Korteriühistute leht by Eesti Päevalehe

Korteri체histute leht Korteri체histute lehe toimetas ja kujundas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projekti juht: Henrik Veldi, henrik.veldi@epl.ee, tel: 680 4646

September 2011

Korteriühistute leht

Uued efektiivsed kuivmootoriga pumbad soojasõlme KOLMEKS-i sagedusmuundurite tarnijate (DANFOSS, ITT ja VACON) nimistusse lisandus MITSUBISHI – kuuldavasti praeguse muundajate turu kõige innovaatilisem tegija. Sel puhul jõudis Eestisse ka uus pumbasari SC (Small Converter).

rvestada MITSUBISHI muundajate kompaktsust ja piirituid lisavõimalusi, sobivad need ka kõige nõudlikumale tarbijale, olles samal ajal teiste tootjate valikust hinnalt soodsamad. Alates sellest kuust pakume ideaalset pumbasarja, mis on projekteeritud just kinnistute soojasõlmi silmas pidades. Need pumbad on varustatud nii kuivmootori kui ka „puhtaverelise” sagedusmuunduriga, mitte aga nn elektroonselt reguleeritavate märgmootoriga isenditega. Märgmootorpump nagu mis tahes odavalt toodetud masstoode saab uues ja kvaliteetsetest materjalidest valmistatud

torustikus oma ülesandega päris hästi hakkama. Kuigi, märgmootorpumba eluiga ei ületa ka parimates tingimustes seitset aastat. Selle aju ehk elektroonne regulaator on vaid tavaline türistor, mis pelgalt pinget reguleerides kaotab suure osa pumba kasutegurist. Seega on märgmootorpump väga ebeefektiivne ja kapriisne. Kui arvestada veel meie kortermajade postsotsialistlikke olusid, kus iida-mast-aadamast pärit terastorud on enamalt jaolt roostetanud, kujuneb sellise pumba eluiga palju-palju lühemaks. Seevastu sagedusmuunduri tööpõhimõte on tunduvalt keerulisem, kuid tänu sellele püsib

pumba kasutegur pidevalt samana. See on juba puhas rahaline võit. KOLMEKS-i pumbad on ALATI kuivmootoritega, mis ei „karda” võrgus liikuvaid võõriseid ega jäta endast maha halba haisu ja suitsuvinet. Kui midagi peakski juhtuma (tavaliselt küll vaid võlli tihenditega), on kõik lihtsasti ja tagasihoidlike kuludega vahetatav. Seega on sagedusmuunduriga pumba eluiga märgmootorlahendusest vähemalt kolm korda pikem. Ja vaid KOLMEKS-il on pakkuda nn varusarju, kus kogu mootoriühik vahetatakse vajadusel välja. Ära jäävad tülikad torutööd, sest pumba pesa jääb alati paika. Siin ongi nüüd koht mõtlemiseks!

Pakume uusi SC-pumpasid liidestega, nii keermestatuna ¾ – 1 ¼” kui ka äärikutega DN32100 ning võimsustega 100, 200, 400 ja 750 W. Need sobivad praktiliselt enamikule kinnistutele. Ja kuhugi pole kadunud ka meie FC ja TC sarjad. Üksnes hinnad on teised. Ventiiliosakonna sügise uudiseks on isepuhastuva püsimagnetiga varustatud efektiivne võõriste-eemaldi SPIROTECH MB2 ehk Magnabooster. See on saadaval 22 ja 28 mm surveliitmikega varustatuina.

