Lasteleht Talv 2012
Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee
Minisun D-vitamiin – Väike Päike igasse päeva!
www.minisun.fi Minisun on kõige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik päevane D-vitamiini kogus. Minisun on väike ksülitooli maitsega tablett, mida on kerge närida, imeda või alla neelata. Minisun on Soomes välja töötatud D-vitamiini sisaldav toidulisand, mille toime ja imendumine on hästi uuritud. Minisun on saadaval ka 300 tabletti sisaldavas perepakendis.
Minisun – D-vitamiin kogu perele. Saadaval hästivarustatud apteekides.
Lasteleht
3 Fotod: Shutterstock
Jõulud ähvardavad lapsi magusa üledoosiga kätte saanud. Kõik, mis päeva jooksul veel lisandub (kakao, limonaad, mahlajook, jäätis, komm, saiakesed, kohukesed jne) löövad lapse magusavajaduse korralikult lõhki.
TOIDUSOOVITUS
Jõulukuu algus tõi lastega peredes kaasa magusaralli. Vanemad võiksid sel ajal teadlikult jälgida, mida teeb liigne magus lapsega. Kaire Talviste
P
äkapiku sussi mahub täpselt üks väike šokolaad, kommi toob päkapikk ka lasteaeda, koolilaps saadetakse jõuluvaheajale kotitäie kommidega. Jõulude lahutamatuks osaks on piparkookide ja muu magusa küpsetamine. Soov seeläbi oma lastele ilus jõuluaeg kinkida võib päädida aga sellega, et lapsel on halb tuju, ta on närviline ja kulutab muudkui kapiuksi, et pidevalt üles-alla kõikuvat veresuhkrutaset turgutada. Toitumisnõustaja Ene Mägi leiab, et ka jõulumaiustusteta on meie laste toidulaual liiga palju
suhkrut, sest paljud jaekaubanduses müüdavad toidud sisaldavad seda ohtralt. Lapse päevane magusa hulk on Eesti toitumissoovituste järgi poole (3 a) kuni nelja portsjoni (18 a) vahel. Üks portsjon on umbes kaks teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, üks küpsis, paar kommi. Kui laps paneb juba hommikul pudru peale kaks teelusikatäit moosi, on ta ühe portsjoni
Õpime mängides
Miks peaks suhkrut piirama? Mägi soovitab vanematel oma lapsi jälgida ning märgata, kuidas nad käituvad, kui on saanud palju magusat. Ilmselt avaneb järgmine pilt: magus teeb olemise heaks ja lapsel tekib tunne, et kus nüüd toimetaks ja teeks. Ent veresuhkur langeb sama kiiresti kui ta tõuseb ja juba järgmisel hetkel on laps rahutu, väsinud ja otsib taas midagi hamba alla. Kui kättesaadav asi on jällegi midagi magusat, algab veresuhkru kõikumisest tingitud protsess kehas uuesti. Lisaks kannatab hambaemail, mis lutsukommide imemisest tekkivas suhkruvees ujub või mida sagedase limonaadijoomisega korduvalt proovile pannakse. Mägi välistaks lapse toidulaualt täiesti limonaadid, karastusjoogid,
lutsukommid, krõpsud (kõrge soolasisalduse pärast), samuti küpsised, kommid, jäätised, saiakesed ning keeksid. Magus võtab lapselt söögiisu, mis tähendab omakorda seda, et tema keha jääb ilma vajalikest toitainetest. Veresuhkru kõikumisest on tingitud diabeet, samuti kaasneb väära toitumisega ülekaal, häiritud on südame- ja ajufunktsioon, seeläbi lapse keskendumis- ning õppimisvõime. Paljud õpetajad kurdavad, et lapsed on agressiivsed, hüperaktiivsed ja neid on raske maandada. Sageli arvatakse ekslikult, et laps vajab ju energiat, seepärast ei saa maiustusi talle keelata. Tegelikult on süsivesikuterikkad makaronitooted, riis, kartulid, kaerahelbed, samuti leib ja sai. Looduslikke süsivesikuid on ohtralt puuviljas ja marjades ning neid ta soovitabki lastele kommide asemel pakkuda. Magusaisu aitavad peletada ka juurviljad, samuti on asendamatud kõik kaunviljad. »
NÜÜD AVATUD RELAXMOM esinduspood Tallinna kesklinnas Liivalaia 28/ 60 (sissepääs Hospidali tn poolt) E-R 10-17 Rasedate riided Imetuspesud Bandaažid Kohapeal TASUTA professionaalne nõustamine meditsiiniliste toodete ostmisel E-pood: www.relaxmom.ee Lihtne tellida, kaup kiirelt kätte
www.oppemangud.ee E-post: info@oppemangud.ee | Tel: 5662 4105
Lasteleht
4
Lapsel on vaja päevas kolme toidukorda, samuti on olulised vahepalad, mis aitavad veresuhkrut stabiilsena hoida. Kui vanem teab, et lapsel tekib koolilõuna ja kojutuleku vahele pikem paus, oleks tark talle kaasa pakkida juur- või puuvilja. Üks samm korraga Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, ent muutuste juurutamine ei saa olema lihtne, kui seatakse endale eesmärgiks kiiresti kõike ümber teha. Ene Mägi meenutab aega, kui ta ise viis oma peres sisse toitumisharjumuste muudatusi ja tõdeb, et toonased emotsioonid on tal siiani selgelt meeles. Seepärast soovitab ta teha üks samm korraga ja alustada näiteks hommikupudru traditsiooni sisseviimisest, sest sellest saab laps kätte vajaliku süsivesikute hulga. „Emad kurdavad, et neil pole selleks aega, sest hommikul on ju nii kiire. Tuleb aga meeles pidada, et see on start lapse päevale ja selle nimel võib veidi varem üles tõusta,” arvab Mägi. Suhkrut läheb aga majapidamises ikka vaja. Selleks soovitab Mägi osta vähem rafineeritud ja looduslikumaid
variante: toorroosuhkrut, Demera suhkrut, Stevia lehtedest tehtud pulbrit või tilkasid, agaavisiirupit ja mett. Kõikide loetletud suhkruliikide puhul tuleb siiski meeles pidada, et ka nendega ei või liiale minna. Ilmselt on lastel kohe raske loobuda kommidest. Siinkohal soovitab Mägi osta lahtisi komme ja arvestada igale pereliikmele nt kaks kommi. Siis ei meelita ahvatlus kogu aeg kätt kommide järgi sirutama. Ühtlasi soovitab Mägi ka lastega arutada ja nõu pidada, mida süüa teha, sest vaid sel moel on nad nõus asju kaasa tegema. Mägi tõdeb, et jaekaubandus ei toeta tervislikke valikuid. Muudatuste tegemiseks peavad vanemad näitama üles leidlikkust ja tahet, leidma tervislikemaid asendusi ja uusi retsepte. „Mulle andis jõudu teadmine, et kui ma oma harjumusi ei muuda, ei hakka keha kunagi tegema seda, mida temalt ootan, vaid on hoopis väsinud, ülekaalus ja haige,” tahab Mägi ka kõiki teisi julgustada. Jõuludeks soovitab valmistada koos lastega tervislikku ja maitsvat tatrašokolaadi, mille retsepti leiad kodulehelt www.toitumisnoustaja.com.
