Logistika

Sügis 2013

logistika

Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Eigo Kaljurand eigo.kaljurand@lehed.ee, Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@epl.ee

Raskeveokite kuningas Mercedes-Benz Actros Euro VI Mercedes-Benz Actros on õigusega välja teeninud raskeveokite kuninga nimetuse. Euro VI keskkonnanõuetele vastav Actros on ökonoomne, mugav, pika hooldusvälba ning madalate kasutuskuludega.

Abisüsteem PPC (Predictive Powertrain Control) võimaldab maksimaalselt ära kasutada sõiduki inertsjõudu, vähendades

vastavalt tee profiilile käiguvahetuste arvu ja saavutades seeläbi 3 protsenti lisa-kütusesäästu. Uute tehniliste lahenduste kasutamine väljalaskesüsteemis vähendab lisaaine AdBlue kulu.

Vaata lisaks: www.actros.ee

Silberauto Eesti AS esindused: Maardu, Fosforiidi 16, tel 611 9700 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0746 Pärnu, Riia mnt. 231a, tel 445 1990 Jõhvi, Jaama 42a, tel 611 9733 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 453 1428 Viljandi, Pargi 3b, tel. 435 4911, Rakvere, Haljala tee 1, Tõrremäe, tel 660 0152, Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto www.silberauto.ee

USALDUSVÄÄRSUS USALDUSVÄÄRSUS ÜHENDAB ÜHENDAB

USALDUSVÄÄRSUS ÜHENDAB

Ekspert Ekspert terves terves Euroopas Euroopas TNT TNT hindab hindab usaldusväärsust usaldusväärsust kõrgelt kõrgelt ning ning pakub pakub Sulle Sulle kvaliteetseid kvaliteetseid rahvusvahelisi rahvusvahelisi lahendusi lahendusi pakipaki- jaja kaubasaadetiste kaubasaadetistetransportimiseks. transportimiseks.Meie Meielaiaulatuslik laiaulatuslik lennulennu- jaja maantevõrgustik maantevõrgustik tagab tagab kiire kiire jaja mugava mugava kauba kaubakohaletoimetamise kohaletoimetamiseterves tervesEuroopas.

Euroopas.

Telli Tellikuller kuller66271 271900 900või võiwww.tnt.ee www.tnt.ee

logistika Logistik – tuleviku elukutse Eesti ettevõtluses on suur puudus parimate oskuste ja teadmistega logistikutest, kuid töö nende koolitamise nimel käib.

Vilve Torn TTÜ logistikainstituudi direktori, tarneahela juhtimise õppetooli külalisprofessori Alari Purju sõnul on instituut vaatamata oma noorele eale juba tõestanud, et logistika näol tegemist väga perspektiivika valdkonnaga. „Kui vaatame üksnes seda, kuivõrd on Eesti ettevõtted huvitatud logistikainstituudi ja uue MECTORY laboriga koos töötamisest, on see ilmne märk, et selles vallas pole piisavalt parimate oskuste ja teadmistega spetsialiste,” ütleb Purju.

Purju lisab, et väga paljud noored usuvad ekslikult, et logistika

on seotud üksnes kaubavedudega ja loobuvad ehk seetõttu. Ja väga paljudele seostubki sõna logistika üksnes metallkonteinerite, sadamate, rongide või hiigelterminalidega, kuid see on kitsas mõtlemine. Tegelikult on Purju sõnul iga toimiv ja edasiliikuv äri suuremal või vähemal määral logistikaga seotud ja ka teenustesektoris tegutsev ettevõte puutub kokku varude, inimeste, info ja kaubavoogude planeerimise ja haldamisega ehk logistika kui tarneahela juhtimisega. Samuti on linna, riigi või regiooni inimeste liikumiseks vajaliku transpordi planeerimine logistika üks osa.

Logistikainstituudi õppejõud Kati Kõrbe ütleb, et Robbie Williamsi kontserdi korraldamine oli näiteks üks suur logistika, kus tuli muude asjade kõrval viimse detailini paika panna ka tualettide ja söögikohtade arv ja paiknemine. „Ka igapäevase pereelu korraldamine on logistika, kui mõnes peres tuleb teatud minutite-tundide jooksul erinevatesse koolidesse ja trennidesse viia kolm last,” ütleb Kõrbe.

Foto: Sven Arbet / Maaleht

Iga lõputöö kui aabits TTÜ logistikainstituudi eripäraks peab Purju seda, et siin integreeritakse kokku nii transport, ärikorraldus kui ka infotehnoloogia. Ja neid tugevaid külgi ära kasutades antaksegi noorele väga mitmekülgne haridus, mis nad siinsele kui ka välismaisele ettevõttele atraktiivseks muudab.

Kati Kõrbe sõnul on logistiku eriala üks populaarsemaid erialasid. Üks põhjus on kindlasti see, et pärast erialaõpingutega alustamist saavad noored üsna kohe teada, et nende järele on suur nõudlus – mõnele tudengile pannakse n-ö silm peale juba II kursusel. Sageli on juhtunud sedagi, et mõni ettevõte pöördub otse logistikainstituudi poole palvega: koolitage mulle töötaja (või mitu). Kõrbe lisab, et üsna sageli palub mõni siinne ettevõte ka abi ühe või teise logistikaprobleemi lahendamiseks. Sellisel juhul on üheks abivahendiks tudengite lõputööd. „Püüame igale tööle anda praktilise väärtuse ettevõtja murest lähtuvalt ja nii on välistatud ka see, et need tööd jäävad riiulitele tolmu koguma,” räägib Kõrbe.