Peeter Kõiva,

KOLMEKS-i Balti regiooni müügijuht

KOLMEKS avab Tallinnas müügikontori Lähiajal avab KOLMEKS Mustamäel Ehitajate tee 110 müügikontori, millega soovib olla klientidele lähemal ja kättesaadavam. Täpsem teave kodulehel: www.kolmeks.com KOLMEKS-i innovaatiliste, energiasäästlike ja pikaealiste pumpade ning rikkaliku toruarmatuurseadmete valikuga lahendate pikaks ajaks kõik kinnistute vee- ja küttevõrguga seonduvad probleemid! Täiendav info: e-post: tln@kolmeks.ee Mob: 56 564 457 www.kolmeks.com

Ühistu raamatupidamine ootab asjatundja kätt Korteriühistu raamatupidamise korraldamisel on juhatusel kaks võimalust: leida keegi ühistust, kes seda oskab ja suudab teha või siis osta teenus sisse.

uhatuse kohustus on hoida korteriühistu raamatupidamine korras. Korteriühistute tegevuse põhieesmärkidest lähtuvalt tuleb teada erisusi raamatupidamise korraldamisel. Korteriühistule on tarvis mitte ainult raamatupidamist, arvete väljakirjutamist ja ülekandmist, vaid ka majandusarvestust. Raamatupidamine on põhimõtteliselt toiming, mis fikseerib olnut, sealhulgas kõiki makseid, edasimakseid, rahade laekumist ja nii edasi. Mitte vähem olulise osa elamumajanduse arvestusest moodustab aga finantsjuhtimine, mis kavandab rahade laekumisi ja kasutamist lähiaastateks. Seega peaks raamatupidamine andma selge ning arusaadava ülevaate kor-

teriühistu majanduslikust seisust ning samas aitab kulusid rangelt kontrollida. Kui veel kümmekond aastat tagasi püüdsid korteriühistud leida oma liikmete seast inimese, kes oleks nõus raamatupidamist võimalikult väikeste kuludega korraldama, siis tänasel päeval on ühistu juhid mõistnud, et raamatupidajal peavad olema vajalikud teadmised ja kogemused ka igapäevasest majandamisest ning seadusandlusest. Pealinnas ligi poolesajale ühistule raamatupidamisteenust osutav Ühistuabi OÜ juht Urmas Pikner ütles, et nendegi firmas on ette tulnud juhtumeid, kus ühistu on nende poole pöördunud alles viimases hädas ehk siis, kui raamatupidamises on juba paras segadus. „Osutame ühistutele raamatupidamise kompleksteenust juba kuus aastat. Eraldi teenusena koostame ka aastaaruandeid,” sõnas Pikner. Kompleksteenus algab elanikelt näitude kokkukorjamise ja andmete sisestamisega ning lõppeb aastaaruande-

Raamatupidamine sisaldab: ** aasta finantsaruande koostamist ja esitamist s.h. vene keeles; ** arvete koostamist ja kättetoimetamist ning e-arve võimalust; ** sise-eeskirjade koostamist ja kaasajastamist; ** ühistu esindamist maksu- ja statistikaametis; ** tuluaruannet ja bilanssi, võlglaste ning analüütilisi aruandeid; ** konsultatsioone kuluarvestuse sisseviimiseks; ** palgaarvestust ja finantsraamatupidamist; ** ühistu finantsraamatupidamise jälgimist üle interneti.

ga. Pikneri sõnul on teenuse sisseostmisel palju plusse. Esiteks pole igal ühistul võimalik osta endale kallist raamatupidamisprogrammi ja koolitada sellel töötamiseks välja inimest. Ilma tarkvarata on aga raske saada ülevaateid maksete ajaloost, teha finantsanalüüsi ja seaduses ettenähtud aruandeid. „Korteriühistu igapäevase töö korraldamisel tekib ikka vajadus nõuannete ja soovituste järele. Siin tasub alati pöörduda ühistu raamatupidamise korraldaja poole, sest tal on olemas mitte ainult vajalik andmebaas ühistu kulude ja tulude kohta, vaid ka teadmised. Hea, kui raamatupidaja mõistab korteriühistu tegevust laiemalt, mitte ainult oma kitsa eriala piires. Siis on tal võimalik anda pädevat nõu. Ühistu raamatupidamine on ka läbipaistvam ja usaldusväärsem, kui seda teeb vähem mõjutatav inimene väljapoolt ühistut,” selgitas Pikner. Raamatupidaja peab korraldama oma tööd nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava

teabe saamine, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast, rahvusvaheliselt üldtunnustatud standarditest ning kutseeetika nõuetest. Raamatupidaja peab teadma majanduse põhitõdesid ja statistika meetodeid, õigusakte, terminoloogiat ja raamatupidamise meetodeid. „Eriti tähtis on hoida korras raamatupidamine, aruandlus ja analüüs, kui ühistu soovib võtta laenu maja renoveerimiseks. Oskame osutada tähelepanu probleemidele, mis seotud raha kasutamisega, anda juhatusele nõu. Meie pakutav teenus võimaldab mitte ainult juhatusel, vaid ka ühistu liikmetel saada asjatundlikku ning ausat teavet ühistu finantsolukorrast,” kinnitas Pikner.

Ühistuabi OÜ Mustamäe tee 5, Tallinn telefon: 52 63 213 e-post: info@uhistuabi.ee www.uhistuabi.ee

Korteriühistute leht

Kui majanaaber keerab vindi üle Kuidas saab ühistu kutsuda korrale mürgeldava korteriomaniku või siis sisekorraeeskirju eiravad elanikud?

Rohkem 10 väljakutset päevas ** Augustikuus oli seoses elamutega üle Eesti 388 sellist väljakutset, mille märksõnadega esinesid kisa, lärm, vali muusika, rahu rikkumine jms. ** Sündmuste toimumiskohtadena on siinses statistikas märgitud elamute sisehoovid, hoonete esised tänavad, korterid, trepikojad ning mõnel juhul ka eramud, juhul kui seal toimuvaga häiriti ümbruskonna rahu (niisuguseid sündmuseid oli siiski üksikuid). ** Nendest 388 juhtumist 164 juhul on politsei alustanud ka menetlust.

Kristiina Viiron

astaid tagasi tulid Tamur Tohver ja Co. teles välja huumorisaatega, kus kutsuti maainimesi ööbima pealinna kortermajja. Mida kallim pakett, seda rohkem „hüvesid” see sisaldas. Näiteks pakuti ööbimist, kus naaber paneb öö läbi pidu. Eriti luksklass oli aga niisugune ööbimine, mille käigus sai koridoris purjus pättidelt ka peksa… Naljakas oli küll, kuigi tegelikult ei ole suurte majade asukatele öised lärmamised või muud ühiseluga seotud sekeldused sugugi nali. Mitte et nüüd iga päev avaneks võimalus trepikojas kere peale saada, aga seda, mida tähendab „naabrite eludes olen nüüd osanik, olgu seal pidu või pulm…”, teab vist enamik kortermajade elanikest. Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna politseikapten Varmo Rein tõdeb, et politseile on teated erineval kujul öörahu rikkumistest kortermajades igapäevase töö osa. „N-ö kuumemad perioodid, mil kaebusi rohkem, on kindlasti nädalavahetused, eriti vahetult palgapäevadele järgnevad reeded-laupäevad,” märgib ta. „Lähikorteris toimuv valjuhäälne pidu ongi üks tüüpilisemaid rahurikkumisega seotud väljakutse põhjuseid. Samas teatatakse ka rallivatest autodest-rolleritest, koerte haukumisest, liiga rasketest sammudest ülakorrusel, lärmist trepikodades jne. Ka valjuhäälsele peretülile või kaklusele kalduvale muule lärmakale vaidlusele kutsuvad politsei tihtipeale just kõrvalseisjad, mitte tüli osalised ise.” Kuid politsei ei käi asju klaarimas üksnes öösiti – politsei saab sekkuda ka päevasel ajal kaaselanike elu lärmiga põrguks muutvate majaelanike tegevusse.

