Lasteleht Kevad 2010
Lehe kujundas ja toimetas Eesti P채evalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Ave End, ave.end@epl.ee, tel 680 4638 Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@epl.ee
Suveks
Remnikule laagrisse! Lastekaitse Liit kutsub lapsi ja noori vanuses 7-14 eluaastat veetma suvepuhkust Peipsi järve äärde Remniku õppe-ja puhkekeskuse suvelaagrisse. Sel aastal pühendame rohkem aega teatri tegemisele, loome noorte foorumteatri grupid ja mängime läbi ka igapäeva sündmused.Tule laagrisse, leia endale uusi sõpru ja veedame koos lõbusalt aega, mängime, tantsime, spordime, laulame, joonistame, teeme teatrit ja esineme. Laagrivahetused toimuvad: 11.-16.07 - 6 päevane vahetus 1290.16.-21.08 - 6 päevane vahetus 1290.26.07-03.08 -9 päevane vahetus 1935.Uudis spordikubidele! Sel aastal on meil veel paremad tingimused spordiklubidele treeninglaagrite korraldamiseks. Lisaks olemasolevale jalgpalliväljakule ja kolmele rannavõrkpalli platsile valmis meil uus puitkattega korvpalliväljak. Veel on vabu kohti spordigruppidele juuni alguses ja augusti lõpus. Täpsem info ja broneerimine meie kodulehel www.lastelaagrid.eu- laager remnikul, e-post kaja@lastekaitseliit.ee või tel. 5221065
KALLIS KLASSIÕPETAJA! Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskus kutsub koole korraldama klassilõpu ekskursioone Ida-Virumaale. Kui Te pole teinud veel otsust kevadise ekskursiooni kohta ja Teie õpilastel puuduvad võimalused sõita lõpuekskursioonile välismaale, on parim valik panna maržuut ise paika ja valida peatuskohaks Peipsi järve põhjakaldal asuv Remniku õppe- ja puhkekeskus. Lastele on viimase veerandi lõppedes väga oluline veeta koos klassikaaslastega paar pingevaba päeva peale pikka kooliaastat. Remnikul on suurepärased võimalused aktiivseks puhkuseks, palli- või maastikumängudeks ja kokkuvõtete tegemiseks lõppenud kooliaastast. Peale huviväärsustega tutvumist ja saabumist Remnikule pakume õpilastele soodsat ööbimisvõimalust koos õhtu – ja hommikusöögiga. Tule ning puhka koos oma klassiga Ida-Virumaal ja lõpeta kooliaasta rõõmsalt. Hind ühele lapsele 150.- (sisaldab ööbimist, õhtu- ja hommikusööki) Kontakt: Kaja Vahar Tel. 5221065, e-post: kaja@lastekaitseliit.ee
Rõõmsate kohtumiseni Remnikul! MIS ME LAAGRIS TEEME? Remniku õppe- ja puhkekeskuse laste- ja noorte laagrivahetuse kultuuriprogramm on üles ehitatud erinevatele päevateemadele. Laagripäeva üldine kirjeldus: Iga päev algab ühise hommikuvõimlemisega staadionil. Seejärel kogunetakse lipuväljakule kus heisatakse laagrilipp ja autasustatakse eelmise päeva parimaid. Tubade korrastamise aeg on enne ja peale hommikusööki. Tubade puhtust kontrollitakse iga päev ja laagri lõpuks selguvad poiste ja tüdrukute puhtamad toad. Foorumteatri rühmad, kus kasutatakse draamapedagoogika elemente töötavad igal päeval mitu korda vastavalt laste soovile ja vajadusele. Nendes rühmades mängitakse läbi ka näiteks situatsioonid, mis laagris aset leiavad. Väikestes gruppides etendatakse igapäevasündmusi, et arendada laste sotsiaalset suhtlemist ja parandada nende oskusi toime tulla erinevate olukordadega koolis ja kodus. Spordivõistlused ja pallimängud toimuvad laste soovidest lähtuvalt. Vastavalt vee- ja õhutemperatuurile käiakse iga päev Peipsi järves ujumas, liivaskulptuure meisterdamas või jalutamas. Ujuma minnakse väikeste gruppidena, saatjateks laagriarst ja spordiinstruktor + 2 kasvatajat. Õhtu lõpeb alati eeskava ja tantsuõhtuga. Lisaks laagrikasvataja tunnistust omavatele kasvatajatele on laagris abiks vabatahtlikud abikasvatajad ja tegevusjuhendajad. Valiktegevusteks on vastavalt päeva spetsiifikale välja töötatud tegevused ja üritused (näiteks: muusikapäeval pillitöötoad, musitseerimine, laulmine jne).
Lasteleht
4 LÜHIDALT
Foto: Priit Simson/ EPL-i arhiiv
Maakondades alustasid tööd õppenõustamiskeskused Ämmaemandatel nüüd rohkem õigusi 1. aprillist said ämmaemandad seadusliku õiguse iseseisvalt tegelda terve rasedaga, ema ja vastsündinuga sünnituse järgselt, nõustada seksuaal- ja reproduktiivtervise ning pereplaneerimise alal. Seega paranevad ka naiste võimalused saada ämmaemandusabi.
Mähkmed läksid kallimaks Aprillist tõusis mähkmete käibemaks seniselt üheksalt protsendilt 20%-le. Kuu alguses müüdi neid veel vana hinnaga, mis seletab lapsevanemate erakordset usinust nende varumisel. Vanad head marlimähkmed alustasid võidukäiku.
Lastega REISILE!
Tallinnas läheb 1. klassi 3892 last Tänavu läheb Tallinnas esimesse klassi pea 400 last rohkem kui mitmel varasemal aastal, ühtekokku 3892 tüdrukut-poissi, kirjutas ajaleht Pealinn. Kolme populaarsema kooli – inglise kolledži, reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi 172 kohale esitati 1144 avaldust, mis
teeb 6,7 soovijat kohale. Neist kolmest omakorda oli kõige suurem tung reaalkooli, kus avalduste järgi pürgis ühele kohale 8,4 last. Kui möödunud aastal pääsesid pooled lapsed reaalkooli maksimumpunktidega, siis sel aastal tegi katsed täispunktidele vaid kümme last.
PÄEV RIIAS KOOS LIVU VEEPARGI KÜLASTUSEGA SÄRKANNIEMI LÕBUSTUSPARK JA HEUREKA PARIIS – EURO-DISNEYLAND TAANI LEGOLAND MUUMIMAA JA CARIBIA VEEPARK LÕBUS REIS PIPIMAALE JA KOLMÅRDENI LOOMAAEDA
15.05-15.05.10 19.06-20.06.10 08.07-11.07.10 17.07-22.07.10 24.07-26.07.10 28.07-01.08.10
Märtsist tegutseb igas maakonnas ja Tallinnas õppenõustamiskeskus, kus õpilastele, lastevanematele ja õpetajatele pakutakse psühholoogilist, logopeedilist, eripedagoogilist ning sotsiaalpedagoogilist nõustamist, teatas haridus- ja teadusministeerium. Piirkonna nõustamiskeskus on omanäoline ning kohandatud asukoha vajadustega. Tugikeskuse ülesanne on toetada laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajast märkamist ning laste individuaalset arengut. Lisaks tegelevad üle-eestiliselt nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilaste, lastevanemate ja õpetajate nõustamisega erivajadustega laste koolid: Tartu Emajõe kool ja Tartu Hiie kool.
