Korteriühistud | märts 2012 by Eesti Päevalehe

Korteriühistute leht Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, 680 4603, eigo.kaljurand@lehed.ee

märts 2012

Vivateam Raamatupidamine Vivateam Raamatupidamine OÜ põhitegevuseks on kvaliteetse finants- ja raamatupidamisteenuste osutamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, MTÜ-dele s.h. korteriühistutele ning FIE-dele. Meie professionaalne meeskond pakub kliendile täielikku nõustamist igapäevase raamatupidamistöö osana. Meie eesmärgiks on koostöös kliendiga välja töötada Teie ettevõtte jaoks laitmatult töötav raamatupidamissüsteem, võttes seeläbi enda kanda Teie firma raamatupidamise, maksuarvestuse ja aruannete koostamise. Meie klientideks on ettevõtted, kellel ei ole otstarbekas palgata põhitöökohaga raamatupidajat ning kes hindavad kliendisõbralikku, korrektset ning usaldusväärset teenust mõistliku hinnaga. Meie põhiväärtusteks on usaldusväärsus, kiirus, paindlikkus ja professionaalsus.

KORTERIÜHISTUTE RAAMATUPIDAMINE Raamatupidamisteenus on kohandatud spetsiaalselt korteriühistutele, pidades silmas nende erisusi ja vajadusi. Raamatupidamisteenus korteriühistutele sisaldab: korteriomanikele igakuiste makseteadete koostamine otsekorralduste edastamine pankadele, Itellale pangaülekannete sooritamine raamatupidamisregistrite pidamine maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksuametile korteriühistu esindamine Maksuametis majandusaasta aruande koostamine Lisateenused korteriühistutele: dokumentide korrastamine (sarjade loomine, aastakäigu dokumentatsiooni arhiveerimine)

Hinnapakkumise saamiseks võtke meiega ühendust

Vivateam Raamatupidamine OÜ Keemia 19, Tallinn 10616, vivateamrmp@gmail.com, tel 528 9386

www.sinuraamatupidaja.ee

Korteriühistute leht

Korteriomanik peaks torutöödest eemale hoidma Isepäi küttesüsteemis muudatusi tegema asudes võib see lõppeda kogu maja süsteemi tasakaalust väljaviimisega. Kristiina Viiron Otsustas ühe nõukaaegse kortermaja elanik oma kodus põhjaliku remondi ette võtta: uued põrandad, tapeedid, värvid jms. Ühtlasi otsustas ta oma vannitoas uue vastu välja vahetada ka vana siugtoru ehk toru, mida mööda voolab kuum kraanivesi ja mis ühtlasi on vannitoas ka küttekeha eest. Kutsus korteriomanik siis torumehe, kes paigaldaski uhiuue läikiva toru. Kõik tundus kena ja tore, ainult et ühel päeval hakkas alumise korteri elanik kurtma, et kuumaveetoru tema vannitoas on vaevu leige, vannituba seetõttu aga lausa jahe. Põhjus, miks see nii juhtus, polnud kuigi keeruline. Torumees paigaldas ülemises korteris uue siugtoru endisest väiksemas läbimõõdus ühendustorudega, mistõttu takistus vee ringvool ning alumise korteri siugtoru muutuski jahedaks. Nüüd saab majaühistu

esimees igal nädalal alumise korteri elanikult kirju palvega asi korda teha, ent paraku pole ülemise korteri valdaja seda kümne kuu jooksul teinud. Toodud lugu on hoiatav näide sellest, mis võib järgneda, kui oma korteris otsustatakse omapäi torutöid teha. Midagi sarnast võib juhtuda ka siis, kui kortermajas vahetatakse omavoliliselt välja keskkütteradiaator. Lisaks sellele, et oskamatu tööga võib nii endale kui ka teistele sellest ebamugavusi sündida, ütleb ka seadus, et korteri peremees ei või omatahtsi oma korteris küttekehasid vahetada. „Korteris asuv radiaator on osa elamu üldisest küttesüsteemist,” selgitas Eesti korteriühistute liidu jurist Margus Saulep. Elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ja seepärast võetakse küttesüsteemiga tehtavate tööde, sealhulgas korteris radiaatorite vahetuse asjus otsused vastu korteriühistu üldkoosolekul. Kui ühistut moodustatud pole, siis korteriomanike üldkoosolekul. Eelnimetatu kehtib Saulepi sõnul ühtlasi ka vee- ja kanalisatsioonitorude puhul. Kõiki niisuguseid töid tuleb

Radiaatorivahetus tuleb jätta asjatundja tööks. Uus radiaator peab olema täpselt sama võimsusega, mis vana.

lasta teha asjatundjal, sest oskamatu tegutsemine võib põhjustada hulgaliselt probleeme. Karuteene iseendale Eesti Küte OÜ juhatuse liige Margus Hirbaum tõdeb, et isepäi küttesüsteemis muudatusi tegema asudes võib see lõppeda kogu maja süsteemi tasakaalust väljaviimisega, kus-

juures korterielanik võib teha karuteene ka iseendale. „Kui korteris radiaatorit välja vahetada, peab see olema täpselt sama võimsusega, mis eelminegi,” selgitas Hirbaum. „Küttesüsteem on projekteeritud nii, et igale püstikule arvestatakse välja vooluhulk vastavalt püstiku vajadusele. Kui nüüd iseseisvalt torustikku

