Lasteleht by Eesti Päevalehe

Lasteleht Märts 2015

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@lehed.ee, tel: 669 8037 Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@lehed.ee

MUUSIKALINE TEATRISEIKLUS

Autorid Aleksei Tolstoi ja Adolf Šapiro Muusika Olav Ehala Laulusõnad Juhan Viiding Lavastaja Üllar Saaremäe

T, 14.; K, 29. aprillil; T, 5. mail kell 12 Rakvere Teatris E, 16. märtsil kell 12 ja 16; E, 6. aprillil kell 12; E, 4. mail kell 12 Tallinnas Vene Teatris E, 23. märtsil kell 13 Lihula kultuurimajas K, 25. märtsil kell 13 Räpina Aianduskoolis E, 30. märtsil kell 12 Vanemuise Teatris K, 1. aprillil kell 13 Võru Kandles R, 10. aprillil kell 12 Jõgeva kultuurikeskuses K, 15. aprillil kell 13 Rannu rahvamajas E, 20. aprillil ja E, 11. mail kell 12 Endla Teatris

Kinodes alates 13. märtsist

Põhineb Tove Janssoni algupärasel koomiksil

Režissöör Xavier Picard

Produtsent Hanna Hemilä

Dubleeritud Wavelenght Studios filmistuudio Estinfilm tellimusel Näitlejad Anne Reemann, Liis Lass, Maiken Schmidt, Peeter Tammearu, Rain Simmul, Priit Pius, Egon Nuter Tõlkija Kärri Sõelsepp Dublaažirežissöör Argo Heinmaa Produtsent Mati Sepping Põhineb koomiksil “Moomin, the complete Tove Jansson Comic Strip” Käsikiri Leslie Stewart, Annina Enckell, Hanna Hemilä, Xavier Picard, Beata Harju Storyboard François Vataux Tegelaste kujundus Valerie Hadida Taustakujundus Anita Pétillon, David Dany Värvid Sophie Beck, Heidi Packalén Animatsiooni režissöör Zewen Wang Animatsiooni järelvalve Jean-Christophe Roger, Ollivier Carval Kompositsioon Virginie Mitchell Toimetaja Thomas Belair Värvi määramine Marko Terävä Hääled Joonas Jyrälä, Miia Nevalainen Mix Olli Pärnänen Režissööri assistent Denis Walgenwitz Kaas-režissöör Hanna Hemilä Kaasprodutsendid Sophia Jansson, Vesa Harju Kaasprodutsent Xavier Picard Tootmine Handle Productions, Pictak Koostöös Moomin Characters, Finnish Film Foundation, YLE, Nordic Film & TV Fund, Svenska kulturfonden, Media Programme, Föreningen Konstsamfundet, Svenska folkskolans vänner, Gebeka Films, Indie Sales Levitaja Põhjamaades Nordisk Film © 2014 Handle Productions Oy, Pictak Cie © Moomin Characters TM

www.moominsontheriviera.com

Lasteleht

Unevõlas teismeline on aldis haigustele ja pahandustele ELUVIIS

Teismelise kvaliteetse ööune eest vastutavad üksnes tema vanemad – väga oluline on lapsega suhelda, magamisest ning magamatusest rääkida. Vilve Torn

4-aastase Joonase kodus algab iga esmaspäeva hommik sooviga: tuleks see nädalavahetus ometi rutem. Samuti maandavad Joonase peres teravaid pingeid koolivaheajad. Põhjus, miks koolivabu päevi seal peres nii pikisilmi oodatakse, peitub perepoja olematus unerütmis. Ema tunnistab, et poiss on alati olnud raske hommikuse unega, kuid sel aastal on lapse unerütm lootusetult sassis. Viimase piirini viidud ema tunnistab tagantjärele tarkusest, et poja unevõlas lasub suur süü tervel perel – ühel hetkel kadus igasugune kontroll arvuti ja nutiseadmete kasutamise üle. Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst ja Eesti unemeditsiini seltsi president dr Erve Sõõru ütleb, et teismeliste vähene ööuni on suur murekoht kogu maailmas: „Me ei saa enam unesse suhtuda kui loomulikku vajadusse, sest tekkinud on väga võimas konkurent – nutiseadmed.” Dr Sõõru lisab, et teismeliste ööune vähesust ja sellest tingitud probleeme uuritakse kogu maailmas üha enam. Kaks aastat tagasi tervise arengu instituudis läbi viidud tervisekäitumise uuringust selgus, et 40%-l Eesti koolilastest esinevad uinumisraskused ja see tendents on tõusuteel. Üha enam peaks rääkima sellestki, et LEDekraanidelt kiirgav sinine valgus segab normaalset ööund. Enim kannatavad selle all teismelised, kes hilisõhtul pimedas toas nutiseadmeid näpivad – sinakas valgus hoiab aju ärkvel ja pärsib unehormooni melatoniini tekkimist. Tulemuseks ongi pahur ja unetu teismeline, kelle õpitulemused kolinal kukuvad. Harvad pole needki juhud, kui roidunud poisid-tüdrukud esimestes tundides käsipõsakil veel magavad ja pärastlõunastes tundides on neid veelgi raskem äratada.

Foto: Shutterstock

Kui palju jääb unisel lapsel koolitunnist meelde?

