Korteriühistud september 2012

Korteriühistute leht Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, 680 4603, eigo.kaljurand@lehed.ee

ÄRA KÜTA VÄLISÕHKUSOOJUSTA MAJA! Termovaht - on materjal, kus spetsiaalsete ainete vesilahused segatakse seadmetes vajalikes suhetes kokku, segu muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pritsitakse (süstitakse) surve abil läbi müüritisse puuritud aukude, seintes olevatesse tühemikesse.

Graanulsoojustus - on eriti sobilik vanadele hoonetele, millega saab täita kõik seina vahel olevad õhuvahed ja õõnsused.

Süsteem sobib ideaalselt ka siseseinte ja põrandate soojustuse parandamiseks, ära vajunud või defektselt paigaldatud villade tühimikesse.

Polüuretaanvahud - vahtpolüuretaane võib pihustada nii sise- kui ka välisseintele, nii vertikaalsetele kui ka horisontaalsetele pindadele. Eriseadme abil soojustatavale pinnale pritsitav vahtpolüuretaan paisub 3-10 sek jooksul kuni 120 korda ja moodustab sooja, elastse ja tiheda pooljäiga vahukihi.

Puistevill - on ettenähtud pööninglagede soojustamiseks. Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, Seade hakib villa lahti ja kohevaks ning suruõhu ja voolikuabil suunatakse vill soojustatavale pinnale mis võimaldab villa transportida kuni 30 m kõrgusele ja 80 m kaugusele.

Tel 5660 6010 | info@therm.ee | www.therm.ee

september 2012

2

Korteriühistute leht

Korteriühistut tuleb targalt juhtida Foto: Vallo Kruuser

INTERVJUU Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi on asutanud ja registrisse viinud üle 300 korteriühistu. Ühistute liiduga on ta seotud juba 15 pikka aastat.

Vilve Torn vilve.torn@epl.ee Olete liidu juures tegutsenud just nii kaua, et öelda, milliste probleemidega maadlesid korteriühistud viisteist aastat tagasi.

Viisteist aastat tagasi oli korteriühistute sünniaeg.

Põhiküsimus, millega toona paljud korteriomanikud silmitsi seisid, oli: mis meist nüüd edasi saab, kui me majavalitsuse alt ära läheme?

Samal ajal ei olnud ka korteriomanikud majavalitsuste tegevustega rahul. Loote küll ühistu, aga kes meid aitab või kelle kraesse me oma majaprobleemid tulevikus lükkame? Inimesed elasid toona tohutult vale arusaama toel – nad uskusid endiselt, et keegi teine peab nende probleemide lahendajaks jäämagi. Sestap pidi muude küsimuste kõrvalt ka nõukogude pärandist tulnud mõtteviisi muutma hakata. Ikka ja jälle pidime inimestele selgitama, et eluruumide erastamine oli vabatahtlik ja seega olete nüüd ise vara omanikud ning aitate end ise. Kui ilmnesid esimesed positiivsed näited, hakkasid kaduma ka hirmud.

Milliste muredega tuleb enim vaeva näha?

Suurimaks murekohaks on osa inimeste pahatahtlikkus ja usaldamatus. Alati leidub neid, kes sõdivad absoluutselt iga muudatuse või uuenduse vastu. See teatud kindel kiuslike kontingent süüdistab alati teisi, nad kahtlustavad kõiki ja kõike ning levitavad kirjutades, kaevates ja helistades alatuid spekulatsioone. Ükski ühistu esimees ei pea demagoogiat kuulama ja ööpäev läbi telefonile vastama. Õnneks on neid ühistuid üha rohkem, kus koos edasi minnakse.

Teine suur probleem on võlgnikega majad – kui võlgnikke tekib liiga palju, läheb maja atmosfäär paigast ära.

Ja muidugi tuleb alati endale teadvustada, et igasugune ehitustegevus majas ongi pingeline ja tekitabki teravat õhustikku. Majaelanik peab suutma ehitustöödega kaasnevat taluda ja siin on suur abi targast juhist, kes teeb selget ja põhjalikku selgitustööd, kuidas maja renoveeritakse, mida sellega ühistu ja ta liikmed saavutavad ja kui palju ikkagi küttearved vähenevad.

Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige Urmas Mardi on ühistute liiduga on ta seotud juba 15 pikka aastat.

Milliseid koolitusi sooviti kümme aastat tagasi, milliseid eelistatakse nüüd?

Eesti korteriühistute liit (EKÜL) lähtub koolituskava kok ku pannes aktuaalsusest. Ja paraku on teemasid, mis pole oma päevakohasust kaotanud ka kümne aasta möödudes.

