Korteriühistute leht Lehe koostas AS Ekspress Meedia. Prindieride tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kätrin Murumets, katrin.murumets@ekspressmeedia.ee
SEPTEMBER 2017
21 aastat kogemust, tegutseme alates 1996 aastast.
• Lame- ja viilkatuste hooldus, remont, renoveerimine ja ehitus • Ventilatsioonikorstende kontroll, puhastamine, taastamine ja ehitus • Sademevee äravoolusüsteemide paigaldus ja hooldus • Korvtõstukilt teostatavad (tehtavad) tööd • Lume- ja jäätõrje katustelt • Üle 310 000 m² katuste renoveerimistöid üle Eesti
OÜ E-Katused tel 505 6372 ekatused@gmail.com www.e-katused.ee
Korteriühistute leht
2
Turvakaamera kasutust tuleb hoolikalt kaaluda Enne kui kortermaja trepikotta või maja välisseinale turvakaamera paigaldada, tuleb lisaks andmekaitsele arvestada omandiõigusest tulenevate piirangutega. “Trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada korteriomanikud ühiselt,” selgitab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro.
Juhend õpetab reegleid tundma
Andmekaitse inspektsioon on koostanud juhendi kaamerate kasutamise kohta. Juhend käsitleb pilti edastavate või salvestavate seadmete, nt turva- ja valvekaamerate, aga ka igasuguste muude videokaamerate, sh eraisiku kaamerate kasutamist. Pole vahet, kus kaamera asub, kas see on kaasaskantav, paigaldatud majaseinale või autosse. Isikuandmete töötlemine leiab aset sõltumata sellest, kas salvestisi vaadatakse läbi või mitte. Kõik reeglid kohalduvad ka siis, kui kaameraid kasutatakse ajutiselt, nt kas või tund aega. Iro ütlust mööda tuleb otsus kaameraid kasutada või nende
kasutamisest loobuda vastu võtta korteriühistu koosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjades. Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks. Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud. “Kaamera salvestisi ei või kasutada muul eesmärg il. Samuti peab trepikotta nähtavale kohale paigutama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega,” märgib ta. Turvakaamerate kasutamise osas kehtib siiski ka füüsilistele isikutele (ehk inimestele) piirang. Nimelt võib inimene kedagi teavitamata ja nõusolekut küsimata kasutada statsionaarset turvakaamerat, mille vaatevälja jääb üksnes tema
Foto: Shutterstock
NÕUSOLEKUT POLE VAJA: • videosalvestamine füüsilise isiku poolt isiklikul otstarbel (nt sünnipäev, pulmapidu); • avalikustamise eesmärgil videosalvestamine avalikus kohas ja avalikel üritustel • jälgimisseadmete kasutamine isikute või vara kaitseks; • ajakirjanduslikul eesmärgil, kui esineb ülekaalukas avalik huvi inimese andmete avalikustamiseks ja inimese õigusi ei kahjustata ülemääraselt. Allikas: isikuandmete kaitse seadus
Enne turvakaamera paigaldamist tasub selgeks teha, kas ja kus tohib teiste inimeste liikumist jälgida.
enda valduses olev ala, mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja). Selline turvakaamera läheb isikliku otstarbe erandi alla. Kui aga turvakaamera vaatevälja jääb ka avalik ruum, peab füüsiline isik täitma isikukaitse seaduse nõudeid.
Kes ja mis jääb kaamera vaatevälja
Kortermaja trepikotta kaamera paigaldamisel peab seega täpselt jälgima, kas kaamera vaatevälja jääb üksnes kaameraomaniku enda korteri uks või ka kõik trepikojas liikuvad teised inimesed. Korruselamu trepikoda ei ole avalik koht. See, et sinna
võivad sisse pääseda ka kolmandad isikud, ei muuda trepikoda avalikuks kohaks. Juriidiline isik (see kehtib ka korteriühistute suhtes, kes paigaldavad turvakaameraid ühiskasutuses olevale alale, nt kortermaja parklasse või trepikotta) saab isikute ja vara kaitseks kaameraid kasutada üksnes siis, kui
jälgimisseadmestiku kasutamisega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutud andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Ühtlasi tuleb jälgimisseadmete kasutamine selgelt teatavaks teha. Turvakaameraga võrreldes eraelu puutumatust vähem riivavad abinõud on näiteks füüsilised turvameetmed (turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus) või organisatsioonilised turvameetmed (turvamees, reeglid ja varaline vastutus külaliste sissepääsu ning liikumise kohta kontorihoones).