Toitumisnõustaja Ene Mägi soovitab hommikuks süüa putru – see on start päevale.
HABA on tunnustatud Saksamaa puidust mänguasjade tootja, kes valmistab kõrge kvaliteediga imikute ja laste mänguasju, lauamänge ja palju muud
HABA põhimõte on: lapsed ei mängi, et õppida, nad õpivad mängides. Tooted aitavad arendada last igakülgselt, nii värvitaju, kõnearengut, peenmotoorikat kui ka arvutamisoskust.
Detsembris kõik HABA lauamängud www.pooki.ee e-poes -10% ja palju teisi soodustusi Maaletooja OÜ DeOre Edasimüüjad Keilas: Sassu lastekauplus (Jaama 11 D), Tallinnas: Lauamängudepood (Luha 19), Roheline Vihmavari ökopood (Pärnu mnt 82, Tallinn)
Kaire Vilgats soovitab köhaärrituse ja hääle käheduse korral:
isla aitab!
Isla imemistabletid sisaldavad Islandi käokõrva ekstrakti, mis on valmistatud karmis põhjamaises kliimas karastunud samblikust. Rahvameditsiinis tuntakse seda tervistavat taime ka põdrasambliku ja islandi sambliku nime all. Saadaval apteegis. Isla imemistabletid sobivad ka lastele ja rasedatele! Tootja: Engelhard Arzneimittel GmbH & Co, KG, 61138 Niederdorfelden, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn, Salve 2c, Tallinn 11612, Tel 683 0700, isla@sirowa.ee
Proovi uut maitset! Isla Ginger loodusliku ingveriõli ja meega
Lasteleht
6
Lapse kõhuvalul on väga palju põhjuseid tervis
Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja, gastroenteroloog Katrin Luts ütleb, et igasugustesse lapse kõhukaebustesse tuleb suhtuda tõsiselt. Vilve Torn •• Millised on koolilaste sagedasemad kõhuvalu põhjused? Kõige sagedasemad on nn funktsionaalsed kõhuvalud. See tähendab seda, et lapsel ei ole analüüside või uuringutega tuvastatud ühtegi konkreetset haigust, põletikku või haavandit. 90–95% kõhuvaludest on funktsionaalsed. •• Mis on funktsionaalne kõhuvalu? See on valu, mille aluseks ei
ole orgaaniline haigus, vaid regulatsioonihäire. Inimese sisemisel närvisüsteemil on kaks poolt ja kui tasakaal paigast ära läheb, saabki rääkida regulatsioonihäirest. Neid tegureid, mis sisemise tasakaalu paigast ära võivad nihutada, on väga palju. Mõnel lapsel on tasakaal geneetiliselt kindlalt paigas, teisel lapsel piisab vähesest, et see kõikuma lööks. Jõulude-eelne aeg on näiteks mõnele lapsele väga stressirohke. •• Kas stress on siis üks kõhuvalu põhjuseid? Paljud lapsed reageerivad keskkonnale ja ümbritsevale elule kõhu kaudu ja stress on kindlasti üks funktsionaalsete kõhuvalude teguritest. Miks ühel lapsel tekitab stress kõhuvalu, aga teisel mitte? Oluline on see, et kõhuvalu puhul ei pea stress alati olema ilmtingima-
K Õ I K O N VO O D I S VENNO LOOSAARE ÕHTUÖÖUNELAULUD
ta negatiivne. Ka positiivne stress võib soodustada kõhuvalu. Laps on koos vanematega küll soojamaareisil rõõmus ja rahulik, aga kannatab samas kõhukinnisuse all, tulemuseks on kõhuvalu. Samamoodi võib ühel lapsel kõhuvalu tekkida tähelepanu puudumisest, kuid teisel lapsel soodustab kõhuvalu tekkimist asjaolu, et ta on pere ringis tähelepanu keskpunktis. Oluline on neid tegureid teadvustada. See kergendab lapse
Õhtuööunelaulud lastele ja lapsemeelsetele. Uuel plaadil astuvad üles armastatud eesti lauljad Ott Lepland, Anne Veski, Birgit Varjun, Siiri Sisask, Getter Jaani, Pearu Paulus, Kelli Uustani, Kait Tamra, Liisi Koikson, Jalmar Vabarna, Margus Vaher, Riho Sibul, Mari Pokinen, Evelin Samuel, Luisa Värk, Uku Suviste, Nele-Liis Vaiksoo, Dave Benton, Triinu Taul. Laulude vahel esitavad Nukuteatri näitlejad Liivika Hanstin, Taavi Tõnisson, Anti Kobin ja Mihkel Tikerpalu loomakaraktereid, kes räägivad sellest, kuidas neile meeldib magada.
venno lo osaare ! t a a l p uus
mõnusat kuulamist ja ilusaid unenägusid!
