Korteriühistud mai 2012 by Eesti Päevalehe

Korteriühistute leht Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, 680 4603, eigo.kaljurand@lehed.ee

mAI 2012

Eesti Lennuakadeemia õhk-vesi soojuspumbad.

SOOJUSPUMBAD KORTERIÜHISTUTELE JA TÖÖSTUSHOONETELE Saksamaal arendatud ja toodetud Alpha-innoTec soojuspumpasid on Eestis paigaldatud juba 5 aastat. Tuginedes tugevale insenertehnilisele teadmisele ning kvaliteetsele tootele, oleme selle ajaga Eestis rajanud suurimad maasoojuspumpade ning õhk-vesi soojuspumpadel töötavad soojussõlmed. Tuntumad nendest Eesti Lennuakadeemia õhk-vesi soojuspumba kaskaadsüs-

teem võimsusega 210 KW ning uue Eesti Meremuuseumi merevee baasil soojuspumba süsteem võimsusega 400 kW. Kuna fossiilsed kütused aina kallinevad, oleme otsustanud pakkuda kiirelt tasuvaid lahendusi ka kortermajadele! Korraldame kogu töö alates projekteerimisest kuni teostuseni!

ÕHK–VESI SOOJUSPUMBAGA SAAB ÄRA KASUTADA KA VENTILATSIOONI JÄÄKSOOJUST SAADES NII 35% TOETUST KREDEXILT! VENTILATSIOONI JÄÄKSOOJUSE JA VÄLISÕHU KOOSKASUTAMISEL SAAB MAJALE EHITADA KÜTTESÜSTEEMI, MIS ON KUNI 3x TASUVAM, KUI VAID VENTILATSIOONI JÄÄKSOOJUSE KASUTAMINE MAASOOJUSPUMBAGA!

NÄIDISMAJA 1.

NÄIDISMAJA 2.

AASTANE SOOJUSKULU KÜTTELE: 200 MWh ÕLIKÜTTE MAKSUMUS: 100 EUR/MWh KÜTTE PEALE KULUB AASTAS: 20 000 eurot SOOJUSPUMPADE INVESTEERIGU MAKSUMUS: 23 000 eurot HOONE SÄÄST PÄRAST SOOJUSPUMPADE PAIGALDAMIST: 10 400 eurot aastas LIHTTASUVUSAEG: 2,3 AASTAT!

AASTANE SOOJUSKULU: 600 MWh KAUGKÜTTE MAKSUMUS: 66 EUR/MWh KÜTTE PEALE KULUB AASTAS: 39 600 eurot SOOJUSPUMPADE INVESTEERIGU MAKSUMUS: 72 000 eurot HOONE SÄÄST PÄRAST SOOJUSPUMPADE PAIGALDAMIST: 18 000 eurot aastas LIHTTASUVUSAEG: 4 AASTAT!

Küttekulude arvutamisel on aluseks võetud keskmise aasta kraadpäevad ning kütteveegraafik 55°/45°.

IGA HOONE ON UNIKAALNE! VÕTA ÜHENDUST JA KÜSI KALKULATSIOONI NING PAKKUMIST! www.ait-nord.ee • tel. 6 580 870 • gsm. 56 647 805 • info@ait-nord.ee

Korteriühistute leht

Korteriühistu käekäik pakub kodu ostjale suurt huvi Kõige rohkem tunnevad kinnisvara ostjad huvi selle vastu, mis remonditöid on korteriühistus tehtud. Signe Kalberg Kui on tekkinud soov osta endale korter majja, mida haldab kas ühistu ise või on selleks palgatud haldur, on ostjal õige uurida maakleri käest üht-teist ka ühistu enda kohta. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist on seda hilja teha ja tagantjärele tarkus olukorda ei muuda. „Tavaliselt annavad korteriühistute esindajad meelsasti maakleritele vajalikku informatsiooni selle kohta, mis võiks tulevast korteriomanikku ja ühistu liiget huvitada,” ütles kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Eve Kaunis. Paraku leidub siiski ka neid, kes informatsiooni välja ei anna. „Tegelikult on ju väga oluline, et korteri ostab majja isik, kes on ühistu heast käekäigust huvitatud ning küsib ühistu tegevuse/maja seisukorra kohta maksimaalselt informatsiooni ja teab täpselt, mida ostuotsus endaga tulevikus kaasa võib tuua,” lisas Kaunis. Endale kodu ostjad tunnevad tavaliselt väga suurt huvi selle vastu, mis korteriühistus toimub. Kaunis ütles, et ostu-

huvilised küsivad sageli, mis remonditööd on elamus tehtud ja mis renoveerimistööd on lähiajal kavas. Huvi on põhjendatud, sest tavaliselt on remonti tehtud laenu eest ja selle tasumiseks lisandub igakuine makse ka üüriarvele. Ka siis, kui ühistu kogub remondi jaoks alles raha, on see korteri omaniku jaoks oluline teave, sest tegu on lisaväljaminekuga. „Soovitan ostjal tutvuda ostetava korteri kommunaalkulude arvetega – siis ta teab arvestada oma igakuiste orienteeruvate maksetega tulevikus,” ütles Kaunis. Tasub muidugi ka uurida, kas elamus on kavas teha mingeid remonditöid, mis võiksid ebamugavusi tekitada. Need võivad olla näiteks küttesüsteemi uuendus või akende vahetus. Kõige parema ülevaate annab ühistu majanduslikust seisust majandusaasta aruanne, mis on kättesaadav ka mittetulundusühingute registris. Aga igaüks ei oska bilanssi lugeda ja arvude rägastikus võib juhtuda, et kasumi asemel loetakse kahjum ja vastupidi ning siis on eksiarvamused kiired tekkima. Korteriühistu esindaja peaks oskama vastata üsna paljudele küsimustele. Alustades eelkõige sellest, mis tööd on elamus tehtud: mis seisu-