Korteriühistu juht peab teadma seadusi. Keegi ei eeldagi, et ta tunneb kõiki õigusakte, aga olulisemat reeglistikku peaks ta teadma, sest korteriühistu on õigust praktiseeriv juriidiline isik.

Teisa lt peavad korteriühistu juhil olema insenertehnilised teadmised. Kui majas lõhkeb veetoru, peaks ta ikka teadma, kust seda keerata või parandada. Ülioluline on aga psühholoogia.

Korteriühistu juht peab olema väga hea inimeste tundja, ta peaks teadma, mis on manipuleerimine, mis on mõttetu demagoog itsem i ne, k ust jookseb piir kiusu ja asjalike soovituste vahelt jne. Need ongi kolm suurt gruppi, millest koolitused koosnevad: õigusalased koolitused, insener-tehnilised probleemid ja psühholoogia. Lisaks muidugi aktuaalsed teemad: kuidas

maja keskkonnasõbralikumaks muuta jne.

Kas korteriühistud vajaksid oma ombudsmani ehk vahekohtu institutsiooni, kelle poole probleemide korral pöörduda?

Toetan seda mõtet igati. Me oleme praegu olukorras, kus liiga sageli öeldakse probleemide ilmnemisel: pöörduge kohtusse või lahendage küsimused seadusest tulenevalt.

See pole õige, sest mõnda küsimust ei saagi korteriühistu väga keerulise seadusandluse tõttu ise lahendada. Oleme uue korteriomandi ja -ühistu seaduse eelnõuga tegelenud kolm aastat ja teinud sinna juba üle saja ettepaneku, aga see pole siiani lõplik. Meie eesmärk on lihtsalt loetav õigusakt, sest ainult siis sünnib sellest vajadusel abi.

Kohtusse pöördumise soovitus pole alati sugugi õigustatud. Esiteks saavad takistuseks liiga kõrged riigilõivud, teisalt on kohtutee väga pikk ja keeruline. Seega peaks kohtusse pöörduma alles siis, kui tõesti kõik kohtuvälised lahendused on ammendatud.

Ombudsmani rolli võiks

ju täita EKÜL ise, sest teil on piisavalt teadmisi ja selle valdkonna inimesi?

Võiks muidugi, aga mina leian, et ombudsmani roll peaks olema siiski laiem kui ainult vahekohtuniku roll.

Ombudsmani büroos võiks olla abiks inimene, kes tegeleks lepitusmenetlustega ja aitaks keerulises olukorras lepituskoosolekuid läbi viia.

Teine oleks siis vahekohtu roll.

Väga hea uudis on see, et meil valmib aasta lõpuks käsiraamat, kuhu on koondatud kõik olulisemad riigikohtu lahendid. Vajalik teave on märksõnade kaudu lihtsalt leitav ja paljudele kindlasti väga suureks abiks seni, mil ükskord ombudsmani roll luuakse.

On Eestis ka pankrotistunud ühistuid?

Pankrotti läinud ühistuid saab õnneks üles lugeda ühe käe sõrmedel. Tean juhtumit, kus üks Pärnu korteriühistu hakkas ehitajatega vaidlema ja selle tagajärjel tekkisid võlad. Pankrotid ei ole tüüpilised, sest korteriühistud on ääretult likviidsed. Kui masuajal pangad kärssasid, oli korteriühistute laenuport-

fell ainus laenuportfell, mis ei kannatanud.

Võlgnikud on korteriühistule alati peavalu valmistanud. Kuidas neist jagu saada?

Huvitav on see, et renoveeritud majades tuleb võlgnikke harva ette. Õnneks on meil juba mitmeid riigikohtulahendeid võlgnike osas.

Ja on ka lahendeid sundvõõrandamise osas. Kui võlgnik ikka keeldub maksmast, võib nõuda tema korteri müüki.

Ja ühel hetkel peabki võlgnik müüma, sest teised keelduvad temaga ühes majas elamast.

Keegi ei pea teise võlgu kinni maksma.

Võlad tekivad enamasti kütteperioodil. Üks võimalus on likvideerida võlad maksegraafiku alusel. Samuti võiks see riskigrupp maksta ettemaksu ühistule suveperioodil, et mitte sattuda kütteperioodil ülejõu käiva kohustuse küüsi. Ja kuigi pensionäride puhul on tihti vaja jõulisemat lähenemist ja otsustavust, on nad siiski huvitav nähtus.

Nendega on küll asjade arutamise protsess pikem, aga kui ta juba oma otsuse langetab, siis tema tavaliselt võlgu ei jää ehk üle oma varju ei hüppa.

2012. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks ühistute aastaks. Millist rolli mängivad Eesti ühiskonnas korteriühistud?

