Eesti P채evalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, Tallinn Projekti juht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629 Toimetaja: Kristiina Viiron |kristiina.viiron@lehed.ee, tel 680 4567
KEVAD 2012
2 LEMMIKLOOM us
t채pilah
LEMMIKLOOM 3
See tüütu jooksuaeg IGALE ELUSOLENDILE JA NII KA MEIE LEMMIKLOOMADELE ON LOODUS ANDNUD SOOJÄTKAMISFUNKTSIOONI. ERINEVATEL LOOMADEL AVALDUB SEE ISEMOODI NING MÕNE LIIGI, NÄITEKS KASSI PUHUL VÕIB NN JOOKSUAEG INIMESTE VAATEVINKLIST LÄHTUDES OLLA KA ÜSNA TÜLIKAS. Kristiina Viiron Kes meist ei oleks kuulnud ütlust „märtsikassid”. Käimas on kassipulm – vali kräunumine kevadööl akna all, isased kisklevad ja kostab beebinuttu meenutav hala. Ja paari kuu pärast tulevad pisikesed kiisupojad ilmale. Rapla lemmikloomakliiniku Vetar loomaarst Rika Mölder tõdeb, et kui emane kass jooksuajal õue satub, siis on kindel, et ta ka tiineks jääb. Õuekassi toas kinni pidada on aga üpris küsitav ettevõtmine, ja ka toakassi innaaegset „hala” on inimesel vaat et võimatu välja kannatada. Kassid saavad suguküpseks alates kuuendast elukuust. Emase kassi jooksuaja tunnuseks ongi valjul häälel kräunumine ja maas püherdamine. Jooksuaeg võib mõnel kassil kesta nädalaid, seejärel nädalaks vaibuda ja taas otsast alata
– seda muidugi juhul, kui teda on õnnestunud isasest eemal hoida.
ALGAB OTSAST PEALE
Mõni kass võib pidada ka pisut pikema vahe, ent mõne aja pärast on kräunumine ja püherdamine taas platsis. Möldri sõnul indleb mõni loom ka väga vaikselt ning teda saab toakassina pidada, ilma et inimene peaks vahele sekkuma, kuid enamasti ei ole võimalik aegajalt korduvat kassikisa taluda. Õuekassi ei ole nagunii võimalik innaajal kinni pidada ning kui kassipoegi saada ikka plaanis ei ole, on kõige mõistlikum lasta kass steriliseerida. „Seda võib teha juba enne esimest jooksuaega,” täheldab Mölder. Kassidele saab innaaja ärahoidmiseks anda ka hormoontablette või lasta teda süstida, kuid seda varianti ei soovita loomaarst eriti kasutada, sest hormoonid võivad tekitada mitmeid kõrvalnähte, näiteks erinevaid kasvajaid. Kui emane kass on lõikusega steriliseeritud ehk temalt on eemaldatud emakas ja munasarjad, siis talle jooksuaega enam peale ei tule. Isasel kassil emasega sarnast jooksuaega ei ole, nemad on alati valmis paarituma ning kui kuskil leidub indlev emane, lahkuvad nad kodust pulma, kaklevad end verele ning lisaks pritsivad kõikjale
lehkavat uriini, et oma territooriumi tähistada. Sellegi vastu on abinõu olemas – kastreerimine ehk munandite eemaldamine. Loomaarsti sõnul seejärel isased kassid rahunevad, ei sirtsuta enam, ei kipu kaklema ega pulma, hoiavad rohkem kodu ligi ja on leplikumad.
KERGEMINI OHJATAV KOER
Natuke lihtsamad lood on koertega. Emasel koeral algab esimene jooksuaeg kuskil kuue kuu kuni aasta vanuses vahemikus. Enamasti on koeral jooksuaeg kaks korda aastas, harva üks ja haruharva ka kolm korda. Üks jooksuaeg kestab keskmiselt 21 päeva, looma häbe tursub, võib erituda verd ning loom lakub sageli oma tagakeha. „Loom on rahutu. Toakoer kipub õue ja õuekoer tahab kodust kaugemale jalutama,” kirjeldab Rika Mölder. Kui kutsikaid ei ole soovi saada, on kõige odavam viis koera innaajal lihtsalt kinni pidada. Käia loom rihma otsas jalutamas ja hoida kosilased eemal. Lõplikult lahendab innaajaga seotud probleemid steriliseerimine. Isasel koeral jooksuaega ei ole, tema kipub pulma siis, kui indlev emane on käepärast – ja emase lõhn hakkab isase ninna juba kaugelt. Möldri sõnutsi lastakse vahel ka isaseid kastreerida, et looma
käitumist parandada, kuid seda tehakse harvemini kui kasside puhul. Koera on peremehel ka märksa lihtsam ohjata kui kassi.
