Korteriühistute leht Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Prindieride tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, 5666 1049, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee
MAI 2017
KORTERIÜHISTUTE HANKED hanked.korteriyhistu.net KORTERIÜHISTUTE hanked.korteriyhistu.net Projektijuhtimine |HANKED Projekteerimine | Energiasääst KORTERIÜHISTUTE hanked.korteriyhistu.net Katus | Fassaad |HANKED Küttesüsteem | Ventilatsioon Torutööd | Elektritööd | Heakord | Lift Projektijuhtimine | Projekteerimine | Energiasääst Projektijuhtimine | Energiasääst Katus | Fassaad || Projekteerimine Küttesüsteem | Ventilatsioon KatusTorutööd | Fassaad | Küttesüsteem | Ventilatsioon | Elektritööd | Heakord | Lift Torutööd | Elektritööd | Heakord | Lift
PAKKUMINE: korteriyhistu.net/EPL PAKKUMINE: Korteriyhistu.net abigakorteriyhistu.net/EPL on kõik PAKKUMINE: korteriyhistu.net/EPL andmed ühes kohas ja igalt poolt kättesaadavad Korteriyhistu.net abiga on kõik Korteriyhistu.net abiga on kõik andmed ühes kohas ja igalt •andmed Majade ja korterite andmed ühes kohas ja igalt poolt kättesaadavad poolt kättesaadavad • Korteriomanike telefonid •• Võlglaste nimekiri andmed Majade ja korterite •• Majade ja korterite andmed Koosolekute protokollid Korteriomanike telefonid
Printech
Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!
Korteriühistute leht
3
Oma aja ära elanud ja lekkiv torustik rikub maja Mis saab siis, kui äsja remonditud korteris seina taga amortiseerunud või osaliselt vahetamata jäänud vee- või kanalisüsteemi detail järele annab? Millal üldse peaks torustikke vahetama ja milline on nende eeldatav tööiga? P robleeme kor t er m ajade majandamisega on, ja mitte vähe. Enamasti seostatakse torustike ja püstikute kehva tehnilist seisukorda vanemate kortermajadega, kuid on piisavalt näiteid, et see pole ainult vanemate hoonete probleem. Eelmise sajandi 90ndate esimeses pooles, tollal sisuliselt munitsipaalomanduses olnud kortermajades korterite erastamisjärgselt, nappis enamikul värsketel korteriomanikel oma vara majandamiseks nii rahalisi vahendeid kui ka vajalikke kogemusi. Omanike jõukuse kasvades saabus lühikese aja jooksul turule laias valikus uudseid ehitus- ja remondimaterjale. Iga sellise toote müüja või paigaldaja kinnitusel üks parem kui teine. Värsked omanikud kasutasid avanenud remondivõimalusi oma parimate teadmiste kohaselt ja agara isetegevusega. Ettevõtlikumad omanikud asusid sobival ajahetkel parandama
oma korterites lekkivaid torusid, vahetama amortiseerunud vanne, WC-potte, radiaatoreid, paigaldama korterile parema müügihinna saamiseks dušinurki või isegi aurusaunu. Enamikul juhtudel sarnaste remontide tulemusel vee- ja kanalipüstikute hoolduseks ettenähtud avad suletakse ja kaetakse kallite viimistlusmaterjalidega.
Tehnilise seisukorra võiks dokumenteerida
Praegu toimivates korteriühistutes võivad sellisel viisil remonditud korterite omanikud olla kõige suuremad kaasomandi kor rashoiuks vajaminevate tööde vastased, sest rohkelt remondiraha on juba mõtlematult ja tervikpilti omamata kulutatud. Olgugi, et kaasomandit puudutavad isetegevuslikud remondid ei ole kuidagi seadusega kooskõlas ja võivad seeläbi kahjustada ka kaasomanike vara. Kas kinnisvaraomanikuks
“Parim tulemus saavutatakse siis, kui kinnisvara majandamisega seonduvaid küsimusi vaadeldakse mitte ühe ega kahe, vaid vähemalt kümne aasta lõikes. Seda nii, et ka etapikaupa oma korterelamut rekonstrueerides ja hoolduskulusid planeerides oleks eesmärgiks püstitatud tulemus tulevikku vaatav. Sama reegel toimib kinnisvara ostes – otsustamisel tuleks olla tähelepanelik ja vaadata pealtnäha ilusa siseviimistluse taha ning nõuda müüjalt erapooletu tehnilise eksperdi koostatud ja hoone seisukorda kirjeldavat raportit. Teisisõnu tasub alati tutvuda kinnisvara tuleviku remondi- ja hoolduskuludega, vältimaks võimalike varjatud puuduste hilise avastamise ja nende kõrvaldamisega seotud kulusid.”