Hind al. 530.- / 850.- EEK Hind al. 1490.- / 1740.- EEK Hind al. 6370.- / 7890.- EEK Hind al. 2190.- / 5890.- EEK Hind al. 1490.- / 3190.- EEK Hind al. 1790.- / 4590.- EEK Tartu Ülikooli tn 4 Tel: 7344207, 7344208 tartu@tensireisid.ee
SOODUSHINNAD KUNI 10.05.2010
Tallinn Estonia pst 5a Tel: 6703000, 6703003 tallinn@tensireisid.ee
www.tensireisid.ee
• Jalalaba digiuuring + individuaalsed tallatoed • Ortopeedilised jalatsid lastele, täiskasvanutele ja diabeetikutele • Käe-, jala-, seljaortoosid Talla • Käe- ja jalaproteeside valmistamine to nüüd ed • Füsioteraapia Türi 6, 11313 Tallinn. Tel 6556 326, mob 5086 993 www.ortoosikeskus.ee
kõrg ka kont etele sade le!
Pärnu Ringi tn 10 Tel: 4426300, 4426305 parnu@tensireisid.ee
Lasteleht
5 LÜHIDALT
Isa kasvatab lapsest seikleja?
Gordoni perekoolis käib kursus isadele
Isade käitumine lapse eest hoolitsemisel sisendab väikelapsele turvatunnet ja piisavat vabadust, et läheneda tundmatule või proovida uusi tegevusi. Daniel Paquette Montreali ülikoolist juhtis uurimust, mille jooksul vaadeldi 12 kuni 18 kuu
Perekeskus Sina ja Mina alustas taas ainult meestele mõeldud Gordoni perekooli kursustega. Koos käiakse kuni 25. maini kaheksa korda. Tänaseks on kolm isade teisipäevast kogunemist küll juba möödas, kuid küsida, kas vabu kohti veel on, võib ikka.
Foto: iStockphoto
Isad ja emad sekkuvad laste tegemistesse erinevalt – see on lapsele kasulik.
vanuste laste käitumist kord ema ja kord isa valvsa pilgu all, vahendasid ERR teadusuudised. „Leidsime, et isad kalduvad vähem kaitsvale käitumisele ja see ärgitab lastes seiklushimu,” selgitas Paquette. “Mida vähem kaitsvad on vanemad, seda seiklushimulisem on laps.“ Uuringu tulemused näitasid ka, et tüdrukud on vähem riskialtid kui poisid. Paquette´i sõnul sekkuvad isad ja emad laste tegemistesse erinevalt ning selline mitmekülgne kasvatus on lapsele kasulik.
Veel jõuab kirjeldada koolielu nüüd ja vanasti Konkursile „Koolielu nüüd ja vanasti“ ootab haridus- ja teadusministeerium õpilaste kirjatöid kuni 30. aprillini. Koolipärimuslik võistlustöö keskendub teemadele, mis haakuvad autori koolikogemusega kõige paremini. Lisaks tuleb õpilasel ves-
telda kahte erinevasse põlvkonda kuuluva lähedase inimesega. Need kolm isikulugu tuleb vormistada üheks terviklikuks tööks. Lisada võib fotosid, jooniseid jm. Töid oodatakse e-aadressile: konkurss@hm.ee. Uuri lähemalt: www.hm.ee
Käsitöökoolitused noortele emadele Lianni Stuudio Tartu südalinnas pakub eraldi käsitöökoolituste programmi rasedatele ja väikelaste emmedele. Nii võib näppu harjutada laste rõivaid, papusid või mütsikesi kududes-heegeldades; mänguasju meisterdades või katsikukingitusi valmistades. Teisipäeviti tegutseb kudumisklubi, kust algajaid käsitööhuvilisi juhendab kogenud meister. Kursused toimuvad enamasti hommikupoolikuti, et emad lapse lõunauneks koju jõuaks. Stuudios on ka hoidjaga lastetuba. Vaata: www.liannistuudio.ee
Kõik üle 500.- EEK tellimused üle Eesti APRILLI LÕPUNI – POSTITASUTA!!! Kaup mugavalt kulleriga koju kätte! Eesti soosituim jalutuskäru BabyDesign Allroad Sprint värvi-
1699.-
variandid
590.-
599.Puidust voodi Kate
599.-
Saksa turvatool Racer SP 9-36kg superhinnaga
799.-
Hauck jalutuskäru Speed Sun
Graco 15-36kg turvatool Junior Maxi
899 9.-
Voodi Kuba alussahtliga
I´Coo-Esprit turvahäll superhinnaga Hauck lamamistoolid Bungee
649.-
Graco turvahäll Junior Baby
X-Lander vankrikomplekt XA (jalutuskäru, vankrikorv) tutvumishinnaga
5999.-
KOOKOSTATAR MADRATS (60x120cm) parima hinnaga Eestis
Trendikas Esprit kõhukott
479.--
1099.-
1490.-
Kaupluses BabylandOutlet Tallinnas Õismäe tee 107 väga suur ja uuenenud kaubavalik! Uued ja väga soodsad tooted tuntud tootjatelt: Tako, Deltim, X-Lander, Osann, Kids im Sitz, BabyDesign, Concord, Graco ning Drewex.
Lasteleht
6
Kui rühmas on laps, kes teeb liiga Foto: Rene Suurkaev
Koolivägivalla juured ilmnevad juba lasteaias, kui noritakse või togitakse üht kindlat last.
PAHATAHTLIK MUDILANE
Kaire Talviste Seitsme aasta eest pealkirjastas Time ühe oma artikli küsimusega „Kas lasteaiad vajavad võmme?”. Erinevad uuringud näitasid, et laste agressiivsus oli mõne aastaga märgatavalt kasvanud ja jutt polnud niisama nügimisest vaid sellest, et 3-aastane lööb kaaslasele kahvliga otsa ette, et rasedat kasvatajat taotakse kõhtu, lammutatakse mööblit ja sõimatakse roppude sõnadega. Tõdeti, et agressiivne käitumine saab üha omasemaks väikelastele, kellele meedia (vägivalsed filmid ja videomängud) asendab sotsiaalset suhtlust peretasandil. Ent kuidas on asjalood Eesti lasteaedades? Tõsi on see, et agressiivset käitumist tuleb ette – väiksemad, kel eneseväljenduseks veel sõnu napib, löövad ja hammustavad. Selles vanuses on kõige hullem, mis juhtuda saab see, kui kaaslane kuulutab: „Ma ei ole enam sinu sõber!” Ent vanemates rühmades esineb üha enam vaimset vägivalda – noritakse kehvemate riiete või mänguasjade pärast, kuulutatakse teisele, et tema ema on paks ja nende auto romu või pressitakse mõnelt lapselt mänguasju välja. On lapsi, kes ei taha enam lasteaeda minna, sest rühmas on poiss, kes kogu aeg kiusab. Kui nõukogude ajal oli õpetaja lapsele autoriteet, kelle käsku kuulati, siis nüüd on üha enam neid lapsi, kes õpetajat ignoreerivad või temaga ülbitsevad. Kui lasteaiaõpetaja tahab halvasti käituvat last teistest eraldada ja tal randmest haarab, ähvardab laps: „Sa ei tohi mind puutuda! Ma räägin emale kõik ära.” Püssid ja käerauad keelatud Tallinna Jaan Poska lasteaia lastel on keelatud kaasa võtta vägivalda õhutavaid mänguasju, nagu püssid ja mõõgad. Juhataja Helve-Annela Õisma sõnul on lapsevanemad seda soovinud aastaid tagasi aset leidnud intsidendi pärast. „Üks laps võttis käerauad kaasa ja pani teise lapse raudu. Õpetaja sai sellele küll kohe
arusaadavalt lahti rääkida – seda nii lasteaias kui ka kodus.
jaole, aga „heade ja pahade“ mängus käeraudadesse pandud „pahal“ lapsel oli alandav olla,” lisab ta. Õisma sõnul on probleemsed mõned üksikud lapsed, sageli ühest perekonnast, ja ta usub, et kõik saab alguse kodust. Eriti halvasti mõjub lapsele teleri vahendusel nähtud vägivald. „Kodust olukorda meie muuta ei saa. Probleemidest me vanematega muidugi räägime ja teeme koostööd. Kui vaja, siis minnakse ka psühholoogi juurde,” lisab ta.
