lasteleht_2011

Lasteleht Sügis 2011

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Mirjam Simmer, mirjam.simmer@epl.ee, tel 680 4627 Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@epl.ee

HUPPA ESINDUSKAUPLUSED Tallinnas: HUPPA, Järve Keskus, II korrus, Pärnu mnt 238 HUPPA, Kino ‘Kosmos’ vastas, Pärnu mnt 48 Edasimüüjad Tallinnas: Kesklinna Lastepolikliinik, Ravi tn 47; Babycity, Ostukeskus Mustika, Mustamäe tee 116; Cipollino, Kristiine Keskus, Endla 45; Nublu Lastemood, Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102; Mothercare, Kristiine Keskus, Endla 45; Mothercare, Rocca al Mare Kaubanduskeskus, Paldiski mnt 102; Laagri Maksimarket ETK, Pärnu mnt 558A; Amadeo Lasteriided, Mustakivi Kaubanduskeskus, Mahtra 1; Kidsoutlet, Magistrali Keskus, Paldiski mnt. 102 Edasimüüjad mujal Eestis: N-Trend, Tartu, Eedeni Keskus, Kalda tee 1C; Laste Sahtel, Tartu, Riia 10; Põnn, Tartu, Kaubahalli 0 korrus, Küüni 7; Beebikeskus, Pärnu, Papiniidu 19, maja 2; Beebi 24, Pärnu, Riia mnt 131 (Maxima XXX); Mürakaru Lasteriided, Pärnu, Port Artur 2, Lai tn 11; N-Kaubamaja, Rakvere, Laada 15; Cipollino, Rakvere, Põhjakeskus, Tõrremäe, Rakvere vald ; N-Trend, Narva, Astri Kaubakeskus, Tallinna mnt 41; Huppa, Narva, Fama Keskus, Tallinna mnt 19C; N-Trend, Jõhvi Kaubakeskus, Keskväljak 6; Õnneseene Lastekaubad, Viljandi, Tallinn 24; Krõll, Võru, Kooli 6; Lastekas, Võru, Jüri 39; Mini, Kuresaare, Uus 39 Internetis: www.kidsoutlet.ee • www.lastepood.ee • www.kocoshop.ee • www.beebi24.ee

Canpol mõtleb beebile ja ta emmele Canpoli üle 20 aasta vanust kaubamärki kannab ligi 700 lastetoodet, mis on saadaval juba 35 riigis. Canpoli toodangut esindab Eestis kaheksa aastat Baltikumi üks suuremaid mänguasjade ja beebitarvete maaletoojaid Kotryna OÜ.

Canpoli valikusse kuuluvad tooted alates lapse sünnist kuni kaheaastaseks saamiseni. Igal aastal lisandub valikusse üle 60 uue toote – seega on Canpol pidevas ja kiires arengus. „Canpoli eeliseks on tihe ja igapäevane koostöö emadega – nii nendega, kes firmas ise töötavad, kui ka klientidega. Seda kinnitavad Canpolile Poolas antud mitmed arenduse- ja ettevõtlusauhinnad,” ütles Kotryna OÜ turundusjuht Kris Leinatamm. Ta lisas, et auhinnad on Canpol aga

auga välja teeninud, kuna firma tooted on kvaliteetsed, vastupidavad, laste vajadustest lähtuvad ja mis peamine – hinnalt soodsad.

Tooted jagunevad kuude suurde rühma – tooted emadele, toitmine, hambumine, beebi hooldus, mäng ja areng ning turvalisus.

Canpoli mänguasjad on mõeldud eelkõige kuni kaheaastastele lastele, nende hulgas on nii vannimänguasju, hammaste tulekule kaasa aitavaid närimisrõngaid, kõristeid kui ka palju muud. Parim valik Canpoli tooteid on saadaval Tallinnas, Mustika keskuse BabyCity kaupluses.

Canpoli premium-bränd on Lovi, mis pakub uudseid lahendusi vastsündinute toitmiseks. Lovi lutipudelid on erilise kujuga ning patenteeritud silikoonlutiga, mis muudab söömise ajal oma kuju

nagu rindki vastavalt söömisrütmile ja intensiivsusele.

Leinatamme sõnul on väga head ka lapse ohutusele keskendunud Canpoli tooted – kapiuksekinnitused, nurgakaitsed, pistikukaitsed jm.

Canpoli valikust leiavad sobivad abivahendid ka vastsed emad. Eraldi tooted on imetavale emale. Peale imetamisrinnahoidjate on saadaval ka rasedusaegsed aluspüksid, rinnanibu kaitsjad ja ka ühekordsed aluspüksid. Kui mõnikümmend aastat tagasi kasutasid noored emad kapsalehti, et ära hoida või ravida rinnapõletikku, siis nüüd pole vaja minna kapsapõllule, vaid Juku Mänguasjakeskusesse või BabyCity kauplusse ja küsida sealt imetamise algusperioodiks mõeldud geelkompressi rindadele. Canpoli tooted on samuti saadaval ka parimates supermarketites ning hästivarustatud apteekides.

Lasteleht

4

Üheksa kuud maratonini Foto: Istockphoto Sünnituseks valmistumine

kõhulihastele, vaagnapõhjale, nn vaagna raputamine ja harjutused krampide vältimiseks. Kliiniku kodulehel on lihtsad kirjeldused, mida on kerge järgida. Koduse võimlemise eelis on seegi, et ei pea pere-eelarves rida eraldama.

Pikad rahulikud jalutuskäigud värskes õhus võiks aga kuuluda iga titaootel naise (vähemalt) nädalakavasse – tuju läheb heaks, jume paraneb, energiat tuleb juurde, immuunsussüsteem püsib tugev, areneb vastupidavus, soovitavad rasedate nõustajad.

Ei saa joosta maratoni, kui enne trenni ei tee, ütles lugupeetud füsioterapeut tema ette basseini rivistunud kahekümnepealisele kõhukale seltskonnale.

Nii et ärge laiselge prouad rasedad, käratas ta aina kiiremaks muutuvate liigutuste saatel. Ta rõhutas iga tunni eel, et trenn on tähtsaim osa sünnituseks valmistumisel.

Artikli kirjutamisel on kasutatud: www.itk.ee/Perekool; www.synnitusmaja.ee/perekeskus; www.fert-c.ee/elite

Agne Narusk

S

ee tulevasi emmesid naerust kõverasse sundinud seik leidis aset Tallinna kesklinna lastepolikliiniku basseinis kuus aastat tagasi. Vahepeal on muutunud vaid nii palju, et legendaarset kõva ütlemisega juhendajat asendavad teised ja Ida-Tallinna keskhaigla rasedate vesivõimlemistunnid toimuvad nüüd haigla Järve üksuses. Treeningud on aga perekoolide tegeluskavades endiselt olulisel kohal – sünnitus ja emaks olemine nõuab head füüsilist vormi.

Lapseootel naistele soovitatakse eelkõige just vesivõimlemist.

Sest harjutused vees aitavad nii lõõgastuda kui ka end füüsiliselt vormis hoida, vastupidavust suurendada. Lisaks on need head lootele. Nii kirjutab Ida-Tallinna perekool oma tulevastele ja praegustele „prouadele rasedatele”: „Vesivõimlemine on ideaalne viis enese vormis hoidmiseks kogu raseduse vältel. Võimlemisharjutused vees arendavad kõiki lihaseid, paraneb liigeste liikuvus, reguleerub südametegevus ja hingamiselundite töö. Vesi masseerib kogu sinu keha, parandab ainevahetust, ergutab verevarustust ja normaliseerib vererõhku. Raseduse ajal tunned end vees kergemana, sest kehale mõjuv raskusjõud on minimaalne ja oluliselt kergem on liikuda. /.../ Vesivõimlemise toimel paraneb loote toitainete ja hapnikuga varustatus.

Vesivõimlemist harrastavatel bee-

Mis veel…

Rasedus ja treeningud www.beebiweb.ee kirjutab: „Kui sa juba tegeled spordiga, siis võid seda kindlasti jätkata. Samas ei tohi harjutuste tegemine tekitada ebamugavustunnet.

Ei sulle ega ka lootele pole hea, kui sportides hakkab väga palav või sa ei tunne end hästi. Tuleb meeles pidada, et rase ei suuda kaitsta oma loodet, tegeldes selliste spordialadega nagu pallimängud ja ratsutamine. Naine võib saada järsu löögi või kukkuda. Samuti ei ole soovitatavad kõik harjutused hantlitega, sest rasedana tuleb vältida liiga suurte raskuste tõstmist. Liigsete raskuste tõstmine võib esile kutsuda enneaegse sünnituse.