Foto: Madis Veltman
Torutöid on kortermajas tunduvalt odavam ette võtta tervikuna ja aegsasti kavandatuna.
saamise algusaegadest on praeguseks midagi muutunud? On, ja ei ole ka – isetegemise rõõmu ei saa ju kelleltki ära võtta, kuid loodetavasti on paranemas ka kinnisvara tuleviku kulude, kortermajade puhul kaasomandi korrashoiuks vajalike hoolduste ja remontide planeerimise oskused. Vaatamata kõigele tundub oma korteri piires toimetamine endiselt äraütlemata odav, võimalikud probleemid saavad peidetud, korteri müük saab vajadusel kiirelt tehtud ja kõik lahendamist vajavad küsimused justkui lahendatud. Kuid seda vaid esmapilgul.
Mis saab äsja remonditud või ostetud ja kalli siseviimistlusega korterist siis, kui seina taga amortiseerunud või osaliselt vahetamata jäänud vee- või kanalisüsteemi detail järele annab? Millal üldse peaks torustikke vahetama ja milline on nende eeldatav tööiga? Kes ja kas korvab oma aja ära elanud, amortiseerunud torustike lekkimisest tekkivad kahjud? Millised on uuemate kortermajade peamised probleemid antud küsimustes? Millest tuleks torutöödega seotud remontide planeerimist alustada?
SOOVITUSED KORTERMAJADELE
Kõige otstarbekam (ka odavaim) viis torustike ja püstikute remondi või avariidega kaasnevaid tülikaid probleeme ennetada, on enne kinnisvara ostmist või remontide kavandamist põhjalikult dokumenteerida selle tehniline seisukord. Kuna korteri ostja, omanik või müüja enamasti seina sisse, taha ja naaberkorterisse ei näe, siis on mõistlik ostuvõi remondiotsuste tegemisse kaasata erapooletu ja pikaajalise praktilise kogemusega asjatundja, kes viib läbi kinnisvara tehnilise hindamise. Tehnilise seisukorra hindaja
kirjalik raport sisaldab lisaks hinnatava tehnosüsteemi või ehitise osa seisukorra kirjeldusele ka pikaajalist majanduskava. Korteriühistu saab raporti abil aegsasti kavandada tuleviku hooldusteks ja remontideks vajaminevaid vahendeid. Kinnisvara korrashoiuks ja hooldusteks vajalikku terviklikku tehnilist hindamist tuleb KH-kaartide juhendi järgi teostada iga 5 aasta järel.
Veiko Välja, ESTEA.ee konsultant
Everster OÜ põhitegevus on kortermajade terviklik renoveerimine Ettevõte teiseks põhitegevuseks on eramajade, korterelamute ja ärihoonete fassaadide soojustamine ja krohvimine. Oleme soojustanud ja viimistletud üle 140 000 m2 fassaade. Viimase kolme aastaga oleme kasvanud Põhja-Eesti suurimaks fassaadiettevõtteks. 2014 kuni 2016. aajavahemikul teostasime üle 90 000 m2 krohvfassaadi töid – selle näitaja poolest olime Eestis valdkonna liider.
