Lasteleht by Eesti Päevalehe

Lasteleht Kevad 2011

Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Mirjam Simmer, mirjam.simmer@epl.ee, tel 680 4627 Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@epl.ee

Lasteleht

Titaga esimest korda arstikabinetis Foto: iStockphoto BEEBIGA ARSTI JUURES

Beebil on esimene suurem sünnipäev – ta saab ühekuuseks. Umbes samal ajal peaks aset leidma ka tema esimene käik perearsti juurde. Mis tita esimesel arstivisiidil toimub ja kuidas läbida esimene visiit võimalikult sujuvalt?

Kristina Traks Teadagi, ajastus on väikeste laste puhul A ja O. Ideaalne oleks, kui arstivisiidi ajaks oleks beebil kõht täis ja ta poleks veel ega juba väga unine. Tõsi, sellist hetke ühekuusega tabada on päris raske, sest nemad elavad ju režiimil „sööb-magab”. Titaga arsti juurde minnes tuleb kindlasti kaasa võtta täisvarustus – varumähkmed, mõni lapike ootamatute õnnestuste pühkimiseks, märjad salvrätikud ja varuriided. Kuna arsti juures tuleb tita kaalumiseks-mõõtmiseks paljaks võtta, siis mida lihtsamalt äravõetavad on tema riided, seda parem. Aega tuleb ka varuda ja aegsasti kohale minna. „See ongi põhiline – et mitte jääda hiljaks ja et oleks ka lapse lahtipakkimiseks aega,” sõnab OÜ Kodutohter perearstikeskuse Sinu Arst perearst Maria Viik. „Tegelikult peaksid ühe kuu vanuse lapse vanemad ja perearst olema omavahel juba suhelnud. Perearstile tuleb võimalikult kiiresti teatada uue ilmakodaniku sünnist. Mina näen oma uusi patsiente enamasti kuskil kahenädalaselt, kui teen ise nende juurde koduvisiidi. Muidugi juhul, kui lapsevanem nõus on.” Olulistest dokumentidest tuleb lapse esimesele visiidile kaasa võtta tema vaktsineerimispass, mille laps saab juba sünnitusmajast. Lisaks peaks eelnevalt olema täpsustatud, kas väljavõte lapse sünniloost on perearstile kättesaadav digitaalsel kujul või peaks see olema paberkandjal, nii nagu ta sünnitusmajast kaasa antakse. „Enamasti

on sünnilugu ja ka hilisemad visiidid digitaalselt olemas, kuid probleem võib tekkida siis, kui mõnel pool ei saa perearst ja/või pereõde digilugu vaadata tehnilistel põhjustel, samuti ei saa seda enamasti teha pereõde,” ütleb Telliskivi perearstikeskuse perearst Margit Venesaar. „Kindlasti peaks vähemalt esimese elukuu visiidil kaasas olema vaktsineerimispass, kust on näha, millal esimesed vaktsiinid on tehtud ja millal seega tuleb järgmine teha. Meie võtame ka passi kuni lapse aastaseks saamiseni enda kätte, et see oleks igal visiidil alati olemas, kuna sinna peab samuti vaktsineerimisest sissekanded tegema.” Esimese visiidi (ja nagu ka kõikide järgnevate) ajal perearst mõõdab ja kaalub titat, et saada teada, kas ta kasvab piisavalt kiiresti. Ta kannab mõõdud vastavasse graafikusse, mille põhjal saab hinnata, kas laps kasvab keskmisest kiiremini või pigem aeglasemalt. Mõõdetakse ka lapse pea- ja rinnaümbermõõt. Arst vaatab lapse kõrvu ning kuulab teda. Ta vaatab lapse pealaest jalatallani üle ning annab nõu silmatorkavate probleemide puhul, näiteks kui lapsel on beebikõõm või mähkmelööve, samuti kui esineb muid nahaprobleeme. Arst kontrollib ka naba seisukorda. Emal

tasub olla valmis küsimusteks lapse arengu kohta. Kas ta naeratab, kas ta hoiab pead, kas ta võtab vastu pilkkontakti jne. Kui laps on juba saanud esimese B-hepatiidi vaktsiinisüsti, siis ühekuuselt tehakse kordussüst. Vaktsineerimise eeltingimuseks on see, et laps peab olema terve, s.t tal ei ole palavikku. Tõenäoliselt hoiatab arst või õde, et pärast vaktsineerimist võib laps olla rahutum ja virilam, mõnel lapsel võib isegi palavik tõusta ning süstikoht võib olla punetav ja turses. Need nähud aga peaksid mõne päevaga mööduma. Tänapäeval on justkui moes lapsi mitte vaktsineerida, kuid Margit Venesaar soovitab vanematel nende valikute üle tõsiselt järele mõelda. „Haigused, mille vastu vaktsineeritakse, on tõsised ja võivad olla väikelastele ka eluohtlikud. Eestis pääseb vaktsineerimata laps võimaliku haiguspuhangu korral haigestumisest ainult seetõttu, et enamik meie lastest on vakstineeritud ja haiguste levik on vähem tõenäoline kui nii mõneski Euroopa riigis,” räägib ta. Samas näiteks läkaköhasse haigestumine on Eestis viimasel ajal sagenenud nii täiskasvanute kui ka suuremate laste hulgas, kuid on ka juhtumeid,

kus vaktsineeritud väikelapsed on haigestunud. Tõsi, kergemalt. „Meie rändame ja meile rännatakse sisse, nii et vaktsineerimata lapsed ei pruugi olla kaitstud hoolimata Eestis elamisest,” lisab Venesaar. Kui aga lapsevanemad otsustavad vaktsineerimisest keelduda, siis seda saab teha avalduse alusel. Napp 20–30 minutit vastuvõtuaega kulub kiiresti käest, sestap tasub lapsevanemal juba enne vastuvõtule minekut kindlasti läbi mõelda, millistele küsimustele ta tahab arstilt vastuseid saada. „Väga mõistlik oleks endale küsimused lausa üles kirjutada, et suure ähmiga mõnd olulist asja mitte ära unustada,” soovitab Maria Viik. Mis toimub lapse esimesel perearstivisiidil

•• Titat mõõdetakse ja kaalutakse. •• Kontrollitakse naba seisukorda. •• Antakse nõu silmajäävate nahaprobleemide korral (nt mähkmelööve). •• Küsitakse tita söömise, magamise ja seedimise kohta. •• Räägitakse, kuidas käituda, kui laps jääb haigeks.

Need kaunid ja stiilsed 9 kuud... Kati Kippasto

aljud naised on raseduse ajal probleemi ees, mida selga panna. Mõnikord võib tänavapildis näha rasedat, kel riietuseks on sõbrannalt laenatud suurem suurus teksapükse ja mehe kapist võetud suure kirjaga T-särk. On ka teine ja parem võimalus – muretseda selleks ilusaks perioodiks spetsiaalsed püksid, retuusid ja tuunika või kleit. Või leida tavakaubandusest midagi sobiva lõikega. Praegu on mood endiselt rasedaid soosiv. Paljud pluusid ja tuunikad on loodud justkui raseduse ajaks. Keerulisem olukord tekib sobivate pükste ja seelikute leidmisega naisteosakonna riiulivahedest. Kui selga proovides tundub, et kõht justkui mahub värvli sisse, siis vaadates seljataha, ei avane just moekas pilt – püksid on tagant kottis ja lohmakad. Pluusid mahutavad küll kõhu, kuid õlajoon on paigast läinud. Hea soovitus – ära püüa kõhtu varjata erinevate rõivakuhjade alla! Sa võid julgelt näidata ja välja tuua oma kõhukest ilusate riiete abiga. Raseduse periood on naise jaoks väga oluline. Muutused kehas tekitavad sinus aga segadust – olid varem ilusa peenikese pihaga, kuid nüüd on sul kumerused. Selleks, et sa endiselt ilus välja näeksid, tulevad appi erinevate lõigete, värvide ja kangastega rõivad. •• Mida toovad selle kevade moesuunad rasedatele? Lilli, liblikaid, värve... Moes on valge, meremehe stiil, safari. Kõike! Natuke siit ja natuke sealt. Sina ole vaid julge seda kõike kasutama. Kindlasti annavad palju riietele juurde mitmesugused aksessuaarid – vööd, sallid, ehted jne. Kingad – platvorm või madalad rihmikud. Kangastest naturaalsus eelkõige – linane ja puuvill. Kindlasti tasuks jälgida, et rõivas võiks sisaldada ka elastaani, mis annab kasvamiseks ruumi juurde. Kleidid – pikad maksikleidid või ülilühikesed pitsiliste retuusidega kandmiseks. Kõlab ju ahvatlevalt! •• Kuidas valida õiget suurust? Ühel hetkel oled fakti ees, et kõht ei mahu enam sinu lemmikpükstesse ja pluus, mis enne näis kaunilt ümber, tahaks tõusta ülespoole naba. Selleks et rõivaste

valimine ei tunduks kohutava katsumusena, mine poodlema vaid hea tujuga – nii on saavutatud lõpptulemus kindlasti parim. Ja ära karda nõu küsida kogemustega müüjatelt. Näen tihti kaupluses lapseootel naist, kes on hädas oma õige suuruse valimisega. Enne rasedust oli ta ju 38, aga nüüd... Nüüd ei olegi muud, kui hakata alustuseks proovima sama suurust, mis oli enne rasedust. Ja ära häbene, kui juhtub, et see suurus osutub kitsaks. Liiga suur või väike suurus ei tee sind kaunimaks. Lohmakate kampsunite ja kottis pükstega tekitad nägemuse hiiglaslikust telgist. Kui sulle tunduvad rõivad riidepuul kohutavalt suured, siis tea, et selga proovides kaob laius tänu kõhukesele. Pükse puhul saad valida nii kõhualuse kui ka trikooga kõhupealse mudeli vahel. Usalda oma sisetunnet! Kui sa tunned, et see värv või lõige ei ole päris õige, võta aeg maha ja tule teinekord tagasi. Ära osta esimest ettejuhtuvat „käib kah” rõivast – nüüdseks on riiete turg rasedatele tunduvalt parem kui kümme aastat tagasi. •• Pidulikke kleite on otstarbekam laenutada Ees ootav pidulik sündmus, mis nõuab pikka elegantset kleiti, võib last ootava ema viimasegi kannatuse proovile panna. Mehe tehtud ettepanek abielluda enne lapse sündi tundub ületamatu katsumusena. Sellistel puhkudel pakub kauplus 9 Kuud võimalust üürida endale sobiv kleit kas või presidendi balliks. Juuksuri sätitud soeng ja meikari tehtud kaunis jumestus – nii lihtne see ongi! Kaunist kevadet ja ilusat lapse ootusaega soovib Kauplus-salong 9 Kuud Pärnu mnt 36, Tallinn www.9kuud.ee/e-pood

