Lasteleht sügis 2012

Lasteleht S端gis 2012

Edasim端端jad leiad:

www.lenne.ee

Lehe kujundas ja toimetas Eesti P辰evalehe AS teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Ingemar Eller, ingemar.eller@lehed.ee, tel 680 4638 Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

Kinder Surprise`i 체llatusmunadest v천ib leida sel s체gisel vahvaid kosmoseuurijaid, kes on abiks seiklusrohkel kosmosemissioonil.

Lasteleht

3 Foto: Shutterstock

Lapse silmad tahavad arstile näitamist Kuigi näiliselt tundub lapse silmadega kõik korras olevat, võib silmaarsti juures selguda, et ühe silma nägemine ei ole välja arenenud nii hästi kui peaks. tervis

Mida vanem laps, seda rohkem tööd peab nägemishäire ravil soovitud tulemuse saavutamiseks tegema.

Signe Kalberg

A

rstlikest silmakontrollidest saadud tulemused ütlevad, et ühel 25 koolieelikust on nägemine häiritud, mis avastamata jätmisel jääbki ravimata. Kuigi Eestis ei ole tehtud selleteemalisi uuringuid, mis tõestaks laste nägemise halvenemist võrreldes varasemaga, tõdeb Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Katrin Eerme, et diagnostika on paranenud, samuti perearstide-vanemate teadlikkus laste nägemise kontrolli vajalikkusest. „Enneaegselt sündinud lastel esineb statistiliselt rohkem kaugja lühinägevust ning kuna meditsiin suudab aidata üha enneaegsemalt sündinud lapsi, siis ehk need on lapsed, keda laste silmaarstid näevad rohkem võrreldes mõnekümne aasta taguse ajaga,” sõnab Eerme.

Esimest korda vaadatakse lapsel silmad üle juba sünnitusmajas.

Lastearst teeb kindlaks, kas ei esine mõnda suuremat silmade aren-

guhäiret. Kõrvalekalde ilmnedes saadab ta lapse edasi silmaarsti juurde.

Põhjust alla aastase lapsega silmaarsti juurde pöördumiseks on kindlasti siis, kui pisarakanal pole sünnijärgselt veel avanenud, lapse silm on pidevalt vesine ning tal esineb sageli silmapõletikke. Kui kuuendaks elukuuks ei ole kanal avanenud, avatakse pisarakanal väikese protseduuri käigus.

Imikuga tuleks silmaarstile minna ka siis, kui laps vaatab pidevalt ühe silmaga kõõrdi. Kuni neljanda elukuuni on mõningane kõõritamine normaalne, kuna lapse silmalihaste koordinatsioon alles areneb.

Pärast seda peaksid silmad põhilise osa ajast siiski vaatama otse.

Mitmed sümptomid, nagu sügelus silmas, pidev pea kallutamine, liigne silmade vesisus ja silmade punetus viitavad probleemidele, millele tuleb kohe leida lahendus.

Kolmeselt arstile „Kui varem kaebusi pole, siis lapse esimesele silmade kontrollile peaks pöörduma kolmeaastaselt.

Selles vanuses saab kontrollida nägemisteravust ja vaadata üle ka muud nägemisfunktsioonid.

Enne kooli võib nägemist kontrollida ka perearst ning vajadusel suunata lapse silmaarstile,” soovitab Eerme.

Kuigi näiliselt tundub lapse silmadega kõik korras olevat, võib silmaarsti juures selguda, et ühe silma nägemine ei ole välja arenenud nii hästi kui peaks. Silmad on erineva tugevusastmega ja tugevaim silm ehk see mis näeb kaugemale või keskendub paremini, muutub dominantseks. Selle tulemusena hakkab aju eirama nõrgemast silmast tulevat teavet. Üheksa-kümne aasta vanuseks on nägemise kaotus nõrgemas silmas püsiv.

Seda olukorda on võimalik enamasti parandada prillide kandmisega ja vajadusel harjutada nn laiska silma oklusioonraviga.

Oklusioonravi tähendab hea silma kinnikatmist, et kehvem paremini tööle hakkaks. Selleks kasutatakse plaastreid või prillide kandmise korral spetsiaalseid katteid. „Kui silmaarst on kirjutanud prillid, siis tuleb neid kanda. Kui lapsel on nn laisk silm ja on määratud oklusioonravi, siis peab seda ka tegema. Kuna laste nägemine areneb kuni seitsmenda eluaastani, on väga oluline enne seda avastada kaugnägevus ja/või laisk silm,” rõhutab doktor Eerme silmaarsti ettekirjutuste täitmise vajalikkust.

Ohtlik ülekoormus Seitsmeaastased lapsed tulevad silmaarsti juurde selleks, et kooli-

minekuks vajalikku tõendit saada.

Kahjuks näevad silmaarstid paljusid lapsi siis esmakordselt ja kui nägemise või silmade koostööga esineb probleeme, on väga vähe aega vea parandamiseks. Mida vanem laps, seda rohkem tööd peab soovitud tulemuse saavutamiseks tegema. Näiteks kolmeaastane peab oklusioonravi saama kolm tundi, aga seitsmeaastane juba seitse tundi päevas.

Suuremate lastega tuleks silmaarstikäik ette võtta siis, kui tekib kahtlus, et laps ei näe enam kaugele. Näiteks hakkab ta televiisori vaatamisel silmi kissitama või hoiab lugemisel raamatut kas liiga kaugel või lähedal. Eriti peaks lapsi jälgima siis, kui vanematel endal on kaugele vaatamise prillid. „Laste silmi ohustab ülekoormus, milleks on näiteks liiga pikalt järjest teleri või arvuti vaatamine, raamatu lugemine ja traumad,” märgib Eerme. Lapse silmad vajavad samamoodi puhkust nagu täiskasvanud inimesel. Silmaarstid soovitavad teha iga 45 minuti tagant pause, et silmadele puhkust anda. Austraalia uurijad teatavad, et õues viibimine vähendab lastel oluliselt lühinägevuse kujunemise riski. Iga päev kaks-kolm tundi väljas veetnud lastel tekkis lühinägevust poole vähem.

