Lasteleht kevad 2012 by Eesti Päevalehe

Lasteleht Kevad 2012

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Mirjam Simmer, mirjam.simmer@epl.ee, tel 680 4627 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!

www.minisun.fi Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus. Minisun on väike ksülitooli maitsega tablett, mida on kerge närida, imeda või alla neelata. Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini sisaldav toidulisand, mille toime ja imendumine on hästi uuritud. Minisun on saadaval ka 300 tabletti sisaldavas perepakendis.

Minisun – D-vitamiin kogu perele. Saadaval hästivarustatud apteekides.

UUS

KEVADKOLLEKTSIOON Mustika Keskuse BabyCitys, Kristiine Kaubanduskeskuse Cipollinos, Ülemiste ja Rocca al Mare Kaks Karu Beebimaailmades, Tartu Lõunakeskuse Juku kaupluses

Lasteleht

Ka beebid käivad joogatunnis liikumine

Imikuga koos tehtavad liikuvad ja hellitavad joogaharjutused aitavad ka naisel saada emaksolemiseks kindlustunnet. Signe Kalberg

oogat on tihtipeale seostatud vaid täiskasvanutega, kes vastavate harjutustega arendavad oma keha ja meelt. Üsna hiljuti äratas paljudes lapsevanemates imestust ning pahameelt internetis olev video venelannast, kes imikuid uskumatul moel väntsutas ja nimetas seda beebijoogaks. Kas tõesti seda tehaksegi nii? Sugugi mitte. „Beebijoogas tehakse vastavalt lapse eale lihtsamaid harjutusi, mis teevad head lapsele ning keskenduvad emalapse omavahelise lähedase ja usaldus-

liku suhte loomisele,” ütleb Kundalini jooga õpetaja koolituse saanud Prabhudeep Kaur, kelle nimi tähendab looja valguse kandja. Kuigi beebijooga on keskendunud eelkõige lastele, sisaldab see ka harjutusi emale koos beebidega, aitamaks kaasa kiiremale sünnitusjärgsele taastumisele. „Emale on oluline tegelda oma lapsega, beebid on nii rõõmsad ja üllataval kombel jaksavad terve tunni vastu pidada. Tund algab mantrate laulmisega, sellega viiakse end ühendusse iseenda seesmise tarkuse ja universaalse tarkusega,” selgitab Prabhudeep Kaur. Ta lisab, et tundi ei saa võtta kui meditatsiooni, see on tegelikult täis liikumist ja märksa loovam. Juba beebiootele jäämist planeerides on hea palju mediteerida ja joogat teha. See võimaldab tõsta ema vibratsiooni ning ligi tõmmata ülevama hinge. Hing valib endale sellised vanemad, sünnikoha- ja aja, mis toetaksid kõige paremini

Beebijoogas tehakse vastavalt lapse eale lihtsamaid harjutusi.

NÄOMAALINGUD. • ÕHTUJUTUD MÄNGUTOAS. • VAHVAD E JA KAISULOOMI! • SUUR VALIK PIDŽAAMASID, ÖÖSÄRK JA TÜDRUKUTELE. • MÄNGUASJADE ESITLUSED POISTELE • MITMESUGUSED ÖISED ÜLLATUSED!

AJAS ÖIST LASTEMAAILMA TALLINNA KAUBAM ÄTISEAITAB AVASTADA LOTTE. AVATUD ON JÄ KOHVIK JA JUUKSUR! iga Paljud kaubad on Partnerkaard kell 21.00-24.00 15% soodsamad. aja 4. ja 5. korrusel Lastemaailm asub Tallinna Kaubam . usel korr 3. aja ja Tartu Kaubam

Lasteleht Foto: erakogu

kõik lapseootel naisele ja kuni 10-aastasele lapsele

SULPSTI

Ostes MOTHERCARE kauplusest tavahinnas vähemalt 55 euro väärtuses saate kingituseks ujumisrõnga. „Sulpsti“ kampaania reeglid leiate meie veebilehelt ja MOTHERCARE/ELC kauplustest. Mäng kestab 16. juunini 2012 või kuni kampaania auhindasid jätkub.

neid õppetunde, mida ta siia õppima tulemas on. Pärast sündi, esimeste aastate jooksul, kus ema ja lapse aurad on veel ühenduses, on laps keskendunud peamiselt emale. „Esimesed õppetunnid saab laps juba emaüsas, nende üheksa kuuga saad teda õpetada, ülejäänud ajal oled hoolitseja. Pärast sündi on energeetiline side ema ja lapse vahel eriliselt tugev esimese kolme eluaasta jooksul. Ega asjata öelda, et kõik eluks vajalikud oskused ja harjumused omandab laps just siis. Nende oskuste hulka kuulub ka beebijoogas omandatav suhtlemine teistega, tähelepanu- ja keskendumisvõime,” pajatab Prabhudeep Kaur. Ta on märganud, ja seda on ka emad tunnistanud, et beebijoogast osa võtnud lapsed on julgemad ning aktiivsemad suhtlejad, hakkavad varakult kõndima, rääkima, samas on ka rahulikumad. Laste rütmis Mehhiklanna Sukhdev Kaur on emade, imikute ja väikelaste joogat läbi viinud kaks aastat. „Tuleb alati arvestada, et lapsed panevad joogatunni rütmi paika ja me austame nende vajadusi. Seega võib iga tund teisest erineda,” ütleb

ta. Joogatundi on oodatud juba 40-päevased ja vanemad lapsed, kuni kahe aasta vanuseni välja. Tund koosneb sünnitusjärgsest joogast emale: jooga, mis tugevdab närvisüsteemi, paneb liikuma energia ning annab jõudu ja taastab hea kehalise vormi. Osa tunnist on mõeldud beebi massaažile ja beebi joogale. „Beebidele meeldivad väga ema puudutused. Lauldes rahustavaid mantraid hellitab ema last ning paneb tema keha liikuma selleks, et tema aju, koordinatsioon, tšakrad ja meridiaanid areneksid,” selgitab Sukhdev Kaur, kelle nimi tähendab tõlkes rahuingel. Ta lisab, et beebijooga juures on tähtis just ema meditatsioon ja laulmine, kuna heli vibratsioon on kõige kõrgem ja võimsam viis, kuidas lapsele õpetada oma hingega kontaktis olema. Kui ema tõstab sel moel enda vibratsioone, tõstab see ka emaga väga lähedas kontaktis oleva lapse vibratsioone, aidates nii lapsel kiiremini areneda. „Mantrate laulmine annab emale jõudu ja sära, et tal oleks jaksu lapsega igapäevaselt tegelda,” kinnitab Sukhdev. www.mothercare.ee

Tallinnas Kristiine ja Rocca Al Mare ostukeskuses.

