Lasteleht by Eesti Päevalehe

Lasteleht Talv 2010/2011

Lehe pani kokku ja kujundas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Ave End, ave.end@epl.ee, tel 680 4638 Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@epl.ee

Lasteleht

UUDISED Foto: Rene Suurkaev

Eesti koolilapsed oskavad õppida Oktoobri lõpus toimunud põhikoolide kuuendate klasside õpioskuste olümpiaadi võitis Tallinna prantsuse lütseum, teise koha vääriliseks hinnati Tallinna reaalkool ja kolmandale kohale tuli Viljandi C. R. Jakobsoni nime-

Lasteaia siseõhule rangemad nõuded Kevadel sotsiaalministeeriumi ja Tallinna vahel vastasseisu põhjustanud suuremate lasteaiaruumide nõue on nüüdseks vähemalt osaliselt lahenenud. Ministeerium sai novembri lõpus valmis eelnõu, kus on väiksemad nõuded mängu- ja magamisruumide pindalale, enam pööratakse tähelepanu siseõhule ja turvalisusele, kirjutab Õpetajate Leht. Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova sõnul muutuvad ruutmeetrite nõuded rangemaks lasteaedadele, mida hakatakse ehitama uuest aastast. „Kõik uued lasteaiad tuleb ehitada eraldi mängu- ja magamisruumiga,

ühele lapsele peab olema pinda vähemalt neli ruutmeetrit,“ ütles ta. Praegu piisab mänguruumis ühele lapsele 2,5–3,5 ruutmeetrist. Rangemaks muutuvad kõikides lasteaedades nõuded siseõhule. Tomasova sõnul analüüsis terviseamet 2007. ja 2008. aastal CO2 sisaldust rühmaruumides – kokku uuriti 213 rühmaruumi ning neist 38 protsenti on kimpus süsihappegaasi kõrgema sisaldusega, kui norm ette näeb. „Soovitatud CO2 sisalduse saab tagada vaid siis, kui pindala ühe lapse kohta on vähemalt neli ruutmeetrit,” ütles Tomasova. EPL

line gümnaasium. Viieliikmeliste võistkondade esindajatel tuli vastata küsimustele humanitaariast, reaaliast, loodusest ja rubriigist varia. Ülesanded koostasid Tallinna ülikooli õppejõud. EPL

Minge vaheajal uisutama! Talv ei jäänud taeva seegi kord ning üle Eesti on väravad lahti teinud väiksemad ja suuremad liuväljad. Tallinnas ootavad tritsutajaid Harju tänava uisuplats (www.uisuplats.ee) ning linna suurim valgustatud liuväli Pirita jõe kaldal; Rakvere kandis on lahti linna liuväli (www.rakverespordikeskus.ee), Uudeküla uisuväljak Tamsalus, liuväli Pariisi külas – need on vaid mõned paljudest. Hea ülevaate talispordi ning vaba aja veetmise võimalustest leiab Eesti Päevalehe lisaväljaandest Talvitaja (www.epl.ee). EPL

Foto: EPL arhiiv

Lasteleht

Hea kingiidee võib pudeneda ka internetist JÕULUD

Kingivaliku eeltööd on hea teha netipoes, sealt saab pakutavast korraliku ülevaate. Tõenäoliselt avastate ka terve hulga poode, mille olemasolust polnud teil enne aimugi.

Kaire Talviste See aeg, kui poest polnud midagi saada, on ammu möödanik. Nüüd murravad lapsevanemad pead pigem selle üle, kuidas ohtrate pakkumiste seast need kõige vahvamad üles leida. Pea kõik mänguasjapoed näitavad oma kaupa ka kodulehel, nii saab säästa kingiotsingule kuluvat aega ja jalavaeva. Kes soovib, võib kohe ka tellida, kes eelistab ise üle vaadata, saab teada, kuhu tasub minna.

Parima valiku lasteriideid ja -tarvikuid leiab Kriipsujuku e-poest

www.kriipsujuku.ee

UUS E-POOD,

kust leiad lapsele nii selga, jalga kui ka mänguks

Kriipsujuku e-pood on parim ja mugavaim viis moodsale emale, leidmaks kvaliteetsed ja trendikad riided oma pisipõnnile! Kriipsujuku e-pood on avatud 24 h, seega saab valikuid teha just endale sobival ajal. Kriipsujuku e-poe kliendid kiidavad kiiret tarneaega - tellimus jõuab tellijani 1 - 3 tööpäeva jooksul!

