Lemmikloom | kevad 2013 by Eesti Päevalehe

LEMMIKLOOM

® Société des Produits Nestlé S.A. registreeritud kaubamärk.

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629.

Meie toidame tema keha. Sina aga hinge. Meie elu Purinas keerleb kasside ja koerte ümber. Ka sinu neljajalgne sõber innustab meid pidevalt otsima uusi lahendusi, et muuta tema elu veelgi paremaks. Ja investeerima uuringutesse, mis aitavad tal elada pika ja terve elu. Ning looma parimaid lemmikloomatoite kõige parematest koostisainetest. Me teame, kui väga sa oma sõpra armastad. Ka meie Purinas oleme täielikult pühendunud kõigi lemmikloomade eest hoolitsemisele. Jälgi meie tegemisi Facebookis: www.facebook.com/PurinaEesti

KEVAD 2013

Koerad vajavad toidus teravilja Linda P. Case, M.S. Kas teravili koeratoidus on ikka hea mõte? See küsimus on tõstatunud viimastel aastatel ning on mõnikord viinud teravilja täieliku vältimiseni. Mis vastab teraviljade puhul tõele, mis mitte? Teraviljad = energia Nii inim- kui ka loomatoidus sisalduvad peamiselt nisu, mais, oder ja riis. Need teraviljad sisaldavad suurel hulgal kergesti seeditavaid süsivesikuid, mis on suurepärased ja kergesti omandatavad energiaallikad. Energiat on vaja kõikidele loomadele keharakkude talituseks, normaalseks kasvuks ja tegutsemiseks. Keedetud teravilja on koertel kerge seedida. Parajas koguses, nagu seda leidub näiteks Real1 Petfoodi lemmikloomatoidus, toodab teravili energiat ja tagab kogu toidu seeduvuse. Kliisid ja eoseid sisaldavatest teraviljadest saab kiudaineid ning olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Kiudaineid saab ainult taimedest ning loomad vajavad neid seedesüsteemi korralikuks toimimiseks.

Teraviljad ja allergiad Iga toiduproteiin võib põhjustada allergilisi ilminguid. Koertel on potentsiaalse allergeenina tuvastatud nisu (kõrge gluteenisisalduse tõttu) ja mais. Sel põhjusel on mõned lemmikloomaomanikud hakanud vältima teravilja sisaldavat toitu. Toiduallergiaid käsitlevates teostes on tavalisemate allergiapõhjustajatena nimetatud koertel hoopis loomaliha, piimaprodukte ning soja. Nisu- ja maisiallergiad on pigem erandid. Sageli aetakse toiduallergia segi gluteenitundlikkusega, mis on harvaesinev, geneetiliselt mõjutatud kõrvalekalle. Seda esineb peamiselt Iiri setteritel, kes pole tundlikkuse korral võimelised seedima gluteeni sisaldavat toitu. Real 1 Petfoodi lemmikloomatoidus sisalduv nisu on kasvatatud põhjapoolsetel, päikesevaestel aladel. Seal kasvab pehmem teravili, millel on oluliselt väiksem gluteenisisaldus kui nisusortidel, mis on kasvanud kõrgemate temperatuuridega maades. Kui tasakaalustatud toit sisaldab õiges koguses kvaliteetset teravilja, nagu seda on Real 1Petfoodi lemmikloomatoidus, tagab see loomale suurepärase energia ning säästab toiduproteiine vajalikumaks kui kiireks energiaallikaks. See aitab kaasa teiste oluliste toitainete omastamisele ning on loomulikuks viisiks toita oma parimat sõpra koera!

Süsivesikud säästavad proteiini Kui kehal on süsivesikuid energia tootmiseks, saab proteiine kasutada mitte energia allikana, vaid palju kasulikumalt. Nimelt oluliste aminohapete tootmiseks, ehitamiseks, keharakkude taastamiseks ja immuunsüsteemi toetuseks. Seega, kui toit sisaldab kasvõi vähesel määral teravilja, võimaldab see efektiivsemat proteiinide kasutust. Kas koertele piisab vaid lihast? Koeri klassifitseeritakse karnivoorideks, sest nende metsikud esivanemad pidasid jahti. Metsikud koerlased sõid ära kogu oma ohvri, kaasa arvatud kondid, organid, soolestiku sisu (mis sisaldas teravilju ja taimi). Seega, isegi metsikud koerlased tarbisid regulaarselt taimseid süsivesikuid. Veelgi enam, paljud koerlaste liigid sõid regulaarselt raipeid ning ka taimi. Seepärast pole vaja terve looma toidust teravilju täielikult eraldada, sest sel moel võetaks neilt ära ajalooliselt omane energiaallikas.