Lasteleht

Eelmise aasta lõpus kuulutasime välja muinasjuttude võistluse – kaks võitlusele laekunud juttu on nüüd teie ees! Joonistus: Artur Jurin

See kõik oli ime Helve Undo

len juba vana sebra. Mul ei ole enam palju aega jäänud elamiseks siin imekaunis maailmas. Sellepärast tahan ma teile jutustada oma loo. Minu lugu on imeline nagu kogu mu elu. Selle loo pühendan ma oma isale suurima tänutundega südames. Minu tulek maailma oli õnnelik. Ma olin oodatud sebravarss: terve ja tugev. Ema näitas mind uhkusega isale. Isa uuris mind põhjalikult, jättis meelde mu triibud ja kaugenes meist. Ema saatis teda unistava pilguga. Kohe pärast minu sündimist asus kari teele uute söögikohtade poole. Ema hoolitses selle eest, et ma temast maha ei jääks. Kui ma puhkamiseks seisma jäin, müksis ta mind ninaga ja sundis edasi minema. Iga päevaga muutusin ma tugevamaks. Suutsin juba karjaga sammu pidada ja teiste varssadega mängida, kartmata samal ajal ema silmist kaotada. Elu oli ilus. Mulle meeldis see maailm, kuhu ma tulnud olin. Ma olin õnnelik. Ma ei teadnud siis veel, et õnn ei ole kunagi püsiv. Elus tuleb ette ka raskusi ja kannatusi. Keegi ei soovi neid oma ellu, aga nad tulevad hoolimata meie tahtest. Nüüd tean, et neid ei tohi karta, sest vahel võivad kannatused endaga kaasa tuua suuri imesid. Minuga nii juhtuski. Mida kauem teel olime, seda vaevalisemaks rännak muutus ja varssade mängulust kadus. Mind piinas palavus ja janu. Ma olin väsinud ja ootasin kannatamatult kohalejõudmist. Liikumise ajal oli raske emalt piima saada. Mu kõht oli tühi. Hoolimata kurnatusest tuli edasi liikuda. Koos oli palju triibulisi loomi ja ma ei tohtinud

ema silmist lasta. Kohe pärast sündimist jätame meelde ema triibud. Nende järgi tunneme ta karja sees ära. Õnneks muutus ema samm järjest aeglasemaks ja lõpuks jäi ta seisma. Mul oli selle üle hea meel. Sain oma kõhu korralikult piima täis juua. Siis heitis ema pikali ja mina heitsin tema kõrvale. Me lebasime seal kaua. Mu väsimus kadus ja hakkas igav. Ma tõusin püsti ja müksisin oma ninaga ema, et ka tema ärkaks. Seda aga ei juhtunud. Ma lutsisin magava ema nisast piima ja hakkasin ümbrust uudistama. Kõik meie karja sebrad olid kadunud. Ma tundsin end nii üksikuna. Hakkasin uuesti ema togima, aga ta isegi ei liigutanud mu müksude peale. Midagi oli väga valesti. Mul hakkas kõhe. Hoidsin hästi ema ligi. Kuigi ta ei liigutanud, tundsin ma tema kõrval end turvaliselt. Kõht läks mul jälle tühjaks. Tõusin ja võtsin ema nisa suhu,

aga piima sealt ei tulnud. Muutusin rahutuks. Hüüdsin teisi sebrasid, aga vastust ma oma hüüdele ei saanud. Ma hakkasin meelt heitma. Järsku kuulsin ma vaikset hirnatust. Tõstsin pea. Minu ees seisis üks isadest. Ma võpatasin teda nähes. Sebrade isad ei hoolitse oma varssade eest, see on emade töö. Selliseid juhuseid, et isa jätab maha oma karja ja tuleb varsale appi, juhtub nii harva, et nendest lugudest räägitakse sebrade seas kui imedest. Ja nüüd oli see sündinud. Isa sai kohe aru, mis oli juhtunud, ja hakkas mind endaga kaasa kutsuma. Mina aga ei suutnud minna. Ta hakkas minust kaugenema. Mind haaras hirm, et ta jätab mu üksi. Ma sain aru, et ma pean isaga kaasa minema, aga ma ei suutnud emast lahkuda. Veel palju kordi eemaldus isa minust, aga ta tuli ikka ja jälle tagasi.

Lasteleht

Korra ma isegi järgnesin talle. Kaugele me ei jõudnud. Ma pöörasin ringi ja läksin jälle ema juurde. Nii kurb oli teda sinna maha jätta. Ja siis tulid suured koledad linnud ja laskusid ema peale. Ma kargasin hirmunult eemale. Linnud hakkasid emalt tükke rebima. Kusagilt kostis urinat. Hüaanid ootasid kaugemal oma järge. See kõik oli nii jube, et ma jooksin kabuhirmus isa juurde. Edasi jooksime juba koos, kuni väsisime. Jäime seisma. Mu kõht oli väga tühi, aga ei olnud enam ema ega piima. Isa eeskujul hakkasin ma rohtu näksima. Algul oli rohu maitse mulle võõras, aga mida rohkem ma seda sõin, seda maitsvam see mulle tundus. Kui olime söönud, hakkas isa valju häälega hirnuma. Kusagilt kaugelt vastati talle. Hakkasime hääle suunas minema ja jõudsime ühe sebrakarja sappa. Need olid meile võõrad loomad, aga me olime õnnelikud neid leides. Karjas olles oleme tugevamad ja suudame end kaitsta. Juhtus aga nii, et vaatasin korra kõrvale ja kaotasin sellega isa silmist. Mind haaras hirm. Kuidas ma suudan teda leida siit võõraste sebrade seast? Hakkasin nutma. Keegi minust välja ei teinud. Lonkisin edasi karja seas, äng südames. Jäin jalgu sebrale, kes kõndis mu järel. Tõstsin pea ja vaatasin ringi. Midagi tuttavat vilksatas eemal. Ma olin neid triipe näinud. Ema omad nad olla ei saanud... Siis taipasin: need on isa triibud! Koos taipamisega tuli kergendus. Isa ei saa enam kaduda. Ma tunnen ta ära: olgu kari kui tahes suur. Nad olid mulle märkamatult meelde jäänud, need triibud, isa pideva kaugenemise ja tagasi tulemisega, kui ta mind endaga kaasa kutsus. Ma tahtsin juua. Paistis, et ka isa vajas hädasti vett. Aga mida ei olnud, oli vesi. Kulgesime karjaga edasi. Janu vaevas ja raske oli kõndida. Hakkasin isast maha jääma. Ta müksas mind ninaga, nagu oli teinud ema, ja sundis mind edasi