Lasteleht

4

Las laps hüppab, ronib ja mürab liikumine

„Spordiga võib laps tegeleda, aga liikuma peab ta kindlasti,” ütleb Tallinna ülikooli terviseteaduste ja spordi instituudi lektor Marion Piisang. „Piisav liikumisaktiivsus pole lapsele vajalik üksnes tervise tugevdamiseks, vaid annab võimaluse ka õppida – liikudes ja mängides omandab laps igapäevaeluks vajalikud liigutusvilumused.”

Kristiina Viiron

L

oomulikud liigutused, nagu kõndimine, jooksmine, hüppamine, viskamine, tõstmine, kandmine jms, põhinevad kaasasündinud refleksidel ja ilmuvad

lapse käitumisse organismi bioloogilise küpsemise tulemusena. „Igapäevast liikumist pole lapsele võimalik tavamõttes õpetada,” tõdeb Piisang. Vaadakem kasvõi paarikuist imikut – kui ta püstiasendisse tõsta, asetab ta jala teise ette, justnagu astuks. Ometi hakkab laps kõndima alles kuude möödumisel – enne tuleb lapsel harjutada kõhult seljale ja seljalt kõhule pööramist, istuma tõusmist, roomamist…

Vilumus, näiteks kohmakatest sammudest kindla kõnnini või kiire jooksmiseni, tuleb igapäevase liikumise tulemusena. „Nii on ka kõige muuga: kirjutamise, pluusinööpide kinni panemise, kingapaelte sidumise, kahvli ja noaga söömisega – kõigi nende tegevuste puhul on vaid harjutamine see, mis teeb meistriks,” märgib Piisang.

Piisangu sõnul leiavad teadlased, et põhiliigutusvilumuste välja-

Foto: Shutterstock

Koolieeliku ja algklassilapse parimateks spordipedagoogideks on tema vanemad. Võtke ette pikemaid jalutuskäike, laske lapsel joosta, hüpata ja ronida. kujunemine on lapse arengus väga oluline etapp. Kui esimese kümne eluaasta vältel ei pöörata motoorsele arengule vajalikku tähelepanu ega võimaldata lapsele küllaldast kehalist aktiivsust, võib hilisem liigutuslik areng olla häiritud.

MÄNGUASJAD

Loomulikud liikumisviisid ja liigutused loovad aluse keerukamate tegevuste, sealhulgas erinevate spordialade tehnika õppimisele. „Keeruline on õppida korvpalli mängima, kui ei oska palli püüda, visata või jooksult hüpet sooritada,” ütleb

TEADUS LASTEMÖÖBEL

MÄNGUD

ÕPPEVAHENDID KUNSTITARBED www.tragigrupp.ee

Tragi Grupp OÜ Pärnu mnt.137 Tallinn T: 655 0021, info@tragigrupp.ee www.tragigrupp.ee

Lasteleht Piisang. Raskused õppimisel aga võivad vähendada lapse õpihuvi ja liikumisrõõmu ning viia treeningutest loobumiseni.

Loomulik sund liikuda „Liikumine on inimese loomupärane vajadus,” kinnitab Piisang. „Lapsevanematel ja teistel täiskasvanutel tasuks mõistvalt suhtuda, kui laps(ed) meie arusaama kohaselt liiga palju ringi „saalivad”.

Laste loomulik liikumisaktiivsus on täiskasvanu omast kõrgem.”

Nimetatud järeldust on kinnitanud Eestiski läbiviidud uuringud.

Lapse liikumisaktiivsus hakkab kasvama alates kolme-nelja aasta vanusest, s.o ajast, mil ta on omandanud valdava osa põhiliikumisviisidest. „Idamaade rahvatarkus ütleb, et kui täiskasvanu tahab terve ja töövõimeline püsida, siis peaks ta tegema ööpäevas vähemalt 10 000 sammu. Laste puhul on sooritatavate sammude/liigutuste hulk oluliselt suurem,” märgib Piisang.

Uuringud on näidanud sedagi, et poiste liikumisaktiivsus on tüdrukute omast kõrgem ja et murdeeas hakkab loomulik liikumisaktiivsus vähenema.

Selge on, et igapäevase kehalise aktiivsuse võrdsustamine tehtavate sammude hulgaga pole ainus lähenemisvõimalus.

Kui palju siis aga laps ikkagi liikuma peaks?

Marion Piisang nendib, et täpsete kehalise aktiivsuse alaste näpunäidete andmine pole teadlaste arvates kuigi lihtne. „Nüüdisaegsete soovituste kohaselt peaksid lapsed ja noorukid liikuma päevas (või vähemalt viiel päeval nädalas) vähemalt 60 minutit. Liikumise võib jagada ka lühemateks, vähemalt 10–15 minutit kestvateks perioodideks. Tähtis on seegi, et liikumine annaks koormust – oleks hingeldama ja higistama ajav,” selgitab Piisang ja täpsustab, et muidugi ei pea laps end oimetuks rabelema, nii et „hing paelaga kaelas on” ja higi ojadena voolab. „Veel on asjatundjad ühte meelt selles, et laste ja noorukite liikumine peab olema võimalikult mitmekülgne ja mänguline,” lisab ta.

