Korteriühistute leht Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Projekti juht: Kersti Kuldma, kersti.kuldma@lehed.ee, tel 680 8212 | Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@lehed.ee
DETSEMBER 2015
Kortermajade ventilatsiooni tervikrenoveerimine Zehnder Comfosystemsiga Fassaadi- ja katusesoojustuse alune antibakteriaalne plastkanal õhujaotusssüsteem Passiivmaja tasemel energiatagastus Säästlikud EC ventilaatorid Hääletu õhuvahetus (müra tase alla 25 dBA) Saksa kvaliteet Lamekanal Flat 51
Üleminek Flat 51 Comfo Tube 90
Ümar plastkanal Comfo Tube 90
Mürasummutusjaotuskast CW-S
Magistraalkanal
Ventilatsiooniagregaat
Intelivent abiga
40% KREDEX toetust InteliVENT- suurimad kogemused kortermajade ventilatsioonisüsteemide rekonstrueerimisel. Enam kui 150 renoveeritud kortermaja üle Eesti! Zehnder Comfosystems ametlik maaletooja Eestis
info@intelivent.ee
www.intelivent.ee +372 6840 937
Korteriühistute leht
3 Foto: Shutterstock
Kortermaja hoovi kasutuskord jääb ühistu haardest välja Korteriühistu üldkoosoleku otsusega ei saa jagada parkimiskohti või määrata küttepuude hoiukohta hoovis.
korteriühistu moodustamise järgselt saab kõiki küsimusi selle kaudu lahendada. KÜ esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest,” rõhutab Saulep. „Kaasomandi kasutamise keskseid küsimusi KÜ otsustega ei reguleerita. Näiteks ei saa üldkoosoleku otsustega jaotada omanike vahel parkimiskohti või määrata, kus üks või teine omanik võib enda küttepuid hoida.” Isegi siis, kui ühistu üldkoosoleku otsusega on kaasomandi kasutamist reguleeritud, ei saa sellised otsused olla Saulepi sõnul korteriomanike jaoks õiguslikult siduvad. Seaduse kohaselt saab üldkoosolek langetada ühistu liikmetele (korteriomanikele) kohustuslikke otsuseid üksnes elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta.
Abiks on kasutuskord Tallinnas Nõmmel asub kena 12 korteriga kollane maja, selline tavaline eestiaegne elumaja omaette hooviga, nagu neid on pealinnas üksjagu. Väikesed kortermajad on atraktiivsed oma eraldatud hoovide poolest, kuhu saab turvaliselt auto jätta, lapsed mängima saata, pesu kuivama riputada, külalisi kutsuda jne. Paraku kaasneb kortermaja hooviga mõiste, mis individualistlikule eestlasele meelt mööda pole – kaasomand. Praktikute
sõnul on kaasomandiga seotud vaidlused ühed enim inimesi tsiviilkohtusse viivatest põhjustest. Iga korteriomandi juurde kuulub tükike maad, tükikesed kokku moodustavad hoovi. Kuidas hakkama saada olukorras, kus osa korteriomanikke tahab hoovi muuta parklaks, teised mänguväljakuks ja autod hoopis välja visata, kolmandad eelistavad niitmata heinamaad kui looduslikku grillikohta? Ja mis saab siis, kui ühel hommikul on üks naabritest oma maatüki-
kese (keset muru) välja mõõtnud ja sinna kuuse istutanud? Eelkirjeldatud kollases majas kogunes seepeale korteriühistu üldkoosolek ning enamuse häältega otsustati kõigile korteritele mõõta välja tükike aiamaad. Kuid tüli pole lõppenud: kolm korteriomanikku 12-st püstitasid oma „aiamaale” peenarde asemel ühise liivakasti ja kiige. See aga „ei sobi hoovi kontseptsiooniga” ning kuulub korteriühistu juhatuse otsusega likvideerimisele.
