Lasteleht November 2016
Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond. EMi lisade juht: Margit Aedla, margit.aedla@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@ekspressmeedia.ee
Superpakkumine S M E G
%
K O D U T E H N I K A L E HINNAVÕIT KUNI
100 €
Auhinnatud 50ndate stiilis väikeseadmed kuni 100 eurot soodsamalt Viimistluse valik:
Ostes korraga röstri ja veekeedukannu, saad röstri -50% soodsamalt! Eripakkumine kehtib E-Lux Kodutehnika esindussalongis
Smegi ametlik esindaja Eestis on E-Lux Kodutehnika, Mustamäe tee 24, (+372) 502 4000. Kogu Smegi tootevaliku leiad www.elux.ee. Pakkumine kehtib volitatud edasimüüjate juures kuni 31.12.2016
FILMIDE
JA t e g i j at e lt
©2016 Disney
KINODES 25. NOVEMBRIST
UUDIS
Õpilased kujutasid ideid, mis paneks neid rohkem köögivilju sööma Vitamiinid mida lapsed armastavad!
Säilitusainete- ja sünteetiliste toiduvärvidevabad Yomi vitamiinikarukesed toovad tervist ja rõõmu igasse peresse.
ALATES 1. ELUAASTAST
Algkooli vanuserühma võidutöö. Kellart Lepik, Tartu Aleksander Puškini kool, 3.a klass.
Köögiviljad tuleb teha atraktiivseks ning neile ja neist valmistatud toitudele tuleks omistada supervõimed, siis sööksid lapsed köögivilju hea meelega, selgus Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile "Kuidas panna õpilased rohkem köögivilju sööma?" esitatud töödest. Konkursi projektijuhi Käroliin Andrejeva sõnul arvasid õpilased veel, et vahetundide ajal võiksid köögiviljad pidevalt laudadel kättesaadavad olla. "Samuti pakuti välja, et koolides, kus on snäkiautomaadid, võiksid neis olla tervislikumad valikud ehk värsked köögiviljad. Läbi võiks viia degusteerimisi ja nooremates klassides korraldada teemakohaseid mänge, kus auhindadeks on köögiviljad," vahendas Andrejeva. Kuigi konkursi tase oli sel aastal nii
tööde ideede kui ka teostuse poolest väga kõrge, oli päris palju ka selliseid töid, kus ei olnud aru saadud, mis on köögiviljad. "Saime hulga pilte puuviljadega," nentis projektijuht. Konkursi teema oli aga suunatud just köögiviljadele, sest neid ei sööda nii meelsasti kui puuvilju. "Seda tõestasid ka mitmed tööd, kus toodi välja, et köögiviljad ei maitse lastele ja et nad sööksid neid ainult siis, kui selle eest saaks preemiaks näiteks jäätise," tõdes Andrejeva. Konkursi esikohad läksid Tartu Aleksander Puškini kooli ja Tallinna 32. keskkooli õpilasele. Parima video auhind läks Mikitamäe kooli 7. klassile. Konkursile laekus 696 tööd, mida oli poole võrra enam kui eelmisel aastal. Laekunud töödest 624 olid joonistused ja 72 videod.
• UUS! YOMI IMMUNO MUSTA LEEDRIPUU EKSTRAKTIGA • YOMI MULTIVITAMIIN PLUSS • YOMI PUNANE PÄEVAKÜBAR + TARUVAIK • YOMI RAUD • YOMI KALTSIUM + D3 • YOMI VITAMIIN D3
ALATES 2. ELUAASTAST • YOMI MULTIVITAMIIN • YOMI OOMEGA-3
PEALE 3. ELUAASTAT • YOMI LACTOBACILLUS + BIFIDOBACTERIUM
WWW.YOMI.EE
MÄNG
Mida lapsed jõulukingiks ootavad "Kallis jõuluvana, palun too mulle…". Igal aastal on need soovid natuke isemoodi, aga ühtlasi ka sarnased. Aasta-aastalt igatsevad väiksed poisid ja tüdrukud leida kingkotist mõne kindla kaubamärgi mänguasja, aga iseäranis just seda, mis parasjagu kõige menukam. Trende kujundavad suuresti multifilmide loojad ning mänguasjade tootjad ise. Nii köidavad pisikesi piigasid alati Barbie ja Monster High nukud, tüdrukutele mõeldud ehitusklotsid ning kõiksugu "Lumekuninganna ja igavene talv" multifilmiga seotud tooted. Poisse ahvatlevad Hot Wheelsi sarja autod ja sõidurajad ning multifilmi "Autod" sõidukid, väike auruve-
dur Thomas ja tema sõbrad ning samuti ehitusklotsid. "Väiksematele tüdrukutele, kolmenelja-aastastele, meeldivad näiteks Barbie haldjad, merineitsid ja printsessid, natuke vanemaid, nelja-kuueaastaseid köidavad moenukud – Fashionistad, kellega mängides saab iga pisike piiga ise olla moeloojaks," räägib Matteli mänguasjade maaletooja osaühingu Rimonne Baltic turundusjuht Tiina Karjahärm. Saada on ka niisugune komplekt, kus lapsed saavad ise Barbie riideid värvida ning hiljem on neid võimalik taas puhtaks pesta ning kujundada need uues värvigammas. Sel aastal on populaarne komplekt Barbie koos ujuva koeraga, samuti Kidzone TV-s näidatavast multifilmist "Barbie täheseiklus" inspireeritud lendava kassiga (patareitoitel)
nukk. Eksklusiivne toode on drooniga Barbie, kelle liikumisulatus piirdub seitsme meetriga, seega pole karta tema kaotsiminekut taevastesse kõrgustesse. Neli aastat tagasi turule tulnud Monster High menukid on tänavu Karjahärmi sõnul Dracula tütar Draculaura, kes muutub hetkega vampiirnahkhiireks ning laulev ja helendav kummituse tütar Ari, kes reageerib käepuudutusele. Viimatimärgitu on "kuulsaks" teinud samuti Kidzone TV-s linastuv multifilm "Tere tulemast Monster High kooli". Jätkuvalt armastavad pisikesed piigad spetsiaalselt nendele loodud Lego ja Mega Bloksi klotsidega ehitada, igasugu loomakesi, kes häälitsevad ja liiguvad, kuskile pole kadunud My Little Pony ega Elsa ja Anna ning nendega
Foto: LESLEY EDITH
Pisikesed piigad ihkavad alati Barbie nukke.
