Korteriühistute leht LEHE KOOSTAS EKSPRESS MEEDIA ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE OSAKOND
M Ä R T S 2018
VÄHEM VINGU, ROHKEM ANDURIT
1. jaanuarist muutus vingugaasiandur kohustuslikuks eluruumides, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. Soovitatav on paigaldada vingugaasiandur ka ruumidesse, kus on mõni muu põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, pliit või kamin. Eesti Gaas pakub kvaliteetseid ja soodsaid Honeywell XC70 andureid, mis sobivad ka niisketesse ruumidesse, on tolmuja pritsmekindlad, varustatud eesti- ja venekeelse juhendiga ning mille patareid kestavad tervelt seitse aastat. Vingugaasiandur ei asenda suitsuandurit ega vastupidi! Lisainfo saad meie klienditeenindusest, telefonilt 636 2555 või klienditugi@gaas.ee / www.gaas.ee
Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Toimetaja Signe Kalberg signe.kalberg@ekspressmeedia.ee
Reklaamiprojektijuht Kätrin Murumets katrin.murumets@ekspressmeedia.ee
Keeletoimetaja Sigrid Sõrmus sigrid.sormus@ekspressmeedia.ee
Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
V7
Soodushind al 399.-
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
3
Naabri tulekahju puudutab kortermajas kõiki elanikke Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) korraldas koostöös päästeametiga mullu tuleohutusalase teavitusprojekti, et juhtida tähelepanu tuleõnnetustele korterelamutes ja tõsta korteriühistute juhtide teadlikkust nende õnnetuste ennetamise võimalustest.
Foto: päästeamet
Signe Kalberg
P
äästeameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool ütleb, et tegemist oli tuleohutuskampaaniaga, mida tehakse kord aastas. Varasemalt on olnud fookuses suitsuanduri kontrollimine, küttekehad, toas suitsetamine jne. Eraldi kortermajadele pööras päästeamet tähelepanu sellise kampaaniaga esimest korda.
Rõhk suitsuanduritele
Päästeameti tuleohutuskampaania kaasavaks tegevuseks oli üleskutse ühistutele, kontrollimaks oma maja korterites suitsuandurite olemasolu. Kui kõikidel elanikel andur olemas, siis sai korteriühistu end registreerida spetsiaalsel kampaanialehel. Kiirematele
paigaldatakse talve jooksul trepikodadesse spetsiaalse kujundusega infotahvel, tulekustuti ja kustutikapp. Peaauhind oli trepikoja seinamaaling, mille võitis loosi tahtel Türil asuv korteriühistu. “Huvi oli niivõrd suur, et esimese nädala lõpuks olid auhinnaks ettenähtud 100 kustutit juba omanikud leidnud, praeguseks on alustatud nende paigaldamist. Kõikidele registreerunud ühistutele saadeti tänukiri,” ütleb Kool. Lisaks ilmus kampaania ajal palju tuleohutusteemalisi artikleid, tehti intervjuusid ja videolugusid. Õpetati kasutama tulekustutit jne. Peamine oli aga selgitada, et kortermaja põleng on terve maja mure ja kortermajades toimub aina rohkem põlenguid – ka seal, kus seda
Türil asuv korteriühistu võitis loosi tahtel teavitusprojekti peaauhinnana trepikoja seinamaalingu.
oodata ei oska. Kodumasinad võivad olla tulekahju põhjuseks – öine pesupesemine on ohtlik komme. “Korteriühistute liit oli meile heaks partneriks, kes aitas kampaania üleskutset levitada ja teavitas oma liikmeid kortermajade trepikodade reidist. Tegime koostöös ka küsitluse – milliseid ohte kortermaja elanikud tajuvad,” märgib Kool. Kõige suuremad probleemid puudutavad elanike ükskõiksust – ei tajuta, et elatakse koos ühises majas ja naabri tulekahju puudutab kõiki. Eraldi teema on vanemat tüüpi elamute puhul tuletõkkesektsioonid, nende kasutamine. Välisuksed, mida ei saa põlengu ajal seestpoolt avada ja evakuatsiooniteed – ehk siis kola trepikodades. Kindlasti jääb ühistu pädevusse korterelamu üldkasutatavate elektripaigaldiste regulaarne tehniline kontroll ja ahjuküttega majade puhul ka kord aastas korstnapühkija või siis gaasiseadmete hoolduse tellimine. Oluline on ka veenduda, et küttesüsteemid majas on seaduslikult ehitatud või paigaldatud.