Foto: Rene Suurkaev/EPL Arhiiv

Enne uue kodu ostmist võiks korterühistu käest ka uurida, milline on majas kodukord. Kas rõdul tohib kuivatada pesu, pidada korteris koduloomi või pidutseda öö otsa.

Küsi korteriühistult •• Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud ja kui suurt osa üürnikud? •• Mis kokkuleppeid sisaldab ühistu põhikiri ja/või kodukord? •• Kas uutele ja vanadele liikmetele kehtivad samad mängureeglid?

•• Kas ühistul on reserve? •• Kuidas on lood võlgnikega? •• Kuidas on reservid kaitstud inflatsiooni eest? •• Mida sisaldab hooldus- ja haldustasu? •• Kuidas toimub kulude jaotus, kas korterite, ruutmeetrite või korteris elavate inimeste arvu järgi?

•• Mis on olnud viimaste aastate suuremad erakorralised väljaminekud? •• Kui sageli korteriühistu liikmed vahetuvad? •• Kas ühistul on olnud kohtuvaidlusi? •• Kas arendajal on hea maine? Allikas: LVM Kinnisvara

korras on elektrijuhtmestik, torustik, küttesüsteem, katus. Selle kohta, kas elamule on väljastatud energiamärgis, peaks olema teave kõikidele elanikele üleval juba trepikojas. Saladuseks ei peaks olema, kas korteriühistu on remonditööde tegemiseks võtnud laenu. Kui laen on võetud, siis millal, kui palju ja kui pikaks ajaks. Tavaliselt räägitakse need asjad selgeks üldkoosolekul, kui arutatakse laenu võtmist ja selgitatakse ka võetava kohustuse täitmisega kaasnevaid kulutusi. „K i nd la st i peab ost ja küsima, kas ostetava korteri eelmisel omanikul on korteriühistu ees mingeid võlgnevusi – vastavalt seadusele tuleb ostjal need võlgnevused korterühistule ise tasuda,” sõnas Kaunis. Tasub mõelda sellele, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Selleks et teada saada, mis nõuded on ühistul oma liikmetele, tuleks kindlasti tutvuda kodukorraga. Vahel on ka küsimusi, millele ei anna vastust majandusaasta aruanne ega kodukord. Maakleri sõnul uuritakse muude küsimuste kõrval sedagi, kas elamu seinad on väga läbikostvad, ega trepikojanaabritel ei ole koeri, kasse või väikseid lapsi.

Fensteri aknad peavad hästi sooja Kui jutuks tuleb kortermaja renoveerimine, korteri soojapidavus, küttekulude vähendamine vms, suunduvad pilgud esmalt ikka akendele. Staažika aknafirma Fenster Aken juht Janek Raap märgib, et hea akna nõuded ongi anda tuppa valgust ning pidada võimalikult hästi sooja. Kui esimese nõudmise täitmine kortermaja puhul sõltub suuresti sellest, kui suur on projekti kohaselt aknaava, siis soojapidavuse osas saab korteriomanik akent valides ise palju kaasa rääkida. Soojapidavusest saab Raapi sõnul kõnelda, kui aken on 70-millimeetrise alusläbimõõduga ja viiekambrilise profiiliga. Paneelmajadele paigaldatakse tavaliselt kahekordsed klaaspaketid, mis sisaldavad selektiivkihti ja argooni ning mis tõstavad akna soojapidavust 20–30%. „Kes tahab veelgi soojapidavamat akent, siis on võimalik paigaldada ka kolmekordne pakett,” märgib Raap. „Meie viimased talved on nüüd olnud nii külmad, et tasuks eelistada kolmekordset paketti. Hinna ja kvaliteedi suhtelt on kolmekordsed paketid mõistliku hinnaga ega ole enam nii kallid kui varemalt.” Raap tõdeb, et kõik eramaja ehitajad lasevad paigaldada enamasti kolmekordse paketiga akna, et rohkem küttekuludelt kokku hoida. Sama kehtib ka kortermajas, kus üheks tööks fassaadisoojustamise ja küttesüsteemi renoveerimise kõrval ongi akende vahetus. Soojapidavuse koefitsient Raap juhib tähelepanu asjaolule, et Kredexi kortermajade renoveerimise toetuse kritee-

