219,3 MAANTEE PÕHJAST LÕUNASSE
Kaja Koovit kaja.koovit@arileht.ee 680 4400
kilomeetrit on JõhviTartu-Valga maantee kogupikkus, sellest 10,8 kilomeetrit kulgeb Tartu linnas.
Teekond Jõhvist Valka: külade hääbumine toob kaasa ohvreid Jõhvi-Tartu-Valga maantee on Euroopa jaoks olulise teedevõrgu osa. Seda mööda saab Riiga ja sealt edasi Peterburi. Eestis läbib tee nelja maakonda ja siin avaneb pilgule väga erinäoline Eestimaa. Tanel Saarmann
tanel.saarmann@arileht.ee
Eesti Vabariigi põhimaantee nr 3 on 219,3 kilomeetrit pikk. Ärileht alustas oma reisi Jõhvi linna piirilt. Eesmärk oli saada aimu, millised ettevõtted trassi ääres tegutsevad ja kuidas neil läheb. Maantee äärde jääb suure potentsiaaliga Peipsi piirkond, aga ka paiku, mis Eesti kaardilt tasapisi kaduma hakkavad. Külad, teadagi, kuivavad kokku, surevad välja. Näha võis nii väsinud ettevõtjaid, kes enam ei jaksa, aga ka neid, kel sära silmis.
Esmalt aga maanteest endast. Kui turvaline see teekond on? Maanteeameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul on sellel teel viimase viie aastaga juhtunud keskmiselt 21 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Hukkunuid on kolm-neli aastas. Ida-Virumaal ja Jõgevamaal juhtub õnnetusi vähem, Tartumaal rohkem. „Mõneti on see kindlasti seotud liiklussagedusega. Jõhvi-Mustvee vaheline liiklussagedus on u 2300 autot ööpäevas, Mustvee ja Tartu vahel rohkem, veidi üle 2400, umbes sama on sagedus ka Elva ja
Valga vahel. Kõige tihedam on liiklus Elva ja Tartu vahel, kus liiklussagedus on ligi 8000 autot ööpäevas,” ütles Vane.
EESTI ENERGIA TAMMIKU AHERAINEMÄGI
Ümberehitust ei tule Et ohutus paraneks, tuleb teha rekonstrueerimistöid. Aastani 2016 kulutab maanteeamet siin kokku 16 miljonit eurot. Jõhvi-Ahtme-Puru lõigul kilomeetritel 3,5 kuni 8,3 MÄETAGUSE ehitatakse ümber ristmikud. Tartu maakonnas rekonstrueeritakse Igavere-KobKOLTSINA KÕRTSIHOONE ratu lõik ja remonditakse lõik Aiamaalt Rõnguni. Tulevikuplaanis on veel Must-
AHTME
EESTI ENERGIA TAMMIKU AHERAINEMÄGI
JÕHVI LENNUVÄLI
Jõhvis hakkavad maanduma ärituusad
Eesti Päevaleht kirjutas veidi laiune niidetud muruga maanüle kahe aasta tagasi sellest, dumisrada. Priks toob eraldi et Jõhvisse rajatakse uus väi- esile Ontika mõisa omaniku, kelennuväli. Seda planeeritak- Soome suusakuulsuse Kalle se vana legendaarse lennujaa- Palanderi. Tema ise ja ta sõbma asemele. Koppa ei ole veel rad on praegu siin peamised maasse löödud, kuid see aeg „kliendid”. Nad tõusevad ja maanduvad omal vastutusel, on lähedal. „Plaan on paigas, aga ves- ühtegi töötajat lennuväljal MÄETAGUSE kid jahvatavad teadagi aeg- kohapeal ei ole, maandumislaselt. Tänaseks on valmis rada vaid niidetakse. Uus lennuväli tuleks kunakõiksugu uuringud ja kevaKOLTSINA KÕRTSIHOONE del hakkame lennuvälja maha gise maandumisraja peale ja mõõtma. Täpset valmimise sellel saaks pikkust olema 1200 aega on raske prognoosida,” ning laiust 25 meetrit. ütles SA Jõhvi Lennuväli nõukogu liige Priidu Priks. Ligi 80-aastane vanahärra Huvilisi on palju – on tõeline lennunduse entusiast, kuid piloodipaberid sai kes siis viitsib Tallinta kätte alles veidi üle kümnast Ida-Virumaale ne aasta tagasi. Jõhvi lennuautoga sõita. välja asja on ta ajanud pikka aega, kuid kõik eeldused sel„Tuleb juhtimistorn, lennule õnnestumiseks on olemas. „Huvilisi on palju. Eriti äri- kite seisuplats, kaks helikopinimesed. Kes siis tänapäeval teri maandumisplatsi, tankla viitsib autoga Tallinnast Ida- ja kõik muu vajalik. Tulevikus Virumaale sõita või Soomest ehk lisame ka väikese kohviku. laevaga ja maanteed pidi tul- Tuleb kena II klassi lennuväla. Ütlesin ükskord Tiit Vähi- li,” selgitas Priks. Lennuväljal hakkaksid le ka, et temasugune mees ei tohiks Sillamäele sõita maan- maanduma