Lasteleht
7
Foto: Shutterstock
kaebustest arusaamist ja aitab vanemaid nendega paremini toime tulla. •• Kas ka rämpstoit võib tasakaalu paigast lüüa? Võib, aga ma ei saa arstina kunagi väita, et rämpstoit on lapse kõhuvalu põhjus nr 1. See võib jällegi olla soodustav tegur. Kuldreegel on see, et seedetraktiga seonduvate kaebuste korral on esmaseks tegevuseks eakohase toidurežiimi ja toiduvaliku tagamine. •• Arst ei saa ju teatud toiduainete söömist ära keelata? Ei. Igapäevaelus ootabki lapsevanem tihti arstidelt, et nood võtaks selle keelava ja käskiva rolli enda peale ja paneks lapse rangele dieedile või keelaks tal kartulikrõpsude-hamburgerite söömise sootuks ära. Lapse elu ei tohi pahupidi pöörata, kuid teatud tegureid saab arst koostöös lapsevanematega mõjutada:
lapsele räägitakse näiteks normaalse toitumise olulisusest. Aga kellegi elu ette kirjutada arstid ei saa. Et nõuannet ka praktikas juurutataks, on oluline, et esmalt aktsepteeriks seda lapsevanemad, sest on ju nemad need, kes lapse elu iga päev mõjutada saavad. •• Funktsionaalne kõhuvalu eeldab väga suurt selgitustööd nii arsti, lapse kui ka lapsevanemate vahel? Jah. Selgitustöö on peamine. Kõige olulisem on rääkida, rääkida ja rääkida. Tõsi, et see patsientuur on arsti jaoks väga ajamahukas. Ei tasu arvata, et arst leiab lapse kõhuvalule lahenduse pelgalt otsavaatamisega. Õige diagnoosi taga on suur töö. Kui laps esimest korda vanematega vastuvõtule tuleb, kulub veerand tundi või enamgi probleemide kuulamiseks ja suunavate küsimuste abil probleemi olemuse väljaselgitamiseks. Seejärel hakkab arst seda keerulist n-ö puslet alles kokku laduma ja see võib väga palju aega võtta. Kõige
tähtsam on lapsevanemaga ühele lainele saada ja talle selgeks teha, et keskenduma ja tegelema ei pea mitte lapse kõhuvaluga, vaid hoopis lapsega. •• Kas arstil on kerge vanemaid oma paati meelitada? Õnneks on väga paljud lapsevanemad vastuvõtlikud ja koostööaltid. Kui mõni lapsevanem võtabki esmalt sisse kaitsva või ründava positsiooni, jõuab arst enamasti juba teise visiidi ajal ikka temaga üksmeelele. Neid, kes keelduvad igasugusest koostööst, on vähe. •• Kas kõhuvalu kaebav laps võib ka lihtsalt simuleerida? Simulante on nende laste seas väga vähe. Tihti aitab lapsevanematel probleemi mõista arsti kinnitus, et laps polegi kõhuvalu välja mõelnud. Valu on ju alarmeeriv sümptom ja see on väga õige, et valu puhul abi otsitakse. Märksa halvem on see, kui kõhuvaluga kimpus olev laps aastaid kannatab, sest vanemad ei märka teda arsti
juurde tuua. Enamasti on nad väga tublid lapsed, kellel läheb koolis hästi. Pigem on siin küsimus selles, et ema-isa ei oska alati ise lapse kõhuvalu suhtes seisukohta võtta. Sageli ei oska seda ka muidugi õpetajad või kooliõed. Kui laps koolis kõhuvalu kurtma hakkab, ei tasu teda alati kohe koju saata, seda eriti siis, kui on teada, et lapsel neid probleeme sageli ette tuleb. Las ta lamab esiotsa veerand tundi rahulikult ja kui kõhuvalu üle läheb, saab ta tragilt oma koolipäevaga edasi minna. Sage koolist puudumine võib ajapikku ise kujuneda oluliseks kõhuvalu tekitavaks teguriks. Ka funktsionaalsete kõhuvaludega kimpus oleval lapsel võib ühel hetkel kõhuvalu taga olla tõsisem haigus, mis vajab sekkumist. Millisel juhul on siis vaja arstile pöörduda, tuleb selgeks rääkida varem, kui funktsionaalse kõhuvalu diagnoos püstitatakse. Siin ongi hästi oluline roll emal-isal, et nad oskaks teadvustada, millal on tegemist mööduva ja lihtsa kõhuvaluga ja millal ohtliku tervisehäirega.
KIRJASTUSE EGMONT ESTONIA LAIAST VALIKUST LEIAB LUGEMISRÕÕMU PAKKUVA JÕULUKINGI IGALE POISILE JA TÜDRUKULE!
Hull kogumik “Top Geari” fännile! Äärmuslikud autod kogu maailmast! www.egmont.ee
80 uut ja vana lemmikut suures ja imekaunis muinasjuturaamatus!
Suur karbitäis lugemist ja mängulusti 12 automudeliga!
