lasteleht talv 2011 by Eesti Päevalehe

Lasteleht Talv 2011

Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Mirjam Simmer, mirjam.simmer@lehed.ee, tel 680 4627 Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@lehed.ee

www.brittonbaby.com

Lasteleht

„Armas jõuluvana, kuule, minule ei meeldi luule…”* Foto: Istockphoto

„Üks väike inglike lendas minu aknale. Vaatas ringi – eh-he-hee – kommi pani sussi sisse.” Aga muidugi on kolme- ja kuueaastased väga erinevad. Kuueaastane võiks näiteks juba teada selliseid salme, mille algusridadeks on: „Me kolmekesi tuleme präänikute maalt”, „Piiri-pääri, piiri-pääri, kus on pääsukese näärid”, „Põtra nähes läheb Toomal imestusest lahti suu”, „Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud”. Minu soovitus: lähenege asjale loominguliselt! Tegelikult on jõululuulet igale maitsele, isegi neile, kellele luule ei meeldi. Näiteks Wimbergi „Luule asemel”.

jõulusalm

Jõulusalm olgu lühike ja lööv, soovitavad need, kes kirjanduse, kirjutamise ja lastega iga päev kokku puutuvad. Muidu võib juhtuda nagu vanas „Kitsa kinga” sketšis, kus traksipükstes Andrus Vaarik kannab punakuuemehele ette terve „Kalevipoja”, ütleb Ilona Martson. See aga, et jõulusalm räägib vahelduseks muust kui päkapikust ja verivorstist, on ainult huvitav. Agne Narusk

Vana hea klassika sobib alati Ilona Martson, ajakirja Täheke peatoimetaja: „Kuigi viimasel ajal on välja antud palju jõululuulet sisaldavaid kogumikke, kahtlen ma, kas keegi sealt reaalselt ka luuletusi pähe õpib. Tavaliselt loetakse jõulukuu-

Kuuse esine on efektsete lühivormide koht se all ikka seda, mis omal ajal koolist või lasteaiast meelde jäänud. Seetõttu pole ma eriti originaalne, kui ütlen, et uusi salme pole mõtet juurde tekitada, parem on ikka üle vaadata vana hea klassika. Autoritest siis Leelo Tungal, Ellen Niit, Heljo Mänd, Hando Runnel, Viivi Luik. Ka Uno Leies ja Ott Arder. Toredaid jõululuuletusi on ka Julius Orol ja Reinold Kamsenil. Need, kes tänapäevale panustavad, võiksid ette võtta Ilmar Trulli, näiteks: „Õuel seisab lumemees, tal banaanist nina ees. Õuenurgas lumehang, lumehanges bumerang.” Aga kes päris värsket ja lastepärast soovib, siis näiteks viimasest detsembrikuu Tähekesest leiab Heljo Männi ja Leelo Tungla uuemat luulet. Päris väikestele lastele meeldivad hästi rütmisalmid, sest seal käivad kaasas ka liigutused. Näiteks selline väike salm lastekirjanikult ja rütmika õpetajalt Liili Remmelilt:

Jaak Urmeti alias Wimberg, kirjanik ja stsenarist: „Lühike peab jõululuuletus olema sellepärast, et teised tahavad ka kingitust kätte saada, ja ega see siis ole mingi kirjandusõhtu. Lõbus sellepärast, et kõigil hea tuju oleks. Viis-kuus salmi on küll juba liiga pikk, eriti, kui osa neist ka kohe meelde ei tule. Jõulukuuse esine on efektsete lühivormide koht. Küllap otsiksingi midagi Runneli või Trulli loomingust. See ei pea olema tingimata kirjutatud jõuluvanast, kingitustest, päkapikkudest ja verivorstidest. Eesti lasteluuletajad, kelle loomingust võib lühikesi ja lõbusaid luuletusi leida, on näiteks Hando Runnel, Leelo Tungal, Eno Raud, Ellen Niit, Ott Arder, Ilmar Trull. Lisan veel, et tihti kipuvad spetsiaalselt jõuludeks kirjutatud luuletused olema lahjad ja tuimad värsiklopsimised. Kui palju sa siis suudad jõuluvanast, kingitustest jne häid ridu treida ja uusi riime leida! Olen ise valmis visanud näiteks sellise luuletuse:

LUULE ASEMEL Armas jõuluvana, kuule, minule ei meeldi luule, see on tühipaljas plära – äkki jätaks salmi ära? Tantsida võin tantsu maha, anekdoot ka poleks paha, tahad, viskan kukerpalli, teha võin sul kas või kalli! Ainult luulet ma ei salli. Wimberg”*

Riimis read paberile koos lapsega Triin Soone, Eesti lastekirjanduse keskuse direktor: „Jõuluvanale ei pea ainult päkapikkudest ja talvest luuletusi lugema, esitamisele võivad tulla kõik endale armsad salmid. Nii tuleb näiteks meie peres igal aastal ettekandmisele Karl Eduard Söödi luuletus „Singer-vinger ninaprill, meil oli kodus krokodill...”, mille originaalteksti nähes avastasin üllatusega, et oleme seda aastate jooksul endale suupärasemaks lihvinud. Veel on pere jõulurepertuaaris lemmikud Ott Arderilt, Eno Raualt, Julius Orolt, Wimbergilt ja paljudelt teistelt. Alati on tore ka koos lapsega luuletada ja paar riimis rida paberile panna. See ärgitab lapsi loovusele, aitab luulet mõista ning rõõm omaloomingu esitamisest on ju topelt suur. Kui aga on soov midagi uut selgeks õppida, siis leiab raamatu- ja veebiriiulilt kirjavara üsna rikkalikult. Pea igal aastal ilmub mõni tore jõuluteemaline kogumik. Sel aastal nägi ilmavalgust TEA kirjastuse väljaandena Olivia Saare koostatud „Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat”, paar aastat varem avaldasid jõulusalmikuid kirjastused Tänapäev ja Varrak. Nende raamatute mahukast valikust leiab kindlasti meelepärase.”