Šveitsi ärimehed teed mööda. Meil on ikkagi ja muud turistid, aga kasu on 21. sajand,” ütles väga terase sellest ka riigile. olekuga Priks. kiviviske kaugusel asub IISAKUSiit KRUUSAKARJÄÄR Jõhvi lennuväljale saavad Ida-Viru keskhaigla. SuuremaIISAKU EHITUSKAUP ka praegu maanduda te põlengute korral saaksid PROWINTSI BAAR-KLUBI väikelennukid. siin maanduda GROSSI TOIDUKAUPADE KAUPLUS kustutamisel Siin võtab neid osalevad lennukid. Nii ettePEETRI PIZZA IISAKU AUTO-TRAKTORITEENINDUS EHITUSKAUP AUTOLAMMUTUS vastu 600 meetri IISAKU võtjate kui ka riigi huvi tunOLEREXI TANKLA PROWINTSI BAAR-K olevat suur. pikkune ja 30 meetri dub EESTIMAJATEHAS AS 1
IISAKU AUTO-TRAKT OLEREXI TANKLA Fotod: Tiit Blaat
Vallavanem SurIISAKU va palub mägedel liikudes olla GROSSI TOIDUKAUPADE KAUPLUS PEETRI PIZZA ettevaatlik. IISAKU AUTOLAMMUTUS „Vald ei ole teadEESTIMAJATEHAS AS likult midagi ette võtnud objekti külastamise soosimiseks, kuna haljastatud osas on pinnas õrn ning suurte inimhulkade liikumisel saaks kergesti kannatada. Haljastamata osas on aga lahtine aheraine, millel liikumine on ebaturvaline,” hoiatas Surva. Seega elatakse siin rahalaeva ootuses, et mägedest atraktsioon teha. Eesti Energia kaalub aga võimalust aheraine rahaks teha. 1
PÕHJA MÖÖBEL (LADU) TORHOUTI KAUPLUS
JÕHVI LENNUVÄLI
vee ümbersõidu remont 2016. aastal. Lisaks võetakse ette Vahi tee ristmik, Rõngus aga ehitatakse jalgratta- ja jalakäijate teid. Niisiis mingit suurt ümberehitust või möödasõitu praegu plaanis ei ole ja maanteeäärsed ettevõtted ei pea kartma, et rahakraan kinni keeratakse. Kas rahakraan aga üldse eksisteerib? Siirdumegi sellele väga eriilmelisele maanteele ja vaatame, kuidas äridel seal läheb. 1
IISAKU KRUUSAKARJÄÄR
Ootab rahalaeva 2007. aastal koostasid maaülikooli maastikuarhitektuuri üliõpilased kujunduseskiise, milline võiks Tammiku aherainepuistang ja selle ümbruses olev maastik tulevikus välja näha. Kõik lahendusvariandid nägid ette puhkeala loomise. Plaanid on teostamata, kuna vallal pole selleks praegu raha.
miljonit läks maksma Jõhvi liiklussõlm. Ehitust rahastas 100% EL-i ühtekuuluvusfond.
JÕ
Tammiku aherainemäest võiks saada atraktiivne paik.
„Tänasel päeval näeb kaevandusettevõte aherainepuistangut pigem kui hoidlat. Jõhvi vald näeb aherainepuistangut kui maastikupilti rikastavat elementi, millest tulevikus võiks areneda puhke- ja rekreatsioonimaastik,” selgitas Surva. See kõik on kajastatud ka valla üldplaneeringus.
10,37
JÕHVI
Mis saab Tammiku mägedest? Meie pikk reis algab sealt, kus Jõhvi linna piir lõpeb. Ja siis avaneb paremat kätt kena vaade – tuhamäed. Millega on tegemist? Selgub, et tegu on kunagise Tammiku kaevanduse aherainemägedega, mis kuuluvad Eesti Energiale. Mäed on tekkinud pika aja jooksul, aastatel 1951–1999. „Puistangud on leidnud koha kohalike inimeste tegevuste arenduses – hea näide on Kohtla kaevanduse puistangu kasutamine suusanõlvadena,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. Neile mägedele on istutatud puid, suurt osa katab rohukamar. Neil käib matkajaid, talvel suusatajaid ning kelgutajaid ja suvel pikniku pidajaid. „Aherainepuistanguid on võimalik läbi sorteerida ja töödelda ümber killustikuks ja madala kütteväärtusega põlevkiviks. See on Eesti Energial tulevikus ka plaanis,” ütles Vennik Jõhvi vallavanem Aivar Surva teab, et kõige läänepoolsemal puistangul on mets, mille kasvu jälgivad Eesti maaülikooli teadlased. Nad vaatlevad, kui edukalt toimub aherainepuistangute metsastamine.
KOGU RAHA EUROOPAST
Jõhvi lennuväljale maanduvad juba praegugi väikelennukid.
Eesti Päevaleht, teisipäev, 17. märts 2015, toimetaja: Henrik Ilves, tel: 680 4400, e-post: arileht@epl.ee
TIHEDAIM LIIKLUS
16 450
autot ööpäevas sõidab maantee Jõhvi-poolse osa alguses.