või küttekeha muutma hakata, muutub ka vooluhulk ning seetõttu läheb süsteem mitte üksnes selles püstikus, vaid kogu majas paigast ära.” Tagajärjeks võib olla, et ühes korteris on radiaatorid vaevu leiged, teises aga liiga kuumad. Kui korteri peremees asendab radiaatori senisest näiteks väiksema võimsusega radiaatoriga, jääb ta ka ise hätta, sest liiga madala võimsusega küttekeha ei suuda tuba soojaks kütta. Paljud nõukogudeaegsed majad on ehitatud ühetorusüsteemis, mis tähendab, et piki soojuskandja voolamise suunda alaneb radiaatorite pealevoolu temperatuur, mida kompenseeritakse küttepinna suurendamisega ning see on projekteerimisel välja arvestatud. Kui siin nüüd paigaldada kas või üks vale võimsusega küttekeha, on süsteem kohe tasakaalust väljas. Oskamatus teeb halba Kui ühetorusüsteemi paigaldatakse toatemperatuuri reguleerimiseks termostaatventiil ning jäetakse arvestamata, et ühetorusüsteemi puhul peab kasutama just ühetoru-kütte-

süsteemile sobivat termostaatventiili, on tulemuseks jällegi vooluhulga piiramine, süsteem tasakaalust väljas ning naabritel toad jahedad. „Kui üldse paigaldada radiaatoritele termostaatventiilid, tuleks teha seda korraga terves majas, sest igale ventiilile arvestatakse läbivoolu hulk eraldi välja,” lisab Hirbaum. Tema sõnul ühendatakse küttekeha (isegi siis, kui see on õige võimsusega) tihti senisest väiksemas läbimõõdus toruga, mis samuti piirab vooluhulka ning võib naabrid külma kätte jätta. „Juhul kui omanik on küttekehad omavoliliselt vahetanud ning selline tegevus on kahjustanud teiste omanike õigusi ja huve, tuleb arvestada sellega, et teistel omanikel on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, muu hulgas nõuda kahju hüvitamist. Kui omaniku tegevuse tagajärjel on küttesüsteem tasakaalust välja viidud, võib korteriühistu nõuda omanikult selle tasakaalustamisega seotud kulutuste hüvitamist,” lisab Eesti korteriühistute liidu jurist Margus Saulep lõpetuseks.

Korteriühistute leht

Treeningplaan – kortermaja tegeliku võimekuse avamine Vähima küttekulu saavutamiseks peab sisekliima jälgimine ja kütte reguleerimine olema võimalikult täpsed ja omavahel kooskõlas. Tervislik ja sportlik eluviis on rahva hulgas järjest populaarsem. Sama trendi on märgata meie truude kaaslaste kortermajade puhul. Üha rohkem ühistuid tegeleb majade energiatõhusamaks muutmise ehk treenimisega. Kortermaja võib tinglikult võrrelda inimesega. Tal on keha ja lihased (majakarp ja kandekonstruktsioon), süda (soojussõlm), vereringe (küttesüsteem ja vesivarustus), kopsud (ventilatsioon), närvisüsteem (elektripaigaldis) ja isegi aju (hooneautomaatika ja kütteregulaator). Kortermaja, millele on hangitud ainult soojem välisvooder ja uued uksed, ei ole siiski saavutanud parimat füüsilist tippvormi. Sellise maja omanikud tajuvad peagi, et moekas väljanägemine

• • • • • • • • •

ja kallis kasukas ei taga rõõmsat rahulolu, sest paremaks ei ole muutunud maja „ajutegevus”, „süda” ikka jukerdab, „vereringe” vigade tõttu mõned ikka külmetavad ja teised sulavad, „kopsud” ei saa piisavalt värsket õhku. Inimese füüsilised võimed selgitab arstlik tervisetest. Kortermajaga on samuti. Energiamärgist võib siinkohal võrrelda siiski vaid vereprooviga ja energiaauditit arsti ühekordse koduvisiidiga, mis ei anna selget pilti maja praegusest tegelikust füüsilisest energiavõimekusest, kuna algandmed pole piisavad. Suurem osa kortermaju on valinud hoone ja tehnosüsteemide korrastamiseks rahuliku, etapilise treeningplaani. Võimekamad on valinud kompleksse rekonstrueerimise, üritades saavutada tippvormi nii-öelda ühe suvega. Pole tähtis, millise treeningplaani olete oma majale valinud. Tippsportlasi testitakse nende hetkevormi selgitamiseks

korrapäraselt. Enamiku kortermajade füüsiline võimekus jääb kahjuks selgusetuks ja lõpuni välja arendamata ainult seetõttu, et majades puudub testimiseks vajalik tehnika ja abistav energiatohter, kes aitaks pidevalt tulemusi analüüsida ja õiget energeetilist treeningplaani kujundada. Sisekliimat ja seega ka küttekulu mõjutab iga muudatus küttesüsteemis, ventilatsioonis või välispiirete tuule- ja soojapidavuses. Kindlasti soovivad kõik treeninguid rahastanud majaelanikud ka jooksvalt teada, kuidas nende makstud treeningud on vilja kandnud. Maja vähima soojuskulu tagab ühtlase sisekliima hoidmine. Millised on vajalikud testiseadmed? Korteritesse paigaldatakse kaugloetavad kliimalogerid, mille mõõteandmete (temperatuur ja suhteline õhuniiskus) ja ilmaprognooside järgi optimeeritud küttegraafikute alusel toimub kütmise reguleerimine soo-