Kiili lasteaia juhataja Maibi Rikkeri sõnul esines vägivalda – nii löömist kui ka norimist – ka tema enda lasteaiapäevil. Erinevus praeguse ajaga seisneb vaid selles, et lapsed on vägivalla rakendamise osas informeeritumad. „Lastel on rohkem infoallikaid ja halbu eeskujusid. Nad näevad televiisorist ja internetist asju, mis varemalt nende ellu ei kuulunud. Minu lapsepõlvekodus näiteks polnudki televiisorit,” toob ta näite. Rikker leiab, et lastele tuleks palju enam asju selgitada ja
Õpetage lastele tundetarkust
•• Lapsi mõjutavad eelkõige kodu ja lasteaed, aga ka ühiskond tervikuna. Ei saa loota, et kui ühiskonnas toimuvad suured muudatused, siis lapsed jäävad ikka endisteks. Tartu laste tugikeskuse psühholoogterapeut Eha Berezjuki sõnul on oluline vanemate hoiak. „Kui vanemad on oma emotsioonide osas pädevad, tulevad ka nende lapsed oma tunnete kontrollimisega paremini toime. Ja kui ägestuvadki, suudavad end ise maha rahustada,” selgitab ta. „Vanemad saavad lapsele õpetada tundetarkust. Sõnastades erinevaid tundeid, tekib ka lapsel ajus mõtleva ja emotsionaalse osa vahel seos.” •• Ent igas peres pole lapse märkamiseks ja temaga toimetamiseks aega ega tarkust. Töötuks jäänud ja toimetulekuraskustes lapsevanemad või vastuoksa liigselt tööle pühendunud vanemad on hõivatud enda emotsioonidega. Laps jääb vajaliku tähelepanuta, usalduslikku suhet vanemaga ei teki ja kui vanem liiga kergesti ärritub, teeb ta sellega lapsele veel suurema karuteene. Nii võib juhtuda, et laps elab end lasteaias teiste peal välja. Ent agressiivsuse taga võib olla ka muid põhjuseid alates lapse impulsiivsusest ja lõpetades mõne erivajadusega. •• „Vähem karmi hukkamõistu, rohkem mõistmist. Positiivsuse kaudu saavutab palju enam,” õpetab psühholoog-terapeut kiusupunnidega toime tulema. •• Vanematele, kelle lapsed on alatasa kiusu ohvrid, soovitab Berezjuk lapse kuuldes oma muret mitte väljendada. „See kinnistab lapses ohvri tunnet veelgi. Olulisem on tegeleda lapse enesehinnanguga, toetada tema sotsiaalsete oskuste arengut ja julgustada teda kontakti võtma,” soovitab ta. Kaire Talviste Artikkel valmis SA Dharma Luiga fondi stipendiumi toel
Väljaelamiseks padi, mida peksta Viis aastat on Viimsi lasteaedades olnud õpetajatele abiks psühholoog. „Vajadus eripedagoogi või psühholoogi järele on kasvanud,” tunnistab Viimsi Pargi lasteaia juhataja asetäitja Reeli Simanson. „Lasteaiaõpetajatel on vaja täiendavat abi käitumishäiretega toimetulekuks, vaja on toetada ka vanemaid ja lapsi.” Koolivägivalla juured ilmnevad juba lasteaias, kui noritakse või togitakse üht kindlat last – kedagi, kes on vaiksem, tagasihoidlikum, tüsedam, prillidega, teistest erinev... „Eks poistekambad tekivad juba maast-madalast. Poistele on iseloomulik tegutsemine kambas ja „jõukatsumise mängud”. Koos olles julgus kasvab,” teab Simanson, kuidas norimine alguse saab. Juba sügisel kurtis osa vanemaid oma muret, et nende lapsed võivad olla kiusatavad ja et koolis olukord võimendub. „Võtsime abinõud kohe tarvitusele. Meil on vastavad õppetegevused, et näidata alternatiive halvale käitumisele. Väljaelamiseks on näiteks padi, mida peksta,” lisab Simanson. Koolidest on antud ka märku, et laste sotsiaalne ja emotsionaalne valmisolek on kehvemad, kui nende vaimsed pädevused. Pargi lasteaia kahes koolieelikute rühmas korraldab psühholoog sel põhjusel sotsiaalõppemänge ja individuaalnõustamist. Tartu Meelespea lasteaia õppealajuhataja Hille Jegorova on lasteaias töötanud 16 aastat. Tema meelest on oluline, et telerivaatamise ja arvutimängudega ei mindaks liiale, et lapsevanemad oskaks seada piire ja kehtestada reegleid. Ent veel tähtsam on see, et lapsevanemad leiaksid aega oma laste märkamiseks ja usaldusliku suhte loomiseks.
Lasteleht
7 Foto: erakogu
Vanaema Luule ja tütrepoeg Joonas
Noored vanaemad kohtuvad lastelastega internetis BLOGIVANAEMAD
Signe Kalberg Ettekujutus ühest ehtsast ja mõnusast vanaemast on seotud ikka hallipäise matsaka memmega, kes istub tugitoolis ning koob lastelastele kindaid-sokke ja küpsetab imeliselt maitsvaid pannkooke. Tänapäeval teevad seda rohkem vanavanaemad, põlvkond nooremad seevastu on nendes peredes särtsu täis tööeas naised. Neil on käsil oma elu, lastelastest elavad nad üldjuhul lahus, põnnide tegemistest saavad osa arvuti ja telefoni kaudu. Kolme tütre ema Luule Varinurm on nüüdseks neljakordne vanaema. Kuid lastelaste jaoks aega napib, sest 57-aastasel vanaemal on vaja iga päev tööl käia. Kui sündis esimene lapselaps Siim, oli noor vanaema kõigest 47-aastane. „Nende pärast ma eriti ei muretse, sest tütar elab ämma-äiaga koos. Aga nooremat tütart tahaksin rohkem toetada. Mul on kahju, et ei saa teda nii palju aidata, kui tahaksin – anda noorele perele vaba aega ja hoida ise lapsi,” räägib Luule. Naine tunnistab, et igatsust lastelaste järele leevendab vaid see, kui ta saab nende sirgumist ja toimetamisi jälgida internetist. „Noorem tütar ja väimees tegid pea
kolm aastat tagasi blogi – siis, kui pisipoeg sündis. Fotodele lisaks on võimalik vaadata videoklippe ning lugeda noore ema pajatusi ka pisitütre kohta,” kirjeldab ta. „Pean üsna palju arvuti taga istuma. Siis vaatan lastelaste blogi vahel mitu korda päevas, see teeb tuju paremaks.” Blogi vaatavad teisedki sugulased ja tuttavad. Kui Järvamaa naise Aita tütrel sündis poeg, oli ta 43-aastane. Praeguseks on ta vanaema üheksa-aastasele tütrepojale ja kuuekuusele pojapojale. Mõlemad lapsed ja lapselapsed elavad Tallinnas, tunnipikkuse autosõidu kaugusel vanematekodust. „Tütrepoeg on koolivaheajal olnud minu juures maal, kuid ikka on nii juhtunud, et mina pole sel ajal saanud töölt puhkust võtta,” räägib Aita, et koosolemist jääb väheseks isegi ühe katuse all. Pole muud lahendust, tuleb vabu päevi võtta. Nii sõitiski noor vanaema viimasel koolivaheajal ise linna. Telefon on see, mis igapäevast suhtlust üleval hoiab, nendib ka Aita. Memm, kas oled MSN-is? Kui lapselapsed elavad välismaal, jääb suhtlemiseks eelkõige internet – MSN ja Skype. Marje (48) tütar sõitis omal ajal Austraaliasse tööle, abiellus seal ja sai kaksikutest tütarde emaks.