Signe Kalberg
Tolira Ehitus OÜ info@tolira.ee www.tolira.ee
Põhjalik ja pühendunud ehituspartner. Sujuv koostöö algusest lõpuni. Kortermajade tervliklik renoveerimine usaldusväärse partneriga.
MEIE TOOTEVALIK ON VÄGA LAI: leiame iga kliendi vajadustele vastava toote. MEIE KOGEMUS TURUL ON PIKK: anname kliendile parimat spetsialistinõu.
MEIE TOOTEVALIK:
metalluksed • tulekindlad metalluksed EI30-EI60 • korteriuksed välisuksed • siseuksed • alumiiniumist tooted • terasprofiilist tooted • täispuituksed, EI30 puituksed • garderoobiuksed eritellimusmööbel (kliendi soov, meie teostus) kvaliteetsed ja turvalised lukustuslahendused tel 5346 6235 | info@kvaliteetuks.ee | kvaliteetuks.ee
Korteriühistute leht
3
Seadus lubab nõuda korteri sundvõõrandamist Mida teha, kui korteriomanik rikub oma kohustusi nii korteriühistu kui ka teiste korteriomanike suhtes? Abi on uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest. Foto: Shutterstock
Mööda saab aeg, kus korteriühistus võib üks liige lähtuda oma elustiili harrastades põhimõttest: “Minu korter, teen mida tahan! Kui ei taha, ei maksa ka makseid!” Korteriomandiseaduses on kirjas, et kui korteriomanik on korduvalt eiranud ühistu sisekorrareegleid ja teised korteriomanikud ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandaks ehk siis maha müüks.
Tegu on äärmusliku vahendiga
Kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korterit tähtajaks müünud, otsustab võõrandamise juba kohus. REKLAAM
Ka korteriühistute otsustajad Energiamessile!
Teist korda toimuvale Energiamessile – Kütame! on külastajatena oodatud ka korteriühistute esimehed ja kõik otsustajad, kes vastutavad ühistutes energiasäästlike lahenduste eest. Sissepääs messile on tasuta, seepärast tulge kasvõi kogu ühistuga tutvuma energiavaldkonna uudistoodete ja teemadega. Viking Window’ messilaval toimub esmakordselt ka auhinnagala „Aasta energiategu”. Üleriigilist tähelepanu ja aastaauhinda väärivate saajate kohta ootame ettepane-
kuid aadressile energiategu@ energiamess.ee. Ettepanekuid võivad teha nii ühistud, eraisikud, omavalitsused kui ka energiavaldkonna erialaliidud ja -organisatsioonid. Auhinnagala lisainfo: www.energiategu.ee Kütame targalt ja kohtumiseni Energiamessil – Kütame! Reet Sink Energiamessi peakorraldaja www.energiamess.ee
“Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada siis, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomandi ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustused. Ka siis, kui ta on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu või kui ta häirib oma tegevusega oluliselt teiste elu ja nad ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka,” selgitab Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Ta märgib, et kuigi võõrandamise nõude esitamist võib pidada äärmuslikuks vahendiks, on see kahtlemata tõhusaks mõjutamise võimaluseks. Need seaduse sätted on abimeheks korteriühistutele, kes maadlevad
tihti pahatahtlike ja pikaaegsete võlglastega ning korteriomanikega, kes pidevalt ja oluliselt häirivad ühistus kehtestatud korda ja teisi korteriomanikke. Selle üle, kas võõrandamise nõue esitada, otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel üldkoosolekul. Tähelepanu peab pöörama sellele, et otsuse poolt peab olema enamik korteriomanikest, mitte suurem osa koosolekul osalenud korteriomanikest. See tähendab, et kui elamus on näiteks 12 korterit, siis võõrandamisnõue loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on seitse korteriomanikku. Kusjuures seadus sätestab, et selle nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. See kehtib ka juhul, kui kinnisomand on jagatud ainult kaheks korteriomandiks. Sellisel juhul võib korteriomandi võõrandamise nõude esitada üks korteriomanik teise vastu. Kui nõue on esitatud, siis on korteriomanikul õigus oma korter esmalt ise maha müüa. Üldkoosolek peab määrama korteriomandite vabatahtlikuks võõrandamiseks mõistliku tähtaja, milleks loetakse üldjuhul kolm kuni kuus kuud. Kuid see võib sõltuda konkreetse korteriga seotud asjaoludest ja turu olukorrast selles piirkonnas. Kui kohustust rikkunud korte-
riomanik ei ole korterit tähtajaks võõrandanud, otsustab võõrandamise vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel kohus. Nimetatud hagi tuleb esitada enne ühe aasta möödumist nõude esitamisest.