Jaanuaris oli uus kontrollreid
Jaanuari keskel toimus päästeameti ohutusjärelevalve osakonna üleriigiline kontrollkäik kortermajadesse. Kontrolliti näiteks ühistes r uumides valitsevat olukorda ja tuletõkkesektsioonide korrasolekut. Kontrollitavad majad valisid välja piirkondade päästeinspektorid, ühtset kriteeriumi selleks ei olnud, kuid kohalike oludega kursis olevad inspektorid teadsid juba ka n-ö tunde järgi, kus võib korralagedusi esineda. Kontrollitud 385 kortermajast oli puudusi 72 protsendil, kokku tuvastati erinevaid puudusi 579, peaaegu pooltes (48%) majades olid puudused seotud evakuatsiooniteedega ehk siis trepikodades ladustati erinevaid esemeid. Päästeamet alustas kontrollimise järel 95 haldusmenetlust. Kõige sagedamini kohtasid reidi teostavad päästeametnikud trepikodadesse kuhjatud vana mööblit, lapsevankreid, jalgrattaid, ehitusmaterjalide ülejääke ja muud, mis ohu korral võib inimeste kiiret majast väljumist takistada või siis
TrepiAbi – pakume erinevaid trepilahendusi vastavalt tellija soovile Meie nägemuse kohaselt peab trepp olema ilmekas, ohutu ja vastupidav. Lähtuvalt sellest ideoloogiast, panustame igasse valmivasse treppi osa oma kogemusest ja teadmistest. Arvestame iga kliendi soove ja maja sisekujunduse eripära. Meilt enimtellitud puittrepp on: avatud, põskpuude vahel asetsevate astmetega, peitsitud või õlitatud astmetega. Piireteks on treitud vahepulgad ja sõrmsoonega käsipuu. Trepi planeerimisel soovitame kombineerida erinevaid materjale. Lisaks puidule on võimalik veel kasutada klaasi ja metalli, mis muudavad lõpptulemuse omanäoliseks ja ainulaadseks. Trepi valgustusel on samuti suur roll. Kohtvalgustitega saab tuua esile trepi olemasolu ning samas tõsta ka selle ohutust. Kaabeldust on soovitav ette planeerida juba enne trepi paigaldust.
AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
Meie tootevalik koosneb sisetingimustesse mõeldud täispuit treppidest. Erilahendustena pakume puit-metalltala, keerd- ja välitingimustesse mõeldud treppe. Trepi omanäoliseks muutmisel pakume laias variatsioonis erinevad piirete- ja viimistlusvõimalusi.
4
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Fotod: päästeamet
Trepikotta ei ladustata jalgrattaid, vankreid, mööblit ega muud taolist, mis võivad raskendada päästetöid ja majast väljapääsu tulekahju korral.
Jalgrattad takistavad trepil liikumist ja nad ei tohi seal olla.
põlengu korral kiiresti tuld võtta. “Just suuremate magalarajoonide probleemina tõid inspektorid välja majaelanike omal algatusel hoone läbipääsudesse sageli juba teab millal rajatud uksed, mille avamiseks on tarvis võtit. Sellised uksed on rajatud enamjaolt väljast sissepoole tungijate takistamiseks, aga võivad saada saatuslikuks hoopis majaelanikele, kes ohu korral nendest läbi ohutusse kohta ei pääse,” ütleb Kool. Kuigi rikkumiste arv võib tunduda ehmatavalt suur, tulid päästeameti töötajad mitmelt kontrollkäigult tagasi väga hea tundega – nii mõneski kortermajas kõrvaldati probleemid kohe, nii et kuni inspektorid ülemistel korrustel käisid, olid alumiste korruste elanikud juba käigutee üleliigsetest asjadest puhtaks teinud. “Reaktsioon, mis teavitusele järgnes, ületas kõik päästeameti
teriühistute juhid, juhatuse liikmed, korteriühistu liikmed, majaelanikud ja sotsiaaltöötajad, kelle klientide hulgas on kortermajade elanikud. Veidi üle pooled vastanuist leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleemiks, 46% vastanuist olid arvamusel, et kodumajas on probleem olemas. Küsimusele, mida peetakse tuleohutusega seotud probleemideks kortermajas, oli vastuste seas, et majas on eakaid ja/või erivajadusega (kuulmis-, nägemis- või liikumispuudega) inimesi; majas on elanikke, kes ei käitu tuleohutust silmas pidades vastutustundlikult (nt suitsetamine trepikojas ja keldris) või majas pole kõikides korterites suitsuandureid. Suurimaks tuleohuks oma majas peeti aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, süttiva kraami hoiustamist keld-
töötajate ootused: ühistud on äärmiselt koostöövalmid ja teemast huvitatud. Ühistu esimehed kirjutasid ja helistasid päästeametisse, uurisid, kuidas saaks enda majja inspektori kutsuda, millised on täpsed nõuded jne,” ütleb Kool. Suure huvi tõttu on sel aastal plaanis korraldada veel kaks üleriigilist kontrollkäiku, järgmine neist kevadel. Praegu on koostamisel kahes keeles joonised, mis aitavad ühistutel oma maja olukorra kriitiliselt üle vaadata.