Lõpuks arestimajja

Rein nendib, et paljud väljakutsed on niisugused, millele väärteomenetlust ning sellega kaasneda võivat trahvi või arestimajja panekut ei järgne. Sageli piisab lihtsalt vestlusest rahurikkujaga, et nad taltuksid. „Mõni pidu lõpeb ka pärast

juhtimiskeskuse kõnet lärmajate korterisse ning politsei kohale minema ei peagi,” märgib Rein, lisades, et ka sel juhul säilib informatsioon rikkumiste kohta politsei andmebaasides ning kui öörahu rikkumised peaksid siiski korduma, siis väärteomenetlusest enam ei pääse ja järgneb ka rahatrahv. „Karistuseks öörahu rikkumise eest võib olla trahv kuni 400 eurot või arest. Kui tegemist on kaklusega või selgub korteri kontrollimise käigus mõni muu süütegu, siis algatatakse menetlus nende rikkumiste kohta,” selgitab Rein ning toob näite aasta algusest, kus Tartus Aardla tänaval oli ühte korterisse lärmakale peole kogunenud enam kui kümme inimest. „Esimesel väljakutsel patrull vestles seltskonnaga ja pidu rahunes, kuid mõne aja möödudes öörahu rikkumine jätkus,” meenutab politseikapten. „Teist korda samale aadressile saabunud politseinikud viisid kainestusmajja neli peolist, kes öörahust kuidagi kinni pidada ei osanud. Neist kahele, kellest üks oli korterit üürinud mees, koostati väärteoprotokoll, mehed aga pidid juba järgmisel päeval oma tegude eest vastust andma kohtumajas. 18-aastane mees sai kaks ja 27-aastane mees kolm päeva aresti.”

Sõna jõud

Tiiu Varik, kes seisab Õismäel kahe suure korrusmaja korteriühistu eesotsas, tõdeb, et eelkirjeldatuga sarnanevate probleemidega ei ole tal õnneks tulnud silmitsi seista. On küll üks noormees, kes armastab vahel tema naabri meelest valjusti muusikat kuulata, aga siis käib Tiiu Varik temaga jälle kõnelemas ning muusika jääb mõneks ajaks ka vaiksemaks.

Muret on tekitanud ka üks vanapapi, kes oma aknast linde söötis, nii et need karjakaupa söögipalukese ootel naabrite akendele ja rõdudele laskusid ning hoone uut välisfassaadi väljaheitega rikkusid. Ühistu juht käis mehega kõnelemas, aga tulutult. „Kaks korda kutsusin ka mupo temaga rääkima, aga ta toitis ikka edasi,” kõneleb Varik, kel lõpuks ei jäänud muud üle, kui papile öelda, et kui lindude söötmine ei lõpe, tuleb tal tasuda fassaadi värvimise eest. Sellest oli abi ja nüüd mees linde (vähemalt oma aknast) ei sööda. Varik on kogenud, et üldiselt ütlus „hea sõna võidab võõra väe” ühistu probleemide lahendamisel siiski kehtib ning paljud asjad saabki vesteldes selgeks klaarida. Vahel on mõni majaelanik ka liialt tundlik ning süüdistab naabreid vähimagi heli tekitamise pärast. „Natuke tolerantsem tuleks olla,” arvab ühistu esimees. Kortermaja on ikkagi kortermaja ja hiirvaikust nõuda on võimatu. „Minu kohal ka kaks koera jooksevad tümpstümps-tümps,” osutab ta, et ei tee sellest numbrit. Varik märgib, et hästi aitavad majaelanikke n-ö korrale kutsuda ka igasugu kirjalikud teated. Näiteks loobiti varem akendest prahti või konisid õue, aga kui koridoridesse said riputatud sildid palvega seda mitte teha, siis probleem ka taandus. Hästi on arvestatud ka kirjaliku palvega parkida auto ninaga akende poole. Seda seepärast, et autot käivitades ei tungiks heitgaasid avatud akendest tuppa. Korteriühistute liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul kaevatakse sageli ka suitsetajate peale – näiteks suitsetatakse rõdul

või korteriaknal ning suits tungib naabrile tuppa. „Ega ole muud, kui lihtsalt paluda naabrit mitte suitsetada,” tõdeb Jõgeva. Tubakaseadus keelab küll suitsetamise trepikojas, koridoris vms üldkasutatavas ruumis, kuid mitte korteris endas. Aeg-ajalt tuleb kaebusi ka lemmikloomapidajate aadressil. „Enamasti on koerte ja

kasside pidamise nõuded kirjas kohaliku omavalitsuse koerte ja kasside pidamise eeskirjas ning seal on välja toodud ka see, et lemmikloom ei tohi häirida teiste inimeste rahu ega avalikku korda,” osutab politseikapten Varmo Rein. Ka selle nõude rikkumise eest võidakse trahviks määrata kuni 400 eurot.