Pidev unevajadus suurendab ka stressi, soodustab ninahingamistakistust ja viib rasvumiseni. „Süüakse valel ajal. Näiteks siis, kui organism pole selleks valmis. Kartulikrõpsud ja magusad joogid öötundidel on halvim näide,” ütleb dr Sõõru. Puuduliku unehügieeniga kaasnevad veel käitumishäired, sest alatises unevõlas piinlev laps ei saa ühel päeval enam hakkama enda ja oma klassikaaslastega. Tõsisemate terviseprobleemidena võivad hilisemas eas välja lüüa astma, kõrgvererõhktõbi, infarkt jne. Lisaks tõstab unetus vigastuste riski, sest tähelepanu on hajutatud. Siit polegi enam pikk tee selleni, et ühel hetkel võetakse teadvuse ergutamiseks appi energiajoogid, suitsetamine ja muud meeleergutid. Juhe seinast välja? Dr Sõõru selgitab, et loodus on paika pannud kindla bioloogilise rütmi. Sama on unetsükliga. Kui täiskasvanud suudavad endale teadvustada, et vähese ööune tõttu on hommikul väga raske tõusta, siis lapsed seda ei oska. Dr Sõõru annab hea soovituse: „Kui laps ärkab hommikul mobiiltelefoni helina peale, võiks seadistada ka õhtuse magamamineku märguhelina ehk unehelina – selle eesmärk on teada anda, et päevatöödele tuleb joon alla tõmmata ja sättida end magama minekuks.”

6–11-aastane peab magama vähemalt üheksa tundi ja 12–17-aastane kaheksa tundi. Magama tuleks minna kell 22 õhtul ja see nõue kehtib ka nädalavahetustel. Ainult sellist mustrit järgides saab laps kätte sügava une. Viimane on eriti oluline kasvavale organismile – siis on kasvuhormooni tase kõige kõrgem. Unearstide kinnitusel peavad lapsevanemad ise eeskuju andma ja lapse hea tervise nimel tuleb olla paindumatu. Kindlasti tuleb lastele anda vähemalt nädalavahetuseks piisavalt koduseid töid ja võimaldada regulaarselt füüsilist liikumist värskes õhus. „Lapse kvaliteetse ööune eest

vastutavad üksnes tema vanemad ja siin ei saa probleemi lahendamist teiste õlgadele veeretada. On suurepärane, kui lapsele suudetakse selgitada ööune kasulikkust. Kui olukord aga nõuab, tuleb õhtul nutiseadmed lapselt ära võtta ja arvuti piltlikult öeldes seinast välja tõmmata. Kuid käskude-keeldude poliitikaga alati kaugele ei jõua.” Dr Sõõru ütleb julgustuseks, et pidevast unepuudusest koormatud organismil kulub ümberharjumiseks kaks kuni kolm nädalat. „See aeg on võrreldes teiste sõltuvushäirete raviga väga lühike. Kui see aeg peres üle elatakse, kroonib järjepidevust särasilmne koolilaps ja positiivne perekliima.” 

Hea ööune soovitused • Söö tervislikult. Ära mine magama liiga täis ega tühja kõhuga. • Õhuta tuba, vaheta iga kahe nädala tagant voodipesu, hoia magamistuba puhas. • Ära viibi arvuti taga üle kolme tunni ööpäevas. • Ära kasuta arvutit ja nutiseadmeid üks tund enne magamaminekut. • Soovi sõpradele suhtlusportaalis aegsasti „head ööd”, nii hoolitsed ka sõprade hea une ja tervise eest. • Eelista raamatuid ja trükiseid ekraanile. • Ära võta nutiseadmeid voodisse ega vaata voodis televiisorit. • Hoidu alkoholist, tubakast ja teistest meelemürkidest. • Mine magama võimalikult ühel ajal, arvestusega, et jõuad hommikuks välja puhata. Allikas: Erve Sõõru

Lasteleht

Treeningul kaotatud energiat taastab õige toitumine TRENN JA TOIT

Terve ja liikuva teismeeas lapse päevane energiavajadus võib olla kohati suuremgi kui täiskasvanud mehel. Kristiina Viiron

uidas peaks toituma kasvueas laps, kes tegeleb tublisti spordiga? On ju suure füüsilise koormusega treeningult naasev teismeline võimeline nahka panema ülisuuri toiduportsjoneid. Millega tuleks arvestada, et kulutatud energia saaks taastatud, kuid ühtlasi jaguks kehale ka ehitusmaterjali. Tervise arengu insti-

tuudi (TAI) mittenakkushaiguste ennetamise osakonna vanemspetsialisti ja OÜ Nutrilligent toitumisterapeudi Siret Saarsalu sõnul on laste toitumissoovitused sarnased täiskasvanute omaga. Toitumissoovituste üks põhitõde ütleb: „Söö vastavalt vajadusele”, kuid sportivate laste puhul peab lisaks silmas pidama, et toidust saadav kataks ära nii sporditegemise kui ka lapse kasvuga kaasneva energia- ja toitainetevajaduse. „Kui kasvueas laps, kes teeb trenni, võtab normaalselt kaalus juurde, ta ei ole üle- ega alakaalus, on järelikult tema toidu kaloraaž piisav,” märgib Saarsalu. Toidust saada-

va energia vajadus sõltub eelkõige soost, vanusest ja füüsilisest aktiivsusest. Kui täiskasvanud naise päevane energiavajadus jääb 1800– 2000 kilokalori vahele ja meestel 2400–2800 kilokalori vahele, siis teismeeas (vanuses 12–18) lapse päevane energiavajadus võib olla kohati suuremgi. Täpse energiasoovituse välja arvutamiseks võib kasutada näiteks www.terviseinfo.ee lehekülje menüüst „Toitumine” alt leitavat kalkulaatorit. Süsivesikud, valgud ja rasvad „Päevasest toitainete vajadusest kõige suurema osa moodustavad süsivesikud – treeningutega kulutame maksa ja lihastesse talletunud glükogeenivarusid ning need on vaja taastada,” selgitab Saarsalu. „Süsivesikuterikas toit pärast treeningut aitab energiat kiiresti taastada.”