Uus raamat
Juhend projekteerijatele, ehitajatele, ehituse tellijatele ja ametnikele. ET Infokeskuse AS Rävala pst 8, Tallinn Tel 660 4555 www.ehituskeskus.ee
Pole ühistu pädevuses Tõepoolest, korteriomaniku õigused ei ole seotud kitsalt eluruumiga, vaid laienevad ka kaasomandi osale, näiteks elamut ümbritsevale maatükile, kommenteerib Eesti korteriühistute liidu jurist Margus Saulep. Kuidas kaasomandit kasutatakse, peavad korterite omanikud omavahel ise kokku leppima, sest korteriühistu (KÜ) pädevuses pole omanike vahelisi asju korraldada ja otsustada. „Ekslik on lähenemine, et
Seadus annab võimaluse kaasomandi kasutamist omanikevahelise kokkuleppe ehk nn kasutuskorra kokkuleppega täpsustada. „Kasutuskorraga võib näiteks ära jagada hooviala kasutuse, keldripindade, abiruumide või parkimiskohtade kasutamise,” v iitab Saulep. „Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-149-10 muuhulgas selgitanud, et kaasomandi kasutuskorraga saab reguleerida kõiki kaasomanike tegevusi ühiskasutuses olevates ruumides. Seejuures võib
kohtu ar vates kaasomandi kasutuskorraga reguleerida ka lemmikloomade pidamist ja kolmandate isikute viibimist ühiskasutuses olevates ruumides.” Seega võib kasutuskorra kokkuleppega paika panna väga erinevaid kaasomandi kasutamist puudutavaid küsimusi, alates parkimiskohtade määramisest kuni lemmikloomade pidamiseni. Kuid tuleb silmas pidada, et kasutuskorra kokkulepe on üksnes omanikevaheline. Sellega ei reguleerita kaasomanike ja kolmandate isikute vahelisi suhteid, sealhulgas korteriomanike ja KÜ vahelisi küsimusi. „Kahtlemata ei saa välistada omaniku õigust eraomandil lilli kasvatada. Nagu ka seda, et mõni teine omanik soovib konkreetset maatüki osa sootuks teisel otstarbel kasutada. Sellised olukorrad toovadki esile, kuivõrd olulised on omanike kokkulepped. Eelduslikult vähendavad ühised kasutuskorra kokkulepped omanikevahelisi vaidlusi, tagades ka maatüki organiseeritumat kasutamist,” räägib Saulep. Kui kaasomanikud mitte kuidagi kokkuleppele ei jõua, on igal korteriomanikul õigus pöörduda kohtusse ja taotleda, et kasutuskorra määraks kindlaks kohus. Kohtuasja arutamise juurde kaasatakse kõik omanikud. Kohtulik kasutuskord asendab kaasomanike kokkulepet ning juhul, kui mõni omanikest seda rikub, on kahjusaajal õigus nõuda kokkuleppe täitmist ja/või kahju hüvitamist. Agne Narusk
Korteriühistute leht
4
Võlga aitab kätte saada inkassofirma Korteriühistu juhatuse üks suuremaid muresid on võlglased. Kui ei aita meeldetuletused ega kohtuga ähvardamine, võib abi olla inkassofirmast. Küllap on peaaegu iga korteriühistu meiliaadressile tulnud kiri inkassofirmalt, kes pakub võimalust võtta üle see vaev, mis muidu jääks võlgnikku taga otsides ja temalt raha küsides juhatuse kanda. Seejuures suhtuvad paljud võlgnikud oma võlga nagu täiesti normaalsesse olukorda, teinekord isegi tunnistades, et ei kavatsegi maksta. Mida teha võlgnikuga, kes välismaale tööle läinud suurt raha teenima, aga oma võlga korteriühistu ees ei kavatsegi tasuda? „Hetkel on meie koostööpartnereid 153 korteriühistut, peamiselt Tartust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt,” ütleb Eesti In kasso OÜ ju hatuse liige August Käära. Inkassofirma põhiline töö on kontakti loomine võlgnikuga ja selgusele jõudmine, kuidas inimene jõudis sellisesse olukorda ja seejärel lahenduse leidmine, mis rahuldaks mõlemat osapoolt. „Siinkohal peab aru saama,
Foto: Shutterstock
Kui võlgnik vabatahtlikult ei taha võlga tasuda ega pole nõus ka maksegraafikuga, võib inkassofirma viia võlgnevuse kohtusse. et inkassofirma ei ole n-ö hirmutamiseks, vaid ettevõte, kes võtab teatud korteriühistu toimetamised enda kanda, et viimase juhatus saaks tegeleda muude tähtsamate ülesannetega,” selgitab Käära. Paljud eestimaalased on tööl välisriikides, jätmata endast maha teavet elukoha kohta või väldivad ka kontakti telefoni teel. Käära tunnistab, et välismaal elavate ja töötavate võlglastega on kontakti leida suhteliselt raske ja juhul, kui see
ei õnnestu, tuleb ette võtta kohtutee. Võlgnikud on nutikad ja teavad, et Eestist kaugel olles on neid keerulisem ja aeganõudvam üles leida, kuna välismaal liiguvad asjad aeglasemalt kui Eestis. „Tihtipeale jõuabki inkassofirma välisriigis elava võlgnikuni kohtu kaudu. Juhul, kui see ei õnnestu, teeb kohus tagaseljaotsuse, mille realiseerimine toimub juba täitemenetluse raames,” selgitab ta. Kehtib põhimõte, et iga juhtumi puhul
on lähenemine individuaalne ning seda vastavalt olukorrale ja tingimustele.