Veebiküsitlus näitab tegelikkust
Projekti osana korraldas Eesti Korteriühistute Liit mullu sügisel veebiküsitluse, mille abil koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutuse teemal. Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat, nende hulgas kor-
Oma kodu rajajatele
Hoonete haldajatele
Ehitajatele ja arendajatele
rites, aga ka suitsetavaid ja napsutavaid naabreid. Samuti valmistas vastanutele muret elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina: seal hoitakse kraami, mis korterisse ära ei mahu. Tunti muret ka selle pärast, et päästeauto ei pääse parkivate autode või muude takistuste tõttu kiiresti maja juurde. Kui elamus asuvad äripinnad, siis kardetakse, et töövälisel ajal pole tulekahju korral neisse võimalik sisse pääseda. Küsitlusest selgus seegi, et kortermaja tuleohutus läheb inimestele siiski korda: üle 70% vastanutest märkis, et korterites on suitsuandurid, üle 60% on trepikodade välisustel libliklukud, trepikodade aknad avatavad ja evakuatsiooniteed vabad. Ka on pea pooled vastanuist tutvunud päästeameti või EKÜL-i jagatud tuleohtusalaste infomaterjalidega.
HEAKORD JA TULEOHUTUS KORTERIÜHISTUS • Korterelamus võib keldris hoida põlevvedelikku (nt bensiin või lahusti) koguses kuni 5 liitrit korteri kohta • Prügikast peab asuma põlevast materjalist seinast ja hoone avadest ohutus kauguses või vähemalt 4 meetri kaugusel • Keldri ust tuleb hoida kinnises asendis (soovitatavalt lukus) • Trepikotta ei ladustata jalgrattaid, vankreid, mööblit ega muud taolist, mis võivad raskendada päästetöid ja evakuatsiooni • Korterelamu üldkasutatavad elektripaigaldised peavad läbima regulaarse tehnilise kontrolli • Soovitatav on paigaldada trepikotta vähemalt üks suitsuandur ja üks 6 kg tulekustuti • Tuleohutusalast nõu saate küsida päästeala infotelefonilt 1524 Allikas: Ants Aguraiuja, päästeameti tuleohutuskontrolli grupi nõunik
TULEÕNNETUSTE STATISTIKA Aasta Kolme ja enama korteriga elamute tulekahjud 2013 440 2014 361 2015 439 2016 367 2017 303 2018 36* * Jaanuari seisuga
Eluhoone tulekahjud 892 922 790 787 661 61*
Tänavu veebruaris on küttekolle oluliselt sagedasem eluhoonetulekahju tekkepõhjus jaanuariga võrreldes – üle 30% eluhoonetulekahjudest sai alguse kütteseadmetest (jaanuaris 15%). 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris algas küttekolletest vastavalt 17% ja 20% eluhoonetulekajudest. Esialgsetel andmetel on kütteseadmed ka veebruari peamine eluhoonetulekahjude tekkepõhjus. Allikas: päästeamet
Steelroof plekikoda@steelroof.ee www.steelroof.ee Tel 5661 1188 steelroof
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Korteriühistute leht
Konsultatsioonid ja hinnapakkumised on tasuta.
FASSAADITÖÖD • KATUSETÖÖD • ÜLDEHITUSTÖÖD RÕDUDE JA TREPIKODADE RENOVEERIMINE
www.avehitus.ee / info@avehitus.ee / tel 5593 7133
5
6
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Renoveerimisotsuse eeltöö: põhjenda, veena, põhjenda Peeter Lauring on staažikas, korteriühistu juhatuse liikme staatuses olev tegevjuht, kelle hallata on Tapa linnas 16 korteriühistut enam kui 500 korteriga. 21 aastat elamute renoveerimiskogemust on näidanud, et üheks raskemaks ülesandeks on korteriomanike veenmine uuendustööde vajalikkuses. Nagu ütleb ise Peeter Lauring: “Energiasäästust rääkides ei tohi energiat säästa!”
ligipääs. Öeldaks, et oma elamisse on investeeritud ja kui ühistu midagi lõhub, peab ühistu ka ise korda tegema. Tegelikult tehakse viimistlus vastavalt kokkuleppele. Seadus ütleb, et korteri omanik peab tagama ja lubama juurdepääsu üldkommunikatsioonidele. Aknad, torustik, ka keskkütte radiaatorid ja ventilatsioon kuuluvad nende alla.