Lasteleht

Ema halb suuhügieen ohustab sündimata last Foto: Istockphoto

Alates raseduse neljandast nädalast hakkavad arenema lapse hambad.

rasedus

Raseduse ajal naise organismis toimuvad muutused mõjutavad suu keskkonda ja võivad avaldada mõju ka lapse arengule.

ja traumaatilisuse vähenemisele hambapesu ajal,” soovitab Aas. Kõige tulemuslikum protseduur on hammaste sügavpuhastus, mille käigus tehakse soodapesu, ultrahelipuhastus ja pastapuhastus. Hammaste sügavpuhastus ei kahjusta hambapinda, sellega eemaldatakse katt, võimalik hambakivi ja pigmendilaigud. Pärast protseduuri on hambad puhtamad ja valgemad ning ühtlasi on rasedal kergem ja mugavam jätkata igapäevast kodust suuhügieeni. Sülje happelise keskkonna vähendamiseks on soovitatav loputada suud fluoriide sisaldava suuveega.

Signe Kalberg

ammaste korrashoid ja puhastamine kuulub iseenesestmõistetavalt igapäevaste hügieeniharjumuste hulka. Kuid rasedad naised peavad pöörama oma hammaste ja igemete eest hoolitsemisele veelgi suuremat tähelepanu, sest halb suuhügieen võib põhjustada igemepõletikku. Tuleb meeles pidada, et hormonaaltaseme muutumine teeb igemed vastuvõtlikumaks kahjulikule hambakatule. Selle tagajärjel suureneb oht, et bakterid satuvad platsentasse ja mõjutavad loote tervist. See oht on kõige suurem teise ja kaheksanda raseduskuu vahel. Ema suus olevad bakterid võivad vere või lootevedeliku kaudu kanduda alles sündimata lapseni, suurendades enneaegse sünnituse, lapse väikse sünnikaalu, enneaegselt algavate emaka kokkutõmmete või vastsündinu infektsioonide riski. On teada, et kuni pooled enneaegsed sünnitused tulenevad infektsioonidest. Kliinik 32 suuhügienist Krista Aas ütleb, et rasedus on naisterahva elus äärmiselt keeruline aeg, mis on seotud organismis toimuvate muutustega. Üks selle aja oluline erinevus on suuõõne organite ja kudede talitlusega kaasnevad muutused, mis on seletatavad suurenenud vajadusega vitamiinide, fosfori, magneesiumi, kaltsiumi, raua ning muude mikro- ja makroelementide järele. „Just rasedatel hakkavad tekkima parodondihaiguste ilmingud ja kiiresti arenema kaariesest tekitatud kahjustused. Sedalaadi ilmingud on üsna seaduspärased,

Rasedus ja suuhügieen

Söö terviseks! Aga pese hambaid ka. kuna need on otseselt seotud valest toitumisest tingitud toitainete defitsiidiga ema organismis,” selgitab Aas. Teatavasti hakkavad lapse hambad arenema alates raseduse neljandast nädalast. Selleks et lapsel tekiksid terved ja tugevad hambaalged, on oluline ema hea suuhügieen ja õige toitumine. Söömisharjumused muutuvad Raseduse ajal toimuvad muutused söömisharjumustes. Sage näksimine vähendab küll iiveldust, kuid loob soodsa keskkonna hambakaariese arenguks. Aasa ütlust mööda on suuhügieeni kvaliteedi halvenemine tavaliselt seletatav sellega, et raseduse käigus suure-

neb igemete veritsus ja igasugune igemete puudutamine võib neid traumeerida. Sellepärast püüavad paljud rasedad vältida suuhügieeni nõuete täitmist või teevad seda võimalikult vähe. Rasedad peavad – nagu teisedki – pesema hambaid pehme hambaharjaga paar korda päevas vähemalt kaks minutit ning kasutama hambaniiti või vastavalt vajadusele hambavaheharju. Kindlasti tuleb appi võtta ka keelekaabits, sest 90 protsenti suus olevaid baktereid elab just keelel ja hammastel. „Hambaarsti juures on vaja lasta eemaldada igemepealne ja igemealune hambakivi, mis iseenesest viib igemeturse vähenemisele, igemepapillide paranemisele

•• Harjake hambaid kindlasti hommikul ja enne magamaminekut. •• Harjake hambaid vähemalt kaks minutit. •• Hambakatu eemaldamiseks hammaste vahelt ja igemeserva alt (kohad, kuhu hambaharjaga on raske juurde pääseda) kasutage iga päev hambaniiti. •• Kasutage fluori sisaldavat hambapastat. Fluor tugevdab hambaemaili, see aitab ennetada hambaaukude teket. •• Vahetage hambaharja iga kolme kuu järel. •• On tõestatud, et pöörlevate ja pulseerivate harjastega elektrilise hambaharja kasutamine eemaldab hambakattu tõhusamalt kui tavalise hambaharjaga harjamine. •• Sööge hästi tasakaalustatud, kaltsiumirohket toitu, mis annab teile ja lootele kõik vajalikud toitained. •• Teavitage rasedusest ka oma hambaarsti ja käige tema juures regulaarselt. S. K.