Kui sa ei ole kunagi spordiga tegelenud, siis ei tohiks praegu kindlasti pingutada supervormi saavutamise nimel. Samas tuleb hea füüsiline vorm sünnitusel ja emaks olemisel ainult kasuks.”

biootel emadel on nii sünnitus kui ka sünnitusjärgne taastumine märkimisväärselt kiirem.”

Tõsi, vesivõimlemistundi pääseda polegi nii lihtne. Vähemalt pealinnas on see äärmiselt komplitseeritud ettevõtmine vahemaade, ruumipuuduse, töötavatele emmedele sobimatute kellaaegade ning ka kõrge piletihinna pärast, näitas paariõhtune uitamine mööda tunniplaane ja broneerimissüsteeme internetis. Rasedatele pakutakse ka treeninguid võimlemispallidel, joogatunde, kergemat sorti aeroobikat, harjutuste tegemist koos vestlusringiga – piisab guugeldamisest, et endale sobiv välja valida. Ning peamine: seal ka vaba koht leida.

Kodustest n-ö eneseabiharjutustest on samuti kasu, need aitavad vältida või leevendada rasedusaegseid hädasid. Nii pakub Tartu erakliinik Elite välja koduse programmi, mis hõlmab viit harjutustegruppi: harjutused vereringele,

•• Hakka kohe raseduse alguses võtma foolhapet, kui sa seda seni ei teinud.

•• Loe kirjandust, uuri internetist, külasta perekooli loenguid.

•• Trenni teed niikuinii. Nagu ka külastad regulaarselt ämmaemandat või/ja naistearsti ning kannad alati kaasas rasedakaarti ja haigla erakorralise vastuvõtu telefoninumbrit.

•• Vii end kurssi sünnitusel toimuvaga, uuri erinevaid võimalusi ja abivahendeid. Kui vajad tugiisikut, siis kes võiks see olla?

(Oakotil magav mees palatinurgas pole praktiline). Kas vajaksid päris oma ämmaemandat? Uuri võimalusi sünnitusmajade kodulehekülgedelt.

•• Maga piisavalt, söö tervislikult, jälgi end tööl. Sõlmi endaga rahu.

•• Mõtle läbi pere elukorraldus ajaks, kui lähed sünnitama. Kes hoiab lapsi?

•• Muretse esmavajalikud titaasjad.

•• Ja lõpuks: paki kott (hügieenitarbed, riided, jõudu andvad näksid, mitu suurt pudelit vett, vajalikud dokumendid jne), hoia mobiiliaku laetuna, muretse veidi sularaha ning säti käepäraseks vajalikud telefoninumbrid nii endale kui ka kojujääjatele.

Allikas: eesti naiste soovitused, internet

Lasteleht

6

Ravimid ja õige toit on lapsdiabeetikule asendamatud Foto: Istockphoto DIABEET

Lapsdiabeetik võib käia tavakoolis ja -lasteaias, oluline on mõõta veresuhkrut ja süstida insuliini.

Vilve Torn

D

iabeet on krooniline autoimmuunne haigus, mille tekkepõhjuste kohta pole tänini täpseid teadmisi. Tallinna lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einbergi noorim diabeedipatsient oli diagnoosi saamisel neljakuune. Nüüd elab põnn ravimite ja õige toitumise toel oma igapäevast elu ega erine väliselt millegi poolest oma eakaaslastest.

Kui lapsel diagnoositakse diabeet, on see vanematele arusaadavalt suur šokk, sest erinevalt külmetushaigustest kuulub suhkurtõbi haiguste hulka, millega tuleb elada kogu elu. Üsna tihti hakkavad lapsevanemad diagnoosi kuuldes end süüdistama. Dr Einbergi sõnul võib tõesti vahel lapse veresuhkrut tõsta ebaterve õhkkond peres, ent psühholoogilisest stressist diabeet ei teki – seega pole mõtet end süükoormaga vaevata.

Kohanemine võtab aega Lapsdiabeetik ei pea elama vati sees, tuleb vaid tähelepanelikult kuulata arsti soovitusi ravi, toitumise ja sportimise kohta. Dr Einberg ergutab vanemaid ka esmapilgul rumalana näivaid küsimusi esitama, sest usalduslik koostöö arstiga ja täpselt järgitud raviplaan aitavad ära hoida tõsiseid tüsistusi.

Kahjuks on siiski vanemaid, kes ei suuda ega taha lapse haigusega leppida. „Nad alustavad küll lapse ravimist, kuid ravi alguses on insuliinivajadus väga väike. Lapsel tekib nn mesinädalate periood, mil ta tunneb end väga hästi, ja vanemad usuvad, et on haiguse seljatanud. Üsna sageli pöördutakse siis alternatiivmeditsiini poole ning abi

loodetakse hoopis vitamiinidest või taimeravikapslitest,” kirjeldab arst.

Ekslik heaoluperiood võib vähestel lastel kesta kuni pool aastat, ent varem või hiljem on vanemad sunnitud taas arstilt abi otsima – alternatiivravi või taimeteega ei ole võimalik diabeeti ravida.

Ravi, ravimid ja toidusedel Diabeetik peab vere suhkrusisaldust mõõtma vähemalt neli korda ööpäevas, süstima insuliini ja jälgima toitumist. Dr Einbergil on olnud ka paariaastaseid patsiente, kes oskavad ise väga edukalt glükomeetriga ringi käia.

Laste puhul on ülioluline neile võimalikult vara selgitada, miks peab veresuhkrut mõõtma või

insuliini süstima. Lasteaias ja algkoolis peavad vanemad kindlasti õpetajaid lapse haigusest teavitama. Suhtumine diabeetikusse on kindlasti kooliti ja klassiti erinev, kuid kui lapse õpingu- või mängukaaslased on haiguse olemusest teadlikud, võivad nad väga toetavad ja mõistvad olla.

Mõne aja eest korraldas Eesti laste ja noorte diabeediühing (ELDÜ) loengute sarja harimaks õpetajaid, kuidas lapsdiabeetiku vajadusi arvestada. „Kui laps tunneb, et ta peab koolitunnis või lasteaias mängides toidupala põske pistma, ei tohi seda keelata, sest kui veresuhkur liiga järsult liiga madalale langeb, hakkab lapsel halb. Samuti tuleb lapsele leida eraldi koht, kus ta laseb endale süsti teha või saab end ise süstida,” õpetab dr Einberg. Õige raviplaani kõrval peab dr Einberg väga oluliseks ka tasakaalustatud toidusedelit. Tuleks koostöös õpetajate ja kasvajatega jälgida, et laps sööks päevas neli kuni kuus korda tavalist ja tervislikku toitu, mis sisaldab piisavas koguses süsivesikuid ja vastab lapse organismi süstitud või doseeritud insuliinikogusele.

Lisainfo: www.lastediabeet.ee

Artikli valmimist toetas GlaxoSmithKline

Ülinakkavat rotaviirust saab ennetada Foto: Istockphoto

Ägeda kõhulahtisuse, oksendamise ja kõrge palavikuga kulgevat rasket rotaviirust aitab lapsest eemale hoida vaktsiin.

Perearst Kristi Partsi sõnul on rotaviirus väga laialdaselt levinud ja kõige sagedasem gastroenteriidi tekitaja lapseeas. Viiendaks eluaastaks on peaaegu kõik lapsed vähemalt korra rotaviirusinfektsiooni põdenud.

Enamasti ägeda kuluga rotaviirusesse võib tohtri sõnul haigestuda aasta läbi. Siiski tõuseb haiguse esinemissagedus talvekuudel – jaanuarist maini. Talvisesse perioodi jäävad tüüpilisel juhul ka puhangud lastekollektiivides ja peredes. „Rotaviirus levib inimeselt inimesele väljaheitega saastunud käte või esemete kaudu.

Nakkuse võib saada ka saastunud toidu või joogivee kaudu. Kuigi kätehügieen on oluline, pole see sageli rotaviirusesse nakatumise vältimiseks piisav,” tõdeb dr Parts.

Perearsti kinnitusel haigestuvad rotaviirusesse peamiselt väikelapsed ning enamik haigestunuid on tavaliselt alla viieaastased.

Haigestumise kõrgpunkt on aga vanuses 6 kuud kuni 3 aastat. Tüüpilised haigusnähud on kõhulahtisus, oksendamine ja palavik ning see võib viia kiiresti organismi vedeliku ja mineraalainete defitsiidini. Eriti tundlikud on veetustumise suhtes alla kaheaastased lapsed ja just seetõttu on selles vanusegrupis kõige rohkem raskemaid haigusjuhte.