19
EESTI TUIKSOONED
Jõhvi-Tartu-Valga maantee on ta ka Iisakut kui head elukohIisaku valla jaoks väga oluli- ta. Tema sõnul on olemas kõik se tähtsusega, sest seda möö- vajalik: gümnaasium, lasteaed, da liigub raha, rääkis vallava- spordivõimalused, hooldekodu, suusarajad jne. nem Raivo Raap. „Maantee on tõesti meie „Peipsi rannik on ettevõtjaoks olulise tähtsusega, sest jatele avastamata maa. Ruuseda teed mööda liigub raha, mi on siin piisavalt. Suvi on LOHUSUU millest on oskusliku äriplaani- küll lühike, kuid kindlasti ga võimalik osa saada. Teine annab mõelda ka sellele, kuioluline ja mitte vähem tähtis das tegutseda muul ajal. Nii aspekt on Peipsi põhjaranni- on ettevõtjad mõelnud selleku lähedus, kus suvel puh- le, kuidas teenindada näiteks TORIOJA KÄMPINGUD kab ilma liialdamata väga pal- talvel tegutsevaid kalameJA KIOSK ju rahvast. Paljud kasutavad hi. Turismipoolt saab siinoma toiduvaru täiendamiseks kandis aga kõvasti pareIisaku kaubandust ja toitlus- maks teha,” oli Raap tuskohti,” ütles vallavanem. veendunud. 1 RMK andmetel puhkas Peipsi põhjaranniku ääres eelmisel aastal üle 200 000 turisti. KALMAKÜLA Pole siis ime, et näiteks Kauksi tundub ärimeestele üha BAAR JA ÖÖMAJA PEIPSI LAINED magusama suutäiena. Iisaku vald on ette valmistanud Kauksi ranna VILUSI KALURI POOD maastikuarhitektuurse projekti, mille rakendamise korral Kaks aastat tagasi hakkas VILUSI KALAKIOSK paraneb puhkajate heaolu ja Iisakus tegutsema ettevõte luuakse võimalused laiendada Eestimajatehas AS. Siin hakapakutavate teenuste hulka. ti tootma element- ja mooPlaanis on rajada rannadulmaju. Paraku sai Skandihoone, mänguväljak, tuanaavia turule keskendunud MUSTVEE letid jne. Kohaliettevõte paar valusat lööki ja kud ettevõtjadki STATOILI TANKLA töö Iisakus tuli ajutiselt peaolevat lubanud tada. Nüüd paistab tunneli investeerida. „Viimase lõpus taas valguskiir. RAJA aasta jooksul on tunda äri„Kuna tellimusi ei olnud, siis ei ole me Iisakus mõnda meeste huvi, kes uurivad võimaluste kohta Peipsi põhjaaega tegutsenud. Praegu tegeKÜKITA rannikul ettevõtlusega tegeleleme fassaadide ja katustega da,” tõi Raap esile. Ta lisas, et ning teeme suurematele TalTIHEDA linna firmadele allhanget,” rääsealkandis lükkas kõik käima kis Eestimajatehase kõneisik Grossi pood, millel on maantee ääres hea asukoht, ja kohaSimo Eiert. KASEPÄÄ likud nägid, et neil hakkas häsEiert lubas, et element- ja ti minema. Isegi parkimisega moodulmajade ehitus läheb on probleeme. Vallavanem ASTRI ARENDUSE OÜ uuesti käima õige pea. „Me ei saanud jätta kiitma- KULDKALA KAUPLUS KULDKALA TOIDUKOHT tõuseme tuhast,” ütles ta.
Foto: Rauno Volmar
Iisaku areneb: maanteed mööda liigub raha Pitsabaari peab kohalik ärimees.
Kohaliku ärihai tagasitulek Maantee uue tulija tiitli saab Iisaku serval Grossi toidupoe lähedal asuv Peetri Pizza. Tuntud kaubamärki kasutab frantsiisilepingu alusel kohalik ärimees, poliitik ja õpetaja Priit Palmet Palmeti meelest ei ole JõhviTartu maantee ääres korralikke toitlustuskohti praktiliselt üldse. „Maantee liiklusaktiivsus on piisavalt suur, et äri ära majandada,” rääkis ta.
Majatootja: praegused tööotsijad on põhjakiht Ettevõttel on aga mure: nad ei suuda kuidagi leida töötajaid, kes tööd teha viitsiksid. Tööjõuprobleemid on üle mõistuse suured.
Töökäsi ei leia kuidagi „Kes ei oska, kes ei taha. Kolmekümnest-neljakümnest inimesest kolm-neli jäävad pidama. Praegugi on meil kuulutused üleval. Hea spetsialist teenib Eestis head palka. Ma ei usu, et tal on vaja siit ära minna. Alles on jäänud põhjakiht, kes ei tahagi tööd teha. Noortel on probleem alkoholi ja mõnuainetega – täna on tööl, homme mitte. See on karm. Räägitakse uute töökohtade loomisest, aga kes tuleb neid täitma?” küsis Eiert. 1
Et eduvõimalust veelgi suurendada, tahtis ta saada tuntud kaubamärki, mis aitaks kohviku klientidele kiiresti omaks võtta. „Kontakteerusin Hesburgeri ja Peetri Pizza kaubamärgi omanikega. Hesburger ei tundnud huvi, aga Robinson Restoranid OÜ omanik Madis Kinks oli mõttest vaimustunud ja hea koostöö kestab meil tänaseni,” avaldas Palmet.