Ta toob näiteks ühe esmapilgul kummalisena tunduva lõputöö,

kus tudeng pani paika logistika ujumisvõistlusele ühe suurvõistluse ajal. Sellest lõputööst kasvab aga tõenäoliselt välja üks suurem projekt, mille puhul ei tulnud mõne lahenduseni isegi arhitektid ja TTÜ haldusosakond.

Et tudengeid ettevõtjatega kokku viia, korraldab instituut partnernädalaid, kus tutvustatakse olulisemaid lõike, mängitakse läbi näidiskaasusi, kuulatakse lektoritena ettevõtete juhte.

Sama eesmärki täidavad ka suvekoolid – viia kokku parimaid teadmisi omandavad tudengid, ettevõtete juhid ja arvamusliidrid.

Kõrbe lisab, et nendel partnernädalatel ja suvekoolidel on üks eesmärk veel: panna taas tudengi silmad särama ja äratada ehk vahepeal raugema kippuvat huvi. Eks õppima asudes on alguses neid üldaineid ikka rohkem ja vahel lähebki see kuiv matemaatiline analüüs igavaks. Et väljalangemist ennetada, saavadki tudengid aeg-ajalt ergutava süsti innustavate loengute, praktikate ja võimalike tööandjate huvi näol. See, et logistika on pidevalt arenev valdkond ja vajadus selle ala spetsialistide järele üha kasvab, annabki tudengitele indu, usub Kõrbe.

Noored logistikatudengid teevad Miamis ilma

Kolm TTÜ logistikainstituudis õppivat noort jõudsid tänavu võistlusel (NEST – The Networked Society Forum) finaali, mis toimub 17.–19. novembrini. Eesti tudengid suutsid seljatada mitmeid maailma esikümnetesse kuuluvaid ülikoole – Aalto, Stanford, Berkeley jne. TTÜ oli ainus ülikool Euroopast, kes edasi ja finaali pääses.

KOMMENTAAR

Rene Pärt, III kursuse tudeng

TTÜ logistikainstituudi direktor Alari Purju: logistika on väga perspektiivikas valdkond.

3

Logistika ja tarneahela juhtimise innovatsiooni laboril MEKTORY on õppeprotsessis väga suur osa. Labori eesmärk on viia kokku tudengid-ettevõtjad. Siin saab läbi viia erialaseid projekte, kuid ammutada ka praktilist kogemust. Lisaks auditoorsele õppetööle on siin maailmatasemel simulatsioonitehnika ja arvutiprogrammid. Logistika on piisavalt konkreetne eriala ja nõudlus välja õppinud logistikute järele väga suur. Meie erialal juhtub seda sageli, kui juba bakalaureuseõppe II kursusel konkreetseid tööpakkumisi tehakse. Uue labori eesmärk ongi see, et järjest rohkem logistikaettevõtteid teeks tudengitega koostööd ning koolitaks seeläbi endale vajalikku kaadrit.

logistika

4

Foto: Siim Lõvi

Logistikuid vajavad nii arvukad logistikaettevõtted kui ka suuremad tööstus-, kaubandus-, transpordi- ja teenindusfirmad.

Logistikuks •• Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat •• Narva kutseõppekeskuses veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 1 aasta •• Paide kutsekeskkoolis laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3,5 aastat kaubakäsitlus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat veokorraldus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 1-2 aastat •• Pärnumaa kutsehariduskeskuses laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat •• Sillamäe kutsekoolis laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat laomajandus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat •• Tallinna transpordikoolis laomajandus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat postiteenindus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat postiteenindus – kutseõpe keskhariduse baasil, kestus 2 aastat veokorraldus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat •• Tartu kutsehariduskeskuses laomajandus – kutsekeskharidusõpe, kestus 3 aastat.

•• Valgamaa kutseõppekeskuses kaubavedu ja -käsitlemine – kutsekeskharidusõpe, 3,5 aastat veokorraldus – kutseõpe keskhariduse baasil, 1 aasta Erialast kõrgharidust on võimalik omandada järgmistes kõrgkoolides: •• Tallinna tehnikakõrgkoolis transport ja logistika – rakenduskõrgharidus, kestus 4 aastat •• Tallinna tehnikaülikoolis logistika – bakalaureuseõpe 3 aastat + magistriõpe 2 aastat •• Tallinna ülikoolis logistika – bakalaureuseõpe Allikas: www.kool.ee

Magistriõpe •• Eestis on magistrikraadi logistika erialal võimalik omandada ainult Tallinna tehnikaülikoolis.

•• Logistika eriala loodi TTÜ-s alles 2000. aastal.

•• Logistika magistriõppes pööratakse suurimat tähelepanu süvendatud teadmiste omandamisele logistikast ja tema erinevatest sidusvaldkondadest.

•• Spetsialiseerumised: logistika transpordi planeerimine tarneahela juhtimine •• Olulisemad erialaained hõlmavad selliseid valdkondi nagu rahvusvaheline äri, operatsioonijuhtimine tootmises ja teeninduses, hangete ja ostude juhtimine, strateegiline turundus, transpordi juhtimine, linna-logistika jne.

•• Logistika magistriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna tehnikaülikoolist kui ka väljastpoolt.

•• Õpe toimub kaasaegsetes auditooriumites, olemas on mitmed üldkasutatavad arvutiklassid. Teatud ainete läbimisel kasutatakse e-õppe võimalusi.

•• Magistriõpet on osaliselt võimalik läbida teistes Euroopa ülikoolides.