Signe Kalberg
Milline on lahendus? Oleme sel puhul võtnud seaduse ja näidanud kätte kohad, mis puudutavad korteriomaniku kohustusi. Vajadusel teeme ka märgukirja. Abiks on ka kohtulahendid, kus omanik pole lubanud renoveerimistöödeks oma korterisse ning on takistanud remonditöid. Kohus on asunud korteriühistu poolele, kohustanud tõrksat omanikku lubama ühistu poolt kokkulepitud remonditöid ka oma korteris ning välja nõudnud kohtukulud. Kokkuvõttes läks selline jonn korteriomanikule väga kalliks maksma. Oma kogemustest võin öelda,
M
iks on nii raske korteriomanikele selgitada renoveerimistööde vajalikkust? Tapal on laenu võtmise vajalikkuse selgitamine üldiselt raske, kuna osa ühistu liikmetest on riigikeelt mittekõnelevad inimesed. Ja kui tegu on veel eakatega, siis tuleb arvestada, et nad elavad teises mõttemaailmas. Arvatakse, et pangast laenates ja maja renoveerima hakates tahetakse neilt lihtsalt raha saada. Laenamise suhtes on just eakamad tõrksad. Üsna
raske, kuid mitte võimatu on selgitada siis, et renoveeritud maja maksukoormus oluliselt ei tõuse. Samuti pikeneb maja eluiga, kerkib eluaseme väärtus. Kes veel on uuendustööde vastu? Need korteriomanikud, kes on jõudnud oma korteris teha põhjaliku remondi. Mis tähendab, et näiteks püstakus torustiku või akende ja radiaatorite vahetus toob kaasa varem remonditu lõhkumise. Sellisel juhul tahetakse keelata oma korterisse
et kui on kavas elamu renoveerida ning selle ettepanekuga minna üldkoosoleku ette, tuleb valmis olla pikaks ja kannatlikuks selgitustööks. Selgitada, veenda, veel kord selgitada ja veenda. Millest või kellest oleks kasu? Suur abi veenmis- ja selgitustöö juures on majaelanike tuumikust ehk neist inimestest, kes omavad teiste silmis autoriteeti ja kelle sõna kuulatakse. Kui ühistus on selline tuumik olemas ja nemad on renoveerimise poolt, läheb ka teistele selle töö vajalikkuse ja kasulikkuse selgitamine kergemalt. Kui aga sellist aktiivi ehk tuumikut pole, siis tuleb kaaluda, kas on mõtet oma aega kulutada. On aga tuumik olemas, tuleb kõigepealt neile asi selgeks rääkida, põhjendada. Kui oluline on majanduskava? Majanduskava on korteriühistute puhul viimase kümne aasta üks olulisemaid osi, mis kirjeldab elamu olukorda, mida on vaja teha ja millised on rahastamisvõimalused. Majanduskava kinnitab
Foto: Signe Kalberg
üldkoosolek ja see on täitmiseks nii juhatusele kui ka ühistu liikmetele. Aga ometi ju nähakse juba renoveeritud maju, kui ilusaks need on tehtud ja ka teie tehtud arvutused peaksid aitama tõrksaid oma meelt muutma? Jah, see on väga positiivne, et nähes kordatehtud naabermaja, tahetakse ka enda majas uuendustöid. Mina pole näiteks ise end pakkumas käinud, et tahan hakata renoveerimisega tegelema, vaid ikka mind on kutsutud. Millise maja aitasite viimasena renoveerida? Tapal, linnavalitsuse vastas olev roosat värvi maja on kõige viimasena korda tehtud. Kompleksse renoveerimise käigus paigaldasime katusele päikesepaneelid, soojuspump aitab toota sooja vett, mis tähendab, et elanikud ei pea kasutama elektrikulukat soojaveeboilerit. Sooja vee hind on langenud poole võrra. Vahetasime välja vanad radiaatorid
Tapal, linnavalitsuse vastas olev roosat värvi maja on Peeter Lauringu eestvõtmisel kõige viimasena korda tehtud.
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
reguleeritavate vastu ja kui elanik tahab jahedamat elamist, maksab ta ka sooja eest vähem. Eriti mugav on see siis, kui töö sunnib osa ajast olema eemal. Miks on kasulik olla korteriühistu juhatuse liige või tegevjuht, kui ühistu hallatavat elamut hakatakse renoveerima? Juhatuse liikmel on parem ülevaade elamu olukorrast, majanduslikust seisust, ka ühistu liikmetest ning samuti on tal võimalik täita tulemuslikumalt renoveerimisele esitatavaid nõudeid. Näiteks on vaja, et üldkoosoleku otsused oleksid õigesti vormistatud, muidu ei tunnista pank laenutaotlust. Kui paarkümmend aastat tagasi ei omanud korteriomanik teavet teiste ühistu liikmete kohta, siis nüüd on sellele teabele ligipääs olemas. Majandusaasta aruanded on vaadatavad, paljudel ühistutel on oma veebilehekülg, kus korteriomanik saab parooliga ligi koosoleku protokollidele, avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid. Olete oma kogemuste jagamisel toonud näitena korteriühistud Roheline 10 ja 1. Mai 6, mis on rekonstrueeritud Kredexi 35% toetuse tingimustel. Pärast renoveerimist olete teinud üldkoosolekule ettekande rekonstrueerimise tulemustest, tõestamaks, et maksekoormus ei ole oluliselt tõusnud. Näiteks KÜ Roheline 10 maja
puhul, kus on 18 korterit, arvestasin välja enne ja pärast renoveerimist kaugküttest ostetud soojuse kulu aastas ja soojuse hinna ühe ruutmeetri kohta. Maja renoveeriti aastal 2015. Kui enne seda oli kolme aasta keskmine aastane soojakulu 141,345 MWh, siis pärast renoveerimist oli kulu vähenenud kolm korda ehk 41,51 MWh. Ühe ruutmeetri kohta tähendas see ka enam kui kolmekordset kokkuhoidu. Kui enne renoveerimist tuli korteriomanikul tasuda ruutmeetri kohta aastas soojuse eest keskmiselt 13,07 eurot, siis pärast maja soojustamist langes see kulu 3,76 euroni.