Võlg peab olema vähemalt 50 eurot Üks võimalus on võlg üles osta, kuid Käära sõnul tavaliselt inkassofirma nii ei tee, kuna korteriühistule ei ole see kõige kasulikum viis – võla väljaostmisel pakutakse tavaliselt 50% põhivõlgnevusest. Kuid samas on see ühistule kõige kiirem vaba raha saamiseks.
Mitte igal korral ei taha inkassofirma võlaga tegelda. „Seda juhul, kui võlgnevuse summa on liiga väike või esineb pooleliolev vaidlus korteriühistu ja korteriomaniku vahel ehk tegemist on ebaselge nõudega. Nõue peab olema selge ja kui on vastastikuseid pretensioone, siis need tuleb selgeks teha või vaielda, aga seda juba n-ö teisel tasandil,” selgitab Käära. Võlaga hak kab tegelema Eesti Inkasso OÜ siis, kui see on vähemalt 50 eurot. Käära märgib, et kogemuste põhjal võib kuni 50-eurone võlgnevus tekkida kas lühiajaliste rahaprobleemide tõttu või lihtsa ununemise pärast. „Antud juhul tuleks pigem rääkida sellistest võlgnevustest, mille vanus ületab vähemalt 30 päeva. Sest just selliste võlgnevuste puhul võib olla tegemist olukorraga, kus inimesed tahtlikult hoiduvad arvete tasumisest ja seda ka mitte alati. Iga tekkiv võlgnevus on eriline, mida tuleks vaadelda ja menetleda eraldi,” selgitab Käära.
Võlgnik leitakse üles ka välismaalt Ka Intrum Justitia ASi klientide hulgas on ka korteriühistuid ja nende arv on viimasel ajal suurenenud, kinnitab Intrum
Justitia ASi müügi- ja marketingispetsialist Tiiu Endrikson. „Eelkõige pakub Intrum Justitia ASi kohtuvälist ja kohtulikku sissenõudmist. Sõltuvalt siiski võimaliku võlaportfelli suurusest on võimalik ka võlgnevuste ost-müük,” ütleb Endrikson. Omatahtsi võlgnikuga talitada ei saa, sestap tuleb inkassofirmal kasutada vaid seadusandlusega võimaldatud vahendeid ja meetodeid, alates kirjalikest meeldetuletustest ja maksehäirete avalikustamisest kuni võlgnevuse kohtuliku sissenõudmiseni. Kuna Intrum Justitia ASil on oma sõsarkontorid 20 Euroopa riigis ja lisaks ka väga lai koostööpartnerite võrgustik üle maailma, siis võimaldab see välisriiki peitu pugenud võlgnike vastu suunatud nõuete menetlemisel kasutada nende abi. „Meie jaoks ei ole oluline võlgniku asukoht, kuid välismaal elava inimese puhul on oluline teada võlglase umbkaudset aadressi, et oleks võimalik võlanõue edastada õige riigi sõsarkontorile,” märgib Endrikson. Konkreetset võlgnevuse alampiiri Intrum Justitia ASis ei ole kehtestatud, samuti ei tegele inkassofirma aegunud võlgnevustega.