Väga olulist, aga korteriühistut tuleb alati laiemalt vaadata. See pole asutus, kus keegi pidevalt ringi jalutab, mutrivõti pihus. See on kõigest üks väike osa ühistu tööst. Tore oleks, kui ühistu teeks oma remonttööd ja lahendaks majandusprobleemid ühisel heakskiidul. Siin on nii palju kasu omavahelisest suhtlemisest ja näiteks talgutest. Rahvusvahelise ühistute aasta puhul oleks nii tore loota, et ühistus hakkaks inimesed koos ja enda vabast tahtest tegutsema teadmises – see on meie ühine kodu ja jääbki selleks.

Kuidas lä heb EK ÜL-il praegu?

Väga hästi. Eestis on 10 000 ühistut ja EKÜL-il üle 1400 liikme. Ma julgustan kõiki ühistuid liiduga liituma, sest ühistu liikmel on paljud teenused soodushinnaga või suisa tasuta. See summa, mille üks korter selle eest maksma peab, et majas loodud ühistu EKÜL-i kuuluks, on võrreldes kasuga väga väike.

3

Korteriühistute leht

Koostöös sünnivad parimad lahendused Heino Juurikas OÜ Alliku Haldus juhatuse liige Nagu igal alustaval ettevõttel, oli aasta tagasi Tallinnas ja Harjumaal tegevust alustaval Alliku Haldusel turule tulles kulude optimeerimine üks prioriteetidest. Kuna kinnisvara haldusega tegeledes on vaja kasutada programme alates raamatupidamise korraldamisest kuni majanduskulude jagamiseni välja, siis sai tehtud korralik analüüs erinevate lahenduste kohta.

Turul on liikvel päris mitmed erinevad programmid väga erinevate hindadega. Pakutakse kasutamist nii kuu teenustasuga kui ka aastase litsentsiga. Seadsime endale eesmärgiks leida soodne, aga samal ajal paindlik ja pidevalt täienev programm, et sellega töötamine ei jääks takerduma. Ühesõnaga, tahtsime leida head ja pikaajalist partnerit.

Pärast tõsist analüüsi ning demodega tutvumist jäi sõelale Tartus 2006. aastal ilmavalgust näinud intern etip õ hin e ve ebitark vara www.korteriyhistu.net, mis kombineeris nii suhtluse, kulude jaotuse kui ka raamatupidamise.

Korteriyhistu.net-iga liitudes ei pidanud kohe tasuma suuri litsentsivõi kuutasusid, vaid sai tervelt kolm kuud programmi tasuta kasutada ja katsetada selle erinevaid omadusi.

Selle aja jooksul sai selgeks, et programm vastab peaaegu meie vajadus-

• • • • • • • • •

tele. Probleemid ja soovid, mis ilmnesid nn testkasutamise perioodil, sai edastatud korteriyhistu.net-i meeskonnale ning meie soovid võeti arvesse programmi edasisel täiendamisel.

Korteriyhistu.net-i kasutamise eest tasumine on aga siiani paindlik – maksad vaid teenuse eest, mida kasutad. See tähendab, et hind kujuneb vastavalt korterite arvule, kui mitmele arveid esitatakse. Ei pea korraga tasuma suuri summasid, vaid teenustasu suureneb vastavalt meie ettevõtte arengule.

Lihtne on tööd korraldada ka kontorist eemal olles, kuna korteriyhistu.net on internetipõhine programm. Seega saame teha tööd just meile sobivas kohas ja ajal.

Lisaks kõigele muule saavad programmist kasu ka korteriühistute juhatuse liikmed. Nii mitmedki neist on üles leidnud eraldi sektsiooni – Dokumendid. Sinna lisatakse nende poolt erinevate koosolekute protokolle, kutseid ja muid vajaminevaid reglemente korteriühistu töö korraldamiseks.

Kasutusel on ka digitaalne Teadetetahvel, kus saab jagada infot päevakajalisematel teemadel nagu leitud võtmed või kütteperioodi algus.

Veebirakendusele on isikukoodi alusel ligipääs ka korteriomanikel, kes saavad postitada ja kommenteerida teadetetahvli teateid.

Samuti saavad nad tutvuda oma arvete ja laekumistega ning tellida e-arveid. Muidugi on ka näitude esitamine internetipõhine.

Korteriyhistu.net-ist saavad kasu kõik – haldajad, raamatupidajad, korteriühistu juhatuse liikmed, korteriomanikud ja ka kõik teised, kes selle veebitarkvara oma töös kasutusele võtavad.

Usun, et Alliku Haldus on korteriyhistu.net-i näol leidnud endale kauaaegse ja paindliku partneri.