24 tundi avariidispetšerteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korteriühistutele Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujärelvalve Pangalaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile

jussõlmes. Maja on parimas hetkevormis, kui sisekliima on pidevalt soovitud tasemel ja majja ei osteta ühtki mittevajalikku MWh kütteenergiat. Kui võimalus on, aitavad elanikud korterites toatemperatuuri ja küttetarbimise reguleerimisega omalt poolt maja tulemuste paranemisele kaasa. Kuid oluline on teada, et sellest hoolimata mõjutab maja küttearve suurust alati soojussõlme töörežiim, sest lisaks radiaatoritele kütavad maja kõik küttetorustikud, mille temperatuuri määrab vaid soojussõlm. Ajakohane küttereguleerimise süsteem võimaldab muuta maja kütterežiimi väga täpselt, sammuga 0,1 kraadi. Hea lahendus ei nõua majja suure koguse keeruliste seadmete soetamist ja paigaldus sujub mõne tunniga. Sisekliima jälgimissüsteem aitab tuvastada ka kõik seniteadmata puudused küttesüsteemi tasakaalustamises. Rootsi päritolu eGain forecastingu küttereguleeri-

mise ja sisekliima jälgimissüsteem on „võtmed kätte” tasemel lahendus just tavalise kortermaja energiatõhususe ehk füüsilise vormi maksimaalseks väljatimmimiseks. Juba neljandat aastat aitab süsteem eGain koos spetsialistide-energiatohtritega muuta kümnetes Eesti majades sisekliimat sobivamaks ja küttekulu vähemaks. Kutsun kõiki kortermajade omanikke suhtuma energiatõhususe parandamisse nagu tervisesporti, mille eesmärk on võimalikult väikeste vahenditega jõuda parima enesetundeni.

Vaata: www.egain.ee Meie kontakt: info@egain.ee tel.6630321

Lihtne fakt on, et PUHTAD RIIDED on oluline vajadus meie elus. KORTERELAMUTE/ ÜHISTUTE PESUKÖÖK võimaldab teenida lisaraha. Korterelamu pesuköök professionaalsete pesumajaseadmetega aitab lisaks ka sealsetel elanikel hoida kokku aega ja raha. UNIMAK GRUPP OÜ, tööstuslike pesumajaseadmete maaletooja alates 1994. aastast aitame Teid seadmete valikul, pesuköögi planeerimisel paigalduse ja järelhooldusega.

Aitame Teil elanike elu rõõmsamaks ja lihtsamaks muuta!

Telefon: 614 3335 GSM: 50 45958

Info@maket.ee www.maket.ee

Unimak Grupp OÜ | Salve 7, 11612, Tallinn www.unimak.ee | info@unimake.ee | 6563 948

Korteriühistute leht

Kuidas Tõnust sai jälle korteriühistu esimees Tõnu on korteriühistu esimees. Tema sõbrad peavad kogu seda ühistuvärki mõttetuks ajaraiskamiseks, pensionäride ajaviiteks. Aga Tõnu usub, et ühiselt tegutsemine on kasuks kõigile. Ei kujuta ju ette, et maja värvides iga korter värviks jupi oma akende kõrvalt. Kuigi jah, mõned nii teevad… Mõni aeg tagasi internetis surfates sattus Tõnu põnevale veebilehele. Tegemist oli veebipõhise iseteenindusega korteriühistutele. Tõnu püüab ajaga kaasas käia, ta teeb oma maksed internetipangas, tuludeklaratsiooni esitas e-maksuameti kaudu ja rahvaloenduse ankeedi täitis samuti veebis. Ta sai kohe aru, milliseid võimalusi veebipõhine iseteenindus ühistule pakkuda võiks. Tõnu registreeris oma ühistu seal ära ja pani koridori stendile välja vastava teate. Veiko on programmeerija. Juba tema eriala sunnib teda proovima iga võimalikku tehnoloogilist vidinat. Muusikat kuulab ta nutitelefonist, kinos pole juba ammu käinud, vaatab filme kodus arvutist. Loomulikult on tal ID-kaart ja kõik arved tellitud e-arvetena. Korteriühistu iseteenindusest kuuldes hakkasid tal näpud sügelema. Ta logis sisse ja muutis esimese

Lennu on kunstnik. Talle meeldib teha suuri asju ja mõelda lennukaid mõtteid. Sellest vist tema nimigi… Arvuti on Lennul selleks, et poeg mängida saaks. Rahaasjade eest hoolitseb Lennu naine. Sest milleks raisata aega ebaolulise peale? Siiski sattus ka Lennu korteriühistu iseteenindusse. Nimelt, kuna maja renoveerimisega seoses oli plaanis maja värvimine, siis algatas keegi majaelanikest asjakohase teema ühistu elektroonilisel teadetetahvlil. Kuidagimoodi sattus see ka Lennu kõrvu. Ta tundis, et see on asi, milles ka temal on oma sõna sekka öelda. Poja abiga õnnestus tal sisse logida ning see teema üles leida. Kohe näha, et seal võtsid sõna inimesed, kes kunstiajaloost ega värvikompositsioonist midagi ei teadnud. Nad vajasid harimist. Lennu veetis öö arvuti taga.

asjana arve ära e-arveks. Siis parandas ta ära oma kontaktandmetes meiliaadressi ja telefoninumbri. Seejärel surfas niisama ringi. Ta sai teada, mis kulud olid ühistul viimasel kuul ning milliste reeglite alusel neid jaotatakse korterite vahel. Näitude veebipõhist sisestamist plaanis ta kindlasti kasutama hakata. Statistika osa tundus põnev, aga hetkel olid seal ainult viimase kuu andmed. Lahkudes tundus Veikole, et ta saab ühistu asjaajamistest palju paremini aru kui enne. Tiiu on õpetaja. Ta elab koos oma emaga ja tal on kaks kassi: Albert ja Valdur. Arvuti ostis ta endale paar aastat tagasi, kui õpetajatele oli sooduspakkumine. Tiiu on läbinud mitu arvutikoolitust ja eneselegi üllatuseks saab paljude asjadega hakkama. Tiiule meeldib, kui asjad on korras, oma koha peal. Segadust ta ei salli. Seetõttu meeldis talle korteriühistu iseteenindusest kõige rohkem kalender – millal on ühistu koosolek, millal küttesüsteemi surveproov, millal ühine hoovi koristamine. Kuigi seal oli ka võimalus tellida meeldetuletus meili peale, Tiiu märkis need kuupäevad ikkagi endale taskukalendrisse. Sest see on alati käepärast.