Siinjuures on Saarsalu sõnul oluline see, et süsivesikud pärineksid tärkliserikkast toidust ja puu- ning köögiviljadest, mitte aga limonaadist, saiakestest või krõpsudest. Glükogeenivarude taastamiseks sobivad hästi kartul, täisteratooted (sh täisterapasta ja -riis), puu- ja köögiviljad. Saarsalu sõnul peaks 75–85% päevasest süsivesikute kogusest pärinema just eelnimetatud tärkliserikastest toiduainetest. „Kiiresti imenduvaid süsivesikuid sisaldavate toiduainete tarbimine võiks jääda 15–25% piiresse. Sinna alla kuuluvad mahlad, karastusjoogid, maiustused – puhast sahharoosi (suhkrut), glükoosi ja fruktoosi sisaldav toit,” räägib Saarsalu. Siinjuures tuleb aga olla tähelepanelik – seda normi on väga lihtne n-ö täis süüa, piisab näiteks ühest pudelist magusast karastusjoogist või maiustusebatoonist ning 15% kiiresti imenduvaid süsivesikuid ongi juba ära tarvitatud.

Kogu sõbrad kokku ja tule uisutama! Vähemalt 10 inimesega rühmadele soodustus!

Lisaks pakume peresoodustusi ja firmadele võimalusi ürituste korraldamiseks. Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

KOOLIVAHEAJAL SAAB UISUTADA IGA PÄEV!

Lasteleht

O D M HD K D ( Y L O 0 R ,67, R . : 7

Magus vaheajapilet Kalev Spalt 2,5 tunni veekeskuse pääse vaid 8,8€

Korralik trenn eeldab korralikku toitumist.

Liiga suhkrurohket toitu süües tekib aga oht kehakaalu tõusuks. Lapsel valguvajadus suurem Kui süsivesikuid tarbides taastab organism kulutatud energiavarusid, siis valkusid on tarvis lihasstruktuuri taastamiseks ning organite, kudede arengu ja kasvu toetamiseks. Laste ja noorte päevane valguvajadus on täiskasvanute omast suurem. Istuva eluviisiga täiskasvanu päevane valguvajadus on Saarsalu andmetel 0,8 kuni 1 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta, lapsel aga sõltuvalt vanusest 1–1,6 grammi. Kui täiskasvanul soovitatakse füüsilise koormuse korral tarvitada ka rohkem valkusid, siis laste puhul vastavad andmed puuduvad. Seega kehtib ülaltoodud valkude tarvitamise soovitus ühtviisi nii väheliikuvate kui ka trenni tegevate laste puhul. Kvaliteetse valgu allikaks on erinev liha, muna, kaunviljad, pähklid, piimatooted. Kindlasti ei peaks toit olema valmistatud poolfabrikaatidest, vaid kvaliteetsest toorainest. „Piimatoodete puhul peaks silmas pidama kahte asja,” soovitab Saarsalu. „Eelistada tuleks maitsestamata tooteid: keefirit, jogurtit, kodujuustu ja soovi korral mait-

Fotod: Shutterstock

sestada neid ise näiteks koduse toormoosi, marjade või puuviljadega. Ning kindlasti valida normaalse rasvasisaldusega piimatooted.” Spordijooke lapsed jooma ei peaks. Ehk vaid siis, kui laps teeb sporti kõrgel tasemel või kui treening kestab üle kahe tunni. Janu kustutamiseks on sobivaim ikkagi vesi. Rasvade puhul on oluline jälgida, et toit ei sisaldaks ainult küllastunud rasvhappeid ja transrasvhappeid, vaid ka polüküllastumata oomega-3- ja oomega-6-rasvhappeid ning monoküllastumata oomega9-rasvhappeid. Viimatimärgitute allikaks on näiteks kala, mitmesugused seemned ja pähklid, avokaado ning külmpressitud toiduõlid. Poest ostetud kookide, tortide, pirukate, friikartulite, kartulikrõpsude jms kui transrasvhapete allikate söömisest tuleks hoiduda. 

Kõik ostetud pääsmed võtavad osa loosimisest, mille auhinnaks on TERVE KASTITÄIS maitsvat twisteri jäätist.

Pakkumine kehtib 13.03-22.03.2015

Tasub teada Päeva peaks jaguma viis söögikorda: kolm põhitoidukorda ehk hommiku-, lõuna- ja õhtusöök, ning kaks vahepala, mis peavad nende vahele mahtuma. Hommiku-, lõuna- ja õhtusöök võiks olla energia- ja toitainetesisalduselt võrdsed.