24 tundi avariidispetšerteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korteriühistutele Elektri- ja gaasitööd, vesi ja kanalisatsioon Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujärelvalve Pangalaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredEx’ile

Telefon: 614 3335 GSM: 50 45958

Info@maket.ee www.maket.ee

Lisainfo:

tel. 5699 9160 info@allikuhaldus.eu www.allikuhaldus.eu

tel. 730 4116 info@korteriyhistu.net www.korteriyhistu.net

Üks küsimus Kaasasutaja Rain Eensaar, milleks on mõeldud www.korteriyhistu.net-i veebitarkvara?

Sarnaselt paljude teiste meie elu paremaks muutvate ideedega sai korteriyhistu.net-i veebitarkvara 2006. aastal alguse vajadusest teha enda elu mugavamaks – muuta oma ühistu asjaajamine selgemaks ja lihtsamaks. Korteriühistu igapäevane tegevus on piisavalt reguleeritud ja enamasti suuremate ootamatusteta. Korraldatakse oma maja ja korteriomanike tegevust, viiakse läbi koosolekuid, tehakse otsuseid, viiakse otsused ellu ja informeeritakse korteriomanikke, jagatakse kulusid ja peetakse raamatupidamisarvestust.

Tegevuse korraldamisel saab kasutada erinevaid abivahendeid. Kortermaja kulude jagamise ja raamatupidamise puhul on pilt Eestis väga kirju.

Kasutusel on Exceli tabelid, 90-ndatest pärit Foxpro-põhised rakendused ja ettevõtete tarbeks arendatud raamatupidamisprogrammid. Inimeste kaasamine ja neile info jagamine on sageli tagaplaanil.

Interneti üha suurem levimine on loonud eeldused uute veebipõhiste tööriistade kasutamiseks. Kõige universaalsem ja enam levinud lahendus on korteriyhistu.net-i veebitarkvara, mis annab korteriomanike käsutusse kortermaja finantsinfo ning informatsiooni jagamise ja suhtluse keskkonna. Korteriyhistu.net-i veebitarkvara kõige suuremaks väljakutseks on muuta inimeste harjumusi, sest neile antakse seni kättesaamatus vormis võimalus aktiivselt oma maja tegemistes kaasa lüüa.

4

Korteriühistute leht

Foto: Vallo Kruuser

Kehvemas seisus kortermajas on sügise eel rohkelt tööd Puhastatakse korstnaid ja vihmaveerenne, lapitakse katust, vaadatakse üle elektrisüsteem või tehakse proovikütmine, mõni peab leidma ka talveks uue majahoidja – sellised on kortermajade ettevalmistused sügiseks.

Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee Tallinnas asuva Siili 11 korteriühistu esimees Maidu Nanits läheb algavale sügishooajale muretult vastu. KredExi abiga sai 40 korteriga maja mullu korralikult renoveeritud: soojustati maja fassaad ja katus, vahetati välja kõik aknad, uuendati küttesüsteem, osa välisuksi, klaasiti siserõdud ja igale toale paigaldati värskeõhuklapid. „Oleme kütteperioodiks valmis,” selgitab Nanits, miks proovikütmist pole ühistul kavas ette võtta.

Ka katus on nii korralik, et sealt ei lenda midagi ka suure tuulega minema. Üks mure on ühistu esi-

mehel siiski –grafitimeistrid on ilusa maja fassaadi ära sodinud. Seal ei aita muu, kui tuleb seinad üle värvida.

Oma suvekodust peab Nanits siiski aeg-ajalt linna sõitma, sest parasjagu on käsil trepikodade korrastamine ning ühistu esimehel tuleb töödel silm peal hoida – ühistu liikmetele annab aru just tema.

K a l a m a j a p i i r k on n a s kahte maja haldava korteriühistu Vabriku 19 juhatuse esimees Rivo Kütt nimetab kõige olulisema tööna korstnate kontrolli. „Talveks tuleb graniitkillustikku varuda ja lehed riisuda,” loetleb ta edasi töid, milleta ei saa mööda ega ümber ühelgi sügisel.

Mõlemal majal remonditi

See probleem, et osad liikmed ei jaksa, vahel ka ei taha korralikult arveid tasuda, kummitab aga paljusid korteriühistuid.

viie aasta eest fassaad ja katus ning vahetati elektrisüsteem, seega suuremat toimetamist pole ette näha. Kuna majade ümber pole kõrghaljastust ehk suuri puid, poleka sügisel muret lehtedega ja seega ei pea vihmaveerennide puhastamisega jändama. Tubade soojendamisega tegelevad 26 korteri omanikud kõik ise, ühistu hooleks on korras hoida Sügistormide vastu on ühistu kindlustanud end nii varakindlustus- kui ka vastutuskindlustuslepinguga. „End peab kaitsma, kunagi ei või tea, millal loodusjõud majale liiga teevad,” on Rivo Kütt veendunud, kuigi on samal ajal kindel, et korralikult ehitatud katusega ei juhtu midagi. Ühistu suurimaks probleemiks on aga paraku võlglased, sest majandussurutis jättis kolmandiku ühistuliikmeist poole aasta jooksul tööta.