Lasteleht
8
Looduslikud materjalid ja kihiline riietumine lubavad talve nautida nõuanne
Lõbusad ja lumised talveilmad rõõmustavad nii lapsi kui ka nende vanemaid, ent kõige rohkem rõõmu tunnevad sellest siiski lapsed, kes iga kätte sattunud võimalust lumes möllamiseks ära kasutavad. Kuidas aga riietada laps selliselt, et tal ka külmemal talvepäeval õues viibides liiga kiirelt külm ei hakkaks? Priit Liiviste Enamasti soovitatakse lapsele selga panna üks kiht rohkem kui
iseendale. See teadmine aitab juba sammukese edasi. Üheks peamiseks võtmesõnaks lapse tervisliku riietamise juures on kolme lapse ema ja väikelaste rõivaste müügiga tegeleva Iti Pällini hinnangul rõivaste materjal – need ei tohi sisaldada sünteetilisi kiude. Lisaks muudele asjaoludele võib tundliku nahaga lastel tekkida riietest allergia. Näiteks on tema sõnul enamus tavapoodides müüdavatest rõivastest tugevate kemikaalidega töödeldud ning tööstuslikust tootmisest pärinev pestitsiidide abil kasvatud puuvill võib lapsel tekitada allergiat. Lapse jaoks on parim naturaalne materjal ning selles osas on lapsevanematel mitmeid valiku-
võimalusi. Lasterõivaid valmistatakse näiteks siidi- ja villasegust, orgaanilisest puuvillast, täisvillast ja isegi bambusest. Mida täpselt valida, oleneb õues olevast ilmast ja toatemperatuurist. Paljud lapsevanemad muretsevad lapse üleriietamise pärast või kardavad lapsele liiga vähe riideid selga panna, ent õigest materjalist rõivaste valimine aitab seda muret vältida – soe ja hästi hingav materjal tagab lapsele meeldiva olemise ka siis, kui ümbritsev temperatuur muutub. Ka alariietamise vältimiseks võiks alati lastel vastu ihu olla siidivilla segust pesu. „Isegi, kui mingil põhjusel sai lapsele vähem riideid selga ja väl-
Fest Baltic pakub nüüd KÕIKI 9
Lasteleht
oma tooteid soodushinnaga 20€ Foto: Shutterstock
Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutis Kohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid. Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvavarustust. Juulis laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui tagaistmel sõitjatele. Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades. Hoidikuga on lubatud kinnitada 15-36 kg kaaluvaid lapsi. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi. FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi. Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ja vastab rangematele Euroopa Liidu nõetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja võtta kaasa ka nt välisreisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapeal turvavarustust rentima.
Sünteetilise pealisriide all peaks olema hästi hingavad ja ihusõbralikest materjalidest riided.
jas on ootamatult jahe, siis villane vastu ihu aitab pikalt sooja kehas hoida ja teeb seda märgatavalt edukamalt kui näiteks polüestrist magamiskott,” selgitab Iti Pällin. Seega oleks soovitav beebidel kasutada ökoloogilisest materjalidest riideid: orgaanilisest puuvillast, bambusest, siidivillast, siidi ja puuvillast. Mõnel lapsel on ka villaallergia, sellisel juhul peaks Pällini sõnul siidivilla riideid asendama puuvillast, bambuskangast või siidi-puuvillasegust rõivastega. Kihiline riietumine Külma ilma jaoks last riietades võiks esimene kiht vastu ihu olla siidi-villane aluspesu, sest see mis hingab, on soe, imab niiskust ning hoiab märjaks saanud koha soojana. Kui näiteks väikelaps mänguväljakul end märjaks jookseb, aga hiljem rahulikumat
Rõivaid ostes tasub olla tähelepanelik ja kontrollida materjali – kõik mis paistab vill, ei ole seda mitte.
mängu alustab, on oluline, et särk tema seljas kuiv oleks. Ka kõik järgnevad kihid võiksid olla võimalikult hingavad: puuvillased dressipluusid ja polod, täisvillast vestid ja kampsunid. Rõivaid ostes tasub olla tähelepanelik ja kontrollida materjali – kõik mis paistab vill, ei ole seda mitte, ning kõik, mis paistab puuvill ei ole ka puuvill. Kohe, kui riietes on sünteetilisi kiude, väheneb nende hingavus. „Hästi levinud riietusese fliis on enamasti suhteliselt umbne ning koosneb tavaliselt 100% polüestrist,” toob Pällin näite. Kuigi üldiselt on sünteetilisi materjale lasterõivaste puhul mõistlik vältida, on Iti Pällini sõnul loomulik, õuekombinesoon on sünteetilisest materjalist. Enamasti on need tehtud ka hingavaks, kuid niisugust efekti kui looduslikest kiududest rõivad, ei saavuta need kunagi. Seega on väga oluline, et sellise õueriietuse all oleks hästi hingavad ja ihusõbralikest materjalidest riided. Siis on kindel, et pealmine kiht peab tuult ja vett ning alumine kiht ei lase lapsel külmetada, higiseks saada ning on ka ihusõbralik.
Toodet müüakse Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abil kiirelt tellijani.
Turvahoidik FEST •• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele •• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse •• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool Saadaval kõigis Olerexi tanklates Fixuse Autokaupades.