Marje arvutis on palju pilte lastelastest, nende sünnist kuni kooliminekuni välja. „Igatsus tütretütreid näha on suur. Kuid lisaks kopsakale väljaminekule, mida sõit maakera kuklapoolele nõuab, pean arvestama sedagi, et olen töötav vanaema,” ütleb ta. „Eks vanaemaks olemine on hoopis teistsugune tunne, kui ema olla. Alles siis hakkad mõistma, milline ime on laps. Täitsa loomulik, et vanavanemad jumaldavad ja hellitavad oma lapselapsi ning püüavad silmist soove lugeda.” Suurem osa aastast suheldakse Skype’i vahendusel. Korra aastas tuleb Marje tütre pere Eestisse, just selleks
ajaks püüab vanaema sättida oma puhkuse. Piiri taha on elutuuled viinud mõne noore vanaemagi. „Midagi pole parata, pean tööl käima ning lapselapsi näen vaid siis, kui tulen Eestisse,” nendib 53-aastane Harjumaalt Soome läinud Eve. Veebikaamera abil näeb vanaema, kuidas imikueas pojapoeg on vahepeal muutunud. „Noored saadavad pisipõnnist pilte ja nii tunnen, nagu oleksin iga päev nende kõrval. Hingekripeldusest olen ka üle saanud, sest midagi pole teha – tänapäeval ei ela enam põlvkonnad koos ja vanavanemad lastelaste kasvatamisel nii palju ei osale, kui vanasti,” ütleb Eve.
Lasteleht
8
Fotod: Pille-Riin Pregel
Enne ujumistundi tuleb veega sõbraks saada UJUMA!
Mare Mere Ujumine on spordiala, mis arendab harmooniliselt inimese keha, annab õige hingamistehnika, parandab rühti ja karastab. Peale selle on ujumine oskus, mis võib päästa elu. Miks siis paljud pole ujuma õppinud? Enamasti on põhjuseks veekartus, mis on alguse saanud varasest lapsepõlvest. Harjutamine algab beebieas Kalevi ujumiskooli treener ja Paekaare lasteaia ujumisõpetaja Leili Hein, kes on aastate jooksul paljud lapsed selle harrastuse juurde toonud, kinnitab, et veega harjutamine algab juba siis, kui emad hakkavad
oma lastes pesemisharjumusi kujundama – seega siis juba imikueast. „See on aeg, mil tuleb olla väga ettevaatlik,” hoiatab ta. „Esimesed vead tehaksegi sellega, et ei valita õiget veetemperatuuri või pestakse lapse pead valesti, kallutades seda taha ja lastes lapsele vett silma,” räägib ta. „Kõige parem on last pesta duši all. Samal ajal peaks ema tasakesi rääkima, mida ta parasjagu teeb. See on väga oluline, sest annab lapsele kindlustunde, et midagi hullu temaga ei juhtu. Enamasti ongi hirmude puhul peamine põhjus, et vesi on olnud pesemisel kas liiga külm või liiga kuum. Emad võiksid vett rohkem katsuda küünarnukiga, nagu vanaemad tegid.” Laske lapsel veega mängida 4-aastast last on vara ujumis-
Viieaastaste poiste ujumistund Paekaare lasteaias. Kõrvalt juhendab õpetaja Leili Hein.
Oma ajakirja on postkastist tore võtta LASTEAJAKIRJAD
Foto: Agne Narusk
Agne Narusk Eesti lastel on valida kolme-nelja omamaise ajakirja vahel, lisaks ilmub iga kuu peotäis tõlkeajakirju. Vanematele ja teadmishimulistele on mõeldud ristsõnade Ripsik ja teaduslik Akadeemiake, sobivat lugemist leiab kooliealine ka nn kõigile mõeldud ajakirjadest, nagu Lemmik näiteks. Mida pakutavast valida sõltub sellest, kui vana on laps ja kas vanemad näevad tütart-poega meelsamini lugemas, koomikseid vaatamas või eelistavad väljaannet, kus on sekka nuputamist, meisterdamist ja tähtede-numbrite-kujundite harjutamist. Hea Laps Ajakiri on mõeldud 9–12-aastastele lastele, kuigi nii alam- kui ka ülempiir on hägune: sellesse on kirjutanud ka väga andekad 6-aastased ja mõnegi kirjalapsega jätkuvad sidemed keskkoolieas, nentis peatoimetaja Leelo Tungal. Veidi vane-
Peagi neljane Luisa eelistab Muumit.
matele mõeldud Tähekesest eristub Hea Laps rohke laste omaloomingu avaldamise poolest. Ilmub kord kuus, juulis-augustis mahuka kaksiknumbrina, saab osta üksikmüügist ja tellida koju. Täheke Sobib mõtlevale, lugemisest huvituvale ja uudishimulikule lapsele vanuses 5–10 aastat. Ajakiri pole ainult meeli lahutav, vaid ka hariv, sü-
venemist ja kaasamõtlemist eeldav, ütles peatoimetaja Ilona Kivirähk. Nii see kui ka eelmine on sada protsenti algupärased eesti lasteajakirjad, mis ei osta sisse rahvusvaheliste suurkorporatsioonide toodangut. Ilmub kord kuus, saab tellida ja osta üksikmüügist. Mesimumm Mesimumm sobib 1–6-aastastele mudilastele, selles on värvikad joonistused, õpetlikud tekstid, tähekaardid, kleepsulehed, liikuvad pildid, värvimisleheküljed, jutud ja laulud, meisterdamisküljed. Ilmub kord kuus, saab tellida ja on müügil Lehepunkti ajakirjalettidel ning suuremates supermarketites. See on Eesti esimene ja ainus ajakiri päris väikestele. Muumi Ajakirja põhiline sihtgrupp on lapsed vanuses 4–10 aastat, ühtteist leidub ka noorematele (piltide värvimine) ja ka vanematele lastele (koomiksid, nuputamine). Muumi ilmub 12 korda aastas, seda saab nii tellida kui ka osta üksikmüügist.
Miki Hiir, Tom&Jerry, Autod, Karupoeg Puhh, Barbie, WITCH Kõiki kuut tuntud tegelaste tegemisi kajastavat ajakirja annab välja kirjastus Egmont. Igal ajakirjal on olemas üsna kindel sihtgrupp, nt eelkooliealistele poistele on mõeldud eelkõige Autod, väikestele tüdrukutele Barbie jne. Põhinevad tõlkematerjalil, kuid sõltuvalt ajakirjast toodetakse osa sisust siiski ka kohapeal. Ilmuvad kord kuus, saab tellida ja osta Lehepunkti müügikohtadest. Omal moel võib neid ja Muumit pidada ka fänniajakirjadeks. Lemmik Kuus korda aastas ilmuv lemmikloomaajakiri end lasteajakirjana ei määratle, kuid huvitavat lugemist ja toredaid pilte leiab sealt iga laps, kellele loomad meeldivad. Saab tellida ja osta. Tähepoiss Masu võtab ka noorimatelt. Nii otsustati sügiseni peatada ajakirja Tähepoiss väljaandmine.