Fenster võttis oma akende puhul standardmõõduna kasutusse ka 36 millimeetri paksusega klaaspaketi, et muuta aknad veelgi soojapidavamaks, kusjuures akna hinda see ei tõsta. „Aken muutub veel 7–8% võrra soojapidavamaks ja põhimõtteliselt sama raha eest, mis õhema liistudega aknad maksavad.” Niisuguseid nüansse ei jälgita tavaliselt suurte hulgi imporditud akende puhul – loeb maht ja odav hind, mitte detailid, osutab Raap. riumites on nõutav akna soojapidavuse koefitsient 1,1. „Sellega eksitatakse klienti kohati, sest üks on akna ja teine on klaaspaketi soojapidavus,” nendib Raap. „Jälgida tuleb klaaspaketti ja profiili – kummalgi on oma soojapidavuse koefitsient. Kui aknamüüja deklareerib, et viiekambrilise, 70-millimeetrise läbimõõduga profiiliga akna klaaspaketi soojapidavuse väärtus on 1,1, siis akna soojapidavuse koefitsient tuleb keskmiselt 1,3 – klaaspakett on soojapidavam kui profiil.” Selline aken Kredexi toetuse kriteeriumitele aga ei vasta. Vastava

väärtuse saab kolmekordse paketiga, mis on Raapi sõnul ka Euroopa standard, millest võiks juhinduda ka see aknavahetaja, kes Kredexi kriteeriumitega arvestama ei pea. Raap nendib, et väiksema soojapidavusega akna paigaldamisel ei pruugi korter küll külmaks jääda, aga kütta tuleb sellevõrra rohkem, ning muidugi siis ka niigi arutult kallile küttele suurem summa kulutada. „Kui majas vahetada kõik hästi soojapidavate akende vastu välja, võib maja kütte kokkuhoid olla vägagi märkimisväärne,” tõdeb Fensteri juht.

Õigesti paika Suurt rolli akna juures mängib ka selle paigaldamine – kui tahes heast aknast ei ole soovitud kasu, kui ta on valesti paigaldatud. Fenster on välja töötanud oma paigaldustehnoloogia, millele ettevõte annab ka viieaastase garantii. „Poole aasta jooksul aken n-ö istub ja sätib end avasse ning tahab seejärel reguleerimist, mida me teeme kliendile tasuta,” märgib Raap, lisades, et akna nagu autogi puhul on tähtis ka regulaarne hooldus, mida nende ettevõte samuti oma paigaldatud ja ehitatud akendele teeb. „Fenster on aknaturul oma niši leidnud, nõudes kvaliteeti,” tõdeb Fensteri juht. Toote hind on sellevõrra laiatarbekaubana müüdavatest akendest mõnevõrra kõrgem, kuid sellevõrra ka kvaliteetsem. Fenster kasutab akende tootmi-

seks väga kvaliteetseid, üldtunnustatud tootjate valmistatud materjale. Fenster on näiteks üks vähestest, kes kasutab Baltikumis üksnes A-klassi profiili, mille eelis B-klassi ees on see, et ta ei „mängi” nii palju ehk on suurem tõenäosus, et talvel ei puhu raamide vahelt läbi ja suvel ei käi akna avatav osa vastu lengi. Fenster kasutab maailma suurima profiilitootja Veka aknaprofiile. Klaaspaketid on tehtud maailma juhtivate tootjate nagu Saint Gobain, Pilkinton, Glaverbel klaasist, niisamuti sulused, mida valmistavad Siegenia-Aubi, GU, Romb jne. Enne akna tehasest väljaminekut tehakse sellele ka mitmekordne kvaliteedikontroll. FENSTER Aknatehas: Aadress: Saha tee 24, 74201 Loo Tel: 638 8300, faks: 638 8301 E–R: 9–17 E-post: loo@fenster.ee Tellimine ja info üle-eestilisel lühinumbril 1775 (kehtib tavatelefonile helistamise hind) www.fenster.ee

Korteriühistute leht

Elektrooniline hooldusraamat – halduri igapäevane abiline Kinnisvara haldamise tarkvara ELKIS on haldurile töövahendiks, mis aitab tal võtta vastu õigeid otsuseid. Selleks, et kinnisvara haldajal ja omanikul oleks selge ülevaade investeeringute tasuvusest ja kinnisvaraga toimuvast, vajab ta suurt hulka teavet ja selle analüüsi. Tulemuslikult saab hallata vaid seda kinnisvara, mille kohta on olemas ja koondatakse järjepidevalt informatsiooni. Kuna paberi-pliiatsiga andmete koondamise ajajärk hakkab lõppema, siis on aeg tutvuda uute lahendustega. Seda enam, et nad muudavad meie elu kergemaks, töö kordades kiiremaks ja efektiivsemaks. Juba aastaid on olnud kättesaadavad haldurit/hooldajat ja omanikku abistavad kinnisvarahaldusprogrammid ja teema ei tohiks olla enam professionaalsele haldurile uus. Uus on aga projekteerijate lähenemine – hooldusraamatu koostamine hakkab pea samaaegselt projekteerimisetapi algusega. Ja need ei ole üksikud novaatorid, vaid asi on hakanud laiapõhjalist kandepinda omama. ELKIS on kasutusel mitmete kaubanduskeskuste, uute korterelamute, büroohoonete ja paljude projekteerimisetapis olevate sotsiaalobjektide halduskorralduses. Elektrooniline andmebaas võimaldab ühildumist enamiku kasutatavate raamatupidamisprogrammidega, mis võimaldab automaatset arvete genereerimist raamatupidamisprogrammist, lähtudes ELKIS-esse sisestatud kulujaotuspõhimõ-