Kalev v Spa, Aia 18 Tallinn www.kalevspa.ee evspa.ee

Lasteleht

Tikid tulevad ja enamasti ka lähevad ootamatult

Foto: Shutterstock

TERVIS

Lapseeas avalduv tiki ehk lühiajaline tahtmatu lihasetõmblus möödub sageli aja jooksul ise ning lapse tähelepanu ei tohiks sellele liigselt pöörata. Signe Kalberg

„M

inu lapsel tekkisid tikid siis, kui peres oli stressirohke aeg – vanemate lahkuminek. Ta köhatas pidevalt n-ö häält puhtaks ja tõmbas käega üle silmade. Laps oli siis kahe–kolme-aastane. Käisin mööda arste, kuid asi paranes alles siis, kui elu muutus rahulikumaks. Nüüd on sellest möödas paar aastat ja tiki-

sid pole enam ammu,” jagab oma lugu Kristiina. „Meil alustas laps tikitamist nelja-aastaselt ja ma ei saanud algul arugi, miks ta pidevalt peanõkse teeb. Tikidest polnud ma kuulnudki. Nõksutamine läks aja jooksul üle, siis hakkas ta käsi raputama ja silmi pilgutama,” räägib Elina. „Paar aastat oli vahet, nüüd

on laps kaheksa-aastane ja hädas vokaalsete tikide ehk köhatustega. Arst soovitas pöörata sellele lapse tähelepanu ja öelda, et ta nii ei teeks.” „Olen nelja ja poole aastase poisi ema, paar nädalat tagasi tekkisid pojal tikid. Alguses ta punnitas-pööritas silmi ja nüüd lisandub sellele pealiigutus. Olen kursis, et sellele ravi pole, aga tahaks teada, mis seda tekitab, kuidas last aidata ja probleemi vaos hoida,” kirjutab oma murest perefoorumis Sille. Geneetiline soodumus „Tikid on äkilised, kiired, korduvad mitterütmilised motoorsed liigu-

tused või häälitsused, millele on iseloomulik ägenemiste ja vaibumistega kulg,” ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearst Ulvi Vaher. Tikid võivad olla lihtsad, st kiired väheseid lihasgruppe haaravad liigutused (silmapilgutused, õlgade kehitused, peaga tõmblus, näogrimassid) või komplekssed, kus jääb mulje sihipärasest liigutuste mustrist (käega patsutused). Vokaalsete tikidena võivad esineda kas lihtsad häälitsused (tähenduseta häälikud, ninaga nohistamine, köhatamine) või tähendusega pobisemine, silbid ning kontekstivälised sõnad. Unes tikid kaovad.



KOOLIVAHEAEG KINOS COCA-COLA PLAZA, ASTRI JA EKRAAN maailmad põrkuvad

KINODES 20. MÄRTSIST

KINODES 13. MÄRTSIST

ERISEANSID: KODU

KINOS ALATES 20. MÄRTSIST

ERISEANSID: KÄSNA-KALLE KANTPÜKS KINOS ALATES 10. APRILLIST

VEHKLEJA

KINOS ALATES 13. MÄRTSIST

WWW.FO R U M C INE M A S. E E

LAMMAS SHAUN. FILM

KINOS ALATES 6. MÄRTSIST

TUHKATRIINU

KINOS ALATES 13. MÄRTSIST

Lasteleht

8 koos stressi, haiguste või väsimusega. Samas võivad tikid tugevneda ka lõõgastudes, näiteks televiisorit vaadates. Dr Vaher ütleb, et lühiajaliselt on võimalik tikisid ise maha suruda, eriti kui selleks on tugev väline põhjus (sotsiaalne surve). Samuti vähenevad tikid mõne muu konkreetse, tugevdatud tähelepanu nõudva motoorse tegevuse ajal. Samas on uuringutega näidatud, et teadlikult pole võimalik tikisid kontrollida ning mõningane tikide mahasurumine ei vii nende kadumiseni.

Foto: Shutterstock

Ärrituse ja psüühilise pinge ajal tikid tugevnevad.

Dr Vaheri sõnul pole täpne tikide tekkemehhanism teada. „On osutatud, et sellistes aju juhtteedes, mis osalevad dopamiini ainevahetuses, esineb funktsioonihäire. Teatakse ka seda, et tikide puhul

esineb tugev geneetiline eelsoodumus – lähisugulastel on tikide esinemisrisk 10–100 korda suurem,” selgitab lastearst. Tikide väljendumine sõltub väga palju keskkonnast: need ägenevad

Tundlikud eluaastad Tüüpiline tikide algusaeg on 5.–6. eluaasta, kuid need võivad tulla ka varem. Kõige rohkem esineb tikisid 9–12-aastastel lastel. Pärast seda tuleb neid ette vähem ja 20. eluaastaks on 65–80%-l juhtudest tikid täiesti taandunud. Poistel esineb erinevaid tikisid natuke sagedamini kui tüdrukutel – vastavalt 6–18% ja 3–11%. „Lapsel vastutahtelisi liigutusi märgates tuleks esmalt jälgida, millised need on, millises olukorras esinevad või millega seoses avalduvad, kas neid on võimalik lapsel ise mõjutada,” soovitab dr Vaher. „Tuleks läbi mõelda, milline on lapse päevaplaan, kui palju sellest on täidetud erinevate organiseeritud tegevustega (trennid,