Appi tuleb e-käsiraamat
Jaadla sõnul küsitakse sageli, kust kohast läheb piir, millest alates on korteriomandi võõrandamise nõude esitamine õigustatud? “Kohtupraktika on siinkohal mitmekesine ja asjast huvitatutel soovitan vaadata Eesti korteriühistute liidu väljaantavat e-käsiraamatut “Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades”, mis on leitav liidu kodulehelt,” ütleb ta. Raamatut antakse välja 2012. aastast ja selle on kokku pannud Eesti korteriühistute valdkonna parimad asjatundjad – liidu juristid. Raamatut saab lugeda tasuta. Näiteks on seal eelmise aasta lahendite teemadeks korteri võõrandaja ja omandaja solidaarne vastutus, korteri omandaja vastutus alates 2018. aastast, korteriühistu õigused kaasvalduse ja -kasutuse rikkumisel, rahaliste nõuete esitamine, maja renoveerimine pööningukorruse võõrandamisega jpm.
Signe Kalberg
KORTERI VÕÕRANDAMINE Võõrandamisnõude võib esitada, kui: Korteriomanik on rikkunud oma kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras (nt: korteriomanik kogub korterisse prügi, mistõttu levivad kortermajas hais, parasiidid ja närilised, või reostab pidevalt ühiskasutatavaid ruume ja hoone ümbrust). Korteriomanik ei võimalda korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (nt: ei luba hoones vajalike remonditööde tegemiseks siseneda tema korterisse ja selle tõttu ei saa kogu hoones või selle suures osas kokku lepitud remondi- ja hooldustöid lõpule viia). Korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste elu (nt: pidevad öised lärmakad peod ja valjult muusika kuulamine). NB! Korteri võõrandamist võib nõuda nii ühele kui ka korraga mitmele eeltoodud alusele tuginedes. Loetletud punktide täitmise kohustus on korteriomanikul ka juhul, kui korteriomand on antud kolmandatele isikutele üürile või nende kasutusse. Allikas: OÜ Advokaadibüroo Biin ja Biin
Korteriühistute leht
4
Korteriühistu kaotas
TÖÖLEPINGUSEADUS ÜTLEB:
majahoidja-koristajale palganõudes Foto: Shutterstock
Tallinnas Ehitajate teel asuv korteriühistu leidis, et riiklikel pühadel tööl olemise eest ei pea nad töötajale mittetäieliku tööpäeva tõttu maksma seaduses ette nähtud topelttasu. Kohus aga polnud sellega nõus. Mida näitab seaduste mittetundmine või püüd neid eirata, näitas Harju maakohtu otsus, mis andis õiguse majahoidja-koristajale, kes soovis teda tööle palganud korteriühistult ligi kahe ja poole aasta jooksul riiklikel ja rahvuspühadel töötatud aja eest saamata jäänud topelttasuna 169 eurot ja 82 senti. Ühtlasi mõistis kohus korteriühistult välja ka majahoidja-koristajale riigi õigusabi korras määratud esindaja töötasu 264 eurot. Enne kohtusse jõudmist arutas majahoidja-koristaja avaldust töövaidluskomisjon, kes leidis, et korteriühistu peab maksma riigipühadel töötatud aja eest palka ja mõistis ühistult välja ligi 240 eurot. Kuna ühistu polnud otsusega nõus, jõudis vaidlus esimese astme kohtusse.