Signe Kalberg
Korteriühistute leht
5
Milleks on vaja videofonolukku? 1. Turvalisus Videofonolukk pakub turvalisust mitmel viisil: aitab hoida puhtust trepikojas, tagada teie vara puutumatuse, pakub turvatunnet eakatele pereliikmetele ja lastele, kes avavad usalduslikult ukse, teadmata, kes selle taga on. Videofonolukuga, erinevalt tavalisest fonolukust, te mitte ainult ei kuule, kes tahab siseneda trepikotta, vaid ka näete. Lisaks muudab videofonoluku kaamera olemasolu korterivargused, vandalismi, kahtlaste kampade kogunemise ja prügi jätmise trepikotta peaaegu olematuks. Enne majast väljumist saate alati veenduda selles, et õues pole soovimatuid külalisi. Seetõttu on videofonolukk teie kodu ja lähedaste turvalisuse garantii.
2. Mugavus
Videofonolukk on teie kodu ja lähedaste turvalisuse garantii.
Te teate täpselt, kes tuleb teie korterisse. Tänu videofonolukule saate otsustada, kas lasete inimese sisse või ei, jäädes ise seejuures märkamatuks. Teil ei tule külalisega rääkida, sest teie näete teda eemalt. Kuid võimalust olukorda hinnata enne trepikojast väljumist on
vaja ettevaatlikele inimestele ja lastega peredele. Videofonolukku on kerge kasutada: minimaalselt seadistamist, sellega saab hakkama isegi laps.
3. Hingerahu Last kooli saates võite videofonoluku ekraanilt vaadata, kas trepil ja trepikojas on kõik rahulik. Kontroll olukorra üle ja võimalus veenduda, et teie lähedastega on kõik korras, kingib hingerahu praegusel rahutul ajal. Tänu videofonolukule võite oma lähedaste turvalisuse pärast mitte muretseda ning vara puutumatuses kindel olla. Videofonoluku paigaldamine ei võta palju aega, kuid kindlustab pikaks ajaks teile hingerahu.
Müüdid
„Minu juures ei käi kedagi” Kodu on koht, kus meie puhkust ja rahu ei tohi miski häirida. Kui meil külalisi ei käi, siis ei tähenda see, et keegi mõnikord uksekella ei anna. Ja selle sündmuse ootamatus tekitab teadmatuse ja rahulolematusega sarnase tunde. Meenutage mõnda sellist olukorda. Ena-
masti ütleme siis tahtmatult: „Kes pagan seal küll on?” Selline seisund on tõepoolest ebamugav. Oma eraelu privaatsust on üha raskem säilitada. Ja kuigi selliseid juhtumeid tuleb harva ette, on just siis kasu videofonolukust – see võimaldab kutsumata külalised läbi näha ja neile sõnakestki lausumata ust mitte avada ning ise seejuures mugavalt varju jääda. „Need, keda ma oota n, helistavad mulle mobiilile” Tõepoolest, me elame sajandil, mil suhtlus on juba ammu üle kolinud arenenud kommunikatsiooniseadmetesse. Korteri videofonoluku majja sissepääsu reguleerivat funktsiooni ei kasutata tõesti eriti sageli. Kuid just need 1–2 korda poolaastas on äärmiselt tähtsad. „Kas tasub selle peale raha raisata?” Kui videoturvasüsteemid alles turule ilmusid, olid need tõesti kallid. Kuid tehniline progress ei seisa paigal. Praegu on videofonoluku paigaldus odavam kui keskmise hinnaga mobiiltelefon. Meenutage, millal te viimati telefoni ostsite. Aga kui palju olete kulutanud pere turvalisu-
sele? Me tahame, et mõtleksite sellele, mis on kaalukausil: mille võime kaotada ja võib-olla mitte kunagi enam tagasi saada. Võimalikest variantidest on kõige odavam majakraam: telerid, arvutid, säästud. Kõige kallim on lähedaste tervis ja elu. Mitte väga märgatav, kuid täiesti tajutav – tunne, et kõik on kontrolli all ja et kodu ja perega on kõik korras. „Mind pole kunagi kodus” Tuleb tunnistada, et me veedame kodus üha vähem aega. Siiski ei vähenda see fakt küsimuse „Mis minu äraolekul kodus toimus?” aktuaalsust. Just fonolukkude lindistamisfunktsioon võimaldab tundmatute inimeste kahtlaste kõnede järgi korterivarguse ohule õigel ajal jälile jõuda; teada saada, et postiljon või naaber, kes tahab teiega näiteks torude vahetust arutada, pole teid terve nädala kätte saanud. Tuleb ette ka seda, et hõivatuse või sagedase kodust eemalviibimise tõttu ei tea te, kellega või mis kell teie laps koju tuleb.