Kriipsujuku e-poe abiga on „Rõõm olla laps”! www.kriipsujuku.ee info@kriipsujuku.ee

Lahedaid puust mänguasju teeb näiteks Dinoxo Läänemaal. Osaühingu sekretäri Anar Kuslapi sõnul on kõige populaarsemad vonklevad dinosaurused, paterdavad pardid ja muud tegelased, kes midagi ka teha oskavad. Sealt leiab vahvaid kingitusi 2–6-aastastele lastele. Asju saab oma käega katsuda tehasepoes, mis asub Paliveres, aga võib tellida ka neti kaudu. Ent on poode, kuhu lausa peab ise kohale minema. Tallinnas Süda

www.sid.ee

Lasteleht

5 tänaval, ühes sisehoovis on aprillist saati avatud uus, puidust ja kangast mänguasjadele keskendunud Lelulaegas. Hubasesse poodi on tehtud eraldi mängimise tuba, et väike inimene saaks ise järele proovida, milline asi on see kõige vahvam. Valida on raske, sest ilusates värvides lelud võtavad silme eest kirjuks – isegi lapsevanema panevad õhkama. Tegu on Itaalia kaubamärgi Sevi käsitööna valmistatud puidust mänguasjadega. Seal on pusled, kujundisorteerijad, klotsid, edasilükatavad ja järelveetavad mänguasjad, kirjud autod, autoteed jne. Seda peab ise nägema, sest kõike sõnades edasi ei anna. Lelulaekast leiab vahvaid kingitusi nii beebidele kui ka suurematele lastele. Üks populaarsemaid arendavaid lauamänge

6-aastasele Kertule meeldib kõige rohkem Lelulaeka puidust pitsa.

TULE TÄHISTA OMA SÜNNIPÄEVA HOPP! MÄNGUTOAS! DISKO, KARAOKE, BÄNDIPIDU, JÕULUPIDU, NÄOMAALINGUD jne.

MÄNGU- JA PANNKOOGIHOMMIKUD UD VÄIKELASTE MUUSIKATUNNID WWW.HOPP.EE, INFO@HOPP.EE, TEL 6559 671, 51 10626, MUSTAMÄE TEE 5A TALLINN

„Vanemad on Hiina imed ära näinud ja tahavad nüüd midagi, mis vastu peaks.”

on kaheteistküljelise täringu ja koertega Super Farmer. Tore on seegi, et poodi saab jätta lapse kingisoovide nimekirja juhuks, kui vanavanemad, tädid-onud ja sõbrad tahavad talle midagi kinkida. Lelulaeka tegevjuht Sirle Rebane kriipsutab kohusetundlikult nimekirjast maha need asjad, mis juba on ostetud. Sussi mõõtu kingitusi Päkapikud võivad põnevaid kingiideid saada Looduspere poodidest. Nimelt on seal müügil ökopulgakommid ja Tinti vanniveevärvid – mõlemad täpselt väikese sussi mõõtu. Nõutumad kaubaartiklid on veel Playmais ja templid. Ja otse loomulikult saab neistki poodidest kõikvõimalikke puidust mänguasju – nukke, muusikainstrumente, puslesid jne. „Puidust asjad lähevad kogu aeg hästi kaubaks. Vanemad on need Hiina imed ära näinud ja tahavad nüüd midagi, mis ka vastu peaks,” selgitab OÜ Looduspere juhataja Pille-Riin Özman. „Lastele meeldivad muidugi asjade selged ja ilusad värvid.” »

Lasteleht

Fotod: Kaire Talviste

Mullu kujunesid hittkaubaks näpunukud. Neid tahtis Özman tänavugi suuremas koguses Saksamaalt osta, aga kaup oli juba otsas. Ülemiste keskuse Taibula poe

Hea jõulukingitus on kindlasti ka mõni vahva lauluplaat, DVD-film või raamat.

populaarseim mänguasi on kuuli sees jooksev hamster, kes takistuse korral ümber pöörab. Jätkuvalt on klienditeenindaja Triin Lingi sõnul soovitud kaubaks kõikvõimalikud katsetamise komplektid ja lauamängud, millest kuulsaim on hariv ja huvitav Geopol. Mänguasjapoodide kõrval ei tasu unustada, et hea kingitus võib olla ka mõni vahva lauluplaat või DVD-film. Kindlasti mahub jõuluvana kingikotti üks tore raamat.

Lapsed taasavastavad Lego

Mäletate veel seda hullust, mis saatis mullu Bakukane? Juku mänguasjapoodide turundusjuhi Helen Vihtoli sõnul olid need kogu aeg defitsiitsed, sest nõudlus oli nii suur. Tänavu sellist ülihitt-toodet, mille pärast lapsevanemad poolest päevast töölt ära jooksevad, ilmselt ei tule. Vihtoli hinnangul kujunevad populaarsemateks kindlasti need kaubamärgid, mille reklaamid ka teles jooksevad. „Positiivse üllatusena on Lego taas ülipopulaarseks tõusnud, seda just poisslaste seas,” ütles ta. „Sel aastal on tõus olnud lausa hüppeline. Lapsed on need komplektid uuesti avastanud.” Tüdrukute seas on jätkuvalt populaarsed Barbied, Zhu Zhu hamstrid, aga ka meisterdamistooted. Vihtol ennustab menu ka uutele lauamängudele – Activityle (sellel mängul põhineb populaarne telesaade Sõnasõda) ja Tik-tak-pommile. Kaire Talviste

8-kuuse Karoliina tähelepanu köitis ratastel lehmake.

Läänemaal valmistatud vonklev dinosaurus.