seotud kostüümid, rõivad ja aksessuaarid. Et väiksed tüdrukud ihkavad ka emaks kehastuda, loodavad nad kingikotist alati leida ka beebinukku.
Ei saa läbi autota
Poiste seas on kuum teema Hot Wheelsi mudelautod – igal aastal on kollektsioonis 400 uut mudelit ning kuna neid leidub ka hinnaga alla kahe
euro, siis sobib väike mudelauto hästi asendama sussišokolaadi. Autodega käivad koos erinevad autorajad, mida saab igatpidi seikluslikuks ehitada ja omavahel kombineerida, lisades rajale detaile kodustestki varudest. Näiteks majapidamispaberi papist rullist saab rajale tekitada toreda hüpeka. Karjahärm märgib, et autoradade pakendikarbidki on mõeldud mängu haaramiseks – neist saab ehitada trikitamiseks vajalikke lõike. "Sel aastal on saada rada, kus autod saavad hüppamise peale võistelda – nii kauguse kui ka täpsuse peale. Pop on Split Speeders autode rada, mis "lõikab" auto keskelt pooleks, kuid pärast "kleepub" auto terveks tagasi – kahte autopoolt ühendab magnet. Kaheks poolduvate autodega saab mängida ka ilma spetsiaalse sõidurajata. Menukad Hot Wheelsi sarjas on veel värvi muutvad mudelautod, mis reageerivad temperatuuri muutustele nii õues, toas, külmkapis, vees, peos jne. Disney "Autode" ("Cars") sarja on lisandunud trikirada, kus auto saab stardist kiirenduse, läbib ringi ja teeb lõpus hüppe. Poistele valmistavad rõõmu ka Thomas&Friends sarja sõidukid, nii patareidel kui ka "kondiauruga" liikuvad.
MoeBeebi e-pood aadressil www.moebeebi.eu pakub oma klientidele Inglismaa kaubamärkide Little Bird Told Me, Nursery Time ja Pitter Patter kvaliteetseid tooteid. Little Bird Told Me – arendavad ja kvaliteetsed mänguasjad beebidele. Kaubavalikus on eksklusiivsed tegelustekid ning arendavad ja interaktiivsed mänguasjad, mis stimuleerivad ja kutsuvad väikelapsi mängima. Pitter Patter – kvaliteetsed, puuvillased, 4osalised kinkekomplektid. Hea idee katsikukingiks! Nursey Time – hea valik beebitekke, vannitooteid ja papusid. www.moebeebi.eu info@moebeebi.eu
Ja muidugi ei saa poiste puhul üle ega ümber puldiga sõiduautodest, rääkimata Lego ja Mega Bloksi klotsidest.
Selges eesti keeles
Beebide jaoks poetatakse kingikotti kõige sagedamini Fisher-Price tooteid, mis räägivad ja laulavad eesti keeles. "Kutsupoiss ja -tüdruk, tahvelarvuti, nutitelefon, klotsitünn ja laulev pildiraamat," loetleb Tiina Karjahärm. Mega Bloks sarjas on pere pisematele mõeldud uudistoode klotse koguv käru – laps sõidab käruga mööda tuba ringi ning kogub põrandal vedelevad klotsid käruga kokku. Lauamängudest on menukad sõprade ja pereringis mängimiseks eestikeelne Scrabble, mis on meie turul tuntud juba mitu aastat. Uus lõbus mäng on pallide põrgatamise mäng Bounce Off, mille käigus kujundatakse alusele pallidest muster, nalja ja naeru pakub Gas Out mäng puuksukotiga, Uno tavakaartidele on lisandunud Frozen, Monster High jms. Šokolaadikommidega jõulukalendritele on alternatiiviks Barbie, Hot Wheelsi või Lego kalendrid, kus iga päev leiab laps aknast mõne toreda eseme, näiteks Barbie kingad, auto, klotsi jne.
