Lasteleht

Lasteleht Märts 2014

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@lehed.ee, 669 8037 Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@lehed.ee

Beebide gaasivalusid leevendab Espumisan 100 mg/ml

a

ka

*Mehra IV et al. US Pharmacist 1993; 18(2): 40-58 and 101

su tad

Simetikoon

m u gav

Ohutu* - ei imendu seedetraktist Banaanimaitseline 10 tilka igal toidukorral (pudelitoiduga või lusikaga) Näidustus: kõhugaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, Tallinn.

Lasteleht

3

Nimi ehib lapse riideid, lelusid ja laule Foto: minuminu.ee

lik. „Soovisime luua midagi, mida ise ostaksime. Me ei halvusta teisi lastekaupu, kuid leidsime, et turul puudub toode, mis oleks last arendav, elusam ja milles oleks loovust.

Nii sündis nimelaulude plaat, mille keskmes on kindel laps kindla nimega – ta on osa meie lauludest ja meie laulud on temale. Tähelepanu ja osavõtt on lapsele sellises vanuses väga tähtsad, ja meie seda pakumegi.”

Personaliseeritus muudab nimelaulu plaadi eriliseks ja iga plaat valmib tellimuse alusel. „Meie laulame nime plaadile, olgu see lühike või pikk, ja ongi valmis. Plaadil on kaheksa laulu, millest seitse on lauldud lapse nimega ja „Puuksulaul” on lauldud kõigile ühtemoodi, ilma nimeta, sest puuks on puuks,” räägib Maandi. Laulud kõnelevad lapsele tähtsatest asjadest. On ärkamise- ja uinumiselaul, laul loomadest, matkamisest, tervislikust toitumisest, laul sellest, kuidas olla lahke ning hea.

SUUND

Nimeline beebitekk, kaisukaru, sipupüksid, oma nimega vanker või laul – lapsevanemate soovidel ja võimalustel pole piire.

Vilve Torn

A

asta on 2006, sünnib Liisa.

Titale mähitakse pärast sündi ümber vanunud kollane haiglatekk. Esimese jalutuskäigu teeb põnn tavalises lapsevankris.

Aasta on 2014, sünnib Laura.

Vastsündinule mähitakse pärast sündi ümber imepehme roosa tekk, millele on juba tikitud uue maailmakodaniku nimi. Esimese jalutuskäigu teeb põnn lapsevankris, mida ehib numbrimärk tema nime, sünnikuupäeva ja -aastaga.

Portaali beebile.ee juhataja Anneli Saar ütleb, et kui nemad kuusseitse aastat tagasi laste nime kandvate numbrimärkide tootmist alustasid, olid nad ühed esimesed, kes selle tootega turule tulid. Ta räägib, et numbrimärke on stabiilselt tellitud kogu aeg, sest lisaks lapsevankritele kasutatakse neid üha enam ka lastetoa ustel, jalgratastel jne.

Ent lisaks numbrimärkidele on suurenenud kõikvõimalike toodete hulk, millele emad-isad oma lapse nime, sünnikuupäeva, -kaalu või -aasta jäädvustada lasevad – võimalusi on sama palju kui soove.

Täht on sündinud Portaali minuminu.ee asutaja (ettevõtlik naine ei soovi oma nime öelda, sest tegutseb praegu veel põhitöökoha kõrvalt – V. T.) sai nimeliste toodete valmistamise idee elust endast. „Kui mu laps oli alles beebi, müüdi poodides ingliskeelsete tekstidega riideid. Need olid toredad, kuid mõtlesin, et veelgi armsamad oleksid need eestikeelsete kirjadega. Nii hakkaski mõte vaikselt idanema. Esimeste asjadena valmisid beebibodid, siis tulid käsitöökaardid ja -albumid, nimelised beebitekid, raamitud

Kaire Vilgats ja Jaan Pehk panevad lapsed laulu sisse.

Kõhul seisab nimi.

pildid kirjaga „Täht on sündinud”, puidust nimetähed jne. Ja kuigi valik on väga suur, soovitakse kõige enam ikkagi nimelisi beebibodisid ja -tekke. Ent väga nõutud on ka rikkalikult dekoreeritud puidust nimetähed, mis on vahva aktsent lastetoa kujunduses. Küsimusele, miks oma lastele nii väga nimelisi asju tahetakse, vastab ta nii: „Ajal, kus asju on nii palju ja kõikidel on nii kiire, hinnatakse üha enam

erilisust, isikupära ning võimalust peatada hetkeks aeg. Need asjad teevad ka aastakümneid hiljem juhuslikult pihku sattudes südame soojaks nii emal-isal kui ka ammu suureks sirgunud lapsel.”

Pane oma laps laulu sisse Portaali nimelaul.ee sünnilugu on loojate Tarmo Siku ja Marek Marana ning direktori Tanel Maandi sõnul lihtne, kuid ka veidi egoist-

Kuidas sai alguse aga koostöö Jaan Pehki ja Kaire Vilgatsiga? „Jaan sobis meie projekti loovkirjutajana ja lauljana ideaalselt, sest tema enda looming on alati lõbus ning huumorist pakatav. Selline lõbus joon sobib hästi ka nimelaulule. Kaire on aga super võimekas laulja, kes ei jää hätta ühegi muusikastiiliga,” ütleb Maandi. Mida teha aga sel juhul, kui võsukese nimi kolmesõnaliseks kisub? „Oleme teinud kahe eesnimega plaate ja see Kairele laulmise osas raskusi ei valmista. Kolme nimega läheb juba raskemaks, sest igale nimekohale on määratud teatud ajavahemik.”

Praegu tegeletakse nimelaulu laiendamisega ka teistesse keeltesse ja need on saadaval ka rootsi, taani ning vene keeles (www.mojapesnja.eu, www.sjungmittnamn. se, www.syngmitnavn.dk). 

Lasteleht

4 UUS

Kasulik

Lauamäng viib reisile ßmber sÜÜgilaua

T

ervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi mþtles välja lauamängu, mis annab mängijale ßlevaate toitudest ja sÜÜmisest. Nimeks sai sellele „Reis ßmber sÜÜgilaua�. Retsepte seal kßll ei leidu, kuid eri vanuses mängijad saavad vastuse 1500 kßsimusele, kirjutab www.goodnews.ee Kßsimused on 500 kaupa jaotatud kolme raskusastme vahel: kerge, keskmine ja raske. Et lihtsustada vastamist vþi ergutada rohkem arutlema, on ette antud ka kolm vastusevarianti.