Fonolukuabi OÜ Tel. 62 062 99 info@fonolukk.ee www.fonolukk.ee
Ventilatsiooniõhu soojustagastuse süsteem PolarPILP Süsteemi PolarPILP on lihtne hooldada ning see ei nõua kalleid materjale.
Detailsem info PolarPILP süsteemi kohta: Polarsol Global OÜ Tatari 64, 7 korrus Tallinn, 10414 tel 58 35 8194 tel 58 60 1554 aare.toomist@polarsol.com sales@polarsol.com www.polarsol.com
Süsteem PolarPILP omab kõige kõrgemat investeeringu tasuvuskoefitsenti ja ROI oma valdkonnas. Tasuvusaeg 3 kuni 5 aastat. PolarSoli kütte- ja jahutussüsteemi keskmine küttetegur on 5 (COP 5)
Vanad lahendused – uued võimalused
Tehnoloogia PolarSol Global OÜ poolt loodud kütte-, kuuma veega varustamise ning elamute ja tööstusobjektide konditsioneerimise süsteemid põhinevad soojuse saamisel taastuvatest allikatest, rekuperatsioonist ja soojusvoogude tasakaalustamisest. Väljatöötatavate tehnoloogiate aluseks on PolarSol OY loodud lame soojusvaheti üliõhukesest (paksu-sega 0,25-0,3 mm) roostevabast terasest. PolarSol 1 m2 pindalaga soojusva-heti võimsus vesi-vesi keskkonnas on 20 kW. Elemendi kaal on kõigest 4,5 kg.
Korteriühistute leht
6 Foto: Andres Putting
Kinnisvaraomaniku versus ajutise asustaja mõtteviis Kuna kogu Eesti elamufondist üle 95% on eraomandis, siis kulub esmast kinnisvaraostu või investeeringut kavandavatele huvilistele ära eelteadmine praeguste omanike ja nende omanduses oleva kinnisvara väliste tunnuste kohta ning mis on antud staatusega kaasnev sisuline pool. Asjatundlikult renoveeritud Kalamaja, Pelgulinna, Supilinna jt suuremates linnades asuvate eeslinnade 1900–1930ndatel (75+) ehitatud kortermajade korterite omanikud hindavad ajastu stiili ja miljööväärtust, kaasates hoone majandamiseks tänapäevase insenerteabe pakutavaid lahendusi. Enne renoveerimist on kaardistatud hoone tehniline seisukord, mille põhjal näevad kõik kaasomanikud üheselt arusaadavat kirjeldust hoone ehitusaegse ja kaasaegse insenerteabe ühendamisega kaasnevast. Ühistegevuse tagamiseks on koostatud hoonele pikaajaline majanduskava – hoone korrashoidu nähakse tervikuna 5–10 aastat ette. Korteriomanikud on teadlikud tuleviku korrashoiuks kavandatavatest vahenditest ja miljööväärtusliku piirkonna hoonele tulenevatest
nõuetest, mis võivad kaasa tuua keskmisest suuremad ülalpidamiskulud.