BEEBI
Võõrastamine –
Foto: Shutterstock
laps oskab vahet teha tuttava ning võõra vahel Võõrastava lapse ema on hädas, sest last ei saa enam natukesekski kellegi hooleks jätta. Kaasa ei saa teda samuti võtta: kui võõrastest juhtub keegi liiga lähedale tulema, vallandab see lapses haleda nutu. "Kui meile tuli keegi külla või astus näiteks tänaval juurde mõni poja jaoks võõras inimene ja hakkas juttu rääkima, puhkes laps lohutamatult nutma. See oli tõeline hirmunutt, täiesti erinev üleväsimusest või näljast põhjustatud nutust," meenutab Kati. Ta lisab, et põnn hakkas tugevalt võõrastama juba pisut enne neljakuuseks saamist ja see avaldus üsna äärmuslikul moel. Kui poiss istus vankris, polnud lugu nii hull. Poes käimisega näiteks saadi päris hästi hakkama –
seal võõrad lapsega ju ei räägi. Tuttavas ja turvalises keskkonnas oli väike poiss rõõmsameelne, aktiivne, energiline laps. Lapsi ei kohuta mitte üksnes "suured võõrad". Lily räägib, et kui tütar oli aasta ja mõni kuu vana, hakkas tirts kohutavalt võõrastama teisi lapsi. "Mul on tunne, et hirm sai alguse hetkest, kui ta koos teise väikese tüdrukuga liivakastis mängis ja mõlemad koos ühel ajal kõvasti nutma puhkesid," oletab Lily. "Eks ta enne ka natu-
VAHVAD PUIDUST MÄNGUASJAD TEEVAD LAPSED RÕÕMSAKS
Väike Mudilane OÜ 58 057 996
www.lelud.ee 6 NOVEMBER 2016 | LASTELEHT
Enamasti hakkavad lapsed võõrastama 6–7 kuu vanuses, kuid on lapsi, kes juba sünnivad häbelike ja tundlikena.
BEEBI ke pelgas teisi lapsi, aga oli siiski nõus liivakastis istuma. Siis aga tuli aeg, et kui keegi temasugune juurde astus või eemalt vaatas, hakkas tüdruk hüsteeriliselt nutma ja tahtis sülle." Ema tunnistab, et ei mõista, kas see, et tüdruk keeldus mänguväljakul vankrist välja tulemast, oli jonn või kartis ta tõesti teisi lapsi. Pigem viimane, sest paar külaskäiku sama vana sõbra juurde olid Lily sõnul "täiesti hullumeelsed" – laps nuttis lohutamatult ega lasknud emast lahti.
Täiesti normaalne nähtus
Võõrastamine on igati normaalne nähtus, mis on seotud lapse närvisüsteemi arenguga. See on ka üks vaimse arengu väljendajaid imikueas, kinnitab lasteneuroloog Anu Sööt. "Lapsed on väga erinevad ja selline võõrastamine kuulub laste arengus normi piiridesse. Väga raske on vastata küsimusele, millal see möödub. Kui mitte enne, siis tavaliselt kolmanda eluaasta jooksul," räägib ta. Dr Sööt selgitab, et võõrastamine tekib turvatunde puudumisest inimestega kohtumisel, eriti uues olukorras: "Teatud määral ei ole võõrastamine halb. See on täiesti aktsepteeritav, et harjumine võõra inimese-
ga ning uue olukorraga võtab veidi aega. Laps kasutab seda aega olukorra hindamiseks. Ülemäärane võõrastamine aga põhjustab probleeme nii lapsele kui ka ümbritsevatele." Algpõhjusi on dr Söödi sõnul siin mitmeid. Geneetilistel uuringutel on leitud, et tegemist on 10–15 geeni haaratusega, täpne võõrastamise mehhanism ei ole aga siiski teada. Tundeid ja käitumist mõjutavad keemilised ained ajus, võõrastamisega on seotud serotoniini, dopamiini ja gamma-aminovõihappe retseptorid. "Geneetiline mehhanism selgitab ühe pere laste erinevuse. Võõrastamise teke näitab selgelt, et laps oskab inimesi eristada. Enamasti hakkavad lapsed võõrastama 6–7 kuu vanuses, kuid on lapsi, kes juba sünnivad häbelike ja tundlikena. On lapsi, kes peidavad oma näo või hakkavad nutma iga võõrast nähes, teised lapsed aga naeratavad kõigile," räägib Sööt. "Võõrastamine võib esineda ka ainult teatud vanuses ning siis taanduda. Aeg selleks on väga individuaalne." Võõrastamine avaldub eelkõige uutes olukordades, mistõttu lapsi tuleks võimalikult vara nendega harjutada. Meeles tuleb pidada, et lapse käitumise pärast ei pea vanem min-
Soe pesu ja riided kogu perele
www.joha.ee Maaletooja Martomi OÜ, Saku 15, Tallinn
Lapsevanemale • Tee kindlaks võõrastamise põhjus. Millal laps hakkas võõrastama? Millises olukorras? Keda? Kas ka vanemad olid lastena võõrastajad? • Vajalik on toetav keskkond. Lapsega tuleks käia kohtades, kus tal on võimalik suhelda. • Lapsed õpivad jäljendades. Näita eeskuju! Tee ja käitu nii, nagu sa tahad, et su laps teeks. • Õpeta emotsioonidega hakkama saamist. • Ole kõrval, kuid ära pööra liigselt tähelepanu lapse käitumisele, muidu see kordub (nt las ta peidab end vanema selja taha, seda ei pea valjuhäälselt esile tõstma). Allikas: dr Anu Sööt
gil juhul vabandama, väikese inimese reaktsioon võõrastele ei tähenda, et peaks oma vanemlikes oskustes kahtlema. Laps võtab võõra inimese palju kiiremini omaks, kui tajub talle lähedase inimese heakskiitu. Ema või isa turvalises süles uudistab beebi võõra nägu ning kuulab tooni, millega vanem külalisega kõneleb. Laps vajab ruumi ja aega, et harjuda. Signe Kalberg
NÕUANNE
Selleks et lapsel õues külm ei hakkaks, pole vaja teda riietada kubujussiks kiirustamise tuhinas püksid jalga panemata jäävad.