Lasteleht

Toatemperatuuril seisnud toormahl on tervisele kahjulik Foto: iStockphoto TOIT

Et vältida köögiviljadesse tekkivaid kahjulikke nitriteid, ei tohiks tükeldatud või riivitud köögivilja hoida toatemperatuuril kauem kui kaks tundi.

Signe Kalberg Vaevalt leidub emasid, kes lapsele mõeldud köögiviljapüree purgikese pärast lahtivõtmist köögilauale järgmist söögikorda ootama jätavad. Kuid neid peresid, kus lapsele kommi asemel närimiseks mõeldud köögi- ja puuviljasnäkke ööpäev läbi toatemperatuuril hoitakse, on väga palju. Köögivilja toormahla ei tohiks aga üldse säilitada, vaid see tuleks kohe ära juua, nii on tervisele kasulikum. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud köögiviljade toormahlad, mida toodetakse lisaks kodus valmistamisele ka väiketööstusettevõtetes. Mahladest on võimalik saada väga kõrgeid nitraatide ja nitritite doose, mis sageli ületavad kordades maksimaalselt päevas tarbida lubatavaid koguseid (ADI väärtust). Nitraate iseenesest peetakse vähetoksilisteks, ent oht tekib hoopis siis, kui nitraadid muunduvad inimese organismis nitrititeks, mida peetakse kantserogeenseks (pahaloomulisi kasvajaid tekitav – Toim.) aineks. Nitraadirikka toidu tarbimisel väheneb organismis vitamiinide sisaldus ja muutub aminohapete koostis. Tavaliselt muutuvad nitraadid tervisele kahjulikeks nitrititeks ainevahetuse käigus, kuid samasugune muundumine võib toidutaimedes tekkida ka siis, kui neid valesti säilitada. Et köögiviljadesse ei hakkaks nitriteid tekkima, ei tohi neid säilitada toatemperatuuril, vaid tuleb pista külmkappi ja hoida niiskuse eest kaitstult. Tundub ehk uskumatuna, kuid kodus valmistatud värskest por-

gandimahlast võib toatemperatuuril hoides saada juba 24 tunni möödudes tervisele kahjulik jook, selgus maaülikoolis Terje Eliase eelmisel aastal kaitstud doktoritööst. Näiteks ületas ööpäeva jagu toatemperatuuril seisnud porgandimahlas nitritite tase lubatud normi rohkem kui kaheksakordselt. Doktoritööst „Nitraatide ja nitritite sisaldus köögiviljades ja köögiviljapõhistes toitudes, transformatsiooni dünaamika ning tarbijate poolt toiduga saadavad kogused” ilmnes, et värskete mahlade koostis teeb lühikese ajaga läbi olulised muutused – ohutumate nitraatide sisaldus langeb ja kümneid kordi mürgisemate nitritite sisaldus suureneb. Eriti kõrgele tõusis uuringu järgi nitritite sisaldus kodus valmistatud köögiviljamahlades. „Toormahlu tuleb tarbida värskelt või hoida neid siis külmkapis, säilitamise aeg ei tohiks aga ületada ööpäeva. Toatemperatuuril toimub nitraatide taandumine nitrititeks kiiremini kui külmkapitemperatuuril. Kui soovime toormahla säilitada, siis on oluline, et see oleks lühikest aega külmkapis, pikema säilitamise puhul tuleks aga toormahl panna sobivatesse anumatesse ning asetada sügavkülma. Tavakülmas on isegi kaks päeva juba liiga palju,” soovitas Elias.

Ta lisas, et ka tööstuslikult valmistatud mahlade puhul toimuvad samasugused muutused, kuid need kulgevad märksa aeglasemalt. Kuumtöödeldud köögiviljadest valmistatud lastetoitudes pole nitritite tekkimisel nii suurt ohtu kui toortoitudes, kuid külmikut ja kiiret ärasöömist vajavad nemadki. Analüüsides köögiviljapõhiseid imikukonserve kahel erineval temperatuuril 24 ja 48 tunni jooksul selgus, et avatud imikutoitude säilitamisel toatemperatuuril tõusis nitraatide

sisaldus kõrgemale tasemele kui nende hoidmisel külmkapis. Kõige suuremat tõusu nitraatide sisalduses täheldati paljudest eri köögiviljadest koosnevate segude korral. Selgus, et imikutoitude säilitamisel toatemperatuuril tõusis nitraatide sisaldus kõrgemale tasemele kui nende hoidmisel külmkapis. Terje Elias aga rahustab, et see nitraatide tõus oli suhteliselt minimaalne ning üheski köögiviljapõhises imikutele mõeldud konservis ei tõusnud nitraatide tase üle EU määruses kehtestatud normi.

Nitraadid ja nitritid

•• Nitritid seovad veres hemoglobiini, mille tagajärjel ei suuda veri enam hapnikku transportida, hapniku sisaldus veres langeb ja tekib hingeldus, nõrkus, peavalu ja naha sinisus ehk tsüanoos. Pikemas perspektiivis võib see viia isegi vähini. •• Väga kõrge nitraadisisaldusega taimed on seller, salat, spinat, söögipeet, redis ja rukola. •• Kõrge nitraadisisaldusega taimed on Hiina kapsas, till, nuikapsas, petersell ja porrulauk. •• Keskmise nitraadisisaldusega taimed on kapsas ja kaalikas. •• Madala nitraadisisaldusega taimed on porgand, lillkapsas, kurk ja kõrvits. •• Väga madala nitraadisisaldusega taimed on tomat, kartul, seened, mugulsibul, küüslauk, asparaagus, marjad, puuviljad, tera- ja kaunviljad. •• Lämmastikväetistest pärinevad nitraadid kogunevad taimedesse siis, kui kasvuperioodi algul on vähe valgust või niiskust. •• Nitraatide kogunemist taimedesse soodustavad nii jahedad ja pilvised kevadilmad kui ka pikk suvine põuaperiood. •• Nitraadid jaotuvad viljades ebaühtlaselt, näiteks kartulis ja kurgis kogunevad nitraadid peamiselt koore alla, kapsal ja porgandil aga südamikku. •• Euroopa toiduohutusamet on jõudnud järeldusele, et kui süüa päevas 400 g erinevaid köögivilju ning võttes arvesse ka joogiveest ja lihatoodetest saadavaid nitraate, ei ületata päeva kohta lubatud nitraatide kogust. Kuid suurtes kogustes lehtköögivilja sööjad võivad lubatud normi kergesti ületada.

Lasteleht

Lusikas pihku ja pudrukauss ette Foto: erakogu ISESEISVALT SÖÖMA ÕPETAMINE

Pisipõnni iseseisvalt sööma õpetamine paneb tõsiselt proovile emme kannatuse – toiduga mökerdamine tekitab mulje, et asi on lootusetu.

