KultuuriĹĄokk MĂ„RTS 2017
Lehe koostas AS Ekspress Meedia Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Monika Dobrjakova monika. dobrjakova@ekspressmeedia.ee
2 Kultuurišokk
Sisuturundus
Värske ja omanäoline teater, mis räägib piltide keeles – festival NuQ Treff Juuni alguses toimub Tallinnas 11. korda teatrifestival, mis toob teatrihuvilistele „koju kätte” maailmaklassi lavastusi ja etenduskunstnikke kümnest riigist.
R
Festivali kunstiline juht on NUKU teatri lavastaja Vahur Keller.
ahvusvaheline visuaalteatrifestival NuQ Treff on järg NUKU teatri juhtimisel kümme aastat toimunud festivalile Tallinn Treff. „Kõhurääkijate Festivali kunstilise juhi Vakongress”: Kes keda hur Kelleri sõnul iseloomusniitidest tõmbab? Millal tab festivali sisuline, vormijuhib keegi teist ja millal line ja žanriline mitmekesisus. Täiskasvanute progjuhitakse teda? Kes räägib rammis saab näha traditkelle eest või vahendab kellegi sioonilisi nukuteatritehnihäält? Kes manipuleerib ja kaid, visuaal-, objekti-, asjakes mitte? Kellest saab ja rämpsuteatrit, füüsilist teatkelle nukk? rit ... Eelkõige näeb festivalil aga palju väga head teatrit, mis kokkuvõttes räägib puudutaval moel inimestest ja suhetest – meie kõigi eludest nii, nagu need on. Igapäevarutust eemale Teatrisõber Ülle Smolinale, kes on festivali külastanud kahel aastal nii täiskasvanud kaaslase kui ka lastega, on festival väga ootamatute vaatemängude nägu. „Ma tahan joobuda laval olevate inimeste geniaalsusest ja loovusest, naerda ja nutta ning tunda emotsioone, milleks pole ehk igapäevarutus aega,” kommenteerib Ülle põhjuseid, mis teda festivalile tagasi toovad. Loovusest ja geniaalsusest festivali lavadel kindlasti puudust ei tule. Ameerika armastatud koomiku, festivali ühe peaesineja Paul Zaloomi lavastus „Valge mehe seiklused” näitab maailma ja ühiskonna hetkeolukorda satiirilisest vaatepunktist. Ajaleht New York Times on nimetanud Zaloomi üheks originaalsemaks ja andekamaks teatraalist poliitsatiirikuks. „Ta on Ameerikas tõeline legend, kes on teinud ka menukaid telesaateid ja naerutanud mitmetuhandepealisi saale,” sõnab Vahur Keller meistri kohta. Festivali teine peaesineja on lavastus „Kõhurääkijate kongress”. Lavastaja Gisèle Vienne on öelnud, et nukud tekitavad igasuguseid tundeid – hirmutava-
Kultuurišokk 3
Sisuturundus
„Väike sinine ja väike kollane”: Lugu kahe värvitäpi sõprusest ja uute värvide loomisest.
„CloseUp 2.0”: Fantastiliste olendite sissetung kontsertpianisti harmoonilisse siseilma. „Tuhk”: Põnevuslugu püromaani siseheitlustest – piirist normaalsuse ja hullumeelsuse, loomise ja hävitamise vahel.
test naljakateni, naeruväärsetest meeldivateni. Lavastuses astuvad üles saksa ja prantsuse nukunäitlejad ja kõhurääkijad, kelle mitmekihiliste dialoogide kaudu paljastub ebatavaliseks ja veidraks peetava hobiga tegelevate inimeste keerukas psühholoogia. Teatrigurmaanid on lavastaja Giséle Vienne’i töid saanud Eestis varasemalt näha Rakveres teatrifestivalil Baltoscandal, Tallinnasse on teda oodatud aastaid. „Vienne on kuulus oma aususe ja teravuse ning füüsiliselt mõjuva lavakeele poolest. Ta on üks nendest, kelle töid olen juba mitu aastat meie festivalile oodanud,” kirjeldab üht nüüdisaegse teatri põnevaimat lavastajat Vahur Keller. Noor norra lavastaja Yngvild Aspeli on teistkordselt Tallinnas oma uue lavastusega „Tuhk”. See põhjamaiselt karge atmosfääriga tume põnevuslugu on oma võimsa visuaalsusega juba mitmel pool maailmas palju loorbereid lõiganud. Lavastus põhineb tõestisündinud lool püromaanist, kes külvas 1978. aastal hävingut ühes Lõuna-Norra külas. NUKU teatri näitlejal ja lavastajal Mirko Rajasel õnnestus „Tuhka” näha sel sügisel Sloveenias festivalil: „Lavastus haaras täielikult minu tähelepanu. Olin lummuses erakordsest mängu-
Lavastuses „Vaadates õhu liikumist” kasutatakse intelligentseid mehhaniseeritud masinakesi, mille ehitamiseks kulus kunstnikul pea kaheksa aastat.