tetest. Lisaks sellele on ELKIS-e lisavõimalusena välja töötatud programmiga pihuarvuti kasutamine, mis võimaldab objektil olles vaadata teavet objekti tarindite, ruumide, arvestite, hooldajate, tegevuste, lepingute ja rentnike/ omanike kohta. Ka igakuised mõõdikute näitude lugemised saab kohe objektil sisestada pihuarvutisse, mis wifi või 3G olemasolul sünkroniseeritakse automaatselt programmi andmebaasiga. Elkis Grupp OÜ juhi Martti Vaidla sõnul on korteriühistute ja ühisuste haldamiseks valminud spetsiaalne moodul, mis võimaldab lisaks ülaltoodule ka ülevaatlikumat infobaasi korteriomaniku kohta, viivisearvestust ja paindlikumaid kulujaotusvõimalusi. Miks siis ikkagi ELKIS-t kasutada? Väheneb paberitöö ja vajadus pöörduda infosaamiseks pabermaterjali kaustade poole. Kiireneb kuluarvestus ja arvete väljastamine ja väheneb ajakulu mõõturite näidikute võtmisel. Paraneb infovahetus haldusfirma siseselt ja info säilimine halduri vahetumise korral. Elkis Grupp OÜ Tuvi 12/III-14, 10119 Tallinn GSM: +372 53 460 605 e-post: info@elkis.ee www.elkis.ee

Foto: Elkis Grupp OÜ

ELKIS-e kinnisvarahaldustarkvaraga hallatakse enam kui 1 000 000 m2 kinnisvara.

Kinnisvara haldamise andmebaas ELKIS Sisaldab: •• põhiandmeid, mida vajatakse ulatuslikus mahus iga kinnisvaraobjekti haldamiseks. Need on hooldustegevuste klassifikaator, tarindite, ruumide ja arvestite loetelud; •• rentnike ja rendilepingute arvestust, loendis on võimalik näidata: renditõusu kuupäev ja hinnatõus protsentides, üüritavate ruumide loetelu, rentniku kasutuses olevad arvestid; •• korteriomanike ja korterite arvestust, andmeid kasutatakse hoolduskulude jaotamisel; •• hooldusfirmade ja hoolduslepingute arvestust; •• mõõturite näidukäitu, kus peetakse arvestust tarbitud vee, elektri, gaasi ja soojuse üle. Näitude sisestamiseks

on erinevaid võimalusi (otse süsteemi, pihuarvutiga, üle interneti jne); •• probleemiedastus, võimaldab sisestada hoonete probleeme, •• dokumendihaldust, mis võimaldab sisestada nii skaneeritud tekste (nt lepingud, seadmete kasutusjuhendid) kui ka .xls- ja .doc-failidena koostatud dokumente ja pilte. Määratletud dokumente saab muuta loetavaks üle interneti. •• hoone passi, mis põhineb EKHHLivälja töötatud vormil ja mille koostab sisestatud andmetest süsteem automaatselt; •• avariiolukordade juhendeid, mis on standardlahendustena eelnevalt sisestatud ja mida saab iga kinnisvara eripära ja tehnoloogiat arvestades enesele sobivateks muuta. •• meelespead, mis programmi sisene-

misel iga kord teatab etteantud nn kriitiliste tähtaegade saabumisest (lepingu tähtaegade saabumise, arvestite taatlemise, korralise hoolduse vajaduste jne kohta). •• hooldustööde planeerimist, kus on määratud hoolduskulude aastaeelarve ja hooldustööde ajagraafik, nii tööde kaupa kui ka hooldustegevused nädalate, kuude ja kvartalite ajagraafikutena; ••hooldustööde tellimist, mida saab täitjale edastada elektronkirja, sõnumi, interneti või faksi teel nii, kuidas on täitjaga kontaktandmed sisestatud ja seadistustega määratud, •• aruandlust, mis annab ülevaated tehtud töödest ja kulutustest perioodide ja objektide lõikes, võrreldes planeerituga.

Korteriühistute leht

Tajutava säästu tagavad vaid õiged valikud Käes on aeg hakata mõtlema oma kinnistu küttesüsteemi hooldusele ja miks mitte ka uuendamisele. Peeter Kõiva, Kolmeks OY Balti regiooni müügijuht, soovitab enne umbropsu otsustamist asjale ka natuke sisulisemalt mõelda. Kas lasta muretult vanaviisi edasi ja halada suurte küttearvete pärast või mõelda, mida annaks probleemi lahendamiseks ära teha. „Mind kutsuti hiljuti ühte Õismäe soojussõlme, mis oli üks esimesi 1995. aastal välisabi korras paigaldatuid. Neis kõigis olid Kolmeksi kütteja tarbeveevõrgu pumbad. Ühistu esimees küsis minult arvamust senini töötava küttepumba kohta, kuna konkureerivat toodet pakkuv firma oli soovitanud selle välja vahetada. See polnud ilmselt esimene kord, kus absoluutselt töökorras pump (vähimategi lekke märkideta ja ka hääletu ehk laagrid täiesti korras) tahetakse lihtsalt välja vahetada! Ja millega – ikka märgmootoriga varustatud nn poepumba vastu, mille eluiga „tänu” oma odavale ehitusele on mitu korda lühem.” Muuseas, mitu korda olete teie selle 17 aasta jooksul oma küttepumpa vahetanud? Mainimata ei saa jätta ka hinda, sest isegi väidetavalt sagedusmuunduriga