LOHUSUU
Iisaku Peetri Pizza avas uksed eelmise aasta lõpus. Talv valiti avamiseks meelega, sest mõistlik on algul väiksema käibega harjutada, et siis suvel suure koormusega toime tulla. Iisaku vallavolikogu juhtiv Priit Palmet on Iisakus sündinud ja peaaegu terve elu siin ka elanud. Toitlustusvaldkond ei ole talle samuti võõras – ta on pidanud kaht toidupoodi ja pubi. 1
Legendaarses peokohas käiakse ka kaugelt Vello ja Helgi Kristjan on maantee MUSTVEE ääres Prowintsi baari pidanud pea 19 aastat. Siin käivad peoloomad mitmekümne kilomeetri raadiusest, nii Jõhvist, Toilast kui ka Rakverest. Vello Kristjani sõnul on tegemist ühega kahest IdaVirumaa peopaigast, kus võib kohata valdavalt eestikeelset klientuuri. Teine on Sonda kõrts. „Eks me omavahel konkureerime. Suvel oleme avatud iga päev, aga talvel on meil siin peamiselt ööklubi,” selgitas Kristjan. On võimalik ka üritusteks pinda rentida.
Prowints on lähikonna kuumim peopaik.
Prowints muutus mõne aasta eest pea täielikult, kui kaupluse osa tuli konkurentsi tõttu sulgeda. Nii laiendasid omanikud peoruume. Siin käivad esinemas nii Üllar Jörberg, Hellad Velled kui ka teised tuntud artistid. Vello Kristjanil on kohaga suuremad plaanid. „Siia on planeeritud numbritoad ja piljard. Seisma ei tohi jääda, muidu kaod pildilt,” selgitas ta. 1
Kogu sõbrad kokku ja tule uisutama! Vähemalt 10 inimesega rühmadele soodustus! Lisaks pakume peresoodustusi ja firmadele võimalusi ürituste korraldamiseks. Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.
KOOLIVAHEAJAL SAAB UISUTADA IGA PÄEV!
20
ÄRILEHT
EESTI TUIKSOONED
43 SUURIM REMONT
miljonit eurot kulus 2006. aastal 83 km kõige halvemas seisus tee remondiks, 82% sellest toetas Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.
Suletud kalakioskid ja kurb tühjus tee ääres
METSAKÜLA
Fotod: Rauno Volmar
RUSKAVERE
Kauksi kandis on ettevõtluse arendamise mõtteid palju, aga napib raha. ODIVERE
PILLE POOD
Talvel kalamüügikioskeid ei kasutata, need avatakse alles siis, kui puud suures lehes.
Teadsime juba teele asudes, et praegu jääme Peipsi ääres ilma kõigest sellest, mida seal suvel näha saab. Ei suitsukala, ei maasikaid ega muud head-paremat. Inimhordidest rääkimata. Nii oligi, müügiputkadel on luugid kinni. Kurb. Kaks poodi on avatud, kuid värsket kala neist ei saa, suitsukala küll. Müüja ütleb siiski rõõmsalt, et kliente jagub ka külmemal ajal. Pealegi ei ole poel praegu konkurente, kes suvel oma kaubaga tee äärde tulevad. Võtame näiteks Torioja kioski, mis füüsiliselt köidab maantee ääres pilku aasta läbi. Selle juures on ka Torioja kämping. Perenaise Evi Gusseva sõnul on nad avatud juunist septembrini, sest rohkem ei ole mõtet. Sedasi on tegutsetud juba kümme aastat. „Meil on püsikunded. Kes üks kord tulevad, tulevad teine kord ka. Ega siin aastatega palju muutunud ole,” kirjeldas Gusseva.
Silt ütleb küll kutsuvalt „Tere tulemast”, aga tegelikult ei oota sind talvel siin keegi.
Kalapoel hästi ei lähe, aga selle omanik oleval tööstusel küll.