Eesmärgiks liikumisrõõm, mitte tulemus Täiskasvanutele tundub tihtipeale, et kehaliseks aktiivsuseks ta-

sub lugeda vaid organiseeritud sportlikku tegevust. Sport on aga Piisangu sõnul eesmärgipärane, kõrgete tulemuste saavutamisele suunatud tegevus. „Spordipsühholoogide uuringud näitavad, et lapsi ja noorukeid köidab sportimisel esmajoones huvitav ja lõbus tegevus,” osutab Piisang. „Kui treeningud on üksluised ja seal seatakse harjutajale üle jõu käivaid eesmärke, siis pole ju ime, et sportimismotivatsiooni ei teki.”

Sporditeadlased leiavad, et lapsed võiksid sportimist alustada 6–8 aasta vanuses – selles eas saab hakata harrastama alasid, mis nõuavad head liigutuskoordinatsiooni (võimlemine, iluuisutamine, ujumine, tennis jm). Jõudu ja vastupidavust nõudvate spordialadega (maadlus, poks, kesk- ja pikamaajooks, murdmaasuusatamine jm) hakatakse tegelema hiljem.

Marion Piisang kinnitab, et loomulikult ei ole sportimine koolieelikutele keelatud. „Tean Tallinnas ühte spordiklubi, mille juures tegutsevad koolieelikute ja algklassiõpilaste üldkehalise ettevalmistuse rühmad, kus lapsed harjutavad põhiliikumisviise, teevad akrobaatikaharjutusi, õpivad ujumist. Selline treening on lastele igati sobiv,” tõdeb Piisang.

Lapse liikumisaktiivsust ei saa taandada vaid sporditreeningutele või lasteaia ja kooli kehalise kasvatuse tundidele. „Ainuüksi organiseeritud sportliku tegevusega piirdumine ei pruugi katta lapse kehalise ja liigutusliku arengu vajadusi,” osutab Piisang, et loomupärane liikumine peab lapse igapäeva elusse ikka kuuluma.

Kui lapsevanemale tundub, et tema laps liigub liiga vähe – eks me kõik tea, kuidas teler ja arvuti lapsi ahvatlevad –, siis koolieeliku ja algklassilapse parimateks spordipedagoogideks on tema vanemad. „Võtke ette pikemaid jalutuskäike, laske lapsel joosta, hüpata ja ronida, mängige palli ja sõitke jalgrattaga. Talvel suusatage ja uisutage, suvel ujuge,” soovitab Piisang. „Ja kui lasteaed või kool asuvad kodust kiviviske kaugusel, ei tasu seda vahemaad autoga läbida. Uskuge, aeg, mille kulutate liikumisele koos lapsega, on kasuks nii talle kui ka teile endale.”

Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutis Kohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, kohustab seadus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvavarustust.

Juulis laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide asemel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rindkeret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Hoidikuga on lubatud kinnitada 15-36 kg kaaluvaid lapsi. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruuminõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi. „FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, taksodesse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi”, arvab Fest Baltic juhatuse liige Kalle Konsap.

Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katsetused ja vastab rangematele Euroopa Liidu nõetele, mida tõendab sellekohane sertifikaat. Seda on lihtne paigaldada ja võtta kaasa ka nt välisreisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapeal turvavarustust rentima.

Toodet müüakse Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida firma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abil kiirelt tellijani.

Turvahoidik FEST •• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklusseaduse turvanõuetele •• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse •• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool Saadaval kõigis Olerexi tanklates Fixuse Autokaupades.

Lasteleht

7

Imikule sobiva toidusegu leidmine nõuab mõnikord tähelepanelikkust imik

Kui emal rinnapiima ei jätku või kimbutab mõni terviseprobleem, mistõttu ei saa imikut rinnaga toita, tuleb hakata orienteeruma imiku toidusegude maailmas.

Kaire Talviste

K

ahe tütre ema Anne-Ly oli sunnitud oma beebiga haiglaravile minema, sest lapsel olid kõrvad haiged. Siis selgus aga ema suureks ehmatuseks, et lapsel on ka vedelikupuudus, sest ta ei saanud rinnast peaaegu midagi kätte. Imes küll ülipüüdlikult, ent piima polnudki.

Esmalt proovis ema ära kõik soovitused rinnapiima taastamiseks, kuid need ei aidanud. Et laps nälga ei jääks, tuli leida lapsele toidusegu.

See ei kujunenud aga lihtsaks, sest üks segu ajas lapse kärna, teisega läks kõht kinni. Perearst määras beebile retseptiga apteegis müüdavaid toidusegusid, ent needki ei toonud lahendust ja seedeprobleemid jätkusid. „Toidusegu valides polegi muud võimalust kui katse ja eksituse meetod. Iga katse võttis tervelt kuu aega, see oli kurnav,” tõdeb Anne-Ly. Nüüd on jõutud juba viienda toidusegu juurde, mida müüakse kaupluses. See on küll teistest segudest tunduvalt kallim, ent lapsele sobib. „Meie oleme õnnelikud,” on ema süda lõpuks rahul.

On naisi, kes mõne terviseprobleemi tõttu ei saa last rinnaga toita.

Millega ta aga rahul pole, on kohati äärmuslik rinnapiima propageerimine, mis põhjustab lapse rinnast võõrutamisest niigi stressis naistele lisaks ka süümepiinu. „Ma ei sea rinnapiima headust mingil juhul kahtluse alla.

Esimest last toitsin ma rinnaga poolteist aastat ja tean, et saan sellega hakkama. Aga on olukordi, kui see pole võimalik ja siis vajab laps abi,” selgitab Anne-Ly olukorra tõsidust. „Ega emad ka ei taha osta neid kalleid segusid, kui on võimalik rinnaga toita.”

Kui olukord aga sunnib, pole emal muust lähtuda, kui katsetada, sest adekvaatset ülevaadet toidusegude erinevustest ei anna keegi.