märgmootorpump (mis tegelikkuses on kaugel tõelisest sagedusmuundurist) on isegi oma hinna poolest kallim kui Kolmeksi pakutav pikaealine ja ökonoomsust tagav uus SC-seeria pump. Ja isegi kui te pole veel jõudnud oma küttesüsteemi kahetoruliseks ümber ehitada, pakub SC-seeria pump võimaluse hiljem küttevõrgus väikseimaidki tarbimismuutusi tajuv tundlik diferentsiaalrõhuandur lihtsalt juurde ühendada. Nii on tagatud parim võimalik lahendus optimaalselt toimiva küttevõrgu näol. Küsige endalt: kas selle nn poepumba puhul on teil võimalik vajaduse korral pelgalt tihendeid või näiteks laagreid vahetada? Muidugi mitte, sest neid lihtsalt polegi! Rikke puhul tuleb taas uus pump soetada, selle asemel et riknenud osa tühise aja- ja rahakuluga välja vahetada. Siit ka soovitus: vaadake oma soojasõlm uue pilguga üle ja kui seal on mõni hooldust vajav punane Kolmeksi pump, siis parim lahendus teie jaoks on see ellu äratada. Selleks võite pöörduda Kolmeksi hoolduspartnerite OÜ Clemson või AS-i Filter poole. Ja alati on Kolmeksi pumpade

omanikel võimalik olemasolevale pesale (mis ei vaja vahetamist) paigaldada uus asendussari kas püsikiirusega mootori või juba ökonoomsema sagedusmuunduriga varustatud ühiku näol. Kui mootor varustada veel ka nn kiirliitmik-pistikuga (on juba kõigil uutel SC-seeria pumpadel standardsena), pole näiteks tihendivahetuse korral vajagi kaasata muidu kohustuslikku elektrikupaberitega inimest.

Foto: Kolmeks OY

Õhk on küttevõrgus võõrkeha Teine oluline asi, millega Kolmeks saab kasulik olla, on algupärased Spirortechi õhu ja võõriste eemaldusseadmed. Mõistab ju iga koolis käinu elementaarset füüsikalist tõde: nii kaua kui meie terastorudest küttevõrgus on õhku, toimub ka oksüdeerumine ja selle tagajärjel eralduvad võrku soovimatud osised. Targem on õhust lahti saada ikka seal, kus ta kõige intensiivsemalt eraldub – soojusallika (kortermaja puhul tavaliselt soojusvaheti) järel. Kui paigaldame sinna SpiroVenti õhueraldi, võime kindlad olla, et meie probleemid vähenevad märgatavalt. Veelgi parema tulemuse tagab vaakumpõhimõt-

tel töötav mudel Superior (teabe leiate www.kolmeks.com). Ja veel: OÜ Clemson pakub teile ka Superioriga teostatavat õhutusteenust. Seda juhul, kui te ei pea esmalt otstarbekaks oma seadet soetada. Ent pärast õhust lahtisaamist on vaja ka seal ringlevad võõrkehad kinni püüda, et nad ei ohustaks pumpa, ventiile ega soojusvahetit. Seega asendame oma senise arhailise, vana mudafiltri tänapäevasema SpitoTrapiga. See töötab hoopiski gravitatsioonijõul, püüab väikseimadki pahalised kinni ega vaja mingit töö katkestamist, et tekkinud koormast vabaneda. Avate vaid korraks seadme põhjas paikneva kuulkraani ja pesetegi sodi hetkega välja. Lihtne ja muretu. KOLMEKS OY Tallinna kontor Ehitajate tee 110 12618 Tallinn Tel 600 2015, faks 672 7400 Mobiil 5656 4457 E-post: tln@kolmeks.ee www.kolmeks.com

Energiasääst korterelamus

Mitte ainult elektripirnist

Meie kliimatingimustes viibib inimene siseruumides ligi 95% oma ajast. Et ennest hästi tunda ja säilitada kõrget töövõimet, peab ruumide sisekliima olema tervislik ja mugav. Valdav enamus Eesti hooneid on energeetiliselt ebaefektiivsed. Eesti kortermajade keskmine soojatarbimine aastas on 300kWh/m2, analoogse kliimaga arenenud riikides (nagu Soomes ja Rootsis) aga alla 150kWh/m2. Seega maksavad Eesti korteriomanikud küttekulude eest reeglina 50-55% rohkem kui lähinaabrid. Korteri Abimees aitab korteriomanikke projekteerimise täislahendusega, taotleme ehituslubasid ning aitame KredEx-ilt ehitustöödeks toetust saada. • Fassaadi- ja katuse projekt • Ventilatsioonisüsteemi projekt

• Küttesüsteemi projekt • Soojusvarustuse projekt

Küsi pakkumist juba täna! Projekt kätte nelja nädalaga!