Samal ajal tuleb aga pangalaenu tagasi maksta ja ka muid töid jätkub kogu aeg: ühel

Korteriühistu juhatuse esimees Rivo Kütt läheb sügisele vastu muretu südamega, sest kõik ettevalmistused on tehtud.

Puhta küttevõrgu tagab konkurentsitult

Messingist toodetele 20-aastane garantii!

KOLMEKS OY Tallinna kontor • Ehitajate tee 110 • 12618 Tallinn • Tel. 600 20 15 • Mob. 56 564 457 E-post: tln@kolmeks.ee • www.kolmeks.com

5

Korteriühistute leht

hetkel tahab fassaad üle värvimist, lapsed mänguväljakut, autod lisaparkimisruumi jne, jne. See probleem, et osad liikmed ei jaksa, vahel ka ei taha korralikult arveid tasuda, kummitab aga paljusid korteriühistuid.

Juht hoiab majal silma peal kogu aeg Eesti korteriühistute liidu juhatuse liikme ja tegevjuhi Urmas Mardi sõnul on korralikus ühistus asjad kontrolli all ning vastu sügist suurt askeldamist polegi. „Ega siis ühistut ei saa juhtida sesoonselt,” ütleb ta.

Teravama pilgu heidab ühistu juht siiski maja välisilmele: ega ole fassaadis pragusid või krohvitükke ära kukkumas, sest suvised vihmad ja tuuled on oma tööd teinud.

Ta vaatab üle ka katuse, et sealt tormiga midagi lendu ei läheks. Oluline on küttesüsteemi valmisoleku kontrollimine, milleks paljud teevad proovikütmise.

Puitmajade puhul on ülioluline kontrollida korstnate korrasolekut, vaadata üle ka katus ja fassaad. „Fassaadikahjustused oleks mõistlik ära parandada, et külm ei pääseks maja vahele,” soovitab Urmas Mardi. Kui lähiajal on plaanis maja renoveerida, siis võiks kahjustatud kohad konserveerida, et asi hullemaks ei läheks.

Maja asukohast lähtuvalt tuleb üle vaadata ka vihmaveesüsteemid, mis lehtja okaspuude all kipuvad ummistuma. „Vihmaveerennid tuleks sodist puhtaks lükata, et vihm ei hakkaks mööda fassaadi alla jooksma ja seda lõhkuma,” lisab Mardi.

Puhastamata rennist sünnib mitu uut probleemi: rennis settiv praht hakkab terast söövitama, talvel jäätudes võib aga renni sootuks ära lõhkuda.

Mardi soovitab korteriühistutele sõlmida kindlasti ka leping kindlustusfirmaga, et olla kaitstud just katuseid lennutavate sügistormide vastu. „Kui ikka keeristorm maja katuse alt läbi läheb, ei allu see enam ehitusfüüsikalisele nõuetele,” ütleb ta.

Tark mõtleb talvele Kalamajas asuva KÜ Vabriku 47 maja ootab rohelist tuld pööningukorruse väljaehitamiseks, seni tuleb aga tõsiselt külmade ja vihmade tulekuks valmistuda. Suurim probleem on juhatuse esimehe ja kunagise majaelaniku Heino Juurika sõnul vana lekkiv eterniitkatus. Suvel sai seda juba omajagu lapitud, sest katusesse olid varastatud antennidest jäänud suured augud, kust siis vesi majja pääses.

Puhastada tuleb ühistu esimehel lasta vihmaveerenne, samuti tahab ülevaatamist

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

vana puumaja ajast ja arust elektrisüsteem. „Maja on kehvas seisus ja ka mõned tulekahjud üle elanud,” lisab Juurikas. Korstnapühkija tellib ta aegsasti juba suvel, siis pole pikka ooteaega, mis tekib enne kütmishooaja algust.

Omal nahal kogetu põhjal soovitab ta külmade keldritega majades kaaluda veetorudele küttekaablite paigaldust. „Väldiksite seeläbi kulutusi torude sulatamisele ning nende hilisemale parandamisele,” põhjendab ta. Vahel on siiski kasulikum teha kulutusi, mis aitavad eemale hoida märksa suuremaid väljaminekuid.

Aasta eest lõi Heino Juurikas kinnisvara haldus- ja hooldusfirma nimega Alliku Haldus. Seega on tal sügisele vastu minnes vaja lahendada erinevate ühistute probleeme.

Sel ajal kipuvad ka majahoidjad lahkuma, on Juurika tähelepanek. „Suvekuud istub ära ja sügisel tuleb jutuga, et tal on väike palk,” selgitab ta.