du tootmise ning kala ja sellest Kalameeste pood tegutseb tehtava toidu hulgimüügiga. Kala sellest kalapoest aga Kohapeal käies parkisime auto kioski ette ja seda märkas üks ei saa, müüakse hoopis kalamaanteel liikleja. Tema tuli meestele vajalikku varustust. kaema, mida putkakeses ka „Kõik, mida professionaalsepakutakse. Nähes, et luugid on kinni, vaatas ta meid Ei suitsukala, ei maasikaid hukkamõistvalt. Ta lootis, et ehk saab ega muud head-paremat. siit midagi maitsInimesi samuti mitte. vat. Palun tema eksitamise pärast tel või harrastuskalameestel vabandust. Üks kauplus, mis on aasta vaja on,” ütleb Andrey Ulukläbi avatud, on Kalma kala- haniyants, kes on ühtlasi Kalpood. Seda peetakse kolman- ma Kaubanduse juhatuse liige. Andrey tunnistab, et eriti dat aastat ehk see on sama vana nagu Kalma Kauban- hästi kalastustarvete äril praedus OÜ, millele pood kuu- gu ei lähe. „Kalamehi ei ole lub. Ettevõte tegeleb kalatoi- enam kuigi palju,” nendib ta
ja lisab, et varem oli parem – kalameestel oli rohkem raha käes ja varustustki osteti siis palju. „Praegu kalameestel eriti raha pole ja ka meilt ostetakse vähem.” Selles pole aga süüdi mitte majanduskriis. Andrey ütleb, et lihtsalt kala on vähe. „Mina põhjust öelda ei oska. Loodus.” Niisiis poega ollakse nullis, aga Kalma Kaubandusel läheb hästi ja Andrey ütleb, et ettevõtte tuules purjetab ka pood edasi, paremate aegade poole. Äri on tõesti edukas. 2013. aastal teeniti 939 000 euro suuruse tulu juures 170 600 eurot kasumit. Jaotamata kasumit on siin kogutud juba 615 000 eurot. Kala on piisavalt, et head äri ajada 1
Massiturismi Peipsi äärde ei taheta, omapära ja tavad peavad alles jääma.
VANASSAARE
Mida Peipsi rannik külastajale peale kala pakkuda võiks?
Peipsi rannikut tuntakse peamiselt järve enda, kala ja sibulate tõttu. Suvel käib siin ringi luusimas üha rohkem turiste. Mida neile peale kala ja aiasaaduste pakkuda? 2011. aastal loodi MTÜ Peipsimaa Turism. Selle eesmärk oli teha üheskoos turundust ja arendada piirkonda nii, et PATASTE külastajatel oleks siin võimalikult mugav ja põnev. MTÜ juht on ligi pool aastat olnud Kadi Ploom ja tema sõnul on nelja aasta tagusest otsusest juba palju kasu olnud. Arenemisruumi on aga palju ja Peipsimaa ise suur ja lai – ulatub see ju Vasknarvast Värskani. „Siin ei ole paika, mis ei tahaks Peipsist kasu lõigata. Aktiivseid inimesi on igal IGAVERE pool. Praegu on koostöövõrgustikke kaks: Sibulatee ja Setomaa. Põhja pool veel sellist ühist nimetajat ei ole, kuid tahe on suur,” rääkis Ploom. Ploomi sõnul on Kauksi kandis mõtteid palju ja palju kirjutatakse ka projekte. Vahendeid on aga paraku napilt. Väga palju HOFFMAN SERVIS siin uusi arendajaid VEDU VEDU KÕRTS ei näe, küll aga peavad laienemisplaane vanad tegijad. KOBRATU Ka d i P l o o m i AMME GRILL juhendada on praegu üks tudeng, kel BETOONIMEISTER on plaanis lõputöö raames luua PõhjaPeipsi piirkonnale koostööOLEREXI TANKLA mudel ja ka ühine KÕRVEKÜLA nimetus. ValAVATARI TÕLKEBÜROO KÕRVEKÜLA TANKLA TOCI METALLITÖÖD lad on plaa-
nist väga huvitatud, sest koostöö on turismis oluline. „Minu töö muudab selline koostöö palju lihtsamaks. Sibulatee ja Setomaa puhul ei ole mul tarvis rääkida kõigi osapooltega eraldi, vaid neil on olemas oma koordinaatorid. Ja selles osalevad ettevõtted võidavad kõik, kas või turundusest.” Küsimuse peale, mis on Peipsi äärest puudu, vastab Ploom esmalt, et platse autosuvilate jaoks oleks tarvis.
Massiturismi ei tahagi „Lisategevusi on ka vähe, me ei kasuta täna maksimaalselt ära Peipsi potentsiaali. Näiteks veetegevusi on vähe, majutuskohti, kuhu bussitäis turiste kenasti ära mahuks. Kindlasti peaks mõtlema ka talviste tegevuste peale.” Talviti on inimesi Peipsi äärde meelitanud suuremad üritused, kuid sel talvel on ilm olnud sedavõrd nigel, et need on ära jäänud. Peipsimaa piirkond küll areneb ja suviti käib turiste igal aastal aina rohkem, kuid sellega kaasneb ka oht, millega Peipsimaa Turism on hästi kursis. „Massiturismi me ei taha. Omapära ja traditsioonid peavad säilima. On ju Peipsi kant kultuuride poolest väga mitmekesine. Seda, et me austame eri kultuure, näitab hästi hiljutine näide. Panen parasjagu kokku pressireisi ja soov oli peatuda ka Kuremäe kloostris. Saime aga teada, et just sel ajal nad paastuvad ega teeninda ka kliente. Sellega me ka arvestame,” rääkis Ploom. 1
Eesti Päevaleht, xxxx, XX. xxxxx 2015, 2014, toimetaja: toimetaja: Henrik XXXXXXX, 680 4400, uudised@arileht.ee Eesti Päevaleht, teisipäev, 17. märts Ilves,tel: tel: 680 4400,e-post: e-post: arileht@epl.ee
21
12
7
KÕHT TÜHI?