Vaktsineerimine aitab!

Dr Partsi sõnul on vaktsineerimine kõige tõhusam viis rotaviirusinfektsiooni ennetamiseks. Rotaviiruse vastu saab vaktsineerida lapsi alates kuuendast elunädalast ja vaktsiin manustatakse suu kaudu. „Eestis on rotaviiruse ennetamiseks saadaval kahte erinevat vaktsiini. Neist ühe puhul on vajalik manustada kokku 2, teise puhul 3 doosi. Dooside vahe peab olema minimaalselt 4 nädalat ja vaktsinatsioon peaks olema lõpetatud kuuendaks elukuuks. Mõlemad vaktsiinid on hästi talutavad ja neid võib manustada koos teiste vaktsineerimiskalendrisse kuuluvate vaktsiinidega,” räägib dr Parts. Et laastav viirus pere noorimaid ootamatult ei rabaks, tuleb rotaviirusevastase vaktsiini manustamisega alustada võimalikult varakult. Vaktsiini eest tuleb tasuda lapsevanemal.

Esmane ravi Dr Partsi sõnul puudub rotaviiruse vastu veel spetsiifiline ravi. Peamine eesmärk ravis on ennetada vedelikupuuduse teket ning selleks tuleb lapsele piisavalt juua anda. Haigestumise korral on sobivaimaks spetsiaalse

Rotaviiruse vaktsinatsioon peaks olema lõpetatud kuuendaks elukuuks. koostisega soola-glükoosilahused ja pulbrid sellise lahuse valmistamiseks on müügil apteekides. Juua võib anda ka gaseerimata vett või vähemagusat teed. Kindlasti ei sobi vedelikuasenduseks suure suhkrusisaldusega joogid (nt kokakoola, limonaad). Juua tuleks haigele lapsele pakkuda sageli ja väikestes kogustes. Kui palavik on üle 38,5, peaks kasutama palavikku langetavaid ravimeid, näiteks paratsetamooli.

Kui laps keeldub joomast, tal püsib kõrge palavik, korduv oksendamine ja kõhulahtisus, olek muutub loiuks ja uriinihulk väheneb, võib vajalikuks osutuda haiglaravi.

Haiglas on võimalik vedelikukaod asendada veenitee kaudu.

Dr Parts ütleb, et kõige raskema kuluga on rotaviirusinfektsioon esmakordsel haigestumisel. Pärast seda tekib immuunsus umbes pooltel lastest. Teisel korral haigestudes on kulg tavaliselt juba oluliselt kergem ja seejärel tekib immuunsus juba 80% lastest.

EL-i liikmesriikides põhjustab rotaviirus igal aastal umbes 9500 ja maailmas tervikuna 440 000 surmajuhtu. Rotaviirusnakkus on üks levinumaid ägeda kõhulahtisuse põhjusi imiku- ja väikelapseeas. Kogu maailmas põeb seda oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevat nakkust üle saja miljoni väikelapse aastas. 1973. aastal avastatud rotaviirus on reoviiruste perekonda kuuluv RNA-viirus.

Tohter ütleb lõpetuseks, et rotaviirusinfektsioon on perearstipraktikas imikutel ja väikelastel suhteliselt sageli ette tulev probleem. Osa haigestunud lastest vajavad mingil etapil ka haiglaravi. Et vanemad lapsed ja täiskasvanud põevad haigust enamasti kergelt, ei pöördugi nad seetõttu iga kord arstile.

KOMMENTAAR

Mu laps suutis vaid valust oiata Margiti kuueaastasel pojal algas rotaviirus oksendamise ja kerge kõhulahtisusega. Siis tabas poissi viis päeva kestnud tugev kõhuvalu, mille vastu ei aidanud isegi valuvaigistid. Järgneval neljal päeval laps enam ei oksendanud.

Emana oli Margitil väga paha vaadata, kui laps suutis vaid pikali olla ja valust oiata. Tihti viskus laps põrandale ega suutnud valu tõttu isegi tõusta. Laps ei söönud nendel päevadel praktiliselt mitte midagi, arsti soovitusel andis ema vaid vedelat putru ja joogiks keedetud vett ning kummeliteed. Mustamäe lastehaiglas soovitati lisaks anda Gefiluse kapsleid nädala jooksul. Hiljem lisandusid soolestiku mikrofloorat taastavad probiootikumid. Haigus hakkas taanduma pärast seda, kui laps uuesti oksendama hakkas ja enam midagi sees ei püsinud – see kestis ligi 12 tundi, pärast seda oli ta väga nõrk ja ainult magas.

Lasteleht

8

Aita oma lapsel jonnida ja tundeid väljendada JONNITUUR HIV-POSITIIVNE LAPS

Olukorras, kus laps käitub nii võimatult, et vanemana ei suuda sa tema poole vaadatagi, on hetk, kui ta sind kõige enam vajab.

Kaire Talviste

V

anaema läheb Joonasega poodi. Laps kisub riiulitelt mänguasju kindla plaaniga need endale võtta. Vanaema keelu peale algab esmaklassiline jonn, mis väikemehe selili maha paiskab. Möödujad vaatavad stseeni hukkamõistvate pilkudega. Üks mammi poetab põlglikult: „No see laps saab küll varsti songa.” „See, kes songa saab, olete

hoopis teie,” arvab vanaema selle peale tarmukalt.

Ent kõik pole nii tarmukad ja julged, et avalikus kohas jonniva lapse kaitseks välja astuda. Selle asemel tõmbuvad vanemad häbelikult küüru, sest tunnevad end kasvatustöös läbikukkununa, või hakkavad lapsega riidlema. Levinud arvamus, et lapsed ei tohi jonnida, on seadnud vanemaile lõksu, milles püütakse teha kõik, et lapsel

TULE TÄHISTA OMA SÜNNIPÄEVA HOPP! MÄNGUTOAS! DISKO, KARAOKE, BÄNDIPIDU, MUSTKUNSTNIK, NÄOMAALINGUD jne.

MÄNGU- JA PANNKOOGIHOMMIKUD VÄIKELASTE MUUSIKA- JA MEISTERDAMISTUNNID

WWW.HOPP.EE, INFO@HOPP.EE, TEL 6559 671, 51 10626, MUSTAMÄE TEE 5A TALLINN

Lasteleht

9 Foto: Kaire Talviste

oleks kogu aeg hea. Tunneme end süüdi, kui see nii ei ole.

MTÜ Hand in hand on paar aastakümmet toetanud lapsevanemaid nõu, jõu ja teaduspõhiste uuringutega, et neid vanemuse raskes töös aidata. Hand in handi õpetaja Ravid Aisenman selgitab, miks jonni on vaja ja kuidas vanem peaks käituma. Ta vabastab vanemad rõhuvast püüdlusest panna oma lapsed vaid viisakalt käituma.

Jonni algus Esmalt lükkab Aisenman ümber arvamuse, et lapse pahameeleväljendus on midagi halba, nagu on meile lapsepõlves sisendatud. „Uuringud näitavad, et ka n-ö halbu emotsioone on vaja, et laps saaks oma tasakaalu tagasi. Need on tunded, mis olid meile keelatud, mille kohta vanavanemad ütlesid, et see on manipulatsioon ja jonnida ei tohi,” selgitab ta.

Kui jonn on täistuuridel, siis ära püüa ratsionaliseerides olukorda kontrolli alla saada.

Paljud vanemad tunnevad sel põhjusel survet end kehtestada, lahendada lapse probleemid ja teha nad õnnelikuks. Aisenmani sõnul pole aga vaja teha muud kui jääda jonniva lapse kõrvale, teda kuulata ja toetada selles halbade tunnete mahalaadimise raskes töös. Lapsed vajavad oma vanematega lähedust, nad tahavad olla armastatud, hinnatud ja hoitud. Kui laps tunneb ühendust ja turvalisust, saab ta täielikult keskenduda oma tegevusele, õppida ja areneda. Jonn tuleb tihtipeale siis, kui ühendus vanemaga on katkenud, näiteks olukorras, kus ema räägib telefoniga. Üks ema uuris, kas jonni on kuidagi võimalik ära hoida. Aisenman raputas selle peale vaid kavala muigega pead. „See ei ole võimalik.

Seda saab ehk veidi edasi lükata lapse soovidele järele andes, ent ühel hetkel vallandub see näiliselt tähtsusetu pisiasja peale,” lisab ta. Emotsionaalsed pursked on loomulik protsess, mille käigus laps lõdvestub oma pingetest, mis võivad olla seotud õppimisraskustega, tundega oma saamatusest

Vanema õrn tähelepanu julgustab last oma meelepaha täiel määral väljendama. või jõuetusest, ülekohtust ja pidevatest keeldudest.