Korterist ilma Kõige äärmuslikum abinõu, mida korteriühistu ühiselu reegleid mittearvestava elanikuga ette võtta saab, on nõuda korteriomanikult, et ta oma elamise maha müüks. „Korteriomanikud ei pea aastaid taluma

olukorda, kus üks korteriomanikest rikub pidevalt öörahu, on tekitanud oma tegevuse läbi korduvalt kahju teistele korteriomanikele või rikub majandamiskulude tasumiskohustust,” tõdeb korteriühistute liidu jurist Margus Saulep. Tema sõnul on praegu kohtus näiteks juhtum, kus asotsiaalist korteriomanik teistel elu samas majas võimatuks muutis – haises, levisid prussakad jms ning seetõttu nõutakse temalt korteri mahamüümist. Rohkem kui korteriomaniku korratu eluviis on sundvõõrandamise põhjuseks aga kommunaalmaksete suured võlad.

Korteriühistute leht

Kortermajade ventilatsioonitööd: • Värskeõhuklappide ehk fresh klappide paigaldamine nii seinale kui ka aknaraamile (avad läbi seina, läbi aknaraami) • Lõõride ja ventilatsioonikanalite visuaalne inspekteerimine kaameraga ning kaardistamine • Õhuhulkade mõõtmine, väljatõmbesissepuhke kontrollimine • Ventilatsioonisüsteemide projekteerimine • Puhastamine ventilatsioonilõõride puhastamine nii katuselt korterini kui ka korterist.

Enne

Pärast

Teostame töid nii loomuliku- kui ka sundventilatsiooniga korterelamutele. Lisateenusena pakume ka suitsulõõride puhastusteenuseid.

Pakume teenuseid üle Eesti! Mõistlikud hinnad ja paindlikud maksetingumused!

Aero Grupp OÜ Tel: +372 517 8821 Lisainfo: www.aerogrupp.ee

Korteriühistute leht

Tänapäevane renoveerimisnäide Lutsu radadelt Kas on võimalik saavutada kortermaja renoveerimisega rohkem kui 40% energiasääst? Milliseid uued renoveerimismeetmed on kõrge energiasäästu saavutamisel nii elanikele kui ka hoonele kõige tervislikumad? Selliste küsimuste ees seisid aasta alguses Palamuse ja Kaarepere aleviku elanikud.

levikes on 16 kortermaja, millede seisukord on Harju keskmine. Leidmaks sobiv lahendus hoonete energiasäästlikumaks muutmiseks, viidi kohaliku vallavalitsuse, projektijuht Erkas Valduse OÜ ja KredExi eestvedamisel juulikuus läbi infopäev. Alevike elanikele pakuti välja komplekslahendus, mis nägi ette majade soojustamist, küttesüsteemide renoveerimist, soojustagastusega õhuvahetussüsteemide rajamist, soojuse ammutamist elamute kanalisatsioonist ning ümbritsevast maapinnast. Pakutud lahenduse elluviimiseks panid seljad kokku Eesti üks vanimaid soojuspumbafirmasid Soojuspump OÜ, Haapsalu soojuspumbatehas Movek Grupp OÜ, Tallinna Tehnopolis tegutsev heitvee soojusvahetite arendaja PriiEnergia OÜ ja Soome ventilatsiooniseadmete tehas OY Pamon Ab. Projekti kaasati Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Soojuspumbaliit, MTÜ Estivok ja Swedbank. Praegu on alevike majad auditeerimise ja projekteerimise faasis, mille käigus koostatakse igale hoonele järgmised projektid.