Õues ringi jooksev ja mürav laps pane riidesse endast pigem õhukesemalt, kihiliselt ning vali esemed, mida ta saab ka ise hõlpsasti selga.
Ise hõlpsalt riidesse
"Karupüksid, karvamütsid, sukad, sokid, kapukad, vildisäärikud, kalossid – suured, mustad, läikivad; seitse paari sõrmikuid, kaheksa paari käpikuid; kampsuneid kolm ülestikku, peal veel karvakasukas," luuletas kunagi Uno Leies. Kindel see, et niisugusesse riidehunnikusse mähitud põnnil õues külm ei hakka, aga vaevalt et ka mängimisest midagi välja tuleb. Isegi kui laps suudaks end pisut liigutada, hakkaks tal peagi liiga palav.
Aga kuidas siis?
Kuigi see võib murelike emmede meelest kõlada kahtlase soovitusena, siis üks abinõu, kuidas last parajalt riidesse panna, on riietada teda vähekese napimalt kui iseennast. Miks nii? Aga seetõttu, et laps on üldjuhul liikuvam kui täiskasvanu – kui just üheskoos jooksma-suusatama ei minda. Seega ei peaks ema, kui ta ise kelgumäe veerel seisab ja lapse lustimist pealt vaatab ning külmanäpistust tunneb, kohe eeldama, et ka laps lõdiseb. Väike kontroll muidugi ei tee paha. Kui lapsel ikka sõrmed soojad, ei ole tal külm. Seda, kas lapsel liiga palav ei ole, on kaval katsuda kaeluse vahelt. On’s n-ö nahavahe märg, on riideid liiast saanud. Nii nagu täiskasvanul on paslik riietuda kihiliselt, et juhtida keha toodetavat niiskust kehast eemale ja hoida keha soojas, on paslik riietada lapsigi. See võimaldab vajadusel riideesemeid ka lisada või vähemaks võtta. Esimese kihi ülesanne on suunata higi ja niiskust kehast eemale, mistõt8 NOVEMBER 2016 | LASTELEHT
Foto: Shutterstock
Asjakohaselt riietatud lapsel ei hakka palav ega ole ka tarvis külma karta.
tu on ka lasteriietuse puhul materjalina kasutusel polüester ja (meriino) vill (hästi soe), sest need, vastupidi puuvillale ei niisku. Soojema ilmaga sobib ka puuvill, mis vastu ihu tundub tehis- või villakiust mõnusam. See soovitus kehtib ühtmoodi nii alussärkide kui ka -pükste puhul. Teise kihi ülesanne on esimesega sarnane – hoida sooja ning juhtida niiskust rõivastuse ülemisse kihti. Hästi sobib pehme polüestrist fliis või villane kampsun. Pakasega võib neid kihte olla ka mitu. Kolmas kiht kaitseb vihma, lume ja tuule eest, ent peab olema ühtlasi ka hingav, sest muidu vettib laps pealisriide all omaenese higist. Kvaliteetsed, meie kliimaoludesse valmistatud jopedkombinesoonid seda enamasti ka on. Seda, kas valida pealisrõivasteks kombinesoon või komplekt paksudest pükstest ja jopest, on mõneti maitseasi, kuid näiteks kombeka kasuks räägib asjaolu, et seda saab kiiremini ja hõlpsamalt selga. Seega võiks näiteks lasteaialaps kanda kombinesooni, siis pole lapsevanemal vaja karta, et õue
Et mitte keelata lapsele lõbu lustida porilogus või lörtsise ilmaga õues, võiks varuks olla ka nn kalamehepüksid, mida mahub tõmbama ka kombinesooni või voodriga pükste peale. Need on küll üsna umbsed, kuid hoiavad jalad kuivas. Liiatigi ei määrdu nende all olevad püksid, kummipükse saab aga hõlpsasti puhtaks pühkida või loputada. Samal põhjusel on hea ka, kui laps kannab nn tuukrimütsi, siis püsib kael raudselt soojas, kui salli puhul ei saa nii kindel olla. Tihtipeale kipub see ikka kas lasteaias kapiriiulile jääma või pistab laps selle koolist naastes hoopis tülika elemendina koolikotti. Kinnastest on veekindlate õmmeldud voodriga sõrmikud või labakud kindlasti villastest seetõttu etemad, et ei korja lund enda külge, nagu kootud kindad seda tegema kipuvad. Kui last saab riietamisel aidata, siis on head muidugi pika kätise ja kummiäärisega kindad, mis tõmmatakse varruka peale. Kui aga laps peab end ise riidesse pusima, on mõistlikum eelistada kindaid, mis jäävad varruka alla. Mida väiksem laps, seda vähem olgu tal pusimist ka jalatsite jalgapanekuga, seega, mida vähem paelu või teisi kinniseid, seda parem. Valida võikski niisugused, mis käivad jalga nagu kummikud ning ka kaitsevad jalga märjakssaamise eest nagu kummikud. Lisaks kõigele eelöeldule – jättes kõrvale sooja, vee ja muud ilmastikuga seotud omadused – võiks rõivastel, kinnastel, mütsil, jalatsitel olla peal ka helkurribad. Siis pole nende külgeriputamisega tarvis mässata. Loo kirjutamisel oli abiks www.polarnopyret.ee/ Kristiina Viiron