ÕPPEVAHENDID TEADUS

MÄNGUASJAD

MÄNGUD

KUNSTITARBED

LASTEMÖÖBEL Tragi Grupp OÜ Pärnu mnt.137 Tallinn T: 655 0021, info@tragigrupp.ee www.tragigrupp.ee

www.tragigrupp.ee

Lasteleht

Lind viis lapse luti metsa võõrutamine

Lutist võõrutamine nõuab meelekindlust, sest kui otsus juba tehtud, ei tohi lutti uuesti võimule lasta. Kaire Talviste „Meie laps vist läheb lutiga kooli,” kurdab Miia, kelle tütar saab peagi kolmeaastaseks. Tütar on muidu tarmukas ja tubli, käib ilusti potil ja ajab tarka juttu, ent lutist ta ei loobu. „Ei tea, mis kõik ära teeks, et sellest lahti saada,” ütleb ema. Ta võttis eesmärgiks võõrutada laps lutist enne kaheaastaseks saamist, ent siiani pole see õnnestunud. Esimene katse kestis kaks nädalat ega toonud endaga mingit positiivset arengut. Laps röökis nagu ratta peal, ei maganud ise ega lasknud ka teistel magada. „Nõuandjate sõnul pidi muutus kahe

nädalaga tulema, ent nii see ei läinud,” on Miia nõutu. Vahepeal on ära proovitud kõik nipid: lutt on „ära kadunud”, lutte on katki lõigutud ja ka traditsioonidega ära saadetud: lind viib luti minema ja laps saab asemele väikese kingituse. „Miski ei toimi,” on ema õnnetu. „Meile on antud nõu, et võtke nuttev laps sülle ja tehke pai. Laps on süles, me ei jäta teda üksi pimedasse tuppa röökima. Ta on kodune ja lähedusest pole ka puudust.” Viimane katse last lutist võõrutada kestis hilisõhtust hommikuni, kella viieni välja. Siis rauges ema jaks ja ta andis röökivale lapsele luti tagasi. Nüüd mõtleb Miia, et vast peaks selle raske töö jätma issile, sest tema on ehk liiga pehmeke. Aastasest lutitamisest piisab Lasteneuroloogi dr Anu Söödi sõnul mõjub imemine kesknärvisüsteemile rahustavalt. „Lutt on lapsele

emotsionaalseks toeks. Meie, lapsevanemad, oleme selle agarad juurutajad, sest see on mugav ja turvaline. Kui laps nutab, siis on tavaliselt lutt esimene abimees rahustamisel,” lisab ta. Ent vahel piisab ka lapse sülle võtmisest, rääkimisest, talle silma vaatamisest. Lutist võõrutamisega peaks algust tegema siis, kui laps hakkab kõndima. Luti ärajätmise lükkab aga tihtipeale edasi hammaste tulek, mis kulgeb mõnel lapsel väga valulikult. Siiski peaks lutti järjest vähem tarvitama, kui laps saab aastaseks. Lapsed on väga erinevad, mõnele sobib järsk luti ärajätmine, teisega tuleb tegutseda järk-järgult. Ent lutti ei tohiks ära võtta pahandusega. Kui aga otsus on tehtud, siis pole õige mõne päeva pärast

Iga nutuga pole lutti vaja, rahustada saab ka muul moel.

jälle lutti kasutama hakata. Söödi meelest kasutavad emad oma laste puhul lutti liiga palju ja lapsed harjuvad end sel viisil lohutama. „Iga nutu puhul ma ei soovita lutti suhu panna, nii kujunebki emotsionaalne lutisõltuvus. Rahustavalt mõjub süllevõtmine, silitamine, rääkimine.” Pikaajaline ja pidev luti imemine võib põhjustada hambumushäireid. Enamasti kasutab laps lutti mõned tunnid päevas, ning see ei too mingit otsest kahju. Pigem häirib vanemaid see, kui nende laps imeb lutti kauem kui sõbranna oma, leiab Sööt. Tema meelest peaks kolmeaastane lutist kindlasti loobuma. „Teie laps on arukas ja oskab tõenäoliselt juba manipuleerida. Otsige temaga koos lemmikmänguasi, mida ta võiks kallistada, kui ta vajab lohutust,” soovitab Anu Sööt Miiale. „Katsuge tema turvavajadust kallistamisega rahuldada. Peaasi on olla kannatlik. Ta kasvab sellest lutist kindlasti välja, kui teda tasapisi sellega harjutate.”

Lasteleht

7 Foto: Istockphoto

Eduka võõrutamise lugu Karoliina oli poolteist aastat vana, kui otsustasin ta lutipudelist võõrutada. Lutte oli meil algusest peale vaid kaks ja need „kadusid” sujuvalt juba varem ära. Lutipudel aga oli talle armsam ja seda lohistas ta endaga kõikjal kaasas. Tema lemmikjook oli keefir ja terve meie elamine oli keefiriplekke täis. Ka tema voodipesu tuli üle päeva vahetada, sest keefiripudeliga magama jäädes vajus see talle külje alla. Esimene võõrutamine ei läinud hästi, sest hakkasin endas kahtlema: liiga vara, vaene väikseke, mis ta siis öösel joob jne. Andsin pudeli talle juba järgmisel päeval tagasi. Tulemuseks oli see, et laps klammerdus pudeli külge. Sellest päevast peale tuli mul öösel vähemalt kolmel korral ärgata, et 240 ml pudel uuesti keefiriga täita. Mõned ööd pidasin vastu ja siis otsustasin võõrutamisega uuele ringile minna.

Lugesin eelnevalt laste emotsioonidest ja hirmudest seoses uuega, mida peab õppima ja seoses harjumuspärastest asjadest loobumisega. Varustasin end kannatlikkusega ja hoiatasin ka abikaasat, et ees on võitlus elu ja surma peale. Ta pidas targemaks teise tuppa magama minna. Uuris veel, et kaua see aega võtab, vastasin: kolm ööd kindlasti. Esimene õhtu oli kõige raskem. Laps, kes oli harjunud pudeliga magama heitma, seisis voodis püsti ja karjus: „Juua!” Loetu põhjal teadsin, mis on minu ülesanne: jääda lapsega, teda rahustavalt silitada, rääkida võimalikult vähe ja kui, siis vaikselt öelda: „Ma saan aru, et see on sulle nii raske!” Vanemana on oluline jääda lapsele toeks, kui ta oma raskeid emotsioone läbi töötab. Lapse emotsioonid on väga võimsad, ent vanem ei tohi lasta end sellest ära hirmutada.