Lasteleht kursustele panna, selles eas võib harjutada last veega mängides, ütleb Hein. Parim koht selleks on kodune vannituba, mis on lapsele tuttav paik ja kus ta ei karda. „Andke talle mänguasjad, kruusidtopsid kätte ning laske vees sulistada, ärge kiirustage teda tagant,” soovitab ujumisõpetaja. „Kui laps kardab vett, tuleb temaga rahulikult rääkida, mida ta tegema peab: silmad kinni ja pea alla. Siis tuleb lasta veel vaikselt voolata kukla poolt näo poole, kas dušiga või kallata kannuga tasakesi, aga mitte mingil juhul nii, et lapse pea on taha kallutatud.” Õppimiseks on parim koht bassein Kui laps on veega harjunud ja vanemad tahavad teda ujuma õpetada, peavad nad arvestama kolme tingimusega: vesi peab olema madal, soe ja läbipaistev, rõhutab Hein. Kuna Eesti suvi on lühike ja sageli ka jahe, on bassein lapse ujuma õpetamiseks kõige õigem paik. „Merevesi ei vasta enamasti neile standarditele, et saaks lapsega harjutada vee alla minekut ja
9 järved pole samuti õige õpetamise koht, sest normaalne laps kardab seal, kus läheb järsku sügavaks ja on tume vesi,” lisab ta. Esimene samm on pea vee alla panemine Kui laps ei karda enam vee pähe kallamist, võib ta proovida pea vee alla kastmist. „Lapsele tuleb selgitada, mida ta peab tegema: hoidma suu ja silmad kinni, panema pea vee alla ning sel ajal mitte hingama,” selgitab Hein. „Kui ta läheb julgemaks, võib ta hakata väljahingamisel mulle puhuma, ja kui ta julgeb juba pead veel sügavamale panna, saab ta hakata vee alla kükitama. Edasi tuleb, pea vees, vee
peal lamamine. Julge laps, kes on veega harjunud ja laseb pea vee alla, võib õppida ühe suvega vee peal püsima, aga ujumisliigutuste jaoks oleks ikkagi vaja kvalifitseeritud õpetamist.” Ettevaatust kummirõngastega! Head abivahendid ujuma õppimisel on Heina sõnul ümber keha käivad vööd, täispuhutavad kätised ja ujumislauad. Ettevaatlik tuleb aga olla kummirõngastega. Need võivad ootamatult vertikaalasendisse minna ja laps kukub näoli vette, kuid ei saa enam püsti. See võib väga kurvalt lõppeda. „Kätistega saab laps alati püsti tõusta, mistõttu mina
soovitan neid kõige rohkem,” lisab treener. Kursustele aasta enne kooli Hein on seda meelt, et lapse võiks ujumiskursustele panna 5–7-aastaselt, veel parem 6–7-aastaselt. „See on ideaalne variant – just aasta enne kooli,” kinnitab ta. „Enne seda on laste keskendumisvõime vähene ja nad väsivad väga ära. Aga kuuesed on juba päris terased. Nemad suudavad 30-minutilist juttu ikka kuulata ka.” On hea, kui laps käib lasteaias, kus on bassein ja ujumistunnid. Kui seda ei ole, soovitab Hein leida võimaluse panna laps ujumiskursustele. Hea oleks läbida aastane kursus, kuid võib käia ka kaks-kolm kuud. Oluline on, et seal saab tundi vaadata ja treeneriga rääkida, mida just selle lapsega oleks vaja teha, sest lapsed on väga erinevad. Juba aastaid on koolide kolmandates klassides kohustuslik ujumise algõpetus. Korraliku ujumisoskuse omandamiseks tuleks aga ujumisega tegelda paar-kolm aastat. Seda saab teha pärast algõppe kursust ujumisklubides.
Lasteleht
11
Päike teeb väiksele lapsele liiga Foto: Terje Lepp
PÄIKESEKAITSE
Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Marianne Niin kinnitab, et kõige suurem riskitegur melanoomi tekkes on enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused. Seega on lapsi eriti oluline kaitsta UV-kiirguse eest.
Signe Kalberg •• Kas lõunamaine päike kõrvetab siinsest rohkem? Kuigi lõunamaal on päikese intensiivsus tõesti suurem, teeb päike lapse õrnale nahale liiga igal pool. Seepärast tuleks hoolikalt jälgida UV-indeksit, mis sõltub oluliselt päikese kõrgusest ja pilvedest. Öösel, kui päikest pole, on indeks 0. Indeksi päevamaksimum tuleb kohalikul päikesekeskpäeval, mis Eestis suveajas on kella 13 ja 13.30 vahel. UV-indeks on kõrge mõne tunni vältel. Kui indeks on juba 6 või üle selle, ei soovitata päikese käes viibida. Eestis seni kõrgeim UV-in-
deks 8,3 on mõõdetud 2006. aasta suvel. Puhkuseveetjad Vahemere maades, Aafrikas, Kanaaridel ja mujal lõunamaades peavad arvestama, et kõrge päikesega – ja veel liivarandadel mere ääres – võib UV-indeks olla ka üle 10. Eriti intensiivne on UV-kiirgus kõrgmägedes lumega. •• Miks on vaja karta just väikelapse päikesepõletust? Naha pigment melaniin kaitseb meid kahjulike UV-päikesekiirte eest küll, kuid naha kaitsevõime areneb välja alles kolmandaks eluaastaks. Seepärast ongi just lapsed päikesepõletuse suhtes tundlikud. Põletus kahjustab naha tervist ja
Onkoloog Marianne Niin halvimal juhul võib lõppeda selle pahaloomulise kasvajaga. Kasvajaid on mitmeid: naha sarvkihist tekkivat vähki esineb peamiselt vanematel inimestel, pigmendirakkudest arenev naha melanoom puudutab aga nooremaid. Ega asjata pole lubatud paljudes maades alla 18-aastastel solaariumi kasutada – UV-kiirguse üledoos muudab naha inetult laiguliseks, kuivatab seda ja kaotab elastsuse.
•• Silmale nähtamatu ultraviolettkiirguse halvad tagajärjed ei näita end kohe. Kui kaua nahakasvaja areneb? Nahakasvaja tekkest alates võtab „küpsemine” ehk kergemast vormist raskemaks arenemine aega viis aastat. Nahapigmentkasvaja tekib siis, kui inimene on palju kordi viibinud liiga kaua päikese käes. Kasvaja tekkele ei pea eelnema päikesepõletus, haigus võib tulla ka hiilides. Raku geneetiline kood on päikesekiirguse mõjul muutunud ja seda taastada pole kahjuks võimalik. Et naharakkudega seda ei juhtuks, peavad emad-isad hoolsad olema ja mitte lubama lapsel paljalt päikese käes viibida. Ikka servaga müts pähe ja soovitatavalt puuvillased riided selga, mis katavad ka käsi ja jalgu. •• Kui vanad on teie patsiendid? Kui ma onkoloogina tööle hakkasin, ei olnud mul alla 50-aastasi patsiente. >>
Lasteleht
12 Foto: iStockphoto
Nüüd jäävad paljud haigeks juba enne 40. eluaastat, kõige noorem on 12-aastane neiu. Nahakasvajad kimbutavad siiski rohkem nooremaid naisi ja vanemaid mehi. Meestel kipub melanoom tekkima näole ja seljale, naistel aga jalgadele. Paarkümmend aastat tagasi haigestus melanoomi 30 inimest aastas, nüüd on esmajuhtude arv viiekordistunud ja seda just noorte arvelt. Noorte seas nii hinnatud pruun nahk võib hiljem väga kalliks maksma minna. Kui täiskasvanud inimene teeb ise valiku, kas leppida närtsinud ja pigmendilaikudest pruunistunud nahaga ning püüda päikese käes olemisest tekkinud kahjustusi parandada hirmkalli kosmeetikaga, siis väikesed lapsed sõltuvad oma vanemate tarkusest. Paljude tänapäeva 20-aastaste surm on osalt nende emade õlul, kes on viimased kümme aastat
D-vitamiini sünteesiks vajaliku koguse päikesekiirguse saamiseks piisab vaid kümnest minutist päevas.
lasknud oma lastel päikese käes praadida. •• Paljud vanemad toovad põhjenduseks, et Eestis on niigi päikest vähe ja seda on vaja D-vitamiini sünteesiks. Kas see väide on õige? Piisab vaid kümneminutilisest päikese käes olemisest päevas, et saada kätte D-vitamiini sünteesiks vajalik kogus päikesekiirgust. Ei tasu unustada, et ka varjus olles suudab keha võtta talle vajaliku koguse päikesekiirgusest, selleks ei pea olema tundide kaupa päikese käes.