TEISMELINE
Vinnipuhang näos teeb meele mõruks ja mõjub enesehinnangule Akne pole vaid kosmeetiline probleem. Parim viis sellega toime tulla on pöörduda arsti poole. Teismeeas hormoonidest pulbitsev Jürgen seisab argipäevahommikul juba pikemat aega vannitoas ja vahib peegliga tõtt. Justkui nõiaväel otsa ette tekkinud vistrikud ähvardavad nüüd ja kohe tema maailma pahupidi paisata. Paraku ei ole Jürgen esimene ega viimane teismeline noorsand, kes sellise probleemiga silmitsi seisab, kinnitab Südameapteegi Põhja piirkonna juht Triinu Entsik-Grünberg. Proviisori sõnul on akne (vistrikud) kõige sagedamini esinev krooniline nahahaigus murdeeas. Haigus algab tavaliselt puberteediea alguses, kestab 5–10 aastat ja möödub tavaliselt hiljemalt 25. elu-
aastaks. Statistika põhjal esineb aknet rohkem noormeestel ja neil on see tihti raskema kuluga. Samas võib õrnema soo esindajatel see häiriv mure kesta ka 30–50. eluaastani. Miks ühte õrna hingega teismelist aknerahe tabab ja teist mitte, sõltub Entsik-Grünbergi sõnul üsna paljudest asjaoludest. Üks tegur on pärilikkus. Kui lapsevanemad põdesid noorena aknet, on nende järeltulijatel suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke. Teisalt võivad probleeme põhjustada rasueritus- ja rasunäärmete sarvestumishäired, mille tagajärjel muutub rasunäärme viimajuha ava kitsamaks.
KUTSUME KÕIKI UISUTAMA! MÜÜGIL KINKEKAARDID!
Hea võimalus veeta sportlikult aega pere või sõpradega uisutades! Suurepärane koht, kus pidada laste sünnipäevi! Pärast uisutamist saab meie uuenenud kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta. Kooliklassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat (v.a koolivaheajal) – lapse jääpilet koos uiskudega maksab 4 eurot. Pakume veel rühmasoodustusi alates 10 inimesest, peresoodustusi ja firmadele ürituste korraldamise võimalust.
ga S! USTetUkoos uiskude D O O l S PERE2 lapse jääpi
Täpsem info: www.icearena.ee 2 t äis 10 NOVEMBER 2016 | LASTELEHT
kas va
nu +
22€
Noormeestel esineb aknet sagedamini ja tihti on see ka raskema kuluga.
"Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid ehk komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest pääseb rasu teataval määral välja, kuid valgetest suletud komedoonidest mitte, sest nende avaus on tunduvalt väiksem," selgitab Entsik-Grünberg. Oma osa mängivad akne tekkes ka hormonaalsed probleemid. Enne murdeiga on rasunäärmed väikesed ja
TEISMELINE bakteritel, sest rasunäärmete ümbrus on väga soodne kasvukeskkond teatud mikroobidele.
Õiged hooldusvahendid
Foto: Shutterstock
akne ei saa tekkida. Puberteedis stimuleerivad aga meessuguhormoonid ehk androgeenid rasunäärmete kasvu ja rasueritust. Kui rasunäärmete rakud lagunevad, tekib erinevaid rasvhappeid sisaldav rasu. Mida rohkem rasu, seda ulatuslikum on akne. "Peaaegu kõigil aknehaigetel on rasunäärmed ja rasueritus suuremad kui normaalse nahaga inimestel," tõdeb proviisor. Oma süü akne tekkimisel on ka
Triinu Entsik-Grünbergi sõnul sõltub akne ravi tulemuslikkus patsiendi ning arsti omavahelisest koostööst, kuid eriti tähtsale kohale asetub naha korrapärane ja õige hooldus. Kindlasti ei tohi n-ö kuumaastikku meenutavale nahale omaenese tarkusest suvalisi kreeme-salve peale määrida ning punne suure õhinaga peegli ees pigistada. Et probleemset nahka tuleb väga teadlikult hooldada, soovitab proviisor esmalt alati apteegist nõu küsida, sest seal müüdavaid kosmeetikatooteid võib usaldada. Ühtlasi on apteegikosmeetika sarjade valik väga lai ja igaühele leiab sobiva toote. Milline neist passib, sõltub siiski patsiendist ja akne ulatusest. Kas on tegemist pigem kuiva või rasvase nahaga, millises ravietapis haigus on jne. Samuti saab valida, kas soovitakse kasutada pesuvahendina vahtu või geeli, kas piisab niisutava päevakreemi kasutamisest või on vaja ka öökreemi jne. "Hea on kasutada sama firma pesemistooteid, niisutajaid, toonikume. Parimat abi saab apteekrilt nõu küsides."