Tervele lapsele poest Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku arst Tiia Voor kinnitab samuti, et rinnapiim on lapsele parim.

Foto: Shutterstock

Toidusegude koostis: •• Imiku toidusegu peamine komponent on lõss, milles on säilinud lehmapiima valk (kaseiin), suhkur ja põhiosa piima mineraalsooladest.

•• Piimarasv asendatakse osaliselt või täielikult taimeõlide segudega: päevalille-, maisi-, soja-, rapsi-, kookos- ja palmiõlidega.

•• Süsivesikuteks on hästi omastatav liitsuhkur laktoos ehk piimasuhkur. Lisatakse töödeldud tärklist või maltodekstriini (kergesti omandatav süsivesik, mis on toodetud maisisiirupist).

•• Piimasegud sisaldavad mineraalainete ja vitamiinide piisavaid koguseid. Piimasegu võib olla rikastatud tauriiniga, mis on asendamatu rasvade seedimisel ja imendumisel. B-karoteeni – Avitamiini prekursor tagavad nägemisfunktsiooni ja kasvamise.

B-karoteen on antioksüdant, mis toetab immuunsüsteemi. Mitmetele piimasegudele on lisatud letsitiin, mis on inimese rakkude tähtis koostisosa.

Allikas: Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõud Terje Arula e-õppe programm

Lasteleht

8 Imiku piimasegusid on püütud küll koostise poolest (valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, mikroelemendid) muuta võimalikult rinnapiima sarnaseks.

Neis puuduvad aga lapsele vajalikud antikehad, rasvhapped, kasvufaktorid ja hormoonid. Kui emale näib, et piima on vähe, on suuremates keskustes nõustajad, kes jagavad soovitusi, kuidas rinnapiima hulka suurendada.

Sellest tulekski esmalt alustada.

Voor tõdeb ka, et on olukordi, kui kõikvõimalikest nõuannetest abi ei ole, ja on naisi, kes mõne terviseprobleemi tõttu ei saa last rinnaga toita. Lahenduseks on poes müüdavad lehmapiimal põhinevad toidusegud. „Tervele imikule need üldjuhul sobivad,” kinnitab ta.

Ent nõrgema tervisega laste puhul, kel on tundlikum seedetrakt, piimavalgu talumatus või toidu tagasiheide, tuleb toidusegu hoolikamalt valida. „Allergilisi lapsi tuleb kogu aeg juurde ja neile ei pruugi kõik piimasegud sobida. Ka enneaegsed lapsed saavad spetsiaalseid segusid.”

Vanemad peavad kindlasti järgima toidusegu valmistamisjuhendit. Ka juhul, kui on vajadus piimasegu säilitada, tuleb kõiki nõudeid korrektselt täita. Kui olete hakanud piimasegu tarvitama, siis jälgige lapse seedimist. Toidu sobimatusest annavad märku äkiline kõhulahtisus või kui kõht läheb kinni, lapsel on rohkem gaase ja esineb oksendamist. Samuti tuleks jälgida võimalikku nahalöövet. „Mõnikord võib see olla seotud piimaseguga, ent siin võib olla ka teisi põhjusi,” lisab Voor.

Kui näib, et probleemile oma jõududega lahendust ei leia, tuleks pöörduda perearsti poole, kes aitab leida õige segu vajadusel apteegist. On ka üliharuldasi ainevahetushaigusi, mille korral tuleb spetsiaalne toidusegu välismaalt tellida. Tiia Voor rahustab vanemaid, et need on tõesti haruldased juhud. Ühe haruldase ainevahetushaiguse, fenüülketonuuria puhul testitakse vastsündinuid juba sünnitusmajas. Ka selle haiguse korral vajavad lapsed spetsiaalseid toidusegusid, et oleks tagatud nende normaalne areng. Tiia Voori sõnul keelduvad mõned emad aga täiesti arusaamatul põhjusel selle testi tegemisest.

Toidusegude erinevad liigid: •• Imiku piimasegud on mõeldud kasutamiseks kuni kuuekuuseks saamiseni. Lehmapiimal baseeruvate piimasegude valkude suhe on 60 kaseiin / 40 vadakuvalk. Segudes, kus kaseiini leidub kuni 80%, on ka mineraalainete sisaldus suurem.

•• Osaliselt adapteeritud ehk jätkupiimasegud. On mõeldud imikutele alates kuue kuu vanusest.

Nendes segudes on valgu ja mineraalide sisaldus erinev.

•• Sojasegud. Sojal põhinevad toi-

dusegud on alternatiiv lehmapiimal põhinevatele piimasegudele.

Valguks kasutatakse töödeldud sojavalku. Sojapiimatooteid lastearstid esimesel eluaastal ei soovita. Sojapiim on esimesel eluaastal ette nähtud teatud üliharva esinevate ainevahetushaiguste korral.

•• Hüpoallergeenseid segusid, milles on piimavalk osaliselt hüdrolüüsitud, soovitatakse allergiasoodumusega lastele, neid saab osta ilma retseptita. Raviotstarbelistes segudes, mida saab retsepti alusel, on piimavalk täielikult hüdro-

lüüsitud ning selline segu määratakse piimaallergia korral.

•• Enneaegsete toitesegud on valmistatud spetsiaalselt enneaegse lapse vajaduste järgi. Neid saab üldjuhul apteegist tähistatud eesliitega „pre”. Kõikide raviotstarbeliste segude tarvitamine peab toimuma arsti ettekirjutuste järgi.

•• Hapustatud toitesegud. Neile on lisatud laktobatsillide kultuuri, mis kergendab seedimist.