Neid teadmisi usaldades olin lapsega poolteist tundi, kui ta kogu oma viha mängu pani, et pudel tagasi saada. Pakkusin talle tassist juua, ent kui ta üritas tassiga pikali heita, võtsin selle tal käest ära. Emotsioonid olid ehmatavad ja nutt meeleheitlik, mis panid mind vahepeal kahtlema, kas teen ikka õiget asja. Pidasin siiski kuni võiduka lõpuni vastu: laps rahunes, soostus istudes jooma, heitis siis pikali ja enne kui ta uinus, pääses valla üks otsatu rahulik ohe. See oli mulle kinnituseks, et olin õigel teel. Laps ärkas veel korra öösel ja pool tundi olin talle tema nutus ja kaotusevalus seltsiks. Siis uinus ta taas. Kahel järgmisel õhtul läks laps veel nutuga magama, jäin talle alati selleks ajaks seltsiks. Neljandal päeval heitis ta jonnita pikali ja tegi mulle rõõmsa näoga taa-taa. Ta oli valmis ilma pudelita magama jääma. Kaire Talviste

Aastalõ pu etendused

PIIP JA TUUT MÄNGU M

AJAS Toom-Kooli 13, Tallinn

26. detsembril kell 14 „PIIP JA TUUT PIPARKÖÖGIS“ Etendus nagu kokasaade

30. detsembril kell 17 Orthodox Singers esitleb: „VANA KORSTNAPÜHKIJA LOOD” Muusikaline jõulumuinasjutt (vene keeles) Autor: Eduard Kont, stsenaarium: Ilja Nikiforov, muusika: Genri Tron Piletid PILETILEVIS

www.piipjatuut.ee Piip ja Tuut piparköögis

Lasteleht

Näotud ja kutsumata külalised AKNE HIV-POSITIIVNE LAPS

Kui teismeline oskab ja tahab õigel ajal vinnimurega tegeleda, saab ta hiljem vastutasuks kauni näonaha. Vilve Torn

üllap on iga lapsevanem seisnud silmitsi probleemiga, kus seni klaari näonahaga püsinud teismelise otsmikul või lõual terendab ühel hetkel vistrik, millele järgneb üsna varsti teine, siis kolmaski. Ja oh seda häda, kui näotu külaline istutab end veel tütarlapse ninale. Dermatoloog Ene Mäestu ütleb, et tegelikult olukorda, kus õhtul magama läinud veatu näonahaga teismeline ärkab hommi-

kul vistrikulisena, tekkida ei saa. „Akne on kõige levinum nahahaigus, kuid see ei tule üleöö, vaid järk-järgult.” Esmalt muutub nahk rasuseks, siis tekivad mustad või valged komedoonid, ummistuvad rasunäärmed. Järgneb põletikuline protsess, nahale ilmuvad punetavad ja mädased sõlmekesed. Lööve võib püsida vaid näol, kuid see võib tekkida ka kaelale ja seljale – siis on tegemist juba akne raskema vormiga. Akne tekkel on arsti sõnul

Akne on krooniline nahahaigus ja vajab ravi. Ise punne pigistada ei tohi.

Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutis Kohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks ka mitte taksojuhte, kes 1. juulist peavad laste turvavarustust soetama. Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele. Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades. Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaaluvaid lapsi. Kuni 15 kg kaaluvate laste puhul tuleb kasutada spetsiaalset lisarihma, mis on hoidiku komplektiga kaasas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi. „FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, takso-

desse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” arvab Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima. Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani. Turvahoidik FEST •• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele •• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse •• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool Saadaval kõikides Olerexi tanklates, Fixuse autokaupades ning suuremates Selverites.

Lasteleht

9 Foto: iStockphoto

mitmesuguseid põhjuseid. Oma osa mängib pärilikkus, samuti individuaalsed ainevahetuse iseärasused. Keskne roll on siiski suguhormoonidel, kuigi vahel vallandab haiguse ka ühekülgne toitumine, liigne meikimine, stress või järsk kliimavahetus. Haigus ei küsi vanust, seda esineb harva ka imikutel, mõnikord tuleb kimbutama juba varases murdeeas. Ravi olgu järjepidev Dr Ene Mäestu sõnul tuleb probleemi ilmnedes sellega kohe tegelema hakata ja algul võib abi otsida nii kosmeetiku kui ka nahaarsti juurest. Et akne on krooniline nahahaigus, peab ravi olema järjepidev, paneb dr Mäestu lapsevanematele ja teismelistele südamele. Ravi võib kesta sageli aastaid ja seda ei tohi kergekäeliselt esimeste paranemisilmingute tekkimisel pooleli jätta. Sooliselt võttes esineb raskemaid vorme rohkem meestel. Nahaarst alustab enamasti paikse ehk lihtsama raviga. Raskete põletikuliste protsesside korral määratakse lisaks ka tablette, armidele on võimalik hiljem teha koorimis- ja lihvimisprotseduure.