Signe Kalberg Varem või hiljem tuleb aeg, kus lapsele esimest korda lusikas kätte antakse ja pudrukauss ette tõstetakse. Kindlat aega, millal seda tuleks teha, ei oska muidugi keegi soovitada, see sõltub eelkõige lapse arengust ja huvist iseseisva söömise vastu. Samas peavad lapsevanemad arvestama, et enamik lastesõimi eeldab, et tulevane kasvandik saab söömisega ise hakkama. Kahe tütre ema Terle Metsis Tallinnast soovitab kõikidel rahu säilitada, sest pole last, kes ei oleks iseseisvalt söömist selgeks saanud. Varem või hiljem juhtub see niikuinii. „Panin lapsele söömise ajaks beebipoest leitud varrukatega kilepõlle ette, see säästis riideid suurematest plekkidest. Alustasin natukene paksema toiduga, mis nii kergelt ei tilgu. Olin teise lusikaga kõrval ja panin ka ise lapsele toitu suhu, joomine toimus nokaga tassist, siis olid kaod väiksemad,” meenutas ta. Terle sõnul on ta tütred olnud täiesti erinevad – üks tütar võis kolmeaastasena ühe väikse kommiga kokku määrida näo, juuksed ja riided, teine käis kaheselt söögilaua äärest käsi pesemas, kuna käed said toiduga kokku. „Joonasel ei olnud ise söömise vastu mingit huvi. Talle meeldis, et emme teda söötis ja tema poolest oleks võinud nii jäädagi. Mõnda toitu, mida hästi kätte sai, oli küll huvitav ka ise süüa, aga kui asi natuke keerulisemaks muutus, anti kohe töö emmele üle,” pajatas Elo Varinurm Järvamaalt. Umbes kaheaastaselt olid Joonasel võimed iseseisvaks söömiseks tegelikult olemas, aga tahtmist polnud endiselt nii palju, et seda kogu aeg teha. Tassist joomise sai ta kiiremini selgeks. Joomiseks

Johanna õppis iseseisva söömise üsna varakult ning kiiresti ära, kuigi alguses olid ka sõrmed abiks.

sai proovitud ka nokaga tassi, mis oli talle alguses huvitav, aga pigem lihtsalt emmele mugav – ei tilkunud nii palju maha. Laps sai ka tavalise tassiga hakkama. Kui sündis väike õde, hakkas Joonas aina rohkem ise sööma, sest emmel polnud enam nii palju aega teda toita. Väiksel õel oli huvi iseseisva söömise vastu juba varakult olemas. „Aga ega ma talle seda võimaldanud, sest mugavam oli ise sööta, kui lasta tal toiduga katseid teha. Natuke pärast aastaseks saamist andsime Johannale siiski võimaluse ise lusikas kätte võtta ja laps nautis seda võimalust väga. Ja enam ta seda lusikat meile tagasi ei andnudki. Väga kiiresti õppis kõik trikid ära ja üsna varsti kolis juba suure laua taha koos ülejäänud perega sööma. Temale me nokaga tassi ei andnud. Õppis kohe tavalisest tassist jooma,” meenutas Elo. Tema arvates on lapse iseseisvalt sööma õppimise juures määravaks eelkõige lapse huvi. Kui see on olemas ja vanemal on piisavalt kannatlikkust, et vaadata, kuidas laps rõõmsalt toitu ka silma ja kõrva topib ning pool portsu laua alla jõuab, siis saab asi kiiresti selgeks.

Varrukatega kilepõll säästab riideid suurematest plekkidest. Aga kui laps ikka ise ei taha, siis tuleb õige aeg ära oodata. Varem või hiljem nad selle asja siiski selgeks õpivad. Kui laps on juba suurem, saab talle ka paremini selgitada, miks iseseisvalt söömist vaja on. Tartlanna Kairi Naha tütred saavad maikuus nelja- ja kaheaastaseks. Üsna varakult laskis Kairi lastel toiduga tutvuda, esialgu püüdsid nad sööki sõrmedega haarata. Vanust oli lastel siis aasta ringis. „Vanemal tüdrukul läks sööma õppimisega rohkem aega kui nooremal. Eks noorem nägi suure õe söömist kõrvalt ja tahtis ise hoolsam olla. Iseseisvalt hakkasid tütred sööma umbes aasta ja seitsmekuuselt,” sõnas ta. Esialgu pidi emme palju õpetama, kuidas lusikat ja kahvlit käes hoida ning kuidas suunata kahvlit või lusikat nii, et see ilusti suhu läheks. „Kuna lasksin lastel pidevalt ise süüa, siis õppisid nad iseseisva

söömise kiiresti ära. Eks mõnikord, kui kiire on, siis aitan ise kõrvalt, aga enamjaolt tahavad nad ikka ise süüa. Minu jaoks on siiani hästi naljakas, kuidas Laureena jäi, pool toitu suus, õhtul söögitooli magama, sest söömisele kulus nii kaua aega. Tuligi söömine lõpetada ja laps tuttu panna,” meenutas Kairi. Joogikruusideks olid Kairi tüdrukutel nokaga tassid. Praegugi on lastel nokaga pudel väljas kaasas, aga lapsed õppisid kiiresti ka tassist joomise selgeks. Väga meeldib lastele tassist või klaasist kõrrega juua. „Vanema tütre Laureena söömaõppimise ajal olid meil kasutuses lastetaldrik, väiksema tüdrukuga oleme kasutanud neid nõusid, millest isegi sööme. Kuid laste jaoks on olemas ka plastmassist taldrikud niisuguste näkside nagu kamapallide, krõbuskite või õunte jaoks,” sõnas Kairi. Kui mõni laps saab lusika suhu toimetamisega hakkama juba esimesel katsel, siis teine jällegi võtab söömist kui põnevat mängu. Laps õpib ikkagi jäljendades ning ühiselt söögilaua taga istudes mõistab pisipõnn üsna kiiresti, mida tal teha tuleb.

Lasteleht

ÜKS KÜSIMUS

Kas õpetaja võib last tunnist ilma jätta? Kool ega ka õpetaja ei või last tunnist ilma jätta, sest lapsel on õigus haridusele. Kui aga tunnis tekivad käitumisprobleemid ja on põhjendatud ning mõistlik õpilane klassist eralda, siis see on lubatud. Uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses määratletakse mõjutusmeetmed, mida kool võib vajadusel lapse mõjutamiseks kasutada – seal on kirjas, et õpetaja võib vajadusel õpilase tunnist välja saata. Sellisel juhul peab aga kooli kodukorras olema kirjas, kus sellised ülejäänud klassist eraldatud õpilased on. Nad peavad olema järelevalve all ja nad peavad saama seal õppida. Selle süsteemi peab kool ise välja töötama ja oma kodukorras ära kirjeldama. Eesti koolides on kasutusel erinevad variandid. Mõnes koolis kasutatakse näiteks rahuklasse – tegemist on spetsiaalsete ruumidega, kus õpilasi juhendatakse. Väiksemates koolides lepitakse kokku, et laps

saadetakse mõne tugispetsialisti juurde. Väga väikestes koolides täidavad seda rolli ka õppealajuhatajad, samuti raamatukogud. Kuskil ei ole kirjas, milliste ruutmeetrite peal peab laps haridust omandama. Siiri Lepasaar Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna arendustalituse peaekspert

Kas kool võib muuta kohustuslikuks spordivarustuse ostmise kehalise kasvatuse tunni tarbeks? Õpilane peab täitma koolikohustust ja on kohustatud osalema õppetöös vastavalt koolis ettenähtud päevakavale ja õppekorraldusele. See ei ole võimalik, kui vajalikud õppevahendid puuduvad. Riikliku õppekava täitmise tagamine on

Halvasti käituv laps on lubatud klassist välja saata, kuid ta peab kellegi järelvalve all olema. kooli pidaja ja koolijuhi ülesanne. Õppekeskkond koos vajalike õppevahenditega kujundatakse riigieelarvelise toetuse, kooli pidaja eraldiste, sihtasutuste laekumiste ja annetuste abil. See tähendab, et kooli pidaja peaks planeerima kooli eelarvesse vajadusel ja võimalusel eraldised õppetöö läbiviimiseks, näiteks vajaliku suusavarustuse ostmiseks. Et kindlustada kõigile õpilastele näiteks suusatama õppimise võimalus, peaks koolil olema oma suusabaas. Suusabaasi loomiseks saavad ettepanekuid teha kooli hoolekogude kaudu lapsevanemad, samuti saavad nad ise kaasa aidata sellise suusabaasi loomisele, näiteks loovutades kooli suusabaasi heaks oma lastele väikeseks jäänud suuski või uiske.

Loomulikult on ka lapsevanemal teatud kohustus tagada, et tema laps saaks täita talle pandud kohustusi. Kui puuduvad võimalused suusavarustuse ostuks ja ei leia ka võimalust suuskade laenutamiseks, siis on lapsevanemal võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ainelise abi saamiseks. Haridusseaduse järgi annavad kohalikud omavalitsused oma võimaluste piires lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi. Lapsevanemad, kool ja kooli pidaja peaksid tegema vajadusel koostööd, et leida võimalusi kõikide õpilaste osalemiseks suusatundides. Samas ei saa õpilase kehalise kasvatuse hinne sõltuda suusavarustuse olemasolust. Lastele, kellel suusavarustus puudub, koostatakse selleks perioodiks näiteks individuaalne õppekava. Suusatamise asemel see laps näiteks kelgutab või uisutab. Asso Ladva Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant

Artikli valmimist toetas GlaxoSmithKline

Ülinakkav rotaviirus ohustab eelkõige imikuid Ägeda kõhulahtisuse, oksendamise ja kõrge palavikuga kulgevat rasket nakkushaigust aitab lapsest eemale hoida vastav vaktsiin. Kevad on rotaviiruse leviku tippaeg. Äkitselt alanud oksendamine koos palaviku tõusu ja vesise kõhulahtisusega annab alust kahtlustada maailmas enamlevinud kõhuviiruse jõudmist ka teie muidu nii haigustevabasse koju. Rotaviirus põhjustab peensoole põletikku ehk enteriiti, levides eelkõige haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Viirusega saastunud esemed võivad olla nakkusohtlikud lausa mitu päeva. Ka viirusekandja võib nakkust levitada juba mitu päeva varem, ilma et ta ise oleks teadlik haiguse pesitsemisest organismis. Nakkus hakkab kõige kergemini külge lasteaias ja koolis käivatele lastele, aga selle pisiku võib üles korjata ka beebikoolis, ujulas ja suurtes kaubanduskeskustes, kus imikuga ringi liigutakse. Paide perearst Ilme Last ütles, et alla kolme kuu vanustel ja rinnapiimatoidul olevatel lastel võib rotaviirus kulgeda kergelt, ilma nähtavate sümptomiteta, sest nad saavad passiivset kaitset rinnapiimast, emalt kaasa saadud kaitsvate antikehade tõttu. Sagedamini haigestuvad rotaviirusesse 6–36 kuu vanused lapsed, raskematel juhtudel võib arstiabita jäänud laps isegi surra. Haigestumise kõrgpunktiks loetakse vanust 6 kuud kuni 3 eluaastat. Viiendaks eluaastaks on enamik lapsi rotaviiruslikku gastroenteriiti vähemalt korra põdenud. Immuunsust põdemine ei anna, kuid põetud esmane infektsioon vähendab iga järgneva haigestumise raskust. „Kõige enam on sellest raskest nakkushaigusest ohustatud just imikud, kuna nendel võib rotaviiruse tagajärjel tekkinud vedelikuja mineraalainete puudus tekitada juba tundidega eluohtliku seisundi. Laps muutub loiuks, tahab magada, ta oksendab välja ka vee. Kui lapsele ei õnnestu piisavalt juua anda, et taastada vedelikukadu, tuleks kiiresti ühendust võtta perearstiga, imikute puhul on sageli vajalik ka haiglaravi,” selgitas Last. Euroopa Liidu liikmesriikides põhjustab rotaviirus igal aastal umbes 9500 ja maailmas tervikuna 440 000 surmajuhtu. Rotaviirus-

nakkus on üks levinumaid ägeda kõhulahtisuse põhjusi imiku- ja väikelapseeas. Kogu maailmas põeb seda oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevat nakkust üle saja miljoni väikelapse aastas. Rotaviirus on reoviiruste perekonda kuuluv RNA-viirus, mis avastati 1973. aastal. „Mida noorem on laps, seda raskemalt võib rotaviirusnakkus kulgeda. Kuna spetsiifilist ravimit rotaviiruse vastu ei ole, siis parim viis rotaviirusliku infektsiooni vältimiseks on vaktsineerimine. Seda tehakse juba alates kuuendast elunädalast, kordusvaktsineerimine toimub neli nädalat pärast esimest vaktsineerimist. Vaktsiin on suukaudne ja hästi talutav ning vaktsineerimise peale peaksid mõtlema just enneaegsete, krooniliste või kaasuvate haigustega imikute vanemad,” sõnas Last. Vaktsinatsioon peab olema lõpetatud kuuendaks elukuuks. Haigestumisel on kõige olulisem anda lapsele piisavalt palju juua. Kaotatud vedeliku peaks asendama kolme-nelja tunni jooksul, imikutel veelgi kiiremini. Kuna rotaviirus võib levida ka täiskasvanud pereliikmetele, siis on ka neil vaja taastada kaotatud vedelik. Täpsemalt annab nõu ikkagi perearst, kuid soovitatav on juua gaseerimata vett, kummeliteed

või vähese suhkruga mahlajooke. Rinnapiimatoidul olevale lapsele tuleb pakkuda sageli rinda, samuti võib jätkata imiku toitmist piimaseguga. Last võib toita isu järgi, pakkuda talle vedelat putru, püreed, kisselli, jogurtit või keefirit. Signe Kalberg

Tasub teada •• Kui lapsel on kõht lahti ja ta oksendab, tasub kõigepealt nõu pidada perearstiga. •• Arst kutsu koju või pöördu lastehaiglasse valvevastuvõttu, kui: •• äge kõhulahtisus ja/või oksendamine esineb alla kuue kuu vanusel lapsel või kui lapse kehakaal on alla 8 kilogrammi; •• laps oksendab pidevalt ja ta kõht on väga tugevasti lahti; •• lapse väljaheites või okses on verd; •• laps pissib harva (vähem kui neli korda ööpäevas) ega joo üldse; •• laps on ebatavaliselt loid; •• alla kolme kuu vanusel lapsel on kehatemperatuur üle 38 kraadi või vanemal kui kolmeaastasel lapsel üle 39 kraadi; •• esineb enneaegsus, kroonilised või kaasuvad haigused.

Lasteleht

Lasteaias pole HI-viirusesse nakatumine reaalne Foto: iStockphoto HIV HIV-POSITIIVNE LAPS

HIV levikut olmekontaktis, musitades ega kakluse käigus pole vaja karta.

Kaire Talviste kaire.talviste@epl.ee HIV-positiivsed lapsed on teema, mis tekitab palju emotsioone, sest kardetakse oma lapse turvalisuse pärast. Õpetajad, kasvatajad ja lapsevanemad muretsevad kõige enam, et HIV võib levida kakluste kaudu. Selle arvamuse pärast olid paljud vanemad valmis oma lapse lasteaiast ära võtma, selgus mõne aasta eest, kui Terve Eesti SA uuris lapsevanemate hoiakuid. Ühes lasteaias kuulis Terve Eesti SA koolitaja juhtumist, kui ühel lapsel kahtlustati HIV-d ning rühma abiõpetaja keeldus seepeale seal töötamast. Tegu oli aga ainult kahtlusega ja hiljem probleem vaibus. „Põhjus, miks keskendutakse erinevatele hirmulugudele, on ennekõike teadmatus, mida HIV endast kujutab ja kuidas see nakkab,” selgitab Terve Eesti SA kommunikatsioonijuht Ande Etti. „Laste kaklusest ei teki nii suured haavad ja intensiivsed verejooksud, et nakatumine oleks reaalne.” Lastel juhtub alatasa marrastusi ja vigastusi, kust tuleb verd. Küsitakse ka nende olukordade kohta. „Et HIV leviks haava kaudu ühelt lapselt teisele, peaks mõlemal lapsel olema märkimisväärselt suured verised haavad. Kas kujutate ette, miks peaks ühes lasteaias midagi sellist juhtuma? Samal põhjusel ei ole ohtlik ka hammustamine – lapsed ei hammusta üksteist nii tugevasti, et nakatumine oleks võimalik,” rahustab Etti lapsevanemaid. HIV-positiivsed lapsed saavad ravi juba sünnist saati ning on pideva jälgimise all. Viiruse hulk nende veres on viidud miinimumini ja tegelikult võivad tõbised lasteaiakaaslased olla pigem ohtlikud HIV-positiivsele lapsele, kelle immuunsüsteem on nõrgem.

Etti toob näite, et HIV-positiivselt lapselt nakkuse saamise eelduseks võiks olla viirusekandjast lapsega samas autos viibimine, kui toimub tõsine ja verine avarii. „Kui lasteaias juhtuvadki õnnetused ja tekivad vigastused, siis pole need tavaliselt mitmel lapsel korraga. Lapsed on kasvatajate järelevalve all ja kaklused peatatakse enne, kui midagi tõsisemat juhtub.” Lapsevanemad võiksid teadmiseks võtta, et HIV ei levi olmekontaktis – viirust ei saa toidunõudelt, tualetist, kallistades või koos mängides. HIV levib, kui nakkusohtlikud kehavedelikud (neid on neli: veri, sperma, tupevedelik ja rinnapiim) satuvad vereringesse. Erandjuhtudel võib nakkuse saada väga suure verejooksuga kannatanule abi andes, kui veri satub abi andja limaskestadele (nt silma). Et HIV ei levi sülje kaudu, pole ohtlikud ka lasteaiakaaslaste musitamised. „Küsitakse ka selle kohta, kui suur on nakkusoht juhul,

Lapsevanemad võiksid teadmiseks võtta, et HIV ei levi olmekontaktis – viirust ei saa toidunõudelt, tualetist, kallistades või koos mängides.

kui ühel musitajatest on huules haav või ohatis, igemed veritsevad vms. Väikesest haavast immitseva vere kogus on aga nii minimaalne, et nakatumise oht pole reaalne,” tõdeb Etti. Ande Etti soovitab paanikas täiskasvanuil reaalsetele ohtudele keskenduda ning mitte visualiseerida utoopilisi ekstreemolukordi. „Me kõneleme ju lastest, lastest, kes pole selles süüdi, et nad on nakkusekandjad. Nad on samasugused eluga tutvust tegevad väikesed inimesed nagu ülejäänud lapsed.” Tänapäeval peetakse HIV-d raskeks krooniliseks haiguseks (nagu nt diabeet), mida on võimalik ravimitega kontrolli all hoida ning elada kõrge vanuseni – teha tööd, sporti, saada terveid lapsi jne. Seda eeldusel, et nakatumisest saadakse teada võimalikult varakult (HIV-testi tegemine on Eestis kõikidele tasuta). „Kõige parem, mis me HIV-positiivsete laste heaks teha saame, on neid mitte tõrjuda, vaid võtta nad vastu ühiskonda ning kohelda, nagu kohtleksime iga teist inimest enda kõrval. Ka haletsemine on liiast, sest tegu on normaalsete inimestega, vaid selle erinevusega, et nende füüsiline tervis sõltub ravimitest. Aga ravimitest sõltuvad paljud – diabeetikud, epileptikud, südamehaiged ja paljud teised,” juhib Etti tähelepanu. Pärast Terve Eesti SA koolituse läbimist pole õpetajad, kasvatajad ja lapsevanemad enam hirmul, sest mõistavad, et lasteaias pole nakatumine reaalne. Inimestel leviv HI-viirus on võimeline ellu jääma ainult inimorganismis, seega ei pea kartma, et sääsed haigust edasi kannaksid. Väljaspool inimorganismi hävib viirus kiiresti. Pole harvad juhud, kui öö varjus käivad narkomaanid end lasteaia territooriumil süstimas ning mahapudenenud süstlad võivad kergesti laste kätte sattuda. Hüübinud veri HIV-d edasi ei kanna, sest viirus hävib õhuga kokkupuutel. Viirus on elujõuline siis, kui veri on süstlasse vaakumisse jäänud, ent selgi puhul ei saa nakkust ainult torkest, vaid juhul, kui süst-

lasse kogunenud veri paisatakse vereringesse. Lastele võiks siiski selgitada, et vedelevate süstaldega ei maksa mängida, sest sealt võib saada mõne muu nakkuse nagu hepatiit. Õpetage lapsele, et kui ta peaks ka maast süstla leidma, siis ärgu puutugu seda, vaid kutsugu täiskasvanu.