y b a B x o r p ura
Väga paljudel 2014. aastal tehtud uuringu põhjal esineb Eesti, Läti ja Leedu kooliõpilastel aknet kuni 90%-l ehk kokku rohkem kui 700 000 kooliõpilasel. Kasulikku teavet leiab www.akne.ee
Entsik-Grünberg lisab, et võrreldes tavakosmeetikaga seisneb apteegikosmeetika väärtus ja erinevus peamiselt tootmises, lähteainetes ja uuringutes. Samuti valmivad apteegikosmeetika tooteid kõiki ravimite valmistamise nõudeid järgides – need tehakse mikroobidest vabastatud tingimustes koostöös nahaarstide, allergoloogide, erialaarstide ja teadlastega. Kui aga käsimüügist abi ei saa, pakuvad lahendust retseptiravimid. Kõige rohkem teeb proviisoritele-arstidele heameelt see, et aknet ei peeta enam häbiasjaks ja seda ei tõlgendata enam kui jubedat nakkushaigust. Kui varem kasutasid üksnes tüdrukud komedoonide peitmiseks kosmeetikat, siis nüüd oskavad ka poisid juba küsida spetsiaalselt aknele mõeldud peitekreemi.
Vilve Torn
–
d i a r a s i p vähem
C
e-pood: www.curaprox.ee Maaletooja: Milan OÜ, Anneli Milli tel 509 4768, CuraproxEesti Müügikohad: Ülikooli Apteegid, BENU apteegid, Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Solaris Toidupood ja hambakliinikud.
LASTELEHT | NOVEMBER 2016 11
JÕUUD
Jõulumaad pakuvad põnevaid elamusi ja jõulutunnet Kui kelgutamine ja lumememmede ehitamine on pere pisemad juba ära tüüdanud, on aeg seada sammud jõulumaale. Sel aastal pakuvad jõulumaad elamusi tervele perele – saab meisterdada, loomadega tutvuda, metsas hundi ulgumist kuulata ja päästa nõiutud lossi needusest. Jõulutunde südamesse ja meele rõõmsaks saab jõulumaalt kindlasti igaüks. VUDILA KOGU PERE JÕULUMAA
Kogu pere mängumaa Vudila muutub talve saabudes vahvaks kogu pere jõulumaaks. Jõulurõõmu ja jõulutegemisi jagub 8.–22. detsembrini nii suurtele kui ka väikestele lastele. Kui tööpäevad on broneeritud gruppidele, siis nädalavahetused on perede ja üksikkülastajate päralt, kuid piletid
12 NOVEMBER 2016 | LASTELEHT
tuleks varakult ette osta, et lapsed ikka kindlasti lustima pääseks. Vudila jõulumaal saab saaniga sõita, loomadega tutvust teha, jõuluteemalisi asjakesi meisterdada, lumelinnas hullata ja etendust vaadata. Loomulikult on ka jõuluvana kingikotiga kohal. Pilet 10 eurot, saanisõit veel 2 eurot lisaks.
VANAMÕISA JÕULUMAA KOOS JÕULUTURUGA
Vanamõisa jõulumaa ootab üksikkülastajaid 18. detsembril kell 11–16.30. Vanamõisas on lastel tegemist jõuluvana jõulukojas, sepikojas, muinasjutujaamas ja meisterdamise püstkojas. Lisaks saab nautida etendust ning jõululaval on käimas programm ja tegevused kõikidele külalistele. Kindlasti pakub pere pisematele huvi võimalus tutvuda koduloomadega. Sellel aastal on uuteks asukateks
suur lehm Lehmiine, kes ootab vasikat, Kihnu maatõugu jäär Sakslane, pullid Banda ja Pambu, hobused Kustav, Kuningas, Sheik ja Ruudolf. Endiselt on jõulumaal jänkud, lambad ja kitsed. Loomulikult on ka linnud: haned, Jaapani jooksupardid, kuked, kanad, aafrika kiiverkanad ja metspart Pardu. Lume olemasolul saab lustida lumelinnas, kelgumäel, uisuplatsil ja suusarajal ning keha kinnitada Päkapikkude söögimajas. Jõuluturult saab kaasa osta kohalikku käsitööd ja maitsvat toidupoolist. Pileteid (hind 7 eurot) saab osta kohapeal.
RAKVERE LINNUSE JÕULUMAA "NÕIUTUD JÕULUD"
18. detsembril kl 12 ootab Rakvere linnus linnarahvast osalema jõuluprogrammis "Nõiutud jõulud". Jõulumaa asukaid on tabanud kurja nõia kätte-
JULUD maks. Kõik asukad magavad 100 aasta pikkust und. Aga jõulud on kohe-kohe ukse ees... Linnus ootab vapraid uljaspäid, kes vabastaksid jõulumaa needusest. Tänutäheks tutvustavad päkapikud enda päästjatele lossi ja selle saladusi. Käiakse töötubades, kuulatakse jutte piparkookide ajaloost ja muidugi maitstakse piparkooke koos kuuma teega, teadustekambris õpetab linnuse võlur valmistama savist kuldmünti ja süütama lõket võlusõnaga. Üllatustesaalis saab pidada varandusejahti ja õppida lõbusat jõulutantsu. Julgeimad saavad külastada kummitustekoobast. Samuti saab tutvuda linnuse loomadega ja pildistada end jõuluvana saanis. Refektooriumis toimub lasteteatri Mäng lasteetendus "Jõulukalender". Külla tuleb ka jõuluvana ja iga laps saab endale kommikoti. Pilet maksab 11 eurot inimese kohta, vajalik on etteregistreerimine!