Mängida saab kahel erineval mängulaual – nii, kuidas parasjagu tuju on.

Mängulustile lisaks saab mängija uusi teadmisi toitude nimetustest, päritolust, valmistamisest, koostisest, toidu- ja toitumissoovitustest, toidunþudest, toidu ohutusest jpm. Kas sina näiteks tead vastust kßsimustele: Mis on „tou�? Kelle soolestik on pikem – inimesel vþi lambal? Kas nuikapsas on juurvili? Millest valmistatakse seitanit?

LL

Unekool koostab lapsele uneplaani

E

esti unekooli ßhing lþi lapsevanemate nþustamiseks keskkonna www.unekool. ee, nþu ja abi pakuvad seal erikoolituse läbinud unekooli nþustajad, kirjutab www. goodnews.ee Suhelda vþib e-unekooli kaudu, oma lapsele saab tellida personaalse uneplaani vþi kutsuda nþustaja koju. Portaal pakub lapsevanematele ja þpetajatele loenguid laste une fßsioloogiast, unehäiretest ja hea unehßgieeni tagamise nippidest.

Milleks see kþik? Sest uuringud näitavad, et järjest enam lapsi kannatab erinevate unehäirete all, märgivad ßhingu asutajaliikmed Õnne Valberg ja Merit Lilleleht.

KĂľige suuremat kahju teevad uneaegsed hingamis-

häired – kui laps ei saa ÜÜsel piisavalt hapnikku, vþib see pþhjustada omakorda teisi tervise- ja käitumisprobleeme. Kehv unekvaliteet takistab edukat toimetulekut lasteaias ja koolis, vþib tekitada raskusi uue info omandamises ning sotsiaalsetes suhetes. Väikelaste uinumisraskuste ja Üiste ärkamiste korral kannatavad suure tþenäosusega magamatuse all ka lapsevanemad. See vþib olla suureks riskiks paarisuhte toimimisel ning vaimse tasakaalu säilitamisel. Seetþttu on oluline jagada une kohta informatsiooni ka haridus-, sotsiaalja tervishoiutÜÜtajatele, kes puutuvad oma tÜÜs kokku nii laste kui ka lapsevanematega ning saavad þigel hetkel märgata ja vajadusel sekkuda, selgitavad uneßhingu ja nþustamiskeskkonna Foto: shutterstock asutajad. LL

2PURQL LQQRYDDWLOLQH ODVWHOH P}HOGXG QHEXOLVDDWRU RQ NHUJH MD W||WDE YDLNVHOW &RPS$ă,ă5 70 1( & .'

'LVDLQLWXG ODVWHOH

.DDVDV NDNV PlQJXDVMD

.HUJHNDDOXOLQH 20521L NRPSUHVVRU QHEXOLVDDWRU OLJLNDXGX J

JD Y DE DO W

/DVWH MD LPLNXWH PDVN

Q +L

0DGDO Low noise PÂ UDWDVH

6DDGDYDO KlVWLYDUXVWDWXG DSWHHNLGHV MD YHHELSRHV ZZZ ROHWHUYH HH 7XWYX 2PURQL QHEXOLVDDWRULWH NRJX YDOLNXJD RPURQ PHIR HH

MMAD

3 Âľm

Nebulisation rate 3LKXVWXVNLLUXV

0,3 ml/min.

$OXPLVHG Lower airways KLQJDPLVWHHG

Lasteleht soodsalt

Perekaart annab suurperele soodustust

E

esti lasterikaste perede liit (ELPL) annab suurperedele välja Perekaarte, millega saab erinevaid tooteid ja teenuseid parematel tingimustel. Magnetkaarti on võimalik taotleda kõigil ELPL-i kuuluvatel peredel, kus on lapsi kasvamas neli ja enam. Viimastel andmetel on selliseid peresid 1200. Iga pere saab taotleda ühe tasuta kaardi ning soovi korral 10 euro eest lisakaardi teisele pereliikmele. LL kuhu minna

Raamatukogud kutsuvad lugema ja mängima

T

allinna linna raamatukogud korraldavad lastele mitmeid vahvaid tasuta ettevõtmisi. Nii näiteks ootab Kadrioru raamatukogu teisipäeviti kell 14 „Väikesesse raamatutuppa” 1. ja 2. klassi poisse ning tüdrukuid, et koos lugeda, mõtiskleda, mängida, meisterdada ja teatrit teha. Hea on end eelnevalt kirja panna. Paar korda kuus laupäeviti koguneb raamatusõprade klubi veidi vanematele, 1.–5. klassi lugemishuvilistele lastele Sääse raamatukogus.

Kalamaja raamatukogus toimuvad aeg-ajalt laupäeviti laste mängutunnid, viimati mängiti uusi lauamänge.

Lauamängudest peetakse lugu ka Laagna raamatukogus: kaks korda kuus on igas vanuses huvilised oodatud „Mängude õhtule”. Igal laupäeval kl 12 koguneb seal algklassiõpilaste eesti keele ring, 12.30 toimub igas vanuses lastele meisterdamistuba.

Nõmme raamatukogu ootab paar kor-

Foto: shutterstock

da kuus teisipäeviti 7.– 9. klassi noori raamatuklubisse, iga kuu teisel reedel kogunevad koomiksiklubisse noored koomiksisõbrad.

Pääsküla raamatukogus kogunevad igal kolmapäeval 11–17-aastased huvilised rootsi keele ringi. Praegu liitujatel peaksid olema keelest algteadmised, sest kooskäijad on sügisest saati keelega tegelenud. 10. aprillil ja 12. juunil aga koguneb raamatukokku Pääsküla Põnnituba, kes muidu käib koos neljapäeva hommikuti Pääsküla noortekeskuses.

Pisikestele, kuni 3-aastastele põnnide ja nende vanematele kodanikualgatuse korras loodud mängutuba on tasuta, nende tegemisi saab jälgida Facebookist.

Raamatukogude ürituste ja kooskäimiste kohta saab lähemalt pärida otse raamatukogust või vaadata keskraamatukogu koduleheküljelt: http://mail.tln. lib.ee/toimub/ringid-ja-klubid/ Mõnel juhul on vaja end eelnevalt registreerida. LL

pane tähele Foto: shutterstock

Koolivaheaeg!