Uus fassaad

Fassaadi ja katuseprojektis pakutakse lisaks ehitustehnilistele suunistele (soojustuskihi paksus, sõlmede lahendused jne) välja ka sobiv viimistlus ja värvitoonid.

Õhuvahetus tervislikumaks

Ventilatsiooniprojektis lahendatakse majade õhuvahetuse määrad, soojustagastusseadmete võimsused jne. Ventilatsioonisüsteemi puhul on jätkuvalt levinud arvamus, et toa tuulutamiseks piisab vaid akna olemas-

olust, investeering ventilatsioonisüsteemi on raiskamine. Siinkohal tuletan meelde tõsiasja, et inimene vajab eluspüsimiseks ööpäevas liitrijagu toitu, paar liitrit vedelikku ning 15 000 liitrit õhku! Valdava osa oma ajast veedame me siseruumides, halva õhu hingamisest tulenevaid kehareaktsioone (haigusnähte) surume maha tablettidega. Lisaks inimestele kannatavad kehva ventilatsiooni tõttu ka majad. „Haige maja sündroomi” all kannatab tänapäeval üle 70% eluhoonetest. Seisvas niiskes õhus hakkavad kasutatud moodsad ehitusmaterjalid nagu kips, värvid-lakid jm sünteesmaterjalid eritama toksilisi gaase. Sellises keskkonnas veedetakse tihti terve elu, ja sellest tulenevaid tervisehädasid peetakse aga normaalseks vanadusega kaasnevaks nähtuseks.

Energiakao vähendamine kanalisatsioonis

Heitvee soojustagastussüsteemi projekteerimisega vähendatakse soojusenergiakadusid. Umbes 30% maja kütteenergiast lahkub hoonest kanalisatsiooni kaudu. 60 korteriga maja kaotab aastas seeläbi 15 000 eurot tühja kütmisele. Rajatava heitvee soojustagastussüsteemiga tuuakse 80% sellest rahast tagasi majja. Heitvee soojusvaheti kujutab endast anumat, millesse kogutakse hoonest väljuv soe reovesi. Soojusvahetiga ühendatud vesi-vesi-tüüpi soojuspump jahutab anuma sisu ettenähtud temperatuurile ning tagastab soojusenergia hoone küttesüsteemi. Jahutatud anuma sisu pumbatakse edasi kanalisatsiooni.

Soojusvahetusanuma paigaldamiseks on kaks võimalust: • Modulaarne lahendus hoone keldris. Soojusvaheti osad viiakse eraldi majja ning ühendatakse kohapeal. • Paigaldus maasse. Sel juhul on soojusvaheti ühes tükis. Tänu kahekihilistele seintele ammutab see soojusenergiat lisaks ka maast, töötades omanäolise maasoojuspumbana. Heitvee soojusvaheti on 100% Eesti oma toode. Siin välja töötatud ning valmistatud Tallinna tehases.

Soojasõlme südameks soojuspumbad Kütteprojektis lahendatakse lisaks hoonesisese küttesüsteemi renoveerimismeetmetele ka soojasõlmes paiknevate soojuspumpade ühendusskeemid. Viimased töötavad ventilatsiooni-, kanalisatsiooni- ja maasoojuskollektorite keskmes. Samuti määratakse krundil paikneva maasoojuskollektori paigutusviis. Suurematel kruntidel saab kasutada horisontaalset paigaldusviisi ja väiksematel spiraal- või kompaktkollektoreid. Viimatimainitutega saab ka väikestelt linnakruntidelt arvestatava koguse soojusenergiat kätte. Kogu lahenduse südameks on Haapsalus Movek Grupp OÜ toodetud vesi-vesi-tüüpi soojuspumbad Gapsal. Need toodavad vajaliku jahutusenergia ventilatsiooniõhu ja kanalisatsioonivee jahutamiseks ning kanna-

Tabasalu Kase 3 korterelamu aastal 2009 ja 2011. vad talletatud soojusenergia tagasi hoonetesse. Movek Grupp on soojuspumpasid Haapsalus tootnud juba kuus aastat ning nende valmistatud seadmed on nii Eestis kui ka lähiriikides tõestanud end efektiivsete ja töökindlatena.