•• Magistriõppe lõpetajaid on olnud veel suhteliselt vähe, mistõttu on lõpetajate tööpõld lai ja töökoha leidmisega ei tohiks tekkida raskusi.

•• Logistikuid vajavad nii arvukad logistikaettevõtted kui ka suuremad tööstus-, kaubandus-, transpordi- ja teenindusfirmad, samuti riigiasutused.

•• Logistika magistriõppe lõpetanud võivad kandideerida doktoriõppesse.

•• Logistika magistriõppe lõpetamine loob aluse edukaks tööalaseks karjääriks. Ka mitmed tänased TTÜ logistikaeriala õppejõud on sama eriala magistriõppe vilistlased.

•• Logistika on pidevalt arenev valdkond ja vajadus selle ala spetsialistide järele üha kasvab.

Allikas: Tallinna tehnikaülikool

T

E

HE

K ÄT

AU

Nüüd saad Info-Autos Ford Transiti või Tourneo Connecti ostul lisaks hinnasoodustusele kolm esimest korralist hooldust tasuta.*

3 aastat

6TASUTA GARANTII

S

K

O

E O D ES

TI

T

100 000 km

AASTAT HOOLDUST

TRANSIT VAN

3 120 6 AASTAT

SÜGISSOODUSTUS

€

TASUTA HOOLDUS KUNI

TRANSIT MADELAUTO

3 120 6 AASTAT

SÜGISSOODUSTUS

€

TASUTA HOOLDUS KUNI

TOURNEO CONNECT

2 400 3 AASTAT

SÜGISSOODUSTUS

€

VAATA LAOAUTODE VALIKUT

TASUTA HOOLDUS KUNI

ford.ee

* Ford Transitite tootja poolt ette nähtud hooldevälp on 50 000 kilomeetrit või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul kui sõiduki läbisõit on kahe korralise hoolduse vahel vähem kui 50 000 km. Ford Tourneo Connecti hooldevälp on 25 000 kilomeetrit või vähemalt üks kord aasta jooksul kui sõiduki läbisõit on kahe korralise hoolduse vahel vähem kui 25 000 km.

Kampaania kehtib kuni 30. 11. 2013 või kuni kampaaniasõidukite lõppemiseni.

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee facebook.com/infoautoford

ford.ee

logistika Jaotuslogistika sisseost – loomulik ja kasulik nähtus 6

Ostes kogu ettevõtte logistika teenusena sisse, delegeerib kaupmees ka vastutuse võimalike vigade ning kahjustuste eest teenusepakkujale, ütleb Tallinna Kaubamaja logistikajuht Uku Peerna.

Signe Kalberg

Foto: erakogu

Kui veel tosin aastat tagasi oli firma auasjaks omada ise autoparki, siis praegu toimetavad vähesed tootmis- või kaubandusettevõtted oma veokitega. Kui veel seitse aastat tagasi omas endast lugupidav ettevõte kindlasti ladu, siis täna on ladustamise ning jaotuslogistika sisseostmine kolmandalt osapoolelt igapäevane nähtus.

Mis on ladu? Üldistatult on ladu ehitis, milles muutuvad kaubavoogude parameetrid, kuna nõudluse ja pakkumise vastavused ei kattu. Laos muutuvad kaubavoo parameetrid, on ajalised ja koguselised.

Ajalise parameetri muutmist selgitab näiteks vilja ladustamine.

Lattu siseneb vili vaid ühel korral aastas, kust seda tarbitakse regulaarselt järgneva aasta vältel.

Koguselise parameetri muutmist selgitab sadamas paiknev ladu, kuhu kogutakse mitme rongitäie jagu kaupa selleks, et saata välja üks laevapartii.

See on kapitali kogumise koht, kahjumit tootev objekt?

Miks?

Põhimõtteliselt muudab iga ladu tarneahelas toote ainult kallimaks. Mida kauem toode tarneahelas viibib ning mida rohkem kordi seda käsitletakse, seda kallim. Seega vähendab iga ladu paratamatult võimalikku kasumit.

Ladu saab olla ka kapitali kogumise kohaks. Näiteks varudega spekuleerimisel, ostes soodsalt ja paigutades varud lattu kõrgema hinna ootele, et need siis edasi müüa. Teatud puhkudel koguneb varude laos seismise ajal kapital ka tehnoloogilise protsessi tulemusena. Näiteks juustu või veini valmistamisel.

Mida tähendab logistikateenuse osaline sisseost?

Piltlikult, kui ettevõte on otsustanud korraldada ise logistikat Harjumaa piires, aga osta sisse teenust väljapoole Harjumaad jäävate klientide teenindamiseks.

Millised on sisseostetava logistikateenuse puhul positiivsed ja millised negatiivsed küljed?

Positiivne – teenuse sisseostmine peaks vabastama ettevõtte logistikaga seotud probleemidest ja nende lahendamisest. Negatiivne – kahjuks see nii ei ole.

Logistikajuht Uku Peerna sõnul muudab põhimõtteliselt iga ladu tarneahelas toote ainult kallimaks.

Logistika kui äri kurnav lüli. Kas kasutatakse sellist mõistet ja miks ühel hetkel logistikast saab äri kurnav lüli?

Logistika on kulukoht. Kui kulu muutub raskesti talutavaks, siis võib tõepoolest nimetada seda tulemust kurnavaks. Kurnavaks muutub logistika kahtlemata ka siis, kui ettevõte peab oma põhitegevuse arvel kulutama aega logistikale, mis on tema põhitegevust toetav tegevus. Selles võtmes on raamatupidamine ja ettevõtte ruumide puhastamine ilmselt veelgi kurnavamad.