Kõige kallim renoveerimine on projektita tegemine ja euronõuete mittearvestamine. Millist rahalist kokkuhoidu tõi see ühistule? Kaugküttelt ostis korteriühistu pärast kompleksset renoveerimist u 100 MWh vähem, mis rahaliselt tegi kokkuhoiuks 8444 eurot. Majas kasutatakse ka soojuspumpa ja sellega toodetud soojuse MWh on 57,77 eurot odavam kaugküttest. Kui nüüd mõlemad kokku liita,
siis aastas suutis korteriühistu kokku hoida 18 korteri kohta veidi üle 10 000 euro. 1. Mai 6 korteriühistu renoveerisite Kredexi 35-protsendilise toetusega, kus ühistu omaosalus ehk siis laen oli ligi 95 000 eurot. Millised on tulemused? Kui 2011. aastal tuli kaugküttest osta soojust 222 MWh, siis üleeelmisel aastal vaid 55. Muidugi sõltub see kogus ka ilmast. Kui on soe talv, nagu oli 2015. aastal, siis kulus kütmisele vaid 40 MWh. Rahasse ümber arvestatuna tarbis 18 korteriga elamu aastas 10 296 euro eest vähem soojust. Kui suur küttekulude vahe on arvestuste põhjal renoveeritud ja renoveerimata korteriühistutel? Mul ei ole viimase aasta arvestusi tehtud, kuid näiteks 2015. aasta veebruari kulutusi vaadates minu halduses oleva 14 korteriühistu lõikes oli see vahe viiekordne. Kui vaatan küttekulu ruutmeetri kohta 2016. aasta detsembris, siis on vahe samuti peaaegu viiekordne. Tulles tagasi 1. Mai 6 korteriühistu juurde, siis kaugküttest ostetud soojuse kogus vähenes 77 protsenti. Rahaliselt tähendas see aga seda, et küttekulu ruutmeetri kohta langes 17 eurolt kuuele eurole. Kaugküttest ostetud soojuse vajadus vähenes üle nelja korra. 2020. aasta lõpus hakkab
7
kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides korraga kehtima hoonete energiasäästunõue. See seab ka renoveerimisele rangemad nõuded? Suure tõenäosusega pidurdub elamute renoveerimine, kuna praeguseks on Kredexi toetusrahad korteriühistutele otsas. Tõenäoliselt ei saa korteriühistud edaspidi ka nii suure toetusprotsendiga laenu kui seni. 102 miljoni euroga arvestati korda saavat 1000 kortermaja, aga laenu sai vaid ligi 500 ühistut. Minu puhul tähendab see nelja renoveerimist ootavat maja, kus otsus on olemas, aga kõik seisab rahastamise taga. Kõige kallim renoveerimine on projektita tegemine ja euronõuete mittearvestamine. Muidugi on aja jooksul nõuded energiatõhususe arvestamisel tõusnud. Näiteks, kui 2007. aastal soojustasime maja 10 cm paksuselt ja saime kõrgeima energiamärgise, siis nüüd sellisest soojustusest enam ei piisa ja ühistus, kus on ka minu kodu, langes energiatõhususe märgis. Soovitan võimalusel ikkagi teha kompleksne renoveerimine. Osade kaupa remontides võivad aja jooksul tehtavad tööd omavahel minna vastuollu. Eeltoodu põhjal tuleb tunnustada neid korteriomanikke, kes on julgenud laenu võtta, et investeerida oma kodu ja kodulinna korrashoidu, säästes sellega loodust ning tarbides oluliselt vähem soojusenergiat.
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
8
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Foto: Shutterstock
Salatseva ja ebapädeva juhatuse võib tagasi kutsuda Mida teha siis, kui korteriühistu juhatus on tekitanud pingeid korteriomanikega, kuna viimased on teadmatuses ühistu majandustegevusest ning maksete kujunemisest? Kas leppida olukorraga või kutsuda juhatus tagasi? Signe Kalberg
“M
eie korteriühistul on m it u a a st at äriregistrile esitamata majandusaasta aruanne, mida tuleb esitada elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu. Ühistu on selle eest saanud ka trahve, aga me ei tea, kui palju ja kes selle eest vastutab. Samuti pole toimunud iga-aastaseid üldkoosolekuid ja seetõttu puudub korteriomanikel ülevaade juhatuse tegevusest ning ühistu finantsseisust,” kurdab üks Tartus oleva korteriühistu liige. Neid proble eme, m id a ühistu liikmed juhatusele ette heidavad, on veelgi. Näiteks on tulutult püütud teada saada, miks on prügiveo eest võetav
summa k a hekordist unud, kui suur oli ühistule esitatud prügi- ja üldelektri arve, kuidas arvutatakse ühistus üldelekter, kui selle mõõtmiseks ei ole vastavat mõõtjat, kuidas arvutatatakse ühistu veekadu, millise õigusliku otsuse alusel tasutakse veekadu remondifondist ja kogutakse remondifondi ja haldusteenust summas, nagu see hetkel on? Küllap on neid korteriühistuid üle Eesti veelgi, kus juhatus hoiab kiivalt enda teada ühistu arvepidamise, ei taha või ei suuda üldkoosolekul anda selgelt ülevaadet rahade liikumisest, ühistu kohustustest, võlgadest või juhatusele makstavatest palkadest.