Poistel esineb tikisid veidi sagedamini kui tüdrukutel. huviringid – ka lasteaialastel) ja kui palju jääb lapsele vaba, organiseerimata aega.” Samuti aitab võimalikele tikisid vallandavatele teguritele jälile jõuda see, kui mõelda järele, kas lapse elukorralduses on toimunud muudatusi. Sama oluline on kogu pere toimetulek: vanematevahelised suhted, konfliktid, sotsiaalne võrgustik, majanduslik olukord. Perearsti poole soovitab lastearst pöörduda siis, kui ei ole selge, millega täpselt on tegemist ning probleem ei lahene. Väga oluline on laste puhul pöörata tähelepanu üldisele arengule ning võimalikele kaasnevatele nähtudele. Oluline on välja selgitada, kas esineb õpiraskusi, meeleolu- või unehäireid, impulsiivset või agressiivset käitumist. „Kui tegemist on lühikest aega kestnud tikidega, nõustab perearst edasise käitumise ja taktika osas ning temaga saab arutada võimalikke lahendusi. Kui aga esineb kaasuvaid probleeme ja vajalik on edasine diagnoosi täpsustamine, või ei ole eelnevad meetmed tulemusi andnud, suunab perearst lapse edasi eriarsti vastuvõtule,” ütleb dr Vaher. 

Mis on tikid? • Tikid on tahtmatud, kiired, korduvad, rütmitud motoorsed liigutused või vokaalne avaldus, mis algab ootamatult ja millel pole eesmärki. • See kordub lühikeste ajavahemike järel ning sageneb ärrituste ja psüühilise pinge mõjul. • Lihtsad motoorsed tikid võivad avalduda silmapilgutustena, kaelatõmblustena, pealiigutustena, õlakehitustena, grimassidena. • Lihtsad vokaalsed tikid esinevad köhatamise, kurguhäälitsuste, sisistamise või ninaga nohistamise vormis. • Komplekssed motoorsed tikid on keerukamad, hõlmates kätega oma keha vastu pekslevaid liigutusi, hüppamist ja hüplemist. • Tikide raskusastme variatsioone on väga palju. Igast 5–10 lapsest ühel on aeg-ajalt mööduv tiki. • Teistel juhtudel, nt harukordse Tourette’i sündroomi korral, on tikid kroonilised ja häirivad tegevust olulisel määral. Olulisemad tunnused, mis eristavad tikisid teistest motoorikahäiretest, on järgmised: • need tekivad ootamatult, on kiired, mööduvad ja ruumiliselt piiratud liigutused, mille põhjustajaks ei ole otsesed neuroloogilised häired; • need motoorsed fenomenid on korduvad; • tavaliselt unes kaovad; • neid võib tahtlikult korrata või pärssida. Allikas: www.kliinikum.ee

PALJU TOREDAID TÖÖVIHIKUID JA VÄRVIVIHIKUID www.kumapood.ee

AINULT MÄRTSI LÕPUNI

soodustus lasteaedadele ja koolidele

% 0 2 -

NB ! TASUTA kohaletoimetamine

Tel 383 8838

Lasteleht

Miks isad käisid tänavalt taksot võtmas ja emad kioskis helistamas? Foto:Tiit Blaat LUGEMINE

Nõukaajal kirjutatud raamatuid lastele ette lugedes tuleb vastata kümnetele küsimustele, mis on ühtaegu naljakad ja tõsised. Agne Narusk

äletate seda lugu Sipsikust, kus jonniv Anu oma triibulise riidenuku tädi juurest külast koju sõites taksosse unustab? Aga selleks, et see kõik saaks toimuda, tuli esmalt isal minna taksot võtma. „Te oodake natuke, ma lähen võtan takso!” „Võta pealegi,” ütles ema. „Võta jah, võta jah!” hüüdsid Anu ja Mart. Veel enne, kui Eno Raua südamliku looga nelja- ja viieaastastele jätkata saab, kostab küsimus: „Aga

Liiga keerulise keelega raamat vähendab lugemishuvi – eakohasus on tähtis.

mismoodi seda taksot võetakse, kas isa võtab taksojuhilt takso ära? Miks ta 1200 (tuntud taksofirma lühinumber aastal 2015) ei helistanud?”

Et nii lihtsast seigast võib välja joonistuda kahe põlvkonna erinevus, poleks osanud oodata. Tõepoolest, need lapsed on ilmselt küll näinud, et tänavalt saab ka

lambad SUURES LINNAS

taksosse istuda, kuid kodus olles tellitakse auto telefonitsi ilmtingimata maja ette. Tuleb seletada, et telefoni teel ei saanud vanasti taksot kutsuda, hea kui õues taksosabas jaksasid ära oodata, et ihaldatud masinaga tagasi alguspunkti sõita ja seltskond peale võtta. Või siis mindi kogu seltskonnaga taksopeatusesse seisma ning juhtus, et bussiga olnuks koju kiiremini jõutud. „Aga miks nad oma autoga ei läinud, kas isa tahtis napsu võtta?” tuli uus küsimus. „Meil sõidab siis ema külast koju tagasi,” lisas teine tark lahenduse ka selleks elus ette tulla võivaks juhtumiks. Küllap neil polnud Žiguli ostuluba veel käes, tahtnuks vastata, kuid hirm uute nõukaaega puudutavate küsimuste ees sundis suu kinni hoidma. „Ääh, auto võis teeninduses olla, kassa ei tea,” pahandas 5-aastane Mihkel.