tehnikast, mille sarnast polnud ma enne selle lavastuse vaatamist näinud. Jutustatud lugu puudutas hinge ja nähtud mäng inspireeris vaimu.” Festivalil toimub Editta Braun Company (Austria) maailma esietendus. Braun on Eesti publikule juba tuttav nimi ning nüüd jõuab meie publiku ette kolmas osa tema „Luvose”-triloogiast – „Clo-
se Up 2.0”. Ta on oma väänlevate jäsemete koreograafiaga vaimustanud ja pahandanud paljusid üle maailma. Seekord on lavastuse keskmes pianist, kelle ümber keerdub lummavalt omanäoline koreograafiline visuaalteater. Kontsertpianist Cécile Thevenot esitab tiibklaveril enda ja Thierry Zaboitzeffi loomingut. Viis tantsijannat – kehad muusikas – tule-
vad lavale ja astuvad pianisti ettekandega füüsilisse dialoogi, andes muusikale välise kuju. Suuremat poeetilist ja filosoofilist pilti inimeseks olemisest pakub prantslase Renaud Herbini „Keskkond”. Herbini tööd on tõstetud sel sügisel Prantsusmaal toimuva kuulsa Maailma Nukuteatrite Festivali esinumbriks. „Keskkond” on teater gur-
maanidele, sõnadeta poeetiline väikevorm, mis mõtiskleb inimese üle marionettnuku ja teda ümbritseva keskkonna suhete kaudu. Poeesiale annab vormi ka lavastus „Vaadates õhu liikumist”, mida näitleja Mirko Rajas kommenteerib justkui luuletuse sees olemist. Ilusate väikeste masinate ja elava muusikaga jutustatakse prantsuskeelsete luuletus-
4 Kultuurišokk
Sisuturundus
Mitmel varasemalgi Treffi festivalil esinenud prantsuse-vene nukuteatrikunstnik Polina Borissova esitab enda vaimukas soolos „Skazka” vene muinasjutu võtmes kogu maailma ajaloo alates saurustest ja lõpetades tulevikunägemusega.
te saatel poeetilist lugu igatsusest ja lendamisest. „See lavastus on kindlasti minu üks kõige intiimsemaid ja ilusamaid teatrikogemusi,” tunnustab Rajas. Mitte ainult etendused Näitleja ja sage festivalikülaline Erni Kask ütleb, et NuQ Treffile mõeldes ei ole esimene seos mitte mõni etendus,
vaid vestlus festivalitegijate ja -külaliste vahel. „Sageli on see kirglik, täis emotsionaalseid seisukohavõtte,” meenutab Erni. „Inimeste näod peegeldavad magamatust, aga on õnnelikud. Festivali klubiski on esimene mälupilt tühi tantsupõrand, sest kogu seltskond on õuealal elavalt nähtu ja tuleva üle arutamas, vaidlemas, järg-
miseks etendustepäevaks plaane tegemas.” Tõsi, festivali NuQ Treff juurde kuuluvad nii planeeritud kui ka spontaansed jutuajamised samade artistidega, keda äsja laval nähtud. Sel aastal saab kuulama tulla Festivali Juttusid, kus kõnelevad oma loomingust ja elust Paul Zaloom, Giséle Vienne ja Norras laste-
Norrakate „Härra Gunderserni tohuvabohu” jutustab loo sellest, kuidas inimkond päästab end prügisse uppumisest kosmosesse lennutades. Pärast etendust on publik oodatud ka töötuppa, kus pantomiimi abil pannakse tööle loovus ja fantaasia.