Tööleping oli sõlmitud töötaja kahjuks
Töötaja ja korteriühistu vahel oli sõlmitud tööleping, mis sõlmiti esialgu tähtajalise kehtivusega, kuid seoses töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega loeti see sõlmituks kui tähtajatu tööleping. Majahoidja-koristaja pidi kokkulepitud 223 euro ja 69 sendi eest kuus töötama tööpäevadel 6.00–12.00. Töölepingu lisas on aga kirjas, et ta peab töötama ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Välikoristus pidi olema tehtud hommikul kella kaheksaks. Välikoristustöödest suvel ehk siis maikuust oktoobrini pidi majapidaja-koristaja prahti ning prügikontenerite ja prügimaja ümbrust koristama iga päev. Talvel tuli mahasadanud lumi koristada igapäevaselt kella 7.30-ks, heisata lippu vastavalt vajadusele,
Kui tööleping näeb ette töötamist riigipühadel, tuleb selle eest maksta topeltasu.
• §2 sätestab, et käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud siis, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. • §4 lg 2 järgi kohaldatatakse rahvuspüha suhtes teistes õigusaktides riigipühade ja riiklike pühade kohta sätestatut. Rahvuspühal tehtav töö tuleb seega hüvitada sarnaselt riigipühal tehtava tööga. • §45 lg 2: kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset tasu. teha keldrites kanalisatsioonijärgset puhastust (kui võimalik) ja puhastada prügikonteineri kaant kord kuus. Korteriühistu väitel oli majahoidja-koristaja nõue saada riigipühadel töötamise eest topeltasu põhjendamatu, kuna töötaja töötas osalise tööajaga ja töötamine riigipühadel oli arvestatud tema töötasu sisse. Samuti leidis ühistu, et poolte vahel oli arusaam – töötaja täidab kõik võimalikud tööülesanded tööpäevadel ja riigipühadel teeb üksnes hädapärased üleanded. Ka polevat ühistu andnud majahoidja-koristajale korraldust töötada riigipühadel. Kohus polnud nõus korteriühistu väidetega, et töötajale makstud töötasu osas oli arvestatud võimaliku töötamisega riigipühadel. Isegi siis, kui ühistu juhatuse liige polnud andnud isiklikult korraldust töötada riigipühadel, tulenes riigipühade ajal töötamise kohustus sõlmitud töölepingust. Selle lisas on must
valgel kirjas, et suvel pidi töötaja koristama prahti tänavalt, haljasalalt ja hoovist iga päev, lumekoristuse kohtustus talvisel ajal pidi toimuma samuti igapäevaselt. Korteriühistu arvates polnud töötajal õigust nõuda riigipühadel töötamise eest tasu, sest ta töötas osalise tööajaga. Maakohus võttis seisukoha, et majahoidjal-koristajal on seda õigus nõuda – korteriühistu ei suutnud tõendada, et töötaja palk sisaldas tasu riigipühadel töötamise eest. Isegi siis, kui see oleks leidnud tõendamist, siis selline töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe oleks töölepinguseaduse alusel tühine. Riigipühal tehtav töö on töötamine tavapärasest erinevas olukorras ja eritingimustes töötamise eest tuleb rahas hüvitamisel töötajale maksta täiendavalt. Pühad, mil tuleb töötamine täiendavalt tasustada, on loetletud pühade ja tähtpäevade seaduses.
Signe Kalberg
Korteriühistute leht
5
Peremehetunne tekib alles ühistut luues Uuest aastast on kohustus luua seniste korteriühisuste asemele ühistud. Kauaaegne Eesti Korteriühistute Liidu Türi büroo juht ja ka ise paari korteriühistu juhatuse liige Anne Tammpere soovitab seda teha juba praegu. Mis on põhjused, miks pole mõnes kohas ikka veel loodud korteriühistuid, vaid on ühisused? Eks me kõik ole mingil määral harjumuste orjad. Meie kortermaju haldas ja haldab ka praegu mingi kohalik teenusepakkuja ja temaga ollakse lihtsalt harjutud ega vaevuta muudatusi tegema. Kardetakse, et teadmisi napib ning ei saada hakkama dokumentatsiooni ja raamatupidamisega. Maapiirkonnas on väga paljud korterid tühjad. Paljude omanike kontaktandmed puuduvad ja nendega pole võimalik ühendust võtta. Omanikud on läinud tööle välismaale või leidnud tööd Eestis suuremates linnades ja majadesse on jäänud põhiliselt pensioniealised inimesed, kes ei taha võtta vastutust, mis on seotud korteriühistu tegevuse korraldamisega. Muidugi puudub ka vastav kompetents. Majad on väikesed, vanad ja nende majandamine on ääretult raske.
litsused on huvitatud, et nende kortermajades oleksid moodustatud ühistud ja need toimiksid. Kindlasti aitavad nemadki igati kaasa ühistute tekkele.