HIV levik lastele

•• HIV levib reeglina kolmel viisil: kaitsevahendita seksuaalvahekorras, kui viirusekandja jagab süstalt teistega ning sünnitusel (ja imetamisel) emalt lapsele. •• Eestis oli emalt nakkuse saanud imikuid 2009. aasta lõpuks kokku 36 (neist 8 aastal 2008 ja 3 aastal 2009). Möödunud aasta kohta veel teavet pole. On ka 13–14-aastaseid, kes on saanud nakkuse ilmselt narkootikume süstides. •• Raseduse ajal on esmatähtis ema nakkusest võimalikult varakult teada saada. Eestis tehakse kõikidele rasedatele HIV-test. HIVpositiivne rase hakkab kohe ravi saama. •• Kui tarvitusele võetakse kõik ettevaatusabinõud – varajane nakkuse avastamine ja ravi, keisrilõikega sünnitus ning toitmine rinnapiimaasendajaga –, sünnib 98% tõenäosusega terve laps. •• Lisaks emalt nakkuse saamisele võib arvesse tulla ka seksuaalvägivald ning teatud riikides ka tervishoiusüsteem. Näiteks Rumeenias oli 1980-ndate lõpus lastekodudes palju HIV-d, sest süstlad olid korduvkasutuses. Eestis pole see võimalik, sest meditsiiniasutustes kasutatakse ühekordseid ja/või steriilseid vahendeid. •• Inimese tervislikku seisundit puudutav info kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ning teavet enda või oma lapse HIV-staatusest ei ole kohustust jagada. •• Et tegu on nakkushaigusega, on eetilises plaanis kahtlemata õigustatud küsimus, mis olukordades ja kellele oleks vastutustundlik teavet jagada. Kindlasti tuleb teavitada oma seksuaalpartnerit ja arsti, kui olete rase, et saaks kaitsta sündivat last. Allikas: Terve Eesti SA

Lasteleht

Ja lapsed? Kaasa muidugi! MÄNGUTUBA

Lapsevanemate kvaliteetaeg ei sõltu enam sõpradest või vanaemadest, kes lapsi hoiaks, sest endast lugu pidavad ajaveetmiskohad hoiavad nüüd ise klientide lapsi. Elementaarne! Mari Öö Sarv Turumajandusega saabunud kaubanduskeskustesse siginesid üsna kiiresti laste mängutoad, et vanematel oleks mugavam raha kulutada. Mängunurgad tekkisid ka söögikohtadesse, kus mõisteti, et ka lastega pered tahavad välja söömas käia, kuid lapsed pole laua taga õhtu veetmisest kuigi huvitatud. Seejärel sai mängutubadest omaette ärimudel. Nüüdseks arvestatakse lastega juba teatrites ja spordiklubideski. Näiteks mulluse Ugala teatri

suvelavastuse „Väikesed vanamehed” ajal said lapsevanemad oma võsud hoidja hoolde usaldada ning rüblikud ajasid üheskoos ja valve all oma rüblikuasju, selle asemel et ema-isa käest iga viie minuti järel pärida, mis laval nüüd juhtus, millal me ära läheme ja kas teil nätsu on. Olgem ausad, see on tüütu nii etendust vaatama tulnud vanemaile kui ka kõigile teistele, ka lastele endile. Näitlejate segamisest rääkimata. Veelgi kaugemale on läinud Vanemuise teater Tartus: teatril on Kollase Kassi mängutuba, kus teatri suure maja õhtuste etenduste ajal töötab lastehoid. Teatrist kvaliteetaega otsivad vanemad ei pea enam muretsema, kuhu lapsed jätta, sest just etenduse jagu lapsehoidu saavad nad teatripiletiga boonusena kaasa. No hea küll, kaks eurot tuleb lisaks maksta. „Tuba kasutatakse mitte ainult lastehoiuna etenduse ajal, vaid ka sünnipäevade ja muude sündmuste tähistamiseks. Kasutus on

aastatega üha kasvanud ja võib vast isegi öelda, et mõni lapsevanem peab tulema teatrisse, sest laps tahab lastetuppa,” räägib teatri pressiesindaja Ave-Marleen Rei. Kollase Kassi tuppa võetakse kirjade järgi küll kolmeseid ja vanemaid lapsi, kuid mõni küpsem laps suudab ka nooremana võõrasse tuppa mängima jääda. „Vanimad on 10–12-aastased, aga nendest on juba paljud valmis ka praktiliselt kõiki etendusi vaatama. Lapsed on väga erinevad – mõni soovib rohkem juttu ajada, mõni tahab mürada, mõni joonistada või värvida. Ruum on küll kohe saali kõrval, aga see on suhteliselt helikindel, nii et mõistlikkuse piires saab kõike teha,” kinnitab Rei. Ta ei varjagi, et teatripisiku süstimine on üks selle toa eesmärke. „Me erineme päris kindlasti tavapärastest lastetubadest ja -hoidudest. Mänguasjad ei ole kõige popimad, ei ole videosid ega arvutimänge, vaid on võimalus ise luua ja välja mõelda. Lastetoas

on käpiknukuteater, kostüümid, parukaid jms. Aprilli lõpuks paigaldatakse lastetuppa ka väikene lava, kus on eesriided, saab vahetada fooni, on päris kostüümikäru parukahoidjaga,” kirjeldab Rei mõningaid kassitoa võimalusi. Sarnane lastehoid-ürituse-ajal

TULE TÄHISTA OMA SÜNNIPÄEVA HOPP! MÄNGUTOAS! DISKO, KARAOKE, BÄNDIPIDU, MUSTKUNSTNIK, NÄOMAALINGUD jne.

MÄNGU- JA PANNKOOGIHOMMIKUD VÄIKELASTE MUUSIKA- JA MEISTERDAMISTUNNID

WWW.HOPP.EE, INFO@HOPP.EE, TEL 6559 671, 51 10626, MUSTAMÄE TEE 5A TALLINN

Lasteleht oli ka orienteerumisklubi Ton korraldatud neljapäevakutel, kuid klubi pealik Rein Unt meenutab, et osa lapsi ei tahtnud sinna hästi jääda ning kaadrinappuse tõttu jäid siis teised lapsed järelevaatajata ning kokkuvõttes enam sellist võimalust ei pakuta. „Aga väikeste lastega käib meil inimesi ikkagi palju, võistluskeskuses lapsi ikka jagub,” räägib Unt. Tihti käib näiteks enne ema metsas ja isa vaatab last, siis teisipidi, samuti koopereeruvad mitme pere vanemad omavahel lapsi vaatama. „Käimata sellepärast ei jäeta, kui just väga väike laps pole,” kinnitab Unt ja lisab kohe, et metsa tuuakse kaasa juba kärulapsigi. „Kui need jalad alla võtavad, käivad koos vanemaga lastele mõeldud nöörirajal,” räägib Unt kõige pisematest orienteerujatest. Nöörirada tähendab orienteerumisrada lastele, kuis väikesed võivad õige tee ära tunda metsa veetud nööri järgi, aga suuremad, kes juba pisut kaarti lugeda mõistavad, poevad nööri alt läbi ja silkavad otse, sest nad saavad aru, et nii saab ka. Rein Unt märgib, et vähegi nutikamad kümneaastased lähevad üsna pea juba ka ise kaardiga metsa, ehkki noorim vanuseklass on 12–14. „Metsakartus kaob küll ära seal nööri ääres,” lubab Unt, ja tundub, et ta teab. Analoogne lahendus on spordiklubis Arctic Club: tuled trenni, jätad lapse klubi mängutuppa hoiule ja võimled rahus. Ei mingit muret, kust leida lapsehoidja, või sättimist, et ema-isa kordamööda trennis käiks. Klubi turundusspetsialist Jaanika Alekõrs räägib, et kuna mängutoad planeeriti nii Tallinnas kui ka Tartus juba klubihooneid luues, polnud teenuse sisseviimisel muud muret kui väga heade hoidjate leidmine. „Meie praeguste hoidjatädidega on lapsed ja nende vanemad väga rahul,” kinnitab Alekõrs. Alekõrs kirjeldab trenni ajal lastetoas toimuvat: „Mängitakse lauamänge, ehitatakse legodest maju, mängutoas on põrandal keksupusled, samuti on võimalik lugeda ja joonistada. Kindlate treeningute aegadel on ka mängutoas juba üksteisele tuttavad lapsed, seega koguneb päevas mitu korda mängutuppa sõpruskond, kes siis oma mänge mängivad ning vahepealseid muljeid vahetavad.”

Lapsevanem võiks lapsele kingitud raha kasutamist suunata Foto: iStockphoto

Laps peab tajuma, et lauad ei ole alati kaetud. Et raha saamiseks tuleb pingutada. Ka jõukad inimesed peaksid oma lapsi kasvatama teadmises, et raha on väärtus.