15.

märtsist algas enamikus koolides kevadvaheaeg, viimane enne suurt suve. Neljas õppeveerand algab 24. märtsil, suvevaheajale pääsevad koolilapsed 6. juunil (v.a lõpuklassid).

Kui varem tegi haridus- ja teadusministeerium koolivaheajad teatavaks pisut enne õppeaasta algust või hiljemgi, siis praeguseks on paika pandud ka järgmise, 2014/2015. õppeaasta koolivaheajad.

Need on: 18.–26. oktoober 2014; 20. detsember 2014 – 4. jaanuar 2015; 14.03–22.03.2015; 4.06–31.08.2015. Hea on neid teada, sest töölepinguseaduse järgi on lapsevanemal õigus küsida puhkust lapse koolivaheajal. LL

Lasteleht

7

Märka ja arenda oma lapses leiutajat Foto: erakogu

mingi aja möödudes saabub vastus, kui seda on võimalik olemasolevate infokildude baasil kokku panna. „Soovitan õppida malet mängima, see turgutab seostamisoskust. Mängu käigus tekib tohutult ahhaa!-efekte, erinevaid üllatusmomente, mis kõik leidlikule meelele rahuldust ning arengueeldusi pakuvad. Lisaks võistluspinge ja -moment. Taktika ja strateegiataju areng. Adrenaliinitulv, võidurõõm, kaotusekibedus ning palju muud.

Kas nüüd enamik, kuid suur osa leiutajaid ja humoriste armastab ka malet mängida,” ütleb Murutalu.

HUVIALA

Lapse fantaseerimishuvi tuleb igati toetada, tema kujutlusvõimet on tähtis siduda reaalse maailmaga.

Signe Kalberg

„K

äime 6-aastase poja Mattiasega leiutamise ja meisterdamise huviringis, Kullos. On tõsiselt vaimustav märgata, kuis areneb Mattiase kombineerimisoskus,” räägib Jänedalt pärit leiutaja Aavo Murutalu. Leiutamine on teatud tüüpi mõttemäng – võib ette kujutada erinevaid liialdusi. Mõttes katsetada ka tobeda, naljaka või lausa rumalana tunduvaid lahendusi. „Lastele on selline stiil teatavasti omane, tuleb vaid juurde õppida erinevaid käsitöövõtteid ning mõista meid ümbritsevat füüsilist. Et piiritu kujutlusvõime saaks reaalse elu toe taha, et tekiks tasakaal.” Murutalu ise on Eesti leiutajate liidu liige.

Kuidas ikkagi juhtida last leiutama? Murutalu arvates on olulisim enese ehk siis lapsevanemate hoiakute jälgimine. Et need poleks üleliia konservatiivsed ja pessimistlikud.

Kui laps näiteks tahab mingit põhjust teada, siis ei ole mõistlik vastata stiilis, et „ju siis peab nii olema”. „Koos arutlemine aitab näha ja mõista seoseid. Leidlikkus eeldab seoste märkamist, seoste märkamine jälle infot. Lapsega tegeledes võiks olla tähelepanelik ja uudishimulik – selline hoiak enamasti nakatab. Leidlike, kavalate, nutikate tegelastega (muinas)jutud peaks kodus au sees olema,” soovitab Murutalu. Tasub otsida välja sellised muinasjutud, kus on juttu nutikast meisterdamisest või lausa leidlikkusest. Ka võlumised loovad sobivat tausta – teatud mõttes need sümboliseerivad leiutamist.

Esimesel leiutajate konverentsil esinedes loetles Murutalu omadusi, mis mängivad suurt rolli leiutajaks arenemise protsessis: entusiasm, uudishimu, kujutlusvõime, analüütiline mõtlemine, seostamisvõime ehk taibukus, pühendumisvõime, uuendusmeel, tähelepanuvõime. „Arvan, et need kaheksa oma-

Noor leiutaja Mattias.

dust esinesid ka Leonardo da Vincil.

Edasi: avatus, altruism, enesekindlus, eneseusaldus, optimism, kriitiline meel, probleemitaju, riskivalmidus, eelarvamustevabadus, käteosavus ja huumorimeel,” jätkab Murutalu leiutajale vajalike omaduste loetelu.

Milleks huumorimeel? „Aga selleks, et huumori näol on tegemist aju võimega seoseid luua,” selgitab ta. Murutalu sõnul ei paku ta leiutaja valemit. Kuid ta arvab, et kui lapsel on eelnimetatud omadustest vähemalt kolm-neli, siis on tal juba head eeldused leiutajaks kasvada.

Taaskasutus aitab Koduse leidlikkuse määra näitab Murutalu ütlust mööda taaskasutus – enamasti mittevajalikele asjadele (vanadele või uutele) või nende osadele uue kasutuse leidmine. See on ka suurepärane võimalus lastega

leiunduse vallas jutule saada. On ju enamikul kastitäied mänguasju, ka katkiseid või muidu unustusse jäänuid. Selliste asjade lammutamisel tekib palju uusi osi, mis võivad kuhugi ootamatult hästi sobida. Ajus saab tekkida palju uusi seoseid ja seoste võrgustikke. Kes keelab lapsega tegeledes uudishimu avaldada ja tähelepanelik olla? Selline hoiak tavaliselt nakatab. „Minu kogemuste kohaselt hakatakse tõsisemalt leiutama peale 21. eluaastat. Teatud mõttes on ju tegemist maailmaparandamisega, mis eeldab sotsiaalset närvi. Ja valmisolekut oma kätega midagi luua – ehitamise, meisterdamise mõttes,” märgib Murutalu.

Leidlik aju on nagu arvuti või internetivõrk. Sealne tohutu informatsiooni hulk on seostatud erinevate emotsioonide või kujunditega. Otsingusõna sisestades või probleemi teadvustades antakse ülesanne ja

Kommentaar Tiit Kivistik, Kullo puust meisterdamise ja leiutamisringi õpetaja:

„Õpime loovalt välja mõtlema uusi asju, aga ka päris probleeme lahendama. Kasutame vanu traditsioonilisi meisterdamise ja rahvapärase puutöö võtteid ning ka jõukohaseid tänapäevaseid tööriistu ja tehnoloogiaid. Seome neid teiste loodussõbralike materjalidega ja püüame luua asju alates fantaasialeiutistest kuni kaasaegsete otstarbe ja vormikeelega lahendusteni välja.