Linda P. Case on kassi- ja koeratoitumise, -käitumise, -treenimise ning -tervise edendamise spetsialist.Ta on olnud Illinoisi ülikooli loomateaduste osakonna õppejõud, programmikoordinaator ja veterinaarmeditsiini abiprofessor.

Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega

Kuivatatud seakõrv Kuivatatud magu Kuivatatud kops Kuivatatud närimistoru Kuivatatud maks Kuivatatud kanapugu Kuivatatud kanakael Kuivatatud mage kala Närimisliha Assortii Kõik Preemia hõrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle närimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hambaja igemeprobleemide tekkimist. Preemia tooteid müüvad: RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu TÜ, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.

PREEMIA OÜ, Tulbi põik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618 e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee

Lemmiklooma hooldusega alusta sammhaaval Foto: Shutterstock

Kaire Talviste Loomaarst soovitab kassi ja koera juba maast madalast hügieeniprotseduuridega harjutada. „Kõiki hooldusprotseduure võiks teha juba kutsikast peale: vaadata kõrvu ja suhu ning kontrollida käppasid. Kui eelnevalt pole looma selliste tegevustega harjutatud, siis seda keerulisem on nendega hiljem alustada,” ütleb loomaarst Janne Orro-Taruste. Ühtlasi ei pea aga arvama, et kui õrn aeg on mööda lastud, polegi enam midagi võimalik ette võtta. Siis tuleb lihtsalt harjutada sammhaaval ja maiusega looma julgustada. Kõige olulisem on see looma igemete ja hammaste eest hoolitsedes, mis on Orro-Taruste hinnangul üks tõsisemaid probleeme. „Suu ja hambad vajavad pidevat hoolt, sest hambakivi ja igemepõletik on tõsised probleemid. Neid aitab ära hoida vaid hambapesu,” lisab ta. Alustada soovitab ta kutsikaeas, kui probleeme veel pole ja võimalikult positiivses võtmes – koerale vaadatakse regulaarselt suhu ja ta saab selle eest maiust. Järgmiseks puudutatakse sõrmega looma hambaid ja igemeid – loom saab taas kiita ja maiust. Lõpuks lisatakse hambapasta ja puhastatakse hambad – ühe-kahe kaupa korraga. „Mitte kunagi pole hilja alustada. Kui kutsikale pole seda tehtud, siis see ei tähenda, et täiskasvanud loomale poleks võimalik seda õpetada. Samm-sammult,” soovitab loomaarst. Koertele tegelikult hambapesu meeldib, sest pasta on hea maitsega, aga tuleb silmas pidada, et inimeste hambapasta loomadele ei sobi. Hamba- ja igemeprobleemid on sagedasemad väga väikestel koertel. Teatud määral mängib siin rolli pärilikkus ning dieet. „Neid probleeme on olnud kogu aeg, lihtsalt varem ei pööratud nendele nii palju tähelepanu,” lisab Orro-Taruste. Hamba- ja igemeprobleemide sagenemise ja kuivtoidu suurema tarbimise vahel ei ole seoseid avastatud. Küüned ja karv Teine murekoht on lemmikute küünte lõikamine. Paljud koerad ei lase peremeest üldse tangidega ligi, sest protseduur on võõras. „Inimesed pelgavad sageli, et lõikavad loomale sisse,” teab Orro-Taruste. Nad otsivad abi ja juhendamist loomakliinikust, ent seda lahendust loomaarst ei soovita. „Kliinikus on nagunii võõras keskkond ja esmavisiidil ei tahaks loomale küünte lõikamisega