teatrit tegeva trupi Trunk and Egg liikmed koos eestlastest Zuga-tantsijatega. Fantaasiarikas lasteja noorteprogramm Lasteprogrammi seob sel aastal mõte lihtsate vahendite ja materjalide ülimalt fantaasiarikkast kasutamisest, olgu selleks siis savi („Savist võetud”), paber („Oih!”), kile („Kus elab tuul”), lambivarjud („Härra Gunderseni tohuvabohu”), elektripirnid („Härra Watt”) või tavalised seljakotid („meeleKolu”). „Südamlik lugu „Väike sinine ja väike kollane” pani mind naerma. Kuigi mind on teatris üsna keeruline naerma ajada, siis seekord kõkutasin teiste saalis olijatega mõnuga kaasa. Ühtlasi paelus mind selle Ljubljana Nulavastuse lihtsus – lugu anti edasi näiliselt väheste kuteater on festivahenditega, kuid sellest valikülastajatele varasehoolimata jõudsid minumast juba tuttav. Tänavu tooni vägagi ilusad ja sügavad nad festivalile väikelastelavad mõtted,” kirjeldab vastuse „Hanikaru”, mis räägib nähtud lavastust NUKU väikesest hanepojast, kes usub, teatri näitleja Katri Pekri. et on karu, ja õpetab meid Vaatamata lihtsateolema sallivamad ja le vahenditele mängitakse ka väikestele vaatajatele mõistvamad. olulistel, suurtel teemadel – savikamakast sünnivad ja hävinevad maailmad, tekivad diktaatorid ja revolutsioonid, just nagu Treffi laste kui ka täiskasvanutänases pärismaailmaski. Pari- te programmis. „Minu jaoks on festivali mateks sõpradeks võivad saada ning edukalt koos eksisteeri- NuQ Treff märksõnadeks unida sellised omavahel pealtnäha kaalsus ja hea lavastuste vatäiesti sobimatud tegelased nagu lik. Kõige eredamad mälestuhani ja karu („Hanikaru”) ning sed on olnud festivalil valitalahinnata ei maksa ka vabas- sev melu, aga ka lavastused, tava mängu ja mürgli tähtsust mida vaadates ma istusin suu („Krõll” ja „meeleKolu”). Mõtte ammuli, sest polnud midagi ja sisu ning vahendite ja vor- niisugust enne näinud. Minu mi ühtsus on olulised nii NuQ meelest on NuQ Treff tavateatri
raamidest väljas ning kõige põnevam ja uuenduslikum teatrifestival Eestis,” iseloomustab festivalietendusi mitu aastat vaatamas käinud Inga Kupp-Silberg. Visuaalteater on sõnadetagi selge! Enamik festivali lavastusi on kas tekstita või väga vähese tekstiga. Mõned lastelavastused on paremaks arusaamiseks kohapealse tõlkega eesti keelde. Peaesinejate etendustel on eestikeelsed subtiitrid, mõni lavastus on aga taotluslikult just keele kauni poeetilise kõla peale üles ehitatud (nt „Vaadates õhu liikumist”) ja tõlketa. Kogu festivali programmiga saab tutvuda NUKU teatri kodulehel www.nuku.ee/festival.
Kultuurišokk 5
Pool tosinat muusikamaiust Kevadine kontserdihooaeg pakub muusikaarmastajale mitmekülgset valikut. Kargeid helisid saab kuulata kirikus või hoopis folgil jämmides. Põnevamad kohad pakuvad muusikale lisaks tulemöllu ja -tantsu. Mis? Johann Sebastian Bach „Johannese passioon” Kus? 8. aprill Tartu Jaani kirik; 9. aprill Kaarli kirik, Viljandi Pauluse kirik Euroopa kristlikus kultuuriruumis on kujunenud traditsiooniks, et kannatusnädala jooksul kõlab paljudes kirikutes ja kontserdisaalides vaimulik muusika. Vaikset nädalat alustava palmipuudepüha ajal kõlab ka Maarjamaa ajalooliste kirikute võlvide all kannatusaja kauneim suurvorm. Festival Klaaspärlimäng toob muusikasse kirjutatud evangeeliumi Kaarli kirikusse ning kontserdiagentuur Corelli Music Tartusse ja Viljandisse. Mis? Kukerpillid ja Juss Haasma „45 aastat hiljem” Kus? Aprillis üle Eesti 45 aastat on päris pikk aeg. Lapsed on suureks kasvanud. Lapselapsed kooliteed alustanud. Mitukümmend plaati lindistatud. Mitu aastat järjestikku laval seistud. Mitu miljonit kilomeetrit bussis
Foto: Sven Arbet
Foto: Ilmar Saabas
Kukerpillide 40. juubel Kochi aida pruulikojas.