Kortermajade terviklik renoveerimine vastavalt Kredex-i nõuetele Fassaadide soojustamine ja renoveerimine Katuste ja teiste hoone piirdetarindite soojustamine Küttesüsteemide rekonstrueerimine Ventilatsioonisüsteemide renoveerimine Lisainfo meie tööde ja tegemiste kohta: www.everster.ee
Everster OÜ Tulika 15/17, 10613 Tallinn tel 5697 6761 (vene k) evester@everster.ee tel 508 4042 (eesti k) tarmo@everster.ee
Korteriühistute leht
4
Ise rõdu kandekonstruktsiooni remontida ei tohi Foto: Sven Arbet
Lodžade-rõdude klaasimist loetakse ehitusseaduse mõistes ehitamiseks ning selleks peaks olema ehitusluba. Kor ter iomanik ud võt avad sageli ise ette lubamatuid rõdude remonditöid. Mida peaks teadma enne renoveerima asumist ning millega tuleb arvestada rõdude klaasimisel? Rõ dude k l a a si m i ne on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks. See on ka mõistetav, sest rõdu klaasimine muudab selle aasta läbi kasutatavaks ning loob juurde kasulikku pinda kasvõi hoiustamispaigana. Muidugi tõstavad klaasid ka korteri soojapidavust ja vähendavad mürareostust. Rõdu on osa fassaadist, mis jõuab ka korterisse. Sellest, kuidas näeb rõdu välja, sõltub nii maja väljanägemine kui ka korter. Kahjuks on rõdude ja lodžade kinniehitamine olnud varemalt üsna kaootiline ja ilma ühtse lahenduseta. Selline lähenemine saastab oluliselt linnakeskkonda. Paljud ehk ei tea, et omavoliliselt ei tohigi hakata oma rõdusid n-ö ümber kujundama. Kui korteriomanikud soovivad
Kuna kinniehitamisega on rõdu või lodža kasutus muutunud sarnaseks teiste siseruumidega või isegi suurenenud (pesukuivatus), on seal õhu veeaurusisaldus suur. Madala temperatuuri ja kõrge veeaurusisalduse tõttu on tarindite sisepinna suhteline niiskus väga kõrge, võimaldades hallituse ulatuslikku kasvu. Rõdu ehitamisel kinniseks kütmata ruumiks tuleb seal tagada õhuvahetus. Kinniehitatud lodžal või rõdul pesu kuivatamine ei ole soovitatav.
Isetegevus võib rõdu lagunemist kiirendada
Omavoliliselt ei tohi rõdu hakata ümber ehitama. oma rõdusid siiski klaasida, on korteriühistul vajalik taotleda vastavast linnaametist projekteerimistingimused. Näiteks Tallinnas tuleb selleks ehitusluba taotleda Tallinna Linnaplaneerimise Ametist. Eesmärk on see, et majad näeks hiljem visuaalselt esteetilised välja. Üldjuhul võib rõdusid sulgeda ainult raamideta täisklaassüsteeme kasutades. Muidugi, kui enamik maja rõdudest on kinni ehitatud juba raamlahendusena ehitusloa
alusel, siis tuleb ehitamist jätkata samas süsteemis. Rõdude korteritega kokkuehitamine algse piirdetarindite muutmise või eemaldamisega on keelatud.
Kinnisel rõdul väldi pesu kuivatamist
Lisaks visuaalsele korratusele on rõdude kinniehitamisega seotud ka teine väga oluline probleem – see on hallituse kasv rõdupiirete sisepindadel.
Seda näitas Tallinna Tehnikaülikoolis korraldatud uuring “Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga”. Rõdul kuivatatakse pesu või selle kaudu tuulutatakse siseruume. Kui rõdu või lodža ehitatakse kinni, kuid välisseinad jäetakse lisasoojustamata, on sealne pinnatemperatuur väga madal. Rõdu kinniehitamisel üldjuhul selle ventileerimisele tähelepanu ei pöörata.