Lasteleht

Ainuke „teenindus”, mida oma „Sipsiku” lugemise ajast mäletan, oli Volga pood kuskil Videviku tänava nurgal, kust isa käis autojuppe jahtimas. Rasked muinasjutud Teine näide: „Emme, miks ta mobsiga (mobiiltelefoniga) R-kioskisse rääkima läks, kas seal oli parem levi?” küsis mu tütar sama vanalt, kui jõudsime raamatus kohani, kus tegelane läks telefoniputkasse helistama. Kahjuks ei mäleta enam, mida sel hetkel lugesime. Lapse mõttekäik oli lihtne: putka seostus ajalehti müüva kohaga ehk siis tema kodulinnas R-kioskiga ja sinna tuli mingil põhjusel helistama minna. Mis on rehealune? Koot? Hakklihamasin? Transistor seinal? Miks telekas oli must-valge, kuidas kõik

Kes on oktoobrilaps, mis asi on koondus? Söögitädi? Vaeslaps? Arvelaud? Talong?

jupid imeõhukesse telkusse ära mahtusid? Kes on oktoobrilaps, mis asi on koondus? Söögitädi? Vaeslaps? Arvelaud? Talong? Majavalitsus? Kas kettaga telefonilt saab päriselt helistada? Kes või mis on astjas? Kui esimene sedalaadi küsimus oma lapselt kõlas, hakkasin neid üles kirjutama, eeltoodud on vaid mõned neist. Lugemisest on saanud tõeliselt hariv kodulooline infotund. Kusjuures huvitav on see, et klassikaks saanud ja vägagi ammu kirjutatud lood, nagu näiteks Astrid Lindgreni raamatud, on palju kergemini mõistetavad kui nõukaaegsed teosed. Väga raske on lugeda vanu eesti muinasjutte, kuid Kuldvõtmekest või Sinihabet näiteks mitte. Hea on see, et kohati mõistetamatud elupildid ei ehmata lapsi eemale – ikka on „Sipsik”, „Londiste, õige nimega Vant” ja teised nende jaoks sama huvitavad kui Kassi, Tomuski või Kivirähki maailm. 

Foto: Terje Lepp

Cipollino sai lava jaoks tänapäevasemaks Kas laps saab ikka toimuvast aru, küsivad ka dramatiseerijad, kes on võtnud ülesandeks mõne vana loo lavalaudadele aidata. Nii näiteks otsustas praegu Viljandi Ugalas etenduva „Cipollino” dramaturg Donald Tomberg tuua tegevuse juurviljade külast ära suure toidupoe puu- ja juurviljade osakonda. Kui raamatus kisub lugu revolutsiooniks, mille tulemusena sünnib vabariik, siis lavastuses pääsevad kõik tegelased õnnelikult koos lossi elama. „Ja eks siin on ka viide, et kuidas meil on kõigile asjadele hinnasilt varuks,” lisab Tomberg. „Kunstnikutöös on ka tegelaste kostüümides viiteid, mis tänapäevaga suhestuvad. Ja vaadates tundus mulle, et see kõik klapib kenasti orgaaniliselt kokku.” „Minu lapsepõlve ajal polnud reaalsuse ja fantaasia vahele virtuaalsuse vahekiht veel trüginud. Ses mõttes arvan, oli elu ka lihtsam. Nüüd on virtuaalsus vahel ja eks see hägustab paratamatult mõlemalt poolt ka reaalsuse ja fantaasia vahelist piiri,” mõtiskles Tomberg. Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone on ETV saates „Ringvaade” öelnud, et tänapäeva lapsed tahavad lugeda lugu, mis läheb kohe käima, ei mingeid pikki kirjeldusi. „Tänane lastekirjandus, mida laps haarab, peaks olema naljakas ja põnev. Peale lähevad kõik need, mis on kriminaalsed lood,” sõnas Soone. Agne Narusk

Lasteleht

Paar head krimkat, armastusest rääkimata TEATER

Nn suurte inimeste teatrid on järjest lavale toonud häid lasteetendusi – kes ikka tulevast publikut kasvatab, kui mitte teater ise. Agne Narusk Varastatud Lurich ja mõrvatud koer Ühel ilusal päeval toimub Eesti spordimuuseumis müstiline vargus – suure saladuskatte all valmistatud Georg Lurichi kullast kuju on kinnisest ruumist kadunud. Surmkindlalt pole seda sealt välja toodud ja otseseid kahtlusaluseidki ei paista olevat. Kuhu Lurich kadus? Politseil, nagu ikka, on tööd ülearu ning tegutsema asub Supilinna salaselts. Sügisel Draamateatris lavale jõudnud „Kuldne Lurich” on kolmas

Mika Keräneni kirjutatud ja Ingomar Vihmari dramatiseeritud ning lavastatud nn Supilinna krimka. Teatrisõber on ilmselt juba näinud „Varastatud oranži jalgratast” ja „Vana roosa maja” – kui mitte, siis viimast mängitakse praegugi. Kõigis kolmes tegutseb Supilinna salaselts Ramps – Mari, Reilika, Sadu, Olav ja Anton. Selles Keräneni raamatusarjas on ilmunud veel „Peidetud hõbedane aardelaegas”, „Salapärane lillenäppaja” ning „Professor Must”, „Kuldne Lurich” on seni viimane, kuues raamat. NUKU teater lahkab aga noore publiku kaasabil mõrvatud koera juhtumit – 8. märtsil esietendus seal detektiivilugu „Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”, mida ülimenukalt mängitakse ka Londonis West Endis ja New Yorgis Broadwayl. Lugu räägib 15-aastasest Christopherist, kes asub lahendama