Aisenman soovitab vanemail jälgida signaale ja olukordi, mis ennustavad jonni algust, et selleks valmis olla. Näiteks: väike probleem põhjustab ülemääraseid tunded; eriti lõbusalt veedetud aja lõpus tuleb tundeplahvatus; probleemid on seotud asjade jagamise, magamamineku, riietumisega; lapse jonn algab vanema lahkudes jne. Mõni laps jõuab kohe emotsioonideni, teine peab oma ebaratsionaalsele käitumisele kuulma enne vanema keeldu.

Näiteks kui laps on valinud lasteaeda minekuks kleidi ja hakkab jonnima, kui püüad seda talle selga saada, võid küsida, kas ta soovib ehk teist kleiti. Kui see pakkumine ei too lahendust, on selge, et asi pole kleidis, vaid kuhjunud emotsioonides. Sel hetkel tuleb »

Lasteleht

10

Foto: Istockphoto

lõpetada uute lahenduste pakkumine ja õrnalt öelda, et valida on nende kahe kleidi vahel. See annab lapsele loa jonnimist alustada.

Kuidas käituda?

Ole lapse lähedal ja pühenda talle kogu oma tähelepanu. Püüa saavutada pilgukontakt, ent ole valmis selleks, et laps pöörab pea ära ja tõrjub sind eemale. „Ta ajab sind ära, sest tal on raske end sellises olukorras sulle näidata ja uskuda, et keegi teda siiski armastab,” selgitab Aisenman.

Kui jonn on täistuuridel, siis ära püüa mingil juhul ratsionaliseerides olukorda kontrolli alla saada, sest laps on tunnete meelevallas, ta ei suuda mõelda ega arutleda. „Loengu pidamine sellisel hetkel on vaimne vägivald,” selgitab Aisenman.

Räägi võimalikult vähe ja hoolivalt. Võid öelda, et sa saad aru, et tal pole kerge. Pole vaja lohutada stiilis küll-läheb-üle-pole-hullu-midagi, sest see võtab lapselt õiguse tunda neid tundeid, mis tal parasjagu on. Tihtipeale tuleb jonn külla avalikus kohas. Võimaluse korral

Lapse alavääristamine teeb vaid halba, ent tema kuulamisega ei riku sa teda kindlasti ära. Sel moel aitad sa tal raskustest üle saada. jätke oma toimingud pooleli, müügisaalis võite personali teavitada, et teil on „ajutised tehnilised raskused”, ja kandke laps rahvahulgast veidi eemale, et saaksite kogu oma tähelepanu ja helluse talle pühendada.

Aisenman julgustab vanemaid jonni ergutama, mitte iga hinna eest püüdma vältida vältimatut. „Vanad käitumismallid, kui jonniv laps saadetakse teise tuppa, teda ähvardatakse, lüüakse, tema peale karjutakse, ei toimi. Lahenduseks on taasluua armastav side lapse ja vanema vahel, mis on vahepeal katkenud,” ütleb ta.

Vanema õrn tähelepanu julgustab last oma meelepaha täiel määral väljendama. Ta võib nutta, trampida jalgu ja süüdistada.

Näiteks olukorras, kus vanem õde

SÄRAVA LAPSEPÕLVE ALGUS!

KESKLINN@LASTEKLUBI.EE

PUHTALE P E S U LE

ME OLEME SELLE POOLT! ALLEGRIA ON KASVAV PROBLEEM. SEETÕTTU ONGI NEUTRAL NEUTRAALNE

C DI

ECO L

A L

Iga päev puutub nahk kokku parfüümide ja teiste mittevajalike lisaainetega, mida sisaldavad enamus pesu- ja puhastusvahendeid, kreeme ja seepe. Neid kasutades võib tekkida kontaktallergia ja nahaärritus.

Eriti vastuvõtlikud on sellele tundliku nahaga inimesed ja lapsed. Neutral on selle vastu. Seepärast ongi kõik Neutral tooted vabad lõhna- ,värv- ja mittevajalikest lisaainetest. Tooted on välja töötatud koostöös Taani Astma ja Allergialiiduga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt.

Loe lisaks www.neutral.lt

BE

WWW.VÄIKEPÄIKE.EE

MITTEVAJA ALIKELE LISA AAINETELE

NO R

Beebikool: • Beebide muusikaklubi 1kuu kuni 3 aastat (Inga Rand, Maive Lille, Anna Maria Vaino) • Beebide võimlemisklubi 1kuu kuni 3 aastat (Tiina-Mai Liiv) • Beebide loovusklubi 1kuu kuni 3 aastat (Anna Maria Vaino, Janika Ebrus) Lastehoiuteenus: • Väikelastele alates 1,5 eluaastast • muusika-, võimlemis- ja kunstitegevused • võimalus lastehoiutoetust taotleda Ruumide rent sünnipäevadeks: • turvalised ja eakohast tegevust pakkuvad ruumid • võimalus kasutada õueala • kostümeeritud peojuht, näomaalingud Logopeedi teenus

Lasteleht

11

on väiksema mängust ära ajanud, tuleb pisike sinu käest röstsaia küsima. Lõikad need talle kolmnurkadeks, aga tema kuulutab, et ei sobi, sest ta tahtis ristkülikuid. Kui sa nüüd vaikselt tema juurde istud, käed ta ümber paned ja kuulad, võib nutt väga kaua kesta. Röstsai oli viimane piisk pärast seda, kui ta pidi terve pärastlõuna kuulma: „Ma ei taha sind siia, mine ära!”

Laps ei manipuleeri, see on tema jaoks ainus viis abi paluda.

Ka täiskasvanud ei erine selles mõttes, sest me ei hakka nutma, kui tunneme end üksikuna. Pisarad vallandab ikka see, kui lööme varba ära või keeb toit üle. Need vahejuhtumid annavad loa tunnetele.

Pika nutu lõpus võib laps rääkida välja ka oma kurbuse sügavama põhjuse: „Kui sa väljas olid, nägin ma saadet, kus ema jäi haigeks ja suri.”

Mõnikord aga ei tea laps isegi põhjust või ei oska seda väljendada. „Õnneks piisab sellest, et me kuulame. Meie kõrval saavad nad oma valust terveneda isegi siis, kui me ei tea, milles see seisnes,” ütleb Aisenman.

Juhend lapse kuulajale •• Eemalda jonnisituatsioonis kõik asjad, mis võivad teha haiget või olla ohtlikud – lükka eemale mahakukkunud ratas, hoia eemale mängukaaslased, õedvennad, kes võivad liiga teha.

•• Hoia enda pahameel ja nõuanded endale! Kui laps kukkus, on sul ilmselt kiusatus pidada loeng teemal, et põrand oli libe ja ta poleks pidanud jooksma. Ära anna sellele impulsile järele, sest ta ei suuda arukat juttu sel hetkel kuulata.

•• Hell puudutus ja silmside on kaks kõige võimsamat asja, kuidas oma last toetada. Kontakt sinuga aitab tal meelde tuletada, et sa teda armastad. See võib teda veel rohkem nutma ajada, sest ta tunneb, kui väga sa temast hoolid. Ära tõsta last üle oma õla nutma, sest siis kaob kontakt.

•• Kutsu ta ettevaatlikult rääkima juhtunust, ära suru end peale! Laps nutab alati mingil põhjusel. Mida sügavamad on

tunded, seda raskem on lapsel neist rääkida.

•• Ära anna hinnangut sellele, kuidas su laps end tunneb! Seda on raske teha, sest oleme harjunud nägema maailma oma vaatevinklist. Kui mina ei kurvasta, ei peaks ka teised kurvastama.

Ent meie laste tunded on nagu nende oma isiklik ilmaruum, mida mõjutavad asjad jäävad meile tihtipeale märkamatuks.

Lapse alavääristamine teeb vaid halba, ent tema kuulamisega ei riku sa teda kindlasti ära.

Sel moel aitad sa tal raskustest üle saada. Laps võib paisata sinu pihta süüdistusi: ma vihkan sind; ma ei taha, et sa oleksid minu isa; ma löön oma venna maha jne. Need on asjad, mida lapsed räägivad oma meelepaha läbi töötades. Ära võta seda liiga isiklikult, tema hinnangud sel hetkel ei jää eluks ajaks püsima. Head tunded pääsevad tagasi võimule, kui ta on kurbusest ja vihast üle saanud.