Foto: Signe Kalberg
Miks riik tahab, et ühisuste asemel oleksid ühistud? Ühisus ei ole juriidiline isik ja neil puudub aruandekohustus. Ühistutel on ülevaade finantside liikumisest täielikum ning tuleb koostada ja esitada aruandlus. Riik saab parema ülevaate selle sektori tegevustest. Mida tähendab olla korteriühistu liige? See on nii õigus kui ka kohustus. Korteriomanik on kohustatud oma omandit haldama ja korras hoidma. Kõige lihtsam ja majanduslikum on teha seda korteriühistu kaudu. Korteriühistu liikmena on õigus kaasa rääkida ja võtta osa otsuste vastuvõtmisest, et omand oleks heaperemehelikult hallatud ja hooldatud. Ka majas mitteelavad omanikud peavad oma kohustusi täitma ja ühistu kaudu on seda kõige parem teha. Hästi toimivad korteriühistud toimetavad efektiivselt ja majanduslikult. Aga kui kodu majandab ühisus?
Anne Tammpere soovib julgust ja pealehakkamist ühistute loomisel ning nende tegevuse korraldamisel. Vajadusel küsida kindlasti abi oma ala spetsialistidelt. Ühisused koguvad tavaliselt sularahas kokku hädapäraste maksete jaoks vajaliku summa ja maksavad ära vee-kanalisatsiooni, prügiveo ja elektri eest ning teevad ära hädapärased avariilised tööd. Vähe on neid ühisusi, kus mõeldakse ka maja remondile ja kogutakse igakuiseid remondimakseid. Maksavad ainult majas elavad omanikud, elanikud ning kusagil mujal elavad ja tööta-
vad omanikud ei panusta oma omandi korrastamisse sentigi. Valus, aga see on tänapäev. Kust saavad kortermajade elanikud abi ühistu loomisel? Meil on olemas Eesti Korteriühistute Liit ja selle spetsialistid, kes on kindlasti nõus aitama ühistuid luua. Palju on hästi toimivaid korteriühistuid ja nende koolitatud juhid ei keeldu abistamast. Ka kohalikud omava-
Mida silmas pidada ühistu loomisel? Kindlasti tuleks ühistu asutamisega kohe tegelema hakata, kuna pärast 1. jaanuari 2018 moodustab riik ise ühistud nendesse kortermajadesse, kus ühistut veel ei ole. Tutvuma peaks korteriühistuid ja korteriomandit puudutava seadusandlusega ning vajadusel paluma abi oma ala spetsialistidelt. Praegu kehtiv seadusandlus nõuab, et korteriühistu asutamiskoosolekul osaleks üle poole korteriomanikest ja neile kuuluks rohkem kui pool korteriomandite üldpinnast. Aga julge pealehakkamine on pool võitu. Kaua olete ise olnud seotud korteriühistute juhtimisega? Minu kodumaja ühistu loodi 18 aastat tagasi ja sellest ajast olen kuulunud ka selle juhatusse. Osalen veel paari kortermaja tegevustes nii juhatuse liikme kui ka raamatupidajana. Nendel ühistutel läheb hästi. Paljude ühistute pakkumistest olen loobunud, kuid samas püüdnud oma teadmisi ühistutele jagada.
Milline on tugev korteriühistu? Iga ühistu on oma juhi nägu. Kindlasti on tugeval ühistul hästitoimiv juhatus, kes juhib kindlakäeliselt ühistu tegevust ja majandust. Kõik küsimused vaetakse enne otsuse tegemist põhjalikult läbi. Suuremate tööde tegemisel ei tellita tööd kõige odavamalt pakkujalt, kuna kõige odavam pakkumine ei pruugi olla kõige parem. Tõsiselt tuleb uurida firmade tausta enne nendega lepingute sõlmimist. Aastatega on tekkinud paljudel ühistutel kindlad koostööpartnerid, keda saab usaldada ja kellega on asjalikud töösuhted. Öeldakse, et minu kodu on minu kindlus. Tugevas ühistus aitavad kõik liikmed kaasa, et kindlus püsiks ja muutuks aina tugevamaks ja paremaks. Aga milline on nõrk ühistu? Kui ühistul ei ole kindlakäelist ja ühtset juhatust, võib peagi tõdeda, et kõik veavad eri suundades ja ühistu ei hakka toimima. Majanduslikult ei lähe hästi – palju on maksuvõlglasi ja tasumata arveid. Majas mitteelavad omanikud ei võta tegemistest osa ei tööga ega ka rahaliselt.