Lasteleht

Appi, mu laps jõi end purju! Foto: iStockphoto

paar purju joonud, ei tähenda see veel katastroofi, mille pärast tuleks laps pikaks ajaks koduaresti jätta või mõnel muul ülirangel moel karistada. Ühekordse purju joomise põhjuseks võis olla ju ka näiteks uudishimu, meeleheide purunenud armastuse pärast või mõni muu üleelamine, mis on elukogemusteta noore maailmas nii oluline. Selliseid olukordi kogenud noor vajab eriti toetust. Purjuspäi peol, tänaval või mujal seltskonnas viibiva lapse peaksid vanemad kindlasti ära koju tooma, seda saab teha muidugi siis, kui vastav info on nendeni jõudnud. „Lapsele tuleb rahulikult järele minna, öelda teistele, et ma viin oma tütre/poja nüüd koju ja kui keegi veel tahab, siis ma võin tema ka koju viia,” soovitab dr Kleinberg, kiites Rootsi emade-isade n-ö kogukondlikku valvet, kus lapsevanemad jälgivad noortekampasid, nende kogunemiskohti ja tegemisi ning vajadusel ka sekkuvad. Eestis seda aga miskipärast pigem peljatakse ning võõra lapse peale naljalt „kaebama” ei kiputa, rääkimata sekkumisest.

TEISMELINE

„Ema, tule ruttu, Kätu oksendab,” ilmub kohkunud lapsenägu ema-isa magamistoa uksele. Lastetoas selgub, et teismeline piiga lebab välisriietes voodil, tekk ja rinnaesine okset täis. „Mis sinuga on?” sööstab ema tütre juurde, kelle hägune pilk ja tema ümber leviv lõhnapilv reedavad: tegemist on suust sisse läinud haigusega. Laps on purupurjus!

Kristiina Viiron „Kust sa tuled?” lahvatab viha lainena üle ema pea. „Kellega sa koos olid? Kes sind jootis? Paras sulle, et sul nüüd paha on!” Stoppstopp-stopp! Me kõik teame, kui mõttetu on asju klaarida purjus täiskasvanuga. Ega lapsega ole teisiti ja kuigi vanem võib vihast ja nördimusest vahutada, jäägu jutuajamine siiski selleks hetkeks, kui laps on kaineks saanud. Osuta lapsele abi „Purjus lapsele tuleb tagada, et ta oleks kuivas ja soojas; pestud, kui ta on must ja märg. Vaadata, et tema tervisega on kõik korras ja et ta saaks turvaliselt magama pandud,” ütleb Tallinna lastehaigla psühhiaatriateenistuse juht Anne Kleinberg. Kui laps oksendab, tuleb talle anda esmaabi. Kui aga lapse teadvus on hägune, esineb meelepetteid või vaheldub tema tuju kiiresti, tasub igaks juhuks kutsuda kiirabi, sest lisaks alkoholimürgistusele ei saa välistada, et laps on võtnud ka narkootikume. Pohmellis vaevlevat last ei jäeta samuti abita ettekäändel, et ehk saab ta sellest hea õppetunni. „Kui lapsel on palavik, siis me ka ju aitame teda, ehkki laps võib-olla limpsis õues jääpurikat ja jäi haigeks,” märgib Kleinberg. „Lapsevanema roll on tuua laps õnnetusest välja. Asjakohane on teha talle näiteks rohke sidruniga jook. Palju vedelik-

ku juua on väga oluline.” Kindlasti ei lähe arukas vanem pohmellis lapsele „peaparandust” pakkuma („võta üks lonks, ma tean küll, mis tunne sul on“). Arutle, mis juhtus „Vanem peab andma lapsele sõnumi: ma ei soosi alkoholi tarbimist, see on ohtlik, ma ei luba sul juua,” tõdeb dr Kleinberg, et lapse purjutamisele ei tohi mitte mingil juhul läbi sõrmede vaadata. Mis siis, et me kõik oleme kunagi noored olnud ja võibolla samamoodi teinud. Veel vähem võib last kodust eema-

Kindlasti ei lähe arukas vanem lapsele „peaparandust” pakkuma.

le tõrjuda stiilis „mine sinna, kust tuled“ või „ära purjuspäi oma nägu kodus näita.“ Lapsel säiligu julgus tulla koju ema-isa juurde ka siis, kui ta on mingi jamaga hakkama saanud. „Mõistlik vanem üritab lapsega juhtunut arutada,” soovitab doktor. „Mida rohkem laps saab aru, et vanem tahab teda mõista, seda kindlam on, et laps temaga räägib. Hukkamõist stiilis „oled oma elu ära rikkunud” läheb lõpuks mõttetuks vaidluseks ja kähmluseks. Samuti peaks vanem lapsele rääkima, mis võib temaga purjuspäi juhtuda. Noorte pead on ju täis naiivset enesekindlust, et minuga midagi ei juhtu.” Anne Kleinberg tõdeb, et jutuajamine sujub paremini neil vanematel, kes oma lastega sageli argiasjadest kõnelevad ning omavahel hästi läbi saavad. Kui alaealine on end korra või