Ent, mis juhtub nendega, kes lähevad sügisele vastu etteva lmistusi tegemata? „Külm on! Korstnad võivad põlema minna. Kui pole majahoidjat, siis keegi libastub ja kukub, kõnniteed jäävad liivatamata ja Tallinnas on kohe mupo kallal. Valmis trahvima.

Jää lõhub rennid ja ohustab inimesi,” loetleb Juurikas võimalikke stsenaariume.

www.toode.ee/katuseabi e-kiri: toode@toode.ee

6

Korteriühistute leht

Ehitaja valiku määrab kogemus, usaldusväärsus ja töö kvaliteet Fassaadide soojustamise ja renoveerimisega üle kaheksa aasta tegelenud Balti Vara Fassaadid OÜ pakub oma teenuseid korteriühistutele, firmadele ja eraisikutele, kes soovivad professionaalseid ja kvaliteetseid lahendusi mõistliku hinnaga.

Aastatega oleme pidevalt laiendanud oma tegevusvaldkonda ning nüüdseks teeme kõiki olulisemaid energiasäästutöid. Aastatega oleme üle Eesti renoveerinud üle 170 hoone fassaadi umbes 188 430 ruutmeetril.

Meile on oluline kliendi rahulolu ning selle saavutamiseks asetame erilist rõhku kvaliteetsele lõpptulemusele. Korrektse tulemuse saavutamiseks on meil professionaalsed töödejuhatajad ning ehitustöölised, laialdased teadmised oma pakutavast teenusest, väga suur kogemustepagas, usaldusväärsed partnerid ja renoveerimisel kasutame Euroopa juhtivate tootjate materjale.

Renoveerimisprojekt Kortermaja soojustamisel on Pakume komplektseid vaja renoveerimisprojekti oleenergiasäästlikke nemata sellest, kas tahetakse renoveerimise lahendusi: soojustada tervet fassaadi või • kortermajade fassaadisoojus ainult otsaseina. Üha enam soo tuse tööprojektide koostamine; v i t a t a k s e ko r t e r e l a m u t e • fassaadide soojustustööd rekonstrueerimist ette võtta krohvi, puidu, plaadi jt terviklahendusena, kus energia tuulutatavate süsteemidega; auditis soovitatud ehitustööd • fassaadide renoveerimistööd, planeeritakse kompleksselt sh muinsuskaitseliste vaatamata sellele, et teosta erinõuetega objektidel; mine võib toimuda etappide • lamekatuste ja pööninglagede kaupa vastavalt ühistu võima soojustustööd; lustele. Eesti tunnustatuim fas• ventilatsioonitööd; saadi- ja tervikprojektide pak• küttesüsteemi renoveerimine; kuja on Eesti Soojustusprojekt • avatäidete vahetamine; OÜ. Nende soovitus on, et erine• rõdude klaasimine; vateks renoveerimistöödeks • trepikodade renoveerimine; vajalikud projektid saadakse • fassaadi renoveerimise lisatööd ühest kohast, mis kindlustab eri (plekitööd, rõdude renoveeri - renoveerimisetappide omava mine, hüdroisolatsioonitööd, helise kokkusobivuse (Lisainfo: haljastustööd jm). www.soojustusprojekt.ee).

ette võtta, sest elanikud kahtlevad selle rahastamise võimalikkuses. Meie aga soovitame kindlasti võtta ette kompleksse renoveerimise, sest ainult nii suudetakse saavutada maksimaalne energiasääst.

Küsi meie käest infot ja hinnapakkumist juba täna!

Tallinnas asuv KÜ Uus Vahuri, Õismäe 51/53 enne Fassaadimaterjalid Vahtpolüstüreenist soojustusmaterjal ehk EPS (expanded polystyrene) on ideaalne valik erinevate majade ja hoonete vundamentide, välispiirete ja katuste soojustamiseks. Reideni Plaat AS-i toodetavaid EPS-tooteid iseloomustab suur koormustaluvus, madal niiskusimavus, hea töödeldavus ja paigaldatavus ning soodne hind. EPS-tooted on vastupidavad, pika kasutuseaga ja ohutud.

Et tagada soojustamisel parim tulemus, tuleb kindlasti kasutada õigeid tooteid õiges kohas – EPStootevalikus on tooteid vundamentide, põrandate, karkassseinte, välisfassaadide, katuste ja vahelagede soojustamiseks.