Signe Kalberg
Trepikodade remont Plaatimistööd Elektrikilpide vahetus Käsipuude vahetus
PUHASTUSTEENUSED Talvehooajal ka lumekoristus TRANSPORDITEENUSED EHITUSTEENUSED TÖÖJÕURENT Tutvu lähemalt meie teenustega kodulehel www.proper.ee tel 553 3177 info@proper.ee
Trepiastmete viimistlus epoga
Rohkem kui 10 aastat kogemust trepikodade remondi alal!
Korteriühistute leht
6
Kortermajade paremaks majandamiseks on kõvasti arenguruumi Foto: Madis Veltman
Eestis vajab jätkuvat selgitamist, milline on meie laiuskraadil elades nii tänapäevane kui ka tuleviku nõuetele vastav kinnisvara. Kuigi suur osa Eestis kasutusel olevatest kortermajadest vajaks kohe põhjalikku remonti ja nüüdisajastamist, siis on valminud ka juba esimesed tulevikunõuetele (hakkavad kehtima alates 2021. aastast) vastavad n-ö uue põlvkonna kortermajad. Need on igati innovatiivsed ja tervisliku sisekliimaga hooned, mis suuremahulise energiakulutamise asemel seda pea kogu vajaminevas mahus ise toota suudavad.
majandamiseks pikaajalist vaadet luua suutvaid spetsialiste napib. Kogenud ja erapooletute ekspertide kaasamata jätmist asendavad siis osavate müügi- ja ehitusmeeste pakutavad esmapilgul odavamad lahendused. Nii võibki näha eraldi võttes igati kvaliteetseid ehitusmaterjale ja tehnilisi lahendusi äsja remonditud kortermajades, kus paigaldatuna ei täida need pooltki neile püstitatud eesmärkidest või muutes olukorra endisega võrreldes isegi veelgi halvemaks – omanikele kulukamaks. Seega vajab jätkuvat selgitamist, milline on meie laiuskraadil elades nii tänapäevane kui ka tulevikunõuetele vastav kinnisvara. Pole ju korteriühistu juhatuse liikmed, korteriomanikud või kinnisvara ostjad reeglina ise ehitus-, elektri-, kütte-, ventilatsiooniinsenerid ning projekteerijad ühes isikus, et teada täpselt, milliseid materjale, tehnosüsteeme oma kortermajas kasutada ja millal hiljemalt tööd
Majandamise teadvustamine kulgeb raskelt
Jättes kõrvale kõik kontrollitult praegu kehtivatele nõuetele vastavad ja terviklikult rekonstrueeritud kortermajad, on nii vanema ja isegi äsjavalminud kinnisvara parema majandamise teadvustamine ühistute ja korteriomanike seas kulgenud üle kivide ja kändude. Põhjuseid on ilmselt mitmeid. Ühena neist näiteks see, et häid ja hoonete tehnilisest seisukorrast tervikpilti omavaid ja nende
Nii vanema ja isegi äsjavalminud kinnisvara parema majandamise teadvustamine ühistute ja korteriomanike seas on kulgenud raskelt. kinnisvara remondiks või nüüdisajastamiseks ette võtta.