“KrtS § 40 lg 3 (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) alusel võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Arve tasumise keeldumise alus võib olla ka näiteks olukord, kus korteriühistu juhatus keeldub esitamast korteriomanikule arve aluseks olevaid dokumente,” selgitab Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige Andry Krass. Korteriühistu juhtimine on sätestatud nii korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kui ka mittetulundusühingute seadusega. “KrtS § 45 lg 1 tulenevalt kohustub korteriühistu juhatus korteriomanikule dokumente ette näitama. Mis puutub maksete suurusesse ja nende jagamise põhimõtetesse, siis nende suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek juhatuse poolt koostatud majanduskava kinnitamise kaudu. Juhatuse ülesanne on need otsused ellu viia, millise ülesande täitmine
eeldab juhatuselt ka selgituskohustust,” ütleb Krass.
Üldkoosolek otsustab juhatuse üle
Sama paragrahv ütleb, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek. Võimalik on ka esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Mittetulundusühingute seaduse § 20 ütleb, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esin-
KELLEL MILLISED ÕIGUSED? Korteriühistu pädevuses on: • korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste ostmine; • korteriomandi säilitamine, remont; • korteriomandi ohutuse tagamine; • sihtotstarbeliste maksete kogumine, mis on vajalik kortermaja säilitamiseks. Korteriomanikel on ainuotsustusõigus: • kortermaja ümber- (ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide, välisilme muutmine jne) ja juurdeehitamine; • üldkasutatavate ruumide väljaüürimine ja nende sihtotstarbe muutmine; • kinnistul asuvate rajatiste (näiteks parklad) kasutuskorra muutmine; • tavapärastest majandamiskuludest suuremate maksete kogumine. Allikas: Andry Krass datuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. “Olukorda, kus juhatus ei täida endale pandud kohustusi, saavad lahendada ainult kor-
teriomanikud ise. Mida kauem korteriomanikud oma otsusega viivitavad, seda tõenäolisem on, et neil tuleb juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisest tulenevad kahjud endal kinni maksta,” ütleb Krass.
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Ühistu otsused võivad olla kehtetud Uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses puudutavad olulised muudatused ka korteriühistu otsuste kehtetuks tunnistamist.
Foto: Shutterstock
UUDISTEOS ANNAB KORTERIÜHISTU JUHTIDELE HEAD NÕU Eesti Korteriühistute Liit üllitab peagi käsiraamatu “Nõuandeid korteriühistutele: kuidas rakendada uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust?”, mis aitab seaduse muudatustest paremini aru saada.
Signe Kalberg
“Ü
histute esindamisel kohtutes võin kinnitada, et üldkoosolekutega seotud vaidlusi tuleb sagedasti ette,” nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Uus seadus toob siin mitmeid muudatusi, üks puudutab ka üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Seaduse § 29 lõikes 1 on öeldud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus
hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut seaduses sätestatud erisustega.
Hagita menetlus
Uue seaduse kohaselt on korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Varem oli selleks 90 päeva. Samuti hakkab aegumistähtaja kulg jooksma otsuse vastuvõtmisest, mitte otsuse teadasaamisest, nagu see varem oli. Korteriühistu otsust vaidlustada soovivale isikule tuleb üldkoosoleku protokoll teatavaks teha, vastasel juhul on tal õigus taotleda kohtult aegumistähtaja ennistamist, sest ilma üldskoosoleku otsust teadmata ei ole võimalik nõuet kohtus maksma panna. Seega on ülioluline, et üldkoosoleku otsused oleksid 14 päeva jooksul koosoleku toimumisest protokollitud ja liikmetele teatavaks tehtud.
Peale üldkoosolekut peavad vastuvõetud otsused olema 14 päeva jooksul protokollitud ja liikmetele teatavaks tehtud. Kohus võib huvitatud isiku taotlusel ennistada seaduses nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. Vajadusel peatab kohus menetluse ajaks nii vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise kui ka olemasoleva juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse ja määrab korteriühistule juhatuse asen-
dusliikme. “Siin on oluline teada, et kohtul on õigus keelata samasisuliste otsuste vastuvõtmine, mida võib kasutada n-ö nipitamiseks, sest vastasel korral peaks iga uut otsust pidevalt vaidlustama. Teine oluline asjaolu on vaidlus juhatuse liikmete vahel, kohtul on õigus määrata juhatuse asendusliige vaidluse lõppemiseni, et ühistu igapäevane esindusõigus ja majandustegevus oleks tagatud,” ütleb Mardi.