•• Anna lapsele nutmiseks ohtralt aega! Nutt võib alata juhtunud intsidendi tõttu, ent pöörata järgmisel hetkel juba kurvastuseks mingi sügavama teema pärast. Kui lapse kõrvale jääda ja teda kuulata, võib kurtmine ja nutt kesta pool tundi kuni tund aega. Arvesta, et ta on seda võimalust juba jupp aega oodanud. Mida soojem ja hoolivam oled, seda kauem nutt kestab, sest sinu tugi ja hool aitavad tal raskest koormast vabaneda.

•• Lapsed, kelle sügavaid tundeid kuulatakse ja pannakse tähele, usuvad rohkem endasse, oma jõudu ja intellekti ning oma vanemate armastusse. Neil on parem õppimisvõime, sest nad ei pea kogu aeg oma emotsioone alla suruma. Teismelistena ei lagune nad iga raskuse pärast koost, sest on lapsena õppinud oma tunnetega toime tulema.

Allikas: MTÜ Hand in hand

KÄSIKIVI KOSMOSEST

Olav Ehala ja Leelo Tungla muusikaline lastelavastus kooliealistele Etendused: 13., 14., 20. ja 21. detsembril Rahvusooper Estonia kammersaalis VIIMASEID KORDI!

el 683 12 E-P 10-18 t e n i m i l l Te

on 10. Piletid müügil Est

ia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis.

www.opera.ee

Lasteleht

12

Teine eluaasta on raskeim aeg lapsega reisimiseks REISIMINE

Lapsega reisimine nõuab planeerimist ja ettevalmistust, ent hea tahtmise korral on kõik võimalik.

Vilve Torn

K

olme lapse ema Maris Pruuli on pool ilma oma lastega läbi rännanud ja leiab, et ainuke lapsega mittereisimise põhjus on tema haigus. Ka ei läheks ta väikelapsega keerulisele mägimatkale või kohtadesse, kus arstiabi on mitme päevatee kaugusel. Ent väide, et kolmanda eluaastani ei tohi lapsega reisida, on tema meelest sama jabur, kui elada kindlas teadmises, et näiteks armastuse aktiivne faas kestab aasta.

Pere vanim tütar Maarja lendas esimest korda kaheksaselt emaga Kanadasse, Helena kuueaastaselt Portugali ja väikevend Jaan Joonatan juba kuuenädalaselt Baskimaale. „Enne seda reisi kaalusime küll väga pikalt, sest meil polnud nii tillukese inimesega lennukogemust. Konsulteerisime arstide ja tuttavatega ning otsustasime ikka minna,” meenutab Pruuli. Väikemees elas lennu kenasti üle ning on sellest ajast peale lennanud veel Sri Lankale, Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Ameerikasse. „Tüdrukute kaugeim paik on Tonga saarestik Polüneesias, kuhu jahtlaeva Lennuk ümberilmareisi ajal isaga kohtuma sõitsime,” räägib Pruuli. „Ma olen veendunud, et lapsel on koos ema-isaga ka raskemal reisil kindlasti parem ja turvalisem kui ilma vanemateta kodus,” arvab ta. Kahe lapse ema Karin Keerdo-Massa on käinud lastega Itaalias, Inglismaal, Portugalis,

Brüsselis, Helsingis, Stockholmis ning kombinatsioone on olnud lennu-, laeva-, auto- ja rongireisidest. Ka tema leiab, et kui ema ja isa on kaasas, pole pisikestel rohkem õnneks vajagi. „Reisile võib minna ka väga väikese imikuga. Arvestada tuleb rohkem sihtkohas valitsevate võimalike probleemidega – liigne palavus või niiskus, palju sääski jne. Samuti ei maksa üleväsinud lastega korraldada kultuuriprogrammi,” annab ta nõu.

Pakkimine Keerdo-Massa meelest on raskeim vanus reisimiseks 12–24 kuud. „Laps on just kõndima õppinud ja pole nõus paigal istuma – teda ei hoia väga pikalt kinni ka raamatute ja leludega,” põhjendab ta. Enne lennukisse minekut ei sunni ta lapsi korralikult paigal istuma, sest kui nad saavad enne joosta, suudavad pärast lennukis paremini oma kohal olla.

Vanematele soovitab ta varuda enesekindlust ja lubada väikelapsel lennukis edasi-tagasi rühkida. „Ei pea alati nii hirmsasti kaasreisijate pärast muretsema

Lapsega reisi plaanides tehke reisikatkemiskindlustus, siis ei kanna te materiaalset kahju, kui ootamatu haiguse pärast minna ei saa.

Marko Matvere õpetab madrus Jaan Joonatanile katamaraanil Nordea, kuidas koralle silma ja ninna toppida.

– nad kõik elavad üle selle, et väike käsi ootamatult püksisäärest kinni haarab,” leiab ta. „Laske võimalusel lapsel ümbrust avastada, sest siis on ta nõus mõnda aega jälle paigal püsima, kui olukord seda sunnib.”

Maris Pruuli meelest on lastega reisimine suur lust, sest nii avatud ja kompleksivabu reisiselle täiskasvanute hulgas kuigi palju polegi. „Rahulik ja last toetav vanem on kindlaim tagatis, et ka laps asja rõõmsalt ja rahumeelselt võtaks. Selleks aga, et ise rahulik olla, tuleb parasjagu eeltööd teha. Iga korraga küll natuke vähem,” julgustab Pruuli.

Poja asjade pakkimiseks kasutab ta siiani nimekirja, mille aluseks on nende esimese ühise reisi ettevalmistus. Iga kord lisab ta sinna midagi ja tõmbab mõne asja maha. Nii on süda rahul, et põhiasjad on kindlasti kaasas.

Veidi enne kavandatud reisi korjab ema kokku hulga väiksemaid

Rahulik ja last toetav vanem on kindlaim tagatis, et ka laps asja rõõmsalt ja rahumeelselt võtaks.

Selleks aga, et ise rahulik olla, tuleb parasjagu eeltööd teha. mänguasju, mis pojale iseäranis meeldivad, ja paneb need reisini silma alt ära. Lennukis on taasleitud lemmikud erakordselt head ajatäitjad.

Pruuli soovitab lapsega reisi plaanides teha reisikatkemiskindlustuse, siis ei kanna te materiaalset kahju, kui ootamatu haiguse pärast minna ei saa.

Kui võimalik, võiks lennukis varem kohad kinni panna. Ehkki pikematel lendudel püütakse lapsed koondada vaheseinte juurde (millele on võimalik turvahälli kinnitada), pole see alati reegel.

Lasteleht

13 Kõige tähtsamale elus.

Foto: erakogu

Nõu annab Estonian Airi pardateenindajate koolitusjuht ja stjuardess Meelike-Enel Andrejeva •• Toitke beebisid õhkutõusu ajal rinnaga (umbes 20 min), samuti lennuki laskumisel kuni maandumiseni, sest neelamisliigutused avardavad kuulmekäike ja leevendavad rõhkude vahest tekkida võivat kõrvavalu.

•• Vastsündinu kuni kaheaastane (kellel pole veel teine sünnipäev kätte jõudnud) väikelaps reisib üldjuhul piletita ja teda saatva täiskasvanu süles.

Kui väikelaps soovitakse lennukisse võtta koos kandetooliga, peaks ostma selleks eraldi koha/ pileti. Tasuta kandetooliga beebi paigutamine lennuki istmele on võimalik vaid vabade kohtade olemasolul ning kandetool peab paiknema akna all oleval istmel.

•• Estonian Air pakub väikelastele ostmiseks oma Sky-baarist jogurteid. Laste purgitoitu pardal ei müüda.

HiPP BIO Combiotic®

Uue põlvkonna jätkupiimasegud

+ Unikaalse koostisega

LAPSEOOTEL NAISTE INFOPÄEV

Oluline on hästi läbi mõelda käsiapteegi sisu, selles on mõlemad emad veendunud. „Meile tegi tuttav arst nimekirja, mis igal juhul kaasas võiks olla, ja see on seni hästi töötanud. Eelkõige just hingerahu seisukohalt,” lisab Pruuli.

Lapsepilet tagab lapsele bussis eraldi istekoha •• Seadusandja on kehtestanud riigisisesel liinil eelkooliealistele lastele tasuta sõidu õiguse.

Bussijaamade kassadest ja bussijuhtidelt saab osta eelkooliealisele lapsele isikut tõendava dokumendi alusel reisimiseks nullpileti.

•• Tallinna-Riia-Tallinna marsruudil sõitvates Business Line’i bussides on lastele vanuses 0–12 soodustus –50% ja nad saavad bussis oma koha.