Allikas: Tartu tervishoiu kõrgkooli õppejõu Terje Arula e-õppe programm ja Tiia Voori täiendused

Hea rinnapiim Rinnapiim katab lapse vee-, valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja mikroelementide vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab jätkata rinnapiimaga toitmist lapse aastaseks saamiseni.

Rinnapiim sisaldab imikule vajalikke toitaineid, on imikule ker-

gesti seeditav, vähendab seedetrakti ja hingamisteede nakkuste riski, on alati käepärast, õige temperatuuriga ja tasuta.

NB! Kunstlikul toidul olevat last on lihtne üle toita, kui piimapulbrit lisatakse rohkem. Seega tuleb täpselt valmistamisõpetusest kinni pidada, et laps ei saaks liiga palju kaloreid. Emad on tihti ülipüüdlikud ja tahavad, et laps

viimasegi tilga pudelist ära sööks.

Laske lapsel endal otsustada, kui palju ta süüa tahab.

NB! Lehmapiima ei tohi imikule anda, sest see sisaldab 1,5 korda vähem süsivesikuid ja vitamiine, samal ajal on selles liiga suures koguses valku ja mineraalaineid. Mineraalainete ja valkude rohkus raskendab jääkproduktide väljutamist, mis on eriti kurnav alla neljakuuse imiku neerudele.

PROBIOTIKA

Lasteleht

10

mata; ümbersõnastamisel – et kontrollida, kas ma lapse jutust ikka õigesti aru sain ning tunnete peegeldamisel – et sügavamalt mõista ka varjatud emotsioone ja vajadusi.

Halva hinde põhjuseks võib olla ka soov otsida vanematega kontakti Foto: erakogu probleem

Eelmisel aastal hakkas muidu üsna rahuldavalt õppinud Eneken ühtäkki kahtedega koju tulema. Enne, kui ema selle avastas, jõudis puudulikke koguneda terve hulk. Küsimusele „kas sul on õpitud” oli tütar kogu aeg vastanud jaatavalt.

Kristiina Viiron •• Mis võtta ette, kui laps ei taha ühtäkki enam õppida?

Vastab pereterapeut, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Meelike Saarna.

Esimesed märksõnad on kuulamine ja mõistmine. Kuidas see juhtub, et laps jätab kooliasjad tegemata? Mis talle tegelikult muret teeb? Mis segab keskendumast? Millele viitavad väited, et on õpitud – aga tegelikult ei ole? Selleks, et lapsest aru saada, peaks suhetes valitsema usaldus ja teineteisemõistmine, on vaja toimivat ühendust, kuulamist ja arusaamist. Kuulamine ei seisne aga küsimuste esitamises – see on ülekuulamine. Tõeline, tähelepanelik, mõlemale poolele kasutoov kuulamine põhineb kohalolekul teise jaoks – ma tõesti kuulan ja ei tee midagi muud; toetamisel – ma püüan igati mõista, kuuldule hinnangut and-

Pereterapeut Meelike Saarna

•• Alustada tulekski siis põhjusele jälile saamisest?

Kui lapse kuulamiseks aega võtta, võib jõuda sellenigi, mis koolitöös või elus üldse lapsele muret teeb või ületamatu tundub.

Tihti juhtub, et lapsele teevad muret asjad, mille peale täiskasvanu lihtsalt ei tule.

Laps n.ö pakib olulise info tihti mitme kihi alla, ja nõuab kannatlikkust, et asja tuumani jõuda.

Kui laps käitub ebaharilikul moel, siis see on ikka häda märk. Oluline on meeles pidada, et kõigi nende lapse käitumiste puhul, mille eest tahaksime teda riielda, peaksime olema hoopis äärmiselt tähelepanelikud. Mida hullemini laps käitub, seda suurem on tema probleem. Hädaolukorras on täiskasvanu ülesanne last aidata-toetada, mitte moraali lugeda, hirmutada ja tänitada.

Lasteleht Kahjuks on karistamine tihti ainus viis, mida vanemad suudavad probleemi lahendamiseks välja mõelda, kuid see moodus on absoluutselt ebatõhus ja suhteid kahjustav. Kui me kasutame jõudu, saame vastu samal hulgal jõudu.

Isegi kui laps pealtnäha kuuletub, teeb ta seda hirmust, pealgi ei eemalda ükski karistus vajadust – aga just katmata vajadus on alati käitumise taga.

Oluline on püüd lapsest aru saada mitte vaid problemaatilises olukorras, vaid kogu aeg. Nii toimides on palju kergem mõista lapse elus ikka ette tulevate keerukate olukordade tagamaid, olgu selleks õpiraskused, koolikiusamine, halb läbisaamine õpetaja või sõpradega, popitamine vms. Ka on lapsel kergem end emale-isale avada, kui tal on eelnev kogemus mõistmisest – mitte hukkamõistust.

•• Enekeni ema hakkas igal õhtul kontrollima e-koolist, mis lapsel õppida oli ja vaatas, et kodused ülesanded oleks tehtud. Sellele tütar vastu ei vaielnud ja pärast pakkus juba ise, et näitab koduseid

11 töid. Hinded ka paranesid, matemaatika näiteks ühelt neljale...

Emotsionaalse kättesaadavuse olulisust tähtsates suhetes on raske ülehinnata. Ema ja isa peaksid olema lapse turvapunktid: kohal (füüsilisest kohaolekust ei piisa, on vaja vaimset), ligipääsetavad, reageerivad. Meil kõigil on elule tuhat soovi, kuid kõige enam vajame me turvalist kontakti teise inimesega.

See vajadus saab tihti (ja alateadlikult) kaetud tänu halbadele õppimistulemustele.