Millal tasub ise oma logistikakeskuse peale mõelda?

Kui ettevõtte ärimaht on kasvanud piisavalt suureks, et ise oma mahte käideldes saavutatakse madalam kogukulu teenuse sisseostmisega võrreldes. Sageli on ise oma logistikaga tegelemine ka strateegiline otsus, isegi kui kulud on teenuse ostmisest kõrgemad. Sellisel juhul näeb ettevõte logistikas enda jaoks olulist konkurentsieelist. Vahel ollakse ka sunnitud ise oma logistikaga

tegelema, kuna turult pole lihtsalt sobivat teenust saada.

Millal tuleks ettevõttel siis kaaluda logistikateenuse sisseostmist?

Ettevõttel tasuks kindlasti kaaluda logistikateenuste sisseostmist, kui logistika pole ettevõtte põhitegevus ning kui turult on saadaval parema hinna ja kvaliteediga teenus. Tutvudes 15.

Logistika Aastakonverentsi 2013 kavaga (http://sensei.ee/), oleks esimene etteaste „Väärtuspakkumise kasvatamine klientidele” just vastus sellele küsimusele.

Mida tuleb sellise otsuse tegemisel kindlasti arvesse võtta?

Piltlikult tuleb langetada samaväärne otsus, kas osta endale auto (koos sellega kaasnevad kulud ja probleemid) või sõita taksoga.

Mis peaks olema teenuse sisseostmisel lõppeesmärk?

Eelkõige oma klientide parim võimalik teenindamine. Samuti enda ettevõtte kasumi ja varade tootluse maksimeerimine.

Mida peaks silmas pidama logistikateenuse sisseostmisel partneri valikul?

Kriteeriumid on identsed, nagu iga strateegilise partneri valikul.

Eelkõige suutlikkust pakkuda just seda teenust, mida soovitakse, ning paindlikkust. Paindlikkus oleks võtmesõna. Tarnijariskide hindamine ja juhtimine kaasneb iga professionaalse teenuse sisseostmisega.

Mis näitab partneriga kokkusobivust?

Harmoonia ja oskus lahendada probleeme.

Inimestevahelised suhted on iga koostöö aluseks.

Kui partnerluses puudub klapp inimeste vahel, pole ka kokkusobivust. Mulle ei meenu kohe, kelle käest ma seda lauset kuulsin aga lause ise kõlas selliselt: „Parimad partnerid on need, kes soovivad igapäevaselt teha teineteist õnnelikuks.”

Millist mõttemaailma muutust eeldab äriteenuste sisseostmine?

Ise tehtud, hästi tehtud on küll õige, aga sellel on omad piirid. Kui on soov kasvada nendest piiridest välja, on teenuste sisseostmine paratamatu.

logistika

8 Fotod: Eero Vabamägi

Andres Randveer näitab, kuidas sõitu alustatakse – auto käivitamisel näitab sõitja oma töötõendit/ ligipääsukaarti autos olevale kaardilugejale.

Elion kasutab tõhusat selveautode süsteemi Elioni transpordi peaspetsialist Andres Randveer kinnitab, et 2013. aasta maikuus tõhusalt kasutusse läinud selveautode projektist tulenevat kasu on juba praegu näha – Elioni autopargis on viis autot vähem ning viis on jäetud ostmata.

Kadri Penjam Uudset selveautode süsteemi hakati Elionis juurutama seetõttu, et töösõite vajavaid töötajaid on piisavalt, osa tööautode kasutamine oli ebaefektiivne ning asutusesisesed taksoarved küllaltki suured.

Kokkuhoid ja lihtsus „Idee ja vajadus uue asutusesisese süsteemi jaoks oli ilmne, kuna tööautode kilomeetri hind oli kõrge.

Lisaks kasutatakse Elionis palju taksoteenust erinevate kontorite vahel sõitmiseks. Taksokulud on suured ja otsisime lahendust, kuidas neid vähendada. Ühiskasutusautode projekt tundus leevendavat mõlema variandi kitsaskohti,” sõnab Randveer. Ta lisab, et eesmärgiks oli võimaldada kõikidel Elioni töötajatel kasutada tööandja autot töösõitudeks. Peamisteks kasutajateks on töötajad, kelle töö-

iseloom nõuab aeg-ajalt tööauto kasutamist, lisaks müügitöötajad, kes külastavad kliente ning kellel pole tööautot. Samuti on süsteem mõeldud senistele taksode kasutajatele, kes liiguvad tihti Tallinna kontorite vahel.

Uurides, kui kiiresti projekt ideest teostuseni jõudis, selgitab Randveer, et selleks kulus üle poole aasta. „Projekti käivitamisel olid abiks meie telemaatika partner, Elioni turvagrupp ja IT-töötajad.

Olime teadlikud, et näiteks Eesti Energias on ühiskasutusautode süsteem olemas, kuid puudus juhi tuvastamise süsteem. Sestap tuli selle väljatöötamisega vaeva näha,” lisab ta.

Kuidas uus süsteem siis ikkagi töötab ning kas on ehk ka mingisuguseid tagasilööke olnud?

Randveer kinnitab, et siiani on kõik töötajad selveautode projektiga ülirahul ning tagasiside on

GPS-kontroller saadab ligipääsukaardi ja tehtud sõidu info ettevõtte süsteemi.

olnud vaid positiivne. „Lühikese kasutusaja järel on ka kokkuhoid juba käegakatsutav – oleme jätnud ostmata viis autot ning Elioni autopargis on varasemaga võrreldes viis ametiautot vähem – seega kokku 10 autot. Õnneks ei ole siiani ette tulnud ka mingisuguseid tagasilööke – loodame, et neid ka ei tule,” ütleb Randveer.