Pöördu spetsialisti poole Üldse ei saa heaks kiita sootuks vastupidiselt käituvaid vanemaid ehk neid, kes arvavad, et „las laps joob minu silme ees, siis ma vähemalt tean, mis ta teeb ja mu süda on rahul”. Ning kes ostavad joogigi poest lapsele ise ära. „See on vastutustundetu enesepetmine!” kinnitab Kleinberg tuliselt, lisades, et niisugune käitumismudel hoiab ülal pigem põlvest põlve jätkuvat alkoholismi. Kui on näha, et laps tembutamist ei lõpeta, kui ka koolielu jms hakkab pidutsemiste tõttu allamäge minema, on oluline pöörduda spetsialisti vastuvõtule. Muidugi võib seda teha varemgi, sest praktika näitab, et tihtipeale ei suuda vanemad ise last pidurdada. Vanemate kaasamine spetsialisti ja lapse vestlusse on samuti ülioluline, sest ega võõras inimene – olgugi vastava ala spetsialist – üksi olukorda lahendada ei saa. Lapse napsitamine on pere ühine mure.

Lasteleht

Tita kardab võõraid VÕÕRASTAMINE

Pisikese inimese suu kisub isegi vanavanemaid nähes nutukõveraks, hirmunult klammerdub ta ema külge. Ema on hädas, sest last ei saa enam natukesekski kellegi hooleks jätta. Kaasa ei saa teda samuti võtta: kui võõrastest juhtub keegi liiga lähedale tulema, vallandab see lapsel haleda nutu. Signe Kalberg 9-kuuse poja ema Kati meenutab, et nende põnn hakkas tugevalt võõrastama juba pisut enne neljakuuseks saamist ja see avaldus üsna äärmuslikul moel. „Kui meile tuli keegi külla või astus näiteks tänaval juurde mõni poja jaoks võõras inimene ja hakkas juttu rääkima, puhkes laps lohutamatult nutma. See oli tõeline hirmunutt, täiesti erinev üleväsimusest või näljast põhjustatud nutust,“ räägib noor ema. „Nüüdki veel tõmbub laps samas olukorras silmnähtavalt pingesse ja nutt on kerge tulema. Ta vaatab üksisilmi võõrast, ei võta mänguasju, ei lalise.“ Kui poiss istub vankris, pole lugu nii hull. Poes käimisega näiteks saadakse päris hästi hakkama – seal võõrad lapsega ei räägi. Tuttavas ja turvalises keskkonnas on väike poiss rõõmsameelne, aktiivne, energiline laps. 4-kuune Ander hakkas esimest korda haledalt nutma siis, kui perearst lähenes sooviga uudistada poisi esimesi hambaid – siis läks võõrastamine lahti. „Minu ema poja ei võõrasta, temaga on ta rohkem koos olnud,“ räägib ema Moonika. „Küll aga mehe ema, keda ta harvem näeb. Minu süles poiss naeratab ja on täitsa julge, kuid teiste süles hakkab kõva kisaga emmet taga otsima. Eks see kisa ehmatab ära küll.“ Moonika ütleb, et pole päris aru saanud, miks ja keda Ander võõrastab: peres, kus on kaks väikest last, ei hakanud ta nutma ka siis, kui nende laste ema posi sülle võttis. Kuid lapsi ei kohuta mitte üksnes „suured võõrad“. Aasta ja kahe kuuse tütre ema Lily räägib, et tirts on hakanud kohutavalt võõrastama teisi lapsi. „Mul on tunne, et hirm sai alguse hetkest, kui ta koos teise väikese tüdrukuga liivakastis mängis ja mõlemad koos ühel ajal kõvasti nutma puhkesid,“ oletab Lily. „Eks ta enne ka natuke pelgas teisi lapsi, aga oli siiski nõus liivakastis istuma. Nüüd on lood sellised, et kui keegi temasugune

juurde astub või eemalt vaatab, hakkab tüdruk hüsteeriliselt nutma ja tahab sülle.“ Ema tunnistab, et ei mõista, kas see, et tüdruk keeldub mänguväljakul vankrist välja tulemast, on jonn või kardab ta tõesti teisi lapsi. Pigem siiski viimane, sest paar külaskäiku sama vana sõbra juurde on Lily sõnul olnud „täiesti hullumeelsed“ – laps nutab lohutamatult ega lase emast lahti. Täiesti normaalne nähtus Võõrastamine on täiesti normaalne nähtus, mis on seotud lapse närvisüsteemi arenguga. See on ka üheks vaimse arengu väljendajaks imikueas, kinnitab Elite erakliiniku arst, lasteneuroloog Anu Sööt. „Lapsed on väga erinevad ja selline võõrastamine kuulub laste arengus normi piiridesse. Väga raske on vastata küsimusele, millal see möödub. Kui mitte enne, siis tavaliselt kolmanda eluaasta jooksul,” räägib ta. Dr Sööt selgitab, et võõrastamine tekib turvatunde puudumisest inimestega kohtumisel, eriti uues olukorras: „Teatud määral ei ole võõrastamine halb. See on täiesti aktsepteeritav, et harjumine võõra inimesega ning uue olukorraga võtab veidi aega. Laps kasutab seda aega olukorra hindamiseks. Ülemäärane võõrastamine aga põhjustab probleeme nii lapsele kui ka ümbritsevatele.“ Algpõhjusi on dr Söödi sõnul siin mitmeid. Geneetilistel uuringutel on leitud, et tegemist on 10–15 geeni haaratusega, täpne võõrastamise mehhanism ei ole aga siiski teada. Tundeid ja käitumist mõjutavad keemilised ained ajus, võõrastamisega on seotud serotoniini, dopamiini ja gamma-aminovõihappe retseptorid. „Geneetiline mehhanism selgitab ühe pere laste erinevuse. Võõrastamise teke näitab selgelt, et laps oskab inimesi eristada. Enamasti hakkavad lapsed võõrastama 6–7 kuu vanuses, kuid on lapsi, kes juba sünnivad häbelike ja tundlikena. On lapsi, kes peidavad oma