Mitterenoveerimine suurendab kulusid

Sageli lükatakse kortermaja komplekse renoveerimise kava kaugemasse tulevikku

ning piirdutakse üksikute sõlmede parendamisega. Tuleks endale teadvustada, et iga maja vajab vähemalt kord 40–50 aasta jooksul põhjalikult remonti. Vastasel korral hakkab hoone lagunema tempos, mis ei jäta mõne aasta pärast remontimiseks enam midagi alles. Renoveerimiskava koostamisel tuleb arvestada, et tehtud otsused mõjutavad hoone käekäiku järgmised 50 aastat. Mõistlik on kaaluda

kõiki tänapäevaseid ja tulevasi tehnoloogilisi lahendusi, jättes kõrvale meetmed, mis on arenenud riikides olnud laiatarbekaubaks juba 30 aastat tagasi. Renoveerimiskava edasi lükates suurenevad vaid remondikulud.

Meelis Resev, PriiEnergia OÜ www.priienergia.ee Tallinna Teaduspark TEHNOPOL Mäealuse 4

Korteriühistute leht

Kuidas internet oma ühistu kasuks tööle panna? Tule vaata TASUTA koolitustel: Veebitarkvara, mis muudab korteriühistu tegevuse läbipaisvamaks ja efektiivsemaks. Kasutab

893 kortermaja!

14. september, kl 17.00 – Sikupilli Keskkooli arvutiklass, Kivimurru 9 Tallinn 23. september, kl 17.00 – Mainori Kõrgkooli Pärnu arvutiklass, Rüütli 2 Pärnu 29. september, kl 17.00 – 53. Keskkooli arvutiklass, J. Sütiste tee 42 Tallinn 06. oktoober, kl 17.00 – Sikupilli Keskkooli arvutiklass, Kivimurru 9 Tallinn 13. oktoober, kl 17.00 – Viljandi Maagümnaasium, Uueveski tee 1, Viljandi 20. oktoober, kl 17.00 – Tallinn, toimumiskoht täpsustamisel 27. oktoober, kl 17.00 – Valga Gümnaasiumi arvutiklass, Vabaduse 13, Valga 03. november, kl 17.00 – Sikupilli Keskkooli arvutiklass, Kivimurru 9 Tallinn 11. november, kl 17.00 – Mainori Kõrgkooli Pärnu arvutiklass, Rüütli 2 Pärnu 17. november, kl 17.00 – Tallinn, toimumiskoht täpsustamisel 24. november, kl 17.00 – Tartu Ülikooli Raamatukogu, W. Struve 1 Tartu 01. detsember, kl 17.00 – Rakvere, toimumiskoht täpsustamisel 08. detsember, kl 17.00 – Tallinn, toimumiskoht täpsustamisel 15. detsember, kl 17.00 – Tartu Ülikooli Raamatukogu, W. Struve 1 Tartu

Registreerumine ja lisainfo: www.korteriyhistu.net või telefonil 7304116

Korteriühistute leht

Energiaaudit aitab säästa Energiaauditi toetust on kolme aasta jooksul KredExilt taotletud ligi 1700 korral ühtekokku summas 600 000 eurot.