astuma. Ma võtsin kokku kogu oma jõu ja järgnesin talle. Isa triibud hakkasid mul silmade ees virvendama. Oli tunne, et ma ei suuda enam jalatäitki astuda. Siis aga hirnatas isa rõõmsalt. See tõi mind karja hulka tagasi. Minu suureks meelehärmiks kiirendas ta sammu ja varsti ta juba jooksis. Kartsin tast maha jääda. Võtsin kokku oma viimase jõu ja järgnesin talle. Järsku tundsin ma vee lõhna. Nüüd sain aru isa rõõmuhirnatusest. Ta oli seda lõhna enne mind tundnud. Juba see lõhn andis mulle jõudu juurde. Kulus veel tükk aega, enne kui veeni jõudsime. Kohale jõudes ma muudkui jõin ja jõin. Ei ole maailmas midagi paremat kui vesi. Tundsin, kuidas elu mu sisse tagasi voolas. Isa lõpetas joomise, ajas kõrvad kikki ja kuulatas tähelepanelikult. Siis hirnatas ta kõvasti ja jäi vastust ootama. Natukese aja pärast kostiski kaugelt hirnatus vastu. Isa hakkas hääle suunas jooksma ja mina tormasin talle järele. Vahetevahel jäi ta seisma ja hirnatas uuesti kutsuvalt. Vastuhääled tulid pidevalt lähemale ja siis nägime karja meie poole tulemas. Kostsid esimesed tervitushõisked. Me olime jõudnud omade juurde. Märade silmis oli austus ja imetlus, kui nad isa tervitasid. Ka teistest karjadest tuldi meid uudistama. Täkud olid isa vastu aupaklikud. Võõrad märad vaatasid uudishimulikult mind ja heitsid isale ihalevaid pilke. Sebrade seas ei taha võõrad emad võõraste varssadega tegemist teha. Nad tahavad kogu piima oma varsale hoida, et ta tugev oleks. Minule tehti isa tõttu erand. Märad ei julgenud olla isekad pärast isa sellist tegu. Minust kasvas suur ilus täkk. Mul oli elu jooksul korduvaid randevuusid kaunite märadega. Palju tugevaid ja terveid varssu tõid need kokkusaamised karja hulka. Mul oli ilus elu.

Kuidas ilus Cassy vana naise elu päästis Eneli S.

kskord ammu-ammu elas poiss nimega Sebastian. Ta oli väga ilus ema, kes oli väga abivalmis ja lahke, tema nimi oli Cassy. Ühel hilisõhtul tuli nende ukse taha vana naine. Ta oli väga haige ja suremas ning küsis Cassy käest: ,,Ma tean, et sa oled väga abivalmis. Nii ma küsin sinu käest: kas sa saaksid minna seitsme maa ja mere taha, et mulle rohelisi lilli tuua? Need aitavad mul terveks saada.” Cassy nõustus ja ütles: ,,Ma pakin enda kohvri ja lahkun homme varahommikul.” Seejärel läks Cassy Sebastiani juurde ja ütles talle: ,,Ma pean hommikul lahkuma, aga ma tulen nädala pärast tagasi.” Sebastian oli voodis ja väga unine, ta ei saanud aru ja mõtles, et see on kõigest uni, aga hommikul üles ärgates mõistis, et see juhtus päriselt. Cassy oli aga juba poolel teel seitsme maa ja mere taha. Ta jõudis ookeanini, mille rannal nägi suuri punaseid korvpalle. Ranna ületamine tegi tema teekonna raskemaks, kuid lõpuks jõudis ta seitsme maa ja mere taha, kus oli väga lumine. Aga vaatamata lumele kasvas seal väga palju rohelisi lilli, ta võttis neist mõned ja hakkas kodu poole tagasi jooksma. Kulus viis päeva ning ta jõudis lilledega pärale. Sebastian ja vana naine said teda nähes väga rõõmsaks. Cassy andis lilled vanale naisele, kes sõi need ära ja jäi magama. Kui ta järgmisel päeval üles ärkas, oli ta terveks saanud ning tal oli aeg lahkuda. Alles siis, kui uks vana naise järel kinni prantsatas, märkas Cassy laua peal pruuni kotti, mis oli täidetud kuldmüntidega. See oli kingituseks Cassyle vanalt naiselt, keda ta oli aidanud, ja nii elasid ema ja poeg õnnelikult elu lõpuni.

Lasteleht

Soe toit paneb seedimise käima toitumine HIV-POSITIIVNE LAPS

Sooja toidu põletamiseks kulutab organism vähem energiat.

Kristiina Viiron

igem süüa ikka sooja toitu kui külma, ütleb Rapla perearstikeskuse perearst Krista Pinka. Iseäranis soovitav on süüa sooja ja kergesti seeditavat rooga hommikuti, et organism suudaks kiiresti üles ärgata. „Magu hakkab toitu seedima 38 kraadi juures,” selgitab doktor Pinka. „Kui nüüd hommikul süüa sooja toitu, paneb see seedimise käima, ergutab tervet organismi, stimuleerib südame tööd ning me läheme niiöelda paremini käima.” Süües aga hommikul külma toi-

tu ja kulistades sellele peale veel omakorda külma jooki, peab magu esmalt hakkama toitu vajaliku seedetemperatuurini soojendama ning organism kulutab selleks liigselt energiat. „Siis laps virgub lõpuks alles lõunaks, sest toidu põlemisest saadav energia jõuab alles siis tema organismi,” põhjendab doktor. Sama kehtib muidugi ka täiskasvanute puhul. Kasulik puder Eelkõige sobiks Krista Pinka sõnul kõige paremini hommikusöögiks puder ja seda pere igas vanuses

Parim hommikusöök on soe puder, sestap tasub lapsi maast-madalast pudrusöömisega harjutada.

LASTEHOID ootab mudilasi!

TABASALUS,

armas kaisuloom

Salu tee 6.