Lasteleht
10
Suusad-uisud jalga juba lapseeas sport
Kristiina Viiron „Lastele võib suusad jalga panna kohe, kui laps saab kõndimise ja jooksmisega hakkama. Mida varem ta harjutama hakkab, seda kiiremini ta õpib,” tõdeb Aravete keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ning Ambla spordiklubi murdmaasuusatamise treener Raido Rohi. Parim innustaja suusatamise juures – nagu tegelikult iga teisegi spordi- või tegevusala puhul – on vanemate eeskuju. „Laps ju õpib jäljendades,” tõdeb Rohi. „Kui ta näeb, et vanemad sellega tegelevad, tahab ta ka ise suusatada.” Rohi hoiatab, et last vastutaht-
si suusatama sundida ei tohi. „Kui lapsel kaob tahtmine suusatada ära, tuleks kohe suusad jalast ära võtta – talle peab jääma sellest meeldiv kogemus,” osutab ta. Ta soovitab lapsele suusatamist õpetama hakata väikeste nn kuuridena ja suusatada temaga siis, kui laps ise selleks soovi avaldab. Alustada tuleks kindlasti klassikajäljes suusatamisega, lapsele on see lihtsam, sest suusad püsivad rajas. Esimesed harjutused, mida lapsel suuskadel teha lasta, kuuluvad suusatamise algõpetuse klassikavaramusse. Näiteks pöörded paigal (lehvikpöörded jne). „Teha lapsele see huvitavaks – näiteks
Alustada tuleks klassikajäljes suusatamisega, lapsele on see lihtsam, sest suusad püsivad rajas.
Fotod: Ramuel Tafenau, Merje Sosi
Peagi käes koolivaheaeg! Hea võimalus veeta aega pere või sõpradega uisutades! Peredele soodustus Näiteks 2 täiskasvanut + 2 last koos uiskudega 22 eur (tavahind 28.-) Vaba jää ajad ja teised peresoodustused meie kodulehelt www.icearena.ee
Premia Jäähall teeb koolidele soodustust tööpäevadel enne lõunat. Informatsioon tel. 66 00 500 või kodulehelt.
Lasteleht
11 Foto: Shutterstock
teeme päikese,” soovitab Rohi kasutada mängulisi võtteid. „Tõstame näiteks ainult suusanina, kand peab maha jääma. Proovida pärast vastupidi – suusanina jääb maha ja tõstame ainult suusakanda. Jälgida tuleks, kuidas suusk maha pannakse jne.” Harjutused on vajalikud, et laps õpiks kohapeal suuski valitsema. Neile lastevanematele, kes suusatamise algõppes väga „kodus” ei ole soovitab Raido Rohi näpunäiteid hankida Kaarel Zilmeri raamatust „Juku Suusakool”, kus sees head ja lastepärased harjutused. Õige tehnika omandamine on suusatamise juures väga oluline, sissejuurdunud vigadest on treeneri sõnul väga raske lahti saada. Saapaga suusk Suusavarustuse poole pealt oleks Rohi sõnul hea, kui suusk ei käi jalga rihmadega, vaid suusasaapaga ja sellele vastava kinnitusega, kuna nii püsivad suusad kindlalt jalas. „Rihmadega suuskadega on raske suusatamist õppida ja lapsele pole meeldiv kogemus, kui
suusad kogu aeg jalast ära tulevad või jalg ei püsi kindlalt suusal,” põhjendab ta. Samuti võiks lapsel olla eelkoolieas n.ö piduriga suusad – suuskade keskel on sakid, et suusk poleks liiga libe. Niisuguse suusaga on lapsel lihtsam suusatada. Suusatamine on spordiala, millega võiks kindlasti tegeleda, arvestades kasvõi seda, et põhjamaise riigina on meil lausa privileeg suusatada ega ole tarvis lume otsinguil võõrsile sõita. Pealegi on suusatamine on üks väheseid spordialasid, kus on töösse kaasatud kõik suuremad lihasgrupid. „Suusatamise abil paranevad samuti koordinatsioon, tasakaal jne. Lisaks veel liikumine värskes õhus. Lapsed püsivad tervemad ning arenevad harmoonilisemalt,” loetleb suusatreener selle talvise spordiala plusse. Aravete keskkoolis algavad suusatunnid esimeses klassis. Enamikel lastel on Rohi sõnul varustus olemas, kel seda ei ole, saab kooli suusabaasist laenutada. Kui vanematel vähegi võimalik,
soovitab ta lastele suusavarustuse hankida. Peljata ei maksa ka kasutatud varustust. „Lapsed kasvavad kiiresti ja kindlasti on ühe lapse kasutatud varustus kasutuskõlblik veel ka pärast sellest väljakasvamist,” täheldab ta. „Näiteks meil on ühed suusad erinevate laste kasutuses olnud juba kümme aastat ja suusad on väga korralikud.” Tahaplaanile ei maksa jätta teistki talvist (uisuhallide olemasolul enam isegi mitte nii talvist) spordiala – uisutamist. Uisutamisegagi võiks alustada juba mudilase eas. Õpetamist alustatakse ilma uiskudeta. Harjutatakse keharaskuse ülekandmist ühelt jalalt jalale, tasakaaluharjutusi ühel jalal, kükkimisi, käte hooliigutusi ja sõiduasendit. Ülo Kurig õpetab põhikooliõpetajatele suunatud väljaandes „Kehaline kasvatus”, kuidas omandada kehaasend, kuidas saada selgeks edaspidi sõit ja ülejala sõit ehk sõit kurvis, kuidas aeglustada ja pidurdada. Samast väljaandest leiab ka juhiseid suusatama õppimiseks.
JÕULUVANA KINGIKOTTI! Eestlaste ümberilmareisid
Hariv lauamäng kogu perele. Purjetamislegend Ahto Valter, „Lennuki“ meeskond, „Veerevad eestlased“ ja mitmed teised vahvad seiklejad – veereta täringut ja sammu tuntud ümbermaailmareisijate jälgedes!
Eestimaa piltkaardi pusle Puslelt leiab kõikide laste lemmikkohad nagu Iloni Imedemaa, Pokumaa, Vembu-Tembumaa ja palju teisi põnevaid paiku. Suurus A3.
Müügil raamatukauplustes üle Eesti!