Tõukasside ja koerte karvahooldus on spetsiifilisem ja sellega peaks peremees end kindlasti enne looma võtmist kurssi viima. Näituseloomadel kasutatakse palsameid ning neid kuivatatakse fööniga, et karv korralikult kuivaks saada. Spetsiifilisemat karvahooldust vajavad näiteks Afganistani hurdad. Neid peab vähemalt kord nädalas pesema, sest muidu läheb karv pulsti. Pärsia kassi pidamine on väga töömahukas, sest ta vajab sagedast kammimist. Kui seda ei

Kindlasti vajavad ohtrat kammimist tihedama aluskarvaga kodukassid, eriti veel kevadel ja sügisel, kui on karvavahetusaeg.

halba muljet tekitada. Kodus on ta ikka rahulikum.” Loomaarst soovitab ebakindlal peremehel pöörduda pigem kutsika kasvataja poole, et see küüntelõikamise ette näitaks. Esimesel korral ei pea endale ka ideaalset tulemust eesmärgiks seadma ja kõiki küüsi maha lõikama. Ikka tasa ja targu! Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui võimalik, sest lemmikloomade nahk on inimeste nahast õrnem. Loomade liiga sagedase ja valesti pesemise tulemusena pestakse maha loomulik naharasu. „Kui loom pole must, siis pole ka pesu vajalik, piisab elementaarsest käppade puhastamisest,” kinnitab loomaarst. Loomadele ei sobi inimeste šampoonid ja koertekasside šampooni tuleks enne kasutamist lahjendada.

Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui võimalik, sest lemmikloomade nahk on inimeste nahast õrnem.

12a

Ees

tis

PROFESSIONAALSED KOERTE JA KASSIDE TOIDUD TŠEHHIST! PREMIUM SARI

Alates 22,50 € (15kg)

Tellige www.brasa.ee või telefonil 672 4878

SUPERPREMIUM SARI

Alates 28 € (15kg)

Tasuta kohalevedu üle Eesti!

Maksate peale kauba kättesaamist. SOODUSTUS -10% ostes üle 1 toote.

tehta, hakkab karv pulstuma ja selle alla võivad tekkida haigused. Loomaarsti sõnul toovad mõned aga oma lemmiku paar korda aastas loomakliinikusse pügamisele. „Ega see pügamine ka head tee. Karva struktuur muutub seeläbi pehmemaks ja läheb veelgi kergemini pulsti,” selgitab ta. Kindlasti vajavad ohtrat kammimist tihedama aluskarvaga kodukassid, eriti veel kevadel ja sügisel, kui on karvavahetusaeg. Kui looma karv on tuhm, läiketu, kõõmane ja pulstis, siis tuleks konsulteerida loomaarstiga, et välistada toitainete puudus, haigused ja parasiidid. „Kui nahk on korras, on ka looma karv korras. Naha seisukord sõltub toitumisest, kui pole allergiaid ega parasiite, siis nahk ekstrahooldust ei vaja,” lisab Orro-Taruste lõpetuseks.

Enne, kui võtad koera, mõtle hoolega! Annika Lepp, Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige

ma töös puutume kahetsusväärselt tihti kokku olukordadega, kui koer on unustatud ketti aheldatuna aianurka, ära antud või veel hullem, hüljatud ainuüksi seetõttu, et ta on muutunud inimeste jaoks tülikaks. Looma vajadustega pole osatud arvestada ning looma võtnud inimesed pole olnud valmis pakkuma loomale vajalikku hoolt ja seltsi. On oluline, et inimesed ei võtaks koera hetkeemotsiooni ajel ega põhjustel, mis ei lähtu looma heaolust, nt haukuvaks ketikoeraks valvesüsteemi eesmärgil või aksessuaarina ilukoeraks. Kas mul on piisavalt aega ja ressursse? Kas ma tean, mida koer vajab ja tahab? Kas olen valmis pühenduma koerale kogu tema eluea jooksul? Kas ma saan koerale pakkuda igakülgset hoolt ja armastust? Sellistele ja paljudele teistele küsimustele peab iga tulevane koeraomanik olema valmis kasvõi une pealt vastama. Lemmikloom tähendab vastutust Eesti Loomakaitse Seltsi aastatepikkuses praktikas on korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus loomaomanike hooletuse, ükskõiksuse või väärate arusaamade pärast on kannatanud lemmikud, teised kaaskodanikud ning loomad. Mõned loomaomanikud arva-