PAAK TÜHI?
söögikohta jääb tee äärde. Söögikohtade arv suureneb oluliselt suvisel ajal, kui Peipsi ääres on avatud paljud kioskid.
tanklat on Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres. Neist kolm on väiketanklad (Lemmatsi, Kõrveküla ja Rõngu Roil)
Väljasurnud paiga külapood muudab olude sunnil suunda Saare valla territooriumil maantee ääres asub pisike Pille pood. See avati 18 aastat tagasi ja oli toona piirkonna üks esimesi erapoode. Tuleval suvel on siin aga lood teisiti. „Suviti oleme olnud avatud, kuid juba kaks aastat ei ole talvel uksi lahti teinud. 1. juunil kavatseme avada kiirsöögikoha, kust saab osta nii kohvi, teisi jooke kui ka kõike muud,
mida näiteks tanklapoodides pakutakse,” selgitas omanik Pille Zarubin. Majanduslangus andis poele esimese löögi, kuid praeguse suunamuutuse on kaasa toonud hoopis see, et neli küla, mille teenindamisega peamiselt tegeleti, on välja surnud. „Eks noored ole ära kolinud ja vanematele inimestele tuuakse toidukraami linnast,” ütles
Zarubin, kes on siiani poodi pidanud üksi. TARTU
Kõrtsi ootavad muutused Ülikoolilinnast 18 kilomeetri kaugusel asub pika ajalooga Vedu kõrts. 1998. aastal hakkas seda pidama Silja Must. Söögikoht läheb üle tema tütrele ja see toob kaasa muutusi. „Ettevõtteid siin enam ei ole ega ole väga palju ka mööda-
TUNMAN OÜ KÕRVEKÜLA AUTOKESKUS RAJAÄÄRE KÖÖK VAHI TÖÖSTUSPARK
sõitjaid. Vahel tekib küsimus, et kas siin üldse elabki inimesi. Kui siin omal ajal tehti kõvasti metsatöid ja käis teeremont, siis oli meil väga hea aeg,” rääkis Silja Must. Ta annab kõrtsi majandamise peagi üle tütrele. Kindlasti on mõttes pöörata suuremat tähelepanu turundusele ja turismiettevõtetega suhete loomisele. 1
Tööstuspark laieneb majanduse olukorrast hoolimata
LUKOILI TANKLA
ÜLENURME
KÜLITSE
KÜLITSE POOD
INPUIT OÜ
ALUVER TOOTMINE OÜ
ECU TALLID
NÕO TÕRAVERE
Pika ajalooga motelli saatus on lahtine
TÕRAVERE
Fotod: Rauno Volmar
Vahi tööstuspark asub otse Tartu külje all.
ELVA
RÕNGU
RÕNGU ROILI TANKLA RÕNGU PAGAR PAGARI PUBI
ELVA
WAIVDE MOTELL
Kõrtsi omanikud väsisid, lapsed kolisid välismaale
SAVIKOJA KÕRTS (MÜÜGIS) KIMAR TRANSPORT
RÕNGU A JA O
KANTRI HOTELL
OLEREXI LEMMATSI TANKLA
ÜLENURME
Ühtäkki läheb maantee servas mölluks – ettevõte ettevõtte küljes. Iga korraliku linna vahetus läheduses peab olema tööstuspark. Siin laiubki üks selline, Vahi tööstuspark. Siin jäävad kruntide suurused 3143 ja 23 348 ruutmeetri vahele. Ehitusalane pind on 60% ja hoonete kõrgus NÕO12–14 meetrit. TÕRAVERE Domus Kinnisvara maakler Kristo Kivisalu ütleb alustuseks, et Vahi tööstuspargi esimest etappi hakati arendama 2004. aastal. Umbes poolel pindadest tegutsevad äriettevõtted nagu näiteks TM Betoon, Hanza Tarkon AS, Lindström OÜ ja paljud teised. „Vabu krunte on piisavalt. Olemas on piisava võimsusega taristu. Kuigi tänane majandusolukord ei soosi ettevõtete suurt laienemist, on meil siiski huvilisi omajagu ja mitme kliendiga läbirääkimised käivad,” rääkis Kivisalu. Vahi tööstuspark asub Tartu piirist kilomeetri kaugusel ja linna keskus jääb kümneminutilise sõidu kaugusele. 1
TARTU
Jõhvi-Tartu-Valga maantee rullib meie ees lahti ka Eesti sotsiaalgeograafilised probleemid. Külade väljasuremisest oli juttu Vedu kõrtsi puhul. Asfalttee kannab meid nüüd kõrtsini, mis on müügis. Sellelgi on oma proosaline põhjus. Pikki aastaid püüdis maantee ääres pilke Savikoja kõrts. See avati 2004. aastal ja algus oli väga lootustandev. Masu tuli aga peale ja pärast seda läks siin kõik vaikselt allamäge. Kolm aastat tagasi suleti uksed ja veel veidi hiljem pani seda pidanud abielupaar hoone müüki. „Olukord ei ole siin lilleline. Aga kui veidi teistmoodi teha, siis võib asja saada küll,” alustas endine perenaine Anželika Kolisnitšenko. „Masu tõi kaasa selle, et me ei saanud kedagi palgata ja pidime kõik ise tegema. Iga
päev oli koht lahti. Väsisime ära. Lapsed on suureks kasvanud ja on läinud teisele poole ookeani. Meil kahel ei ole mõtet nii suurt maja pidada,” tõdes ta.