Mida väiksem laps, seda rohkem vajab ta kaitset päikese eest. Kolme kiirgusega päike
•• Päike kiirgab UVA, UVB ja UVC ehk infrapunast kiirgust. UVA-kiirgus on kiirema toimega, muutes olemasoleva nahapigmendi tugevamaks. Samal ajal on see naha kuivuse ja enneaegse vananemise peapõhjustaja, selgitas onkoloog Marianne Niin. UVB aitab pigmenti juurde toota, mõjub aeglasemalt, ent tulemus püsib kauem. Tekitab ka naha põletust, mis on peasüüdlane nahavähi tekkimisel. UVC-kiired aitavad kaasa naha kuivemaks muutumisele ning põhjustavad veresoonte laienemist.
•• Kas kaitsekreemid aitavad? Sõltuvalt nahatüübist kestab naha enda kaitsevõime päikese käes vaid 10–30 minutit, edasi tuleb juba kasutada kaitsekreemi. Kreemikiht suudab nahka päästa põletusest, kuid ei välista nahakasvajasse haigestumist. Teisalt on kreeme kasutades oht, et selle kaitsevõimele lootes lastakse lapsel paljalt päikese käes olla. Kõige kindlam ja odavam on kanda peakatet ja õhukesi puuvillaseid rõivaid.
Lasteleht
13 Foto: iStockphoto
Kurjad koolikud kiusavad titat KÕHUVALU
Agne Narusk Lohutamatu ja lakkav karjumine iga päev umbes samal kellaajal, jalgade ülespoole tõstmine, kõva kõht – teie esimestel nädalatel nii rahulikuna näivat beebit on tulnud kiusama koolikud. Koolikud on tillukeste inimeste sagedane probleem. Harilikult saab see alguse kahe või kolme nädala vanuses ja võib kesta, kuni laps on saanud umbes neljakuuseks. Tavaliselt kimbutavad piinavad valuhood beebit õhtuti. Gaasid, õpetavad vanaemad ja naabrinaised ning soovitavad panna lapse kõhuli. Kuid näiteks Briti tohtrite 2007. aastal eesti keelde tõlgitud ja Eesti lastearstide poolt ülevaadatud mahukas teatmik „Pere tervis ja esmaabi“ nimetab, et enam ei seota koolikuid soolegaaside või kõhuvaluga. Koolikud võivad olla piinavad, kuid on ohutud ega osuta mingile tõsisele haigusele, rahustatakse selles noori vanemaid. Mõningad retseptivabad ravimid võivad siin aidata ja valu leevendada, kuigi nn gaasivalusid näinud lapsevanemad teavad rääkida, et nende vastu ei aita kohe kindlasti mitte miski. Ettevaatus pole liiast: imetav ema võiks oma söögisedelit hoolega
jälgida ning välja visata menüüst kõik selle, mis võivad titale vaevusi kaasa tuua. Valulik kõhukinnisus Sama raamat nimetab titade teiseks piinavaks kõhuhädaks valulikku kõhukinnisust. „Imik, kes ühtaegu karjub ja pingutab, tõstes üles oma põlved, võib olla hädas kõhukinnisusega,“ harib lapsevanemaid „Pere tervis ja esmaabi“. „Väljaheide võib olla väga tahke, meenutades kuulitaolisi kribalaid, või ei rooja ta mõne päeva jooksul üldse.“ Kipub see juhtuma siis, kui tita läheb ühelt piimalt või toidusegult üle teisele. Kuidas anda esmaabi kõhukinnisusega kimpus olevale lapsele? Tohtrid annavad mõned soovitused: püüa lapsele anda piimatoidu vahele lusikaga või pudeliga tavalist vett. Siis katsu talle teelusika või süstlaga anda ploomi- või apelsinimahla, mis on veega pooleks lahjendatud. Alati saab tervisenõustajalt häid soovitusi, ent kui imik väljutab verd, hakkab oksendama või kaalus juurde ei võta, tuleb ilmtingimata pöörduda arsti poole. Kasutatud „Pere tervishoid ja esmaabi. Kõigest, mida on vaja teada, et pere püsiks hea tervise juures ja tunneks ennast hästi“, kirjastus Varrak 2007
Lasteleht
14
Foto: iStockphoto
Vaktsineerimine lubab unustada karmid haigused KAITSESÜSTID
Eestis on vaktsineeritud 95 protsenti lastest, mis näitab lapsevanemate usaldust riikliku immuniseerimiskava vastu. Ent üha enam on lapsevanemaid, kes kutsuvad üles seda mitte tegema. Nad viitavad internetist leitud infole vaktsineerimise kahjulikkuse kohta ja näevad kaitsesüstimise taga kellegi rikastumissoovi. Kaire Talviste Tartu ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent ja Eesti immunoprofülaktika kava alusdokumendi üks autoreid Marje Oona on vaktsineerimise mõjude kohta internetist oma tosin aastat näpuga järge ajanud. Tema sõnul on vaktsineerimisvastastel pidevalt ühed ja samad väited: et vaktsineerimine on justkui ebaloomulik viis anda kaitset haiguste vastu ja sekkumine inimese
organismi talitusse. Vaktsiinid on aga põhjalikult uuritud ja kontrollitud, tegemist on kas nõrgestatud haigustekitajatega või haigustekitaja üksikute antigeenidega, mis annavad inimesele sarnase immuunsuse, kui pärast selle haiguse läbipõdemist. See ei nõrgesta immuunsüsteemi ega koorma üle. Oona sõnul levib internetis väga palju pseudoteaduslikku infot, mille usaldusväärsust püütakse tõsta keerulise keelekasutusega,
Eestis on vaktsineeritud 95 protsenti lastest.
Mida teha ja kuhu pöörduda… ...kui lapse käitumine valmistab muret? ...kui sinu lapsel on probleeme koolis või lasteaias? ...kui suhted elukaaslasega halvenevad? ...kui oled kaotanud ühise keele oma vanematega? ...kui töösuhted valmistavad peavalu või kui töökaotus tekitab masendust ja hirmu? ...kui sul on mure, kuid sa ei tea, milline spetsialist abiks võiks olla?
www.sinamina.ee Perefoorumi psühholoogid ja perenõustajad oskavad aidata! Tasuta ja anonüümne Perefoorum on kättesaadav igal ajal nii eesti kui vene keeles.
Otsi abi, nii saad murest enne jagu kui tema sinust! Foorumit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Lasteleht rikastatakse valede numbritega, ignoreeritakse teaduspõhist infot või rebitakse kontekstist midagi välja ja presenteeritakse seda omamoodi valguses. „Veebisaidi kokkupanijate usaldusväärsus võib olla väga erinev. Vandenõuteooriaid ja kuulujutte on aga lihtne paljundada,” soovitab ta kõike, mida netist leitakse, puhta kullana mitte võtta. Väärinfo levitamisele võib inimesi kannustada asjaolu, et vaktsineerimise järgselt on lapsel avaldunud mõni terviseprobleem. See võib olla kokkusattumus, mille puhul pole teaduslikud uuringud tuvastanud põhjuslikku seost vaktsineerimisega. „Lapsevanemad on vaktsineerimise süüks pannud näiteks imikute äkksurma. Paraku ei kaitse vaktsiin kõige eest, alati ka mitte äkksurma eest. Ent teaduslikult on tõestatud, et vaktsineeritud imikutel on äkksurma risk kuni poole väiksem,” lisab Oona. Vandenõuteooriad internetis Levinud on ka vandenõuteooriad teemal, kuidas ravimifirmad vaktsineerimiste pealt teenivad. Mullu kulus Eestis kogu immuniseerimiskavale 27 miljonit krooni, mis on
15 vähem kui üks protsent kõikide ravimite müügimahust. „Inimesed ei pruugi tajuda seda, et ühiskonnale on kasulikum ja odavam vaktsineerida, kui hiljem neid haigusi ravida,” lisab Oona. Lastekliiniku nakkusosakonna arstina on ta näinud, kui tõsine on imiku difteeria ja läkaköha. „Vaktsineerimine on olnud väga tõhus ja seetõttu on need haigused hakanud ühiskondlikust mälust ununema,” selgitab ta. Vaktsineerimise tõttu oli Eestis viimane lastehalvatuse juhtum 1961. aastal. „Usutakse ka, et meditsiin on kõikvõimas ja et kui laps peakski vaktsiinvälditavasse haigusesse jääma, siis ravitakse ta ju terveks,” vahendab Oona vaktsineerimise vastaste arusaamu. „Aga oluliselt parem on neid haigusi ennetada, kui hiljem neid ravida ja tagajärgedega silmitsi seista.” Mõned lapsevanemad karda-
Kui tekib kriitiline hulk mitteimmuunseid inimesi, võib see olla ohtlik nii neile kui ka teistele.