higistatud ja külmetatud. Veel vanem tegutsev ansambel on Rolling Stones. Rohkem pole. Sellest kõigest kohtumistel aprillis Eestimaa saalides. Mehed lubatakse lavale. Eestkõneleja ja kaastegija on orkestri poeg Juss Haasma. Mis? Koit Toome. Jaak Joala laulud Kus? 13. aprill Eesti Rahva Muuseum, 15. aprill Vihula mõis „Jaak Joala on muusikaliselt mind kõige rohkem mõjutanud,” on
Koit Toome esitab Jaak Kalle Sepp astub esmakordselt publiku ette oma uue Joala laule. ansambliga Locomotiiv.
öelnud Koit Toome oma suurima muusikalise eeskuju ja õpetaja kohta. Koit on aastate jooksul korduvalt suurematel ja väiksematel lavadel Joala loomingut esitanud ning Eesti publik on alati need kontserdid väga soojalt vastu võtnud. See eriline muusikaline side, mis kahe laulja vahel on, kumab igast Koidu lauldud noodist ja öeldud tekstist tugevalt läbi ning puudutab kuulajate hinge sügavalt.
Mis? Mooste folk „Moisekatsi Elohelü” Kus? 21.–22. aprill Mooste mõis Rahvamuusikatöötluste festivali kavas on Põlva kihelkonna rahvaviiside ja -tekstide põhjal loodud oratooriumi „Tähemõrsja” esmaettekanne, samuti toimub ansambli Käokirjas kontsert. Laupäeval vallutab muusika kogu Mooste mõisa territooriumi. Vabalava on ootel, Veskiteater, Viinavabrik ja teised mõisa hooned avatud. Silotornis süüdatak-
se lõke, mille ümber on hea ühiselt laulda. Õhtu puänt on Folgikojas toimuv suur võistluskontsert. Mis? Kalle Sepp ja Locomotiiv Kus? 7. aprill Viljandi Pärimusmuusika Ait, 29. aprill Kuressaare kuursaal Telesaatega „Su nägu kõlab tuttavalt” eestlastele tuntuks saanud laulja Kalle Sepp astub esmakordselt publiku ette oma uue ansambliga Locomotiiv. Ansambli koosseisu kuuluvad
tuntud muusikud Viljar Norman, Ken Koemets, Priit Jääger ja Mikk Tammepõld, kes on ka enamiku laulude autorid. Esitusele tulevad uued laulud Kalle sügisel ilmuvalt esimeselt sooloplaadilt ja ka mitmed tuntud palad Eesti levimuusikapärandist. „Ansambli muusikast leiab nii funk-, rokk- kui ka popmuusika kõlavärve. Viljandis ja Kuressaares astub külalisena lavale ka Adeele Sepp, kellega mul tekkis juba näosaate ajal mõte midagi koos teha,” ütleb laulja ise. Kalle Sepal ja tema ansamblil on ilmunud kaks singlit: „Viirastus” ja „Luban, et homme”. Mis? Volbriöö „Ärkamine”: Shanon, Tuberkuloited, Vennaskond ja Metsatöll Kus? 30. aprill Elva lauluväljak Kohalik noor ettevõtja avab esmakordselt koguperefestivali www.volbriöö.ee väravad. Festival alustab kl 12 ja annab peredele võimaluse tutvuda Elva linnaga läbi volbripäeva rännaku. Kell 19 avatakse kontsert tuleskulptuuride süütamise saatel. Muusikale lisaks saadab programmi tuletantsijate ja -skulptuuride temaatika. Korraldaja sõnul pole see üksnes kaunis, vaid omab ka kindlat tähendust. Vilve Torn
6 Kultuurišokk
Pilguheit Eesti teatrite etendustele
E
tteruttavalt võib öelda, et pealkirjas lubatud pilguheit piirdub kolme viimase aastaga. Sealjuures on mitmed selle aja jooksul nähtud tükid teatrite mängukavas praegugi. Nimelt kõik need alljärgnevad. „Eesti matus” Andrus Kiviräha „Eesti matus” esietendus Eesti Draamateatris juba 15 aastat tagasi, aga võetakse hooaja jooksul aeg-ajalt ikka uuesti mängida. Ja miks ka mitte, sest tükk on nii ehe pilguheit eestlaste elusse, et tekitab lausa valusat äratundmist. Tunned enda elu ära küll, aga ikkagi tuled teatrist välja ning jääd kevadet ja nädalavahetust ootama, et saaks autole hääled sisse lüüa ning saja kilomeetri kaugusele suvekodusse sõita. Sest vaja on muru niita, rohida, hekki pügada ja teha tuhandet teist asja, ehkki samal ajal on kaalukausil ka kutse sünnipäevale, huvipakkuv suvekontsert või lihtsalt soov olla natuke laisk. Aga ei saa, sest ilmateade lubab päikest ja järgmisel nädalavahetusel on muru juba tülikalt pikk. Kohta maha müüa ka ei saa, sest „mida kõi-