Lasteleht

9 Foto: Signe Kalberg

4-kuune Ander ei taha isegi oma ema süles leppida vanaemaga, keda ta näeb harva.

näo või hakkavad nutma iga võõrast nähes, teised lapsed aga naeratavad kõigile,“ räägib Sööt. „Võõrastamine võib esineda ka ainult teatud vanuses ning siis taanduda. Aeg selleks on väga individuaalne.“ Võõrastamine avaldub eelkõige uutes olukordades, mistõttu lapsi tuleks võimalikult vara nendega harjutada. Meeles tuleb pidada, et lapse käitumise pärast ei pea vanem mingil juhul vabandama, väikese inimese reaktsioon võõrastele ei tähenda, et peaks oma vanemlikes oskustes kahtlema. Laps võtab võõra inimese palju kiiremini omaks, kui tajub talle lähedase inimese heakskiitu. Ema või isa turvalises süles uudistab beebi võõra nägu ning kuulab tooni, millega vanem külalisega kõneleb. Laps vajab ruumi ja aega, et harjuda.

Lapsevanemale

Anu Sööt soovitab: •• Tee kindlaks võõrastamise põhjus. Millal laps hakkas võõrastama? Millises olukorras? Keda? Kas ka vanemad olid lastena võõrastajad? •• Vajalik on toetav keskkond. Lapsega tuleks käia kohtades, kus tal on võimalik suhelda. •• Lapsed õpivad jäljendades. Näita eeskuju! Tee ja käitu nii, nagu sa tahad, et su laps teeks. •• Õpeta emotsioonidega hakkama saamist. •• Ole kõrval, kuid ära pööra liigselt tähelepanu lapse käitumisele, muidu see kordub (nt las ta peidab end vanema selja taha, seda ei pea valjuhäälselt esile tõstma). S. K

Lasteleht

Foto: iStockphoto

See vastik nohu, see kurnav köha TERVIS

Eelmises Lastelehes ilmunud lugu „Sügis täidab lasteaiad tatiste põnnidega“ tõi kaasa terve hulga kirju ja kõnesid lugejatelt. Nagu ikka, oli arvamusi seinast seina. Oli neid, kes hindasid nohu kui meie kliima paratamatu nähtusega leppimist vastutustundetuks ning eelistanuks ühe ema kogemuse asemel lugeda spetsialistide põhjendusi. Ja neid, kes tundsid, et see igavene mure ning püüdlused olukorrale lahendust leida on ometi kord sõnadesse pandud. Siinkohal mõned väljavõtted neist kirjadest.

Agne Narusk „Igal aastal laseme oma kahel põnnil veel septembriski paljajalu joosta. Nad ujuvad suvel iga ilmaga, päikese ja tuulega. Armastavad rohelist sibulat, vanaema juures võtavad ise peenralt ja krõmpsutavad nagu jänesed ristikut. Küüslauk või valge sibul meega on meil pidevalt

laual, nagu ka astelpajumarjad – ikka selleks, et immuunsussüsteemi tugevana hoida. Ja ometi ei ole me pääsenud mitte ühelgi aastal nohust. Oktoobris hakkab see pihta ja taktisammul kolm-päeva-lasteaias-nädal-aega-kodus-kolm-päeva-lasteaias-nädal-aega... elame suvepuhkuseni välja. Me jälgime, et lapsed saaksid korralikult puhata ja

magada, me oleme vaat et ainsad vanemad lasteaias, kes teevad igal õhtul kodus sooja tervislikku toitu. Me ei oska enam midagi teha. Hiljuti avastasime, milles asi: iga päev on keegi lasteaias nohune. Mitte hullusti paksult tatine, vaid n-ö jooksva ninaga. Ja tualetis on laste käterätikud märgistatud nimedega. Paraku ei oska 3- ega 4-aastasedki

sealt oma nime välja lugeda ega ka rätiku asukohta loendada. Nii pühitakse üle nina rätikuga, mida mäletatakse olevat enda oma. Ja kui selle tegelik omanik on nohune, ei pea olema geenius, et aru saada, kuidas pisik levib. See on vaid üks paljudest seikadest.“ Tiina, 3-aastase ja 4-aastase poja ema