Remontimata kinnisvara ja puudulikud teadmised Peamiselt hruštšovkade nime all tuntud ja remontimata 50+ kortermajade omanikud on oma hoonete majandamisega tõsiselt kimpus, tingituna erinevate korteriomanike piisava ühistegevuse või korrashoiuks vajaminevate vahendite planeerimise puudulikkusest. Korrashoiust huvitatud omanikud ei saa sellesse piisavalt panustada, kuna jagavad vara vaid vormilt omanikega, kes näevad omandit vaid oma korteri piires, olles mõtteviisilt pigem korterite ajutised asustajad. Hoone tegelikku tehnilist seisukorda tundmata ja enamasti vaid avariide kõrvaldamiseks ette võetud töödega
saavutatakse küll probleemide edasilükkamine, kuid võrreldes 5–10 aastat ette planeerituga märksa kallima hinnaga. Asjatundlike ja ajas kestvate lahendusteta on sarnaste hoonete edaspidine saatus ülalpidamiskulude kontrollimatu kasv ja lõplik amortiseerumine. Mustamäe, Õismäe, Lasna mäe, A nnelinn jt 1965 – 1980ndate (30+) magalarajoonide kohest remonti vajavate kortermajade korteriomanikud on saanud korteri omanikuks juba nõukaajal, ostnud endale elamiseks või saanud päranduseks. Omanikest enamik, nägemata hoonet kui tervikut, ei soovi hoone pikaajalise korrashoiu plaani panustada, viidates isegi KredEx-i või KOV toetustest teadlik olles puuduvatele vahenditele. Isegi kui majas on moodustatud korte-
Magalarajoonide osaliselt renoveeritud 30+ vanuses kortermaja korteriomanik on pisut paremas seisus kui täielikult käest lastud hoone omanikud. Seda tihti vaid esmapilgul ja väliselt. riühistu, puudub üldkoosolekul selge ülevaade kogu hoone kui terviku remondivajadustest ehk selle töökorras hoidmise kuludest tulevikus. Sarnases kortermajas viimistluselt viisaka korteri omandamise kaalumisel tasub kindlasti põhjalikumalt uurida kogu hoone tehnilist seisukorda, sest võimaliku müüja poolt korteri eest küsitav hind ja kinnisvara hindamisakt ei anna ligilähedastki ülevaadet peatselt saabuvatest või juba edasilükkamatutest remondikuludest.
Ka uus kinnisvara vajab ülevaatusi ja hooldust Maga la rajoon ide osa l iselt renoveeritud 30+ vanuses kortermaja korteriomanik on pisut paremas seisus kui täielikult
käest lastud hoone omanikud. Seda tihti vaid esmapilgul ja väliselt. Sarnase kortermaja korteriomanik on olnud valmis oma omandisse panustama, kuid teinud seda tänapäevast insenerteavet omamata. Tulemuseks kulukad renoveerimistööd, mille kvaliteet ja kasutegur võrreldes panustatud vahenditele on küsitavad või hoone olukorda veelgi halvendavad. Paljude uute tänapäevaste kortermajade ja eramute omanikud on veendunud oma kinnisvara täiuslikkuses, kuid alati tasub arvestada asjatundlike inseneride soovitatud hooldustega. Põhjamaade kogemus näitab, et äsjavalminud kinnisvara varjatud ehitustehnilised probleemid ei pruugi avalduda
kohe ja tehnilise seisukorra ülevaatus on parim võimalikest garantiidest, et hoone töökorras hoidmine ei tooks 5–10 aasta pärast kaasa kulukaid üllatusi. Kinnisvara elukaare pikendamisel ja kulude vähendamisel on lisaks regulaarsele hooldusele olulise tähtsusega projekteerimise ja ehitamise kvaliteet, ehitusmaterjalide ja tehnoloogiate sobivus meie põhjamaisesse kliimasse. Nii võib algselt nõukaaegse tüüpprojekti põhjal valminud ja läbimõeldult rekonstrueeritud kortermaja korter olla esmaostjale taskukohasem ja kindlam investeering kui päris uue korteri või eramu omandamine.
Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant
Korteriühistute leht
7
Ühiselu nõuab kannatust, kuid mitte lõpmatuseni
Eelmise kuu lõpus võttiski politsei Põlvas ühest korterist, kus valju muusikaga pidu oli kestnud juba rohkem kui ööpäeva, kaasa kolm arvutiga ühenduses olnud kõlarit, kirjutab Lõunaleht. Eelnenud korduvatele hoiatustele korteri peremees ei reageerinud, sestap otsustaski politsei kõlarid koos juht-
Korteriühistu sisekorraeeskirjad panevad paika ka öörahust kinnipidamise reeglid. Voldemar Kuslapi „Mustamäe valss” on kortermaja eluolu kirjeldamisel vaat et klišeeks muutunud, kuid midagi tabavamat selle asemele on samuti raske leida. Elu kortermajas lihtsalt on paratamatult vahel selline, et „igavust ma tunda ei saa, enne kui kell on kolm”. Mis ei tähenda muidugi, et naabrite sagedast pidutsemist, mis teistel toas „lambid värisema paneb”, peaks rahumeeli taluma. Ning teisalt ei maksa iga kõrvalkorterist kostva uksepaugatuse või muude sarnaste igapäevastest tegemistest johtuvate helide peale naabriga pahurdama minna. „Kortermajades rahumeelse elamise eeldusteks on kahtlemata üksteisega arvestav ja lugupidav käitumine ning kokkulepitud reeglitest kinnipidamine. See tähendab, et kõik elanikud peaksid olema valmis kompromissideks ja arvestama teiste vajadustega,” tõdeb Põhja
Valdavalt kutsutakse politsei välja teisi majaelanikke segava valju muusika või müra pärast. prefektuuri kesklinna piirkonna konstaabel Uudo Sepa. Eelkõige peaks tema sõnul naabrid korteriühistu kaudu panema paika reeglid, mis oleksid vastuvõetavad ja järgimiseks kõigile. „Kui tekivad erimeelsused ning mõni inimene neist reeglitest kinni ei pea, tuleb rikkumisele tähelepanu juhtida ja katsuda probleemid omavahel rahumeelselt ära lahendada. Kui aga kellegi käitumine või kokkulepitud reeglite eiramine on muutumas süstemaatiliseks ning toimuv häirib teiste majaelanike rahu, tuleks sellest tea-
tada politseile,” viitab Sepa, et probleemide lahendamisse saab kaasata ka korrakaitsjad.