Autobroneering Nõnda valitigi Elioni olemasolevast autopargist välja kuus vähekasutatud autot, mis sobisid erineva otstarbega töösõitudeks. Süsteem toimib selliselt, et kasutaja kinnitab siseportaalis selveautode kasutuseeskirja, millega lubab, et kasutab autot eeskirja järgi. Töötaja broneerib outlook’is auto, oma broneeringu ajal saab maja sekretärilt auto võtmed ja tehnilise passi ning sõidu lõppedes tagastab need.

Auto käivitamisel näitab sõitja

oma töötõendit/ligipääsukaarti autos olevale kaardilugejale, mis registreerib, kes autoga sõidab.

GPS-kontroller saadab ligipääsukaardi ja tehtud sõidu info ettevõtte süsteemi ning seal lähevad andmed sõidu teinud inimese sõidupäevikusse. Viimases peab töötaja märkima, kas tehtud sõit oli töö- või erasõit. „Töösõidu märkimisel läheb info edasi sõidu teinud töötaja otsesele juhile, kes omakorda annab kinnituse tehtud sõidule. Erasõit läheb otse raamatupidamisse töötaja palgast kinni pidamiseks,” selgitab Randveer süsteemi lihtsust ja arusaadavust.

Lisaks on projekt muutnud töö planeerimist tulemuslikumaks – selveautode projekt on andnud kõigile töötajatele võimaluse kasutada tööandja autot ise broneerides, mitte enam kolleegide käest laenates – nõnda ei sõltuta töösõitude planeerimisel enam nii palju üksteisest.

logistika

9

Mercedes-Benzi haldussüsteem aitab Actrost kasumlikumalt rakendada Mercedes-Benzi telemaatika haldussüsteem FleetBoard aitab Silberauto FleetBoardi müügijuhi Raoul Jakobsoni sõnul vähendada autopargi kulutusi kütusele, pikendab sõidukite hooldusintervalli, juhendab autojuhti ökonoomsemalt sõitma ja aitab transpordiettevõttel muuta logistikaprotsessi tõhusamaks.

Silberautost uue Mercedes-Benzi veoauto ostes saate auto paremaks tundmiseks tasuta tootekoolituse ja esmase sõidukoolituse koos ökonoomse sõidu suunistega. Lisaks saab ettevõte nüüd neli kuud tasuta testida kõiki FleetBoardi teenuseid, mille põhjal endale sobivad lahendused valida.

FleetBoardi telemaatikaseade on uuel Actrosel juba standardvarustuses. Müügilolevale eelmise põlvkonna Actrosele saab telemaatikaseadme lisaraha eest juurde osta.

Daimler FleetBoardi teenusega liitunud ettevõtete autodelt

kogutakse sõiduandmed GPS-i ja GPRS-i vahendusel peaarvutisse, mille infole pääsevad ligi ettevõtte juhtide poolt volitatud töötajad ja kui ettevõte seda soovib, siis ka hooldusfirma.

Sõidustiili analüüs + hoolduskulud kontrolli alla = maksimaalne ökonoomsus

Telemaatikasüsteem salvestab arvutisse teekonna kõik sõiduparameetrid, mille põhjal saab analüüsida näiteks juhi sõiduvõtteid, et juhendada teda maksimaalselt ökonoomselt liiklema.

FleetBoard pakub järgnevaid teenuseid: •• autojuhi sõidu analüüsi; kõikide sõitude ja puhkepauside näitude kogumist ja analüüsi; •• auto dünaamilise kaalu jälgimist; •• paagi kütusejäägi protsendi arvutamist (näitab, palju kulub kütust sõidul ja puhkepausil; välistab eos igasuguse kütusevarguse); •• hoolduse moodulit (arvutab välja, kui palju auto sõidab ühe kuu jooksul; kui autojuht oskab

sõidukit ekspluateerida õigesti, siis hooldevälp suureneb); •• hoolduse kulumaterjalide näitu (näitab, mida autojuht enne sõidu alustamist peab kontrollima); •• kaugdiagnostikat (võimaldab kliendi volitatud hooldusfirmal ja ettevõttel endal planeerida hooldusi ja teha seda siis, kui auto on veel sõidus – see aitab autot hoida rohkem teel); •• kaardirakendust; •• sõidumeeriku andmete mahalaadimist; •• sõidumeeriku info haldamist; •• SMS-ide saatmise võimalust FleetBoardi infotabloole (võimaldab saata autojuhile sihtpunkti aadresse ja sõnumeid).

Kui soovid säästa kütuse- ja hoolduskulude pealt, küsi tasuta konsultatsiooni: Raoul Jakobson AS Silberauto Telefon: 5333 7048 fleetboard@silberauto.ee

Lepingulistele k lientidele 16” rehvivahetus 16€ auto. rehvihunt.ee, Ristiku 12 (sisehoov), K ärberi 18, Tallinn 51 913 249, 58 451 643 risto@rehvihunt.ee

logistika

10

Lao- ja tootmispindade turul on uute pindade nappus Foto: Eduard Sorokin

Uue lao- ja tootmispinna ostmine võib osutuda arvatust oluliselt keerulisemaks, kuna enamik arendajaid ehitab neid vaid väljaüürimiseks.