Allikas: Mulgi Reisid AS, Taisto Liinid AS, Sebe AS, Hansabuss AS

29.septembril toimub Kesklinna Lastepolikliiniku saalis (Ravi 27) järjekordne infopäev Tallinna ja Harjumaa lapseootel naistele. Üritus on mõeldud nii esma- kui korduvrasedatele ning oluline ei ole raseduse suurus - vajalikku informatsiooni saab igaüks.

Tulevastel emadel on palju küsimusi nii raseduse, sünnituse kui ka ilmavalgust nägeva lapse kohta. Palju küsimusi tekitab ka seadusandlus, sh dekreeti minek, emapalk, erinevate avalduste täitmine, tähtajad jne.

Infopäevale on kutsutud oma ala eksperdid just nendel teemadel vestlema ja küsimustele vastama.

Päevakava 11.00-11.30 Kogunemine. Kõhumõõtmisvõistlus. Tutvumine infopäeval osalevate firmadega.

11.30-12.45 Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemanda Irena Bartelsi loeng „Loomulik sünnitus”.

12.45-13.15 Paus. Tutvumine infopäeval osalevate firmadega. Küsimused ämmaemandale ja perearstile.

13.15-14.00 Perearstikeskuse Sinu Arst perearsti dr.

Kristi Parts-Teppo loeng „Väikelaste vaktsineerimisest”.

14.00-14.15 Paus. Tutvumine infopäeval osalevate firmadega. Küsimused perearstile ja lastearstile.

14.15-15.30 Lääne-Tallinna Keskhaigla lastearsti dr.

Siiri Lepiku loeng „Beebi sünnitusmajas”.

Teised olulised rinnapiima koostisosad

Probiotik

Kõikide pauside ajal vastab Ida-Tallinna Keskhaigla sotsiaaltöötaja Marika Lass individuaalsetele küsimustele rasedate õiguste ja seadusandluse kohta.

Prebiotik

Pausi ajal pakutakse tervislikke puu- ja juurvilju. Soovi korral võib endale kaasa võtta kerge eine. Polikliinikus on olemas ka kohvik.

Oomega 3 ja 6 LCP Kõik tähtsad toitained

Rinnapiim *

Üritusel osalemine on tasuta, vajalik on eelregistreerimine - tel: 60 66 500 või e-posti vahendusel hipp@ltt.ee.

BIO

Eestis müügil olevad erinevad jätkupiimasegud

Prebiotik

Probiotik

Oomega 3 ja 6 LCP

Oomega 3 ja 6 LCP

Oomega 3 ja 6 LCP

Kõik tähtsad toitained

Kõik tähtsad toitained

Kõik tähtsad toitained

HiPP BIO kaubamärk A kaubamärk B Combiotic ®

* Rinnapiim on imiku toitmiseks kõige parem ja loomulikum.

HiPP esindaja Eestis: AS LTT, Peterburi tee 63 11415 Tallinn tel 606 6503, www.hipp.ee

Lasteleht

14

Kuidas sinised silmad said roosad prillid Foto: iStockphoto LAPSEGA SILMAARSTILE

Käik silmaarsti juurde võib tuua oodatud kinnituse, et kõik on hästi, aga ka sootuks teised ja tõsised mured. Tohtrite manitsust mitte jätta silmakontrolli alles koolimineku aastasse tasub tõsiselt võtta.

Agne Narusk „Emme, Liisul on prillid! Õpetaja ütles, et muidu Liisu silmad valutavad. Tal kaua valutasid ja nüüd on prillid ja enam ei valuta. Õpetaja ütles, et naerda ei tohi, sest prillid aitavad Liisut. Hello Kitty omad!” räägib teel lasteaiast koju viieaastane Luisa.

Kas laps kaebab valu või mitte, silmaarsti vastuvõtul võiks ära käia ikka. Mida varem, seda parem, siis on rohkem aega nägemist „putitada” ning tõenäosus, et kooliminekuks on olukord kontrolli all, märgatavalt suurem. „Laps on kolmeaastaselt juba piisavalt suur ja arenenud, et tabelist pilte vaadata, kord üks, kord teine silm katte all,” selgitab laste silmaarst Merike Jaksi. „Selles vanuses on ta rohkem koostöövalmis muudekski uuringuteks, näiteks silmapõhja ja kõõrdsilmsuse vaatluseks.”

Et nüüd tõepoolest viimane aeg on lapse silmi uurida, peaks vanem endale teadvustama siis, kui laps neid pidevalt sügab või muul moel puudutab, alatasa kissitab, kummardub liiga joonistuspaberi vms kohale, või jooksevad tema ilusad siirad silmad sageli vett ja punetavad. Nõu võiks arstiga pidada ka siis, kui tundub, et laps on väga valgusekartlik.

Kodus sukeldub Luisa ema väikesele Liisule mõeldes internetti.

Siis, kui ta ise laps oli, kontrollis nägemist lastearst, lasteaia- või kooliõde – vanaema jutu põh-

Väikelapseeas õnnestub suurem osa silmavaegustest „korda teha”. Mida hiljem probleem ilmsiks tuleb, seda raskem. jal vähemalt kaks korda aastas.

Luisa silmi pole kunagi kontrollitud. Mine tea, äkki…? Selgub, et Tallinna kahe suure lastepolikliiniku peale on kolm silmaarsti ning sügisel pole lootustki nendeni jõuda, sest kooliminejate viimasel hetkel „ärganud” lapsevanemad ummistavad telefone, registratuure, pikki koridore kabinettide ees. Palju parem pole lugu erapraksistes: palutakse helistada järgmise kuu alguses, ehk siis õnnestub ülejärgmisesse aega saada. Ja nüüd alles algab paanika ning ebaõiglus rõhub hinge: arsti juurde ei pääse kuidagi, aga kui mu lapse silmad ongi tõepoolest haiged? Veab: järgmisel nädalal õnnestub sõrmi arvutiklaviatuuril väledalt liigutades näpata endale kellegi poolt ära öeldud aeg.

Lapse nägemist on ealistel põhjustel raskem kontrollida, kuid mitte võimatu. Kas ja kuidas annab väike inimene teada, et ta osutatud kujundit tõepoolest ka näeb („aga ta ei tunne ju tähti ja vasak-parem mõistet?”), selles lepivad patsient ja arst omavahel enne kokku – et kas tabelis võiks olla maja või ruut jne.

„Ei tohi lapsega pahandada, kui ta esimesel korral ei taha tabeli järgi pilte öelda või ei lase arstil end uurida – see kõik võib algul tunduda tundmatu ja hirmutav,” paneb doktor Jaksi vanematele südamele. „Enne arsti juurde minekut võiks lapsele seletada, mis temaga seal ette võetakse. Päris paljude lastega tuleb käia silmaarsti juures korduvalt, et pikapeale harjutaks toimingute ja keskkonnaga.” Midagi pole teha: last ja tema vanemaid ei saa rahule jätta enne, kui arst on veendunud, et nii vasak kui ka parem silm näevad kolmeaastaselt 80 protsenti ja viieaastaselt juba täiskasvanu normi, rõhutab Merike Jaksi.

Masinas oli värviline pilt, teatab Luisa, kabinetis kõrgel toolil jalgu kõigutades ja oodates, mis edasi saab. „Masin värvilise pildiga” tegi kindlaks silma optilise tugevusei. Patsient ja arst jõuavad kokkuleppele, et majakujutis nägemistabelis on „kandiline” ja õuna või südant meenutav pilt „õunasüda”. Emme näost kaob naeratus siis, kui jõutakse kolmanda reani – laps vaikib. Veel üks moodne aparaat silmapõhjauuringuks, tilgad, 40-minutiline ooteaeg, taas silmatabel, aparaat.

Diagnoos: +0,5 mõlemal silmal.

Hägune pisaravedelik lisab soovituse kontrollida perearsti juures diabeeti ja liigesehaigust.

Doktor Jaksi rõhutab, et just ootamatustega toimetulekuks soovitavad silmaarstid lapsed vastuvõtule tuua juba kolme-aastaselt – lihtne süütu „lähme käime ära” kontroll võib päevavalgele tuua midagi sootuks tõsisemat. „Nägemine areneb 6.–8. eluaastani. Mingil määral toimub areng ka hiljem, aga vähesel määral. Seetõttu peame võimalikult varakult avastama need lapsed, kelle optiline süsteem ei talitle normaalselt,” selgitab ta. Normaalne on talitlus siis, kui inimese silmad liiguvad ühtlaselt, kõõritamata ja ta näeb teravalt ning ruumiliselt. „Käelist tegevust, lugemist või

teleri vaatamist ei saa ära keelata. Ainus, mis me teha saame, on jälgida, et ruumid oleksid piisavalt valgustatud, teleri kaugus õige, kohtvalgustus korralik (60W), lauaplaat ei peegeldaks,” loetleb Jaksi põhitõdesid. Ning kui silmaarsti on külastatud ja vajadusel ravi määratud, tuleb jätkata kontrollis käimist vastavalt vajadusele.