Rõdu puhul on ülimalt olulised piirded. Lagunenud piiretega rõdu on pererahvale üsna kasutu ja ohtlik. Kui piirded on lagunenud, mõralised, auklikud, on rõdu kandevõime märgatavalt langenud. Halvas tehnilises seisundis rõdupiire on kõige sagedasem rõdu tehniline probleem, mis võib ohustada nii rõdu kasutajat kui ka rõdu all viibijaid. On juhtunud sedagi, et ümberehitatud rõdu konstruktsioonid on suisa ohtlikud või soodustavad maja ning rõdu põhikonstruktsioonide kiiremat lagunemist. Sellised rõdude renoveerimise lahendu-
sed on enamasti suurest isetegevusest, ilma projekteerijaga nõu pidamata. Kui rõdude rekonstrueerimise käigus lisatakse, vähend at a k s e või muudet a k s e kandekonstruktsioone, siis on vältimatult kohustuslik rekonstrueerimise projekt ja ehitustegevus peab toimuma kohaliku omavalitsuse väljastatud ehitusloa alusel. Millal on rõdud suisa varisemisohtlikud? Enamasti ei muutu rõdu põrandaks olev raudbetoonplaat või teraskonstruktsioon nii varisemisohtlikuks, et kogu konstruktsioon võiks seina küljest korraga lahti murduda ja alla kukkuda. Küll võib seda juhtuda puidust kandekonstruktsiooniga rõdude puhul siis, kui puit on küllalt kahjustunud. Siiski esineb sageli olukordi, kui rõdu raudbetoonist põrandaplaat on nii halvas seisundis, et sellest võib lahti murduda betoonitükke ning need võivad alla kukkuda, ohustades allviibijaid või all parkivaid autosid. Omaalgatuslik kandekonstruktsioonide remontimine on seadusega keelatud ja mitte asjata, sest see on ohtlik.
Margit Aedla
Korteriühistute leht
5 Foto: Signe Kalberg
Ühistu vajab peremehetundega juhti Tänavu jaanuaris täitus Irina Kaljusaarel 15 aastat olla oma maja korteriühistu juhatuse liikmena ka sisuliselt see inimene, kes on vedanud ühistu juhi rasket vankrit. Ühistu juhi huvitavat, vahel ka tänamatut ja vähetasustatud tööd, on ta teinud mitte ainult oma majas. Kui 2002. aasta lõpuks oli ta kuue ühistu juht, siis täna juhib Irina juba kümne ühistu tööd. Neisse kümnesse ühistusse kuulub Irina arvestust mööda 376 korterit. Kuna üks väike, kaheksa korteriga maja püüab edaspidi ilma Irinata toime tulla, siis asemele võtab ta 55 korteriga maja, mis kasvatab korterite arvu üle 400.
Järjekord on ootamas
Irina Kaljusaar juhib Türi linnas kümne korteriühistu tööd.
Türil juhib Irina Kaljusaar kümmet korteriühistut. Ta soovitab kõikidele praegustele korteriühisustele asutada ise aegsasti ühistu, et nii olla otsustaks oma rahakoti ning tegemiste üle.
“Kui oma maja inimesed nägid, et ise ühistut majandades vähenesid kulud, jäi ka raha remondi jaoks, räägiti selles teistele ning nii tuldigi minu juurde sooviga, et võtaksin ka nende ühistu enda juhtida. Üle kümne maja ma juhtida ei võta, kuigi järjekord soovijatest on olemas,” meenutab Irina. Ta tunnistab, et kõik need 15 aastat ühistute juhina töötades pole ta kordagi saanud olla korralisel puhkusel, vaid üksikuid vabu päevi on olnud
võimalik võtta. Väljapoole vabariiki pikaks ajaks ühistute juht ikka ära sõita ei saa, kuigi Irina ütleb, et praegu on juba märksa kergem kui alustades. “Majad olid kehvas seisukorras, välja vahetamist vajasid torustik, elektrisüsteem, aknad. Seni, kuni majal oli haldur, põhjendati rahapuudust võlgnikega, suurte haldukuludega. Muidugi ei näinud haldur vaeva, et leida soodsama hinnaga töötegijat, polnud mahti ka võlgnikega suhelda,” kõneleb Irina. Kui aga majas on ühistu ning juhatus, kes tahab ise otsustada, mida ja millises järjekorras remontida, kellelt töid tellida, mida ette võtta võlgnikega, siis tekibki peremehetunne. “Oleme jõudnud paljude ühistutega sinna, et hakkame juba majal fassaadi korda tegema ehk siis jõuame remondiga maja seest välja,” märgib Irina. Muidugi tuli majaelanikega palju suhelda, selgitada, rääkida ja veel kord selgitada, miks on vaja teha just nii ja mitte teisiti. Miks on vaja võtta laenu ja mis sellega kaasneb. Selgitamine kuulub paratamatult ühistu juhi kohustuste hulka, kui soovid, et inimesed oleks nõus sinu plaanidega.