TASKURAHA

On üsna levinud, et lapse sünnipäeval ulatavad külalised sünnipäevalisele kingituseks raha. Ja mida rohkem lapsi, seda suurem summa ka koguneb. Vahel pistab ka vanaema lapselapsele kümneka pihku. Saaks ju osta seda ja toda ja veel midagi ...

Kristiina Viiron Kas aga laps võiks volilt kingituseks saadud raha oma äranägemist mööda kulutada, väites vanematele, et see on ju tema raha ning seega on tal õigus ka teha sellega, mida ta ise soovib? Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Tiiu Kuurme tõdeb, et vastus küsimusele peitub selles, kuidas last on rahaga ümber käima õpetatud. „Arukas lapsevanem peaks lapsega koos arutledes aitama tal otsustada, kuidas võiks kingitud raha kasutada. Kui lapsel pole arusaama majandamisest, on vastutustundetu lasta tal raha lihtsalt ära raisata,” sõnab Kuurme, lisades, et rahaga ümberkäimist tuleb lapsele õpetada nagu kõiki teisigi elulisi aspekte. Kindlasti tuleks last Kuurme sõnul kaasata pere majandusasjadesse, näidates talle, kui suur on pere sissetulek ning millele raha kulub. Koolis käiv laps on Kuurme hinnangul piisavalt suur, et teda neisse asjusse pühendada. Kui detailselt vanem last oma sissetulekute suurusega kurssi viib, on muidugi vanema sisetunde küsimus, ent lapsel võiks olla pilt sellest, millised summad kuluvad toidule, riietele, kommunaalarvetele jne. Kunagi tuleb ju lapsel endal kõige sellega iseseisvalt toime tulla. Aga kuidas seda teha, kui tal pole ettekujutustki, kui suur võiks olla talvine küttearve? Lauad ei ole alati kaetud Kuurme rõhutab, et kindlasti tuleb

lapsele anda sõnum, et raha on väärtus. Ka siis, kui perel on raha n-ö laialt käes. Ühel päeval võib ju õnn ka pöörduda ning näiteid elust enesest ei ole vaja kaugelt otsida. Me kõik oleme kuulnud lugusid sellest, mida masu paljude perede sissetulekutega tegi. „Laps peab tajuma, et lauad ei ole alati kaetud. Et raha saamiseks tuleb pingutada. Ka jõukad inimesed peaksid oma lapsi kasvatama teadmises, et raha on väärtus. Raha kaudu peaks laps jõudma arusaamani, et selle taga on töö. Võtkem kas või inglise aristokraadid – nad kasvatavad oma lapsi, pakkudes neile küllaltki tagasihoidlikke võimalusi,” kõneleb Kuurme. Piiramatult lapsele raha andmist – isegi siis, kui vanemal on võimalik seda teha – ei hinda Kuurme mõistlikuks teoks. „Kuulsin hiljuti raadiost saadet, kus kõneles noormees, kes püüdis vabaneda narkosõltuvusest. See noormees oli üles kasvanud piiramatute võimaluste keskel, aga et iseenda elusse seikluslikku pinget tuua, saigi temast tasapisi kurjategija,” toob ta näiteks. Samuti ei pea Kuurme õigeks maksta lapsele kodus tehtavate tööde ja koolihinnete eest. „Tegu

on ju lapse enese vastutusalaga, mitte võõrale tehtava tööga,” põhjendab ta. „Ühtaegu peaks lapses kujunema tunne, et raha ei ole kõige mõõt, on ka vabatahtliku panustamise ning kinkimise rõõm.” Seoses rahaga on lastel palju õppida: rahaga ümberkäimine õpetab aru saama, mis on oluline, milliseid oma soove võiks edasi lükata ja mille kasuks valikut langetada. Sestap võikski sünnipäevaks saadud raha puhul koos lapsega arutleda, kas ikka tasub joonelt kommipoodi tormata (olgugi et see on tema raha) või oleks targem raha kõrvale panna, koguda veel juurdegi ning osta midagi sellist, mida laps ammugi on enesele soovinud. Näiteks jalgratas, rulluisud, mõni mänguasi vms.

Raha kulus mänguasjadele

12-aastase Sveni ema Külli: Tavaliselt on Sven sünnipäevaks saadud raha oma äranägemist mööda ära kulutanud. On ostnud näiteks mänguasju. Aastaid tagasi kulus kogu tema raha Lego robotitele. Kui paar aastat tagasi kõiki poisse Bakuganide hullus tabas, kulus ka sünnipäevaraha kõik Bakuganidele. See polnud aga sugugi odav lõbu. Praegu võtab ta roboteid ette üliharva, Bakuganid on aga hoopis unustatud. Kui ta sügisel 12 sai, ostis ta vanaemalt saadud 500 krooni eest mingi elektri teel juhitava sõiduauto, millega mängis ainult kaks päeva. Siis võtsin küll ülejäänud raha enda kätte. Olen selle nüüd tema arvele kandnud, sest ta soovib raha koguda arvutimängu jaoks. Ega tal õiget säästvat suhtumist rahasse vist ole küll, kui nüüd järele mõelda. Peaksin teda vist rohkem pere rahaasjadesse kaasama.

Lasteleht

Kasvuvalud kiusavad öösiti KASVAMINE

Kasvuvalude käes oigavad lapsed-noored teevad paljudele vanematele öösiti muret ja meelehärmi. Lapse kasvades suureneb lihasmass tavaliselt proportsionaalselt pikkusega, aga kasvuspurdi ajal jääb mass pikkusest maha. Suurema pikkusega ei saa lapse lihased hakkama, tulemuseks on valu. Mari Öö Sarv Tihti kiusab nn kasvuvalu õhtuti või öösel, sageli on see jalgades – reites, põlvedes, säärtes, hüppeliigestes. Valuga ei kaasne turseid, palavikku ega liikumishäireid. Hommikul on laps terve, ei lonka ega kurda. Iseenesest on kasvuvalud mööduv nähtus ja lähevad ise üle, kuid perearst soovitab kasvava inimese kurtmised kindlasti ära kuulata ja neid tõsiselt võtta, mitte tähelepanuta jätta. Perefoorumeis ringi vaadates jääb rohkesti silma väikelaste kasvu-

valude teemalisi murekirju ja kogemustejagamist. Tähelepanuväärne on, et lapsevanemad ise mäletavad sarnaseid piinu pigem teismeeast. Tõsi ta on, et ebaproportsionaalsest kasvamisest kasvuspurdi ajal tingitud piinad on seotud ka murdeeaga, mil keha venib ühtäkki kiiresti pikkusesse, kuid lihased-liigesed ei jõua veel järele. Lisaks tehakse selles eas sageli trenni – kui mitte koolile lisaks, siis kehalise kasvatuse tundides ju ikkagi. Arstikeskuse Qvalitas perearst Ingrid Täll on kogenud, et üsna sageli tulebki kasvuvalust alguse

saanud kurtmise järel välja, et teismeline treenib liiga palju või valesti. Täll rõhutab nii kehalise kasvatuse tundide kui ka treeningute juures eelsoojenduse ja järelvenituse olulisust, eriti neil kiire kasvamisega niigi koormatud kehadel. Ta lausa soovitab lapsevanemail veenduda, et kehalise tunnid soojendust-venitust sisaldaksid. „Kui laps kurdab öiseid lihasvalusid, siis õigeim on rääkida sellest perearsti või füsioterapeudiga, kui jutt käib trenni tegevast lapsest,” ütleb Täll. „Last riidest lahti võttes ja üle vaadates saab perearst väga palju infot,” lisab ta ja rõhutab, et ehkki valu kurdetakse tihti alajäsemetes, tuleb üle vaadata kogu keha. „Kui lapsel on näiteks lamppöid, ta teeb kergejõustikutrenni ja kurdab säärevalusid, ei pruugi see olla kasvuvalu. Tema tallavõlvid ehk amordid ei amortiseeri piisavalt hästi, säärelihased lühenevad ja seetõttu ka valutavad. Kui koormusele lisandub kasvuspurt, võibki laps päris hädas olla. Kasvuspurdile kätt ette ei pane, aga me saame soovitada, kuidas mitte vigastada liigeseid, neid toetavaid sidemeid ja ka lihaseid,” kirjeldab tohter üht võimalikku ahelat. Tema sõnul on valu see, millega vanemad lapse arsti juurde toovad, ning see on perearstile hea võimalus üle vaadata ka noore rüht, liigesed ja tallavõlvid. „Kes siis ikka tuleb arstile rääkima, et laps käib, varbad sissepoole, või istub jalad pepu all,” põhjendab Täll, miks tavaliselt sellised teemad üldse tähelepanuta jäävad. Ning rühimured on tihti jällegi need, mis aitavad kasvuvaludele oma väikese ebamugava lisa anda. Enne kasvuvalu diagnoosimist tuleb muidugi välistada haigused. Just see on põhjus, miks vanem ei tohiks lapse valu kergekäeliselt kasvuvaluks nimetada ja asja omal käel valuvaigistiga lahendada. „Perearst vaatab lapse kasvukõveralt, kas on käsil kasvuspurt. Lisaks tehakse vajadusel