vad, et nende koerad saavad ise jalutamistega hakkama. Haigused, auto alla jäämine, julmurite küüsi või metsloomade saagiks sattumine on vaid mõned nukrad näited paljudest võimalikest ohtudest. Pealegi on agressiivsed hulkuvad loomad ohtlikud inimestele, teistele loomadele ja lindudele. Hulkuvale loomale võib kohale kutsuda varjupaiga töötajad. Seaduse silmis arvatakse hul-

kuvateks ka need lemmikloomad, kes viibivad väljaspool koduterritooriumi omaniku järelevalveta. Loomaomanikku, kelle vastutusel olev koer teeb viga kaaskodanikele, saab trahvida mõnesaja euro piires. Ohvri füüsilised haavad võivad küll paraneda, ent hinge jääb alatiseks arm ning halvimal juhul ei suuda rünnakuohver enam kunagi koera sõbrana näha. Oluline on

mõista, et kaaskodanike turvalisus on ikkagi koeraomaniku, mitte koera probleem. Iga tulevane koeraomanik peab täiel määral vastutama oma looma heaolu eest, samuti teiste loomade ja inimeste turvalisuse eest. Lemmikloomaga kaasnevad kulud Lisaks igapäevasele toidule, kii-

bistamisele, kastreerimisele-steriliseerimisele ja regulaarsetele ravimitele, nagu ussirohud ja vaktsiinid, võib lemmikloomaga kaasneda ka ootamatuid kulutusi. Kõige suuremaks neist on enamasti raviarved. Juhtumitega, mil vastutustundetud loomaomanikud ei taga oma lemmikutele õigeaegset veterinaarabi, tegeleme üsna sageli. Seltsile saabub kuu jooksul ligi poolsada teadet koerte väärkohtlemise ning elutingimuste rikkumise kohta. Elus võib ette tulla rahalisi raskusi, loomade raviarved on ka väga suured, ent alati on hätta sattudes võimalik paluda abi. Küsida laenu sõpradelt, sugulastelt, tuttavatelt, pöörduda loomadega tegelevate asutuste ja organisatsioonide poole või uurida veterinaarilt järelmaksu võimalusi. Mingil juhul ei tohi aga looma jätta abitusse seisundisse. Loomakaitseseaduses ja lemmikloomade pidamise nõuete määruses on kirjas, et omanik peab haigestunud või vigastatud lemmikloomale tagama viivitamata vajaliku ravi. Väikseim karistus selle nõude eiramise korral on umbes paarisaja euro suurune rahatrahv. Lemmikloom ei ole ajutine Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatuna suvilates ja maakodudes. Suve alguses võetakse koera- või kassipoeg, kes suve lõpus maha jäetakse. Selle tulemusena tekivad

kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused, loomad kannatavad ja paljud neist surevad. Seltsil kulub aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks. Näiteks 2011. aasta jooksul püüti ja hoiustati viite varjupaika koondavas Varjupaikade MTÜs ligi 2500 looma. Lisaks on Tallinna Hoiupaigas ja teistes Eestis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri. Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav. Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigilist kohustust lemmikloomi kiibistada ja registrisse kanda, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest.

Tule tasuta nõustamisele 25. märtsist 18. augustini vältab Eesti Loomakaitse Seltsi, Eesti Kennelliidu, Royal Canini ja Varjupaikade MTÜ üleriigiline ühiskampaania „Enne, kui võtad koera... Mõtle!”. Kampaania jooksul toimuvad koertenäitused, kus on esimest korda Eestis üles seatud tasuta nõustamistelgid. Tulevased loomaomanikud saavad nõu küsida Eesti Loomakaitse Seltsi, Varjupaikade MTÜ ja Kennelliidu spetsialistidelt ning tuntud veterinaaridelt. Näitused toimuvad 13. ja 14. aprillil Saku suurhallis, 1. ja 2. juunil ja 17. ning 18. augustil Kalevi staadionil.

Kastreerimis- ja steriliseerimisotsust takistavad müüdid Koerte ja kasside kastreerimisest ning steriliseerimisest on palju räägitud, ent lõikust lükatakse ikka edasi. Hirm operatsiooni ees ja linnalegendid ei lase otsust langetada. Mis vastab tõele, mis mitte? Territoorium ja ühe pere loomad •• Isane koer hoiab teised isased oma territooriumilt ja oma indlevast emasest eemal. Vale. Indlev emane meelitab kohale kõik vabalt liikuvad ümbruskonna isased ja kaklused on kerged tekkima. •• Poeg ei paarita oma ema või isa ei paarita tütart. Ei vasta tõele, sest sigimisikka jõudes on isased loomad valmis paarituma iga indleva emasega. •• Jooksuaja püksid kaitsevad soovimatu paarituse eest. Ei vasta tõele. Need on mõeldud tubaseks kasutamiseks, et mitte mööblit ja vaipu määrida. •• 4-5-kuune isane kutsikas pole veel suguküps. Koerad arenevad erinevalt ja mõnikord on selles vanuses koer võimeline paarituma. •• Väikesekasvuline koer ei suuda paaritada suurt emast ja vastupidi. Tihti on koerad nutikamad, kui oskame arvata. Näiteks võib paaritusest huvitatud emane visata end kõhuli maha, et paaritus saaks toimuda. Eri suuruses koerte järglased võivad põhjustada aga raske poegimise. •• Krantsiga paaritunud tõukoer on rikutud ega saa enam tõupuhtaid järglasi. Ei vasta tõele. Iga paaritus on unikaalne, järglaste geenid ja välimik saab tulla ainult tema vanematelt.

Haigused •• Loomadel pole suguhaigusi. Ei vasta tõele. Kasside seas levib nakkuslik immuunpuudulikkus, mis sarnaneb inimeste aidsiga. Koerte levinuim suguhaigus on herpesviroos, mis põhjustab loodete surma. •• Jooksuaja ärahoidmine tablettidega on ohutu ja seda võib teha kogu looma elu vältel. Ei vasta tõele. Ka ühekordne tableti andmine võib põhjustada emakapõletikku ja kasvajate tekkimist.Tablette ei tohi anda loomadele, keda plaanitakse paaritada, sest tiinus ei pruugi püsima jääda. •• Emane koer peab vähemalt korra elus poegima. Ei vasta tõele. Poegimine ei ole emasele koerale vajalik, sest füüsiliselt ja vaimselt ei anna järglaste saamine talle midagi juurde. Samuti ei kaitse poegimine emakapõletike ja piimanäärmekasvajate eest. •• Kui jätta üks poeg alles ja lasta tal imeda, siis ei tekki piimanäärme kasvajaid. Ei vasta tõele. Piimanäärme kasvajate tekkimise risk on väiksem, kui loom enne esimest jooksuaega steriliseerida. Iseloom ja käitumine •• Pärast steriliseerimist/kastreerimist muutub loom kurjaks. Ei vasta tõele. Operatsioon ei muuda looma iseloomu ega kaota looma halbu käitumisharjumusi. Pigem muutuvad loomad operatsiooni järel leebemaks. •• Pärast steriliseerimist/kastreerimist läheb loom paksuks ja laisaks. Võib osutuda tõeks, kui looma toitmisel ei arvestata tema muutunud energiavajadusega. Energiavajadus väheneb, kuid isu pigem kasvab, siis sama toidukoguse andmisel muutub loom tüsedaks. Omaniku ülesandeks on valida oma loomale sobiv toit ja kogus. •• Pärast steriliseerimist/kastreerimist ei püüa