Andres Teder ERI Kinnisvara tegevjuht Turul on uute pindade defitsiit Eestis on kokku pakkumisel müügiks üle 500 m2 lao- ja tootmishooneid ligi 300 ühikut, neist Harjumaal umbes 100. Harjumaal napib aga uusi lao- ja tootmispindu, mida on pakkumises alla 10, ülejäänu moodustavad vanemad rekonstrueerimata või erineval määral rekonstrueeritud pinnad.

Kuigi pankade valmidus logistika- ja tööstussektorit finantseerida on oluliselt tõusnud, siis müügiturule sellised objektid ei jõua, kuna enamasti ehitatakse sellise finantseerimisega logistikaparke väljaüürimiseks (milliseid on kerkinud/kerkimas just Tartu mnt, eriti aga Peterburi mnt suunda) või omakasutuseks.

Küll on kasvamas aga üüripakkumiste arv. Üüriks on Harjumaal pakkumisel ligi 670 lao- ja tootmispinda, neist ligi 50 on uued pinnad.

Muutused logistikasektoris Kui Tallinna ja lähiümbruse renoveerimist vajava lao- ja tootmispinna üürihind on veel endiselt kõikuv ja kaubeldav, siis uuema ning moodsama lao- ja tootmispinna üürihinnad on stabiliseerunud tasemel 3,5–5 €/m² + km.

Uue, konkreetse üürniku tarbeks ehitatava pinna üürihind jääb vahemikku 4–5 €/m², kuid sellisel juhul on tegemist indekseeritud hinnatõusu ja pikaajaliste lepingutega. Viimane on selge märk, et turuosalised eeldavad perspektiivis üürihindade tõusu.

Kui kinnisvarabuumi ja kiire majandustõusu tingimustes

Nõutumad on tootmis-laohooned Tallinna külje all asuvates tehnoparkides, nagu see Rae vallas Patika külas asuv tootmislaohoone.

oli trendiks omada ja ehitada enda tarbeks uusi laopindu, siis praeguseks on palju ettevõtted muutnud oma kaupa ladustamise kas efektiivseks või kasutamas hoopis logistikaettevõtete abi.

Viimast trendi näivad kinnitavat ka suuremate logistikaettevõtete kasvanud käibed. Oma tarbeks on uusi lao- ja tootmispindu viimastel aastatel ehitanud aga ettevõtted, kes ei pea silmas ainult kohalikku turgu, vaid soovivad laieneda või suurendada oma osakaalu Balti või ka Vene turul. Eestisse on otsimas sobivaid krunte või hooneid aga ka näiteks Leedu firmad, kes otsivad laienemisvõimalust Eestisse, aga võib-olla hilisemalt ka Põhjamaade turule.

Nõutuimad 150–300 m2 laopinnad Praegusaja likviidseim pind laopindade üüriturul on 150–300 m² suurune ladu ja selle kõrval asetsev 50 m2 kontoriruum. Üürnikuks sel juhul tavaliselt äritegevust alustav või väikeettevõte. Üürnike eelistuseks on Tallinnast väljuvate magistraalide ümbrus.

Tootmispinnal oluliseks kõrvalkulud Tootmise tarvis otsitavad pinnad on väga erineva suurusega, kuid

see sõltub täpsemalt ruumide tulevasest kasutajast. Kui näiteks metallitöötlejale on oluline ruumide kõrgus ja telfrite/sildkraanade olemasolu, siis puidutöötleja jaoks ei ole kõrgus oluline, keskendutakse pigem madalatele küttekuludele ja heale logistikale.

Sundmüük pärsib veel vabaturgu Eelmised kaks aastat näitasid tänu ekspordi suurenemisele huviliste kasvu üüriturul, kuid praegune eksporditurgude ebastabiilsus suurt kindlust ei sisenda. Uute pindade üürimisel ja laienemisel ollakse ettevaatlikud ja endiselt on tehingu kõige määravamaks teguriks hind koos kõrvalkuludega.

Kuigi müügitehingute arv on vähehaaval tõusnud, ei saa märkimisväärsest ostuhuvist veel rääkida. Endiselt on pakkumisel veel suur osa sundmüügis (täite- ja pankrotimenetlus) objekte, mida ostetakse eelkõige märkimisväärselt madala hinna korral.

See pärsib omakorda aga vabaturgu eriti just vanemate hoonete osas. Uute lao- ja tootmishoonete ostud nõutumates tehnoparkides Tallinna naabruses näitavad viimasel ajal taset 500–600 €/m² + km hoone pinna kohta. Lihtsama

hoone või halvema asukoha puhul ka 400–500 €/m² + km.

Uuemad lao- ja tootmishooned on ka head investeerimisobjektid Tehnoparkide hoonestatud kinnistud on muutunud taas atraktiivseteks investeerimisobjektideks. Loomulikult eeldab sellise objekti müük usaldusväärse üürniku olemasolu. Paraku on suur osa tehingutest turu väiksusest tingituna investeerimisfondide omavahelised ostu-müügitehingud (nt Eften Capitali ostud). Kinnisvarabuumi ajal populaarsust kogunud müügi- ja tagasirendi tehinguid tehakse praegu vähe.

Hoonestamata maad on endisel piisavalt pakkumises Hoonestamata äri- ja tootmismaa krunte on Eesti kokku avalikul pakkumisel umbes 600 ühikut, neist ligi 350 Harjumaal. Keskmine krundi eest küsitav hind on 220 000 eurot ja keskmine küsitav ühikuhind 35 €/m2.

Suuremas osas on pakkumises juba varasemalt arendatud krundid, kuid pakkumisele on tulnud ka mõned täiesti uued, alles arendatavad logistika- ja tehnoparkide krundid.