• Gaasivarustuse süsteemi projekteerimine • Sisegaasisüsteemide kontroll • Müük, paigaldus, hooldus, gaasiseadmete remont • Välis- ja sisegaasivarustustööd • Korteriühistule − gaasikraanide vahetus, gaasilekke kontroll

Kaire Talviste

oetust saavad taotleda korteriühistud, hooneühistud või neis asuvad korteriomanike ühisused. Eesmärk on anda elamute juhtidele ja elanikele ülevaade majade energiasäästuvõimalustest ning luua eeldused säästu saavutamiseks. Energiaaudit analüüsib hoone osi ja tehnosüsteeme, annab ülevaate energiakadudest ning esitab terviklikud energiasäästulahendused koos tasuvusarvutustega. „Koos spetsialistidega pannakse paika tööde pakett, mis tõstab märkimisväärselt hoone energiatõhusust. Terviklikult läbi viidud tööde tulemusena on korterelamu elanikel väiksemad küttearved, tervislik sisekliima ja paranenud elamistingimused,” kirjeldab KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler. Energiaaudit on eelduseks ka hoone renoveerimiseks vajaliku laenu ja rekonstrueerimistoetuse taotlemisel. Energiaauditi põhjal on enamasti vaja soojustada kortermaja fassaad ja katuslagi, rekonstrueerida kütte- ning lahendada ventilatsioonisüs-

GAASIEKSPERT OÜ

• Gaasiseadmete kauplus Tartus asuv korteriühistu Sangla 29 sai energiaauditi toetust 15% ulatuses. teem. „Paljudel korteritel on vahetatud aknad, kuid jäetud tagaplaanile ventilatsioon, mis omakorda võib korterites kaasa tuua suure niiskuse ja hallituse. Selle vältimiseks tuleb tagada korralik õhuvahetus ja tasakaalustada või rekonstrueerida küttesüsteemi,” lisab Adler. Energiaauditi toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest, milleks on siis korterelamu energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise kulu ning energiaauditi soovitusi järgivateks rekonstrueerimistöödeks vajaliku ehitusprojekti koostamise kulu. Maksimaalne energiaaudititoetus ühe korterelamu kohta kalendriaasta jooksul on kuni 700 eurot, ekspertiisi toetus kuni 700 eurot ja ehitusprojekti toetus kuni 4000 eurot. „Toetuse taotlemine on

väga lihtne, selleks tuleb esitada vajalikud dokumendid: toetuse taotlus koos kolme võrdleva hinnapakkumise, arve, maksekorralduse ja energiaauditi/ehitusprojekti/ ekspertiisi koopiaga, kas digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel või tähitud kirjaga SA-le KredEx,” õpetab Adler. Levinuim viga e-posti teel saadetava taotluse puhul on see, et unustatakse panna digiallkiri või esitatakse arhiveerimistunnuseta konto väljavõte. Menetlemise käigus ilmnevad vead ja puudused palutakse taotlejal kõrvaldada. Toetuste rahastamiseks on eraldanud Euroopa Regionaalarengu Fond 2007.–2013. aastaks 1 597 791 eurot. Toetuse tingimustega saab tutvuda kodulehel http://www. kredex.ee/10783

Too oma korteriühistu infoajastusse! Üüri-ja rendiarvestuse tarkvara Reeni vähendab oluliselt raamatupidaja töömahtu, suurendab tulemuste korrektsust ja arvete koostamise kiirust. Tarkvara annab iga hetk põhjaliku ülevaate KÜ majandusseisust. Reenil on veebipõhine liides, mille abil saavad korteriomanikud ise internetist edastada oma mõõtjate näite, vaadata oma kuuarveid, nende ajalugu ning võla seisu.

NB! Septembris Reeni soodushind -30%! Uuri lähemalt ja tutvu tarkvaraga tasuta: www.spin.ee/reeni Lisaks pakume KÜ-dele terviklikku ja kaasaegset raamatupidamise teenust: uutele klientidele soovi korral tasuta standartne KÜ koduleht. Lisainfo tel. 60 62 730; 60 62 717

Gaasiekspert OÜ E-R 9.00-18.00 L 10.00-14.00 Punane 6, Tallinn Tel. 601 2888, Tel/faks. 621 4966, Mob. 555 96411 info@gaasiekspert.ee www.gaasiekspert.ee

Korteri체histute leht

Kui ajalehepaberist ei piisa, vaata WC-paberi pakkumisi www.pesumati.ee ... v천i h채das olles helista 606 0084