Luisal on elu esimesed prillid – roosad mõistagi, sädelevate sangadega. Toas peab ta neid ees hoidma, õues mitte – elavaloomulisele tegelasele, õigemini tema vanematele on see kergendav teadmine. Tirts ootab väga päeva, mil saab need lasteaias ette panna, et sõbrad ka näeksid.

Tema vanemad on natuke mures.

Rühmaõpetaja lubab, et jälgib asjade edasist käiku. „Norimised sel teemal tulevad tavaliselt koolieas, lasteaias on lapsed pigem uudishimulikud. Ka on tänapäeval prillikandjaid palju, lapsed on harjunud, et kellelgi need ikka on ees,” ütleb rühmaõpetaja Kersti.

Prillidega lasteaeda •• Informeeri õpetajaid, kas laps peab prille ees hoidma koguaeg või ainult toas, ainult käelise tegevuse ajal vm.

•• Liikumist eeldavate tundide ajaks on hea prillid ära võtta. Leppige kolmekesi – vanem, õpetaja, laps – kokku, kuhu laps need siis (ja ka magama minnes) paneb.

Kindlaim koht ilmselt on õpetajalaud.

•• Kui prillid võivad õue minnes tuppa jääda, paluge õpetajat, et ta aitaks lapsel seda meeles pidada.

Sedagi, et need hiljem uuesti ette saaks.

•• Õpetajate eeltöö rühmas on tähtis. Lapse endagi jaoks on oluline, et prille kandes pole ta teistest halvem, et prillid on ilusad ja talle suureks abiks. Vanemad, rääkige lapsega!

•• Kui prillid peavad ees olema ka õues, õpetage, mida teha siis, kui klaasid on udused või vihmapiisased. Ka on lapsel palju kergem, kui prillid õues joostes niisama lihtsalt eest ei kukuks.

Lasteleht

15

Oma tuba, oma luba? – või hari kätte ja marss koristama Foto: iStockphoto KORISTAMINE

„Kui meile külalised tulevad, keedab ema kohvi ja paneb meie toa ukse kinni, sest sinna on parem mitte vaadatagi.” (Eva Janikovszky „Minuga juhtub alati midagi”)

Kristiina Viiron

K

üllap on paljud lapsevanemad kuulnud palvele koristada oma tuba ära lapselt vastuseks: „Küll ma koristan, kui tahan. Pealegi on see minu tuba, ise tean, kas koristan või ei.”

Möödub päev ja teinegi ning asjad vedelevad endiselt põrandal, et hüppa või karkudega üle. On siis ikka nii, et oma tuba, oma luba ning vanemad vaatavad rahumeeli pealt, kuidas tolm kuhjub ning asjad pilla-palla loobitakse? Või haaravad ise tolmuimeja ja -lapi järele?

Hea motivaator külalised Anželika Dragunova kinnitab, et tema oma kahe poja, kellest üks 15- ja teine 19-aastane, eest küll ise nende tube koristama ei hakka. Küll aga teeb märkuse, kui korralagedus pead tõstma kipub. „Väikesest peale olen poistele rääkinud, et oma tube tuleb ise koristada,” kõneleb Anželika, lisades, et eriti ta poistele kraamimise asjus peale käima ei peagi. „Vahel on nii ka olnud, et kui poisid tahavad taskuraha, aga toad on sassis, ütlen, et enne ei saa, kui toad on korda tehtud.” See mõjub tavaliselt hästi, aga veelgi paremini innustab poisse oma tuba korda sättima teadmine, et keegi tütarlaps on külla tulemas.

Külalised on toa koristamise asjus üldse hea motivaator, tunnistab 14-aastane Rainis Alumets., Juba aastaid koristab lastetuba, mida ta jagab 9-aastase vennaga, täiesti ise, nii et emal pole vaja teda mingilgi moel selleks sundida või teda kuidagi

Kuidas peab käituma lapsevanem, kui jõnglane teatab: „küll ma koristan, kui tahan.

Pealegi on see minu tuba, ise tean, kas koristan või ei.” aidata. Nii on see olnud juba mitu aastat ning sai Rainise mäletamist mööda alguse umbes kolme aasta tagusest päevast, mil pere oli õhtuks külalised kutsunud.

Külaliste ootel koristas Rainis tookord ära kogu kolmetoalise korteri ning sellest ajast peale ongi lastetoa korda sättimine puhtalt tema rida. Tõsi, päris otsast otsani ta tuba üksi ei korista, noorem vend peab oma voodi ja kapi ikka ise korda seadma. Ja kui ta viilima kipub, tuletab Rainis talle seda kohe meelde.

Poiss kinnitab, et ema ei pea teda küll kraamima sundima. „Vahel kui õhtul tuppa tulen, panen oma riided põrandale, aga hommikul koristan kohe ära, sest mind häirib, kui põrand on igasugu sodi täis,” täheldab ta.

Ema Margit on asjade nii suguse kuluga mõistagi rahul. „Kui Rainisele koristamise tuur peale tuleb, siis võib ta isegi vannitoa puhtaks teha,” rõõmustab ta.

Ema kontrolligu kord kuus Mari Pervik, 16-aastase tütre ja 11-aastase poja ema nendib, et

miskipärast istub ta poisil toa koristamise asjus palju rohkem kukil kui tütrel. „Poisilt nõuan näiteks, et igal hommikul olgu tal voodi ära tehtud, tüdrukult aga mitte. Ja ta ei tee ka – vahel on tema toas päris „hullumaja puhvet”,” räägib Mari. Kui aga külalisi on oodata, koristab tütar toad kõik hoolega ära. Vahetevahel niisama ka. „Tüdrukut ma usaldan miskipärast rohkem. Kui tuba on ikka sassis, siis ta ühel hetkel saab aru, et tuleb tuba korda teha. Aga poiss

seda ei mõista nii hästi – vähemalt on mul selline tunne,” ütleb Mari. Aeg-ajalt seab ema poja toa ka ise korda.

Mari tütar Viktoria arvab, et natuke võiks ema tema toa korrashoidmisel silma peal hoida. „Aga et ta iga päev käiks ja vaataks, seda küll ei taha. Kord kuus oleks mõistlik,” täheldab ta, lisades, et ta ei oota ka, et ema teda koristada käsiks. „Asun koristama, kui tuju ja aega on. Enda tuba, enda vastutus,” arvab Viktoria.

Teatud piirid peaksid kehtima **Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi dotsent Kristina Nugin märgib, et mõningase vabaduse andmine lapsele tema toa korrashoiul on mõistetav, samas on vanemate märkused, kui tuba on sassis, täiesti asjakohased. „Kui vanematele tulevad külalised ja ema tahab neile midagi lastetoas näidata, siis tekib ju nõme olukord, kui toas vedelevad näritud õunasüdamed,” osutab Nugin, et teatud piirid peaksid lapse jaoks ikka kehtima.

Näiteks, et toas ei vedele toidujäänuseid. Või kui kirjutuslaud on nii sassis, et tekib kahtlus, kas selle taga ka õppida saab, on igati õigustatud, et ema palub lapsel laua korda teha. **Samuti arvab ta, et lapsevanem võiks vahel ise ka lapse tuba koristada. „Kui ema parasjagu kodu koristab ja momendil on lapse tuba sassis, siis võiks ta ju ühtlasi ka lapse toa korda teha ja sellega talle üllatuse valmistada,” toob Nugin näite. „Lapsed ju ka vahel valmistavad vanematele üllatusi või teevad ema-isa palvel kodus mõne töö ära,” põhjendab ta.

Lasteleht

16

Laste mänguväljak kätkeb lusti kõrval ka ohte MÄNGUVÄLJAK

Mänguväljakuid kasutavate laste ohutus sõltub nii mänguvahendite õigest kasutusest kui ka tehnilisest korrasolekust.