KÕRVEMAA JÕULUMAA
19.–20. detsembril saavad lapsed seigelda Kõrvemaa jõulumaal. Sportlikus programmis on metsas jälgede jahtimine ja hundiulu kuulamine, jõulumees räägib metsalugusid, Päka-
pikk teeb nalja. Lapsi ootab lõbusõit mootorsaani (lumega) või jõulumehe bussiga (lumeta), lühimatk ja jäljejaht Matkahundiga (lumega) või tubased meisterdamistegevused päkapikuga (lumeta), jõulumehe pajatused koos maitsva teega söögimaja kaminasaalis või lõkke ääres, lõbusõit hobureega (lumega) või hobuvankriga (lumeta). Soodsate lumeolude korral on võimalik ka kelgutada ja snowtube’itada. Osalemine eelregistreerimisega. Hind lapsele 12 eurot. Saatvad lapsevanemad saavad programmis osaleda poole hinnaga.
JÕULUD LOTTEMAAL
Jõulumaal saab leiutada koos Oskariga tema kuuris, vaadata ja võtta ise osa jõuluetendusest, lustida ja laulda koos külaelanikega, harrastada talisporti Bruno isa Matiga, meisterdada töötubades, mängida koos Lotte ja tema sõpradega, seigelda seiklusrajal, kohtuda Leiutajateküla jõulujänese Wolfgangiga. Jõulumaa programm on sel aastal pühendatud Bruno isa Mati lennule läbi maailma erinevate jõulukommete. Imelised jõulud Lottemaal kestavad 15.–30. detsembrini, täispilet 13 eurot.
3.DETSEMBER 2 . 1
ANGLA TUULIKU JÕULUMAA SAAREMAAL
25. ja 26. detsembril kl 15 avaneb Saaremaal Angla Tuulikumäel muinasmaa jõuluseikluste ja meisterdamisega. Memme-taadi jõulutarkustetoas kuulevad lapsed, kuidas vanasti taluperes jõuludeks ettevalmistusi tehti, mõistatatakse mõistatusi (nutikatele arvajatele jõuluüllatus) ning õpitakse jõuluvana tervitamiseks laulu "Pöialpoiste juures". Päkapikkude mängutoas saab mängida vana-aja talulaste osavuse, kiiruse ja rammukatsumise mänge, jõulumemme külalistetoas kostitatakse külastajaid jõulukookide ja võlujoogiga. Õige pea koputab aknale jõuluvana, keda üheskoos äsjaõpitud lauluga tervitatakse ja seejärel üheskoos peosaali suundutakse. Peosaalis algab jõuluvana juhendamisel lustiline programm koos väikese taksikoera Muskaga ning kammi- ja rütmipillide õpitoaga. Kõigile lastele jagab jõuluvana jõulukuuse all kingitusi. Vajalik registreerumine. Pilet lapsele 5 eurot, perele 15 eurot.
Mari Skuin
ESITLEB
ANGLA
JÕULUMAA 2016
12.-17.12 PROGRAMMID LASTEAIA- JA KOOLILASTELE NING ETTEVÕTETELE ettetellimisel 18.12 Vanamõisa Jõulumaa ja Jõuluturg avatud kõigile 11.00-16.30
sepikoda jõuluturg
PALJU TOREDAID JÕULUTEGEVUSI MEMME-TAADI JÕULUTARKUSTE TOAS, JÕULUMAIUSTE DEGUSTATSIOON PÄKAPIKUGA JA LUSTILINE RÜTMIPILLIDE ÕPITUBA JÕULUVANA JA KOERAGA MUSKA. JÕULUPERE VASTUVÕTUAJAD KOOLI- JA LASTEAIARÜHMADELE KL 10 JA 14 ETTETELLIMISEL. PEREKÜLASTUSED 25 JA 26.12. ALGUSEGA KL 15. PROGRAMMI AEG KOKKU: 2,5 TUNDI. PILET LAPSELE 5 €, PERELE 15 € LISAINFO WWW.ANGLATUULIK.EU ANGLA@KYLASTUSKESKUS.EE, TEL 5199 0265
Jõuluetendused
jõulurong muinasjutujaam Jõulutall
Programm ja tegevused jõululaval
meisterdamise koda
Jõuluvana Jõulukoda
www.vabaõhukeskus.ee LASTELEHT | NOVEMBER 2016 13
BEEBI
Pelgulinna sünnitusmajas on valmimas pereintensiivravipalatid Pelgulinna sünnitusmajas valmib peagi kuus pereintensiivravipalatit, mis on Eestis esimesed vastsündinute intensiivravi pakkuvate haiglate seas. Need on haigetele vastsündinutele mõeldud tänapäevased intensiivravipalatid, kus vanemad saavad oma haige lapsega ööpäev läbi koos olla kuni intensiivravi vajaduse lõpuni. "Uute pereintensiivravi palatite loomisega soovime luua situatsiooni, kus ema ja isa saavad olla lapse või laste juures ööpäev läbi. See tagab turvatunde nii lapsele kui ka vanematele. Iga inimene soovib lähedust ja armastust, samamoodi soovib seda ka vastsündinu, eriti veel situatsioonis, kui ta on haige. Kuigi personal pakub omalt poolt lapsele maksimaalset tuge, ei asenda oma vanemaid mitte miski. Uuringutega on tõestatud, et vastsündinu eristab oma lähedasi teistest nn võõrastest inimestest," selgitab lastearst Ervin Saik uute palatite olulisust. Kuigi ka praegu saavad lapsevanemad Pelgulinna sünnitusmajas olla intensiivravi vajavate beebide juures – kuuekohalises palatis, näitab kogemus, et sageli ei jätku vanematel selleks jõudu. Probleem on ka ruumikitsikus, kui ravi vajab korraga mitu last.