Turvaline areng loovas keskkonnas

Sinu lapsele!

mugav padi

pehme tekk Muuda kingitus personaalseks-tikime tekile lapse nime! 28.aprill-4.mai valik Zoobie tekkloomi -20% soodsamad! Salu tee 6, Tabasalu. Telefon: 5661 2759 tabasalu(at)funtimeservice.com www.funchild.ee

Zoobie tekkloomade jae- ja hulgimüük,

www.lelufarm.ee info@lelufarm.ee

Lasteleht

9 Foto: iStockphoto

liikmetele, nii suurtele kui ka väikestele. Sestap tasub lapsi pudrusöömisega maast madalast harjutama hakata. „Lapsevanema eeskuju on kõige tähtsam,” kinnitab doktor. „Kui ikka isa pudru peale nina kirtsutab, siis hakkab laps ka seda tegema.” Kes aga tõesti üldse putru ei taha, võiks võileiva kõrvale vähemasti sooja jookigi juua. Nii saab magu ikkagi hõlpsamini toitu 38 kraadini soojendada. Samal põhjusel – toit hakkab seedima 38 kraadi juures – ei ole Pinka sõnul hea oma sooja toidu suutäisi vahepeal külma joogiga alla loputada. Pigem juua siis toidu alla või kohe pärast sööki toidu peale. Liigselt jahutab kõhtu jäätis, seepärast ei ole soovitav seda järelroaks pakkudagi. Pigem siis juba eraldi vahepalana, sest kes ikka lapsi ja jäätist lahus suudab hoida. Et seedimist toetada, oleks hea ka muidu külmana söödavat toitu, näiteks kohupiima või jogurtit hoida enne sööma hakkamist tunnikese toatemperatuuril.

Lapsi tasub maast-madalast pudrusöömisega harjutama hakata. Doktor märgib, et toitu ei maksa süüa ka väga tulisena, sest liigpalav roog võib magu ärritada. „Seedimisse võiks suhtuda aupaklikult, siis suhtub tema sinusse ka samamoodi,” täheldab staažikas lastearst, kes on oma praksise jooksul küllalt palju seedimisega seotud kaebusi. Energiat kulub niigi Ka toitumisteadlane Mai Maser jagab lastearst Krista Pinka seisukohta, et hea on eelistada sooja toitu. „Organism tuleb muidugi ka jaheda toiduga toime,” täheldab ta. Ent näiteks loomseid tahkeid rasvu omastab organism tema sõnul paremini, kui toit on soe. Lisandub ka toidu meeldivus – osad toidud ongi soojana maitsvamad kui külmalt. Ja osasid toite saab süüa mõlemat moodi. Näiteks võileiba me sööme nii soojalt kui ka külmalt, osutab Maser,

lisades, et sooja võileiba süües tundub kõht ka paremini täis saavat. „See tuleneb sellest, et kehal pole sooja võileiva seedimisega nii palju tegemist,” selgitab ta. Meie keha – oleme ju siiski põhjamaine rahvas – kulutab energiat niigi küllalt palju sooja tootmiseks ning milleks siis veel nõuda temalt lisaenergia kulutamist külma toidu seedimisele. Maser märgib, et poolakate seas on näiteks tavaks juua hommikuti sooja piima, seda kommet võiksime meiegi järgida. „Lapsed ka ju omal ajal ootasid lehmalüpsi juures kruusid peos, et juua sooja piima,” tõdeb ta. „Miks mitte pakkuda hommikuks toidu juurde sooja piima või kakaod, see on väga toitev, kust laps saab vajalikud kalorid kiiresti kätte.” Sooja toidu teema juures ei tohi Maseri sõnul unustada aga ütlust: „Mis kõrvetab keelel, ka kõrvetab maos.” „Toit olgu ikka paraja temperatuuriga, sest liigne kuum kahjustab seedetrakti,” rõhutab toitumisteadlane.

Saadaval apteek ides ja e -poes w w w.walmark .ee Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, w w w.remedex.ee

Lasteleht

Last saab rattasõiduga harjutada juba JALGRATAS

Jalgrattaga ringi tuhisemise jaoks ei pea laps veel kõndidagi oskama, sest tänapäeval on võimalik esimest korda kolmerattalisega ringi sõita juba päris pisikesena, seda muidugi ema-isa või vanema õevenna kaasabil.

Priit Liiviste

heks selliseks rattaks on maailmas enimmüüdud kolmerattaline SmartTrike ja teised seda tüüpi rattad, mille kasutamine algab juba kuuendast elukuust. Nende rataste seljatugi on kallutatav ning ratta küljes on lapse turvaliseks transportimiseks kinnitusrihmad ja peakaitsmed. Lisaks ümbritseb ratast

raam. Nii saabki panna vaid kuuekuise lapse rattale ja teda ringi sõidutada. Kiivrit või lisakaitsmeid selle ratta puhul vaja lähe ning kui jalad veel pedaalideni ei ulatu, on selle jaoks rattal olemas jalatoed. Lapse kasvades hakkab ratas osi „kaotama” – võetakse maha raam ja tõstetakse iste püsti nii, et kasvades hakkab laps ise üha rohkem ratast juhtima. Lõpuks võetakse ära kõik tugiraamid ja juhtrauad ning väike rattur saab ise jalgratast vändata. Analoogseid rattaid on ka mõne kuu võrra vanematele lastele, nende puhul on võrreldes kõige väiksematele mõeldud ratastega see, et seljatugi pole kallutatav. Kui laps juba ise püsti seisab ja tema jalad rattalt maha ulatuvad, võib tutvust teha

Jalgrattasõiduga saab last harjutada juba beebieast peale – pildil oleva rattaga sõitmiseks peab laps olema vähemalt pooleaastane.

Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutis Kohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks ka mitte taksojuhte, kes 1. juulist peavad laste turvavarustust soetama. Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele. Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades. Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaaluvaid lapsi. Kuni 15 kg kaaluvate laste puhul tuleb kasutada spetsiaalset lisarihma, mis on hoidiku komplektiga kaasas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi. „FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, takso-

desse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” arvab Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap. Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima. Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani. Turvahoidik FEST •• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele •• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse •• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool Saadaval kõikides Olerexi tanklates, Fixuse autokaupades ning suuremates Selverites.

Lasteleht

õige varakult jooksurattaga. Need puidust või plastist sõiduvahendid on ilma pedaalideta ja liiguvad jalgadega hoogu lükates. „Meie enda praktika näitab, et kui laps hakkab sellega tõukama, harjub ta veeremise ja tasakaalu hoidmisega ning kaherattalise rattaga sõidu ära õppimiseks kulub tal vähem aega,” räägib lastekaupade müügiga tegeleva perefirma Mermand OÜ esindaja Ivar Vilmer. Liiga suur ratas ei sobi Järgmise vanuseklassi laste jaoks (kuni 5 aastat) on sobivaim juba 12-tolline jalgratas, ms on juba üsna sarnane „päris” jalgrattale. Samas on rattal veel ikkagi abirattad, mis ei lase lapsel ümber kukkuda ja hoiavad rattasõidu turvalisena. Alates kuuendast eluaastast võiks sobida juba 16-tolline jalg-

ratas, mis on eelnimetatuga täpselt sarnane, kuid pisut suurem. Sellise suurusega rataste puhul tasub lapsevanemal jälgida, kuidas laps rattasõiduga hakkama saab. Kui on näha, et rattasõit õnnestub probleemideta, tasub abirattad eemaldada. „Kõige olulisem jalgratta valikul on ratta suurus. Ratas peab olema sõitjale paras. Kui ratas on liiga väike, on lapsel sellega paha sõita. Ta väsib kiiremini, ei tule enam ratta valitsemisega hästi toime ja võib ka juhtuda õnnetus,” selgitab rattad.com müügijuht Toomas Sannik. Ta selgitab, et tihtipeale kipuvad lapsevanemad lapsele ostma liiga suurt jalgratast ehk siis varuga, aga see on suur viga, sest kui jalgratas on lapsele liiga suur, ei suuda ta hästi vändata ning kukkumised on veelgi kergemad tulema kui väikse jalgrattaga.