Paks meigikiht või pikk tukk vinnimuret ei lahenda. Mitte mingil juhul ei tohi ise punne pigistama hakata – akneraviks on tänapäeval lai valik häid ravimeid ja igaühele leitakse sobivaim. Siiski tasub kohe ravi alguses enesele teadvustada, et välispidine ravi üleöö efekti ei anna. Tohter paneb ka noortele neidudele südamele, et kõik beebipillid ei ravi aknet, nagu ekslikult väidetakse. Lugege alati tähelepanelikult pakendil olevat infolehte – paljudel juhtudel on ühe kõrvalmõjuna kirjas hoopis akne teke. Akne vajab mõistmist Akne tekkides vajab laps tuge ja abi. See pole lahendus, kui norus teismeline narrimise kartuses vinne paksu meigikihi või pika tuka alla peitma hakkab. See võib toimida ajutise vahendina, kuid pikapeale läheb olukord üha hullemaks. Jah, kuumaastikku mee-

nutav näonahk tekitab stressi, mis omakorda mõjub aknele ebasoodsalt. Kindlasti tasub tõsise vinnimure korral üle vaadata lapse toidusedel. Menüüs ei tohiks kesksel kohal seista kergesti omastatavad süsivesikud, nagu valge suhkur, maiustused, saiakesed, kartulikrõpsud, värvilised karastusjoogid — need kõik mõjuvad nahale halvasti. Lisage menüüsse rohkem kala, linnuliha, puu- ja juurvilju. Paha ei tee ka tükike šokolaadi, sest dr Mäestu sõnul pole uuringud selle maiuse kahjulikkust nahale tõestada suutnud. Kodune näohooldus teismelisele •• Nägu tuleb puhastada hommikul ja õhtul nahatüübile vastavate toodetega: pesugeelid ja vahud rasusele nahale, vajaduse korral kasutada niisutavaid kreeme. •• Ära unusta ka sauna soodsat toimet. •• Suvel võiks valida näole väherasvase päikesekaitsekreemi.

Lasteleht

10 lühidalt HIV-POSITIIVNE LAPS

Armukadedust

PANE TÄHELE! Kõik muinasjutte kirjutama! EPL Lasteleht kuulutab välja muinasjutuvõistluse. Kõik emadisad, vanaemad-vanaisad, tädidonud või lihtsalt muinasjutusõbrad on oodatud oma lugu kirja panema ja toimetusele saatma. Võistlustöö ei tohi olla pikem kui 7000 tähemärki või kaks A4 lehekülge. Parimaid ootavad auhinnad ja võitjaloo avaldame kevadises Lastelehes. Toimetus ootab muinasjutte 1. märtsiks e-aadressile raivo.murde@epl.ee või Narva mnt 11E, 10151 Tallinn, „Lastelehe muinasjutt”.

õed-vennad

Õdede-vendade armukadetsemises ja rivaalitsemises pole midagi ebaloomulikku, armukadedust tunnevad isegi üksikud lapsed. Et need tunded ei muutuks ebaloomulikeks, peavad vanemad teadma, millal taanduda ja millal sekkuda. Kaire Talviste

Kõige vingem klassipilt 2011 Portaalis Kool24 käib täie hooga võistlus „Kõige vingem klassipilt”. Võistlusel hinnatakse erilisi, naljakaid ja muidu vingeid fotosid, osalema on oodatud kõik Eesti koolide klassid. Piltide hindamine lõpeb 22. detsembril. Parimaks kuulutatud foto eest on välja lubatud Megazone kogu klassile. Eelmise aasta vingeima klassipildi võitja oli Kohtla-Järve vene gümnaasium. Loe tingimusi: www.kool24.ee

Tugigrupid teismelistele Tallinnas käib kord nädalas koos teismeliste tugigrupp, MTÜ RuaCrew eestvedamisel õpetatakse noortele sotsiaalseid oskusi grupitööde, rollimängude, teraapiate jms kaudu. Gruppi on oodatud noored vanuses 13–16 aastat, kellel on suhtlemisraskused, probleeme koolis käimisega, alkoholiga. Küsi: annegrete@ruacrew.ee

Dr Szirko loeng lapseootel naistele 19. detsembril peab naistearst dr Ferenc Szirko Ida-Tallinna keskhaiglas loengu rasedusest ja haigustest – millised neist on raseduse ajal ohtlikud, millised mitte. Tasuta loeng algab kell 17 haigla konverentsisaalis Ravi tn 18, enne tuleks end kirja panna aadressil www.itk.ee/perekool või lühinumbril 1900.

Noore ema kool Tartus Igal neljapäeval kell 16 peetakse Tartus seksuaaltervise kliinikus Vaksali tn 17 noore ema kooli, kus räägitakse rasedusest ja väikelapsega seotud teemadest ning võetakse ette üht-teist põnevat. Teretulnud on kõik teismelisena emaks saanud või parajasti lapseootel noored. Küsi lisa: monika.vandra@mail.ee

Tasuta õigusabi tudengitelt Üliõpilaste õigusbüroo pakub tasuta õigusabi Tallinnas linnakantselei teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7) ja ringkonnakohtus (Pärnu mnt 7) ning Tartus Näituse tn 20 (ruum 115). Pöörduda võib kõikide küsimustega. Vaata lahtiolekuaegu: www.juristideliit.ee/uus/ ja www.oi.ut.ee/et/uldinfo/uliopilaste-oigusburoo/ Agne Narusk

aljud vanemad kogevad ängistust, kui näevad oma lapsi kisklemas, kui kuulevad etteheiteid, et väiksemat armastatakse rohkem või suuremale on palju enam lubatud. Kui süles on väiksem, kortsutab suurem juba pahaselt kulmu ja läheb nurka mossitama. Kui sülle poeb suurem, tuleb väike teda ära rebima. Laste teraapiale pühendunud psühholoog Lawrence J. Cohen selgitab oma raamatus „Playful Parenting”, et rivaalitsemise taga on tegelikult küsimused. Kas ma olen ikka armastatud? Kas ma olen tahetud? Kas mu vanemad lõpetavad minu armastamise, kui ilmub teine laps? Nende küsimustega maadlevad lapsed päevast päeva. See tabab ka üksikut last, kes muutub teiste laste külla tulles oma asjade suhtes kiivaks, norib endale suuremat portsu või kiskleb iga mänguasja pärast ega luba teistel oma toas midagi puutuda. Mis toimub lapsega, kes tunneb armukadedust? Cohen illustreerib olukorda tühja klaasiga. Iga õe-venna rivaalitsemise taga on soov täita oma klaasi vanema tähelepanu, soojuse ja armastusega. Iga kord, kui tähelepanu saab keegi teine, on lapsel tunne, et see tuleb tema arvel, et selle võrra jääb tema klaas tühjemaks. See põhjustabki kiusu, kadedust ja vägivalda. Mõnikord on lahendus väga lihtne. Kõik, mida laps sellises olukorras vajab, on kallistus, hea sõna, soe pilk,