Ülevaade vara seisukorrast
Uuest aastast on ainus kortermajade majandamise vorm korteriühistu. Tegemaks majanduslikult hästi kaalutletud otsuseid, tuleks omanikel kohe
hoone ehitajalt või arendajalt vastuvõtmisel või siis hiljemalt korteriühistu loomise hetkest omada oma vara tehnilisest seisukorrast erapooletu osalise koostatud kirjalikku ülevaadet. Tehnilise seisukorra hindaja peab kirjaliku raporti koostamisel olema erapooletu. See
tähendab, et ta ei arenda, ehita, müü, remondi ega halda, vaid tegeleb üksnes tehnilise hindamisega. Oma töös lähtub tehnilise seisukorra hindaja vastavast juhendist. Vara ülevaatusel fikseerib ta avastatud puuduste ja kahjustuste tähenduse, mõju ja tõsiduse astme konstruktsioo-
nidele ning võimalikud riskid ja ohud hoone kasutajate tervisele. Üheselt ja isegi ehituskaugele omanikule arusaadavas vormis koostatud tehnilise seisukorra hindamise raport loob eeldused, et erinevad pooled, olgu nendeks siis korteriühistu juhatus, korteriomanikud, võimalik korteri ostja ja müüja, saavad asjadest ühtemoodi aru. Tehnilise seisukorra dokumenteerimine aitab ühtlasi vältida arusaamatusi ja vaidlusi näiteks kinnisvara varjatud puuduste avastamisel, korrashoiuks vajaminevate remonditööde kavandamisel või juba tehtud tööde kvaliteedi hindamisel. Kui võrrelda tehnilist hindamist ja näiteks kinnisvarahindaja või -maakleri tööd, lähtuvad need erinevatest kriteeriumitest ja kogemustest. Kinnisvara tehnilise seisukorra hindamine eeldab selle teostajalt tehnilist haridust ning pidevat enesetäiendamist, koos pikaajalise praktilise ehitamis- ja remondikogemusega Lisalugemist: veikovalja.blogspot.com.ee
Veiko Välja, vabakutseline konsultant
PAKUME ÜHISTUTELE SOODSATEL TINGIMUSTEL HALDUS-JA KORISTUSTEENUST! Eesti Halduse poolt pakutavad haldus- ja heakorrateenused ühistutele: – Korteriühistu haldus ja hooldus – Soojusõlme tehnohooldus ja 24 t avariiteenus – Raamatupidamisteenus – Trepikodade ja välisterritooriumi koristus – Ventilatsioontorustiku ja seadmete sisepuhastus – Fassaadipesu ja samblaeemaldus survepesuriga – Keldrite puhastamine suurest prahist (koos konteinerirendiga), – Grafiti eemaldamine
Kadaka tee 63, 12915 Tallinn tel 664 6440 faks 664 6441 info@eestihaldus.ee
www.eestihaldus.ee
OÜ POTIPOISS
TEIE TULEOHUTU KODU HEAKS! korstnapühkija lõõriummistuste likvideerimine lõõride puhastamine kettpuhastiga lõõriuuringud kaamera ja suitsupadrunitega küttekehade ekspertarvamuse väljastamine kasutusloa saamiseks
tel 5807 2581 I info@potipoiss.ee www.potipoiss.ee
Korteriühistute leht
7
SISUTURUNDUS
Fotod: Kaido Haagen
TARTU LÕUNAKESKUS
LYDIA HOTELL TARTUS
Kvaliteetsed lamekatused Kui 2016. aasta oktoobris alustas Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja Evari Ehitus Tartu Lõunakeskuse vana osa katuse renoveerimist, oli teada, et ehitustööde käigus tuleb vahetada välja 5000 m2 ulatuses kogu katusekonstruktsioon ja paigaldada 10 050 m2 ulatuses katusele täiendav soojustuse kiht. Töö, mis ette tuli võtta, oli vastutusrikas. “Katuste rekonstrueerimise käigus eemaldasime enamiku olemasolevast katusekattest ehk hüdroisolatsioonikihist ja selle all olevast tuulutussoontega villast, osal katustest tuli välja vahetada kogu vana konstruktsioon. Tegemist oli mastaapse tööga, kuid rekonstrueerimistööd korraldati nii, et häiriks võimalikult vähe Lõunakeskuse äritegevust,” ütleb terve elu ehitusega ja üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.
Igale tööetapile tuleb läheneda eraldi
Tööd olid keerukad ja igale etapile tuli läheneda omal moel, vajadusel ehitati katusekonstruktsioon uuesti ja paksema soojustusega. 5000 m 2 vana katust avati täielikult, seejuures 3000 sellest tõsteti juba olemasolevast katusepinnast märkimisväärselt kõrgemale.
Katuse kõrgemaks tõstmist alustati hoone kandepostide pikendamisega või hoopis välja vahetamisega. 2000 m2 ulatuses jäi täielikult välja vahetatud katus küll samale kõrgusele, kuid väljavahetamisele läks katusekonstruktsioon alates profiilplekist koos lamekatuse aluskonstruktsiooniga. Kandva profiilpleki vahetusvajaduse tingis talvel vahetusse ümbrusesse tekkida võivate täiendav koormus lumekottide näol.