Seepärast hoiatab Irina, et kui uue seaduse kohaselt asutab riik korteriühistu majas, kui seda varasemalt tehtud pole ja ise oma maja haldamisest loobunud korteriomanikud valivad valitseja, peavad nad arvestama, et võõras ei pruugi nende soovide vastu eriti huvi tunda. “Ärge lootkegi, et valitseja hakkab kõikidele selgitama, mida ja miks tehakse. Ta lihtsalt teatab, et need ja teised tööd on vaja teha ning ei hakka küsima, kas ühistu liikmetel on jaksu tasuda võetavat pangalaenu või ei,” selgitab ta. Kindlasti peaksid aga ühistu liikmed teadma, et kui valitseja on määranud majahalduri, peab see omama kutsetunnistust.
Uusi juhte vanadele vahetuseks ei tule
Irina meenutab, et ühistu juhina tuli tal ka palju õppida. Eelkõige seda, kuidas ühistut juhtida, raamatupidamist, seadusandlust, aga ka seda, kuidas käivad remonditööd. Sest ühistu juhilt oodatakse pädevust kõiges. Kasvõi seda, kuidas kohtu kaudu viia läbi võlgniku korteri sundvõõrandamist. Algusaastatel tuli Irinal hoida silm peal ka töömeestel, kes majades remonti
tegid. Nüüd on aga ühistu juhil kokkulepe kindlate töötegijatega, keda saab usaldada. “Kui majas juhtub avarii, helistatakse mulle ja mina juba helistan töömehele, kes siis teeb oma töö ära nii, et ma ei pea juures olema ning ette ütlema, mida vaja teha,” selgitab Irina. Ka ühistu liikmeid on tulnud koolitada. Näiteks selles osas, et juht ei pea olema kättesaadav 24 tundi ja ka temal on õigus oma isiklikule elule ja vabale ajale. 2008. aastal valiti Irina Eesti parimaks korteriühistu juhiks. Õigusega, kuna ta on selline juht, kes teeb oma tööd südamega. Ta on üks paljudest, kes on aastakümneid olnud ühistu juht, ennast koolitanud ja nüüdseks hinnaliste oskustega. “Mis saab aga viie või kümne aasta pärast, kui praegused eakad ühistu juhid lähevad pensionile või ei jaksa enam ühistut juhtida? Noored on mugavad, ei taha teha peaaegu olematu tasu eest sellist vastutusrikast tööd. Uued juhid peavad end kõigepealt koolitama, aeg annab ka kogemused,” ütleb Irina.
Signe Kalberg
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus Trepiastmete viimistlus epoga Trepikodade renoveerimisel 10 aastat kogemust!
Korteriühistute leht
Mis teoksil? 18. mail kell 16–18.15
Infopäev Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) infopäev (vene keeles): 01.01.2018 jõustuv uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Kõneleb EKÜL jurist (Urmas Mardi, Margus Saulep või Irina Reva). Osalemiseks vajalik eelregistreerimine tel 627 5740 või e-posti aadressil ekyl@ekyl.ee.
25. mail kl 17
Infopäev Ambla vallas, Aravete kultuurimajas: 01.01.2018 jõustuv uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Kõneleb EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.