Mõnikord jäljendame vanu esemeid, enamasti püüame aga välja mõelda uusi lõbusaid või tõsiseid masinaid, tarbeesemeid, mänguasju, kaunistusi. Kasvatame ka käteosavust, ennekõike aga loovat ja säästlikku mõtlemist. Muidugi õpime ka, kuidas puust saab puit, milliseid tööriistu läheb vaja ja kuidas neid ohutult kasutada. Seda kõike mängu ja uute teadmiste kaudu.”

Ärgita last mõtlema „Iga töötuba, kus antakse kätte hulk vahendeid, mis on vaja kas kokku monteerida või segada, aitab kaasa loovuse arendamisele. On seal siis tegemist šokolaadi, limonaadi või LED-laterna valmistamisega,” ütleb Liina Vaher, Tartu AHHAA teaduskeskuse õppe projektijuht. AHHAA on täis erinevaid leiutisi, üks põnevam kui teine.

Vaher räägib, et nad esitavad lastele palju küsimusi, see ärgitab ise mõtlema. Kõige suurema vea teevad tema meelest täiskasvanud sellega, et annavad ise vastused ette. Lastel on piiramatu kujutlusvõime ning nad panevad väga palju tähele. Kui siis veidi kaasa aidata, saavad nad kenasti ka nähtu-kuuldu vahel seoseid luua. „Lastele tuleb anda võimalus ka muudest materjalidest, näiteks puupulkadest, okstest, käbidest, kividest, jahust, makaronidest, poltidest, mutritest, plastikust – millest iganes ise mänguasju meisterdada ja mänge luua, nii innustame neid leiutama. Liiga palju ettemääratud ja näidatud tegevusi pigem piiravad loovust, seega ka leiutamist,” ütleb Vaher.

AHHAA on korraldanud alates 2012. aastast igal koolivaheajal teaduslaagreid. Viimati toimus keskkonnateemaline laager, kus õpiti prügi sorteerima. Käidi vaatamas ohtlike jäätmete ladustamist, ehitati energiasäästlikku ja keskkonnasõbralikku linna ning saadi nii mõndagi teada kodukeemia kohta. Lisaks korraldab teaduskeskus öölaagreid, mis on iga kord erineval, teadusega seotud teemal ning mis on laste hulgas väga populaarsed.

Lasteleht

8

Komm las poeb menüüsse ainult erilistel päevadel tervis

Aasta arst 2013, doktor Alge Vare selgitab, kui vanalt võib lapsele anda esimese kommi ning millal teevad maiustused tervisele kurja. Kogenud lastearst nendib, et maiustuste hulgaga näivad lapsevanemad hakkama saavat, kuid seda, et väikelapse oksendamise põhjus on liigne kogus kartulikrõpse, juhtub päris sageli.

Agne Narusk Kas laps tohib magusat süüa? Šokolaadi, kommi, küpsiseid, torti, kooki?

Dr Vare: Lapse organism peab saama süsivesikuid iga päev. Süsivesikute vajalik hulk sõltub organismi füüsilisest aktiivsusest. Ja kuna terve laps on reeglina aktiivne, siis kaks-kolm kommi päevas koolilapsele on täiesti mõistlik kogus. Kindlasti aga ei tohi kommi, šokolaadi

pakkuda imikule ja väikelapsele.

Tordid ja koogid on pidupäevaks, need ei sobi igapäevaseks magustoiduks.

Kas on mingit sorti maiustusi, mis on lapsele ohtlikumad kui teised? Kas mõni magus asi on tervisele kasulik ka?

Kommide puhul on vist nii, et mõned on tervislikumad kui teised.

Kõige vähem tervislikud on ilmselt karamelli- ja kummikommid. Need

püsivad kaua suus ja kahjustavad hambaid. Igal juhul kõik kommid rikuvad söögiisu. Erinevad puuviljad on kindlasti igasugusest kommist tervislikum magustoit. Näiteks õunas on vajalikke süsivesikuid 12%, samal ajal on õun väga oluline kiudaine ja C-vitamiini allikas. Ploomid, mida samuti on tänapäeval aasta läbi saada, on üsna suhkrute rikkad, lisaks sisaldab selline magustoit C-, B- ja E-vitamiini. Värske ploom on kõhukinnisusele kalduvale lapsele väga hea magustoit kommi asemel.

Samuti võib kenasti magustoiduna serveerida pirne, porgandeid, kuivatatud puuvilju. Kõik need sobivad magusaisu peletamiseks.

Aga mesi ja halvaa?

Mesi ja halvaa ei sobi kindlasti imikule. Lisaks tekitavad need väga sageli allergianähte ega pruugi seetõttu sobida ka suuremale lapsele.

Miks siis ikkagi on maiustused kahjulikud?

Väga konkreetsetel põhjustel. Need: a) röövivad söögiisu; b) maiustused ja suhkrurikkad joogid soodustavad hambakaariese teket; c) soodustavad kõhukinnisuse teket; d) maiustused ja suhkur on energiarikkad – suureneb kehakaal.

Kui suur kogus magusat võib olla lapsele ohtlik?

Siin oleneb palju lapse vanusest.

Kui koolilaps sööb ära suurema koguse maiustusi, siis tõenäoliselt on tal paar päeva iiveldus ja kõhuvalu.

Väikelapse puhul võib taoline söömine lõppeda oksendamisega. Tekib küsimus, kus siis parajasti lapsevanemad on, kui laps saab terve paki maiustusi üksi ära süüa.

Mida teha, kui see on juhtu-

Lasteleht

9 Foto: Andres Putting

nud? Ikkagi tasub arstiga ühendust võtta – kas ikka haigestumine on pelgalt maiustustest. Rohkem juhtub seda, et väikelaps saab paar nädalat järjest suures koguses maiustusi (jõulupühadel näiteks), mille tulemusena esineb nädalaid atoopilise nahapõletiku ägenemist, väljendunud kõhukinnisust, hootist kõhuvalu. Arst peaks lapse üle vaatama.

Jutt käib küll maiustustest, kuid oma töös ei ole ma näinud otsest oksendamist maiustuste söömise järel. Rohkem tuleb ette juhtumeid, kus kahe-kolmeaastased lapsed oksendavad pärast seda, kui on ära söönud suure koguse kartulikrõpse.