Signe Kalberg

K

ahtlemata on kasvueas põngerja meelistegevus turnida mänguväljaku redelitel, lasta liugu, pugeda läbi sealt, kust pugeda annab ja vaadata maailma pea alaspidi. Ometi kätkevad mänguväljakud endas lapsele üsna suurt ohtu, mida ei oska ka täiskasvanu vahel tähele panna. Kui linnades on lastele mõeldud õuemänguväljakud üsna hästi korras, nende korrasolekut käivad kontrollimas vastavaid teadmisi omavad asjatundjad, siis maapiirkondades turnivad lapsed tihti logisevatel ja roostes redelitel, mille valmimis-

aasta jääb eelmisesse sajandisse.

Baltikumi suurim mänguväljakute tootja Tiptiptap OÜ paigaldusja hooldusjuht Taavi Luiga ütles, et võrreldes nõukogude aegse ajaga kasutatakse tänasel päeval vähem tavalist rauda ja betooni ning kindlasti ei kasutata viimistlemata või hööveldamata puitu, nagu näiteks pindudega saematerjali. „Nimekirja materjalidest, mida kasutada ei tohiks, ei ole. Lähtuda tuleb sellest, et avalikus kasutuses olev mänguväljak koos vahenditega tervikuna lastele ohutu oleks ja vastaks Euroopa ohutusstandardile,” selgitas ta.

Väljaku ohutuse seisukohalt on olulisemad mänguväljaku katte ja seadmete tüüp ning kõrgus. Laste peamised vigastused on saadud kukkumise tagajärjel, mis omakorda seotud lapse käitumisega (eriti kiikedel).

Turvavõrk ka batuudi alla Viimaste suvede suurhitt on olnud batuut. Lihaseid treeniv ja kalo-

reid kulutav hüppematt kuulub peaaegu kohustuslikult koduaeda.

Hüppamisrõõmu kahandavad aga vigastused, mis on kiired tulema ohutusnõudeid eirates. Õnneks on inimesed mõistnud turvavõrgu olulisust, ka seda, et hüpata tuleb batuudil ikkagi ükshaaval. Batuudi turvavõrk peaks lisaks hüppetasapinnale kaitsma ka batuudialust.

Soomes läks kaheaastane rüblik batuudi alla mängima ning teismeline vend, kes väiksemat ei märganud, hüppas talle otse pähe. Põnn jäi kaelast allapoole halvatuks. Üks võimalus õnnetusi ennetada on kaevata batuut maa sisse – siis ei ole kukkumisel kõrgus nii suur ning batuudi alla ei pääse keegi. Ja alati peab turvavõrgu lukk kinni olema. „Tihti paigaldatakse avalikele mänguväljakutele vahendid, mis ei vasta ohutusstandardile, vahenditel puudub ohutusstandardile vastavust tõendav atesteeritud sertifitseerimisorgani sertifikaat

või vastavad need era- ehk kodutarbijale mõeldud standardile.

Küllaltki palju esineb ka isetehtud, käepärastest materjalidest valmistatud mänguvahendeid, mis on oma ehituselt väga ohtlikud, näiteks „külakiiged”, kõrged ronimisatraktsioonid või puude otsa ehitatud mängumajad,” ütles Luiga.

Juuresoleval pildil olev mänguväljak ei vasta Luiga hinnangul kindlasti avalikuks kasutamiseks mõeldud standardile EN1176:2008. „Esialgselt hinnates on sellel atraktsioonil minimaalselt 20-30 mittevastavust mainitud standardiga ja seda peaks käsitlema kui „väga ohtlikku” toodet. Mõned puudused: näiteks rippkiik on liumäe platvormile liiga lähedal, puudub vajalik vaba ala liumäe platvormi ja rippkiige liikumissuuna vahel. Liurennil puudub pidurdussektsioon, mis peaks lapse hoogu liu lõppfaasis pidurdama, samuti on liurenni puidust küljed liiga madalad, kro-

Lasteleht

17 Foto: Signe Kalberg

belised ja lapse käsi haavavad.

Kiigeistmete kinnitamiseks on kasutatud nööre, mitte tugevaid metallist kette ja istmel puudub ka lööki summutav serv. Kiige laagrid tunduvad olevat tehniliselt katsetamata ja sertifitseerimata rauakaupade poest ostetud,” loetles ta puudusi.

If Kindlustuse turunduse ja kommunikatsiooni osakonnajuhataja Tambet Asi sõnul on mänguväljakutel juhtunud õnnetused enamasti väänamisest ja kukkumisest tekkinud traumad. Vigastada

on saanud enamalt jaolt kuni 4aastased lapsed, kes kipuvad mänguhoos oma võimeid ülehindama ja ronivad vanusele mittevastavale atraktsioonile. „Omajagu süüd on ka hooletul lapsevanemal, kes lubab väikelapsel lubatakse testida vanusele mittevastavat atraktsiooni,” ütles Asi. Sama meelt on ka Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja investeeringute osakonna peaspetsialist Monika Jasson, kelle sõnul ei hinda täiskasvanu mänguelemendi vastavust lapse kasvu-vanusele,

vanemad ise aitavad lapsel mänguelemendile saada ja nii juhtubki õnnetus.

Tema kinnitusel on Tallinna avalikud mänguväljakud juba enamus päris heas seisukorras. Tallinna Keskkonnaamet tellib avalikele mänguväljakutele korrapäraselt tehnilist hooldust, et tagada mänguvahendite ohutus. Jassoni sõnul on mänguväljakutel probleemiks jätkuvalt vandalism, atraktsioonide ja teabeviitade lõhkumine. „Seega aitaks meie arvates olukorra parandamisele kaasa naabrivalve.

Suviti juhtub mänguväljakutel UMBES kümme vigastust päevas

See külaseltsi poolt tellitud laste mänguväljak on küll silmale ilus vaadata, kuid ohutusega on siin kehvad lood.

** Tallinna Lastehaigla traumatoloogi Andres Lukanenoki sõnul pöördub suveperioodil nende poole iga päev 5 kuni 15 mänguväljakul vigastada saanud last. **Siia alla kuuluvad nii avalikel (s.o. omavalitsuse halduses olevatel), lasteaedade, lõbustusparkide jne. mänguväljakutel saadud traumad. **Vigastused algavad lihtsast sõrmepõrutusest kuni suure luu nihke, murru või isegi liittraumaga. Enamus vigastusi on siiski kergemad traumad, mida ravitakse ambulatoorselt ** Lukanenoki sõnul puudub tal traumade kohta täpne statistika, kuid igapäevase praktika põhjal tundub, et mänguväljakutraumade hulk on viimastel aastatel kasvanud. Põhjuseks võib-olla mänguväljakute arvu kasv ja inimeste paranenud liikumisvõimalused. **Batuuditraumasid on palju ja iga aastaga on nende hulk tõusnud. **N.ö. „isiklikuks rekordiks” on sellel suvel olnud 12 batuudil saadud vigastustega pöördumist ühe päeva jooksul.

Smart Kid mööbel on mõeldud lastele vanuses 0-10 aastat ja peidab endas panipaiku, mähkimisalust, maneeži, kirjutuslauda.

Pakume ka sobivat madratsit.

Kirjuta meile või helista, küsi lisainfot ja hinda.

5362 4507 info@adensen.com www.adensen.com

Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutis Kohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks ka mitte taksojuhte, kes 1. juulist peavad laste turvavarustust soetama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaaluvaid lapsi. Kuni 15 kg kaaluvate laste puhul tuleb kasutada spetsiaalset lisarihma, mis on hoidiku komplektiga kaasas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi.

„FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” arvab Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap.

Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima.

Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

Turvahoidik FEST •• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele •• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse •• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool

Internetiajastul on tõeliselt mugav teha sisseoste omaenda kodust! E-pood relaxmom.ee pakub pesu-ja kehahooldustooteid beebiootel naisele ja värskele emmele. Meil on suurim valik imetusrinnahoidjaid ja korrigeerivaid pesusid.

Tellimustööna valmistame beebiootel emmede nuudelpatju. Võimalus on kõiki tooteid näha, proovida aadressil Laki 15 Tallinnas.

Helista meile ette, siis teame teid oodata!

Külasta meid lapseootel naiste

infopäeval 29. septembril

Tallinn kesklinna lastepolikliinikus.

Kohtumisteni!

Sinu relaxmom.ee Laki 15 Tallinn 12915 SKYPE: Relaxmom Tel: 555 23 260

Saja aakri metsa asukate uus, suur seiklus!

EESTEIS! KEEL

Kinodes 21. oktoobrist disney.com/ pooh

Suur valik riideid lastele s端giseks ja talveks!

Mon Amie * Kristiine Kaubanduskeskuse kauplus * Endla 45, Tallinn * Tel +372 655 1060 * www.monamie.ee