5.–9. juuni 2017
Õppereis – Leedu: Vilnius-Kaunas-Klaipeda. Suvel sõidab Eesti Korteriühistute Liit tutvuma Leedu kogemustega kortermajade renoveerimisel ja energiatõhususe saavutamisel. Vaatame, mida on elamumajanduses ära tehtud kolmes suuremas Leedu linnas ning selle kõrval jõuame 5päevase bussireisi jooksul nautida ka kaunist Leedumaad ennast. Reisi kohad on praeguseks broneeritud, kuid huvi korral palutakse ühendust võtta 627 5740 või ekyl@ekyl.ee.
10.–11. augustil
Korteriühistute XI Suveülikool Jänedal Suveülikooli põhiteemad: • Korteriühistu aktuaalsed juriidilised teemad • Kuidas juhtida emotsioone • Ohutus ja turvalisus kortermajas Õppetöö eesti- ja venekeelses rühmas. Allikas: EKÜL
6
Majandamiskulude nõue võib aeguda, katkeda või uuesti alata Korteriühistute üks põhilisi murekohti on võlgnikud, kes majandamiskulude eest maksta ei suvatse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikes on aegumine defineeritud nii: “Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.” Tuues aegumise mõiste korteriühistu majandamiskulude nõuete konteksti, on esmatähtis teada, millise aja möödudes ühistu nõue liikme vastu aegub. Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/ perioodilisi kohustusi. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-11 selgitanud, et kuivõrd KÜ majandamiskulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas rakendada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Riigikohtu poolt viidatud õigusnormi kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning aegumine
algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Näiteks juhul, kui KÜ liige jättis 2014. jaanuari majandamiskulude eest tasumata, algas antud kohustuse osas 3-aastane aegumisperiood 2015. algusest. Aegumise peamiseks tagajärjeks on see, et võlgnikul lõppeb kohustus KÜ majandamiskulude nõuet täita. Näiteks lõppeb 2014. a. tasumata arve osas tasumiskohustus 2018. a. algusest.
Kuidas aegumist vältida?
Nõude aegumisoht on n-ö äralõigatud, kui KÜ esitab enne nõude aegumist võlanõude kohtusse. Aegumine peatub nii hagiavalduse esitamisel maakohtusse kui ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. Mitmel korral on küsitud, kas nõude aegumine peatub ka siis, kui nõue loovutatakse inkassoettevõttele. Seadus ei sisalda sellist alust, et nõuete loovutamisel selle aegumine peatub või algab
Korteriühistu peab hoolikalt jälgima ja arvestama, et osa võlast kohtumenetluse käigus ei aeguks.
Korteriühistute leht
7 Foto: Shutterstock
otsast peale. Seega nõude n-ö üleandmisel inkassole nõude aegumine ei peatu. Korteriühistul on õigus valida, millist perioodi puudutav võlanõue kohtusse esitada. Siinkohal on oluline aga meeles pidada, et kohtunõude esitamisel peatub nõude aegumine ainult selles ulatuses, mille kohta on esitatud kohtunõue. Kohtumenetluse kestel saab esitatud nõuet muuta (mh suurendada). Kohus aga omaalgatuslikke samme ei astu, st korteriühistu taotluseta nõuet ise ei suurenda. Seega peab korteriühistu hoolikalt jälgima ja arvestama, et osa võlast kohtumenetluse käigus ei aeguks. Selle vältimiseks saab kohtusse esitatud nõuet suurendada või esitada uus kohtunõue seotuna perioodiga, mis jäi esialgsest nõudest välja. Mis saab siis, kui KÜ esitab kohtusse aegunud nõude? Sellisel juhul tuleb arvestada sellega, et võlgnikul on õigus taotleda kohtult aegumise kohaldamist. Kui võlgnik aegunud nõude puhul vastava taotluse kohtule esitab, jääb aegunud võlasumma välja mõistmata. Vastavalt seadusele võtab kohus nõude aegumist arvesse aga ainult siis, kui võlgnik on seda taotlenud. Seega on võimalik, et kui võlgnik aegumist ei taotle, mõistab kohus võlgnevuse KÜ kasuks välja. Eelnevale ei tasu siiski lootma jääda. Elu on näidanud, et nõude aegumine
tuleb kohtunõude adressaadile ikka esimesena meelde, mitte aga täitmata kohustused KÜ ees.