ke need seinad rääki„Varesele da võiksid”. valu…” lood Seda etendust kogusid kokku tüki võiksid eelnevalt vaadata kõik need, autorid ja lavastajad kes kevade hakul Mari-Liis Lill ja kinnisvaraportaale Paavo Piik. sobrama hakkavad, lootuses leida enesele maakodu. Mitte et ma nüüd agiteeriks üksnes elu linnas, kaugel sellest, aga… Kui vaatate tüki ära, saate isegi aru, mis ma silmas pean. „Varesele valu…” Kolm aastat on Draamateatri mängukavas ka teine eestlastele omasest teemast, nimelt depressioonist, kõnelev tükk „Varesele valu…”. Kui alguses mängiti täpselt samal ajal depressioonilugusid ka Linnateatri etenduses „Harakale haigus…” ning etenduse keskel vahetasid kummaski tükis kaks näitlejat omavahel lava, siis nüüd jätkab üksnes „Varesele valu…”. Kes mäletab kunagisi Merle Karusoo lavastusi, nagu „Küüdipoisid”, „Kured läinud, kurjad ilmad” jt, siis „Varesele valu…” sarnaneb oma olemuselt väga neile etenduste-
Foto: Siim Vahur
Foto: Siim Vahur
le. Dokumentaalteater, öeldakse etenduse tutvustuses. Karusoo lavastuse aineseks olid küll Eesti rahva muuseumi kogutud eestlaste elulood, ent samasugused Eesti inimestelt pärinevad lood tulevad laval rääkimisele ka tükis „Varesele valu…”. Ainult et neid kogusid kokku tüki autorid ja lavastajad Mari-Liis Lill ja Paavo Piik. Iseenesele otsavaatamise tükk mõneti seegi, arvestades, kui palju väidetavalt depressiooni põetakse. Etenduse äravaatamisega tuleb aga aprillis-mais kiirustada, sest see tuleb lavale viimaseid kordi.
„Hõimud” Kes ihkab aga näha midagi sellist, et teatrist välja tulles jagub mõtteid etendusele veel pikemaks ajaks, see vaadaku igal juhul Draamateatris ära kurEtendust tide elust kõne„Hõimud” lev „Hõimud”. tasub vaadata Isegi kui reaalkasvõi ainuüksi ses elu kurtidepeaosatäitja Pääru ga miskit pistOja pärast. mist ei ole. Vaadatagu kasvõi ai-
nuüksi peaosatäitja Pääru Oja pärast. Hallo, teatriauhindade jagajad! Miks Pääru ei ole selle osa eest parima näitleja tiitlit pälvinud? Kas tõesti sellepärast, et see ei mõju nagu mäng, vaid kui ehe elu? Niisugust miimikat ju ei saa ometi mängida?! „Vennas” Vähem ehedalt ja mõjusalt ei mängi Pääru Oja ka kahe venna kirjadel põhinevas etenduses „Vennas”. Üks Hiiumaal, teine Ameerikas, aastatel 1915– 1939. Kummalgi oma elu, mille jooksul nad enam kokku ei saagi. Loo väärtust tõstab teadmine, et näidendi autor Tõnu Õnnepalu on kirjutanud selle Hiiumaa aidalobudikust leitud kirjade põhjal. „Pangalaen” Teise inimese ümber sõrme keeramise kunsti saab näha eelmisel aastal Draamateatri lavale tulnud „Pangalaenust”. Sellest sai kohe etendus, mille piletite müükitulekut oli tarvis kindlal kuupäeval „passida” ja ega praegugi piletijaht rahunenud ole. Etendus on määratletud ko-
Kultuurišokk 7
„Vennas”.
Näidendi autor Tõnu Õnnepalu on kirjutanud selle Hiiumaa aidalobudikust leitud kirjade põhjal.