Kasvuvalu

Õhtused ja öised jalavalud tekivad tavaliselt siis, kui laps õhtul rahulikumaks jääb ja hakkab voodisse minema või on just uinunud. Tüüpiliselt kaebab laps valu sääre või ka põlveliigese ja hüppeliigese piirkonnas, sageli on valu kord ühes, kord teises jalas, mõnikord ka mõlemas jalas korraga, ning tavaliselt möödub valu spontaanselt. Lapse läbivaatusel tavaliselt mingisuguseid probleeme ei leita. Kui selline valu muutub aga igapäevaseks, esineb ka päevasel ajal või on kogu aeg ühes ja samas jalas, siis on tõenäoliselt tegemist millegi muuga ning arst peaks otsustama, kas laps vajab valu põhjuse selgitamiseks ka mingeid uuringuid. Allikas: Eesti Haigekassa infovoldik „Lapse areng. Mänguealise lapse tervisest” www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Celsius_lapse-areng_ netti.pdf, lastekirurg-ortopeed Ragnar Lõivukene.

vereanalüüs ja luu-liigeseröntgen. Kui haiguslikku leidu ei tule ning valud on seotud koormusega või öised, võib juba arvata, et valu teeb kasvamine,” kirjeldab Täll valu jälgede ajamist. Kurtva lapse puhul tuleb üle vaadata, et ta menüüs oleks piisavalt kaltsiumi, magneesiumi ja d-vitamiini ning et ta sööks mitmekesist toitu. Samuti istumised-astumised – kas ta pole ületreenitud või hoopis laisk ja lodev. „Ega muud teha ei saagi. Kui laps tõesti piinleb, võib loomulikult anda ka valuvaigistit, kuid seda ainult arstiga läbirääkimise järel, et teada, mida me vaigistame,” hoiatab Täll. Muidu võib ju juhtuda, et peate valu kasvuvaluks, kuid vaigistate hoopis algava liigeshaiguse valu ning viimane jääbki ravimata. Arsti sõnul on aga ette tulnud sedagi, et valul on psühholoogilised põhjused. „Vahel selgub, et laps kogu aeg kuuleb, et vanaemal jalad valutavad, ning kas tähelepanu saamiseks või muu pärast ütleb, et temal ka,” meenutab tohter oma kogemusi.

Limpafon on lapsele soodne ja nutikas sõber Elisa uue puutetundliku ekraaniga Limpafoniga käib kaasas soodne kõnepakett, millega laps helistab tasuta oma vanematele ja sõpradele ning surfab tasuta ka internetis. Elisa Eesti AS erakliendi tootejuhi Mailiis Ploomanni sõnul tõi Elisa Limpa Lastepaketi turule selle aasta märtsis. „Kuna tavapäraselt on laps perepaketi liige, siis otsene vajadus spetsiaalse lastepaketi järele varem puudus. Traditsiooniliselt kasutab laps kas kõnekaarti või on üks liige perepaketis. Viimasel ajal on aga suurenenud vajadus lastepaketi järele ja seda just nende vanemate seas, kelle telefoniarve tööandja kinni maksab või osaliselt kompenseerib,” selgitas Mailiis Ploomann. „Kuigi sellistel vanematel puudub praktiline vajadus perepaketi järele, soovivad nad oma lapsele madalate püsikuludega soodsat kõnepaketti ning uut ja lahedat telefoni. Nüüd on taoline lahendus Elisas olemas,” lisas Mailiis Ploomann. Laste seas on populaarne eelkõige ikkagi Limpa telefon, pakett ja selle võimalused aga nende vanematele. Mailiis Ploomanni sõnul ostetakse telefone järjest noorematele lastele ning eelkõige on neile oluline, mida selle telefoniga saab teha ning kui palju põnevat tegevust telefon pakub. „Oleme juba pikemat aega olukorras, kus kuueaastane orienteerub „telefonide maailmas” paremini ja kiiremini kui tema vanemad, rääkimata vanavanematest,” märkis Mailiis Ploomann. Väga lühikese ajaga on Limpa lastepaketi oma lapsele võtnud juba mitusada vanemat. Lisades siia juurde veel kõik need, kes ostsid lapsele küll Limpa telefoni, aga lisasid lapse siiski oma perepaketti lisaliideseks, ongi lõpptulemuseks populaarne kombinatsioon.

sekundipõhine arvestus ning kõnealustustasu puudumine väga olulised argumendid paketi valikul,” ütles Ploomann. Tasuta kõned pere ja sõpradega on tänasel päeval lastepaketis juba elementaarsed. Kuna Limpafon ei ole mingi vanaaegne nuppudega telefon, vaid puutetundliku ekraaniga popp pill, siis on Elisa omalt poolt esimese operaatorina lisanud paketti ka tasuta mobiilse andmeside. Tasuta mobiilne internet tähendab kuni 50 MB arveldusperioodis. On väga ajast ja arust mõelda, et mida see laps selle internetiga seal telefonis ikka teeb. Ajad on muutunud ja lapsed orienteeruvad selles maailmas väga hästi. „Limpa telefon on ideaalne esimeseks telefoniks – tegemist ei ole küll veel nutitelefoniga, aga juhul, kui lapsel on huvi mõnda veebisaiti külastada või Elisa wapportaalist (spetsiaalselt väljatootatud infoaken, kust leiad hõlpsasti vajaliku info) midagi vaadata, siis ei ole vaja karta ehmatavat arvet,” kinnitas Ploomann. Limpa paketti iseloomustab väga madal püsikulu. Kuutasu on vaid üks euro, mille eest saab tasuta mobiiliga internetis surfata ning pere ning sõpradega tasuta rääkida. „Samuti on väga soodne kõneminutihind ning puudub kõnealustustasu. Eks laste kõned on tihti lühikesed ning ühe kõnega ei tule alati meelde kõik, mida rääkida või küsida tahtsid. Sellepärast on

Hea ja põnev telefon pakub lapsele tegevust näiteks pikema autosõidu või kusagil järjekorras ootamise ajal. Kuna tegemist on Sony Ericssoni telefoniga, siis loomulikult on sealt hea kuulata nii muusikat kui ka audioraamatuid. Teekond Tallinnast Tartusse läheb audioraamatu seltsis väga kiiresti ja ülejäänud seltskond autos ei pea ilmtingimata ka „Kaka ja Kevade” kõiki peatükke kuulama.

Limpa lastepakett •• Limpa lastepakett on üksikpakett, mis vormistatakse täiskasvanu nimele, ent kasutaja andmetesse kantakse lapse isikukood (vormistamisel on vajalik lapse isikut tõendav dokument). •• Paketi kuutasu on 1 € ja selle eest saad tasuta rääkida oma vanemate ja kahe sõbraga, kes kasutavad samuti Elisa mobiilinumbrit. •• Kõneminuti hind kehtib ööpäev ringi kõikide operaatorite võrkudesse helistamisel (v.a erihinnastusega võrgud) ja kõneaega arvestatakse ühe sekundi täpsusega. •• Kõnehinnale ei lisandu kõnealustustasu. •• Paketis on 50 MB mobiilset internetti (igas arveldusperioodis) ja seda mahtu ületav megabait maksab 0,06 €.

•• SMS-i hind on 0,06 €. •• MMS-ide saatmisel kehtib MMS-ide hinnakiri, s.t iga alustatud 100 KB maksab 0,32 €. •• Paketile saab juurde osta kõiki lisateenuseid, mida muudele erakliendi pakettidelegi. •• Kõikide kasutatud teenuste hind lisatakse kuutasule. •• Kõik näidatud hinnad sisaldavad käibemaksu 20%. •• Limpa lastepaketiga saad oma senise paketi asemel liituda ainult juhul, kui soetad ka uue Limpa telefoni. •• Limpa lastepaketti müüakse ainult koos uue Limpa telefoniga (Sony Ericsson Yendo) ning ainult Elisa esindustes.

Lasteleht

Juulist uued nõuded lapse autos sõidutamiseks

Foto: iStockphoto

UUS LIIKLUSSEADUS

Tänavu juulist jõustuv uus liiklusseadus kohustab lapsi sõidutades kasutama üksnes nõuetekohast turvavarustust ja keelab nende sõidutamise süles.

RAIVO MURDE Turvavarustuse all mõeldakse kas turvahälli, -tooli või turvavöö patja, mis vastavad pisipere kaalule ja pikkusele. Turvavarustus on kohustuslik kõigile autos viibivatele lastele. Seega – kui lubate sõbra koos lastega ühiselt peolt koju sõidutada, võite seda teha vaid juhul, kui teie autos on mudilastele sobiv turvavarustus. Peale selle keelab uus seadus hoida last süles mis tahes sõiduki esiistmel ja sõiduauto tagaistmel. Ainuke sõiduauto tagaistet puudutav erand on tehtud alla kolmeaastase lapse sõidutamiseks takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles. Kuid ka seda vaid tingimusel, et last süles hoidev täiskasvanu on nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ja tal on korraga süles üksainus laps. Vanemaid kui kolmeaastasi lapsi takso tagaistmel sõidutades tuleb ühe lapse puhul kasutada turvavöö patja ja täiskasvanu turvavööd või selle vöörihma. Kui autos on veel lapsi, siis nemad peavad olema kinnitatud vähemalt turvavöö vöörihmaga. Liiklusspetsialistid soovitavad lapsevanematel taksot tellides paluda sohvril turvatool kaasa võtta. Liiklusseadus lubab laste puhul veel üht erandit: kui auto tagaistmel ei mahu kahe lapse turvavarustuse vahele kolmandat, siis on lubatud keskel istuva mudilase kinnitamiseks kasutada täiskasvanu turvavöö vöörihma ja soovitavalt ka turvavöö patja. Uus seadus keelab esiistmel kasutada ka seljaga sõidusuunas asetsevat lastetooli, kui see istekoht on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga. Turvapadi tuleb enne välja lülitada. Varem hoiatasid selle eest turvavarustuse ja auto kasutusjuhendid.