Vana katuseosa sai 10 050 m2 ulatuses paksema soojustuse
Eemaldatud katusekihtide asemele paigaldati katusevillast Technoroof N30 150 mm paksune täiendav soojustuse kiht ja uus tuulutussoontega Isover villast OL-TOP 30 mm paksune lamekatuse tuulutussüsteemi kiht. Paigaldatud villale keevitati kahekihiline SBS bituumenrullmaterjalist kattekiht ehk vettpidav kiht, tuntud ka kui hüdroisolatsioonikiht. Katusekonstruktsioon kinnitati katuse profiilplekist kandekonstruktsiooni külge plasttüüblitega ja kinnituselementideks kasutati isepuuriva otsaga metallkruve. „Lamekatuse paigaldamise tehnoloogiat kasutame nii tavakatuste, pööratud katuste, murukatuste, mätaskatuste, käidavate katuste, liiklusega koormatud katuste, seinte, põrandate, vundamentide, sildade, korrusparklate, terrasside, rõdude, lodžade kui ka teiste sarnaste ehitiste või rajatiste hüdroisoleerimisel,” räägib Rein Kala, ja lisab: “Katuse eluiga sõltub asukohast, kasutusotstarbest,
hooldusest, materjalist, lahendustest ja paigaldusest. Alati on soodsam teha töö üks kord ja korralikult, kui mitu korda uuesti!”
SEB PANK , LHV PANK , EESTI MEEDIA TARTUS
EESTI RAHVUSARHIIV TARTUS
Suur projekt nõuab täpsust ja kogemust
Ka 2016. aasta suvel ehitatud Tartu Lõunakeskuse järjekorras 10. ehitusetapile ehitas Evari Ehitus lamekatuseid 7650 m2, suures mahus tehti täiendavaid töid. Katuse katteks kasutati taotluslikult valge puistega bituumenrullmaterjali. Keskuse uue osa katused koosnevad paljudest eri tasapindadel olevatest katustest: Maksimarketi, kinosaalide, hotelli, erinevate ventilatsioonikambrite, terrasside ja paljude muude erinevate majaosade lamekatustest. Katuste aluskonstruktsiooniks olid nii raudbetoonist aluspinnad kui ka kandvatest profiilplekkidest aluspinnad. Evari Ehitus on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on praeguseks kasvanud Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Evari Ehitus ei kasuta tööde tegemisel juhuslikku tööjõudu, vaid firma töötajad on pikaajalise töökogemusega oma ala spetsialistid, kes täiendavad regulaarselt oma teadmisi ja oskusi valdkonna koolitustel. Evari Ehitus teeb koostööd kõigi Eesti suuremate ehitusettevõtetega, kuid ehitusfirma klientideks on ka kinnisvaraarendajad, ärikinnisvara omanikud, korteriühistud ja eramajade omanikud.
Riia 130, 51014 Tartu, Eesti +372 738 0927 evari@evari.ee
TEADUSKESKUS AHHAA
EHITAME HOONED ENERGIATÕHUSAKS! Kvaliteetne renoveerimine ja fassaaditööd vastuvõetava hinnaga
Kogemused aastast 2004 140 objekti ja 150 000 m2 fassaade
Oleme spetsialiseerunud hoonete tervik renoveerimisele, mille lõpptulemuseks on ilus, korras ja energiasäästlik maja. Peamiselt tegeleme kortermajade peatöövõtu ja soojustamist vajavate hoone-osadega: fassaadi, sokli ja vundamendiga. Oma professionaalsetele koostööpartneritele usaldame projekteerimis-, katuse-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja ventilatsiooni-tööd. Meie missiooniks on aidata kaasa energiasäästlikkuse tõstmisele ja visiooniks olla omal alal parimate hulgas.
EST Facade OÜ soovitab Caparoli nanotehnoloogial (NQG) põhinevaid fassaadisüsteeme! 5 tärni väärt kauakestev kvaliteet: PÜSIB KAUA PUHTANA ILMASTIKUKINDEL VÄGA VASTUPIDAV PARIM VÄRVIKIRKUS PÜSIVA TOONIGA estfacade@gmail.com / tel 5858 8585
www.estfacade.ee