Lasteleht „Sõdisime üsna kaua nohuste laste aeda toomisega. Siis märkasime, et paraku jäetakse kohusetundlikult nohuga koju just need lapsed, kel tegelikult seda õiget nohu polegi – aga vanemad on ärahirmutatud ja ülihoolsad. Päris ilma nohuta ei saa. Meie rühmas on laual taskurätikarp, kel vaja, võtab sealt ja nuuskab. Vanemad teavad ja on nõus, et sellises nohus pole midagi hullu. Kui on näha, et lapsel on paha olla, tatt on paks ja ta ei saa õieti hingata, aina aevastab – siis ei ole tema koht rühmas. Meie lapsevanemad teavad seda, ega keegi ei lasegi naljalt oma tõesti haigel lapsel kollektiivis piinelda.“ Ingrid, lasteaiaõpetaja „Selliste laste pärast, kes käivad nohuga lasteaias, ei saa meie laps õigupoolest aias käiagi – ravime nohu hoolega välja, tuleme lasteaeda ja seal on keegi, kes hullusti aevastab – ja hakkabki jälle pihta! Miks pean mina see olema, kes töökohaga riskides ja pere sissetuleku arvelt peab lapsega kodus olema, samal ajal kui teised nohuste vanemad seda ei tee? See tundub kuidagi ebaõiglane ja olen seda meelt, et kõik vanemad peaksid nohuste-köhaste lastega kodus olema.“ Airi, 4-aastase tütre ema „On täiesti vastutustundetu sellise ühe inimese lool põhineva artikli avaldamine, kus pole juures ühtegi spetsialisti kommentaari. Nohu on tõsine haigus ning selle ravimata jätmine võib kaasa tuua väga tõsiseid tüsistusi.“

11 Meditsiinitöötaja: “Tõepoolest, ka meil on nii, nagu kirjeldasite: meie nohuga kodus, teised nohuga aias. Mis oleks lahendus? Kunagi käidi kuskil välja mõte panna kõik nohused lapsed lasteaias kokku ühte rühma, kuid kust leida selleks võimalusi? Pealegi tunneb väike inimene end siis kindlasti halvasti ja arvab, et on teinud midagi halba, et ta teistest lahutatakse. Jagan autori seisukohta: nohu vastu aitab Eestist ära kolimine. Ning lapsevanemad on reeglina mõistlikud inimesed, kes ei vii lasteaeda last, kes tunneb end halvasti. Pisikese nohuga laps end reeglina halvasti ei tunne ning tema rühmakaaslased võivad selle hankida täpselt sama palju kust iganes – poest, kodust jne. Üks asi veel: millegipärast ütlevad kasvatajad, et lapsel paks kollane tatt, peate koju jääma, see nakkab. Ei nakka. Nakkav on nohu siis, kui nina on kinni, tulevad esimesed aevastused. Siis, kui tavaliselt veel ei teagi, et on nohu. Seega on lapse koju jätmise ainus mõistlik kriteerium nimelt see, kuidas laps ennast tunneb.“ Heidi, õpetaja ja 7-aastase tütre ema „Köha on samuti nakkav. Seda kiputakse millegipärast ära unustama. Õpetajatelt soovin, et tuleb jälgida, kas ja kuidas lapsed käsi pesevad ja kuivatavad.“ Hardi

Vaata ka: Lasteleht sügis 2010, www.epl.ee

HEA TEADA

•• Kui kergesti viiruslik nohu nakkab? Tegemist on piisknakkusega. Kui inimene räägib, aevastab või köhib, saab tõenäoliselt nakkuseks vajaliku doosi kätte. Aevastades ja köhides võivad pisikud lennata kuni viie meetri kaugusele, rääkides tavaliselt mitte kaugemale kui 1–1,5 meetrit. Loe erinevat tüüpi nohust www.hambaarst.ee •• Perearst Mirjam Türkson kirjutab: „ Nohu tüsistusena võivad tekkida nina kõrvalurgete põletikud või keskkõrvapõletik. Et neid tüsistusi ära hoida, tuleks nohu välja ravida. Nuuskamisel ärge sulgege mõlemaid sõõrmeid korraga, vaid kordamööda. Kui siiski tekib nina kõrvalurgete põletik, annab see endast märku tugeva survetundega ja valuga põse või otsmiku piirkonnas. Surve ja valu tugevnevad kummardamisel, kehatemperatuur tõuseb, ninaeritus muutub mädaseks. Nüüd tuleks küll arsti poole pöörduda.“ •• “Ägeda nohu põhjustajaks võivad olla külmetus, viirused või allergeenid. Nohu tekib siis, kui organismi kaitsevõime on langenud. Külmetamine ja vaimne ülepinge muudavad teid nohule vastuvõtlikumaks. Haigestumist saab ära hoida, kui karastate end ja spordite. Riidesse pange end nii, et ei hakkaks palav ega jahe. Jalad olgu kuivad!“ Kõik see kehtib ka laste puhul. Loe: www.perearstike.ee