väike lugu, tema lemmiktoit või ühine mäng – nii saab ta vajaliku kinnituse, et ta on armastatud. Perre tuleb uus laps Kui perre sünnib uus laps, siis on paratamatu, et lisaks suurele rõõmule tekib vanemal lapsel ka ärevus, selgitab Ambromedi kliiniku kliiniline psühholoog ja pereterapeut Jelena Põldsam. „Tema jaoks on tegu uue situatsiooniga, mis tekitab hirmu,” selgitab ta. Laps peab nüüd vanemate tähelepanu kellegagi jagama, ta võib koguni karta ema kaotada. Selles olukorras on oluline pakkuda lapsele turvatunnet ja sooja toetust. See aitab tal kohaneda. Laps vajab kinnitust, et uue pereliikme lisandumisel pole ta vähem armastatud. Et seda teada saada võib laps käituda väljakutsuvalt, ähvardab väksemale halba teha, muutub kiuslikuks või mossitab alatasa. Vanemana tunneme sageli vajadust last selle peale noomida või korrale kutsuda. „Lapsele ei saa turvatunnet tagada range distsipliini nõudmise ja karistamisega. Karistus kutsub esile mässu, vastuseisu ning kättemaksu,” hoiatab Põldsam. Tegelikult saadavad lapsed sel moel välja signaali, et nad vajavad rohkem armastust ja tähelepanu. Kui lapsel esineb regressiooni ning ta hakkab käituma nagu tita, võib see viidata lapse vajaduste mitterahuldamisele. Kui vanematel mingil põhjusel ei jätku suurema lapse jaoks aega ega energiat, tuleks leida abilisi vanavanemate, sugulaste või teiste lähedaste seast. Eesmärk on soodustada uue olukorraga kohanemist. Kuid mõnikord võib sellise käitumise taga olla uudishimu ja soov teha samu asju, mida väiksem vend-õde. Näiteks tahab vanem laps proovida lutiimemist või lapsevankris istumist. Uudishimu on igati normaalne nähtus. Omavaheline togimine-nügimine Valitsev ebakindlus, tõrjutus ja halb läbisaamine õdede-vendadega

Lasteleht

tunnevad kõik lapsed on stressorid, mis eelsoodustavad depressiooni, ärevus- ja käitumishäirete teket, hoiatab Põldsam. Stressi ületamisel on tähtis roll vanematel. „Vanematel on enam võimu kui lastel, nad reguleerivad ja suunavad laste arengut ja see peab olema lastele tajutav,” lisab ta. Laste nügimiste, togimiste ja kakluste taga on võimuvõitlus. Kaklus tuleneb sellest, kuidas keegi püüab mõnda isiklikult olulist vajadust rahuldada. Tähtis on aidata lapsel mõista tema käitumise tagamaid ning toetada teda paremate lahenduste leidmisel. See jutuajamine ei tohiks aga muutuda loengupidamiseks. „Vanemad peaksid kaklused lõpetama ning olukorda selgitama. Lapsed ei ole halvad, nad tegutsevad, et rahuldada nende jaoks Foto: iStockphoto

olulisi vajadusi. See on loomulik,” ütleb Põldsam. Õdede-vendade vahelise konflikti puhul on oluline, et vanem mõistaks, et konflikt tekkis laste vahel ja püüaks vältida poolte valimist ning hinnangulist sildistamist stiilis: küll sa oled meil alles piripill/kiusupunn/riiukukk. Vahekohtunikuks hakates või poolt valides muutub olukord veelgi keerulisemaks. Samal ajal pole ka õige pöörata selga ja jätta lapsi ise asju lahendama. Vanem saab aidata lastel toime tulla, kasutades aktiivset kuulamist.

Vanemate lahendus peab rahuldama lastetüli mõlemaid osapooli.

Kuidas kuulata? •• Viieaastane Martin lööb endast poole nooremat venda Raini ja võtab temalt mänguasju ära. Rain hakkab nutma ja konflikti sekkuvad vanemad. Nad selgitavad Martinile, et tema vanuses peab olema mõistlik ja andma väiksemale asju, mida viimane soovib. Sellise lahenduse korral astusid vanemad väiksema ja nõrgema poolele, nad valisid tema kaitsmise. Mida tunneb sellises olukorras Martin? Martinile nõu andmise asemel võiks vanemad küsida, kuidas ta olukorda tajub ning mida tunneb. „Ta tahab mind alati segada, kui ma mängin!” ütleb Martin. „Sa näed seda siis nii, et Rain tahab sind mängimise juures segada ja sa said vihaseks?” küsib vanem. Järgmiseks võiks vanem küsida, millist mängu Martin ja Rain saaksid koos mängida. Kuidas oleks neil võimalik mänguasju jagada või nende kasutamise järjekorras kokku leppida. Pidage meeles, et lahendus peab sobima mõlemale lapsele.