Ostjat kiiresti ei leia Hoone on tõesti suur, 394-ruutRÕNGU meetrine kolakas. Selle juures on ka kolm hektarit maad. Hind on sel kõigel 295 000 eurot. Praegused omanikud ootavad siia inimesi, kel on hea äriplaan. „Kui meil algusaastail hästi läks, oli plaane palju. Teisele korrusele suure saali rajamineoli võimalus, samuti kämpingu tegemine. Nüüd siis võiks tulla uued inimesed. Seni on meie poole pöördunudki äriinimesed, eramajaks on see vist liiga suur. Siiani konkreetseid huvilisi olnud ei ole. Eks need asjad võtavad aega ka,” ütles Kolisnitšenko. 1
Waide motell töötab praegu kahjumiga.
Tiit Kollist on koos abikaasaga Waide motelli pidanud peaaegu 25 aastat. Ta räägib esmalt sellest, et kui praegused pangalaenud saab makstud, võib hakata mõtlema laiendamise peale. Tegelikult on abielupaaril mõtteis hoopis midagi muud. Waide motellikompleks on uhke – mitu hoonet, palju rohelust ja isegi tenniseväljak. Suvel on siin Lõuna-Eesti suurim autosuvilate parkla kokku 50 autole. Ometi tegutseb koht kahjumiga. „Kõht on täis ja tuba soe, rohkem midagi,” naljatleb Kollist. Võib-olla toob siin vorsti leivale seminariteenuse osutamine – tekkinud on püsikliendid. Peamine külastaja on eestlase kõrval lätlane, leedukas ja soomlane. Venelasi satub siia vähe, see on nii praegu, aga oli ka varem. Varsti jõuab kätte aeg, kui tasutud saab viimaste arenduste tõttu võetud pangalaen. Peremees on nõus, et siis võiks siin taas midagi juurde teha.
Kõige suurem mure on tema sõnul aga hoopis muus. „Motelli juures ei ole suurt parkimisplatsi kaugsõiduautode jaoks. Endal meil ei ole võimalik seda summat välja käia, niisiis ootame järgmist Euroopa Liidu rahastusperioodi,” rääkis Kollist. 2013. aasta majandusaasta aruande andmetel on motelli majandaval ettevõttel aastatega kogunenud kahjumit kokku 272 000 euro eest. Motelli omanikud on vahepeal saanud pensioniealisteks. Tiit Kollist ütleski lõpuks, et tegelikult kavatseb ta naisega piltlikult öeldes pillid kotti panna. „Oleme pensionärid ja soovime vanaduspõlve veetma hakata. Praegu oleme veel täie mõistuse juures, aga mis kümne aasta pärast on, seda ei tea keegi. Müüme kinnistut koos kogu siin oleva varaga. Ootame lahtiste kätega inimest,” selgitas Kollist. Ta lisas, et motell ei pea tingimata tegevust jätkama. 1
22
ÄRILEHT
Eesti Päevaleht, teisipäev, 17. märts 2015, toimetaja: Henrik Ilves, tel: 680 4400, e-post: arileht@epl.ee
EESTI TUIKSOONED
21
KÕIGE VÄHEM LIIKLUST
LIIKLUSOHUTUS
1224
autot ööpäevas sõidab keskmiselt läbi maantee 127. kilomeetrilt, mis on Tartu vallas Tila küla kandis.
inimkannatanuga õnnetust on sel maanteel juhtunud viimase viie aasta jooksul.
Nelja tee ristis elu keeb Sõit Tartust Valga poole möödub suuremalt jaolt looduse ja üksikute majade seltsis, milles pole ju midagi halba. Siis äkki vaatab reisijale vastu ettevõtete virvarr. Siin- ja sealpool teed viitab kõik sellele, et oleme jõudnud Rõngunimelisse kohta. See on õnnelik paik, sest siin ristub mitu olulist teed. Peale Valka suunduva tee läbivad Rõngut ka Viljandi ja Võru maantee. Kohalikud peavad seda aga koguni nelja, miks mitte isegi viie tee ristumispaigaks. Vallavanem Hil-
lar Hänilase sõnul sõidetakse siit mööda äärmiselt palju. „Rõngu on ikka olnud kahe olulise paiga, Riia ja Peterburi (enne Leningradi) teel. Oleme põhimõtteliselt viie tee ristumispaik. Siin on kohutavalt palju transporti. Peale Jõhvi-Tartu-Valga maantee läbib Rõngut ka näiteks Viljandi-Otepää-Võru tee,” ütles Hänilane.