Mulle meenub 12-aastane, kelle hinnete (ja käitumisega) vanemad väga rahulolematud olid, kogu pere tuli nõustamisse. Kui küsisin poisilt, mis oleks tema elus teisiti, kui ta õppimine korras oleks, vastas ta: siis ei tuleks vist keegi minu tuppa.

Seda juhtub, et vanema õppimine koos lapsega muutub nende ainsaks kontaktis olemise viisiks.

Vahel on selgesti nähtav, kuidas mõne lapse halba õpiedukust hoiab alal see, et koos õppimine, õpitu kontrollimine, mitteõppimise eest riielda saamine, epistli kuu-

lamine õppimise kasulikkusest jms on ainus viis/aeg olla koos vanemaga. Kui leitakse teisi koosolemise viise: ühised tegemised, jutuajamised jms, paraneb ka õpiedukus.

•• Üks õpetaja ütles kunagi õpihuvi kadumise teema kohta, et ega enne lahendust tule, kui kolmnurk – laps, ema ja õpetaja – kokku ei saa ja asja ei aruta.

Koostöö kooliga peaks olema loomulik. Klassijuhataja, kooli sotsiaalpedagoog ja psühholoog on esimesed inimesed, kellega vanem peaks rääkima. Vahel saadaksegi sellistel ühistel aruteludel tegeliku probleemi sabast kinni, aga tasub ka kuulda võtta, kui kool soovitab vanemal ja lapsel pöörduda nt nõustamisse või teraapiasse.

Vanem võiks ka tähele panna oma lapse arengulist etappi. Kui algkoolilaps alles õpib õppima, kollektiivis toimima, uute pingetega toime tulema, siis 9–10-aastaselt on paljudel lastel juba eelpuberteedi aeg, ja see võib anda uusi mõjusid. On väga tavaline, et algav

puberteet toob kaasa õpiedukuse languse.

Murdeeale on omane vastasseis ja protest – vanemate vastu, käskude-keeldude vastu, kooli ja õpetajate vastu, kogu maailma vastu. Murdeeaga kaasnevad kehalised muutused võivad lapses tekitada vastumeelsust ka enda vastu, tärkav seksuaalsus võib põnevuse kõrval tekitada võõristust ja hirmu. See on psühholoogiliselt raske aeg, laps vajab toetust ja tähelepanu. Kui laps tajub, et teda usaldatakse ja aktsepteeritakse, on tal lihtsam täiskasvanutega koostööd teha. Jõu kasutamine, hoolimatus ja hinnangulisus hävitavad usalduse. Üks oluline viide siinkohal on ka see, et ükskõik millise lapse probleemne koolikäitumine on peaaegu alati seotud lapse perekonnas toimuvaga. Kodused suhted mõjutavad laste õpikäitumist tihti rohkem kui vanemad seda näha oskavad. Nii et kui vanem tunneb muret lapse tegude pärast, tuleks analüüsida ka iseenda käitumist, oma paarisuhet ja koduseid suhteid üldisemalt.

MÄNGIDA SAAB IGA ILMAGA Mitut masti õppemänge kooli ja lasteada.

Taskuformaadis kogumikud kõigile mängusõpradele.

Head uut kooliaastat!

www.koolibri.ee

Lapse tulevikku asu kindlustama juba varakult!

Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanim elukindlustusselts Eestis, mis kuulub Kesk- ja Ida-Euroopa suurimasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. Üks Compensa pakutavaid tooteid on garanteeritud tootlusega laste kogumiskindlustus, mis võimaldab lapsele tulevikuks raha kõrvale panna ka vähehaaval.

Compensa müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom tuletab inimestele meelde, et kõige targem on leping sõlmida juba peatselt pärast lapse sündi. Sel moel on kogumisperiood võimalikult pikk ning täiskasvanuikka jõudmise ajaks koguneb lapsele elu alustamiseks märkimisväärne summa.

Kui näiteks 18 aasta jooksul iga kuu 20 eurot kõrvale panna, koguneb garanteeritud tootlusega lepingusse koos intressidega ligi 5000 eurot. Paljudel juhtudel on vanemad riikliku lapsetoetuse summa suunanud Compensa kindlustuslepingusse ning sel moel koguneb summa suisa märkamatult.

Compensa eeliseks on igakülgne paindlikkus ja kliendisõbralikkus. Näiteks ei ole Compensas elukindlustuskaitse suurus seotud lepingusse kogutava rahaga. „Kui lepingu peamine eesmärk on ikkagi lapsele raha kogumine, võib valida ka väikseima elukindlustussumma, milleks on 640 eurot. Seda isegi siis, kui on eesmärgiks seatud lapsele koguda näiteks 10 000 eurot,” selgitab Kollom.

Lisaks on Compensa pakutava lepingu puhul võimalik, et kindlustusvõtja on üks isik, kuid elukindlustus kehtib teisele inimesele. Näiteks saab lepingu sõlmida ka vanavanem ja elukindlustuskaitse määrata emale või isale. „Tänapäeva peresuhted on muutunud reglementeerimatuks ja tihtipeale ei pruugi mõlemad vanemad lapsega koos elada.

Meie eesmärk on igas olukorras eelkõige lapse huvide ja heaolu eest seismine,” kinnitab Merle Kollom.

Compensas saab lepingule määrata usaldusväärse isiku, kes kindlustusvõtja surma korral lapse lepingu üle võtab. Volitatud isikut saab lepingu perioodil alati muuta.

Suurem osa kliente on sõlminud lepingu mõttega, et lapsel oleks gümnaasiumi lõpus olemas stardiraha haridustee jätkamiseks,

nendib Compensa turundusspetsialist Erlet Saks. Olgu see siis õpingute finantseerimiseks või kasvõi söögi- ja elamiskulude katmiseks, kui õppimise tõttu kodust lahkutakse.