mängima minna. Ema vastab, et praegu ei saa, sest ta peab väikest õde söötma. Oskar läheb oma tuppa ja tuleb poole tunni pärast tagasi. Ta kuulutab, et tal on kõht tühi ja et tal pole kellegagi mängida. Ema vastab, et Oskaril ei saa kõht tühi olla, sest just oli hommikusöök ja emal pole mängimiseks aega, sest õde jonnib. Oskar mingu ja mängigu omaette. Selle peale saab Oskar vihaseks ja lubab õe aknast välja visata. Oskar ei tea, kuidas rahuldada enda vajadusi, ainsa võimalusena näeb ta õest vabanemist. Ema võiks kasutada aktiivset kuulamist: „Sa ütlesid, et sul on igav. Sa tahaksid, et ma mängiksin sinuga. Sa tunned ennast üksikuna, sest ma tegelen praegu õega.” Lapsele võiks pakkuda erinevaid tegevusi, mida üksinda nautida, või paluda abi õega tegelemisel, paluda tal mänguasju tuua või mähkmeid ulatada. Ema võiks pakkuda, et kui õde jääb magama, saab ta Oskariga mängida.

•• 4,5-aastane Oskar kurdab emale, et tal on igav ja ta tahab õue

Allikas: kliiniline psühholoog ja pereterapeut Jelena Põldsam

Vanem kuulab ära mõlemad lapsed ning annab tagasisidet sõnumi sisu ja tunnete kohta. Kui sõnumid on olnud selged, siis võib rahulikult oodata, et lapsed ise pakuksid probleemidele lahendusi. Kui sõnumid on jäänud ebaselgeks või ilmnesid muud raskused (viha, vaikimine), võib vanem pakkuda lahendamisel oma abi. Tuleb meeles pidada, et lahendus peab rahuldama mõlemaid osapooli. Cohen soovitab kasutada lisaks aktiivsele kuulamisele poolikuid ettepanekuid, et julgustada lapsi ise lahendusi leidma. Näiteks: Kõik peavad saama mängus osaleda, kuidas seda küll teha? Või: Te ei saa edasi

Terapeut: karistus kutsub esile mässu, vastuseisu ja kättemaksu. mängida, kui üksteisele kogu aeg haiget teete. Ma usun, et suudate leida viisi, kuidas vägivallata mängida. Cohen annab vanematele nõu loobuda ka ideaalse võrdsuse tagaajamisest ja anda igale lapsele seda, mida just tema vajab. Kui üks saab uued saapad, sest tal on neid vaja, siis teine ei pea võrdsuse pärast samuti saapaid saama, kuigi ta ise arvab, et just paar uusi saapaid on tema õnnest puudu. Cohen soovitab õnnetut last lohutada ja kinnitada, et tema vanemate armastus on sügavam kui paar saapaid, sest just seda kinnitust vajab teine laps sel hetkel.

Lasteleht

Kui toit ikka ei maitse, jäägu parem järele SÖÖGIAEG

Vägisi sööma sundimine võib mõne toidu vastu tekitada eluaegse vastumeelsuse.

Kristiina Viiron „Kui läksin hommikul lasteaeda ja tundsin tatrapudru lõhna, siis teadsin kohe, et täna eriti mängida ei saa, sest enne ei tohi lauast tõusta, kui puder on söödud,” meenutab Ede-Ly Täpsi, kuidas tal nõukaajal lasteaias tuli vahel kolm tundi tatrapudru taldriku taga istuda. Tatrapuder ei maitsenud talle sugugi, aga ega siis kasvatajad sellest midagi kuulda tahtnud – olgu söödud ja kõik. Nii tuligi silmad kinni pigistada ja vastikustunnet maha surudes mõned suutäied neelata. Vahel kasvataja halastas ja lasi lapsed laua äärest minema. Ede-Ly tunnistab, et siiani on isegi tatrapudru lõhn talle vastuvõetamatu ning usub, et nii suure vastumeelsuse põhjused peituvadki lasteaia sundsöömises. „Mõtlesin hiljuti, et äkki ma ikkagi suudan tatraputru süüa ja proovisin suutäie võtta, aga vaat ei maitse,” märgib ta. „Sain lasteaiast õppetunni, ma ise eluski ei sunni kedagi midagi sööma.” Merle Võigasel on pajatada sarnane lugu vastlüpstud piima joomisest. Nimelt uskus Merle ema, et tütar peab kindlasti pärast lehmalüpsi jooma kruusi sooja piima, sest see on tervislik ja kasulik. Merle, hea laps, jõi ka, kuigi soe piim talle üldsegi ei maitsenud. „Isegi üksi toas olles ei tulnud ma selle peale, et piim vaikselt ära kallata, vaid jõin ikka sõnakuulelikult ära,” meenutab Merle. Ühel päeval aga hakkas piim talle juba nii vastu, et ajas lausa

öökima. Siis püüdis ta asja lahendada sel moel, et võttis ühest kruusist lonksu piima ja teisest kiiresti vett peale. „Ema tuli tuppa ja küsis, misasja sa ometi teed. Sellest ajast peale ta enam ei sundinud mind piima jooma, nägi, et see mulle ei maitse.” Rõõska piima ei joo Merle siiamaani, piima lõhngi on väga vastumeelt. See on talle ka probleeme tekitanud – kui Merle tütar oli väike, tuli ju piima värskust kontrollida, aga eks sa kontrolli, kui see vastik tundub. Merle möönab, et vastumeelsus on tal üksnes rõõsa piima vastu ning muid piimatoite, sh piimasuppi ja putrusid sööb ta hea meelega. Hinda lapse tahet Tallinna ülikooli õppejõud, kasvatusteadlane Tiiu Kuurme tõdeb, et last ei või sööma sundida. „Sundimisel on alati tagajärjed, sööma sundimisel see, et lapsel võib tekkida hirm ja vastumeelsus söömise vastu üldse ja mõned toidud jäävad vastikuks läbi elu,” kinnitab ta. Veel tõsisem on kasvatusteadlase sõnul sundimise mõju psüühikale – kannatab lapse enesehinnang, elurõõm ja usaldus elu vastu. Söögiaegadest saab lapsele hirmuelamus, sest alahinnatakse ja alandatakse tema tahet. „Söömine on intiimne tegevus, lapsed tahaksid võimalikult vara selle tähtsa toimingu juures olla ise oskajad ja otsustajad,” selgitab Tiiu Kuurme. „Neis lihtsates toimingutes kujuneb isiksus: toimetulekutunne, usk endasse, teadmine, et saan otsustada oma

Lasteaias tuli silmad kinni pigistada ja mõned suutäied neelata. Teadlane: toit, mis on vastu tahet suhu sunnitud, ei toida organismi.