naabri koera mõrvajuhtumit, et tõestada enda süütust. Christopheri teeb eriliseks see, et kuigi ta teab väga palju matemaatikast ja loogikast, on tema kokkupuuted ja oskused inimestega ja nende tunnetega suhelda väikesed. Lavastuse dramatiseering põhineb tuntud inglise kirjaniku Mark Haddoni noorteromaanil põhineval näitemängul. Eestis lavastas selle Sander Pukk, laval on suur osa NUKU teatri trupist. „Selle loo peamine sõnum on endale truuks jäämine ja usk iseendasse. Nii saab igast raskusest üle,” ütles Pukk. Etendus on mõeldud koolinoortele alates 12. eluaastast. Kuid põnevust jagub laste- ja noorteteatris ka noorematele: Oscar Wilde’i jutustuse „Canterville’i lossi vaim” ainetel valmis rahvusvahelise loomemeeskonna koostööna samanimeline visuaalteatrilavastus. Neli tänapäeva teismelist leia-

vad end vanast majast, mille nende vanemad äsja on ostnud, teadmata, et seal ootab neid elu suurim seiklus. Majas elab vaim – kummitus, kes arvab (ja mitte päris ilma põhjuseta), et maja kuulub talle ning kellel endalgi on varjatud saladusi. Autor ja lavastaja on Anna Ivanova Brashinskaja (VenemaaSoome), etendust soovitatakse vaadata alates 9. eluaastat. Päris pisikesed teatrisõbrad võiks uurima minna, mis õigupoolest on lahti hane autoga. Helle Laasi „Hanel oli auto” on ühtaegu põnev ja õpetlik, nagu Laasi väikelastelavastused ikka. Lood armastusest ja sõprusest Kullakallis Lipsuke! Kirjutan Sulle, sest rääkides teen ma vist liiga palju lärmi. Tegelikult tahaks hirmsasti kellegagi rääkida. Vaikus väsitab. Pimedus piinab. Pai-

Lasteleht

13 Foto: Teet Malsroos / Draamateater

galolek painab luid. Aga mis parata – selline on saladusevalvuri amet. Selline on kapielaniku elu. Mõnikord ma mõtlen, et ajaks selgroo sirgu ja kargaks kapist välja. Päise päeva ajal... Aga ma ei tee seda. Ma olen ju soliidne ja kohusetundlik luukere. Ole ikka sama sirge! Sinu härra Kere. „Printsess Luluu ja härra Kere” on südamlik lugu ühest ebatavalisest sõprusest, kust ei puudu rõõmud ja mured, üksindus ja teineteise leidmine, saladused ja hullumeelsed seiklused. See värvikate tegelastega (kuningas, luukere, printsess, koeranähvits jt) Viljandi Ugala teatri lavastus põhineb Piret Raua samanimelisel lasteraamatul. Lavastas Marika Palm, dramatiseeris Silvia Soro. Et loo üks peategelasi on muhe luukere, ei soovita teatritegijad lavastust päris väikestele ja väga kartlikele lapsukestele. Tartus Vanemuises seevastu piiluvad armunud lapsed üle kasti serva täiskasvanute maailma. Populaarse tšehhi kirjaniku Ludvik Aškenazy muhe lastejutt „Armunud kastis” teeb mängu ja seikluste kaudu sissevaate täiskasvanute

Supilinna salaselts otsib kuldset Lurichit: Mari-Liis Lill, Hilje Murel, Pääru Oja, Robert Annus, Ursula Ratasepp (Tallinna Linnateater).

maailma. Kuigi loos on tegu lastega, on nende armastus juba keelatud – tütarlapse vanematele ei meeldi poiss, kellega neiu mängimas käib. Kuid keelatud armastajad on ka selles loos nutikad – justkui nende

soovidele vastu tulles kerkib õuele kast, kus noored oma pereelu mängima hakkavad. Miks on nii, et mõned sõbrad on lubatud, aga mõned ei ole? Miks ühega võib mängida, aga teisega ei

RÄ PPAR RI STO, VI IM AN E HOIATU S Risto Räppari lemmiktegevuseks on trummeldamine. Risto on võimeline rütme välja võluma kasvõi tolmuimejast. Risto lihtsalt ei oska elada ilma muusika ja rütmideta. Tädi Roosa, kellega koos Risto elab, on pisut kentsakas telefonimüügi agent, kes armastab laulda ja usub, et oma lauluga vallutab ta kõikide südamed. Tänu nende „lärmakale“ harrastusele on sunnitud nad kolima suurest suurest kortermajast veidi pisemasse korrusmajja, kus peaksid olema mõistlikud naabrid ja väga paksud seinad. Selgub aga hoopis midagi muud.

Meie lõbus lugu räägib sellest, kuidas need kaks vahetut ja siirast sõpra puutuvad oma uues elukohas kokku seiklusega, milles on muusikat, müstikat, naabrite vahelisi arusaamatusi, enese ja teineteise mõistmist ning leidmist. Lavastus on sobilik alates kuuendast eluaastast, kuid sobib hästi vaatamiseks ka kogu perele.

ETENDUSED: 08., 09., 10., 14., 15., 16., 22., 23., 24., 25. aprillil kell 19.00 ning 11. ja 12. aprillil kell 12.00. Etendus kestab orienteeruvalt üks tund.

PILETID PILETILEVIST.

tohi? Kes valib lapsele sõpru? Millal tohib oma tunnete üle ise otsustada? – need on küsimused, millele hoolikas vaataja peaks Leino Rei dramatiseeringust ja lavastusest vastused leidma. 