Kui laps hakkab jooksurattaga tõukama, harjub ta tasakaalu hoidma ning õpib kiiremini sõitma kaherattalise jalgrattaga. Lõppkokkuvõttes võib ratas jääda üldse nurka seisma, kuna laps ei saa sõidust oodatud tulemust ja ost ei ole olnud mõttekas. Täpselt õiget suurust on raske määratleda ilma proovimata, seega on väga oluline, et enne ostmist lasta lapsel ratast proovida. Üldjuhul ei vaja lapse jalgratas nii palju hooldust kui täiskasvanu oma, kuna neil on vähem spetsiifilisi detaile, nagu näiteks käiguvahetused ja amordid, mis vajaksid täpsemat jälgimist.

mänguasjad

Olenemata sellest, mis rattaga laps sõidab, peab tal kindlasti olema sobiv turvavarustus. Kõige olulisem on kiiver, mis peaks olema paras ja istuma hästi peas. Väiksematel lastel võiks seljas olla ka helkurvest. Lisaks peavad ka jalgrattal olema helkurid nii jooksudel, pedaalidel kui ka rattaraamil. Väiksematel ratastel võivad olla ka lipud, et ratturit oleks kaugele näha ning pasunad või rattakellad, et anda märku ratturi lähenemisest. Esialgu on tähtis, et lapsevanem viibiks esimesi sõite tegeva lapsega koos ja veenduks, et laps saab sõiduga hakkama. Esimesed sõidud võiks samuti koos vanematega teha ning edaspidi, kui laps juba ise hakkama saab, tuleks teada informeerida liiklusest, ohutusest ning talle sobivatest ja seadusega lubatud sõidukohtadest.

teadus lastemööbel

mängud

õppevahendid kunstitarbed www.tragigrupp.ee

Tragi Grupp OÜ Pärnu mnt.137 Tallinn T: 655 0021, info@tragigrupp.ee www.tragigrupp.ee

Lasteleht

Teismeliste passiivsus ja piiratud huvid Foto: iStockphoto murdeiga

Vanemad on mures, sest nende murdeeas laste huvidering piirdub interneti, nutitelefoni ja niisama väljas jõlkumisega.

Kaire Talviste

üüdse aja lapsevanemad näevad oma laste pealt, kui erinev on teismelisepõlv praegu: see on nagu teine maailm, kus valitsevad internet, sotsiaalvõrgustikud, nutitelefonid ja jõlkumine. Ja kui see kõik lastelt ära võtta, ei oskagi nad oma ajaga midagi peale hakata. 12-aastase tütre ema Liia Kerov oli tunnistajaks sellele, kuidas tema lapse õppeedukus hakkas langema sellest ajast peale, kui ta oli saanud nutitelefoni. Ta polnud oma klassis ainuke ja olukord päädis sellega, et lastevanemate koosolekul nõuti: nutitelefoni ei tohi enam kooli kaasa võtta.

„Õpetajat ei kuulata, temast ei tehta üldse välja. Näpivad tunni ajal oma telefone ja kui keegi midagi huvitavat leiab, siis kommenteerib kohe valjuhäälselt,” vahendab Kerov. Lapse solvumine kestis nädala, lõpuks ta leppis ja sai aru, miks telefoni kasutamise keeld on vajalik. „Ma ei oska end tema asemele panna,” tõdeb ema. „Kui mina olin teismeline, oli õppimine number üks. Õpetaja rääkis ja sina kuulasid.” Kerov tahab teada, millal ükskord hakkab teismeline mõistma, et ta õpib endale ja et mitte kellelegi teisele peale tema enda pole häid hindeid vaja. „Õppimise olulisust ta ei tunne-

Kuigi teismeline ei pruugi lapsevanema juttu kohe avasüli vastu võtta, jäävad jagatud mõtted temasse tiksuma. ta, sest arvab, et teeb seda koolile ja emale,” lisab Kerov. Uueks probleemiks on nüüd linna peal jõlkumine. Tütar tuleb koolist, vahetab riided ära ja kaob – hängitakse kaubanduskeskus-

tes ja tänavatel. Sellele võiks ehk läbi sõrmedegi vaadata, aga taas kannatab ju õppetöö. Kontroll ja nõudmised Väikelinnas elav Kristiina pistab

ON EESTI ESIMENE MUDILASTE AJAKIRI Värvikad joonistused, õpetlikud tekstid, kleepsulehed, värvimisleheküljed ja arendavad ülesanded. MESIMUMMIST leiab juttude ja laulude kõrvalt ka meisterdamisõpetusi, une- ja muinasjutte. MESIMUMMI toetab EESTI KULTUURKAPITAL. MESIMUMM ilmub 1 kord kuus. TELLI LAPSELE PÄRIS OMA AJAKIRI! • Tellimiseks helista 617 7717 • www.tellimine.ee • www.ajakirimesimumm.ee Soovime lõbusaid hetki “Mesimummi” seltsis!