Kui toit üldse ei maitse, jäägu see söömata. Last sööma sundida ei tohi. tegemiste üle. Laps saabki harjutada iseseisvust ja tahet eelkõige just lihtsates argistes toimingutes.” Üks neist toimingutest ongi ju söömine. Kuurme ütlust mööda ei ole vaja karta, nagu jääks laps nälga, kui ta mõnda toitu süüa ei taha. „Terve lapse puhul teab organism ise, kui palju on mõistlik süüa, ja last võiks siin usaldada. Inimene on tervik ja toit, mis on vastu tahet suhu sunnitud, ei toida organismi,” rõhutab ta ning soovitab vanematel lasta lastel hea toiteväärtusega toidu hulgast endale meelepärast valida – näiteks pannes lauale erinevaid salateid. Söömine pole võimuvõitlus Põhjusi, miks vanemad lapsi sööma sunnivad, võib olla mitmeid.

Näiteks võivad vanemad arvata, et laps on rumal ega tea, mis on talle kasulik, ta nälgib ja jääb kõhnaks ning olulistest ainetest ilma. Võimalik ka, et vanemad ei taha toitu ära visata. „Kasvatuses järgitakse ikka veel ju käsulaudu, et nii on ette nähtud ja sina pead,” tõdeb Kuurme. „Söö-taldrik-tühjaks sundus on paljudele lõppenud ülekaalulisusega.” Veel hullem on kasvatusteadlase sõnul see, kui söömisest kujuneb võitlus võimu pärast. Vanemad tahavad tõestada nii lapsele kui ka endale, kes on kangem ning suuremal ei kõlba ju alla jääda. Ja nii topitakse väiksemale lapsele lusikaga toitu vägisi suhu, pidevalt ja aastaid. „Ka väike inimene vajab austust, sööma sundimine seda kindlasti ei ole,” rõhutab Kuurme.

Lasteleht

13 Foto: iStockphoto

! alt b a av g n i H

Omroni innovaatiline lastele mõeldud nebulisaator on kerge ja töötab vaikselt. Disainitud lastele! Toiduga pole vaja last taga ajada Ka Rapla perearstikeskuse lastearst Krista Pinka kinnitab, et last ei tohi sööma sundida. „Kui laps on elurõõmus, hüppab ja kargab ringi ning tema seedimine on korras, siis ei ole vaja periooditi lastel tekkiva istutuse pärast muret tunda,” selgitab ta. Kui aga laps näeb närb välja, ei taha süüa ning ka seedimine läheb korrast ära (kõht kinni näiteks), tuleks arstiga asja arutada. Pinka tõdeb, et on täiesti normaalne, kui tervel lapsel aegajalt söögiisu kehvaks muutub, nagu on normaalne seegi, et laps kõiki toite süüa ei soovi. „Kui laps mõnda asja süüa ei taha, tuleb see lihtsalt teisega asendada,” soovitab Pinka. Küll tuleb siinkohal jälgida, et laps liigselt ei maius-

taks, sh ka magusaid jooke ei jooks. Need võtavad isu ära, siis aga pole imestada, et laps söögi ajal oma taldrikus vaid nokitseb. Kindlasti pole staažika lastearsti sõnul vaja lapsel toiduga mööda tuba järel käia ning teda niimoodi amps ampsu haaval sööta. „Süüakse ikka laua ääres ja selleks on oma kindel aeg,” ütleb Pinka. Mõnda toitu, millest laps on keeldunud, võib vaikselt püüda menüüsse lülitada näiteks aasta pärast. Vahel hakkavad lapsed mõnda asja sööma ka teiste laste eeskujul. Kui laps aga jääbki mõnest toidust kategooriliselt keelduma, siis tuleb vanematel sellega leppida. K. V.

Kaasas kaks mänguasja!

CompA·I·R TM NE-C801KD

UUS

Kergekaaluline OMRONi kompressor-nebulisaator (ligikaudu 270g) Laste ja imikute mask. Madal Low noise müratase

MMAD

3 µm

Nebulisation rate Pihustuskiirus

0,3 ml/min.

Alumised Lower airways hingamisteed

Saadaval hästivarustatud apteekides. omron.mefo.ee

JASON SEGEL

AMY ADAMS

ES KINOD BRIST TSEMUPPETS E D . 0 3 M/M EY.CO DISN

CHRIS COOPER

Parimad kingiideed jõuluks!

EESTIKEELNE FISHER-PRICE KÄOKELL

alates 3. elukuust

MOODNE PIDULIK BARBIE

alates 3. eluaastast

POLLY POCKET LENNUK

alates 4. eluaastast

HOT WHEELS SEINARAJAD

alates 3. eluaastast

CARS 2 TOKYO RADA TM

alates 3. eluaastast

SÕNAMÄNG SCRABBLE alates 10. eluaastast

MONSTER HIGH NUKUD

Suurepärane kingitus kogu perele!

alates 6. eluaastast

w w w. r i m o n n e . e e