Tigutorn on üks praeguseks 965-liikmelise korteriyhistu.net perega liitunud majast.

Veera on pensionär. Ots otsaga kokkutulemiseks käib ta teatris garderoobitädiks. Palju sealt just ei teeni, aga lapselastele kommiraha ikka. Pealegi, ostes turult on kõik veidi odavam ja lisaks värskem! Veerale lähevad ühistu asjaajamised vägagi korda, ta kuulub ka revisjonikomisjoni. Sest kes muidu pensionäride eest seisab, kui mitte nemad ise? Arvutitest ja internetist

ei tea Veera midagi. Ega tahagi teada. Või siiski? Korteriühistu esimehe jutust jäi Veerale kõrvu, et kõik viimased ühistu koosolekute protokollid on kuskil internetis olemas. Ta kirjutas koridori stendilt üles aadressi ja järgmine kord tütrele külla sõites palus sellel uurida, mida see tähendab. Tütre abiga said nad sisse logitud ning seal need protokollid olidki. Veera lasi kõik endale välja trükkida. Hea õhtul magamajäämiseks lugeda. Tõnu on jälle korteriühistu esimees. Ta valiti ka järgmiseks aastaks tagasi. Majaelanikud olid rahul mitmete Tõnu algatustega, näiteks kevadine koristuspäev, maja renoveerimine ja laste mänguplats hoovis. Ka veebipõhist iseteenindust pidasid nad oluliseks. Ehk nagu Veera ütles: „Peaasi, et need protokollid on kuskil olemas ja ühes kohas.” www.korteriyhistu.net info@korteriyhistu.net tel 730 4116

PROJEKTIJUHTIMINE, OMANIKUJÄRELEVALVE, EKSPERTIISID EHITISELE JA EHITUSPROJEKTILE

TEL.+372 51 18 916 info@accurato.ee www.accurato.ee

Korteriühistute leht

KORRASTAME ÜHISTU VEE- JA SOOJUSE KULUARVESTUSE Vesiterm AS pakub veemõõduprobleemide lahendamiseks arvestite kauglugemissüsteemi, mis võimaldab saada arvestite näidud kindlal kuupäeval ja kellaajal ning väldib arvestite või näitudega manipuleerimist. Samuti on võimalik viimastel aastatel ehitatud majades ripplagede vahele riputatud arvestid paigaldada õigesti – horisontaalselt ja näidikuga üles. Pakume Saksamaa arvestitootja Sensus moodultüüpi arvesteid Residia-Jet, millele on võimalik kohe või hiljem paigaldada lisamoodulid – raadio-, impulss või M-Bus – võimaldamaks näitude kauglugemist. Residia – arvestid on komposiidist korpusega, mis ei sisalda raskemetalle, on vastupidav rõhu ja temperatuuri mõjudele ning talub kehva kvaliteediga vett. Korpus on sileda pinnaga ja ei kogu endale mustust, mistõttu püsivad vooluteed puhtad ja arvesti täpsus säilib väga pika aja jooksul. Soojuse kulu arvestamiseks pakume radiaatoritele kinnitatavaid küttekulujaotureid, või, kui küttesüsteem seda soodustab (korterisse üks sisend-, üks väljundtoru), Sensus kompaktsoojus-arvesteid PolluCom-E. Need võimaldavad näidiku külge ühendada lisaks ka kaks veearvestit.

Enamus üle 10 aasta tagasi paigaldatud arvestitest on juba kulunud ja vanad ning vajavad väljavahetamist. Koos arvestitega tuleks kriitiliselt üle vaadata ja korrastada ka korterite mõõdusõlmed. Paljude ühistute mure on „üldvesi“ - maja arvesti näidu ja korteriarvestite näitude summa vahe. Põhilised näitude erinevuse ja „üldvee“ tekkimise põhjused on: • arvesti vale paigaldus (paigaldusest sõltub arvesti täpsus, töövõime ja eluiga) – see on üheks põhiliseks vea tekke põhjuseks, • näitude võtmine ja esitamine eri aegadel (sageli nädalase hilinemisega), • võimalik arvestiga manipuleerimine, näitude „korrigeerimine“ vms elaniku poolt, või lihtsalt öeldakse vale näit, • madala täpsusklassiga arvestite kasutamine (MID järgi R väärtus väiksem kui 63, vana tähistuse järgi täpsusklass A). Nende probleemide vältimiseks tuleks 1. korterisiseste veearvestite paigaldusel ja projekteerimisel eelistada 110mm pikkusega, ½“ mõõduga nn. moodularvesteid, nimikuluga 1,0 kuni 1,6 m3/h (Qn1,5). Metroloogiline klass peaks olema B või C (ehk R=63...160 EL suuniste järgi); 2. mitte kasutada madala täpsusklassiga arvesteid (A); 3. paigaldada veearvesti õigesti: horisontaalselt, näidikuga üles. Kõik muud paigaldusasendid ei ole soovitatavad. Viimasel ajal levinud paigaldusasend näidikuga allapoole, ripplae vahele ei ole lubatav – see on täiesti väär paigaldusviis, millega kaasneb kiire arvesti kulumine ja riknemine.

VESITERM AS on Sensus arvestite (varem SPX, Meinecke, Invensys kaubamärgid) müügi ja esindamisega tegelenud üle 18 aasta. Oskame anda nõu, koostada projekti, muretseda seadmed, paigaldada ja seadistada Teie maja kauglugemissüsteemi, aga vajadusel oleme abiks ka veevarustuse (rõhutõsteseadmed), tuletõrjepumpade, sprinklerite ja küttesüsteemi osas.