ESIETENDUS

Piip ja Tuut Teatris Toom-Kooli 13, 7. aprillil, 2015 kell 19.00

Dramatiseeringu, Sinikka ja Tiina Nopola lasteraamatu „Risto Räppar ja viimane hoiatus“ põhjal on teinud Kristiina Jalasto. Lavastusmeeskond: Rein Agur, Marek Demjanov, Kristel Maamägi ja Jarek Kasar. Mängivad: Sandra Mirka, Jakob Tulve ja Madis Katkosilt.

Lasteleht

Kas beebit on vaja kreemitada? TASUB TEADA

Kreemitada-õlitada tuleb titat vaid vajadusel – kui nahale on vaja niiskust või rahustamist ja kuivatamist. Agne Narusk

sjatundjate arvamused titade kreemitamise-õlitamise teemal lähevad lahku. Osa neist soovitab last alati pärast vannitamist kreemitada, teised perearstid jt aga manitsevad sellest hoiduma, sest isegi vannivette lisatud mõni tilk õli lukustab väikese inimese nahaboorid ning nahk ei saa hingata. Reegel on tegelikult lihtne: mida vähem potsikuid lastetoas, seda parem. Appi tuleb võtta omaenda terve mõistus. Nahka kaitsvaid ja hooldavaid salve, kreeme ning õlisid peaks beebi puhul kasutama üksnes vajadusel, et mitte nahka kurnata. Selline

vajadus võib tekkida näiteks siis, kui lapse nahk on väga kuiv – nii kipub see olema eriti esimesel elukuul. Või kui on vaja nahka näiteks mähkmepiirkonnas rahustada. Esimesel juhul soovitavad arstid beebi pesuvette pigem lisada sobivat vanniõli. Emad räägivad, et on vette tilgutanud ka mõne piisa beebi- või ka toiduõli. Kuid ettevaatust, sellises vees kümblev beebi on libe! Liialdada pole vaja Pärast vannitamist tuleb niiskus kehalt rätikuga ära patsutada, mitte mingil juhul hõõruda. Ja alles siis – kui nahk on tõesti kuiv ja ketendav – on omal kohal pehmendavad kreemid ehk emolliendid. Eriti soovitatakse viimaseid atoopilise dermatiidi riskiga imikutele (kui peres juba on allergilisi haigusi), sest sügelemisele ja põletikule eelneb sageli nahakuivus. Emollientide tervendav mõju põhineb veekadu vähendaval toi-

Kreemist rohkem naudib beebi ema silitusi.

mel. Kuid emollientide kasutamisel võib tekkida nn salviväsimust, mis tähendab, et kreemi tõhusus aja jooksul kaob. Siis tuleb kreemi vahetada. Mõne aja pärast võib aga sama vahendit uuesti proovida, sest üldjuhul salviväsimus möödub. Kreemist põhjustatud kontaktallergiat esineb lastel harva. Beebid pole räpased, nii pole mõtet neid rohkem kui kord nädalas lõhnatu lasteseebiga pesta. Lapse nahale tekib loomulik elusorganismidest koosnev kaitsekiht ja iga pesemine ning kreemitamine mõjutab seda. Pesta pole igakord vaja ka mähkmeid vahetades. Puhas leige vesi tuleb appi võtta siis, kui kaka on püksis. Kui erandkorras tuleb kasutada niiskeid salvrätte (näiteks öösel või autos), siis soovitavad kogenud emad neid veidi aega oma naha vas-

Foto: Shutterstock

tas soojendada. Siis on rätikul sama temperatuur, mis beebi nahalgi ja juhtub, et väike inimene isegi ei ärka mähkmevahetuse ajal. Punetavale pepule tuleks pärast pesemist määrida saialillekreemi või varemerohusalvi. Läheb aega, kuid lõpuks leiab iga ema beebile sobivaima mähkmekreemi. Kiirem toime on tsinksalvil: paks valge pasta vähendab põletikku ja tihendab nahka. Kuid neid kõiki tuleb panna vaid väga õhukese kihina, sest paksu kreemikorra all hakkavad eriti hästi arenema sooribakterid.  Artikli kirjutamisel on kasutatud: „Beebi nahka paita ja kreemita”, nahaarst Maie Jüris, ekspress/delfi. ee, 20. sept 2011; „Vastsündinuga kodus – kuidas hakkama saada”, perejalaps/delfi.ee, 10. okt 2014

PUIDUST JOOKSURATAS

DIP DAP • Arendab lapse tasakaalu ja koordinatsiooni. • Laps muutub iseseisvamaks ning on rõõmus uue oskuse üle.

Sisseastumiskatsed toimuvad laupäeval, 16. mail 2015. Ootame katsetele särasilmseid ja musikaalseid tantsuhuvilisi poisse ja tüdrukuid, kes lõpetavad sellel aastal 4. klassi. Registreerimine ja info: www.balletikool.edu.ee, tel 644 3387, kool@balletikool.edu.ee

• 4 sadula asendit (34-43 cm) - sobib ka väiksemat kasvu lastele. • Toodetud käsitööna Lätis - tugevast ja vastupidavast puidust. • Keskkonnasõbralik toode - töödeldud linaseemne õliga.

79€

99€

ott Hinna sees rattak ning kanderihm

www.papaopa.ee

Kvaliteetsed laste kevadriided Eesti tootjalt Kauplused leiad www.lenne.ee