vad, et vaktsiinides on elavhõbeda ühendeid. Imikute difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiin sisaldas varem tõesti tiomersaali ehk konservandina kasutatavaid elavhõbedaühendi jääke. Seda oli aga nii väikestes kogustes, et ei kumuleerunud organismis ega olnud toksiline. Küll aga põhjustas täisrakuline läkaköha vaktsiin lastele üsna sageli palavikku, süstikoht võis olla valulik ja laps pärast vaktsineerimist rahutu. Osad perearstid pakkusid selle riikliku vaktsiini asemel vanematele võimalust osta teist vaktsiini. Alates 2008. aastast võeti kasutusele uus, atsellulaarne läkaköha vaktsiin ja see on kõikidele lastele tasuta. Võimalus lapsi kaitsta Muutunud on ka lastehalvatuse vaktsineerimise tüüp: tilgad on asendatud süstiga. „Ei saa öelda, et kunagi ei teki vaktsineerimisele mingeid kõrvalmõjusid. Väikese koguse kontrollitud antigeeni sattumisele organismi võivad lapsed reageerida palavikuga. Samuti võib süstikoht olla valulik, teisi kõrvaltoimeid tekib aga väga harva,” lisab Oona.
KALENDER
•• Sünnitusmajas: tuberkuloosivaktsiin, B-hepatiidi vaktsiini esimene süst •• 1 kuu: B-hepatiidi vaktsiini teine süst •• 3 kuud: difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, hemofiilusnakkuse-, lastehalvatuse vastase vaktsiini esimene süst •• 4,5 kuud: difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, hemofiilusnakkuse-, lastehalvatuse vastase vaktsiini teine süst •• 6 kuud: B-hepatiidi vaktsiini ja difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, hemofiilusnakkuse- ja lastehalvatuse vastase vaktsiini kolmas süst •• 12 kuud: leetrite, mumpsi ja punetiste vastase vaktsiini esimene süst •• 2 aastat: difteeria-, teetanuse-, läkaköha-, hemofiilusnakkuse-, lastehalvatuse vastase vaktsiini neljas süst •• 6-7 aastat: difteeria-, teetanuse-, läkaköha- ja lastehalvatuse vastase vaktsiin Allikas: immuniseerimiskava
Sortimendi valik erinevates kauplustes erinev.
Lasteleht
18
Kummikommid muutuvad tervisele ohutumaks Foto: iStockphoto
kasulik vaadata koostist. Hambaarstid leiavad, et kommide söömine iseenesest laste hammastele ohtu ei kujuta, kui seda teha mõõdukalt. Hambaid lõhub happerünnak, mis söömise järel tekib. Kui süüa mõni komm päevas ja pidada piisavalt pikka vahet, midagi hullu ei juhtu.
LASTE TERVIS
Mare Mere Kui seni on lapsevanemad mures olnud põnnide ühe lemmikmaiuse – kummikommide – terviseohtlikkuse pärast, siis eelolevaks suveks on üks peamisi kummikommide tootjaid Haribo asendanud kõigis oma kommides sünteetilised toiduvärvid looduslikega. Paari aasta eest tegid ligi poolsada organisatsiooni 12 Euroopa Liidu liikmesriigist pöördumise Euroopa tervisevolinikule, kutsudes teda kasutusele võtma meetmeid kuue tervist kahjustava toiduvärvi kõrvaldamiseks. Kurjemad neist on E104 ehk kinoliinkollane, E129 ehk võlupunane ja E110 ehk päikeseloojangukollane. Neist kaks esimest võivad tekitada nõgeslöövet ja muid allergilisi nähte ning kolmas seedehäireid ja iiveldust. Kolm viimast – E122 ehk asorubiin, E124 ehk erkpunane ja E102 ehk tartrasiin – kutsuvad aga lastel esile tä-
Mis on kummikommi sees?
helepanuhäireid ja hüperaktiivsust. Kõiki neid toiduvärve on kasutatud ka kummikommides. Nüüd on euroliidus antud välja määrus, mille järgi peab 20. juulist müügile tulevate sünteetilisi toiduvärve sisaldavate kommide pakenditel olema nähtavas kohas selges kirjas hoiatus: „Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele.” Praegu kasutatakse sünteetilisi toiduvärve veel ainult üksikutes Haribo toodetes, aga suvel peaksid needki vaid looduslikke värvaineid sisaldama, kinnitas kommide
vabad sünteetilistest toiduvärvidest.
Haribo ootab kõiki väikeseid ja suuri jooksuja kummikommisõpru SEB XXII Maijooksu raames toimuvale Haribo lastejooksule, kus iga lõpetaja saab endale Haribo kommipaki. Osavõtt tasuta!
turustaja Eestis, Interaltus OÜ brändijuht Helen Jürgenstein. Kuna kunstlikud värvained asendatakse looduslike puuvilja- ja taimekontsentraatidega, läheb osa tooteid kindlasti tuhmimaks ning osa värve, mida pole võimalik looduslikult saavutada, kaob täiesti ära, selgitas Jürgenstein. Maitseomadused jäävad aga enamasti samaks. Kavas on kommipakkidele lisada ka kleebis: „Ei sisalda sünteetilisi toiduvärve”. Kummikommid on teiste kommidega võrreldes suhteliselt kalorivaesed, kuid nende valikul on alati
Puuviljamaitseliste Kuldkaru kummikommide koostis on näiteks järgmine: glükoosisiirup; suhkur; želatiin; dekstroos; puuviljamahla kontsentraat: õun, maasikas, vaarikas, apelsin, sidrun, ananass; sidrunhape; puuvilja- ja taimekontsentraadid: kõrvenõges, õun, spinat, kiivi, apelsin, leedrimari, sidrun, mango, kannatuslill, mustsõstar, aroonia, viinamari; lõhna- ja maitseained; glaseeraine: valge ja kollane meevaha, karnaubavaha; leedrimarja ekstrakt; jaanikauna puuvilja ekstrakt; invertsuhkrusiirup. Allikas: Haribo
Lasteleht
19
Elekter on sõber ettevaatlikule, vaenlane hooletule Foto: Eesti Energia ohutus
Lastele tuleks elektriohutuse nõudeid korrata niisama tihti kui liiklusreegleid, sest nad ei oska tajuda alajaamade või elektriliinide ohtlikkust.