moel oma dominantsust. Kui lasta sellisel koeral emast paaritada, ei muuda see koera käitumist paremaks, vaid pigem süvendab. •• Isane koer peab saama pulmas käia, sest siis on ta n-ö isasem ja valvab paremini oma territooriumi. Kahjuks muutub üle aia hüppamine rumalaks kombeks, mida ei lahenda ka kastreerimine. Territooriumi valvamist selline käitumine ei paranda. Muud loomad •• Emast küülikut pole mõtet steriliseerida. Ei vasta tõele. Uuringud on näidanud, et 80 protsendil üle nelja-aastastest küülikutest on arenema hakanud pahaloomuline kasvaja. Kasvajate tekkerisk väheneb oluliselt, kui küülik enne aastaseks saamist steriliseerida. •• Tuhkrutel pole haigusi, mida steriliseerimisega saaks ära hoida. Ei vasta tõele.Tuhkrutel esineb pika innaaja järel emassuguhormoonist põhjustatud luuüdi supressiooni, mis halvimal juhul võib lõppeda surmaga.Tuhkrul lõpetab jooksuaja edukas paaritus. Tuhkrut võib steriliseerida juba enne kuuendat elukuud. kass hiiri. Ei vasta tõele. Igal loomal on erinev saagiinstinkt ja seda operatsioon ei mõjuta. Hea hiirepüüdja püüab hiiri ka pärast operatsiooni. Laiska hiirepüüdjat lõikus ei paranda. •• Korra paaritunud isane koer muutub rahulikumaks. Tegelikult võib hakata korra paarituses osalenud koer aktiivselt otsima uusi indlevaid emaseid. Samuti võidakse proovile panna peremehe karjajuhi staatus. •• Isane koer paaritab patju, mänguasju, inimese jalgu, sest ta tahab emast paaritada. Tegemist on hüperseksuaalse koeraga, kes näitab sel

Mis minu loomaga kliinikus juhtub? Jüri loomakliinikus, nii nagu inimeste haiglateski, on väljakujunenud tavad plaaniliste operatsioonide jaoks. Ootame looma enda juurde hommikupoole, et ta jõuaks päeva jooksul narkoosist toibuda ning arst saaks veenduda, et temaga on enne koju lubamist kõik hästi. Loom võib meie juurde jääda õhtuni, kuni omanik tööpäeva lõpetab. See ei ole tasuline. Operatsiooni hommikul ei tohi loom süüa, sest täis kõhu korral võib ta hakata oksendama. Pärast ärkamist pakume loo-

male süüa. Soovi korral võib kaasa anda ka oma toidu. Looma silmad jäävad narkoosis olles lahti. Kuivustunde vältimiseks saavad kõik patsiendid silma niisutavat geeli. Operatsiooni järel asetatakse loom imava lina peale puuri, soojakottide vahele, et tema ärkamine oleks mõnusalt soe ja kuiv. Looma hingamist ning ärkamist jälgib abiline kogu patsiendi kliinikus viibimise jooksul. Kui koer on ärkamise järel väga rahutu ja kurb, antakse sellest omanikule teada, et võimaluse korral saaks talle varem järele tulla. Et kõhualune haav saaks rahulikult paraneda, pannakse selga seljapealt seotav vest, mis ei piira looma liikumist. Kui vest saab märjaks, tuleb see puhtaks pesta, ruttu kuivatada ja selga tagasi panna. Kuni vesti seljas pole, tuleb jälgida, et loom haava lakkuma ei hakkaks. Loomulikult saavad kõik patsiendid vajalikud valuvaigistid ja kõik järelraviks vajaliku koju kaasa. Juhend, kuidas värskelt opereeritud loom võib käituda, ning mida tuleks jälgida, on kirjas koduravi lehel. Küsimuste korral saab kliinikuga ühendust võtta. Jüri loomakliinikus on operatsioonijärgne kontroll tasuta. Jüri loomakliiniku jaoks on esmatähtsad patsientide heaolu ning meeldivad mälestused arsti juures oldud ajast. Ootame teid Jüri loomakliinikusse. Asume Rae vallas, Jüri alevikus, Aruküla tee 29.Visiidiks saate aja broneerida telefonidel 513 1714 või 607 5885.