Suvelaagrid 6-10aastastele lastele Laagrid E-R 8.30-17.30 / hind 84 €

KESKLINNA LASTEKLUBI

• Kuns�laager - lustakas loodus 18.06-22.06 • Kuidas saada superstaariks?! 25.06-29.06 • Spordilaager - kiiremini kaugemale kõrgemale! 02.07-06.07 • Kuidas saada mereröövliks?! 09.-13.07 Tuukri 11, Tallinn, kesklinn@lasteklubi.ee, 56 897 123

VIIMSI PEREKLUBI

• Piraa�de looduslaager 04.06-08.06 • Kokakuns� laager- siit nurgast ja sealt nurgast 11.06-15.06 Kraavi tee 1, Viimsi, pereklubi@lasteklubi.ee, 625 4985

LAAGRI LASTEKLUBI

• Lustakas loodus! 11.06-15.06 • Mängida, mängida, mängida! 18.06-22.06 • Spordilaager - kiiremini, kõrgemale kaugemale! 25.06-29.06 • Kuidas saada 5 päevaga mereröövliks?! 02.07-06.07 • Kuidas saada superstaariks!? 09.07-13.07 • Segasummasuvila! 16.07-20.07 Valga 10, Saue vald, lasteklubi@lasteklubi.ee, 584 39 889

WWW.VÄIKEPÄIKE.EE

Lasteleht

ajavad emad ärevile korraga rinda 16-aastase tütre ja 13-aastase pojaga. Tütre puhul on kõige teravamaks probleemiks õppeedukus, sest kui ema teda ei kontrolli, jäävad kodused õppetükid tegemata. Nii oli neiul matemaatika teisel veerandil üks, aga teda ennast see ärevaks ei teinud. Kristiina on last püüdnud motiveerida lubadusega, et kui hinded korras, saab ta uue telefoni, aga see ei tööta. „Olen tal terve veerandi õppimisega kukil olnud, justkui poleks mul muud teha,” kurdab Kristiina. Nii palju oli ema valvamisest siiski kasu, et kevadiseks vaheajaks sai õpetaja tütrele matemaatikas nelja välja panna. Samuti on neil probleemiks kokkulepetest mitte kinnipidamine. Näiteks jääb tütar õhtul kauemaks välja, kui oli kokku lepitud. Kord saatis ta kell kaks öösel emale sõnumi, et jääb sõbra poole ööbima. Ema pani autole hääled sisse ja tõi tütre ikkagi koju. Mullu

suvel juhtus samuti mitu korda, et tütar ei pidanud lubatud kojutulemise kellaajast kinni. Asja sai kontrolli alla ähvardusega, et kui tütar õigeks ajaks koju ei ilmu, hakkab ema talle iga natukese aja tagant helistama. Ema paneb muretsema, et poeg istub pidevalt arvuti taga ja võiks seal ilmselt kogu oma vaba aja ollagi, kui ema talle piire ei paneks. „Kui ma ise ei jälgi, et ta lubatud ajast kinni peaks, siis poiss seda ka ei tee,” lisab Kristiina, kes leiab, et päeva ei saa vaid ühe asjaga sisustada, sellesse peab rohkem mahtuma. Nüüd käib ema pojaga kaks korda nädalas ujumas, et ta veidi end liigutaks. „Mind häirib see, et asjad, mida nõuan, ei hakka ise toimima,” tunnistab Kristiina, kes saab piiride panemisega hakkama, ent peab kogu aeg nendest kinnipidamist kullipilguga jälgima.

Soovitus: Näita end ja tee lapsega koostööd Mirjam Püvi, psühhoterapeut Lapse halvustamine ja süüdistamine tema meie silmis ebasobiva käitumise pärast ei muuda midagi. Tekitab vaid mõlemale halva enesetunde ja -hinnangu. Puberteedieas hakkab laps aru saama, et tema vanemad polegi eksimatud ja kõikvõimsad. See võib põhjustada pettumust. Siis jõuab kätte aeg, kui saame oma lapsele näidata, et olemegi lihtsalt inimesed, kellel on rohkem kogemusi ja soovime neid kogemusi edasi anda. Kuigi laps ei pruugi seda juttu kohe avasüli vastu võtta või reageerida ootuspäraselt, hoolib ta siiski sinu tunnetest. Jagatud mõtted jäävad temasse n-ö tiksuma. Üksikemale, kelle laps läheb kohe pärast kooli hängima, julgustan endas üles leidma ratsionaalsem meespool, et seada tütrele kokkulepete ja läbirääkimistega konkreetsed piirid. Nutitelefoni loost oli ta võimeline aru saama ja sellega leppima, seega ei tasu last alahinnata. Millal ükskord hakkab laps aru saama, et õpib endale? Ega pruukinud

emadki teismelistena enda jaoks õppida. Toonane ühiskond oli autoritaarsem, rangem ja sageli õpiti n-ö hinnete pärast. Proovi minna lapse kingadesse ja tunneta, mida sina vajaksid. Räägi lapsele sellest, väärtusta teda ja palu abi lahenduste, kokkulepete ja asendustegevuste leidmisel. Ema Kristiina on piiride panekul juba palju ära teinud. Tahan teda julgustada seda kõike jätkama ja soovin järjepidevuse hoidmiseks kannatlikku meelt. Kasulik on lastele tagasi anda ka nende OMAVASTUTUSE pool. Seda saab teha, motiveerides neid millegagi, mis neile tõeliselt huvi pakub, ja mingi hüve äravõtmisega juhul, kui KOKKULEPPEST kinni ei peeta. Tähtis on, et teismelised saaksid selgelt aru, et nende endi käitumisest sõltub ka nende heaolu ja lepingut rikkudes teeb ta seda teadlikult ja sellel on tagajärg. Lapsevanematele soovin enesekindlust piiride panekul, et jätkuks julgust oma tundeid näidata, oma lastega koos toimetada, neid inspireerida ning eelkõige hoolitseda iseenda hingerahu eest.

Lasteleht

Merehaigus muudab sõidu tõsiseks katsumuseks Foto: iStockphoto reisimine

Merehaigus ei ole ohtlik, küll aga ebameeldiv kogemus.

ii kaua, kui Kristel (41) end lapsepõlvest mäletab, oli igasugune auto- või bussisõit tema jaoks raske ettevõtmine. Iga hetk võis süda pahaks minna ja siis tuli masin kinni pidada või haarata kilekoti järele. „Eriti hull oli bussisõit, iseäranis sel momendil, kui buss peatus ja susinal uksed avas – siis imbus salongi vastikut bensiini- ja kummisegust haisu,” meenutab Kristel. Autosõitu võis veel kuidagi välja kannatada, kui sai ees istuda ja aknast otse välja vaadata. Sestap sai tihtipeale autoga niimoodi sõidetud, et ema istus esiistmel ja hoidis tütart süles. Oma esimesel lennureisil kümneaastasena pidi Kristel äärepealt oma sisikonna oksendades pahupidi pöörama, ehkki ema oli varem talle merehaiguse vastase tableti sisse andnud. Vanuse kasvades hakkas Kristel paremini sõitu taluma, kuid merehaigus pole tänini teda päriselt maha jätnud. „Kui laev ikka loksutab, siis mina WC-sse ka torman,” täheldab naine. Auto- ja lennukisõiduga on asjalood paremad, aga välistada, et tal üldse paha ei hakka, ka ei saa. Juba lapsena sai selgeks, et reisi peab ta alustama täis kõhuga, olles enne söönud soolast toitu, et süda tahe oleks. Sama kehtib praegugi, iseäranis lennuki- või laevasõidul. Perekondlik probleem Kristeli abikaasale Viljarile (45) on naise läbielamised sama tuttavad, sest ka tema ei kannatanud lapsena auto- ega bussisõitu. „Emal pidi kogu aeg kilekott kaasas olema,” nendib mees. Viljari esimene lennukisõit ei lõppenud samuti kuigi elamusrikkalt. „Ema viis mind koos õdedega laadal moosiriiuli ehk metsavahiga lõbusõidule,” räägib Viljar.