Lasteleht
12
Ökobeebi sirgub ema mõttelaadi toel elustiil
Maalähedane lastekasvatus ja eluviis on taas au sisse tõusnud: üha enam emasid kasutab jälle marlimähkmeid ja keedab ise püreed.
Signe Kalberg
M
uidugi ei tähenda ökobeebi üksnes seda, et lapsel on pampersite asemel sipukate sees marlimähkmed. Ökosugemetega emad tahavad, et nende lastest kasvaksid tugevad ja terved inimesed, selle nimel ei pelga nad ka oma mõtlemist muuta. Nelja lapse ema, Kalamajas elav Elery Tammemägi tunnistab, et nende pere on n-ö heleroheline, mitte tumeroheline. „See tähendab, et meil ei ole savikrohviga elamist ja toortoitu. Kaks last on sündinud haiglas, kaks siin Kalamaja kodus,” ütleb ta. Kõik suved elab Elery koos perega Võrumaal oma maakodus ja tegeleb seal potipõllundusega, nii palju kui suudab. Elery sõnul pole nad taimetoitlased, aga kasutavad siiski vähe liha. „Eelistame lammast või eesti siga, ühesõnaga eestimaist toitu. Meie pere peamenüü on lihtne, põhineb juurviljadel. Kasutame ainult loodusravimeid, ostame vähe uusi riideid, kasutame peamiselt taaskasutus- ja ökoriideid ning eelistatud on loodusmaterjalid,” pajatab Elery. Kuna ta töökoht on kodule väga lähedal, on ka vähe autoga vaja sõita. Elery kinnitab, et neil on rõõmsad ja toredad terved lapsed. Noorim laps hakkas potil käima esimesest elukuust. „Varajane potitamine algab esimesest elupäevast. Laps omandab selle kergesti, kui paned ta pärast sööki pissile ja õpid esimestel nädalatel tema näoja kehakeelest, kuidas ja millise ilmega väljendab ta end enne häda,” selgitab ta. Kuidas aga on lood haigustega? „Lapsed on ikka vahel nohus või köhas, aga me ei kasuta kunagi muud kui vaid loodusravimeid, Biolatte piimhappebaktereid ja
Boulardiid, homöopaatiat siis, kui on tugevam viirus. See toimib alati,” kinnitab Elery. Kooliviirused on kerged ja üle ühe päeva pole lapsed kodus haiguse pärast olnud. „Vahel on nad mõned päevad veidi nohused koolis, aga siis palume mitte magusat ja piimatooteid tarbida ja nii see lima kaob. Kergesti põevad haigusi sellised lapsed, kes on titast peale ise haigustega toime tulnud ja pole saanud tugevamaid ravimeid, mis immuunsust on seganud välja arenemast,” ütleb Elery. Ta lisab, et pere on palju kodus. Jõulude ja sünnipäevade asemel toimuvad kvaliteetkülaskäigud korraga ühte peresse või tuleb külla üks pere korraga, et ei oleks ajaraiskamist ja ebakvaliteetset müra. „Selline on meie ülevaatlik elu, sest beebi saab oma elujõu perelt,” ütleb Elery. Oma mittetulundusühing Et ühendada sarnase mõtteviisiga inimesi, on Eestis ka MTÜ Ökobeebi, mille asutas Piret Laasik koos Reet Posti ja Aili Vagaga ja mis on rasedate, beebide ja väikelaste harmoonilise arenguga tegelev ühing. „Kui 2010. aasta suvel Ökobeebi mõte tekkis, polnud meil tegelikult aimugi, kuhu me selle ideega jõuame. Samuti tuli suureks üllatuseks see, kui paljud inimesed toetavad meie ettevõtmist,” ütleb Piret. Ta tunnistab, et enne oma poja Karl Danieli sündi polnud tal absoluutselt mingit soovi ennast siduda teemadega, mis puudutasid lapsi, rääkimata väikelastest. Kuid eks huvid muutuvad ikka vastavalt elus päevakohaseks saanud teemadele. „Huvi tekkiski peamiselt vajadusest info järele, mis puudutas looduslähedasemat ja n-ö teistsugust lastekasvatamist. Minu õpetajaks sel teel on olnud Reet Post, kelle juurde sattusin juhuse tahtel oma kahekuuse pojaga ujuma. Soov jagada Reeda ja ka teiste sama suunda viljelevate inimeste teadmisi, on viinud mind antud võrgustiku loomiseni,” pajatab Piret. Ka Aili Vaga tunnistab, et kuigi ökosugemed on temas kasvanud
juba mõnda aega, puutus ta beebide ja väikelaste teemaga kokku alles siis, kui sündis tütar Sille. „Soov kasvatada oma last võimalikult naturaalsel ja looduslähedasel viisil tuli sügavalt minu seest ning see lihtsalt tundus õige ja ainuvõimalik variant,” meenutab Aili. Kuna laste kasvatamise ja arendamise teemal on nii palju erinevaid ja vastakaid seisukohti, siis tundsid noored emad, kuidas Eestis on puudu ühingust, kust leiaksid nõu kõik need, kes tahaksid oma last teistmoodi kasvatada. MTÜ Ökobeebi juhatuse liige Reet Post ütleb, et Ökobeebi loodi lapse- ja loodussõbraliku maailmavaate tutvustamiseks. „Meie missioon on olla vanematele toeks laste harmoonilisel kasvatamisel. Loodud koostöövõrgustik ehk klaster koondab kogu Eestist erinevaid koolitajaid, terapeute, tootjaid, ühinguid, teenusepakkujaid ja kaubandusega tegelejaid,” selgitab ta. Klastri liikmed lähtuvad laste vajadustest ja seda nii füüsilistest kui ka vaimsetest aspektidest lähtuvalt. Kõik pooldavad harmoonilist
ning maalähedast lastekasvatust ja eluviisi. Võrgustik aitab emadelisadel kergemini üles leida lapsesõbralikke tooteid või teenuseid pakkuvad inimesed ja ühingud. „Selleks et kasvatada last „ökobeebina”, on vaja harmoonilisust ja tasakaalu otsivat lapsevanemat. Iga ema soov on pakkuda oma lapsele parimat. Sageli on aga professionaalsetest ja usaldusväärsetest nõuandjatest-toetajatest puudus,” ütleb Reet. Lapsevanemaks kasvatakse alati koos lapsega. „Ökobeebi” vanemad investeerivad nii aega kui raha, et arendada loovat, mõtlevat, rõõmsameelset ja tervet last, pakkudes talle selleks parimat sobivat keskkonda. Reet nimetab oluliste märksõnadena lapse baasturvalisust, tundekasvatust, looduslähedust ja jätkusuutlikkust. „See võiks alata teadlikust rasedusest, pikast imetamisest, varajasest potitamisest, mahetoidust ja paljust muust seesugusest. Oluliseks tuleks pidada ka väikelapse füüsise arendamist. Selleks sobivad näiteks võimlemine ja ujutami-
Lasteleht
13
Foto: erakogu
Piret Laasik ujutab poeg Karl Danieli ja Aili-Kadri Vaga tütar Sillet.