Paljud kuni kolmeaastaste laste vanemad on keelanud oma lastele kõik maiustused. On see õige?

See on lapsevanema otsus. Alla kolmeaastasele lapsele ongi maiustuseks magustoit jogurti ja puuviljadega, jäätis või hommikuhelbed. Ma arvan, et mida tervislikumalt toidab ema väikelast, seda tervem on organism kogu ülejäänud elu. Las magustoit olla üks osa söögist. Samas, komm maiustu-

Dr Alge Vare ravib väikesi inimesi Läänemaa Haiglas.

seks võiks olla eriline üllatus – kõike võib tarbida mõistuse piires.

Kui vanalt siis ikkagi?

Hea isuga, tervele lapsele võib pakkuda maiustusi mõistlikult kaheaastaselt. Šokolaadi väikelapseeas ei soovitaks.

Millest on aru saada, et laps on šokolaadile ülitundlik?

Mida väiksem laps, seda sagedamini on allergiahaiguse põhjus toiduallergeenid, ülitundlikkust võivad kaasa tuua kõik toiduained. Allergeenid võivad põhjustada väga erinevaid haigusnähte: atoopilise nahapõletiku ägenemist; nõgestõbe; huulte kipitust, turset; allergilist nohu; kõriturset; kõhuvalu.

Kõige tuntumad allergeenid on tsitrusviljad, šokolaad, kakao, mesi, maasikad, kiivi, pähklid. Tihti ägestavad allergiahaiguse kulgu just maiustused, sest nende valmistamisel kasutatakse palju maitse-, värv- ja säilitusaineid.

Kuidas hakkama saada vanavanematega, kes väikesele lapsele komme toovad?

Vanavanemad ja teised peretuttavad ei soovi ju lapsele halba. Neile tuleb kenasti selgitada juba enne külla tulekut, et meie perel on kombeks väikelapsele kommi ega šokolaadi mitte pakkuda. Lapsevanemad võivad eelnevalt teada anda, mida sobib külakostiks valida. 

Lasteleht

10

Väikelapse jalg vajab õiget kinga areng

Lapse jala arengule on kõige parem, kui ta saab paljajalu käia. Nn kummipiduriga sokid on ikka pigem beebidele, kes alles seismist harjutavad.

Agne Narusk

P

arim lapse jala arengule on paljas päkk, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut Maarja Säde.

Sokksuss ei ole jalanõu, kuid seda võib kasutada külla minekul ja külmemate põrandatega kodus. Muul juhul ei tohiks lapsele toas jalanõusid jalga panna, lapse jala arengule mõjub kõige paremini paljajalu kõnd, selgitab ta.

Piduritega (mummudega) sokke on hea kasutada pisema beebi puhul, kes alles harjutab iseseisvat seismist, kõndi ja tasakaalu

hoidmist (eriti kui kodus on libe põrand).

On lapsevanemaid, kes ütlevad, et ortopeed ei soovita lapsel toas paljajalu käia, kuna toas on pind liiga tasane. Säde pole sellega nõus: „Ega lapse liikumine toas ei piirdu vaid põrandaga. Laps on kindlasti huvitatud ka ronimisest diivanile, voodile, lauale ja toolile.

Igasugune väike pinnaerisus – vaip, pehmem voodi ja diivanipind, lävepakk – on tallale sensoorne stiimul. Lapse tallalihased pingutuvad, muutuvad tugevamaks ning aitavad kaasa risti- ja pikivõlvi arengule. Füsioterapeudina soovitan kindlasti ka ära kasutada seda vähest aega meie kliimas, kui lapsel on võimalik õues paljajalu liikuda (liival, murul jne).”

Kummikud pole head Kui siiski on vaja kingad jalga panna, on kõrged kinnise kannaga kingad, mis fikseerivad ka pahkluu, õige valik. Kuid ühe mööndusega: pahkluud ei maksa liigselt kinni

Sisseastumiskatsed toimuvad laupäeval, 17. mail 2014.

Ootame katsetele särasilmseid ja musikaalseid tantsuhuvilisi poisse ja tüdrukuid, kes lõpetavad sellel aastal 4. klassi.

Registreerimine ja info: www.balletikool.edu.ee, tel 644 3387, kool@balletikool.edu.ee

tõmmata. Pigem tuleks lapse hüppeliigesel lasta vabalt liikuda, nii tugevnevad sidemed ja ligamendid ning see tagab liigese stabiilsuse, soovitab Säde. Kui jalanõud on reguleeritavad krõpsude või paeltega, siis ei tohiks neid n-ö viimase piirini kinni tõmmata.

Esimeseks ja ainsaks jalanõuks ei sobi kindlasti kummik ega kummiksaabas. Kui need siiski peab lapsele soetama, siis esialgu oleks mõistlik eelistada kummiksaapaid, mis avanevad luku või mõne muu kinnitusega. Kummikute puhul aga on oluline jälgida, et nende jalga panemine, jalast ära võtmine ning kõndimine ei oleks lapse jaoks ebameeldiv ega valulik. Õnneks ei jäta lapsed emotsioone vaka alla. Enamik lapsi (ka pisikesed, kes veel ise palju ei räägi) on võimelised emale-isale teada andma, kui jalanõu teeb piina. „Lapsevanem peab jälgima, ega jalanõu lapse jalale kahjustusi ei tekita – näiteks villid või punakad hõõrdunud laigud jalgadel võivad viidata ebamugavale jalanõule. Samuti võiks lapsevanem tähelepanu pöörata sellele, kui laps jalanõudega kõndides oma jalgu lohistab – ka see võib viidata liiga suurele või ebamugavale jalanõule” räägib füsioterapeut. Ebasobivaks võib pidada ka neid jalatseid, millega laps tihti koperdab ja tasakaalu kaotab.

(Seda eeldusel, et paljajalu ja teiste jalanõudega kõndimisel on lapsel parem tasakaalu säilitamise võime ning esineb vähem kukkumisi.)

Juba sünnist saati võib beebile jalamassaaži teha, väike inimene kindlasti naudib seda. Massaaž

Foto: shutterstock

rahustab ja aitab areneda. Näiteks võib n-ö joonistada beebi talla alla numbreid 7 ja 8, teha hüppeliigese ringe, silitada jalalaba pealset osa, teha jalgadega jalgrattasõitu ja puusaringe, soovitab Maarja Säde.