Merehaiguse vältimiseks on mitmeid nippe – laevasõit võib hõlpsamini kulgeda välistekil sõites. „Nii kaua oli kõik hästi, kuni ema ütles, et ära sa alla vaata. Mina muidugi seepeale vaatasin, aga samal ajal sattus lennuk õhuauku ja jõnksatas ning minu jaoks sai lust läbi.” Ka Viljar tundis end auto või bussiga sõites paremini, kui sai esiaknast välja vaadata. „Bussis jäingi tihti ette istuma, et süda pahaks ei läheks,” sõnab ta. Nüüdseks on mees merehaigusest täiesti välja kasvanud. Väiksena läks autosõidul süda pahaks ka nende kahel tütrel. „Mõtlesimegi siis, et kui ema ja isa on mõlemad merehaiged olnud, siis ei pääse sellest ka lapsed,” täheldab Kristel. Õnneks kasvasid lapsed merehaigusest siiski kiiresti välja. „Noorem tüdruk oksendas juba pooleaastase imikuna, kuigi olen kuulnud, et päris väikesed merehaigust ei põe,” nendib ta. „Suuremal hakkas paha umbes kaheaastaselt, aga õnneks üksikutel kordadel.” Viljari õepoeg Olle (24) talus väiksena samuti vaevu auto- ja bussisõitu, aga aknast välja vaata-

mise asemel püüdis ta pigem pea ema sülle panna ja magada. Murdeeas hakkas asi paranema ning nüüd ei ole noormehel sõitmisega enam probleemi. Liikumine ärritab Terviseportaali inimene.ee andmetel on merehaigus seisund, mille kutsub esile laeva- ja lennukisõidu ning auto- ja bussisõiduga kaasnev õõtsumine. Merehaigus ei ole ohtlik, küll aga ebameeldiv kogemus. Tavaliselt taanduvad sümptomid pärast laeva- või lennukisõidu lõppemist kiiresti. Inimese sisekõrvas paikneb tasakaaluelund, mis koosneb poolringkanalitest. Nendes kanalites ringleb vedelik, mille paiknemise järgi saadetakse närviimpulsse ajule, et säilitada keha asendit ning tasakaalu. Õõtsuval laeval või lennukis sõites ärritab pidev liikumine kanaleid liiga palju. Pidev signaalimuutus, mis jõuab ajju, põhjustabki merehaigusele iseloomulikud sümptomid: peavalu ja pearingluse.

Alati on õigem alustada profülaktikaga juba enne reisi. Soovitav on: • Kasutada mõnd iiveldusvastast ravimit, mida saab apteekide käsimüügiletist. Ravim sisse võtta vähemalt 1 tund enne reisi. Abi võib olla näiteks ingveritablettidest. • Vältida alkoholi ning tubaka tarvitamist. • Valida laeva (lennuki) keskel olev kajut/istekoht ning istuda sõidu suunas, võimalusel värske õhu käes. Merehaigust on alati lihtsam ära hoida kui ravida, seepärast on olulised eelkõige profülaktilised meetmed: • Püüda vaadata kaugusesse, horisondile. • Võimalusel viibida värskes õhus. • Laeval tuleks viibida ülemisel tekil ning laeva keskosas. • Hingata rahulikult, sügavalt. • Juua külma jooki, teha külma kompressi näole ning kaelale. • Vältida liigset söömist, samuti tühja kõhtu. Allikas: inimene.ee

Artikli valmimist toetas GlaxoSmithKline

Ülinakkavasse rotaviirusesse haigestumist saab ära hoida Foto: Istockphoto

Ägeda kõhulahtisuse, oksendamise ja kõrge palavikuga kulgevat rasket rotaviirust aitab lapsest eemale hoida vaktsiin. Perearst Kristi Otsmaa sõnul on rotaviirus väga laialdaselt levinud ja kõige sagedasem gastroenteriidi tekitaja lapseeas. Viiendaks eluaastaks on peaaegu kõik lapsed vähemalt korra rotaviirusinfektsiooni põdenud. Enamasti ägeda kuluga rotaviirusesse võib tohtri sõnul haigestuda aasta läbi. Siiski tõuseb haiguse esinemissagedus talvekuudel – jaanuarist maini. Talvisesse perioodi jäävad tüüpilisel juhul ka puhangud lastekollektiivides ja peredes. „Rotaviirus levib inimeselt inimesele väljaheitega saastunud käte või esemete kaudu. Nakkuse võib saada ka saastunud toidu või joogivee kaudu. Kuigi kätehügieen on oluline, pole see sageli rotaviirusesse nakatumise vältimiseks piisav,” tõdeb dr Otsmaa. Perearsti kinnitusel haigestuvad rotaviirusesse peamiselt väikelapsed ning enamik haigestunuid on tavaliselt alla viieaastased. Haigestumise kõrgpunkt on aga vanuses 6 kuud kuni 3 aastat. Tüüpilised haigusnähud on kõhulahtisus, oksendamine ja palavik ning see võib viia kiiresti organismi vedeliku ja mineraalainete defitsiidini. Eriti tundlikud on veetustumise suhtes alla kaheaastased lapsed ja just seetõttu on selles vanusegrupis kõige rohkem raskemaid haigusjuhte. Vaktsineerimine aitab! Dr Otsmaa sõnul on vaktsineerimine kõige tõhusam viis rotaviirusinfektsiooni ennetamiseks. Rotaviiruse vastu saab vaktsineerida lapsi alates kuuendast elunädalast ja vaktsiin manustatakse suu kaudu. „Eestis on rotaviiruse ennetamiseks saadaval kahte erinevat vaktsiini. Neist ühe puhul on vajalik manustada kokku 2, teise puhul 3 doosi. Dooside vahe peab olema minimaalselt 4 nädalat ja vaktsinatsioon peaks olema lõpetatud kuuendaks elukuuks. Mõlemad vaktsiinid on hästi talutavad ja neid võib manustada koos teiste vaktsineerimiskalendrisse kuuluvate vaktsiinidega,” räägib doktor. Et laastav viirus pere noorimaid ootamatult ei rabaks, tuleb rotaviirusevastase vaktsiini manustamisega alustada võimalikult varakult. Vaktsiini eest tuleb tasuda lapsevanemal. Esmane ravi Dr Otsmaa ütlust mööda puudub rotaviiruse vastu veel spetsiifiline ravi. Peamine eesmärk ravis on ennetada vedelikupuuduse