Uus seadus määratleb varasemast täpsemalt korteriühistu rolli ning sellele liikmete õigused ja kohustused. “Seadus loob ka hulga uusi mõisteid, mille rakendamine korteriühistu igapäevaelus selgitusi vajab,” ütleb raamatu koostaja, Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kes on tuhandeid inimesi üle Eesti uue seaduse teemal nõustanud. Mardi sõnul sai ettevalmistava töö käigus selgeks, et nii eelnõu kui ka juba vastuvõetud seadus vajavad täiendusi ning selgitusi just selles osas, kuidas uut seadust korteriühistu igapäevatöös tõlgendama peaks. “Vajadus selgituste järele on ülimalt suur, koolituste kohad saavad kiirelt täis ja huvilised ei mahu saali äragi. Olen sel teemal pidanud loenguid tuhandetele korteriühistutega seotud spetsialistidele ning selle käigus vastuseid ja omapoolseid soovitusi seaduse rakendamiseks ka andnud. Lisaks seaduse täistekstile leiab suurema osa neist käesolevast abivahendist. Üheks murekohaks, mille kohta ka palju küsitakse, on korteriühistu põhikiri. Püüan aga selle raamatu lehekülgedel lahata ka muid uuest seadusest tulenevaid küsimusi, mis ühistujuhtidele muret on valmistanud ning juriidilist nõu vajavad,” ütleb Mardi.
PARIM JA SOODSAIM VALIK EHITUSPLAATE • välisseintele • soklitele • rõdupiiretele • lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad
www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee
plaadid • tuletõkkeplaadid
9
10
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Millal mõelda kortermaja katuse uuendamisele ja kuidas õigesti renoveerida? Katusel on eluiga, mis jääb sõltuvalt materjalist, paigaldusest, asukohast ja hooldusest 10–40 aasta vahele. Seejärel on käes aeg katuse vahetamiseks või renoveerimiseks, kusjuures katus võib vananeda nii füüsiliselt kui ka moraalselt. Millal on õige aeg mõelda katuse uuendamisele ja kuidas ehitada tõesti pikaealist katust, sellest räägib üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.
F
üüsiliselt vananedes ei täida katus enam talle pandud eesmärke ehk siis ei pea vett, ehituskonstruktsioonid märguvad, parandamine on kulukas, parandamisega saadud positiivne tulemus on lühiajaline. Moraalse vananemise kor ral aga ei rahulda olemasoleva katuse lahendus katuse omanikku. Näiteks on tur ule tulnud uued ja paremad materjalid,
soojustus ei ole piisavalt hea, väljanägemine ei vasta soovidele või on vaja muuta katuse asukohta, konstruktsiooni või kuju. Renoveerimisele või vahetamisele peab kindlasti hakkama mõtlema siis, kui parandustööde sagedus hakkab tihenema, remondiks kuluvad summad järjest suurenevad või visuaalsel vaatlemisel on katusel silmnähtavad vana-
nemise tunnused. Tänapäeval leidub hulganisti katuseid, mille kohta võib öelda, et need on enneaegselt vananenud. Seda võivad põhjustada ehitamise ajal tehtud vead, ebakvaliteetsed materjalid, samuti mittenõuetekohane ekspluatatsioon ja ebapiisav hooldus. Kindlasti ei tohi katust kasutada selleks mitte ettenähtud tegevusteks. On lubamatu vigastada katusekatet mistahes tegevusega. Antennide, kaablite jm seadmete paigaldamiseks tuleb kasutada selleks otstarbeks valmistatud vahendeid, katust ei tohi kasutada prügilana ning ebavajalikud asjad tuleb katuselt eemaldada. Samuti peab katust regulaarselt hooldama: kevadel pärast lume sulamist, sügisel enne külmade tulekut, pärast ekstreemseid loodusnähtusi ning pärast erinevaid töid, nagu antenni paigaldus või korstna remont.
Parimad soojustamise lahendused
Mis on oluline katusetöödega alustamisel?
Kõigepealt on vaja kindlaks teha tööd: mida täpsemalt seda teha, seda vähem on hiljem üllatusi. Kõige kindlam on tellida projekt. Tööde tegemiseks peaks olema põhiprojekt, keerukamate katuste puhul ka tööprojekt. Projekti tellib üldjuhul tellija ja suuremahuliste tööde korral peab projekti kinnitama kohalikus omavalitsuses. Projekti olemasolul on tellijal hea korraldada ehitushanget ja ära jäävad tööde käigus tekkida võivad vaidlused. Alati on soodsam teha töid üks kord ja korralikult kui mitu korda ning ikka uuesti ja uuesti! Väga oluline osa on katuse ehitamisel professionaalse ehitaja leidmisel, sest ehitusvead tekivad tavaliselt ikka ebapiisava kvalifikatsiooniga ja juhuslikku tööjõudu kasutades. Soovitatav on kasutada tuntud
Korteriühistute leht
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
ja turul pikemat aega olnud firmade teenuseid. Firma valikul tasub uurida ettevõtte tausta, hinnata usaldusväärsust, vaadata ka kodulehele – korrektsus, referentsid ja arvustused on siin teejuhiks.