Lapsele, kes alustab iseseisvat püsti tulemise, tasakaalu ja kõndimise treeningut, on hea harjutus juba see, kui lasta tal kodus lihtsalt paljajalu liigelda. Samuti on väga kasulikud igasugused kükitamise harjutused läbi mängu.

Suurema lapse puhul võib kasutada keerulisemaid harjutusi.

Neist üks lihtsamaid on kandadel ja varvastel seis (eeldusel, et lapsel ei ole olnud probleeme kannakõõluse jäikuse ja lihastoonusega ning ta ei eelista varvastel kõndida). Kasuks tulevad igasugused takistusradade läbimised erineva tugevuse, pehmuse, karedusega pindadel. Paha ei tee ka mõne tasakaalu treenimise elemendi lisamine takistusrajale – näiteks tasakaalupadi, bosu-pall. „Väga hea harjutus on ka nn toa koristamine varvaste abil. Laske lapsel varvastega haarata maast pliiatseid, vedelema jäänud sokke jms,” soovitab füsioterapeut. Õige või vale jalakuju? „Aastasel lapsel ei saa diagnoosida lampjalgsust, kuna lapse tallavõlvid (risti- ja pikivõlv) pole veel välja ku-

Lasteleht junenud,” selgitab Maarja Säde. Tallavõlvid arenevad välja umbes lapse viiendaks eluaastaks. Beebi lame tald on tingitud alles nõrkadest lihastest ja ligamentidest. „Lapse jalgadega on kõik korras, kui umbes kaheaastaselt (kui laps on juba piisaval määral harjutanud kõndimist ja tugevdanud oma lihaseid) on märgata toolil jalad rippu istuva lapse jalale tekkinud pikivõlve ehk nõgususi jalalaba sisekülgedel.

Kindlasti võiksid tähelepanelikumalt jälgida oma lapse jala arengut lapsevanemad, kelle suguvõsas esineb lampjalgsust.”

Kui aga laps toetab väga jalalaba siseküljele või kõnnib varbad sissepoole, siis olenevalt vanusest võib see olla lapse normaalse füsioloogilise arengu etapp ja reeglina on see mööduv nähtus. Lapsed alustavad kõndimist laia toepinnaga ehk jalad harkis. Vilumuse tulles hakkab lapse toetuspind aegamööda vähenema (sest lapse tasakaal on parem) ning teiseks eluaastaks võivad pöörduda lapse varbad sissepoole, ka põlved liiguvad teineteisele lähemale ehk jalgades tekib füsioloogiline X-asend.

X-asend hakkab tasapisi taanduma lapse neljandast eluaastast ning peaks olema täielikult kadunud lapse seitsmendaks-kaheksandaks eluaastaks, selgitab Säde.

Kindlasti tuleb lapsevanematel tähelepanu pöörata sellele, et laps ei istuks W-istes – jalad põlvest painutatud ja pepu kahe jala vahel maas. W-iste süvendab X-asendit jalgades ja siis ei pruugi füsioloogiline X-asend jalgadest iseeneslikult taanduda.

Normaalsele arenevale jalale ei tohiks arst ortopeedilisi jalanõusid määrata, ka ei tohiks lapsevanem neid iseseisvalt soetada. Ortopeedilised jalanõud on mõeldud probleemsele jalale, räägib Säde. Näiteks laste tserebraalparalüüsist tingitud lihastoonuse häirete puhul, kus lapse jalg on hüppeliigesest spastika tõttu vaid sirutuses. Normaalse lapse jala arengule võib ortopeediline jalats hoopis kahju teha, sest võib muuta lapse arenevad jalalihased n-ö laisaks. Kuid loomulikult on olukordi, mil ortopeediline jalats on hädavajalik. Sel juhul võiksid need olla individuaalsed, mitte õest-vennast või tuttavatest jäänud kingad.

6 tähtsat omadust Maarja Säde, Ida-Tallinna Keskhaigla füsioterapeut

Lapse esimese jalanõu puhul peab juhinduma kuuest kõige olulisemast kriteeriumist.

Painduvus Ära osta lapsele jäiga ja paindumatu tallaga jalanõu! On äärmiselt tähtis, et lapse jalanõu oleks võimalikult painduv, et tagada lapse jalale maksimaalne liikuvusulatus. Painduv jalanõu võimaldab tal teha ilusa rulluva sammuliigutuse, ilma liigse põrutuseta liigestele.

Hõõrduvus Jälgi, et jalanõu ei oleks aluspinnasuhtes liiga hõõrduv. See jalanõu võib põhjustada komistamist ja kukkumisi. Samuti ei tohi jalanõu olla liiga libisev – see ei võimalda lapsel turvaliselt kõndida ja joosta, sest puudub piisav haardekontakt maapinnaga.

Suurus Lapse jalg kasvab väga kiiresti, seepärast on raske lapsele osta täpselt parajat jalanõu. Nii võib

uute jalanõude valimisel soetada talle ühe sõrmelaiuse jagu suuremad jalatsid. Kindlasti ei tohiks need olla liiga suured, nii suureneb ka kukkumise ja komistamise oht! Kuid kindlasti ei tohi jalanõu olla väiksem lapse jala suurusest. Kuju Lapse jalanõu peaks olema jalale võimalikult sarnase kujuga.

Kitsa ninaga jalanõusid talle valida ei tohi!

Lame tald Lameda tallaga jalanõud võimaldavad lapse keharaskusel ühtlaselt tallale jaotuda. Kõrgema kontsa puhul vajub jalg liigselt ette, nii läheb enamik koormust varvastele. See omakorda põhjustab villide ja hõõrdumise teket ning pikema aja möödudes ka jala väärarenguid.

Kinnine kand Proovi vältida tagant lahtisi sandaale või plätusid. Tagant lahtine jalanõu paneb last seda varvastega kinni hoidma ning jalgu lohistama. See põhjustab kõnnimustri häirumist.

a

Kunksmoor (Ingrid Isotamm) kohtus lastega ka eelmisel suvel.