Signe Kalberg Maal on elu rahulikum kui linnas – pole tihedat autoliiklust, tramme, trolle, ronge. Kuid üks on neis ühine: elekter ja sellest tulenev oht on olemas igal pool. Elektriliine, alajaamu ning elektrikilpe leidub üle Eesti nii maal kui ka linnas ja ettevaatus pole kunagi liiast. Ära puutu maas lebavaid juhtmeid Oht väljas mängivate laste jaoks võib peituda katkistes elektrijuhtmetes, mis näiteks pärast tormi võivad maas olla. Isegi siis, kui juhtmed on katki, võivad need olla pingestatud ning mitte mingil juhul ei tohi läheneda ega neid puudutada – see on eluohtlik. Elektriliinide all ja nende läheduses ei tohiks ka palli mängida, sest see võib vastu liini lennata. Kui ükskõik mis ese läheb vastu liini, on tulemuseks lühis, mis tekitab ühenduse maaga. Nii võib juhtuda, et saadakse kas otsene elektrilöök või kui maaga jääb ühendus püsima, tekib sammupinge oht. Viimane tähendab, et kuni kaheksa meetri raadiuses maaühenduskohast on pingeala, mille sees on liikumine eluohtlik. Teata ohust viivitamatult Lastele on ohtlikud ka erinevad elektriohumärki kandvad objektid, näiteks alajaamad. Nende läheduses on parem mitte mängida ning kindlasti ei tohi alajaama siseneda, isegi kui uks peaks olema lahti murtud. Alajaamas võib saada eluohtliku elektrilöögi. Eesti Energia Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere sõnul on Eestis 21 000 alajaama, iga alajaam on lukustatud ja märgistatud ohumär-
Eesti Energia alajaam
giga. „Elektriohumärki tuleb võtta väga tõsiselt. Märk tähendab, et kokkupuude objektiga ja sellele lähenemine on eluohtlik. Neid märke paigaldatakse kõigile objektidele, kus on oht elektrilööki saada. Ja see puudutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid,“ selgitas Mere. Ta kutsub inimesi üles viivitamatult teatama kodukandis märgatud katkistest elektrijuhtmetest või alajaama lahtisest uksest. Selleks on telefoni lühinumber 1545. Ära mine alajaama lähedusse Väga oluline on, et vanemad õpetaksid lastele, et elektriliinide ja
Lastele tuleb õpetada, et kui nad näevad väljas midagi ohtlikku, peab sellest kohe vanematele rääkima.
jaotusseadmete lähedal ei tohi mängida ning mingil juhul ei tohi neid katsuma minna – ujuma ju ka ei minda tundmatus kohas. Sama oluline on rääkida lastele elektripostide, trammi-, trollibussi- ja elektriraudteeliinide ohtlikkusest. Tasuks meelde tuletada, et elektriohumärk tähendab sisenemis- ja lähenemiskeeldu. „Lapsevanematel tuleb olla koduõues või laste mängumaal toimuva suhtes tähelepanelik. Nii täiskasvanutel kui ka lastel endil peaks olema rohkem julgust keelata, kui nähakse kedagi valesti toimivat. Ärge jääge ükskõikseks, julgege sekkuda,“ pani Mere südamele. Ka tuleks lastele kindlasti õpetada, et kui nähakse väljas midagi ohtlikku, tuleb sellest kohe oma vanematele rääkida või helistada ise ikka sel samal olulisel Eesti Energia telefoninumbril 1545. Samuti ei tohiks laps või vanem
ise minna ohtliku koha lähedusse enne spetsialistide kohalesaabumist. Jääge ohutusse kaugusesse valvesse, et vajadusel inimesi hoiatada. OHUKOLMNURK
Oluline teada •• Maas vedelevat elektriliini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia infotelefonile 1545. •• Elektrikatkestustest saate teatada ka infoaknas www.energia.ee
Lasteleht
20
Kevadise klassiekskursiooni võib asendada vägeva seiklusega Foto: OÜ Veetee KOOLIMATK
Kalli bussireisi asemel võib klassikaaslaste seltsimehelikkuse proovile panna adrenaliinirohkel ellujäämisõppusel või kummipaadimatkal. Ave Schmidt Tagumine aeg on otsustada, kuhu minna kooliaastat lõpetavale klassiekskursioonile. Alustuseks võiks maad uurida siinsamas Eestis, kus pakutakse mitmeid taskukohaseid ja põnevaid seiklusi nii maal kui ka vees. Üks võimalus on asendada klassiekskursioon sportliku retkega kummipaadis, mõla käes ja veepritsmed näol. Maarjamaal korraldatakse rafting’uid ehk rahvakeeli kummipaadimatku Pirita jõel ja Lõuna-Eesti jõgedel, näiteks Võhandul. OÜ Veetee juhataja Toomas Pärle sõnul on kummipaadimatk adrenaliinirohke, kuid samal ajal ohutu, sest paati on pea võimatu ümber ajada. „Matk sobib noortele alates 12. eluaastast. Peaasi, et ta suudaks mõla käes hoida ja sõuda, siis saame temaga juba hakkama,” julgustab Pärle. „Igas paadis on atesteeritud instruktor, seega võib põhimõtteliselt ka päris väikestega minna.” Rafting on elamusterohke nii kevadel kui ka suvel. Kõige krõbedamaid hetki pakub matk varakevadise suurvee aegu. Kiire vooluga jõgi hüpitab ja pillub matkalisi üksjagu. Suvel on veevool vaiksem ja seda rohkem tuleb ette kiviseid takistusi, millest ühise vaevaga mööda manööverdada. „Suurt paati pole nii lihtne juhtida kui väikest. Instruktor peab päris kurja vaeva nägema, et kõik toimima hakkaks, see on puhas meeskonnatöö, ideaalne meeskonnakoolituseks,” räägib Pärle. Matkale lisavad põnevust veskitammid, millest saab alla sõita. Peale sportliku seikluse pakub retk
Kummipaadimatk kevadiselt kiirel jõel võtab kooliaasta pinged maha.
matkalistele ka silmailu. Näiteks Eesti pikim jõgi Võhandu on ääristatud kaunite liivpaljanditega, siinseal võib kohata koobastest välja voolavaid allikaid, rahulikes sootides vesiroose. Metsaretk ja ellujäämiskursus Põnevaid retki on võimalik korraldada ka loodushuvilistele. MTÜ Looduslaps juhi Vambola Jürgensoni sõnul on metsaretke eesmärk pakkuda nii väikestele kui ka suurematele, koolinoortele ja koolieelikutele seiklust looduses, mitte piirduda üksnes nende akadeemilise harimisega. „Koostöös õpetajatega nuputame, mida konkreetse vanuse-
Noored saavad harjutada kaljunukkidelt köiega laskumist, pidada paintball’i lahinguid.
rühmaga ette võtta, paneme paika täpse marsruudi. Samuti hoolitseme toidu ja ööbimise eest,” räägib Jürgenson. Looduslapse juhtimisel võib minna näiteks kanuuga raba avastama, metsloomade tegevusjälgi uurima, metsaonni ehitama, ratsaretkele. Klassiekskursiooni asemele võib soovitada ka ekstreemset ellujäämisõppust looduses. MTÜ Mudamadrused aitab korraldada just selliseid, lisaks orienteerumismänge eri vanuseastmes noortele. Eesmärgiks on õpetada, kuidas metsikus looduses ja ootamatutes olukordades toime tulla. „Kõige noorem osaleja on olnud 13-aastane, see võiks ka olla vanusepiiriks, sest veel tillematele võib ettevõtmine kujuneda pisut kontimurdvaks,” ütleb mittetulundusühingu liige Hardi Hansson. Ellujäämiskursusi tehakse metsas, nii suvel kui ka talvel pannakse püsti suured militaartelgid. „Talvel lisab põnevust see, et sooja
saamiseks tuleb noortel ise ahju kütta,” räägib Hansson. Noored saavad harjutada kaljunukkidelt köiega laskumist, pidada distsiplineeritult paintball’i lahinguid. Vabas õhus peetakse maha loodusteemalised arutelud. „Räägime looduse eripäradest ja saladustest. Õpetame erinevaid nippe, kuidas metsikus looduses ellu jääda, kust ja kuidas loodusest puhast joogivett leida,” loetleb Hansson. Mõned teeviidad:
•• www.veetee.ee •• www.looduslaps.ee •• www.mudamadrused.ee •• http://haanjamatkad.ee •• www.rabav.ee •• www.ekstreem.ee •• www.raudsilla.ee •• www.cornet.ee (toimetuse lemmik) •• www.veematkad.ee •• www.maaturism.ee •• www.loodusmatkad.ee