Katuseremondi korral peab arvestama mõningate ebamugavustega
SUURIMAD VEAD, MIDA KATUSE REMONDI VÕI SELLE PLANEERIMISE JUURES TEHAKSE: 1. remondi planeerimisega alustatakse liiga hilja ehk alles siis, kui probleem on suur, mis omakorda jätab planeerimisele vähe aega ja tekitab pingeid; 2. vajalike tööde kindlakstegemisele ei kaasata asjatundjaid ja jäetakse tegelikud probleemid tähelepanuta; 3. kasutatakse säästulahendusi ja odavaid materjale, mille tulemusel jääb renoveeritava katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks; 4. töödeks kasutatakse juhuslikke „spetsialiste” või vähetuntud firmasid, kelle oskusteave katuste ehitamiseks ei pruugi olla piisav. Nii saadakse paremal juhul ehk katus soodsamalt valmis, aga pole sugugi harvad juhtumid, kus pärast mõnda talve peab katuse uuesti ehitama.
Esimene eba mugav us on seotud materjalide objektile toomisega. Maja ümber peab olema piisavalt ruumi, et suured autod ja kraanad mahuksid liikuma. Selleks ajaks tuleb ümber korraldada autode parkimine maja ümber. Teiseks liiguvad ehitamise ajal majas ehitusmehed ning iga liikumine toob endaga kaasa prahti ja tolmu. Kolmandaks kaasneb ehitusega teadagi müra: puurimine, saagimine, toksimine. Ja neljandaks tuleb katuselt eemaldada kõik aastatega kogunenud vana juhtmestik, amortiseerunud tehnika ja muud esemed.
Parim valik kortermajadele on lamekatus
Enamik kortermajasid Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on teistest katuseliikidest soodsam ja paljudel juhtudel ka ainulahenduseks. Kuna energia hind pidevalt tõuseb, on enne katuse renoveerimist vajalik üle vaadata hoone piirete, sealhulgas katuste soojustuse vastavus tänapäeva
nõuetele. Enamasti on vaja paigaldada katusele lisasoojustus – selleks kasutatakse nii plaatvahtsoojustust kui ka kõvasid katusevillasid. Soojustusmaterjali survetugevus sõltub katuse kasutusest ja peab vastama normidele. Kortermajade renoveerimisel olemasolevat vana katust tavaliselt alt ära ei võeta. Lisasoojustuse paksus selgub projekteerimise käigus. Hüdroisolatsioon ehk katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS-bituumenrullmaterjalist, mille ruutmeetri kaalud on normeeritud. Aluskiht peab olema vähemalt 4 kilogrammi ja pealiskiht vähemalt 5 kilogrammi ruutmeetri kohta. Materjali valikul tuleb arvestada ka bituumeni koostist ja materjalidele tugevust andva tugikanga materjali ning kaalu. Soovitav on kasutada polüestertugikangaga rullmaterjale, mille tugikangaste kaal on vähemalt 160 g/m2. Rullmaterjale toodetakse väga erinevates tehastes ja väga erineva kvaliteediga. Kuigi visuaalselt vaadates ei ole kvaliteet näha, tuleb hoolega kaaluda hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on kaasas toote leht iseloomustavate näitajatega. Neist arusaamiseks on soovitatav kasutada asjatundja abi, sest nagu öeldud – kehva materjali kasutamisel jääb katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks.
Piksekaitse ja maandustrvikud, paigaldus ja kontroll Piksekaitse ja maandustarvikud Metallaiad, 3D võrgud Maanduskontuuride ja piksekaitse täislahendused Maandustakistuse mõõdistused ja Akt Nõustamine ja järelkontroll PProjekteerimine rojekteerimine Kogu vajaminev dokumentatsioon Päästeametile ning tellijale Tööde teostamine ja tööde hinnad vastavalt kokkuleppele. Teostame töid ka nädalavahetusel (hinnapakkumine tehakse vastavalt EVS EN 62305-3:2011 nõuetele).
Kaitsed maja pikse eest, kaitsed maja tule eest!
vt lähemalt: www.äikepäike.ee www.piksekasitse.ee
11
EHITAME HOONED ENERGIATÕHUSAKS! Kvaliteetne renoveerimine ja fassaaditööd vastuvõetava hinnaga
Kogemused aastast 2004 140 objekti ja 150 000 m2 fassaade
Oleme spetsialiseerunud hoonete tervik renoveerimisele, mille lõpptulemuseks on ilus, korras ja energiasäästlik maja. Peamiselt tegeleme kortermajade peatöövõtu ja soojustamist vajavate hoone-osadega: fassaadi, sokli ja vundamendiga. Oma professionaalsetele koostööpartneritele usaldame projekteerimis-, katuse-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja ventilatsiooni-tööd. Meie missiooniks on aidata kaasa energiasäästlikkuse tõstmisele ja visiooniks olla omal alal parimate hulgas.
EST Facade OÜ soovitab Caparoli nanotehnoloogial (NQG) põhinevaid fassaadisüsteeme! 5 tärni väärt kauakestev kvaliteet: PÜSIB KAUA PUHTANA ILMASTIKUKINDEL VÄGA VASTUPIDAV PARIM VÄRVIKIRKUS PÜSIVA TOONIGA estfacade@gmail.com / tel 5858 8585
www.estfacade.ee