TALLINN KUTSUB OSALEMA

SOODUSHINNAGA KASSIDE KIIPIMINE HEAKORRAKUU AVAÜRITUSEL

5€ / KASS

20. aprillil kell 11–15 Lasnamäel Kivila pargis Kivila 46 maja tagusel platsil kiibib ja registreerib kasse loomaarst Jaak Jõks. Hind Tallinna elanikule vaid 5 eurot! Kaasa võtta omaniku isikut tõendav dokument. Tasumine ainult sularahas. Lisaks vaktsineerimine ja parasiiditõrje. Protseduurid tehakse kinnises ehitussoojakus. Lisainfo tel 58 325 248 ja www.tallinn.ee/lemmikloom.

www.tallinn.ee/heakorrakuu

Hiired ja rotid võivad koeri nakatada halva tõvega Foto: Shutterstock

Kaire Talviste Näriliste levitatav bakteriaalne nakkushaigus leptospiroos võib mõnele koerale saada ka saatuslikuks.

eptospiroosi esineb kõikjal üle maakera, looduslikeks levitajateks on hiired ja rotid. Kliiniliselt avaldub leptospiroos koertel, veistel, hobustel ja sigadel – kassid küll nakatuvad, aga kliiniliselt üldjuhul ei haigestu. „Väga kiire on levik kennelites, eriti neis, kus ei ole kasutusel piisavalt meetmeid hiirte ja rottide tõrjumiseks,” selgitab Ülli Salk Maxi Lemmikloomakliinikust. Nakatumine toimub otseselt haige looma uriini ja hammustushaavade kaudu, samuti haige looma söömisel. Nakatuda võib ka kaudsel teel, kui koer joob looduslikust seisvast veekogust või lombist. „Tekitaja võib tungida organismi läbi suu ja nina limaskesta, silmade ning kahjustunud naha. Läbi terve naha tekitaja organismi ei pääse,” selgitab Salk. Kaudse nakkuse saamiseks peavad olema tagatud bakterile soodsad elutingimused – kergelt happeline pinnas, 25 °C temperatuur ning piisavalt niiskust. Sellises keskkonnas võib bakter püsida

nakatamisvõimelisena mitu kuud. Kõige suurem on nakkusoht hilissuvel ja varasügisel, samuti soojal kevadel, kui looduses on palju vaba vett, ning märjal suvel. Samal ajal piiravad miinuskraadid oluliselt tekitaja levikut. Tavaliselt toimub bakteriga nakatumine saastunud vee joomisel. Bakter paljuneb veres ja liigub kudedesse (maksa, põrna, neerudesse, kesknärvisüsteemi, suguor-

ganitesse). Kliiniline pilt sõltub tekitaja virulentsusest ja organismi tundlikkusest, enamasti tekkib see umbes nädal pärast nakatumist ja sõltub haiguse kulust. Ägeda kulu korral tõuseb loomal kõrge palavik, esinevad oksendamine, nõrkus, märgatakse verist rooja/uriini ja ninaverejooksu. „Kahjuks võib nii mõnigi haigusjuhtum lõppeda looma surmaga, seda eriti juhul, kui tekkib multiorganpuudulikkus

Mustakivi Loomakliinik

687 1131 / 555 10131

MUSTAKIVI LOOMAKLIINIK Kaasaegne loomakliinik pakub professionaalset veterinaarteenust, lemmikloomatarvete ja toitude müüki Loomaarsti teenused: Lemmiklooma ravi Esmaabi Konsultatsioonid Kirurgilised operatsioonid Vaktsineerimine Märgistamine Steriliseerimine ja kastreerimine Eutanaasia Hooldus Suuhügieen, hambakivi eemaldamine

Salong: Koerte ja kasside pesemine Koerte ja kasside pügamine Karva hooldus Kõrvade puhastamine ja küünte hooldus

Tooted:

Meil leiate Hills, Virbac toidud, lemmikloomade käsimüügiravimid puugi-, kirbu- ja ussitõrje vahendid