Vesiterm AS Tel: 678 8250

Firma Prem Eesti OÜ on kontserni SENSUS Metering Systems AS alaline ametlik esindaja Balti riikides. Kontserni SENSUSMetering Systems AS pikaajaliseks traditsiooniks on vee ja soojuse mõõtmistehnika ning andmete lugemise ja töötlemise süsteemide täiustamine professionaalsete kasutajate nõuetest lähtudes. See tähendab, et kogu SENSUSE mõõtetehnika omab kõrget efektiivsust ja täpsust, hästi läbimõeldud ergonoomikat, ohutust ja kõlblikkust pikaajaliseks kasutamiseks. Tootmise arendamise ühe suuna moodustab selliste raadioseadmete, andmete lugemise ja kogumise seadmete väljalaskmine, mis on mõeldud korterite, ettevõtete, korteriühistute andmete kauglugemiseks. Need aparaadid võimaldavad rangelt jälgida tegelikku veekasutust ning aitavad sellega mitte ainult riigil veeressursse vaid ka tavalistel elanikel raha kokku hoida. Üheks uudiseks on statsionaarne süsteem SensuseBase, juhtmeteta tsentraliseeritud süsteem vee, gaasi ja soojusenergia arvestite ning elektrooniliste küttekulu jaotusseadmete näitude võtmiseks koos nende edastamisega personaalarvutisse töötlemiseks, analüüsimiseks ja säilitamiseks. Pakume mitmesuguseid veearvesteid, impulss- ja raadiomooduleid, kauglugemis- ja andmete kogumissüsteeme, tehnilisi konsultatsioone, veearvestite taatlemist ja hooldust.

Kadaka tee 5, tuba 323, 108, 10621 Tallinn tel/faks 657 9948, 525 8857, 510 7929 e-post prem@prem.ee www.prem.ee NB! SUITSUANDURITE MÜÜK!

Mäealuse 3A Faks: 678 8251

12618 Tallinn info@vesiterm.ee

MEIE PAKKUMINE ÜHISTULE: TELLIDES VESITERMIST SENSUS-BASE VÕI M-BUS KAUGLUGEMISSÜSTEEMI: VEEARVESTI RESIDIA-JET C HIND 6 EUR KOOS KÄIBEMAKSUGA.

www.vesiterm.ee

Korteriühistute leht

Uuendustööd algavad keldrist ja lõpevad katusel Foto: Rauno Volmar

Maja renoveerides tuleb arvestada nii-öelda kolme sammast, milleks on soojustus, küttesüsteem ja ventilatsioon. Priit Liiviste „Kõige olulisem on kohe näha ette terviklahendust. Inimestele võib küll meeldida, et tööd tehakse lihtsamalt – teeme täna katuse, homme otsaseinad, ülehomme küttesüsteemid ja ühiskasutuses olevad ruumid –, aga selliste üksikute asjade tegemisega võib ära rikkuda mõistliku investeeringu,” ütleb Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Mardi sõnul tähendab see, et kõigepealt vahetatakse välja küttesüsteem, mis projekteeritakse hetkeolukorda silmas pidades. Kuid see võib olla renoveeritud majaga võrreldes topeltvõimsusega ja selle tagajärjel makstakse pool raha lihtsalt „korstnasse”. Üks peamisi renoveeritud majade probleeme on tema sõnul ka see, et ventilatsioonisüsteem kas unustatakse uuendamata või ei peeta seda vajalikuks. Mardi peab eriti oluliseks renoveeritava maja konk-

reetsete probleemide põhjalikku analüüsi ja neile vastava rekonstrueerimiskava koostamist. Tallinnas 13. märtsil toimunud esimesel korteriühistute innovatsioonikonverentsil räägiti palju sellest, kui oluline on rekonstrueerida korterelamuid kompleksselt, et tagada peale võimalikult efektiivse küttesüsteemi ja väheste soojakadude ka parim võimalik sisekliima ja maja kestlikkus. „Esimene asi, millele mina tähelepanu pööraks, oleks teha majale energiaaudit. See on ääretult oluline ja tänuväärne, kuna see toob välja problemaatika hoones tervikuna. Sellest lähtuvalt saab energiaauditile tuginedes leppida kokku korraliku projekteerijaga, kes hakkaks remondiprojekti ette valmistama,” selgitab Urmas Mardi. Inimestele ei meeldi kindlasti elada ehitusobjektil ja sellepärast on ju mõistlik need probleemid üks kord ära kannatada ja üritada leida vahendeid terviklahenduse saavutamiseks. „Elanikele tuleks selgitada, et võimalik on kogu remont korraga ära teha, selle asemel et igal aastal tegeleda erinevate

Üks eduka renoveerimisprojekti näide on Tallinnas asuva Järveotsa tee 7 korteriühistu tehtud remont, mis on aidanud maja küttekulusid märgatavalt vähendada.

ehitustöödega. Tänapäevast ehituspraktikat arvestades ei tuleks siis ilmselt vähemalt lähima kümne aasta jooksul nende probleemide juurde tagasi pöörduda,” lisab ta. Edu tagab põhjalik ettevalmistus Üks eduka renoveerimispro-

ELEMENTMAJAD, KATUSEFERMID, TURVAKARDINAD OTSE TEHASEST!