Aina kallineva energiahinna ja muude kulude kasvamise tingi-

ja pärast fassaadi renoveerimist.

mustes on EPS-tootevalik täienenud viimaste aastate jooksul ka uute, seinte ja katuste ning põrandate soojustamiseks mõeldud toodetega – EPS60 Silver ja EPS100 Silver, mis võrreldes tavatoodetega on u 20% parema soojapidavusega. (Lisainfo: www.reideniplaat.ee) Tähelepanu tuleb pöörata ka fassaadi soojussüsteemi terviklikkusele. Kipsplaatide tootjana tuntud Knauf Tallinn UÜ pakub Eestis ka laia ja kvaliteetset fassaadimaterjali valikut. Nende müüdavad tooted on sertifitseeritud ja keskkonnale ohutud.

Balti Vara Fassaadid OÜ soovitab just ka nende toodangut. (Lisainfo: www.knauf.ee) Omanikujärelevalve Kindlasti ei tohiks ära unustada

ka pädeva omanikujärelevalve kaasamist kohe projekti algusjärgus. Ükskõik kui hea on projekt, kui usaldusväärne on ehitaja ja kui kvaliteetsed on materjalid, võib lõpptulemus osutuda soovitust hoopis kehvemaks, kui teie huve ei kaitse omanikujärelevalve. Energiaabi OÜ pakub tervikpaketina fassaadide, katuste, küttesüsteemide, ventilatsiooni ja veetorustike renoveerimist hõlmavat järelevalve teenust, ehituskonsultatsiooni, projekteerimist, energiamärgise andmist, energiaauditit ja ka kogu renoveerimise protsessi juhtimist (Lisainfo: www.energiaabi.ee).

Paljud elamud soojustavad kas ainult otsaseinu või renoveerivad vaid katust, aga terviklikku renoveerimist kardetakse

Meelis Karro Balti Vara Fassadid OÜ juhatuse liige Balti Vara Fassaadid OÜ Tallinn: Tartu mnt 84a, 10112 Telefon: 6 030 085 Mobiil: 52 48 813 Tartu: Ülikooli 6a, 51003 Telefon: 7 343 656 Mobiil: 52 11 909 E-post: info@baltivara.ee www.baltivara.ee

TEEME ÜHISTU VEE JA SOOJUSE KULUARVESTUSE KORDA! Vesiterm AS on müünud ja esindanud vee- ja soojusarvesteid ligi 20 aastat. Seetõttu oskame nõu anda, koostada projekti, muretseda seadmed, paigaldada ja seadistada Teie maja kauglugemissüsteemi.

Vajadusel oleme abiks ka veevarustuse (pumbad, rõhutõsteseadmed), tuletõrjesüsteemi (tuletõrjepumbad, sprinklerid, süsteemi erikomponendid) ja küttesüsteemi (pelleti-, halupuu-, õli-, päikese-, jne küte) korrastamisel ja kaasajastamisel.

Paljude ühistute mure on nn „üldvesi“, so maja arvesti ja korteriarvestite näitude summa erinevus. Majja tulnud vesi justkui kaob kusagile, ei-tea-kuhu, teinekord peaks nagu palju üle jääma, kuid näha pole kusagil... Peamised põhjused „üldvee“ tekkimiseks on: a) arvestite vale paigaldus (eriti viimasel ajal levinud paigaldus näidikuga allapoole, ripplae vahele, mis peale suure mõõtevea põhjustab ka arvesti kiire kulumise ja riknemise); b) näitude võtmine ja esitamine eri aegadel, sageli ka esitamata jätmine, mis tihti nõuab nende nö laest võtmist; c) võimalik arvestiga manipuleerimine korteriomanike poolt ja d) madala täpsusklassiga arvestite kasutamine.

Vesiterm pakub veemõõduprobleemide lahendamiseks arvestite kauglugemissüsteemi, mis võimaldab saada arvestite näidud kindlal kuupäeval ja kellaajal (kord nädalas, kord kuus vms) ning väldib arvestite ja näitudega manipuleerimise. Praktika näitab, et nn „üldvee“, st sisuliselt veekao osakaalu vähendamine tasemele ±(1...2)% aastas kogu aasta kulust on täiesti reaalne (konkreetselt, näiteks, 5-kordse 40 korteriga Õismäe majas 0,8 m3 aastase kulu 3950 m3 juures, so 0,02%).

See eeldab aga korrektselt paigaldatud õigeid arvesteid ja korralikku arvestust.

Lihtne fakt on, et PUHTAD RIIDED on oluline vajadus meie elus. KORTERELAMUTE/ ÜHISTUTE PESUKÖÖK võimaldab teenida lisaraha. Korterelamu pesuköök professionaalsete pesumajaseadmetega aitab lisaks ka sealsetel elanikel hoida kokku aega ja raha.

UNIMAK GRUPP OÜ, tööstuslike pesumajaseadmete maaletooja alates 1994. aastast aitame Teid seadmete valikul, pesuköögi planeerimisel paigalduse ja järelhooldusega.