Suvel jõuab lasteni mitu vahvat vabaõhuetendust teater

Ehkki kõik teatrid pole oma suviseid plaane jõudnud veel teatavaks teha, on üht-teist toimuvast siiski kindel. Tänavuseks suursündmuseks tõotab kujuneda Lennusadamas mängitav „Kapten Granti lapsed”. Uuslavastustest saab nimetada veel kogupereetendust Palmses „Mina olin veel väikene”. Kel eelmisel suvel jäi lastega vabaõhuetendusel käimata, saab seda teha nüüd – nii mitmedki projektid tulevad kordamisele.

Agne Narusk

A

ugustis toob NUKU teater Meremuuseumi Lennusadamas publiku ette suure vabaõhulavastuse „Kapten Granti lapsed”.

Kui 19. sajandi Šotimaal leitakse hai kõhust katkendlik pudelikiri, algab suurejooneline seikluslugu, mis viib vaataja ümbermaailmareisile kadunud kapteni jälgedes. Aga millised silbid ja sõnad ikkagi sobituvad tegelikult selle salapärase kirja lünkadesse?

Meremuuseumi Lennusadamas kehastub jäälõhkuja Suur Tõll oma juubeli puhul aurujaht Duncaniks ning asub uljalt koos laevatäie šotlaste ja ühe veidravõitu prantslasega üle ookeani teele.

Mängus on üllad tunded, romantilised ideaalid, ennastohverdav kangelaslikkus, põnevus, salakavalus ja reetlikkus, aga kuna tegu on šotlastega, siis loo-

mulikult ka tants, torupill, ruudulised seelikud ja mahe huumor. Jules Verne’i romaani on dramatiseerinud ja lavastanud Vahur Keller, mängivad NUKU trupp ja noortestuudio, külalisosatäitjad.

Piletimüük on juba praegu täies hoos, esimene vabaõhulavastuse etendus Suure Tõllu pardal toimub 9. augustil.

Koguperelavastus Palmses Juba poolest maist etendub Palmse mõisa moonakatemajas Sakari Pälsi „Mina olin veel väikene. Ehk kuidas võrukaelad vanasti tükka tegid”.

Muusikaline koguperelavastus on täis vaimukaid vimkasid ja muid juhtumisi saja aasta tagusest külaelust, millele annab pillimängu ja lauluga hoogu juurde ansambel Kõrsikud. Soome autori Sakari Pälsi lustakaid lugusid on võrreldud meie „Kevadega”. Külapoistel Sakaril ja Arvol leidub kahe peale nii palju trikke,

Foto: Kertu Vahemets/Emajõe Suveteater

nagu oleks kõik maakera vigurivändad nende sisse kokku pandud. Külastajate ees elustub enne ja pärast etendust taluõu: moonakatemaja ligidal määgivad lambad, kaagutavad kanad, nosivad heina jänesed, hobune ja poni. Uudistada saab atru, rehasid ja muid vanaaegseid põllutööriistu.

Lavastaja ja dramatiseerija on Ivo Eensalu, mängivad Saara Kadak, Marin Mägi-Efert, Liisa Aibel ning ansambel Kõrsikud (Bonzo, Piispea, Pehk). Kes soovib kauemaks Palmsesse jääda, saab tutvuda üle õue asuva Palmse mõisaga.

Nukitsamees suurtele Emajõe Suveteater toob juunis vaatajate ette eelmiseks suveks valminud etenduse „Nukitsamees 2”, mis kindlasti ei sobi alla 14-aastastele vaatajatele.

Autor Urmas Vadi ja lavastaja Andres Dvinjaninov teavad, mis on saanud kuulsast nukkidega poisist, kelle aastakümneid tagasi Iti ja Kusti oma vanematekoju kasvama tõid. Kuidas neil läheb? Kuidas ja kus elavad vanamoor, Mõhk ja Tölpa? Kuidas on nad suutnud kohaneda tänapäeva Eestis? Lavastus on inspireeritud Oskar Lutsu „Nukitsamehest”. Mängivad Ago Anderson, Merle Palmiste või Marika Barabanštšikova, Raivo E. Tamm, Indrek Taalmaa, Peeter Volkonski, Riho Kütsar, Maria Soomets.

Kunksmoor tuleb jälle Aino Perviku „Kunksmoori“ äratab sel suvel taas ellu Emajõe Suveteater. Eesti Rahva Muuseumi pargis, Raadi järve kaldal etendub 8.–17. augustni koguperelavastus täis rõõmu ja laulu, nalju ja lugusid Emmeliinest ja tema kapten Trummist. Lavastaja ja Suveteatri juhi Andres Dvinjaninovi jaoks on teist

suve mängitav lavastus teine kohtumine nende armsate vanade veidrike looga: 11 aastat tagasi tõi ta „Kunksmoori” Nukuteatri lavale ja pälvis aasta parima muusikalise kujunduse tiitli 2003. aasta teatripreemiate jagamisel.

Seekordses suvelavastuses on ta appi kutsunud Kaunimate Aastate Kvarteti (Lunge, Kalda, Kuut, Dvinjaninov).

Laule ja lugusid saab olema palju, sest Kunksmoor (Ingrid Isotamm, NUKU) armastas väga vanu meremeeste lorilaule: „Ta hääl oli kile ja kähisev, selle eest aga hästi vali”. Kapten Trummi ja trummi mängib Andres Dvinjaninov. Kõike ja kõiki muud mängib Inga Lunge.

Mahe tuul pajuokstes Viljandis Männimäe külalistemaja aias toob Ugala teater väikeste vaatajateni Kenneth Grahame’i „Tuul pajuokstes”.

Maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluva inglise kirjaniku Kenneth Grahame’i loo tegelased on Vesirott, Mutt, Kärnkonn, Mäger ja teised loomad.

Nad käituvad kõik nagu inimesed ja neil on inimeste parimad iseloomuomadused: ausus, südamlikkus, abivalmidus, sõbralikkus. Aga neil ei puudu ka mõningad inimlikud pahed, näiteks Kärnkonna uhkeldav loomus ja ohjeldamatu seiklushimu viib kogu sõpruskonna sekeldustesse ja seiklustesse. Tegevus toimub jõe kaldal ja niitudel, kus elab Vesirott.

Selles humoorikas ja õpetlikus loos on äratundmisrõõmu kogu perele väikestest suurteni. Loo lavastaja ja dramatiseerija on Oleg Titov, mängivad Janek Vadi, Lauri Kink, Carita Vaikjärv, Kata-Riina Luide, Luule Komissarov jt. 2013. aastal sai lavastus Salme Reegi nimelise auhinna lavastaja töö eest. Kuni 3-aastased pääsevad etendusele tasuta. 