(+372) 516 1092

Korteri Abimees OÜ Kopli 98 11711 Tallinn Tel 516 1092 Faks 604 0615 E-post info@korteriabi.ee

www.korteriabi.ee

Korteriühistute leht

Raamideta rõduklaasid on kui raamatulehed Raamideta rõduklaaside süsteem, mis võimaldab klaasida isegi ümara kujuga rõdusid, on saanud üha populaarsemaks, kinnitab AS-i Malmerk Fassaadid osakonnajuhataja Toomas Keernik.

klaas on varustatud rullikute süsteemiga, millel on neli kuullaagrit ja mis teeb klaaside liigutamise veel kergemaks. Süsteemil on vaid üks, kandev profiil – ülemine. Alumine profiil täidab ainult juhtprofiili osa.

•• Mis on raamideta klaasimise süsteem? See on klaasimissüsteem ilma vertikaalprofiilideta. Rõduklaaside süsteem koosneb ülemisest ja alumisest alumiiniumjuhtprofiilist ning klaasidest, mille küljes on horisontaalrullikud. Klaaside vahele võib paigaldada tihendid. Horisontaalrullikute ja -profiilide konstruktsioon võimaldab profiilide vahel klaase üksteise järel liigutada. Äärmine klaas avaneb 90o sissepoole, järgmine liigub selle kohale ja avaneb järele. Lõpptulemusena saab rõduklaasid nagu raamatulehed avatuna sissepoole seina äärde lükata ja terve rõdu on tervikuna avatud. Samal moel on klaase ka kerge pesta.

•• Kas paigaldatakse koos klaasimisega ka välimised veeplekid? Kogu lodža pikkuses paigaldatakse väljapoole veeplekk, kaitsmaks piiret niiskuse eest. See on hinna sees.

•• Mis on põhilised erinevused võrreldes teiste raamideta süsteemidega? Esimene ja kõige tähtsam erinevus on võimalus klaase üle nurga sõidutada. Selle süsteemiga on võimalik klaasida erinevate nurkadega rõdusid ja isegi ümara kujuga rõdusid. Iga

•• Kui tugev on karastatud klaas? Karastatud klaas on klaas, millel termilise töötlemisega on suurendatud vastupidavust löögile ja temperatuuri muutustele. Purustav jõud 6 mm karastatud klaasile on 425 MPa, samal ajal kui tavalisel klaasil on see väärtus on 150 MPa ehk ligi kolmekordne erinevus.

valik, kes suudaks garanteerida kvaliteetse paigalduse ja sertifitseeritud toote. Kui olete otsustanud, siis Malmerk Fassaadid klaasib teie rõdu, lodža või terrassi. •• Miks peaks tellima klaasimise Malmerk Fassaadidelt? Selleks on mitu põhjust. Meil on rõdusüsteemide tootmise kogemust juba üle kümne aasta. Meie spetsialistid teevad kõik vajalikud mõõtmised ja pakuvad parima tehnilise lahenduse. Kvalifitseeritud paigaldajad teevad nõuetekohase paigalduse. Rõdusid klaasides kasutatakse kõige moodsamaid ja kvaliteetsemaid materjale. Paigaldust tehakse igal aastaajal. Firma jaoks on peale klassikaliste normatiivsete nõuete täitmise tähtis kliendi rahulolu tehtud töödega.

•• Mis värvi profiile on valikus? Profiilide standardvärv on valge RAL 9010. Teisi värve saab eraldi tellida valides RAL-värvi kataloogist. Plastosad on mustad.

•• Kuidas toimub klaaside puhastamine? Klaaside sise- ja välispindu saab puhastada rõdult, sest klaaside avamisel pööratakse välispind sisse. Puhastamiseks saab kasutada tavalist kodukeemiat.

süsteemiga. Sellise süsteemiga ei saa klaasida sooje eluruume. Samal ajal toas, mille ees on klaasitud rõdu, on tunduvalt soojem. Ekspertide hinnangul annab klaasimine soojuse kokkuhoidu kuni 15 protsenti aastas.

•• Kui palju suudavad klaasid kaitsta tuule ja vihma eest? Klaasimise süsteem kaitseb rõdu piisavalt vihma ja tuule eest, selle pärast ei ole vaja muretseda.

•• Milline on niimoodi klaasitud ruumi soojapidavus? Rõdu klaasimise süsteemil kasutatakse alumiiniumprofiile ja ühekordset klaasi, seega on tegemist külma

Ühte asja võib kindlasti öelda: raamideta rõduklaaside süsteem täidab edukalt neid funktsioone, mille jaoks ta on mõeldud. Väga oluline klaasimissüsteemi tellimisel on õige firma

AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, 11216 Tallinn Telefon: 659 9247 Faks: 659 9248 E-post: rodu@malmerk.ee www.malmerkfassaadid.ee

Gaasiküte Teie kodus Gaasitrassi piisava läheduse korral on tegemist ökonoomse investeeringuga hoone tarbevee -ja küttesüsteemi. Gaasiküte on üks mugavamaid võimalikke variante toasooja tagamiseks. Juhul, kui investeering gaasitrassiga liitumiseks osutub liiga kalliks või võimatuks trassi kauguse või puudumise tõttu, tasub kaaluda alternatiivseid võimalusi. Näiteks vedelgaas (propaan). Vedelgaasi saab kasutada ka ajutiselt, näiteks kuni maagaasitrassi ehitus viibib, aga sooja on ju kohe vaja. Kaasaegsed gaasikatlad töötavad nii propaani kui ka maagaasiga, seadistamine toimub automaatselt. Aitame Teil teha parima hinna -ja kvaliteedisuhtega seadmete valiku. See ei puuduta mitte ainult gaasiseadmeid. Gaasikatlale lisaks on võimalik madalamate püsikulude saavutamiseks paigaldada ka õhkvesi soojuspump. Suurema osa aastasest perioodist töötab õhk-vesi soojuspump, kasutades ära õhus leiduvat soojust, väga madalate välistemperatuuride korral (alla -15 C) lülitab automaatika järele gaasikatla, et aidata tagada küttesüsteemi vajalikku temperatuuri. Hinnavõit võrrelduna gaasi kwh hinnaga on 2-3 kordne.