ne, millega võib alustada juba varases beebieas,” selgitab Reet. Paljud emad jõuavad kõige selleni vähehaaval koos lapsega kasvades, mitte alati kohe raseduse alguses. „Meie jaoks on oluline teekond sellise mõtteviisi poole. Toetame vanemaid nii loengute, nõustajate kui ka terapeutide praktiliste nõuannetega ning vähendame lapsevanemate aega ja vaeva loodustoodete kohta info hankimisel,” lisab Reet. Beebid ei erine Klastris on inimesi, kes tegelevad ämmaemandusega, imetamisnõustamisega, beebide kandmisnõustamisega, toitumise ja toidutalumatuse küsimustega, erinevate loodusteraapiatega, refleksoloogia ja homöopaatiaga, laste füüsilise arendamisega: lastejooga, ujutamise, võimlemisega. On ka naturaalsete toodete – riiete, mänguasjade ja mahekosmeetika – valmistajaid. „Õnneks on olnud kogu aeg vanemaid, kes kasutavad marlimähkmeid ja keedavad oma lapsele ise püreed. Tänu neile ei ole see
oskus Eestimaalt kaduma läinud ja tõepoolest on seda nüüd hakatud üha enam väärtustama,” ütleb Reet. Vaatamata beebitoidu purkide all lookas olevatele poelettidele, hakatakse järjest enam mõistma koduse puhta toidu olulisust. Sama lugu on mähkmetega. Teades beebide varajase potitamise võimalikkusest ja mõeldes, millist koormat loodusele kujutab endast üks tavaline mähe, hakkavad vanemad tegema alternatiivseid otsuseid. Tavaline beebi ei erine ökobeebist, kinnitab Reet. Erinevad nende vanemad. Ökobeebi vanemad mõtlevad veidi laiemalt ühiskonna jätkusuutlikkuse peale. Teadlikud vanemad loovad oma lastele arenemiseks maksimaalsed võimalused. Need lapsed on tervemad, rõõmsamad, aktiivsemad ja kasutavad oma arengupotentsiaali maksimaalselt. MTÜ Ökobeebi pole loodud ainult nn roheliste inimeste jaoks. „Soovime toetada kõiki vanemaid, kes otsivad oma laste jaoks parimat,” ütleb Reet.
Lasteleht
14
Foto: Shutterstock
Mäng on lapse viis elada ja areneda mäng
Mäng on lapse oskuste arengus asendamatu. Mängus käsitleb laps oma sügavaid tundeelamusi, see toob leevendust tema hirmudele ja üleelamistele. Mõnikord on vaja vanema tuge, et laps mängu juurde juhatada. Kaire Talviste
M
änguterapeut Sirli Kivisaar selgitab, et väikelapsed õpivad mängu kaudu maailma mõistma. „Sarnaselt mänguga toimib ka muinasjuttude ettelugemine. Laps saab sealt teadmisi maailma toimimise kohta,” selgitab ta. Paljude laste jaoks on mängimine loomulik: nad võivad istuda tunde omaette nokitsedes või pappkastist lennukis maailma avastades. Ent on ka lapsi, kes eelistavad selle asemel sikutada vanema püksisäärt, et endast märku anda, sest nad tahavad pigem vanemaga koos olla. Või on hoopis vanem see, kes arvab, et laps ei tule üksi toime, ja saadab kõiki tema tegevusi, laskmata lapsel endal maailma avastada. Laps ei taha üksi mängida Väikelapsele on omane nn harjutamismäng. Laps räägib oma mänguasjadega, mängib üksi või täiskasvanuga. Kaheaastane on alles väike ja võib mängu alustades vajada juhendamist. Pange tähele, milliseid tegevusi laps armastab: kas klotse laduda, kujundeid kuhugi sisse toppida või midagi muud. Vanem võikski lapse selle tegevuse juurde suunata ja otsida mänguasju, mis tema tähelepanu köidavad. Paariaastased lapsed hakkavad mängima kõrvuti ja veidi ka koos. Kõrvuti- ja koosmängus on lapsed üksteisest teadlikud, ent igaüks mängib oma mängu. Selles, kui väikelaps ei taha üksi mängida, ei pruugi Sirli Kivisaare sõnul olla midagi kummalist: „Kes meist ikka tahaks üksi olla? Kaaslase otsimine pole midagi ne-
Kõrvuti- ja koosmängus on lapsed üksteisest teadlikud, ent igaüks mängib oma mängu.