Aegumine võib katkeda ja uuesti alata
Vastavalt seadusele aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Näiteks katkeb võlanõude aegumine, kui võlgnik tunnistab enda nõuet ja annab ühistule võlatunnistuse. Võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlaõigusseaduse § 30 lg 2 järgi peab võlatunnistus olema kirjalikus vormis. Nõude tunnustamisel aegumine katkeb ja 3-aastane aegumistähtaeg algab tunnustatud nõude osas uuesti tunnustamisele järgnevast päevast alates. Aegumine võib kohtuväliste kompromissläbirääkimiste korral peatuda. Seaduse kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda (TsÜS § 167 lg 1). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-10-11 leidnud, et TsÜS § 167 lg 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas ja millal pidasid pooled läbirääkimisi. Riigikohtu järgi saab läbirääkimisteks
pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Kohtu arvates ei saa läbirääkimisteks pidada aga olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada üksnes ühe poole läbirääkimistahet – läbirääkimissoov peab olema vastastikune. Kui võlgnik KÜ pretensioonile ei reageeri või läbirääkimisest keeldub, siis läbirääkimisi toimunud ei ole. Viimasel juhul ei ole ka nõude aegumine peatunud. Olukorras, kus pooled siiski peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Lõpetuseks märgib Saulep, et aegumise puhul tuleb silmas pidada ka seda, et koos põhinõudega aegub viivisenõue. Viivisenõue on põhinõudega olemuslikult seotud – kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue. Artikkel on ilmunud ajakirjas Elamu.
Margus Saulep
Väheneb viivise suurus Alates 2018. aastast hakkab kehtima uus seadus, millega väheneb korteriomanikult nõutava viivise suurus, kuid samas kaob ära ka tingimus, et seda saab arvestada alles alates järgmise kuu algusest. Korteriühistute liidu õigusosakonna juhi Urmas Mardi sõnul saab kehtiva õiguse kohaselt (KÜS § 7 lg 4) korteriühistu korteriomanikult nõuda viivist 0,07 protsenti päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Aastases arvestuses on selle viivise suurus 25,55 protsenti. Uue seaduse kohaselt saab viivise määraks võlaõigusseaduses sätestatud üldine viivise määr, mis on 0,022 protsenti. Võrreldes kehtiva õigusega väheneb viivise suurus, mida korteriühistu saab korteriomanikult nõuda, kuid samas kaob ära ka tingimus, et seda saab arvestada alles alates järgmise kuu algusest. See tähendab, et kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud majandamiskulude tasumiseks konkreetne kuupäev, siis saab viivist nõuda alates järgmisest päevast. Korteriühistule üldise seadusjärgse viivise kehtestamine lähtub arusaamast, et seadusjärgne viivise määr peaks olema sama suur kõikidel juhtudel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Mardi ütlust mööda peab seadusjärgsest kõrgema viivise nõudmiseks olema asjassepuutuva korteriomaniku nõusolek, st seda saab kehtestada korteriomanike kokkuleppega, kuid mitte korteriühistu põhikirjaga.
PENOPLAST, EPS, VAHTPOLÜSTÜREEN PARIMA HINNAGA EESTIS! Eesti tootja vahtpolüstüreen: EPS50 EPS60 EPS60 silver EPS80 EPS100 EPS100 silver EPS120 perimeeter U plokid - erinevad mõõdud L plokid - erinevad mõõdud EPS plaadid lamekatustele (kaldega)
Tellimused alates 350 € transport Tallinnas ja lähistel
TASUTA!
Tellimused ca 20 m3 transport üle Eesti
TASUTA!
Plaadi mõõtmed: 1200x1000 mm / 1200x3000 mm / 1000x3000 mm / 1000x600 mm Plaadi paksused: 20 mm - 1200 mm
Saada hinnapäring või helista ning saa parim pakkumine! soojustusplaat@gmail.com / soojustusplaat.com / 55 908 903 / Soojustusplaat OÜ