Enne gaasikatla kasuks otsustamist tuleb kindlasti selgeks teha, milliseks kujunevad investeeringud gaasitrassiga liitumiseks, vajalikud kooskõlastused, gaasiprojekt, katlamaja ehitus, küttesüsteemi iseärasused. Samuti tuleb üle vaada olemasolev küttesüsteem- üksi katel maja ei küta.Gaasikatla valikul on kindlasti mõistlik valida gaasikondensaadikatel, mis on küll hetkeinvesteeringult kallim, kuid on võrrelduna nn. tavalise gaasikatlaga püsikulude osas ca 10-12% säästlikum. Gaasikondensaadikatla kõrgem kasutegur saavutatakse tehnoloogia abil, milline eraldab suitsugaasist liigse soojuse, mis eraldub kondensaadina. Tavalise gaasikatla suitsugaaside temperatuur on ca 160 C, kondensaadikatla suitsugaaside temperatuur ei ületa 80 C. Samuti on gaasikondensaadikatel tunduvalt keskonnasäästlikum, kuna põlemisprotsess on viidud väga täiuslikuks ja põlemine toimub minimaalsete jääkidega.

Sfinks Ehituse spetsialistid aitavad Teil langetada õige otsuse lähtuvalt hetkeolukorrast ja Teie reaalsetest võimalustest.

Tel. +372 640 3206 Mob. +372 508 0602 Aadress: Vabaõhumuuseumi tee 4 E-mail: info@sfinksehitus.ee Koduleht: www.sfinksehitus.ee

Korteriühistute leht

Õige aeg soojustustöödeks! Müüme ja paigaldame kogu Eesti ulatuses puistevilla, kivivilla, klaasvilla ja tselluvilla.

LUMI VESI JÄÄ

SOOJUSTATUD SOOJUSTAMATA Soojus väljub hoonest Tekivad jääpurikad Vesi valgub hoonesse Katused ja rennid lagunevad

Jääpurikad ja jäätamm tekivad, kui katusealune on soojustamata. Soe õhk väljub hoonest ja sulatab katuse ülaosas lume. Alla räästani valguv vesi jäätub, sest katuse ja õhu temperatuur on seal madalam. Jää taha kogunev vesi valgub hoonesse ja kahjustab hoone seinu , lagesid ja soojustust. Suured jääkogused lõhuvad katust ja renne. Ilmade soojenedes on sulav jää ohuks inimeste eludele. Soojustamata katusealused tähendavad suuri küttekulusid.

Puistevill hoiab soojust Puistevillaga tekib ühtlane, ilma jätkukohtadeta, kõiki tühemikke täitev, torusid ja juhtmeid ümbritsev kohev isolatsioonikiht. Puistevill on väga heade soojusomadustega, säästlik ja tõhus õhus soojustamise viis.

Puistevilla ind h kampaania 3

15 EUR/m

TEOSTAME TÖID KORTERIÜHISTUTELE KA JÄRELMAKSUGA! • • • •

Korteriühistutele maksevõimalus kuni 12 kuud Ei vaja pangagarantiid. Sissemakse kokkuleppeline Intress 0%

Teostatavad tööd; • Käiguteede ehitus • Tuulesuunajate ehitus • Trepikodade luukide vahetus • Puistevilla müük ja paigaldus • Termograaﬁa mõõdistamine

Teostame ka katuseehitust korterühistutele.

www.puistevill.ee

Kohaletulek ja konsultatsioon on tasuta!

Tegutseme ÜLE EESTI Info@puistevill.ee Tel: 5061571 6521192

Pealinna elurajoonide parkimismured veel niipea ei lahene Foto: Tiit Blaat

Linnavalitsus kiitis heaks kava, mille kohaselt rajatakse lähiaastail Lasnamäele, Mustamäele ja Õismäele juurde 90 uut parkimisala. Priit Liiviste Signe Kalberg „Sõiduauto parkimisega on meil olnud probleeme juba sest ajast, mil mu poeg Tallinnasse Mustamäe teele korteri ostis. Kuna korteri eelmisel omanikul polnud kindlat ehk ostetud parkimiskohta, siis polnud ka meie pere autole nn ametlikku ehk märgistatud platsikest ette nähtud,” kõneleb Mustamäe elanik Katrin. Korteriühistu oli aastal 2006 nõus parkimiskoha selle maja juures ka leidma, kuid maksta oleks tulnud 30 000 krooni. Sellise summa eest osta autole koht asfaldiribal polnud arukas. Kuna Katrin sõitis ka ise autoga, oleks seega pere vajadus olnud kaks parkimiskohta. Autod pidid Katrin ja ta poeg parkima seega kõnnitee äärde, mis oli ka omajagu keeruline,

Paljude Mustamäe elamute juures on suur puudus parkimiskohtadest.

