarnaste toodetega: • paneel on valmistatud roostevabast terasest; • suur numbripaneel; • klahvide valgustus vastavalt ruumi valgustatusele; • tolmu- ja niiskusekindel numbripaneel; • luku kaitse lühiste eest, juhuslike ülekirjutamiste ja elektromagnetiliste segajate eest. Lisaks sellele on Teil alati võimalus tellida suurendatud ülaosaga paneel, näiteks eelmise fonoluku jälje katmiseks seinal või uksel. (Täpsemalt www.xvoice.ee) Fonoluku xVoice paigaldamiseks ei ole vaja vahetada maja juba olemasolevat fonolukusüs-
teemi. Piisab juhtimispaneeli vahetamisest! Kõiki juhtmeid, kaableid, telefonitorusid võib uuendatud süsteemis kasutada. Veel üks fonoluku xVoice eriline omadus – nüüd on teil võimalus teha oma maja tänapäevaseks. Kas tasub järjekordselt vana fonolukku remontida? Võib-olla on mõistlikum vahetada vana fonoluku paneel moodsa xVoice’i vastu? Lisateave http://www.fono.ee info@fono.ee