jekti näide on Tallinnas asuva Järveotsa tee 7 korteriühistu tehtud remont, mis on aidanud maja küttekulusid märgatavalt vähendada. Ühistu esimees Lembit Kolk peab edu pandiks seda, et renoveerimist alustati eri spetsialistide kaasamisega. „Kõigepealt lasime teha erinevatel ekspertidel projekti

tegemiseks vajalikud analüüsid ja seejärel tellisime kohe ka projekti. Kõigepealt vaatasime üle küttesüsteemi, silmas pidades siiski maja kui üldist tervikut,” selgitab Kolk, kelle sõnul kestis 71 korteriga üheksakorruselise elamu remont pool aastat, ent tulemus on seda väärt. Kolk usub, et küttekulud on vähenenud vähemalt 30 protsenti, kuigi toasooja hinnad kõiguvad siia- ja sinnapoole. Laenu võtmine tasub kindlasti ära ja KredEx toetas ühistut samuti. Kolk tunnistab, et inimestele on väga raske selgeks teha ühistu kavatsust võtta kolm miljonit laenu ja kõik ütlevad selle peale „Stopp!”. Aga kui kutsuda kohale spetsialist, kes selgitab, kui palju on reaalne laenukulu korteri pealt ja kui suur on renoveerimisjärgne küttekulude kokkuhoid, siis tulevad inimesed projektiga meelsasti kaasa. Finestum Ehitusekspertiisid OÜ energiaaudiitor Aivar Kaljula rõhutab samuti, et renoveerides tuleb läheneda igale majale olenevalt nii selle tüübist kui ka konkreetsest hoonest ning projekt tuleb teha tervikuna. Maja renoveerides

tuleb arvestada nii-öelda kolme sammast, milleks on soojustus, küttesüsteem ja ventilatsioon, ning parima lõpptulemuse saavutamiseks on kõik komponendid äärmiselt olulised. Korteriühistutel, kes soovivad maja remondi jaoks KredExi renoveerimislaenu ja sellega kaasnevat renoveerimistoetust, on praegu viimane aeg elamu renoveerimise nimel tõsisemalt tegutsema hakata, sest toetusetaotlusi võetakse vastu 30. novembrini 2012. Projekti tegevused peavad olema lõpetatud ehk üleandmisevastuvõtmise aktidega vastu võetud hiljemalt 1. novembriks 2013. Ka korteriühistud, kes ei saa KredExist renoveerimislaenu, ent soovivad ikkagi maja olukorda parandada, ei tohiks alahinnata kogu terviku renoveerimist ja peaksid võtma peale küttesüsteemi ja eluruumide käsile ka trepikoja, keldri ja muud ühisosasse kuuluvad ruumid. Oluline on kasutada usaldusväärsete ekspertide abi, sest see aitab vältida kulukaid vigu ja kiirendab renoveerimise eduka lõpuni jõudmist.

Energiaabi OÜ põhiliseks suunaks on kortermajade ja büroohoonete ning erinevate sotsiaalasutuste fassaadide ja katuste omanikujärelevalve teenus ning projekteerimine ja ehituskonsultatsioon. Just selles valdkonnas peame ennast suurte kogemustega ettevõtteks Eestis.

Energiaabi OÜ on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga jagada meie pikaajalist kogemust ja jälgida, et tehtavad ehitustööd oleksid kauakestvad ja kvaliteetsed ning tulemus oleks just selline, nagu Teie soovite saavutada. Energiaabi OÜ pakub Teile professionaalset tuge alates hangete korraldamisest kuni reaalsete tööde teostamise jälgimiseni ning aitame ka tööd ehitajalt vastu võtta. Järgime, et kõik tööd vastaksid seadustele, normidele, eeskirjadele ja heale ehitustavale. Ükskõik kui hea on projekt, kui usaldusväärne on ehitaja ja kui kvaliteetsed on materjalid, kui Teie kõrval pole meid, Teie huve kaitsmas võib lõpptulemus osutuda soovitust hoopis kehvemaks. Energiaabi OÜ pakub tervikpaketina fassaadide, katuste, küttesüsteemide, ventilatsiooni ja veetorustike renoveerimist hõlmavat järelevalve teenust, ehituskonsultatsiooni, projekteerimist, energiamärgise andmist, energiaauditit ja ka kogu renoveerimise protsessi juhtimist. Miks otsustada just meie kasuks? Meie meeskonnal on rohkem kui 15-aastane praktiline kogemus Me oleme läbinud koolitusi nii Eestis kui Euroopas Me oleme ise koolitanud arhitekte, ehitajaid ja järelevalve teenuse pakkujaid Meie eesmärk on kaitsta Teie huve Meie missioon on läbi energiasäästu muuta Teie kodu paremaks elupaigaks Meie visioon on olla turul suunanäitajaks ja kvaliteeditõstjaks

OÜ EIMUR Pärnu mnt. 102, Tallinn

Endo Šefer Juhataja Energiaabi OÜ Tel: +372 56 225 199 E-post: info@energiaabi.ee www.energiaabi.ee

Korteriühistute leht

Paneelmaja eluiga sõltub ka korras vuukidest Ühe aastaga on Entigrena OÜ suutnud korda teha 26 kilomeetrit paneelelamute vuugivahesid. Lisaks Eestile ka Norras, Soomes ja Venemaal. Vuukide korrasolekust ei sõltu üksnes paneelmaja eluiga, vaid ka selles hoones elavate inimeste tervis ning heaolu. Inimesed näevad kõvasti vaeva, et oma kodu soojapidavaks muuta, välja vahetatakse vanad aknad ja uksed. Tihti unustatakse aga hoone välisfassaadile tähelepanu pöörata. Kui korterites on külm ning niiskus ja hallitus kipuvad tervise kallale, tuleks Entigrena OÜ juhatuse esimehe Aivar Grünthali soovitust mööda hakata viga otsima krohvi alt. „Enamasti peetakse välisfassaadi all silmas just maja välisilmet, kuid kõige olulisem on paneeli sisemus. Kui me näeme välisseintes pragusid ja ärakukkunud krohvi, on kahjustused juba suured,” ütles Grünthal. Ta rõhutas, et maja omanikele on kõige kasulikum ikkagi terviklahendusele mõelda. Pole mõtet tihendada vuuke, kui katus katki. Kuigi maja omanik kipub