Lasteleht

12 TERVIS

Aasta viimased ATH tugirühmad kutsuvad ühinema Eesti Lastefond kutsub aktiivsusja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega laste vanemaid ja õpetajaid liituma kord kuus koguneva tugirühmaga. Seekordne jututeema on „Hea algus lasteaias = vähem muresid koolis“, tugirühmas osalemine on tasuta ning end eelnevalt kirja panna pole vaja. 13. detsembril kl 18 koguneb grupp Tartu linnaraamatukogus, 14. detsembril kl 17 Viljandi maagümnaasiumis ning 16. detsembril kl 18 Haapsalu sotsiaalmajas – kõik kolm on eestikeelsed. Kundas ning Tallinnas on selleks aastaks tugirühmade kogunemised juba läbi. Tugirühma eesmärk on anda vanematele ning õpetajatele nõuandeid, vahetada aktiivses vestlusringis kogemusi ning leida lahen-

dusi, kuidas kodu ja kooli vaheline koostöö last aitab. Hüperaktiivsus (ehk aktiivsusja tähelepanuhäire ehk ATH) on seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega, normaalse aktiivsuse säilitamise ja sellest tulenevalt ka õppimise ning korrale allumisega. Agne Narusk Kas teadsite, et... ...sageli arvatakse, et hüperaktiivsuse all kannatavad peamiselt poisid ja seda just oma käitumise ning aktiivsuse tõttu, kuid tegelikult hinnatakse poiste füüsilise liikumise vajadust lihtsalt väga sageli valesti. Uuringud on näidanud, et tegelikult on ATH-d diagnoositud tüdrukutel 60% ning poistel 40% juhtudel, väidavad ameeriklased.

Iga neljas koolilaps tunnistab kooliväsimust Iga neljas koolis õppiv noor tunnistab, et tal on kooliväsimus, näitab Turu ülikoolis valminud uurimus. Avastati, et õppeedukus või sotsiaalmajanduslik taust ei mängi siin olulist rolli. Laste sõnul tekib väsimus peamiselt sellest, et koolis on väga palju õppida, nõudmised on suured ning pidevalt on kiire. Omajagu süüd nähti ka õppe- ja elustiilis. Osa noori magab vähe ja on seetõttu koolis väga väsinud. Samas ei paranenud tulemused oluliselt, kui koolitunnid algasid pisut hilisemal kellaajal. Uurimuse järgi kimbutab väsimus rohkem tüdrukuid. Tüdrukute sõnul nõuab gümnaasiumiosas õppimine rohkem keskendumist ja vastutustundlikkust. Tüdrukutelt

oodatakse ka paremaid tulemusi ning kõrgkooli edasi õppima minekut. Vanemad ootavad lastelt oluliselt paremaid õpitulemusi kui lapsed ise. Nii õpilased, lapsevanemad kui ka õpetajad on rahul, et Soome gümnaasiumiosas ei toimu enam klassiõpet. Kursuste süsteemis õppimine näib paremini sobivat neile, kes on juba varasemates õpingutes olnud edukamad. Õpetajate sõnul on kursuste kaupa õpetamine muutnud nende tööd – seda on juurde tulnud. Samas tunnistas ligi 97% õpetajatest, et nad on sellega rahul. Uuringus vaadeldi Turu soomekeelseid koole, selles osales ligi 1000 õpilast, nende vanemad ja ligi 120 õpetajat. Vilve Torn

Imetamine päästab lapsed ülekaalust Lapsed, kes saavad emapiima asemel rinnapiimaasendajat, on suurema tõenäosusega tulevikus ülekaalulised. Imetamine vähendab ülekaalulisuse riski ka neil lastel, kelle emad on ise ülekaalus või diabeetikud. Ameerika teadlased jälgisid 15 000 last ning rinnapiima saanud laste puhul oli ülekaalulisus 34% väiksem kui rinnapiimaasendajaga kasvanud lastel. Uurimuses osalesid 9- ja 14-aastased lapsed. EPL

Lasteleht

Kuhu panna mänguasjad? KODU

Nutikad panipaigad aitavad lapsel tuba korras hoida ja vajaliku üles leida.

Mare Mere Enamik lapsevanemaid on seisnud probleemi ees, mida ette võtta kasvava mänguasjakuhilaga, mis ei näi kuhugi ära mahtuvat. Võimalusi on tegelikult palju, kinnitab disainer Annika Toomla, kes on oma tütrele Miale ja paljudele teistele lastele terve hulga toredaid mänguasjade hoiukohti välja mõelnud ja valmis meisterdanud. Tähtis on, et panipaik oleks lapsele turvaline ja mugav kasutada ning meeldiks talle. Lelukastid Kaste saab poest osta ja ise meisterdada. Neid on puidust, plastmassist, papist ja erinevas suuruses. Plastmassi eelis on kergus, puit

kestab kaua, pappkasti meisterdamisel saab laps ise kaasa lüüa. Puidust kast võiks disaineri sõnul olla ilma kaaneta – mõni asjadest kipub ikka üle serva piiluma. Siis on kaas kuidagi viltu peal ja võib lapsele varba peale kukkuda. Kui kast on kusa-

gil voodi kõrval või on see ühtlasi istumiseks, siis on kaas muidugi vajalik. Sel juhul tuleb lihtsalt vähem asju sisse panna. „Poodides on ka ülestõstetava kaane ja sulgursüsteemiga kaste, kuid need on lisadetailide tõttu suhteliselt kallid,” märgib Annika Toomla. Kui kastil on rattad all, saab laps ise kasti nihutada, kuhu vaja. Mõni laps aga kipub kastiga sõitma ja võib seinad ära täksida. Kõige parem pole ratastega kast ka päris pisikestele, kes alles õpivad käima ja kasutavad kasti kinnihoidmiseks, nemadki võivad kuhu iganes vastu põrgata. Disainerile endale meeldib kõige rohkem Mia ja mõmmi seadsid end sisse sahtelkastide otsa.