Kõlarid ajutiselt hoiule Valdavalt kutsutakse politsei välja teisi majaelanikke segava valju muusika või müra pärast. „Selliseid öörahu rikkumise teateid saab politsei ööpäevas kümneid, nädalavahetustel mitukümmend,” märgib Sepa. Sageli piisab, et lärm lõpeks, kui politsei rahurikkujatega vestleb. „Siiski, kui tegemist on süstemaatilise ja tahtliku teiste
elanike häirimisega või kui tekib konflikt ning on oht, et see võib paisuda üle vägivallaks, on korrakaitsjatel õigus rikkuja jaoskonda toimetada ning tunnistajate ütlustele tuginedes järgneb vastutusele võtmiseks ka menetlus,” selgitab konstaabel. Ainuüksi Harjumaal algatas politsei novembris 60 avaliku korra rikkumise menetlust. Neist suurem osa on öörahu rikkumised. Politseil on sealjuures õigus valju muusikaga peo lõpetamiseks sündmuskohalt kaasa (ajutiselt hoiule) võtta nn lärmitekitavad esemed.
Foto: Shutterstock
puldiga kaasa võtta. Mehe suhtes alustati ka väärteomenetlust.
seks või tõrjumiseks,” ütleb Sepa. „Näiteks saab politsei palju väljakutseid peretülidele. Kannatanu teatab politseile, et elukaaslane on teda löönud ning tema elu ja tervis on ohus. Politsei saabudes ust ei avata ning vastatakse, et kõik on korras ning politseid ei ole vaja. Politseiametnikud peavad aga vajalikuks veenduda, et naise elu ja tervis ei ole ohus, mistõttu võidakse siseneda elamisse ka sundi kasutades.” Küsimusele, kas üürikorteris toimuva eest vastutab mingil moel ka korteriomanik, kostab konstaabel vastuseks, et reeglina vastutab iga rikkuja ise oma tegude eest. „Kui aga rendipinnal elavad inimesed rikuvad teiste elanike rahu korduvalt ning ka määratud karistused ei ole nende käitumist muutnud, võetakse kindlasti ühendust ka korteri oma n i k uga, kes vajadusel lõpetab üürileping u,” täpsustab ta.
Võib ka ilma nõusolekuta Kellegi koju võib politsei juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks Uudo Sepa ütlust mööda siseneda omaniku (elanike) nõusolekul. Nende tahte vastaselt või teadmata on korrakaitsjatel õigus siseneda ruumidesse juhul, kui on infot või alust arvata, et kellegi elu ja tervis on ohus, või kui keegi on jäetud abitusse seisundisse. „Õigus siseneda on ka kõrgendatud ohu väljaselgitami-
ÖÖRAHU Öörahu kehtib tööpäeviti kella 22.00-st kuni 6.00-ni ning reedeti ja laupäeviti (puhkepäevale eelneval ööl) kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Öörahu ei kehti uusaastaööl, samuti 24. juunil ning vabariigi aastapäeval. Kristiina Viiron
Korteriühistute fassaadide soojustamine ning renoveerimine. Fassaadid soojaks ja ilusaks!