Lapse tulevikuplaanide toetamiseks korraga suuremat summat leida on kindlasti raskem, kui seda tasahaaval koguda.

Garanteeritud tootlusega Kui kogutavat raha on vaja kasutada kindlal ajal – tavapäraselt gümnaasiumi lõpetamise paiku – on mõistlik eelistada pigem tagasihoidlikumat, kuid turvalist tootlust. Garanteeritud tootlusega lepingule on tagatud kindel intress ning koguneva raha suurust ei mõjuta majanduskriisid ega finantsturgude kõikumised. Nii võib kindel olla, et lubatud summa on lepingus kokkulepitud kuupäeval olemas. Samal ajal saab klient ise valida ja soovi korral sõlmida ka investeerimisriskiga lepingu.

Kuna aja jooksul võivad kliendi soovid ja võimalused muutuda, ei ole Compensa lepingud seotud range maksegraafikuga ning lepingusse saab teha igal ajal vajalikke muudatusi ja täiendavaid sissemakseid. Näiteks saab lepingusse paigutada lapse sünnipäevaks kingitud raha. Samuti saab kogumisperioodi muuta, kui soovitakse raha kasutusele võtta varem või hiljem. Peame väga oluliseks, et leping vastaks kliendi soovidele igal ajahetkel.

Kui soovite teada, millele võiks raha kogudes veel tähelepanu pöörata, siis võtke meie-

ga ühendust. Helistage telefonil 610 3000, saatke kiri aadressile info@compensalife. ee või tulge ise kohale! Soovime, et inimesed ei peaks elukindlustusseltsi kartma, vaid julgeksid ühendust võtta ka siis, kui neil on lihtsalt küsimusi.

Compensa kontorid: •• Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, lahti E–R 8–17 •• Riia 4, Tartu tel 733 4170, lahti E–R 9–17 •• Aida 5, Pärnu tel 447 3820, lahti E–R 9–17 •• Tallinna 19, Viljandi tel 433 4750, lahti E–R 9–17 E-post: info@compensalife.ee Veeb: www.compensalife.ee Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. VIG on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas, kuhu kuulub üle 50 kindlustusseltsi 25 riigist. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9 miljardi euroni aastas. Grupil on rahvusvaheline krediidireiting Standard&Poors’ A+.

Tutvu lähemalt: www.vig.com

Uued YBIKE tasakaalurattad lastele – võimed loovad võimalusi YBIKE rataste atraktiivne välimus ja ergonoomiline disain teevad need tooted lastele põnevaks ning arendavad laste tasakaalutunnetust. YBIKE rattad sobivad lastele vanuses 9 kuud kuni 5 aastat. Peale väga laheda ja kaasahaarava disaini on YBIKE nutikalt konstrueeritud – sellel on piisavalt stabiilsust ja samal ajal ebastabiilsust, et õpetada lastele tasakaalu ning arendada motoorseid oskusi.

Liikumine on kasulik kõigile, kuid esimestel eluaastatel on see lapse normaalseks arenguks hädavajalik. Tänapäeval liiguvad lapsed vajalikust vähem. Lapsele on soovitav liikuda vähemalt 1–2 tundi päevas. Laps vajab mitmesugust liikumist ja füüsilist tegevust, et seeläbi kasvada ja areneda. Lasteaias ja kodus on vaja liikumist soodustada, valides vastavaid tegevusi ja mänguasju. Väikelastele tuleks korraldada lapse enda poolt reguleeritavat liikumist, millega arendatakse üheaegselt tasakaalu, koordinatsiooni ja osavust. See aitab lastel

tajuda ümbritsevat keskkonda ja hinnata ruumilisi suhteid.

Lastele nii lasteaeda kui ka koju mänguasju valides on hea valida just neid, mis toetaksid nende tähtsate oskuste arengut.

YBIKE tasakaaluratastes on kasulik ja tervislik üheskoos. Tasakaaluratas arendab lapse tasakaalutunnetust, mis on hädavajalik istumisel, käimisel, jooksmisel ja liikumisel üldse. Praktika näitab, et 2–5-aastased lapsed mängivad YBIKE tasakaaluratastega väga meelsasti ning sõidavad nendega ringi kuni 15 minuti kaupa.

Kõik YBIKE rattad töötavad n.ö kurvis kalluta meetodil ning arendavad lapse tasakaalutunnetust sel määral, et kui laps liigub edasi juba pedaalidega ratastele, ei vaja ta abirattaid.

Tooted on piisavalt väiksed, et neid mugavalt kaasa transportida lasteaeda või külla. Ning vähegi ruumikama elamise korral saab neid rattaid ka väga hästi toas kasutada. Üks tubane talvine rattahooaeg

oleks väikelapsele ühtlasi ka suurepärane ettevalmistus uueks kevadiseks rattahooajaks õues.

Nautige rattasõidurõõme juba varakult.

YBIKE aitab Sinu lapsel arendada tasakaalu, iseseisvust ja enesekindlust!

YBIKE brändi hinnatakse maailmas väga kõrgelt, mitmesugustele auhindadele kandideerimisel konkureerib see tugevate ja tuntud brändidega nagu Lego, Superman, Fisher Price jt.

Põhjalikumat teavet YBIKE tasakaaluratastest ja nende edasimüüjatest leiab veebilehelt www.ybike.ee

Lasteleht

14

Väikelapsega tuleb elada aeglast elu Foto: Shutterstock nõuanne

Põnn ei pea suurte inimeste tempos eluga kaasa libisema. Las ta kulgeb oma ajas ja ammutab rõõmu jõukohastest mängudest, ütleb Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja, psühhiaater Anne Kleinberg. Kui pere on püsiv ja ema-isa üksteist toetavad, on ka lapsega kõik hästi.