KÄRMED NÄRILISED
Emaste küülikutega on nii, et kui nad isasega kokku saavad, siis nad ka paarituvad ja jäävad tiineks ning kui see eesmärgiks ei ole, siis neid kokku lasta ka ei maksaks. Rottidel ja merisigadel on jooksuaeg väga tihti – rottidel nädala ja meriseal kahe nädala tagant ja kui järglasi ei taheta, hoitagu eri soost loomad lahus. Üldse on otstarbekam kasvatada väikseid närilisi, kui neilt poegi ei soovita, koos ühest soost kaaslasega, siis ei teki neil kiusatust ja on vähem käitumishäireid. Emased loomad võivad rahumeeli koos elada, kui nad muidugi omavahel sobivad. Kui peres on aga erinevast soost loomi, siis lastakse isaseid küülikuid ja merisigu sageli ka käitumise korrigeerimiseks kastreerida. „Rahustab neid tunduvalt maha,” põhjendab Rika Mölder. Näiteks isane küülik võib sarnaselt kassile uriini pritsida, kuid kastreeritud loomal see komme kaob. Seda kisa, mida kassid jooksuajal kuuldavale toovad, on inimesel vaevalt võimalik rahumeeli taluda.
Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega KõiKidele Angry Birdsi fännidele! Lindude ja põrsaste maailm ootab Sind! Lõbusad pildiallkirjad pluss Sinu fantaasia ning võimalusi joonistamiseks jagub lõputult. 100 fantaasiarikast lõpetamata pilti pakuvad tundide kaupa rõõmu kõikidele Angry Birdsi fännidele vanuses 3 kuni 103! Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee
FOTO: RAUNO VOLMAR
Kuivatatud seakõrv Kuivatatud magu Kuivatatud kops Kuivatatud närimistoru Kuivatatud maks Kuivatatud kanapugu Kuivatatud kanakael Kuivatatud mage kala Närimisliha Assortii Kõik Preemia hõrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle närimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hambaja igemeprobleemide tekkimist. Preemia tooteid müüvad: RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu TÜ, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.
PREEMIA OÜ, Tulbi põik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618 e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee
4 LEMMIKLOOM
Kasse kimbutavad sageli põieprobleemid Pole sugugi tavatu olukord, kus kassi tabab põiepõletik. Samuti pole sugugi ebatavaline, et sel puhul ootab loomaomanik loomaarstilt kiirelt oma lemmiku tarvis ravimeid. On ju loomake väga hädas – ta üritab suurte raskuste ja valudega pissida, aga välja tuleb vaid mõni verine tilgake, kui sedagi. Tihti pissib kass sel puhul pinguldatud asendis ja üritab seda teha korduvalt ja sageli. Kassike, kes varem on ilusti pissikastil oma häda teinud, hakkab järsku ebasobivates kohtades ja väga kaeblikult häälitsedes oma häda toimetama. Kasside põieprobleemide alla kuulub aga terve rida erinevaid haigusi, mis hõlmavad kusitit ja põit. Kahjuks ei viita haigustunnused ühele konkreetsele haigusele. Seetõttu ongi tähtis enne ravimi väljastamist kindlaks teha põiehäda põhjus. Suur enamus põiepõletikest on idiopaatilised, see tähendab, et põletiku põhjus ei ole selge. Põletiku põhjustajatena järgnevad põiekivid ja -liiv, anatoomilised defektid ja põiekasvajad. Erine-
Kui kassi on tabanud põiepõletik, tuleb kiiresti minna arstile, et teada saada, mis loomakest vaevab. FOTO: MARKO MUMM valt inimesest ja koerast esineb kassidel bakteriaalset põiepõletikku suhteliselt harva. Põhjuseks tõenäoliselt ülimalt kange ja kontsentreeritud uriin, mis on bakteritevastase toimega. Erandiks on siin vanemad kassid, kellel esineb sagedamini neerupuudulikkust ja diabeeti – sel puhul on uriin lahja ja väga kergelt tekivad bakteriaalsed põieinfektsioonid. Isastel kassidel võib tekkida eluohtlik kusiti ummistus, seda põhjustab kas põletikuklomp või kivike. Sel
juhul üritab isane kass korduvalt ja tulemusteta pissida, kräunub sel ajal kõvasti, on rahutu, lakub ägedalt sabaalust ja võib peitu pugeda. Poole päevaga muutub ta aga loiuks ja apaatseks, ei söö ning hakkab oksendama. On ülimalt oluline sellisel juhul kiiresti loomaarsti poole pöörduda, sest juba 1–2 päevaga, mil kass pissida ei saa, tekib tõsine äge neerupuudulikkus ja kassike sureb. Tegemist on kiiret abi vajava loomaga.