KAPTEN GRANTI LAPSED MEREMUUSEUMI LENNUSADAMA KAIL esietendus 9. augustil 2014

Kuni 31. märtsini PILETITE SOODUSHIND 15 €, alates 1. aprillist pileti hind 20 €.

www.nuku.ee

PÕNNID NUKUTEATRISSE

Vahvad lavastused beebidele ja mudilastele Pisipõnne ootavad ka NUKU muuseum, nukumeisterdamise õpituba ning kohvik vahva mängunurgaga!

NUKU teater · Lai 1 · Tallinn Info ja piletite tellimine 6679 555 või kassa@nuku.ee www.nuku.ee TEATRIPISIK NUKUTEATRIST!

Lasteleht

14

Rase jääb meedikute pilgu alla RASEDUS

Lapseootel naist ootavad ees mitmed analüüsid ja uuringud – kõik ikka selleks, et jälgida tulevase ema tervist ning et sünniks terve ja tubli tita.

Kristiina Viiron

K

õiki lapseootel naisi kontrollitakse raseduse esimeses kolmandikus ehk enne 16. rasedusnädalat HIV-nakkuse ja B-hepatiidi suhtes ning tehakse süüfilise testid.

Kindlasti määratakse tulevase ema veregrupp, reesusfaktor ja antikehade esinemine veres. Kliinilise vere analüüsist saab teada, ega rasedal ole näiteks põletikke või aneemiat ehk kehvveresust.

Mõõdetakse ka raseda veresuhkrut, vajadusel tehakse rasedusaegse diabeedi suhtes kõrge riski rasedatele glükoositaluvuse test (GTT).

Nn tupeproov klamüdioosi kontrollimiseks määratakse siis, kui eelmisest analüüsist on möödas kuus kuud. Emakakaelast võetakse rakumuutusi väljaselgitav PAP-test, kui viimati tehti seda rohkem kui kaks aastat tagasi.

Rasedate analüüside paketti kuulub ka nn pissiproov, et hinnata

naise kuseteede ja neerude seisundit. Ka selgitatakse välja, ega naise uriinis ei esine baktereid. Ravimata juhtudel on niisugusel rasedal kõrgem risk ägeda neerupõletiku tekkeks ja enneaegseks sünnituseks ning madalakaalulise lapse sünniks.

Vastuvõtule sagedamini Raseduse teisel trimestril käib normaalselt kulgeva rasedusega naine ämmaemanda vastuvõtul iga neljaviie nädala järel.

Kui raseda esimene kliiniline vereanalüüs oli korras ja kehvveresust ei ole, siis võidakse vereanalüüsi korrata alles 28. rasedusnädalal.

Vajadusel kontrollitakse tulevast ema rasedusaegse diabeedi suhtes.

Reesusnegatiivsetel naistel määratakse korduvalt anti-D antikehad.

Raseduse viimasel kolmandikul kutsutakse naist ämmaemanda vastuvõtule sagedamini, 40.–42. rasedusnädalal juba vähemalt korra nädalas. Iga kord annab rase pissiproovi, kehvveresuse puhul kontrollitakse ravi tõhusust.

Raseduse 28.–32. nädalal korratakse HIV-testi, korduvalt määratakse kõigi naiste veregrupp, reesusfaktor ja antikehade esinemine. Loomulikult kõiki rasedaid kaalutakse, mõõdetakse vererõhku ja emakapõhja kõrgust, hinnatakse kaaluiivet jms.

Raseduse 9.–11. nädalal on võimalik teha I trimestri vereseerumi sõeltesti. Selle ja raseda andmete alusel arvutatakse välja risk haige lapse sünniks. Kombineeritud sõeluuring koosneb kahest osast: eelnimetatud vereanalüüsist ja ultraheliuuringust raseduse 12.–13. nädalal.

Raseduse teisel trimestril on võimalik teha nn kolmiktesti. Ka selle puhul arvestatakse raseda individuaalseid andmeid ning arvutatakse välja risk haige lapse sünniks.

Kombineeritud testi puhul lisandub ultraheliuuring.  Allikad: ITKH, TÜ teabematerjalid, naistearstide seltsi rasedate jälgimise juhend.

MEDRULLI LÕBUSAD ÕBUSAD PLAASTRID LASTELE ASTELE Medrull on Eesti meditsiinitoodete Kaubamärk!

Plaastrid Masha and The Bear, Hello Kitty ja Piraadid kõigile lastele!

Plaastrid on usaldusväärsed, veekindlad, mustust ja baktereid tõrjuvad ning kaitsevad Teie lapse nahka. Armsad ja lõbusad pildikesed meeldivad lastele kindlasti. Kõik Medrulli plaastrid on hüpoallergeensed ja dermatoloogiliselt testitud.

Foto: Grethe Rõõm (www.mugul.ee

)

Pere ja Kodu ! d ü ü n i ll te – d ja ir k ja lisaa

Ettetellimishind

Võ kaanehinitnast

3.30! 15%!

Ajakiri Beebi ilmub mais ja detsembris.

Ajakiri Koolieelik – ilmub septembris.

Ajakiri Meie Lapse Tervis – ilmub oktoobris.

Tellida saad siit: www.ajakirjad24.ee/perejakodu, tellimine@kirjastus.ee või tel 666 22 33.

KOOLIVAHEAEG

KINOS FILMI

TULE KINNO COCA-COLA PLAZA ASTRI JA EKRAAN

TEGIJATELT

KINODES 7. MÄRTSIST

LEGO FILM

KINOS ALATES 7. MÄRTSIST

HÄRRA PEABODY JA SHERMAN

VÕLUMAJA

KINOS ALATES 7. MÄRTSIST

KINOS ALATES 14. MÄRTSIST

KINODES ALATES 14. MÄRTSIST

RÜÜTEL ROOSTE

KINOS ALATES 14. MÄRTSIST

ME OLEME PARIMAD!

KINOS ALATES 14. MÄRTSIST

NEED FOR SPEED: KIIRUSEVAJADUS

W W W. F O R U M C I N E M A S . E E

KINOS ALATES 14. MÄRTSIST