„Alias” Kaudselt jõuab koolielutemaatika VAT-teatri lavalaudadele ka etenduses „Alias”, kus üle pika aja kohtuvad kaks klassiõde. Üks on kogu aeg olnud hall hiireke, teine aga särav seltskonnatäht. Kas neil kahel võiks klappi olla, kui glamuuritar oma klassiõde alguses äragi ei tunne?
hästi. Kui käituda enesekindlalt ja teadmisega, et oled ilus, siis nii ongi. Ja vastupidi muidugi ka. „Kahe lugu” Mainitud kolme aasta sisse jääb ka mitu külastust Pärnusse Endla teatrisse, paraku on nähtust praegu laval veel ainult üks „Kahe lugu”. Tüüpiline „Pygmalion”
Foto: Siim Vahur
möödiana, aga ma poleks selles nii kindel. Jah, naerma ajab küll – kuigi publiku seas leidus ka neid, kes suudki ei kõverdanud –, aga tegelikult koorub dialoogidest ehmatavalt välja, kuivõrd haavatav ja mõjutatav inimene on, kui ainult teada tema nõrku kohti. „Müller peab lahkuma” Kui suvekodu soetajail on soovitav enne otsuse langetamist vaadata „Eesti matust”, siis kõigile lapsevanematele – eriti neile, kellele on eluküsimus lapse viieline tunnistus – peaks olema kohustuslik vaadata VAT-teatri etendust „Müller peab lahkuma”. Kas ikka on nii, et üksnes õpetaja on süüdi lapse kehvades õpitulemustes? Kas minu laps on ikka nii hea pea
ja veatu käitumisega, nagu tema vanemana arvan seda uskuvat? See on tükk lapsevanemate tõelisest võitlusest oma laste heade hinnete (ja see ei võrdu sõnapaariga „head teadmised”) nimel. Kuna Kõigile hinded ei ole laplapsevanematele sevanemate sil– eriti neile, kellele on mis piisavalt head, on järelieluküsimus lapse viieline kult süüdi õpetunnistus – peaks olema Kuigi taja. Ma väga kohustuslik vaadata VATrollide jaoloodan, et mõteatri etendust „Müller tus on esini lapsevanem peab lahkuma”. algu üllatav tunneb end sel– eeldaks ju, et les etenduses ära säravama naise osa ja hoiab end edaspimängib Merle Palmiste ja di klassikoosolekutel õpetaja süüdistamisel vaos. See kõik halli hiire osa jääb Piret Raukile, eeldab muidugi tublit annust siis tegelikult on vastupidi ning mõlemad sobivad oma rolli imeenesekriitikat.
ki vaatamas käinud. Guido Kangur õnneks tasakaalustab teda ning etenduse edenedes ei mõju ka Tammearu enam nii võltsina. Kindlasti on see tükk, mille lõpus tulevad härdameelsetel pisarad silma. „Romaan” Iselaadne vaatamine on Rakvere teatris „Romaan”. Loetakse raamatutest katkendeid (loevad mehed!), mis vahelduvad armastuslauludega (laulavad need samad mehed!). Igal juhul otsisin ma pärast seda tükki kodust kohe välja Erich Segali „Armastuse loo” – üks katkend kõlas just sellest raamatust.
VATteatri etendus „Alias”
ehk „Minu veetlev leedi”, vanemas eas haritud mehe ja noore harimatu ninaka naise ümberkasvamise lugu. Lugu ise on hea. Küsitav on ainult, kas Lolat mängiv Karin Tammaru mängib etenduse alguses taotluslikult üle või kukub lihtsalt nii välja. Igal juhul mõjub see häirivalt ja seda on maininud teisedki, kes on seda tük-
„Ei tao” Ohoo-mis-asi-see-nüüd-oli-agamiks-ka-mitte teatrielamus pärineb tänavu Kinoteatri etendusest „Ei tao”. Vaevalt oleks ma sellele üldse sattunud, kui poleks juhtunud Eesti Televisiooni saatest „Ringvaade” nägema Veiko Tubinat tükist kõnelemas. See on lavastus pornost. Noor mees püüab end võõrutada porno vaatamisest ja tegevusest, millele vihjab etenduse pealkiri. Huvitaval kombel on etendust vaatamas oluliselt rohkem naisi kui mehi. Ju nad üritavad mõista, mida paganat mehi selliste filmide poole kisub. Aga ega see selgemaks küll ei saa … Kristiina Viiron