Rotaviiruse vaktsinatsioon peaks olema lõpetatud kuuendaks elukuuks. teket ning selleks tuleb lapsele piisavalt juua anda. Haigestumise korral on sobivaimaks spetsiaalse koostisega soola-glükoosilahused. Pulbrid sellise lahuse valmistamiseks on müügil apteekides. Juua võib anda ka gaseerimata vett või vähemagusat teed. Kindlasti ei sobi vedelikuasenduseks suure suhkrusisaldusega joogid (nt kokakoola, limonaad). Juua tuleks haigele lapsele pakkuda sageli ja väikestes kogustes. Kui palavik on üle 38,5, peaks kasutama palavikku langetavaid ravimeid, näiteks paratsetamooli. Kui laps keeldub joomast, tal püsib kõrge palavik, korduv oksendamine ja kõhulahtisus, olek muutub loiuks ja uriinihulk väheneb, võib vajalikuks osutuda haiglaravi. Haiglas on võimalik vedelikukaod asendada veenitee kaudu. Dr Otsmaa ütleb, et kõige raskema kuluga on rotaviirusinfektsioon esmakordsel haigestumisel. Pärast seda tekib immuunsus umbes pooltel lastel. Teisel korral haigestudes on

EL-i liikmesriikides põhjustab rotaviirus igal aastal umbes 9500 ja maailmas tervikuna 440 000 surmajuhtu. Rotaviirusnakkus on üks levinumaid ägeda kõhulahtisuse põhjusi imiku- ja väikelapseeas. Kogu maailmas põeb seda oksendamise ja kõhulahtisusega kulgevat nakkust üle saja miljoni väikelapse aastas. 1973. aastal avastatud rotaviirus on reoviiruste perekonda kuuluv RNA-viirus.

kulg tavaliselt juba oluliselt kergem ja seejärel tekib immuunsus juba 80% lastest. Tohter tõdeb, et rotaviirusinfektsioon on perearstipraktikas imikutel ja väikelastel suhteliselt sageli ette tulev probleem. Osa haigestunud lastest vajavad mingil etapil ka haiglaravi. Et vanemad lapsed ja täiskasvanud põevad haigust enamasti kergelt, ei pöördugi nad seetõttu iga kord arstile.

Tasub teada •• Kui lapsel on kõht lahti ja ta oksendab, tasub kõigepealt nõu pidada perearstiga. •• Arst kutsu koju või pöördu lastehaiglasse valvevastuvõttu, kui: - äge kõhulahtisus ja/või oksendamine esineb alla kuue kuu vanusel lapsel või kui lapse kehakaal on alla 8 kilogrammi; - laps oksendab pidevalt, ta kõht on väga tugevasti lahti, lapse väljaheites või okses on verd; - laps pissib harva (vähem kui neli korda ööpäevas) ega joo üldse; - laps on ebatavaliselt loid; - alla kolme kuu vanusel lapsel on kehatemperatuur üle 38 kraadi või vanemal kui kolmeaastasel lapsel üle 39 kraadi; -kui kõhulahtisus esineb enneaegsel lapsel, kui ta põeb kroonilisi haigusi või kui lisaks kõhulahtisusele esineb tal veel mõni muu haigus.

Vaata, millised 10 mänguasja on nii emmede kui beebide lemmikud! Lapsed armastavad neid lelusid, sest nendega on nii põnev mängida, aega veeta ja maailma avastada. Emmede lemmikud on need ka, sest iga lapsevanem on rõõmus nähes, kuidas tema beebi mängu käigus õpib ja areneb.

kuud

Jaaniussike

Värviline torn

Lõbus jaaniussike ergutab lapse käelist tegevust, lülid käivad kokku-lahku. Liikuvad detailid arendavad beebi motoorikat, käe-ja silmakordinatsiooni.

Ühesuuruseid kausse kokku pannes saab teha palle, neid saab üksteise peale laduda. Rõõmsa näoga kõriseva palli võib asetada beebi tehtud palli sisse või panna kaussidest torni tippu. Lapsele saab tutvustada ka värve ja numbreid.

Mängu- ja ladumisklotsid 3 erivärvilise klotsi peal on tähed ja numbrid. Kui klotsid üksteise peale laduda ja ülemise klotsi rõõmsanäolisele nupule vajutada, kostab vahva helin.

Värviline püramiid Beebi saab rõngaid üksteise peale laduda ja püramiidi kiikuma lükata. Eredad värvid, säravad peegeldused ja keerlevad kuulikesed arendavad beebi meeli.

kuud

Beebi esimesed klotsid Kaksteist erivärvilist klotsi õpetavad last mängides kujundeid eristama ja arendavad ühtlasi tema silma ja käe koordinatsiooni.

kuud

Laulev kutsu

Käokell

Õpetav CD mängija

Laulev raamat

Kutsu

Õpetab lapsele tähestikku, numbreid, värve ja kehaosi. Neid kõigile tuttavaid laulukesi saavad emmed-issid laulda lõbusalt üheskoos beebiga.

10 laulu ja meloodiat, lisaks hulk põnevaid tegevusi. Pööra võtit, liiguta rõngaid, keera seiereid kell õpetab seepeale vastandsõnu, tervitusi, tähti ja muud.

Õpetab lapsele erinevaid laule, sõnu, loomade nimesid ja hääli. Mängib 5 erinevat toredat eestikeelset laulu loomadest.

Igal leheküljel kuuleb laps uut lastelaulu, näeb vilkuvaid tulesid ning õpib tähti, numbreid, värve ja esimesi sõnu.

Klassikaline järelveetav lelu. Kutsu pöörab pead, keerutab oma kõrvu, liputab saba, kui teda järel veetakse. Koerake on saadaval valge ja kollasena.

-25% Maaletooja: Rimonne Baltic OÜ

allahindlus maikuus

Kauplustes Prisma, BabyCity, Rõõmu Kaubamaja Keila, Juku Mänguasjakeskus, Pärnu XXX Maxima, XS Mänguasjad Rocca al Mare, Magistrali, Kristiine ja Narva Fama kaubanduskeskustes, Maksimarket Võrus ja Viljandis.