Ravi sõltub haiguse põhjusest Ilmselgelt on olenevalt põhjusest ravi erinev. Kivide ja liiva vastu aitab enamasti spetsiaalne kive lahustav ravitoit. Mõne kivisordi puhul on vajalik hoopis kivide kirurgiline eemaldamine. Bakteriaalse põiepõletiku puhul on näidustatud antibiootikumikuur. Kasvajate puhul aitab ainult operatsioon. Kusiti ummistuse puhul on ravi kompleksne ja hõlmab nii ummistuse likvideerimist kui ka kõigi elutähtsate parameetrite normi viimist. Kuigi enamasti on tegu idiopaatilise põiepõletikuga ehk kasside idiopaatilise tsüstiidiga (KIT), peab eelnevalt kõik teised juba eelnimetatud põhjused välistama. See tähendab, et peab tegema kindlaks, ega kassil pole kive või liiva põies, kasvajat või anatoomilist defekti või bakteriaalset põieinfektsiooni. Välistama peab ka käitumuslikud probleemid. Kui põhjust ei leita, ongi tegu idiopaatilise põiepõletiku ehk KIT-ga, mis moodustab kassidel esinevatest põieprobleemidest ligikaudu 60%. Tänapäeval teatakse juba, et KITi põhjus on n.ö närvides ja väga suurt rolli selle tekkes mängib stress. Eelsoodumuslikud faktorid on ka ülekaalulisus, täielikult tubane n.ö laisklev eluviis ja 100% kuivtoidu söömine. Kassi stressi tuleb vähendada Mis siis võib kassile stressi põhjustada? Esiteks muidugi ei ole iga kass stressile vastuvõtlik, vaid tundlikkus oleneb kassi loo-
musest. Stressi tekitavad situatsioonid võivad muu hulgas olla näiteks kolimine, mitu kassi ühel territooriumil, ebasobiv pissiliiv või pissikasti vale asukoht, järsud toidumuutused, muutused elukorralduses, uued elanikud kodus, remont ja kindlasti ka loomaomaniku stress. Kõige eelneva tõttu ei aitagi raviks lihtne tabletikuur ja rakendama peab hoopis kompleksset ravi, mis hõlmab nii stressi vähendamist, veetarbe suurendamist kui ka erinevaid ravimeid. Stressi vähendamine on ülimalt olulise tähtsusega. Iga kassi jaoks peab olema eraldi pissikast, tuleb vähendada üleasustatust ja kiusamist näiteks teise kassi poolt. Selleks tuleb tagada igale konkureerivale kassile oma söögi ja joogikoht ning oma turvaline puhkekoht. Lisaks võib kasutada spetsiaalset feromoone sisaldavat spreid, mis vähendab ärevust. Teinekord on vajalik ka spetsiaalne ravitoit, kuid sellest tähtsam on suurendada kassi veetarvet. Kõige lihtsam viis seda teha on pakkuda krõbinate asemel konservtoitu. Igal kassil on omad eelistused, kuidas talle vett juua meeldib. Mõnele kassile meeldib näiteks vihmavesi, mõnele hoopis pudelivesi, mõnele meeldib tilkuvast kraanist juua, mõnele vannipõhjas seisev vesi. Joogikausse võiks asetada sel juhul mitmele poole, sest kassi jaoks o n oluline ka asukoht, kus ta joob. On olemas ka spetsiaalsed purskkaevu tüüpi veeautomaadid kassidele. Abiks võib olla ka näiteks ise keedetud lihapuljongist tehtud jääkuubikute lisamine veele. Kõik nipid, millega kassi rohkem jooma
meelitada, on teretulnud. Lisaks võiks kasutada ka põie seina kaitsvat spetsiaalset toidulisandit. Medikamentidest kasutatakse vastavalt vajadusele põletikuvastast ja valu vaigistavat ravimit, kusiti krampi vähendavat ravimit ja äärmisel juhul ka antidepressante.
Kassi peab arstile näitama Nagu näha, on kasside põiepõletikud hoopis keerulisemad, kui esmapilgul näivad ning seetõttu ongi vajalik pissiprobleemide käes vaevleva kassiga minna loomaarsti vastuvõtule. Tuleb uurida põhjalikult, millest häda tingitud on, ning raviplaan koostatakse igale loomale individuaalselt. Vale raviga teeme oma loomadele kasu asemel kahju ja haigus kordub sagedamini kui muidu. Kõige tavalisem viga on sel puhul antibiootikumide kasutamine, sest vajalikud on need vaid üksikutel juhtudel. Eriti tähelepanelik peab olema isaste kasside puhul – ummistuse korral tuleb kiiremas korras arstile tõtata. Oodata ei tohiks isegi mitte poolt päeva. Kristina Vimberg loomaarst OÜ Maxi Lemmikloomakliinik Pärnu mnt 463a, Tallinn tel: 670 9004 www.lemmikloomakliinik.ee E-R kella 9–20 L kella 10–16
MAXI
LEMMIKLOOMADE KLIINIK
koerapood.ee Parim koht koerasõpradele!
Müügil lai valik erinevaid tooteid nii koertele kui ka koeraomanikele.
www.lemmikloomadekrematoorium.ee