Suurim mure on parkla Siin asub üle Eesti tuntud aktsiaseltsi Rõngu Mahl tehas. Rõngu Pagar meelitab möö-
dasõitjaid poe ja baariga. Kõrval asub ka kohaliku kütusefirma Rõngu Roili tankla. Veidi eemal on kuulus Kõver Kõrts. Suurim tööandja on vallas ligi 250 inimesele tööd pakkuv plastifirma Promens AS, kus töö käib kolmes vahetuses. Rõngul on siiski ka omad mured. Nimelt ei ole kohalikul A ja O kauplusel piisavalt suurt parklat, et kliente teenindada. See mure laheneb, kui vahetult enne ristmikku saab valmis Konsumi pood. Ütle veel, et väikestes kohtades elu ei ole. 1
Eesti vaeseimast vallast leiame killukese optimismi
Fotod: Rauno Volmar
Rõngu Pagari saiakesed tõmbavad maanteelisi ÕRU
EPRE KAUPLUS-KOHVIK
Kui Eestis omavalitsuste kon- on jäänud, on raha vähem kurentsi tabeleid koostatak- käes. „Maainimestel on rasse, siis tee mis tahad, lõppu ke,” võttis Sarv olukorra lühijääb ikka Õru vald. Maantee ei dalt kokku. Ometi lisas ta, et kauplusole siia jõukust toonud. Ometi asub siin väikese vahemaaga kohvik tegutseb tasa ja targu ning kurta ei saa. Piirkonnas kaks kauplust-kohvikut. Ühte peab FIE Ljudmilla on ärisid müügis, ent Sarv Jurjeva, teist vallavolikogu esimees ja Urvaste kooli direkHullem kui masu ajal: tor Kalmer Sarv koos abikaasaga. inimesi on vähem ja neil „Jah, tegutkes on jäänud, pole raha. seme tõesti siin ÕRU kahekesi. Proua näol on tegemist enda poele musta tulevikku endise sov- ei ennustanud. ESTISKE LAFTEHUS OÜ „Meil on hoone enda oma hoosi söökLJUDMILLA JURJEVA FIE, la töötajaga. ning sisustus ka. Ma ei taha KAUPLUS-KOHVIK Ajame mõle- rikkaks saada, soovin ära elamad oma asja da. Meil on neli töötajat ja oleja ma ei pea teda konkuren- me iga päev lahti,” selgitas ta. diks,” ütles Kalmer Sarv. Väikese ettevõtte käive ei Kalmer ja tema abikaasa ole sugugi paha. 2013. aastal avasid poe 2001. aastal. Kal- oli see üle 177 000 euro, kasumer ütles, et praegune seis on mit kogunes 2445 eurot. Jaoehk hullemgi kui masu ajal. tamata kasumit oli 2013. aasInimesi on vähem ja neil, kes ta lõpuks 4504 eurot. 1
Rõngu Pagari tooted on üha populaarsemaks muutunud ja nüüd tuntakse neid üle Eesti.
Maantee ääres on suur maja, kus tegutseb Rõngu Pagar. Ärileht juhtus sinna ajal, kui omanik Jaanus Peri puhkas kaugel maal. Pikka juttu seega teha ei saanud. Ettevõttest on aga Eesti Päevalehe külgedel aastaid tagasi juttu olnud. Pagaritööstuse käivitas teist põlve rõngulane ja vanemate poolt setu Jaanus Peri, kes on ametilt hoopis elektromehaanik. „Õpitud amet väga ei istunud, tahtsin omal käel maailma avastada,” rääkis ta 2009. aastal antud usutluses oma
Tellimused on viimasel ajal suurenenud ja tootmishoonet tuli laiendada. esimese poe avamise kohta. 1997. aastal ostis ta otse Rõngu keskuses eestiaegse kaupluseja pagarihoone ning käis Viljandis küpsetamist õppimas. Jaanuse juuraharidusega abi-
kaasa Kristel jättis töö politseis ja on samuti perefirmas ametis. 2013. aastal tegi Rõngu Pagar suure, 924 000-eurose investeeringu. Laiendati hoonet ja paigaldati uued tootmisseadmed.
Nõudlus üha kasvab Jaanus Peri sõnul olid tellimused viimastel aastatel suurenenud ja see tekitas vajaduse tootmishoonet laiendada. „Kuna nõudlus meie leiva-, saia-, kondiitri- ja kulinaariatoodete järele on kasvanud, siis selleks et täita klientide soove, on vaja uuendada ka tootmisseadmeid,” ütles Peri kaks aastat tagasi. Pagaritel läheb siin tõesti kenasti. 2013. aasta müügitulu oli üle 700 000 euro, kahjumiks kujunes 942 eurot. Aasta varem oli tulu veidi üle 300 000 euro ja kasumit 10 035 eurot. Jaotamata kasumit on kogunenud veidi alla 125 000 euro. 2013. aastal töötas ettevõttes 20 inimest ja palgakulu oli üle 160 000 euro. 1
OTOLUX
Kauplusel-kohvikul läheb maantee ääres kenasti.
VALGA
Hea lugeja, avalda Ärilehe veebis arvamust, mis on Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärest puudu. Mida see maantee hädasti vajab?