Foto: Signe Kalberg

hoonet väljast soojustama, tuleks tal esmalt vuugid hermetiseerida. Tähelepanu tuleks seejuures pöörata ka ventilatsiooniavadele. Paneelelamute puhul on küllalt näiteid vuukide

kohta, kus puuduvad ventilatsiooniavad. Energiasäästu eesmärgil tehakse hoonete piirded liiga tihedaks ja lakkab toimimast loomulik ventilatsioon. Maja omanikel tuleks lasta enne elamu soojustamist

vuugid remontida, samuti akna ümbrused korrastada, sest suur osa vett ja niiskust satub vuukidest ja tihendamata akna ümbrusest paneeli soojustusse, mis muudab paneelid külmasillaks. Niiske ja märg soojustus lõhub paneeli koorikut, tekitades mõrasid ja muutes paneelid eluohtlikuks. Ebakorrektselt vuugitud või üldsegi remontimata paneelivahed võivad põhjustada maja kiirema lagunemise. Tasub ka teada, et paneelivuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega ennustatakse sooja kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m3 aastas. Viieaastane garantii Kindlasti tuleks enne töö tellimist uurida, kui pikk on garantii ja kas töid teostav firma vastutab tehtud töö eest. Ning mis töid täpselt küsitud raha eest pakutakse ja teostatakse. Vähe pole ju neid korteriühistuid, kus ühel ilusal päeval avastatakse, et mitmekümne tuhande euro eest tehtud vuugitihendustöö on tehtud lohakalt, kuid tegijat enam pole. Odavus tuleb eelkõige materjalide ja töö kvaliteedi arvel, aga sellele ühistu tööd tellides ei mõtle. „Ma võin

juba vuugile koputades öelda, kui palju on selle tihendamisel kasutatud elastset täidet. Vahel on see vaid millimeetripaksune, mis lihtsalt vuugile peale võõbatud, vuuk on aga jäänud puhastamata ja tihendamata. Töö odavuse nimel rikutakse tehnoloogiat ja tulemuseks on tihendatud vuuk, mis ei pea niiskust ja tuult. Töö teostaja annab heal juhul paariaastase garantii, just nii kaua võib ka vuugitihendus vastu pidada,” selgitas Grünthal. Nõuded näevad ette, et paneelivuukidesse tuleb paigaldada ventilatsiooniavad vähemalt iga kolme meetri tagant, kusjuures ava läbimõõt peab olema mitte vähem kui 10 mm. Tegelikkuses võib näha ventilatsiooniavadeta vuuke ja vuugiavasid, mis on tehtud tillukese avaga painduvast materjalist torukesest. Poolikud lahendused ja osalised tööd tuleb varem või hiljem üle teha. Asjatundmatute töötegemise tagajärgi tuleb Entigrena OÜ meestel korda teha iga päev. Teiste firmade ebakvaliteetse töö ümbertegemine moodustab Tallinnas ligi 80 protsenti firma tööde mahust, kogu tööde mahust aga 65–70 protsenti.

Vuugitöö •• Vana mördikihi eemaldamine •• Vana kivistunud mastiksi eemaldamine •• Paneelkonstruktsioonide korrasoleku hindamine, vajadusel ka proovikehade võtmine ja laboris hindamine. •• Külgpindade freesimine, lahtiste armatuurpindade värvimine jne •• Uue soojendusmaterjali paigaldamine vuukidesse ja ventilatsioonitorude paigaldus tehnoloogia nõuete kohaselt •• Paneeliservade kruntimine praimeriga (praimer Bostik 5075) •• Ilmastikukindla mastiksi paigaldus ja silumine (Bostik 2637) •• Vajadusel vuukide värvimine

Entigrena OÜ tel: +372 503 9585 e-post: entigrena@gmail.com koduleht: www.entigrena.ee

Uuest ja kallist aknast võib loodetust vähem kasu olla

От нового и дорогого окна пользы меньше, чем ожидалось?

Elekter ja küte on kallid, talved aga pikad ja külmad. Soojakadude vähendamiseks tuleks majad soojustada, aknad uute vastu vahetada ja mis väga tähtis, need ka õigesti paigaldada. Moodsad ja tõhusad aknad on senisest paksemate raamidega ja kahe- või kolmekihilise klaaspaketiga, mis on täidetud soojust isoleeriva inertgaasiga. Kuigi uut tüüpi akende soojapidavus on väga hea, jäävad vale paigaldamise korral aknaümbrusse ikkagi suure soojakaoga alad. Selliseid piirkondi saab hinnata näiteks majade termograaﬁga tehtud fotodelt. Aknavahetusele tehtud suured kulutused jäävad vähetõhusaks, kui jätta see soojakao allikas kõrvaldamata.

Электричество и отопление стоят очень дорого, а зимы у нас длинные и холодные. Для сокращения утечек тепла дома нужно утеплять, а окна менять на новые и, что самое важное, правильно их устанавливать. Существенным фактором в утеплении домов является замена старых окон на современные, с заполненным инертным газом двойным или тройным стеклопакетом и более толстыми оконными рамами. Теплоудерживающая способность этих окон действительно существенно лучше, но при неправильной установке вокруг окон все равно происходят утечки тепла.

Probleem

Enamasti kasutatakse aknaploki seina paigaldamisel vahede täitmiseks montaaživahtu, paraku pole polüuretaanvaht niiskuskindel. Akna ja seina vaheline ruum kogub nii majast kui ka õuest seetõttu niiskust ja lausa vett. Märg täidis aga juhib väga hästi soojust. Soe ja niiske õhk otsib ruumist väljapääsu, paraku on hästi isoleeritud ruumis selleks tihti vaid aknaümbruse vuugid. Kuigi arvatakse, et montaaživaht on hermeetiline, siis tegelikul on vahu suletud pooride hulk vaid 70–80%, ülejäänud maht imab niiskust küllaltki

hästi. Enamasti muutub ehitusvahu sisse sattunud veeaur veeks, selline märg vuugitäide aga juhib viis korda paremini soojust, kui kuiv vaht. Kui vesi jahedamate ilmadega külmub, kasvab jäätunud vuugitäite soojajuhitavus juba 20 korda. Jäätumine murendab vahtu ja soojapidavus kahaneb veel mitu korda. Külmumiste-sulamiste vaheldumine võib hea ja kalli akna ümber oleva montaaživahu soojapidavuse hävitada kiirenevas tempos peaaegu täielikult juba ühe talvega.