puidust kast ja seda täiesti kindlal põhjusel: sinna saab tallele panna armsamad mänguasjad ja hoida kasti alles kas või seni, kuni laps on ise lapsevanem või koguni vanavanem. „Kui see siis kusagilt pööningult leitakse, on väga vahva. Eriti tore, kui seal on ka lapse nimi kenasti peal,” räägib Annika Toomla. “Aga poisile, kellel on palju klotse ja autosid, on plastmasskast täiesti omal kohal.” Suur kaanega kast on siis väga hea, kui elamine on kitsas ja iga panipaik vajalik. Siis võib kasti edukalt kasutada näiteks diivanilauana. Või kui kaste on rohkem, saab neid laduda üksteise otsa ja harvem kasutuses olevad asjad panna allapoole. Hea on kastide järjekorda muuta, siis tunduvad vanad tuttavad asjad taas uued ja huvitavad. Allergoloogid ei soovita mänguasjakasti voodi alla panna, sest sealt peab õhk läbi käima ning voodi alla koguneb kergesti ka tolmu. Aga kui ruumi ikka ei ole, tuleb kõik võimalikud kohad ära kasutada. »

Lasteleht

Fotod: erakogu

Sahtelkastid Lapse jaoks on väga mugavad madalad sahtelkastid, mida võib ühe raami sisse panna kõrvuti mitu tükki. Kuna kastid on paraja suuruse ja sügavusega, saab laps ise oma asju sortida ja leiab need kergesti üles. Kaste võib erinevalt kujundada, et laps teaks nende sisu. Lisaks saab pealmist laia tasapinda mängimiseks või istumiseks kasutada. Vabast pinnast on lastega peredes alati puudus. Väiksemad kastid aitavad mänguasju paremini korras hoida. „Lapsel on selgus majas ja minul ei ole tüli asjade koristamisega,” selgitab Annika Toomla. Riiulid Lastel on palju mängu- ja puslekarpe, nende paigutamiseks sobivad sügavamad riiulid. „Meil oli see varem Mia nukumaja, nüüd saab seda kasutada riiulina,” näitab Annika Toomla oma kodus roosat katusega nukumaja. „Poisid saavad sellise riiuli külge ehitada näiteks kaldteid, et autosid üles sõidutada.” Otstarbekad on ka lihtsad nelinurksed riiulid, mida saab üksteise kõrvale või peale panna ja nendega huvitavalt tuba kujundada, samuti

Eri suurusega karpe on hea üksteise otsa panna.

Nöör seina külge ja valmis! kahest väikesest lauast nn ühe asja riiulid. Neid võib panna samale või erinevale kõrgusele ja ükskõik kuidas grupeerida. Väike asi, aga kui palju võimalusi!

Karbid Väiksemate vidinate paigutamiseks on head igasugused pappkarbid ja muud potsikud. Need võivad olla ümmargused või kandilised

ning neid annab väga põnevalt kujundada, kleepse külge või sildikese peale panna. „Oluline on, et laps leiab oma mänguasjad hõlpsalt üles ja saab neid ise ära koristada. Kui ta teab, kuhu miski käib, on tal väga lihtne asju ära panna ning emal on ka kergem,” soovitab disainer Toomla. „Tugevast pappkarbist saab teha mida iganes. Võib võtta kas või Säästumarketist tasuta kasti, katta ilusa tapeediga, siidpael üle ja tuleb täiesti vahva asi. Või hoopis teha mingid mustrid peale, kas või kartulitrükiga, kus laps saab ise kaasa lüüa. Isetegemise rõõm on lastele väga tähtis.” Kumm ja pesulõksud Pehmeid mänguasju, millega laps nii tihti ei mängi, võib vabalt eksponeerida. „Ei pea ju olema alati pilt või foto seinal, sama hästi võivad seal olla mänguasjad,” ütleb Annika Toomla. „Lihtsalt kaks kinnitust, kumm ja mänguasjad vahele. See on ühtlasi seinadekoratsioon. Meil oli see voodi kohal, siis oli hea sinna kaisukaid vahele panna.” Asju saab üles riputada ka pesulõksudega: kaks konksu seinale, pingul nöör vahele ja ongi valmis.

Kauplus 101 Lapsevankrit –

lastekaubad vastsündinutele ja väikelastele. Meie kaupluses on saadaval suures valikus erinevaid kaubaartikleid vastsündinutele,nagu lapsevankrid, voodikesed, vooditarvikud, turvatoolid autosse jne.

www.101lapsevankrit.ee

Aadress: Tammsaare tee 116, Tallinn, Mustika keskus, II korrus info@101lapsevankrit.ee Tel. 5571806