E-R 9-19/ L-P 10-18 Mahtra 1, 13811 Tallinn www.mustakiviloomakliinik.eu

või kopsuverejooks. Sellisel juhul on haiguse kulg väga kiire ja loom sureb enne laboratoorse diagnoosi kinnituse saamist,” ütleb Salk. Alaägedal juhul on tunnuste tekkimine aeglasem: märgatakse palavikku, isutust, liigjoomist, liigset urineerimist (või vastupidi väga vähest urineerimist), köha ja hingamisraskusi, raskusi liikumisel, limaskestade ja silmade kollakat tooni (kollatõbi). „Vastavalt tekita-

jale võivad eelkõige tabanduda neerud või maks, alla 6-kuustel kutsikatel on täheldatud rohkem maksanähtude teket, kuid võib esineda ka multiorganpuudulikkust,” kirjeldab loomaarst. Haigust on võimalik läbi põdeda ka subkliiniliselt ehk nii, et märgatavaid tunnuseid ei tekigi. Umbes kahe nädala jooksul ilmuvad koera verre antikehad, mis puhastavad haigustekitajatest kõik elundid peale neerude. „Loom on sel juhul küll kliiniliselt terve, ent väljutab uriiniga haigustekitajat pikka aega (kuid). See on eriti oluline teave kenneli omanikele, sest siis on potentsiaalselt ohus kõik kenneli koerad,” hoiatab Salk. Leptospiroosi diagnoositakse laboratooriumis vereseerumi analüüsist, mõnedel juhtudel on võimalik leida tekitaja ka uriinist. Ravitakse antibiootikumidega toetades samal ajal kahjustada saanud organsüsteeme. Vältimaks tekitaja edasist eritamist uriiniga, tuleb korralikult täita arsti ettekirjutusi. Haige looma peremees peaks looma uriini, väljaheidete ja okse koristamisel täitma elementaarseid hügieeninõudeid ning vajadusel kasutama kindaid. Ülli Salk leiab, et eelnevast ei peaks lemmikloomaomanikud paanikasse minema ega tervele, elurõõmsale koerale looduses ringi

lippamist keelama hakkama. „Loomulikult ei saa koera takistada siitsealt lonksu vett võtmast, eriti arvestades teadaolevat haigusjuhtude arvu, mis ei ole Eestis väga suur. Meie kliinikus saavad aastas laboratoorse diagnoosi üks-kaks koera, kahtlus ilma laboratoorse kinnituseta on kolmel kuni neljal juhul, aga on ka aastaid, kui pole ühtegi juhtu.” Enamikel juhtudel on haiguse tekitajateks viis Leptospira serotüüpi, millest osade vastu on võimalik ka vaktsineerida. Et vaktsiinid katavad ainult osa haigustekitajaid, ei taga vaktsineerimine täielikku kaitset. Ülli Salk lisab, et looma sel põhjusel vaktsineerimata jätta ei tasu, sest kunagi ei tea, milline tekitaja parasjagu ründamas on. Et haigus on suuresti looduskoldeline, võib inimene nakkuse saada pigem loodusest kui oma loomalt, eelkõige kuuluvad riskigruppi matkajad ja veesportlased. Looduses viibides soovitab Salk jälgida oma käte ja jalgade seisukorda – nakkus võib organismi tungida läbi kahjustunud naha – haavade, erosioonide jms. Probleemiks on kindlasti halvad elutingimused – inimene nagu lemmikloomgi nakatub hiirte ja rottide uriiniga saastunud vee ja toiduainete kaudu.

Sookriimud OÜ on 2010. aastal loodud väike pereettevõte. Valmistame kelgukoeraspordialade (koerakrossi, jalgrattaveo, tõukerattaveo, käruveo, suusatajaveo ja kelguveo) harrastamiseks mõeldud varustust. Õmbleme Sookriimude tooted ise ning testime nende kasutusmugavust ja vastupidavust meie samanimelises 7-liikmelises siberi huskyde kennelis. Meie tooted on müügil Sookriimude e-poes www.sookriimud.ee. Lisaks veovarustusele müüme Norra ettevõtte Troll Hundefor AS kvaliteetseid koertele mõeldud kuivtoitusid, mille koostisesse kuulub ka norra kala. Väga aktiivsetele ja sportlikele koertele pakume FitDog energia- ja taastusjoogipulbreid, mis on toodetud Soomes. Sookriimud OÜ e-pood asub veebiaadressil:

www.sookriimud.ee E-mail: info@sookriimud.ee Tel. 5666 6009

Kõik Royal Canin kassi- ja koeratoidud aprillikuu lõpuni

- 10% WWW.PLUUTO.EE