gatiivset,” aitab ta vanematel last mõista. „Kui pole õde ega venda, kellega mängida, siis jääbki alles vanem.” Lapse mänguoskused sõltuvad sellest, kas on tegemist üksiku lapsega, kas tema ümber on veel teisigi lapsi, kas ta on saanud piisavalt ema-isaga olla jne. Vanem
Mängu tähtsuse ajalugu •• Mängu hakati teaduslikult uurima 1800. aastatel, kui arvati, et mäng on lapse viis maandada oma energia ülejääke. •• Sakslane Carl Groos oli esimene, kes nägi mängu rolli lapse arengus. Laps õpib sel moel jäljendama, omandab uusi teadmisi ja oskusi. •• Alles 1900. aastatel hakati mängu käsitlema arengupsühholoogilise ilminguna, mille käigus areneb laps füüsiliselt, psüühiliselt ja sotsiaalselt. •• Eriline tähendus on mängul lapse tundeelule, sest laps mängib läbi oma kogemusi: hirme, agressiivsust, rõõmu, valu jne. Mängu raviv mõju seisneb selles, et laps käsitleb mängides ka arenguga kaasnevaid kriise ja raskeid kogemusi (nt hülgamine, haigused, kaotused jne). Ta mängib sama mängu või kuulab sama juttu üha uuesti ja uuesti, kuni on oma tunnetega toime tulnud.
võiks oma päevakava läbi mõelda, sest mängima kutsumine võib olla märk sellest, et laps tahab lihtsalt vanematega koos olla. „Kui isa ja ema tulevad õhtul töölt ja kohe on vaja hakata õhtusööki tegema ja tulevad muud toimetused, siis pole lapse tähelepanunõudmine liiast,” on ta veendunud. Kui laps on saanud vanemaga olla, võib ta rahuliku südamega mängima minna ja ka vanem saab aega omaette olla. Kujutlusmänge hakatakse mängima siis, kui lapsed on pooleteise–kahe aasta vanused. Nad söövad nähtamatut sööki, kujutlevad end mõne tegelasena jne. Siis ilmuvad ka väljamõeldud tegelased. Kolme–nelja- aastaste laste mängudest on suurem osa kujutlusmängud. Nelja-aastased suudavad juba teha koostööd, nad mängivad rolle ja suhtlevad omavahel rollitasandil. Koolieelikud mängivad suuresti koostööl põhinevaid mänge: üheskoos mõeldakse, mida mängida, sobitatakse rolle, reegleid jne. Reeglitega mängud ja võistlusmängud sagenevad ja kujutlusmängud taanduvad. Vanemate hirmud Paljud lapsed tüdinevad kiiresti ühest tegevusest. See tähendab vanematele automaatselt suuremat koormust. Tänapäeval räägitakse palju hüperaktiivsusest ja lapsevanemad võivad kergesti
ka oma lapsel seda kahtlustada. Kivisaar soovitab vanematel meenutada oma lapsepõlve. Võib meenuda, et sai ka ise palju tehtud, toimetatud ja kokku keeratud. „See võib olla lihtsalt temperamendi küsimus,” nimetab Kivisaar ühe võimaluse. Kui lapsele on hüperaktiivsuse diagnoos juba pandud, tuleb last sellisena aktsepteerida ja õpetada ka teda end armastama. Mänguteraapia, mida esindab Sirli Kivisaar, on Eestis alles üpris uus teraapiasuund. See on mõeldud selleks, et aidata lastel toime tulla stressirohkete olukordadega (nt elukoha vahetus, kooli ja lasteaeda minek, kaotused jne). On mänge, millega saab parandada lapse sotsiaalseid oskusi ja ka vihaga toimetulekut. Terapeutilistest oskustest on Kivisaare arvates veelgi olulisem see, milliste hinnangutega täiskasvanu lapsele läheneb, kuidas temasse suhtub. Vanemad võivad karta, et lapse huvi sõjamängude vastu viitab vägivaldsusele. Keegi ei taha ju endale vägivaldset last. Selline mäng on üks arengu osa, kus laps õpib hea ja halva tasakaalu ning maandab oma stressi ja võib-olla ka hirme. Kivisaar lohutab, et see ei ole kasvatuse viga ja vanemad võiksid neisse mängudesse sallivamalt suhtuda. Samuti ei soovita ta anda kergekäelisi hinnanguid lapse joonistustele, sest täiskasvanu näeb asju teisiti kui laps. Mõnikord võib vanemat takistada lapsega mängimast arvamus, et ta ei oska mängida, või kardab ta end lolliks teha. „Lapsed ei anna teile selliseid hinnanguid. Kui vaja, siis nad ise õpetavad. Oluline on, et vanem oleks lapse jaoks olemas ja võtaks aega temaga tegelemiseks.” Kivisaar julgustab, et iga inimene oskab mängida, tuleb lihtsalt see mänguhimuline laps endast üles leida. Täiskasvanu huvi ja mängus osalemine suurendab lapse jaoks mängu väärtust. Vanemale annab see võimaluse õppida oma last paremini tundma ja luua temaga usalduslik suhe. Mäng lähendab last ja täiskasvanut.
Esmakordselt eesti keeles ja 3D-ekraanidel!
KINODES 21. DETSEMBRIST!
Š2012 Disney/Pixar
Parimad jõulukingid lastele! •Disney Printsessid 3+
Hot Wheels •suur seinarada tõstuktorniga
5+
•Eestikeelne Scrabble •Ballistiks pall-autode lahingukahur 3+
•Polly maja 4+ •Thomase rongirada
•Barbie hobusega. Hobune liigub ise.
3+
käokell •Eestikeelne 6-36kuud
laulev kutsu •Eestikeelne 6-36kuud
maaletooja Rimonne Baltic OÜ • www.rimonne.ee
3+