Korteriühistute leht

kuna parkimiskohtade puudus selle viiekordse maja juures on ilmne. Kehtib reegel, et kes ees, see mees. See tähendab, et kui õhtul juhtub maja elanik veidi hilisemale ajale jääma, pole enam autole ühtegi vaba kohta. Ja kui siis „omanikuga” parkimiskoht on tühi, ei tohi sinna ikkagi autot panna, sest omanik lubab halvimal juhul kutsuda politsei, auto teisaldaja või parimal juhul sõimab majanaabri südamest läbi. „Probleem on ka külalistega, kes autoga tulevad, sest ega nemad tea, et iga vaba koht on kellegi oma,” märgib Katrin. Katrini sõnul pole uusi parkimiskohti aga pole juurde tehtud, kuigi maja ees on olemas selleks ruumi. Olukord on juba nii hulluks läinud, et õhtul on autod ruumipuudusel pargitud ka teiste autode ette, vabale teeosale, mis on väga kitsas ja peaks jääma ikkagi sõitmiseks. Põhja-Eesti regionaalhaigla vahetus läheduses J. Sütiste teel elav Heiki leiab, et parkimiskohtade juurdeehitamine ei lahenda probleemi lõplikult, vaid lükkab reaalsete lahenduste leidmise lihtsalt kaugemasse tulevikku. Kui 50 korteriga maja saab juurde näiteks 10 parkimiskohta, on see ikkagi pikemas perspektiivis vaid ajutine lahendus, sest elujärje paranedes suureneb autode hulk ilmselt praegusega võrreldes veelgi.

Probleem süveneb iga aastaga Eesti korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Raimo Jõgeva sõnul on paljude Mustamäe ja Õismäe korteriühistute jaoks parkimisprobleem üsnagi tõsine. Otsest lahendust pole aga kusagilt võtta juba ainuüksi sel põhjusel, et maa-ala, kuhu

parkimiskohti rajada saaks, on niivõrd väike, et sellest ei tõuseks probleemi lahendamiseks märkimisväärset kasu. „Linn hõikas välja kohad, kus võib parkimisalad linna maale välja ehitada, aga korteriühistutel selle projekti omapoolse rahastamise võimalust eriti ei ole ja see kõik on praegu veel üsna ideefaasis,” nendib Jõgeva, kelle sõnul on peamiseks takistuseks ühistute omavahendite nappus. Magalarajoonides on Jõgeva ütlust mööda esmatähtis praegu ikkagi see, et teha kõik energiasäästu saavutamiseks – korteriühistud ei saa maja renoveerimiseks võetud laenu kõrvale enam teist suurt finantskohustust lubada.

Linnal on raha olemas ••korteriühistutel on võimalik linnalt toetust taotleda mitmetele tegevustele, sh hoovis asuvate teede ja korteriühistute esiste kõnniteede rajamiseks ning remondiks; parkimisplatsi, prügimajade või prügikonteinerite rajamiseks või parendamiseks jne. •• linnaeelarves on 2012. aastaks eraldatud selleks 639 000 eurot; •• Parkimisala laiendamine või väljaehitamine on ehitusseaduse mõistes ehitamine ning see nõuab vastavat projekti. ••Tallinna linna omandis ole-

vale maale ehitamine saab toimuda vaid eelnimetatud projekti alusel ja kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse asjaõiguslepinguga ning kantakse kinnistusraamatusse. •• Tallinna linn on nende korteriühistute kasuks, kelle sooviks on olnud parkimisala ehitamine või laiendamine, seadnud isikliku kasutusõiguse. ••Isiklik kasutusõigus annab ühistule õiguse ehitada linna maale ja omada linna maal sinna ehitatud ehitist või rajatist. Allikas: Tallinna linnavalitsus

„Olen ise samuti autoomanik ja igapäevane peavalu oma kodumaja juures parkimiskoha leidmiseks on äärmiselt tüütu, aga pooldan pigem autode arvu vähendamist linnas ning ühistranspordi osatähtsuse suurendamist, kui kogu vaba pinna muutmist parkimisplatsiks,” on Heiki veendunud.

EURO PROJECT

Renoveerimisega energiasäästlikuks! FASSAADITÖÖD KATUSETÖÖD VUUGITÖÖD RÕDUDE REMONT TREPIKODADE REMONT PROJEKTEERIMINE

ANNA OMA TREPIKOJALE UUS NING TURVALINE NÄGU! Partner Korteriühistule:

• Elektri– ja sidekilbiuksed • Kuivmootoriga pumpade hooldus ja remont

• Spirotech tooted

Vaata lähemalt: www.clemson.ee

IDEEST PA

IGALDUSEN

Võtke meiega ühendust: tel +372 526 8679, e-post info@clemson.ee

EUROPROJECT

• Elektri– ja sidekilbiuksi oleme valmistanud ja paigaldanud Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ja Viimsis.

• Koostöös Kolmeks OY-ga teostame kuivmootoriga pumpade hooldust ja remonti. • Müüme, rendime ja paigaldame Spirotech tooteid, et eraldada küttesüsteemist õhk ja muud soovimatud mikroosakesed. Meie tarnija:

tel: 550 1111, 550 1112 info@euro-project.ee www.euro-project.ee