LAMEKATUSTE EHITUS VIILKATUSTE EHITUS HINGAVAD FASSAADID Auna Ehitus OÜ I 58509769 I info@auna.ee I www.auna.ee
www.katusetood.ee mob: 5153805, 53035917 info@katusetood.ee
Korteriühistute leht
8
Korterelamu pesuköök – kasulik elanikele ja ühistule Foto: Unimak
Üle maailma otsivad kinnisvaraomanikud võimalust pesuköögi paigutamiseks korterelamusse, et sellega ligi meelitada rohkem elanikke oma majja. Samuti on tänapäeval paljud inimesed otsustanud elamispinda omale rentida. Renditingimustes korteriga kaasas olevad kodumasinad võivad tihtipeale olla aga liiga väikesed, vanad ja väsinud, kulukad, ruumikad või sootuks puududa. Mis on lahendus? Loomulikult korterelamu pesuköök – majasisene pesuruum, kus majaelanikud saavad turvaliselt ja mugavalt oma pesu pesta.
Mis on korterelamu pesuköök? Korterelamu pesuköök – majasisesed ruumid, kus majaelanikud saavad rahulikult minna ja pesta oma pesu. See on mugav ja pakub elanikele turvalist ning puhast keskkonda pesu pesemiseks. Seal kasutatakse professionaalseid tööstuslikke pesumajaseadmeid, mis on vastupidavad ning energiasäästlikud. Seadmed võivad töötada nii elektri-, gaasi- kui ka auruküttega.
on teie majal lisaks elanike mugavusele juures ka võimalus teenida lisaraha tänavalt sisseastuvate inimeste näol, kes maksavad kasutatava teenuse eest suuremat tasu kui püsielanikud. Samuti meelitab majas asuv pesula ligi ka tulevasi potentsiaalseid majaelanikke. Korterelamus asuva pesuköögi omamine on nagu eraldi äri pidamine. Juhul, kui olete hõivatud oma igapäevaste kohustustega, tuleme teile kindlasti appi pesumaja planeerimisel ning hooldamisel.
Õige koostööpartneri valimine
Korterelamus asuva pesuköögi omamine on nagu eraldi äri pidamine. Samuti ei ole kodumasinates võimalik elanikel pesta suuri ja raskeid esemeid, kuid korterelamu pesukööki saab paigaldada seadmed, millega võib pesta tekke-patju ja ka väiksemaid vaipu. Lisaks kaob ära pesu kuivatamise probleem kortermajades, kus on vale ventilatsiooni tõttu korterites liigne niiskus või kus ei ole rõdusid. Inimene saab korterelamu pesuköögis oma pesu pesta,
kuivatada ning vajadusel ka triikida.
Korterelamu pesuköögi eelised • L o ob teie k i n n i s v a r a le MUGAVUSVÄÄRTUSE. • Elanikel on korteris ROHKEM RUUMI, sest ei pea paigaldama korterisse eraldi pesumasinat. • Uuringud on näidanud, et korterelamu pesuköögid kasuta-
vad 3,3 korda VÄHEM VETT ja 5,5 korda VÄHEM ELEKTRIT kui juhul, kus igas korteris oleks eraldi pesumasin. • Ligi 80% elanikest hakkab kor ter iü h ist u pesu köök i kasutama, sest ei pea ostma omale kalleid pesu- ja kuivatusmasinaid, vaid saavad oma pesu pesta mõistliku tasu eest, mis on lisatud kommunaalarvetele. • LISATULU allikas. • 40-korteriline maja vajab
arvestuslikult 102 m 2 lisaruumi, et mahutada igasse korterisse individuaalsed pesuseadmed, kuid vaid 10 m2 ühise pesuköögi jaoks, minimaliseerides nii ka veeühenduste kulutusi – säästes raha.
Suurenda tulusid, laiendades oma äri Kui lisate oma kortermaja tarbeks olevale pesuköögile veel mõned selvepesula masinad,
Esimene samm eduka ja toimiva korterelamu pesuköögi loomisel on usaldusväärse ja hea partneri leidmine. Unimak Grupp OÜ on tegelenud tööstuslike pesumajaseadmete maaletoomisega juba üle 20. aasta ning pakume teile tuge alates pesumaja projekteerimisest, seadmete valikust kuni transpordi, paigalduse ning hoolduseni välja.
Unimak Grupp OÜ info@unimak.ee www.unimak.ee