Nõuded ratturi ja mopeedijuhi turvavarustusele

•• Liiklusseaduse olulise täiendusena on laste ohutust silmas pidades kehtestatud nõue, et alla 16-aastased lapsed peavad teel jalgratta ja pisimopeediga sõites – nii juhi kui ka sõitjana – kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit. Sellise kohustuse lisamise eesmärk on vähendada noorte jalgratta ja pisimopeediga sõitjate peavigastusi. Lapsed peavad kandma kiivrit nii sõiduteel, jalgratta- ja jalgteel, kui ka kõnniteel jalgrattaga sõites. Samuti peab sobiv

kiiver olema näiteks jalgrattaistmel või -haagises sõidutatavatel väikelastel. Nõuetele vastava jalgratturikiivri tunneb ära sellel oleva märgistuse CE EN1078 järgi. •• Mopeedijuht ja mopeedil sõitja peavad kandma EL nõuetele vastavat kinnirihmatud motokiivrit. Nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mopeedile, millele on valmistaja paigaldanud turvavööd ja -istmed. •• Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel.

•• Jalgrattal ja pisimopeedil (maks. kiirus 25 km/h) peab olema töökorras pidur, signaalkell ning ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Kõik helkurid peavad olema märgistatud E-tähisega. •• Jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil peab pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites põlema ees valge ja taga punane tuli. Tagumist tuld ei tohi enam asendada punase helkuriga.

Teel sõitmise lubamine ja lapsega liiklemine

•• Iseseisvalt sõiduteel liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10-aastane ning olema eelnevalt omandanud rattasõiduoskused ja omama vastavat juhiluba. 10–15-aastasel jalgratturil peab sõiduteel liiklemisel olema kaasas ratturi juhiluba. •• Lapsevanema järelevalve all võib sõiduteel jalgrattaga sõita ka vähemalt 8-aastane laps. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav, kuid lapsevanem peab oskama valida ohutuks rattasõiduks sobiva liikluskeskkonna ning vastutab ka lapse ohutuse

ja liikluses õige käitumise eest. •• Jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealal (vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed) võib sõita igas vanuses laps omamata selleks vastavat juhiluba. •• Mopeedi, sh motorolleri juht peab olema vähemalt 14 aastat vana. 14- ja 15-aastased noorukid peavad läbima autokoolis mopeedijuhi kursused, sooritama maanteeameti liiklusregistri büroos sõidu- ja liikluseksami ning esitama AM-katekooria juhiloa saamiseks tervisetõendi. Kuni 15-aastasel mopeedi juhtimisõiguse taotlejal peab olema seadusliku esindaja kirjalik

nõusolek. Juhul kui taotletakse või omatakse auto või mootorratta piiratud juhtimisõigust, ei pea mopeedi juhtimiseks taotlema eraldi AM-kategooria juhiluba. •• Sel aastal 16- või 17-aastaseks saanud noored võivad mopeedi juhtida ilma vastavat juhiluba omamata kuni 2013. aastani. •• Väikemopeedi (maks. kiirus 25 km/h) tohib juhtida alates 14. eluaastast. 14–15-aastastel väikemopeedijuhtidel peab olema ette näidata jalgratturi juhiluba. •• Tasakaaluliikuri juhile vanusepiirangut ning juhiloa omamise nõuet kehtestatud ei ole.

Lasteleht

Kuidas vältida sünnitusjärgseid triipe kõhul? Foto: iStockphoto

ka tulemusi annaks – keemiline koorimine, mikrodermabrasioon ja laserravi. Kirurgiliset sekkumisest rääkimata.

RASEDUSARMID

Osa naiste kõht on triibuline nagu küpsel viigimarjal või elunäinud tiigril. Naljatlevalt võib seda ka kõhu triipkoodiks kutsuda. Miks aga siiski kõik sünnitanud naised triipe ei kanna?

Et seda kõike vältida ja ennetada, tuleks eelkõige tervislikult toituda. Ühtlane kaalutõus laseb nahal stabiilselt venida. Vee joomine raseduse ajal on väga oluline, sest siis püsib nahk elastsena. Isegi kui geneetilisest faktorist tingituna ei õnnestu armidest täielikult pääseda, teeb naha niisutamine vaid head, ei teki ebameeldivat kuivust ja kihelust. Olen kuulnud naistest, kes raseduse viimastel kuudel traatharjaga oma kõhtu kratsivad, kuna sügelus on nii tugev.

Kati Lumiste Rasedusarmid või rasedusmärgid on naha sügavamas kihis – dermas – paiknevad armid, mis tekivad kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Algstaadiumis on nad punakad või purpursed jutid, mis võivad olla veidi kortsus ja ümbritsevast nahast erineva tekstuuriga. Aja jooksul muutuvad märgid terve nahaga ühte värvi või heledamaks. Naha venitusarme ehk striiasid võib esineda ka meestel ja teismelistel ning nad tekivad enamasti ajal, mil keha kiiresti arenema ja kasvama hakkab ning nahk ei jõua sellise tempoga sammu pidada. Ometi on striiade esinemine naistel võrreldes meestega kuni kuus korda sagedasem. Raseduse ajal võib roosasid, puna-

seid või valgeid triipe ilmneda ka puusadel, rindadel, tuharatel või kintsudel. Striiade tekkimist võib soodustada hormonaalne ravi – sh hormonaalsed rasestumisvastased ravimid. Väga tihti ütlevad asjatundjad, et kui emal on kõht triibuline, siis on ka tütrel neist väga raske pääseda, kuna tegemist on perekondliku eelsoodumusega sidekoe nõrkusele.

Arstide sõnul on striiad tülikad, sest efektiivseid ravimeid ja protseduure nende ravimiseks on väga vähe. Paremate tulemuste saamiseks tuleb ravi alustada juba algfaasis, kui striiad on veel punetavad. Ravi eesmärgiks on stimuleerida pärisnahas ehk dermas kollageeni sünteesi, mis:aitab taastada lõhutud naha struktuuri. Tänapäeva meditsiinis on venitusarmide raviks erinevaid protseduure, mida tuleb korduvalt sooritada, et nad

Pundunud kõhunahale teevad head eelkõige E-vitamiini ja kollageeni sisaldavad kreemid ning ihupiimad. Venitusarmide vastu aitavad tretinoiin ja C-vitamiin, mis panevad naha kollageenikiude tootma, ning AHA-happed, mis on kooriva ja ühtlustava toimega. Tänapäeva apteekide kreemivalik on väga lai, aga lihtne, meeldiv ja loomulik on näiteks mahetoodetud kookosõli, mis pinguldab nahka ja lõhnab oivaliselt. Tallinnas saab seda Loituskellerist.

Õhtueine pasta ja kalkuniga

Õhtueine pasta ja lõhega

Tervislik eluviis juba varakult!

Müügil Maksimarketites, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Solarises, Viimsi Comarketis ja Prismas.

4kids.ee on üks suurima kaubavalikuga lastekaupade ning mänguasjade e-pood Ees�s. Meie sooviks on pakkuda võimalikult mugavat, kiiret ja turvalist võimalust tellida oma kaubad kodust lahkumata. Suur osa kaupadest on saadaval meie oma laos, mis tagab klien�dele kiire tarne.

Maclaren M a claren l kärud d on m mugavad, ugavad turvali turvalised, i sed d, kvaliteetsed ja stiilsed.

Bumbo on disainitud initud hoidma llast astt mugavas istumisasendis vastavalt beebi enda kehakaalule, toetades last eest, est, tagant ja külgedelt.

Kvaliteetsed Fair ir turv turvahällid ahällid h id ja turvatoolid igas vanusess beebidele ja lastele.

Baby B b Ono beebitarvikute ute valikust leiab laias valikus sööginõusid, reisivoodeid, tegelustekke, mänguasju jne. Primi Sogni valikust leiab jalutuskärusid, vanne, mähkimisalused ja reisivoodeid

Suveks saadavall nii ii lii liivakastid, k id mängumajad, jalgrattad, liumäed

Vaata lisaks www.4kids.ee

OSTUSOOVITUSED 7.99 € 9.27 €

.ee

ujuku

riips ww.k

www.kriipsujuku.ee

www.eb

6.33 € ww

w.k r

iip

suj

6.33

24 €

15 €

utiik.ee

u.e

€

€ tiik.ee

www.ebu

www.kriipsujuku.ee

32 € www.ebutiik.ee

€ 30 €

.ee

www.ebutiik

www.ebutiik.ee www.ebutiik

.ee

Art. 11290 24 12 t. 1

5 Art. 112

Edasim端端jad leiad:

www.lenne.ee

mängi. naera. kasva.™

Nii palju õppimist ja nii lõbus!

Ainulaad Ainulaadsed dsed eestikeelsed arendav vad mänguasjad! arendavad Mäng on vä väikese äikese inimese viis õppida. Kuu Kuud ud m mööduvad ja su laps saab aru ain aina na en enamatest asjadest. Näiteks, kuss on kutsu k kätud ja kus jalad. Või os oskab skab ta t nüüd osutada eri värvi asjade asjadele. ele. M Mängides ja tundes üheskoos lõ lõbu õbu ttähtedest, numbritest, värvide värvidest est ja kujunditest, saad selgitada la lapsele psele nende tähendust.

Telefon

Laulev raamat

tunneta kuud +

haara kuud +

liigu kuud +

õpi

kuud

avasta kuud +

CD plaadimängija

jäljenda kuud +

oska kuud +

Lõbus küpsisetünn

Maaletooja: Rimonne Baltic OÜ • www.rimonne.ee