Vilve Torn •• Mis vanuses võivad lapsel ilmneda psühholoogilised probleemid?

Juba esimesel elukuul, kui tekivad söömis- ja unehäired. Kui laps sünnib geneetiliste probleemidega, avalduvad tihti üsna kohe psühholoogilised häired. Sageli on väikeste laste mured seotud emadega. Lapse kasvatamine on põhikohaga töö. Paljudes peredes jääb kogu raskus aga ainult emade õlule, kes hoolitsevad lapse eest oma võimete piirini, kuid see kurnab nad endid väga ära. Tulemuseks ongi see, et mõlemad on närvilised – nii ema kui ka laps. Paraku tunnetavad lapsed ema meeleseisundit väga hästi. Beebide probleemid lahenevad enamasti siis, kui saame emasid aidata. Ma näen oma vastuvõtul palju selliseid emasid, kellel läheb lapse sünni järel reaalne elu nihkesse.

•• Saab neid nihkeid ka paremuse poole keerata?

Muidugi. Oluline on see, et emad julgeks abi küsida, kui nad jänni jäävad. Kui ema pöördub meie vastuvõtule, siis toetame meie neid vajaliku perioodi vältel. Edasisi aktsente saab pere juba ise nihutada. Väga oluline on aidata leida pere tasakaal. Noor ema peab saama end korralikult välja magada ja tal peab olema piisavalt aega uue olukorraga kohanemiseks. Ja mis peamine – ema peab alati oma sisetunnet kuulama. Samuti vajavad emad väga palju lähedaste tuge, mida meil paraku alati piisavalt ei

Väikeste inimeste probleeme on väga lihtne lahendada, aga selleks tuleb nende maailma süveneda. jätku. Praegu on Eestis väga tõsine probleem see, et paljudes peredes käib isa välismaale tööle ja siis ongi ema oma muredega üksi.

•• Nelja-aastane viskab end õues murule kõhuli. Esimene märk hüperaktiivsusest?

Kindlasti mitte. Võib-olla tahab see pisike maailmakodanik uurida, mis muru sees peidus on. Aga võib-olla on ta lihtsalt väsinud.

Väikelapsed on pidevas arengus ja igasugu n-ö veidrused nende arengus on normaalsed. Me võime muidugi tahta, et lapsed sünniks portfell käes ja pea tarkust täis, kuid nii ei saa see kunagi olema.

Küpsus saavutatakse mängides ja mõned lapsed paistavadki oma mängudes kentsakad. Laps läbib lihtsalt mõnda psühholoogilise arengu faasi väga intensiivselt.

•• Millal tuleks hüperaktiivsust kahtlustama hakata?

Hüperaktiivsuse puhul avaldub rahutus juba beebieas, kuid enamasti emad sellele kohe ei mõtle. Need lapsed nutavad rohkem, nende ohutaju on hiljem teistsugune, neid saadab meeletu energiatulv ja nad tormavad igale poole. Fakt on see, et hüperaktiivsed lapsed on alati olemas olnud, kuid tänapäeval saab neid aidata.

Hüperaktiivsus ja tähelepanu puudumine on geneetiline häire, kuid oma osa mängivad ka keskkonnamõjutused. Inimese aju ja kesknärvisüsteem on väga tundlikud ja raseduse ajal võib määravaks saada nii ema stress ja toitumine kui ka keskkonnasaaste (nt pliisaaste). Kõik need tegurid võivad lapse arengut mõjutada. Kui laps on geneetiliselt haavatavam, on oht suurem.

•• Meie ühiskonnas valitseb suhtumine, et kui laps jonnib, on teda halvasti kasvatatud.

See on iganenud arusaam. Jonni ja agressiivsusega on lood nii, et mõnda ema ei häiri see üldse.

Teises peres kortsutatakse kulmu aga iga asja peale, mida ühe- või kaheaastane ette võtab. Agressiivsus ja jonn tähendab tegelikult seda, et see pisike laps ei tule oma tunnetega toime. Väikeste inimeste probleeme on väga lihtne lahendada, aga selleks tuleb nende maailma süveneda, ja seda tuleb teha oluliselt rohkem, kui oleme harjunud.

Väikelapsega tuleb elada aeglast elu ehk põnn ei pea suurte inimeste tempos kaasa libisema. Las ta kulgeb oma ajas ja ammutab rõõmu jõukohastest mängudest.

Kui ema suudab lapsega meelelise kontakti saavutada, kaob ka

jonn ja agressiivsus. Siin on väga oluline roll ka isal.

Lapse varased eluaastad on võtmeaastad. Mida harmoonilisem on siis tema psüühiline areng, seda rahulikum on ta puberteedieas.

•• Mu laps ei maga ega söö. Need mured ei kao vist kunagi?

Need mured ei kummita sugugi kõiki lapsevanemaid. Lapsed on sünnipäraselt erineva isuga. Söömine sõltub lapse kehatüübist ja iga laps areneb oma kasvu- ning kaalukõveras. Söömisest saab tülikas ettevõtmine siis, kui ema ja lapse vahel valitsevad pinged või see muutub emotsionaalseks lahinguväljaks. Näiteks kui laps tahab ise süüa, siis tuleb tal lasta seda teha, sest kuidas ta muidu oma iseseisvust harjutab.

Magamisega on nii, et beebil kulub oma keha ja meele reguleerimiseks palju aega, ja teda võivad vallata rahutus, hirm, titena ka gaasid. Siin tuleb taas oma sisetunnet kuulata ja vaadata, mis talle parem on. Mõni laps tahab väga ema lähedust, kuid teist last ei häiri see üldse, kui ta teises toas magab. Kõige olulisem on siiski see, et kui pere on püsiv ja ema-isa üksteist toetavad, on ka lapsega kõik hästi.