Aitame Teil elanike elu rõõmsamaks ja lihtsamaks muuta!

Unimak Grupp OÜ | Salve 7, 11612, Tallinn www.unimak.ee | info@unimake.ee | 6563 948

Lisaks veearvestitele on mõistlik sama süsteemi kasutada ka soojuse kulu arvestamiseks.

Pakume radiaatoritele kinnitatavaid küttekulujaotureid või, mis veelgi parem - kui uuemate korterite küttesüsteem seda võimaldab (üks sisend-, üks väljundtoru) - kompaktsoojusarvesteid. Need arvestid võimaldavad näidiku külge ühendada lisaks kaks veearvestit, st see ongi kogu korteri vee- ja soojuskulu mõõdusõlm.

Teeme selle asja koos ära!

Tuleme heameelega Teile appi ja toeks!

Vesiterm AS | Mäealuse 3A 12618 Tallinn Tel 678 8250 | Faks 678 8251 | E-mail info@vesiterm.ee www.vesiterm.ee

7

Korteriühistute leht

Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu – korteriühistute oma rahaasutus Martin Loimet Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu

pankadest pole Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu kasumipõhine ettevõte, algavad laenuintressid 4,2% aastas.

Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu on ühistuline finantseerimisasutus, mille tegevus on suunatud oma liikmetele – Eesti korteriühistutele –, kes on ühtlasi ka hoiu-laenuühistu omanikeks. Seega tegutseb Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu alati Eesti korteriühistute endi huvides.

Teenused Peamisteks ühistu liikmetele pakutavateks teenusteks on renoveerimisfondi hoius ning renoveerimislaen, kuid lisaks on ühistust võimalik tellida faktooringut, energiaauditit, termoülevaatust ning erinevaid kindlustusteenuseid. Finantseerimistegevuseks vajalikku kapitali kaasatakse hoiustena korteriühistutelt. Seega, sisuliselt on Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu Eesti korteriühistute kontrolli all olev ühiskassa.

Renoveerimisfondi hoiuselt on hoiustajal võimalik teenida intressitulu 3% hoiustatud summalt aastas. Hoiustamine pakub korteriühistutele head võimalust lisatulu teenimiseks, kasu-

Ettevõttest Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistusse kuuluvad korteriühistud üle Eesti. Korteriühistute teavitamiseks ühistu tegevusest on ühistu osalenud korteriühistute koosviibimistel ning lisaks suheldakse korteriühistutega ka isiklikult. Koostööd on alustatud ka Tartu Korteriühistute Liiduga ja OÜ-ga Lõuna Kindlustusmaakler. Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu juhatuse liikmed on isiklikult valmis tulema ja rääkima korteriühistutele pakutavatest tee-

Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu asub nii Tartus kui ka Tallinnas Tartu Hoiu-laenuühistuga samades ruumides. tades selleks seni võõramaistes pankades peaaegu olematu intressiga seisvat raha. Hoiustamiseks Eesti Korteriühistute Hoiulaenuühistus tuleb korteriühistul astuda ühistu liikmeks ning sõlmida hoiuleping. Hoiusele on võimalik hoiuperioodil teha täiendavaid sissemakseid.

Eesti Korteriühistute Hoiulaenuühistu pakub korteriühistutele lisaks hoiustamisele võimalust võtta laenu korterelamu renoveerimiseks või ühiskasutatavate ruumide ning objektide rajamiseks. Renoveerimislaenu nime all väljastatava laenu intressimäär on konkurentsivõi-

meline teiste turul pakutavatega ning lepingu sõlmimisel kehtib fikseeritud lepingutasu 100€. Soodsatel tingimustel laenamiseks tuleb korteriühistul liituda Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistuga ning esitada soovikohane laenutaotlus.

Kuna erinevalt võõramaistest

nustest ning hoiu-laenuühistu olemusest ja võimalustest.

Liituma on oodatud korteriühistud, kes ei soovi enam suunata oma korteriühistu rahasid võõraste kaudu, vaid kes soovivad asuda korteriomanike huvide kaitsele. Ühenduses on jõud!

Kontaktinfo: Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu www.hoiu-laenuühistu.ee info@yhistupank.ee Tartu kontor: Raekoja plats 20 Tel 7 407 132 Tallinna kontor: Pärnu mnt 326 Tel 6 013 882

Renoveerimisfondi hoius Kasvik 3% aastas Intressitulu väljamaksmine Kord kvartalis Hoiuperiood 12 kuud Renoveerimislaen Tähtaeg Intressimäär Kuni 36 kuud 4,20% aastas 37 kuni 60 kuud 4,50% aastas 61 kuni 84 kuud 4,80% aastas 85 kuni 120 kuud 5,00% aastas

Lepingutasu 100 € 100 € 100 € 100 €