Raamatud on saadaval k천igis raamatukauplustes 체le Eesti v천i tellides www.healugu.ee

logistika Transpordifirmad loobuvad veoteenuse tellimuste menetlemisel e-postist

13

Üha enam on suuremad transpordifirmad hakanud kasutama senise traditsioonilise e-posti asemel veotellimuste sisestamiseks online-põhiseid programme, muudatus puudutab peamiselt suurkliente.

Kas e-postist kui olulisimast infoedastuskanalist on tõepoolest saamas ajalugu?

Foto: erakogu

Kairi Oja Hiljaaegu tegi AS-i DSV Transport logistikadirektor Alvar Tõruke väljaandes Logistikauudised mõtteavalduse, milles väitis, et kaugel ei ole enam ajad, mil transpordiettevõtted lähevad veotellimuste esitamisel täielikult üle ühtsele, veotellimuste esitamiseks ning menetlemiseks ettenähtud programmile. Tõruke väitis koguni, et aastaks 2014 on e-kiri transpordiettevõtete kontekstis muutunud faksiga samale tasemele. „Infotehnoloogia areng viib tahtmatult olukorrani, et aastal 2014 on e-kiri muutunud veotellimuse esitamiseks sama erandlikuks ja erikäsitlemist nõudvaks süsteemiks, nagu seda täna on faks,” teatab Tõruke. Ühtne programm vähendab eksimusi Tõrukese sõnul liiguvad kõik DSV tellimused juba praegu ühes üldises programmis, kuigi täna on veel tunda klientide kahtlusi, et ühine programm tähendab logistikaettevõtte eest töö ära tegemist. Tõruke näeb tellimuste programmipõhises halduses paralleeli internetipangaga, kus tema hinnangul on kliendid tänaseks juba aastaid pankade eest töö ära teinud, tehes ise pangaülekandeid ja maksekorraldusi. „Tegelikult on see aga võimalus koguda ja edastada kõigile ühtmoodi arusaadavat infot, välistades probleemid ja vead läbi info ühekordse edastuse. Olgem ausad, väga suures osas tekivad vead tellimuste sisestamisel ja edastamisel just inimlikust faktorist, eksimustest info mitmekordsel edastamisel, sageli jää-

Reaalajas ühise programmi põhiselt suhtlemine on parim lahendus kvaliteetseks ja kiireks klienditeeninduseks.

vad olulised infokillud tellimuse menetlemise protsessi käigus kaduma või edastatakse poolikult,” nendib Tõruke.

E-post on tema hinnangul seni inimkonda hästi teeninud ja ei kao infokanalina tõenäoliselt niipea. Siiski on e-post Tõrukese sõnul vähemalt suuremahulisi transporditellimusi teostatavate transpordiettevõtete puhul oma aja lihtsalt ära elanud. „Meie tellimuse esitamise platvorm teeb üheselt mõistetavaks nii tellimuse esitamise hetke kui ka selle konkreetse tellimusega seonduva kriitiliselt olulise info,” ütleb Tõruke. Ta lisab, et AS-is DSV Transport peetakse ääretult tähtsaks, et töö teostamiseks ei kirjutata tähtsaid andmed mitmeid kordi ümber, vaid sisestatakse kliendi

poolt ühekordselt ja veokorraldaja tegeleb tootmisega. „Usume, et reaalajas ühise programmi põhiselt suhtlemine on parim lahendus kvaliteetseks ja kiireks klienditeeninduseks,” lausub Tõruke.

Väheneb jagatud vastutus Samas on arvata, et sel moel kaob ära ka n-ö jagatud vastutus ja maadejagamine – kui info sisestatakse vaid ühel korral, on alginfo korrektsuse eest vastutav ju tellija.

Tellimuse edasise käekäigu eest vastutab aga transpordiettevõte, kellel puudub võimalus saadud infot kuidagi omalt poolt moonutada.

Täna, pea kuu aega hiljem leiab Tõruke Logistikauudistes tema poolt välja käidud mõtteavalduse kohta, et see oligi teadlikult provokatiivsena mõeldud. Tõsi

on see, et arvestades üldiseid infotehnoloogilisi arenguid on siiski hämmastav, et e-kirja sellisel kujul siiani transpordi tellimisel kasutatakse. „Kui nüüd seda faksi-teemat edasi arendada, siis 90ndatel, enne e-posti, oli tellimuste esitamise formaat märksa kindlamini paigas. Tellimused liikusid kindlal blanketil. E-post tõi kaasa n-ö vaba teksti ja seeläbi ka suurema segaduse,” ütleb Tõruke.

Ta jätkab, et nende ettevõttes on e-tellimused selgelt kasvav trend ja tänaseks moodustavad nad kogu ettevõttes rohkem kui 60 protsenti.

Tõrukese sõnul on transpordiettevõtete töövaldkonnad kohati väga erinevad. Reisijateveol on e-pilet juba ammu kasutusel, vedude korraldamisega tegelevate

logistika

14 firmade e-keskkonnad arenevad ja ka järjest suurem hulk kliente ühineb nendega. Tema hinnangul on üleüldine suund kindlalt e-tellimuste osakaalu kasvule. „Nagu ka panganduses, on tänaseni võimalik käsitsi maksekorraldus täita ja sellega panka minna, nii on see ka transporditeenuste puhul. Ei välistaks, et edaspidi tuleb arvestada ka sarnase käsitlustasuga,” märgib ta.

E-kirjadele kadumise ohtu veel pole Tõrukese sõnul ei soovi nemad ähvardada ega hirmutada kedagi. „Nooremale põlvkonnale on e-kiri juba praegu ajalugu. Suhtlemine on mujal ja nii ka infovahetus. Tulevik on erinevates meediumites ja käepärastes nutirakendustes,” on Tõruke kindel.

Ta lisab, et IT areng on muutmas klassikalist transporditeenust läbipaistvamaks. See tähendab, et juba praegu on täiesti kasutatav track&trace (saadetise jälgimise süsteem) ka tavatranspordis, mis oli varemalt vaid kullerite pärusmaa ja spetsiifika. „Kõik see seab aga ettevõtetele uusi nõudmisi ja seeläbi pakub kindlasti kliendile suuremat lisaväärtust. Selliste arengutega arvestamata jätmine oleks ilmselgelt vale,” lisab Tõruke.

AS-i Go Group tegevjuht Jüri Etverk räägib, et ka nende ettevõttes on sarnane trend täiesti märgatav, kuid tellimuste üleminek logistikarakendustele toimub Go kontserni transpordiettevõtetes järk-järgult ning puudutab tõesti enamjaolt vaid suurkliente ja inimesi, kelle igapäevatööks on pidev tellimuste esitamine ja transpordikorraldus. „Professionaalsed tellijad, näiteks ettevõtete hankejuhid, on selleks valmis ning palju tellimusi võetakse juba täna vastu struktureeritud veebivormi põhjal. Korrektsete andmete sisestamine on saanud harjumispäraseks tänu internetipankadele, veebi kaudu kaupade tellimisele või postipakkide saatmisele,” jätkab Etverk.

E-post on tema sõnul ettevõttes siiski endiselt kasutusel ning väga kiiret reageerimist nõudvate tellimuste puhul jääb ka lähiajal peamiseks kanaliks isiklik suhtlus telefoni teel. „Näiteks kui kliendil on vaja ootamatult 15 minuti pärast bussivedu, siis ta eeldab ka kohest vastust ja kinnitust, et suudame soovi täita. Mistahes muu suhtluskanali puhul vahetu telefonisuhtlusega samavõrd operatiivset kinnitust veel oodata ei saaks. Mobiilirakenduste kasu-

tuselevõtt on bussivedude puhul siiski kaugem tulevik,” märgib Etverk. Ta lisab, et taksonduses ollakse valmis ettevõttena mobiilirakendustele üle minema, kuid paljud kliendi ei ole täna veel valmis end positsioneerimisrakendusega siduma ja eelistavad siiski pigem isiklikku suhtlust.

Online-põhine programm Ühtsele, online-põhisele programmile on transpordivallas üle mindud ka metsatööstuses, kus juba mõnda aega on kasutusel e-veoselehed. Silver Suu AS-ist Holmen Mets ütleb, et nende ettevõte on ühinenud metsamaterjali elektroonilise veosesüsteemiga ELVIS, mis on samaväärne senini kehtiva kohustusliku paberveoselehega. „Kuna täna oleme valdavalt metsamaterjali ostja rollis, siis meie jaoks hetkel olulist vahet ei ole, kas metsamaterjali koorem saabub paberil veoselehega või elektrooniliselt läbi infosüsteemi. Pigem peaks elektrooniline variant meie tarnijate ja transpordiettevõtete elu lihtsamaks tegema,” lisab Suu. Ta märgib, et ka RMK on täielikult üle läinud elektroonilisele veoselehele ja nemad on täna ka üks väheseid, kes sellise veose-

lehega kaupa tarnivad. „Samas tundub loogiline, et lähiaastatel lisandub aina enam elektroonilise metsamaterjali veoselehe süsteemiga liitujaid ja selle kasutajaid ning paberveoselehest saab pigem erand,” on Suu kindel.

Toomas Orutar ettevõttest Logistika Pluss OÜ saab enda sõnul transpordifirmadest täiesti aru, miks arendatakse üldist programmi, kus kõik tellimused koondatakse ühte andmebaasi ja seal töödeldakse andmeid edasi. „Selline programm tõstab selgelt transpordifirmade efektiivsust ja väldib vigade tekkimist. Mõttetud arusaamatused kaovad samuti ära,” märgib Orutar, kelle sõnul surutakse kliendid sel moel piltlikult öeldes täpsetesse raamidesse, protsessidesse, mis lõppkokkuvõttes on mõlemale poolele kasulik. Ta lisab, et osale klientidele võib see tekitada kindlasti pahameelt, kuna selliselt on nad kohustatud programmi sisestama väga täpsed andmed ja hiljem andmete muutmine ei pruugi olla nii lihtne. „Nendele klientidele, kes täna juba teevad protsessipõhist tööd, tõstab selline arendus veelgi efektiivsust. Mina isiklikult pooldan sellised uuendusi,” sõnab Orutar.

Online-põhisele programmile on transpordivallas üle mindud ka metsatööstuses, kus juba mõnda aega on kasutusel e-veoselehed

Foto: Terje Lepp

AVA-Ekspress OÜ Peterburi tee 46, Tallinn tel 6 139 737, 50 36 450

EXPRESS

www.ava.ee

TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS Kindel partner aastast 1998.

Spetsiaalsed vahendid (sh tõstetungid, rullikud) kuni 40 tonniste seadmete hoonesiseseks teisalduseks või paigaluseks.

KOLIMISTEENUSED ■ ASUTUSTE JA ETTEVÕTETE KOLIMINE ■ RAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUS ■ TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS ■ ARHIIVIDE JA LADUDE KOLIMINE ■ MÖÖBLI MONTAAŽ, PAKKETEENUS ■ KLAVERITE JA SEIFIDE VEDU ■ ERAISIKUTE KOLIMINE