SWS – Soudali lahendus akende soojakaole

Niiskuse ja soojakadudega võitlemiseks on loodud uued tehnoloogilised lahendused. Akende monteerimisel tuleks kasutada Soudali aknapaigaldussüsteemi (SWS – Soudal Window System), kus on kasutusel spetsiaalsed kleepuvad lindid, mis ei lase niiskusel vahukihti sattuda. Välimine lint (Folienband Outside) laseb veeauru läbi ja sisemine lint (Folienband inside) takistab auru pääsu vuugi vahele toast (seestpoolt). Lintidel on suurepärane nake igat tüüpi aknaraamidega. Iseliimuv lint on kaetud ühelt poolt butüülkummi kleepainega, mis nakkub hästi ka akrüülklaasi ja

polükarbonaatidega. Lintide villkiuga kaetud pinda saab krohvida ja värvida. Linte on võimalik kasutada isegi ebatasastel aluspindadel. Tänu eripärasele konstruktsioonile paindub Folienband ka põikisuunas. Mõlemasuunalise plastilisuse tõttu talub see ka hoone osade liikumisi, näiteks vajumist, hoides aknavuugid hermeetilisena. Selline aknavuukide tihenduse süsteem on standard enamikes Euroopa riikides, muide ka meie lähinaabri Leedu ehitusvaldkonnas. Eestis on see äärmiselt kaalukas probleem ja selle lahendus on jäänud siiani paraku teenimatult tagaplaanile. Täiendava info saamiseks SWS süsteemi kohta kirjutage meiliaadressile info@soudal.ee või helistage telefonil 655 1851 ja nõudke seda aknapaigaldajatelt. Minimaalne lisakulu akna õigel paigaldamisel teenib end mitmekordselt tagasi küttekulude kokkuhoiul.

AS Soudal: Haraka 5, Tallinn Tel 655 1851 info@soudal.ee www.soudal.ee www.soeakensws.ee

Источник проблемы:

Для заполнения монтажных швов между оконными блоками и стеновыми элементами обычно пользуются полиуретановой монтажной пеной, но она не защищает от влаги. Зимой влажность внутри помещения обычно выше, чем во внешней среде. Вследствие разницы в температуре и влажности сырой теплый воздух движется из помещения наружу, а в хорошо изолированном помещении единственной возможностью для его выхода часто являются границы окон. Несмотря на то, что монтажная пена считается герметичной, количество закрытых пор в ней составляет всего 70-80%, остальной объем впитывает в себя влагу довольно хорошо. Попавший в строительную пену пар, как правило, конденсируется в воду, что, в отличие от сухой пены, в 5 раз увеличивает ее удельную теплопроводность.

С наступлением холодов эта вода превращается в лед, и удельная теплопроводность монтажной пены возрастает уже в 20 раз. Сопутствующее замерзанию расширение разрушает структуру пены и понижает ее термическое сопротивление в несколько раз. Чередование циклов таяния и замерзания может практически полностью разрушить структуру монтажной пены и лишить ее теплоизоляционных свойств уже к концу первой зимы. Оставшаяся в монтажной пене влага также является благоприятной средой для образования крайне опасной для здоровья и здания плесени.

SWS – решение проблемы утечки тепла от Soudal

Для борьбы с влагой и утечками тепла созданы новые технологические решения. При установке окон следует использовать систему установки окон Soudal (SWS – Soudal Window System), в которой применяются специальные ленты, препятствующие попаданию влаги в слой пены. Наружная лента (Folienband Outside) пропускает водяной пар, а внутренняя лента (Folienband Inside) препятствует выходу пара из комнаты. Ленты обладают превосходной адгезией к любому типу оконных рам, так как они самоклеющиеся, и совместимы как с акриловым стеклом, так и с поликарбонатом. Тканевую поверхность лент можно штукатурить или красить.

Ленты можно использовать также и на неровных поверхностях. Благодаря особой конструкции лента Folienband обладает гибкостью и в поперечном направлении. Гибкость в двух направлениях обеспечивает постоянную герметичность оконных швов. Такая система является стандартной в большинстве европейских стран, но в Эстонии этот крайне важный вопрос до сих пор оставался, к сожалению, на заднем плане.

Многие ошибочно полагают, что монтажная пена изолирует влагу Для получения дополнительной информации о системе SWS обращайтесь, пожалуйста, по адресу э-почты info@soudal.ee или звоните по телефону 655 1851 и требуйте использование этой системы во время установки окон. Минимальные дополнительные инвестиции в правильную установку окна приведут к существенной экономии расходов на отопление.

AS Soudal: Haraka 5, Tallinn Tel 6 551 851 info@soudal.ee www.soudal.ee www.soeakensws.ee

Santehnilised- ja torutööd Veevarustuse, kanalisatsiooni ja küttesüsteemide avariide likvideerimine Kanalisatsioonitrasside survepesu Fekaalide väljavedu Kanalisatsiooni ummistuste likvideerimine Elektritööd Elektriavariide likvideerimine Torustike videouuringud Kaevetööd ja välistrasside ehitus Gaasiseadmete remont, hooldamine ja paigaldus Torude sulatamine

Teenindame teid ööpäevaringselt Dispetšer Tallinnas: 6 482 200, 51 16 622