Ühine algus toetab
Ka emale-isale on oluline, et nad saaksid püsivalt lapse kõrval viibida. See vähendab ärevust ja hirmu lapse heaoleku pärast – lapsevanemal on
võimalik meditsiiniliste protseduuride tegemise ajal beebi juures olla. Samuti on uued intensiivravipalatid olulised personali seisukohast. "Meie jaoks on äärmiselt oluline, et saame tulevikus jälgida senisest enam lapse režiimi ja ühildada vajalikud tegelused lapse ärkvel olekuga – kui just olukord ei nõua teisiti. Ka ei häiri lapsega tegelemine enam kõrvalolevat teise pere last, mis senise ühise palati puhul on olnud mingil määral paratamatu," märgib lastearst. Maailmas on tõestatud, et perekeskne ravi lühendab haiglasviibimist, vastsündinud saavutavad varem hea positiivse kaaluiibe, paraneb rinnaga toitmise alustamine ja väheneb haiglasiseste infektsioonide levimise risk. Kaugemas perspektiivis on lastel paremad suhtlemisoskused, õpivõime. Ka ravilviibimise ajal tehtud meditsiiniliste protseduuride arv väheneb.
Tuli olla lastest eraldi
Seda, kui oluline on lastega sünnist saati kogu aeg koos olla, räägib ema, kelle kaksikud tütred sündisid 2013. aastal 7. raseduskuul. "Kuigi olin maksimaalselt terve ja aktiivne rase ning tervisenäitajad justkui raamatunäide, ütlesid arstid, et lapsed tulevad ilmale varem. Paraku algas sünnitegevus juba 32. nädalal. Minu eest hoolitseti väga hästi ning beebid nägid õnnelikult ilmavalgust. Kahjuks mina neid ei näinud, kuna nad viidi ära intensiivraviosakonda. Kui oma beebisid taas nägin – nad olid tillukesed, juhtmete sisse mässitud ja kuvöösis – aga vaatamata oma kül-
lalt varasele sünnile ikkagi heas seisus. Hiljem neonatoloogia osakonna emade palatisse üleviimisel oli see minu haiglaelu jooksul kõige parem aeg üldse nii meditsiinitöötajate kui ka palatikaaslaste tuge arvestades. Lapsed kosusid jõudsalt – hingasid peagi ise, nädalaselt kolisid nad välja oma kuvöösidest ja said päevaks minu juurde. Kahe nädala pärast pidime me haiglast lahkuma, et teha ruumi uutele tulijatele. Meid suunati teise haiglasse, kus lapsed pidid viibima minust eraldi. Seda tunnet ei anna sõnadega kirjeldada. Kuna puudus võimalus olla perepalatis oma laste ja mehega, suurendas see abitustunnet ning emotsioone, millest enne aimugi polnud. Ma sain päriselt emaks alles siis, kui me ükskord haiglast ühe kuu ja ühe päeva vanuste lastega koju jõudsime," pajatab naine. Ta ütleb, et tundis suurt kurbust selle üle, et ta ei saanud haiglas oma lastega olla. "Ma ei saanud neid ema kombel tundma õppida, kuna mul oli ruumis ainult mähkimislaud ja kraanikauss. Ma ei saanud kasvada koos oma laste isaga perekonnaks, kuna tema töö ei võimaldanud iga päev normaalsel ajal meie juurde jõuda. Tänaseks on sellest möödas rohkem kui kolm aastat. Need tunded ja emotsioonid on küll jahtunud, kuid mitte kustunud ja kadunud. Ema on see, kes peab lapse või laste eest koju jõudes hoolitsema ja kui see ema on tehtud katki, siis on seda ka laste maailm," vaevavad mineviku haavad teda siiani. Kadri Penjam
Kingi pere Vastsündinu annaks kõik, et olla intensiivravis koos vanematega.
Toeta intensiivravi perepalati sündi!
900 6000 5€ 900 6100 10€ Numbrid annetas:
14 NOVEMBER 2016 | LASTELEHT
Rõõm õppimisest iga päev!
“Mul on kaks kõrva. Mu kõrvad on sinised.”
Smart Stages™ tahvelarvuti
Lõbus küpsisetünn
Kutsupoisi pult
Nutitelefon
Laulev pildiraamat
CD mängija
Smart Stages™ kutsupoiss
Smart Stages™ kutsutüdruk
Need vahvad mänguasjad pakuvad kuulamiseks ja kaasalaulmiseks mitmeid eestikeelseid laule ja meloodiaid. Lisaks terve hulk põnevaid tegevusi, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks.
www.fisher-price.com/ee
maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee