Logistika (märts 2016)

MÄRTS 2016

LOGISTIKA

TÄISLAHENDUS • Teie ettevõtte veebi integreeritud saatmine • Juhitud jälgimine • Vajaduspõhiselt tark ladu

Uuri lähemalt - 666 4700 või customer.service@upspartner.ee

Lehe koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond.

Reklaam: Kirk-Marius Kukumägi , 511 7 629 kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@ekspressmeedia.ee EA lisade juht: Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee

Foto: Starship Technologies

TRANSPORDIVALDKONNAS OMA BOOKING.COM

Pakirobotid mahutavad 2–3 poekotti, mis on natuke üle 10 kg ja suudavad viia kauba kuni 7 kilomeetri kaugusele.

ISESÕITEV PAKIROBOT VALMISTUB TESTIMISEKS Kevadel alustab Starship Technologies isesõitva pakiroboti katseid kommertskasutuses. Starship Technologiesi omaniku Allan Martinsoni sõnul käib Eestis ja Inglismaal automaatse kullerroboti testprogramm. Testimine kestab pool aastat, mille käigus soovitakse sõita umbes 10 000 tundi. Kui juba täna lasevad Starshipi inimesed pakirobotil lähedal asuvast Peetri Pitsast endale kontorisse lõunaks pitsat tuua, siis suuremahulist kommertstegevust kullerrobotitega on Martinsoni väitel oodata 2017. aastal.

Tarneahelakonverentsil esinedes ütles Martinson, et äriline huvi pakirobotite vastu on väga suur. Tema väitel tehakse pakirobotiga revolutsiooni tunduvalt suuremas tööstusharus kui telekommunikatsioon, kus omal ajal tegid Starshipi kaasasutajad revolutsiooni Skype’iga. Martinsoni sõnul kuulub viimase miili alla 20 miljardi paki kõrval, mida iga aasta Euroopas ja Ameerikas kätte toimetatakse, ka näiteks 130 miljardit poeskäiku. Keskmiselt kulutab iga pere iga päev viimase miili peale 1 tunni. Pakirobotid kaaluvad ilma kaubata umbes 10–15 kg. Mahutavad nad 2–3 poekotti, mis on natuke üle 10 kg. Suudavad viia kauba kuni 7 kilomeetri kaugusele ja kui patareisid lisada, siis ka kaugemale. Kuid efektiivne tööraadius on Martinsoni sõnul 3 kilomeetrit. Inimesed ei taha oodata oma saadetist üle poole tunni ja seetõttu ei ole mõistlik pakirobotiga sõita teise linnaotsa.

Ilmselt hakkavad pakirobotid paiknema ärides (näiteks kauplustes) kohapeal või siis ehitatakse spetsiaalsed robotijaamad, mis teenindavad mingit piirkonda.

Kliendi jaoks tähendab pakiroboti teenus, et mobiiltelefonile tuleb teade poes komplekteeritud kottidest. Klient valib mobiili aplikatsioonilt kellaaja, millal soovib kotte kätte saada ja saab soovi korral nagu Uberi rakenduses kaardi pealt vaadata, kuidas robot kohale sõidab.

Martinson leidis, et suure tõenäosusega on 20 aasta pärast iga auto kohta olemas umbes 3 robotit, sest ei ole mõtet kasutada suuri autosid, et tuua kohale väikseid asju, kui saame väikestele asjadele kruvida rattad alla ja lasta neil ise meie juurde tulla.

Allikas: logistikauudised.ee

Uus veebipõhine teenus CargoOrder aitab tellijal valida vajadustele vastava transpordilahenduse, vähendab ettevõtte logistikakulusid ja lisab transporditeenuse ostmise läbipaistvust.

"Meie toode CargoOrder ei ole veoportaal, vaid teenus, mis võimaldab kaubaomanikel ehk veo tellijatel lihtsalt teha päringuid ja esitata tellimusi," ütleb CargoOrderi juhataja Tõnis Hintsov. Selline teenus laiendab kaubaomaniku valikuvõimalusi, tehes seda lihtsustatud valikuja otsustusprotsessi kaudu. "CargoOrder.com ei ole veobörs, vaid päringute ja tellimuste keskkond. Teenus sarnaneb booking.com-iga ja ja IIZI kindlustusmaakleriga, kuid logistikavaldkonnas," lisab ta. Hintsovi sõnul pakutakse uue teenuse kaudu kaubaomanikele ligipääsu eelselekteeritud ehk kontrollitud teenusepakkujatele (vedajatele/ ekspedeerijatele). Peamine klientide sihtrühm ongi väikesed ja keskmised ettevõtted, kel puuduvad pikaajalised lepingud. "Kuid isegi suurtel ettevõtetel jääb mingi protsent vedusid, mis on lepingutega katmata ning millele otsitakse päeva tasemel lahendust.

See info liigub paljuski mailinglistides ja meie soov on seda süsteemselt hallata," selgitab Hintsov.

CargoOrder.com-i on loonud Eesti eraisikud, kel on pikaajaline kogemus nii logistika valdkonnas kui ka IT arenduses. Hintsov ütleb, et uue teenuse eesmärk on vähendada ettevõtete kulusid, lihtsustada administreerimist ning lisada transporditeenuse ostmise läbipaistvust.

"Populaarne jagamismajandus ekspedeerimisvaldkonnas otseselt ei toimi, kuid lihtne ligipääs parimatele ekspedeerimisteenustele loob kindlasti kõikidele koostööpartneritele väärtust," selgitab Hintsov. Praegu on CargoOrder alustanud auto- ja konteinervedude tellimuste vahendamisega. Üsna pea lisanduvad ka lennu- ja kullerteenused. Uue teenusega saab kaupa liigutada üle maailma. Kaubaveo tellijale on CargoOrderi teenused tasuta ja ekspedeerija tasub vaid toimunud vedudelt.

Signe Kalberg

18 aastat usaldusväärset töökogemust!

logistika | MÄRTS 2016 3

Ühest edu valemit polegi olemas "On palju uusi trende, mis logistikamaastikku muudavad.

Kuid seni, kuni me muutujat välja tuua ei suuda, ei saa ka ühest edu valemit," ütleb 17. logistikaseminari "Bipolaarne edu" peakorraldaja Taivo Karu.

Logistikaseminar 2016 teemal "Bipolaarne edu" toimus märtsi algul Viljandis. Miks selline teema?

Logistikaseminari korraldab iga aasta Tallinna tehnikakõrgkooli transpordi- ja logistikaeriala 3. kursus. Iga aasta on korraldajaks erinev meeskond, aga ühine omadus on see, et keegi meist ei ole ühtegi sellise mastaabiga seminari korraldanud ega oma selles vallas kogemust. Kätte jõudis sügis, meil oli vaja viie kuuga korraldada seminar, mis oleks parem kui 16 eelnevat.

Esimeseks mureks oli kava kokkupanek. Viimasel ajal on aina enam esile kerkinud uued lahendused, mis on nutifännidele juba iseenesest mõistetavateks muutunud (Taxify, Postpal), aga samas on transpordisektoris ettevõtted, kes ei liigitu jagamismajanduse alla. Kuna meil on turul palju edukaid osalisi, siis tekib siit ka küsimus, kas saaksime olla veel edukamad, kui teeksime koostööd, või on konkurents see, mis sunnib meid pingutama?

Kui hästi andis seminar vastuse küsimusele: kumb siis tagab loorberitel puhkamise, kas koostöö või konkurents?

Seminari avasin mõttega, et siiani ei ole keegi suutnud sõnastada üheselt mõistetavat edu valemit. Esimene esineja oli Lauri Karp. Saime kohe selgeks, et vettpidavat valemit me selle seminari käigus välja ei mõtle. On palju logistikamaastikku muutvaid uusi trende. Aga kuni me muutujat välja tuua ei suuda, ei saa ka välja pakkuda ühest edu valemit.

Foto: Kaspar Patrik Truverk

Logistikaseminar pakkus kuulata erinevaid vorme rahvusvahelistest suhetest, koostööst ja konkurentsist ning innovatsioonist. Ettekandega esineb Lauri Karp – märkimisväärse kogemusega finantsturu juht, kes töötab hetkel Saksamaal ettevõttes KFPD Gmbh.

Seminaril kuulsime erinevaid vorme rahvusvahelistest suhetest, koostööst ja konkurentsist ning innovatsioonist.

Eks seminari eesmärk oligi vastandada pooluseid, kuid koos jõudsime järelduseni, et radikaalselt kõike vastandades ei saavuta edu. Tuleb leida parim lahendus just iseenda jaoks.

Eesti on ideaalne koht pilootprojektideks.

Milliseid üllatavaid arvamusi konverentsil kuulda oli?

Esinejate erinevad arvamused panid teistmoodi nägema hetkeolukorda logistikasektoris. Nii mitmedki seisukohad olid paljudele juba teada, aga neid jällegi korrates sai veelgi selgemaks, et sõltumata keerulisest sektorist peame kõrvutama end parematega, mitte rahustama arvamusega, et meil läheb kellestki paremini.

Kas peaksime jätkama traditsionaalse toote/teenusega või on uued tuuled triumfi aluseks?

Sai selgeks, et ei ole vana ja traditsioonilist ettevõtet. Kõik ettevõtted on täna uute tuulte meelevallas, olgu selleks uus tehnoloogia, uus mõtlemine või uus juhtimisviis.

Kuulsime erinevatelt osapooltelt, et Eesti on ideaalne koht, kus läbi

viia pilootprojekte ning seeläbi mujal maailmas silma paista. Näiteks Viljandi ettevõte Cleveron saadab peagi esimese pakiroboti USA-sse. Seda on katsetatud Eesti olustikus.

Mis oleksid need nn uued tuuled?

Ettevõtted on väga hästi kursis, mis lahendused on konkurentidel. Sellest loovad enda nägemuse ning seda saakski uuteks tuulteks pidada. Ka seda saab mõnes vaates võtta konkurentsina (luuakse teistest midagi paremat), aga samas ka koostööna (õpitakse teiste vigadest).

Millisel tasemel või olukorras on teie hinnangul praegusel ajal Eesti logistika?

Ootused Eesti logistikasektori osas on suured. Arvestades, et üliõpilased on tulevikus ettevõtete määravaks osaks, oli näha, et ollakse valmis panustama üliõpilaste kui tulevaste tegijate arengusse. Seda kinnitas nii TUDENGIBOXIs osalemise aktiivsus (ettevõtted kohtusid kiirkohtingu vormis praktikakoha otsijatega) kui ka pikaaegne logistikaseminari sponsoreerimine.

Saime selgeks, et ettevõtted on avatud erinevatele koostöövõimalustele – nii tudengite, koolide kui ka teiste ettevõtetega.

Meeldiv oli näha, et diskussioonipaneelis ettevõtted ei vastandanud üksteise tegevusi, vaid vaadeldi endid koos kui suurt tervikut ning leiti lahendusi ühisosale, mitte endale individuaalselt.

Signe Kalberg logistika | MÄRTS 2016 5

Magnumi logistikakeskus näitab kõrgtehnoloogiat Magnumi suuresti automatiseeritud logistikakeskus – robotkraanad, konveierid ja vähe inimesi.

Ravimite jae- ja hulgimüügikontserni Magnum Laagris paikneva logistikakeskuse suurimat ruumi nähes esimese hooga laohoone küll ei meenu.

Konveieritel sõidavad ringi umbes keskmise ostukorvi suurused hallid plastikkastid sissetuleva ja laosoleva kaubaga ning veidi suuremad sinised väljamineva kaubaga. Laeni ulatuvate tosina meetri kõrguste riiulite vahel liiguvad rööpa peal edasi-tagasi robotkraanad, mis tõstavad kaubakaste oma kohtadele ja jälle välja. Neist veidi eemal seisab sama kõrge risttahuka kujuline automaathoidla OSR (lühend sõnadest order, storage, retrieval – tellimine, hoiustamine, väljatoimetamine), kuhu sisse ja välja viivad kaubakaste konveierid. Inimesi hakkab silma üpris vähe.

Ladu võitis logistikateo auhinna Valmimise ajal 2008. aastal logistikateo auhinna võitnud ladu hakkab praeguseks ettevõttele oma 9000 ruutmeetriga tasapisi kitsaks jääma. Nii ongi kavas seda ligikaudu 4000 ruutmeetri võrra laiendada – projekt peaks valmima tänavu, ehitus algab järgmisel aastal. "Viieks kuni kümneks aastaks peaks kindlasti piisama," usub ladu haldava Magnum Logisticsi juhatuse liige Lauri Varandi.

Kaupade vastuvõtuala meenutab juba märksa rohkem tavapärast laohoonet.

Kaubaalustel pappkarbid tulevad veoautodel sisse ja lähevad siis laotöötajate kätte, kes need üle kontrollivad ja siis liigitavad.

Jahe- ja külmkaubad (esimesi säilitatakse 12-, teisi viiekraadise temperatuuri juures) lähevad autodest otse külmkambritesse, psühhotroopsed ja narkootilised ained eraldi ruumidesse.

6 MÄRTS 2016 | logistika

Ülejäänud kaupadest viiakse hellemat käsitlemist vajavad ehk kergesti purunevad tooted ja suuremõõtmelised tooted hulgilattu. See ruum oma kõrgete riiulitega, mille vahel sõidavad ringi tõstukid, näeb välja juba sedamoodi, nagu üht ladu ette kujutaks.

Osa kaupu, mis laost suuremates kogustes kiiresti sisse-välja liigub, jääbki euroalustele, et neid saaks peagi edasi toimetada. Ülejäänud, mis ei ole kuigi suured ega õrnad ega nõua muudki erikohtlemist, aga tõstetakse juba tuttavatesse hallidesse kaubakastidesse, millel on küljes triipkood. Sealt edasi juba konveierile, mis toimetab need kas ühele kahest kraanast või siis OSR-i.

OSR-i lähevad hoiule sellised kaubad, mida tuleb välja saata väga tihti, kuid väikeses koguses – üks kuni kümme tükki korraga. Kokku mahutab see kuni 8500 kasti.

Kraanad, mis sõidavad 52-meetrise rööpa peal edasi tagasi, tegelevad vastuvõtualalt konveieril kohale toimetatud kastide hoiule paigutamise ja hoiul olevate kastide komplekteerimisalale edasi toimetamisega.

Kummagi kraana hallata on kuni 13 000 kasti. Laotehnika korrasoleku eest vastutab tehnikute meeskond.

Komplekteerimisaladel askeldavad

Konveieritel sõidavad ringi plastkastid sissetuleva ja väljamineva kaubaga.

Foto: Magnum

ringi komplekteerijad, kelle randmel on väike arvuti, sõrme otsas skanner triipkoodide lugemiseks. Nende töö on kaupade komplekteerimine kaubakastidest klientidele viidavatesse sinistesse kastidesse vastavalt tellimusele. Autode peale kogunevad tellimused eri allikatest – automaadist plastkastides, laost pappkastides, külmkambrist külmakastis, eraldi pakendis narkootilised ained.

Keskmiselt 20 000 tellimusrida päevas Tipp-päevadel on ladu suutnud töödelda 34 000 tellimusrida, keskmiselt koguneb ridu aga päevas 20 000 ringis – ühel tellimusel on ligikaudu 15– 25 rida. Töötajaid on laos kahes vahetuses, viis päeva nädalas sadakond – neist suur hulk osalise koormusega. Päevas lahkub laost kokku umbes 20 kaubikutäit tooteid. Kõige kiirem tööaeg on õhtuti, kui komplekteeritakse järgmise hommiku tellimusi.

Enne Laagri logistikakeskuse valmimist jagunes kogu see kaubamass kolme erineva lao vahel. "Omanikel oli soov luua logistikakeskus, mis oleks oma tegevuses paindlik ning efektiivne ja vaataks tulevikku," ütleb Varandi.

Selleks, et täita regulatsioonidest tulenevaid nõudeid kauba käitlemisele, peab oma protsesse ja tegevusi pidevalt arendama ning olema valmis tulevikus toimuvateks muutusteks. Neist üks suuremaid saab olema siis, kui hakkavad kehtima EL-i uued nõuded, mis võltsravimite tõrjumiseks nõuavad kõikide toodete ükshaaval skaneerimist.

Automaatika tööviljakuse kohta annab aimu see, et kui varem töötas kolmes laos kauba vastuvõtu ja paigutuse peal kokku 52 inimest, siis pärast uue lao valmimist jäi selle ala töötajaid alles 17. Tööviljakust tõstab näiteks see, et automaatika tegutseb inimestest paindlikumalt. "Tavariiulite vahele palju inimesi ei mahu – nad hakkavad üksteist segama," nendib Varandi. Robotkraana aga suudab täita mitut tellimust korraga.

Erik Aru

Single Window – uued e-lahendused Ettevõtted ja avalik sektor soovivad e-riigile kohaselt jõuda paremate digitaalset andmeedastust võimaldavate lahendusteni. Paberivaba infovahetus võiks lähitulevikus rakenduda ka riikidevahelistes kaubavedudes ja logistikas.

Vaatamata suurele hulgale IT-süsteemidele, edastatakse tarneahelates siiski palju raporteid ja saatedokumente paberil. Surve kaubavahetuses liikuva info digitaliseerimiseks on mitmepoolne ning eesmärgid kattuvad. Kuna sihiks on kulude kokkuhoid, korduva info sisestuse vältimine, vigade arvu minimeerimine, andmete edastamise kiirendamine, on ühiste huvide pinnalt lahenduse leidmiseks valmis kõik osapooled.

Digitaalne takistus Kui üksikute tarneahelate sisene digitaalne andmevahetus on juba tihti igapäevane, siis transpordis ja riikidevahelises kaubanduses ei saada

tihti digitaalselt andmete edastamisega hakkama. Paberil dokumentide nõudmine võib tuleneda ettevõtete endi vähesest IT-võimekusest, mõnikord aga kinni vaid tahtmises ja julguses usaldada arvutit senisest enam. Ühelt poolt pressib rahvusvaheline avalikkus ja ka Euroopa Liit peale erinevate valdkondlike e-lahendustega, olgu selleks e-TIR, e-freight, e-CMR või laiendatud e-toll. Need nõuded toovad ettevõtetele kaasa IT-arenduskulusid ning survestavad seejuures leidma paremaid viise info töötlemiseks ja haldamiseks võimalikult suures mahus digitaalselt.

Teiselt poolt on Euroopa Liidus ja paljudes edumeelsetes riikides asu-

Müük: e-pood ja Rapla E-Ehituskeskuses

TEKNO-TRAILER haagiste ja lisavarustuse MÜÜK Kindel abimees põhjamaa meistritelt! www.haagiseabi.ee | tel 51 61 671 8 MÄRTS 2016 | logistika

Foto: Shutterstock

tud sisse viima süsteeme, kuidas riiki sisenevate kaupade deklareerimine ning veose, reisijate ja muu oluline dokumentatsiooni ja sertifikaatide esitamine riigiametitele võiks toimuda samuti täiesti digitaalselt. Sellist andmete esitamist nimetatakse Single Window’ lahenduseks. Paljud ettevõtted samas ei tajugi teema aktuaalsust.

Merenduses on juba rakendatud üleeuroopaline riiklike elektrooniliste mereinfosüsteemide Single Window nõue.

Digitaalne andmevahetus Single Window’ mõiste on kasutuses juba aastaid ning sellekohased Euroopa-sisesed algatused on suuresti mitmetele ettevõtetele märkamata jäänud.

Single Window tähistab rahvusvahelises kaubanduses peamiselt tolliprotseduuridega seotud digitaalset andmevahetust. See tähendab, et kauba maaletoojad, transpordiettevõtted ja tollimaaklerid teostada oma riigile vajalike dokumentide esitamist digitaalselt vastavas riiklikus digitaalses keskkonnas. Ning keskseks nõudeks on, et dokumendid, mida on vaja riiklike asutuste jaoks, esitatakse vaid üks kord ning ühe infosüsteemi (Single Window) kaudu.

Alates 2015. aasta juunist muutus näiteks Single Window kohustuslikuks merenduses: iga Euroopa Liidu sada-

masse saabuv laev peab saama kõik info edastamise toimingud teostada ühe ehk siis elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu. Eesti käivitas registri juba enne tähtaega – 2014. aastal. Registri kohta saab rohkem lugeda sellekohasest majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.06.2013 määrusest nr 39 ning Euroopa Nõukogu ja Parlamendi direktiivist 2010/ EU/65.

Oluline on see teadmine aga ka neile, kes meritsi kaupu ei vea. Seda seetõttu, et üsna suure tõenäosusega veel enne 2019. aastat soovitakse Euroopa Liidu tasandil valmis jõuda ka direktiivi(de)ga, mis kohustab kaubavedajatel ja teistel riiki sisenemisel kauba ja veosega seotud infot esitama digitaalselt sarnasesse infosüsteemi ka lennukaupade, raudtee- ja maanteevedude puhul.

Elektroonilist mereinfosüsteemi peetakse ühetasandilise elektroonilise automatiseeritud andmetöötluse andmekoguna. See saab andmeid teistest andmekogudest ja suhtleb teiste andmekogudega andmevahetuskihi X-tee kaudu. Uued riiklikud infosüsteemid kindlasti sellise funktsionaalsusega ka jätkavad.

UUS A-ENERGIAKLASSI LAO- JA TOOTMISHOONE LIIVAL lao- ja tootmispinnad 1070-8800 m2 Tallinna Kesklinn 5 minuti kaugusel hea ligipääs Tallinna ringteele hea ühendus ühistranspordiga

Kontakt: Jarno Sild | tel 51 37445, jarno@rrk.ee | www.rrk.ee

logistika | MÄRTS 2016 9

Foto: Rene Pärt

TTÜ Mektory logistika ja tarneahela juhtimise innovatsioonilabor on Single Window algatuse üks tugipunkte, pildil doktorant Ulrika Hurt ja tehnik Märten Heinloo.

10 MÄRTS 2016 | logistika

Single Window kui Eesti e-riigi osa Ettevõtted ja erialaliidud koos Tallinna tehnikaülikooli ja riigiametite esindajatega töötavadki ühiselt leidmaks lahendusi, kuidas teha kiirelt arenevas digitaliseerimise keskkonnas koostööd üldiste IT-kulude vähendamiseks, dubleerivate arenduste vältimiseks ning võimalusel riiklike registrite loomiseks nii, et see vastaks enim ka ettevõtete vajadustele.

Tänaseks algatatud koostöövõrgustik, mis tegutseb Eesti Ostu- ja Tarneahela juhtimise ühingu PROLOG eestvedamisel, toob uuesti lauale Single Window’ teemad sellest aspektist, mis ettevõtetele ja erialaliitudele oluline, ning avab vestlusringi enne, kui otsustajad alustavad uute vastavate õigusaktide loomist.

Võrgustiku tänane fookus on hinnata, milliselt võiks toimida tulevane Eesti Single Window. Selleks soovitakse süstematiseerida Eesti erinevate ettevõtete huvid ja vaatamata konkurentsile. Pikemas plaanis on võrgustiku eesmärgiks toetada kõikidel riikidevaheliselt kauplevatel ettevõtetel tulevikus üleminekut digitaalsele andmevahetusele.

Lahendused sisaldavad ettepane-

kuid nii infosüsteemide omavahelise suhtluse lihtsustamiseks, infopäringute automatiseerimiseks kui ka visiooni, milline võiks olla täielikult paberivaba kaubainfo edastamine siseriiklikult, milline Single Window’ printsiipidele vastav rahvusvahelise kaubanduse ja logistika infovahetus.

Jaekaubanduses juba tuttav EDI lahendus ning rahvusvaheliste kontsernide või suurte kaubavedajate/ ekspedeerijate endi väljatöötatud ITlahendused on siin heaks teenäitajaks.

Paljud ettevõtted ei tajugi teema aktuaalsust.

Ettevõtted ja erialaliidud soovivad võimalike tulevaste muudatuste valguses oma huvide ja vajaduste pinnalt aegsasti IT-arendusi planeerida, seda ka koostöös riigisektoriga. Ülalmainitud koostöövõrgustiku eesmärgiks on seega Single Window’ edukaks ettevalmistamiseks vajaliku info kogumine ja süstematiseerimi-

ne, eelanalüüs ning uuringud. Eesmärk on jõuda parimate praktikate pinnalt ettepanekuteni, milline võiks olla Eestile (ja miks mitte ka teistele riikidele) sobiv Single Window’ lahendus.

Eesti ettevõtete kogemus e-maksuameti ja e-tolli jaoks vajalike IT-arenduste tegemisel on märkimisväärsed ning selle taha Eestis digitaliseerimine ei jää.

Kokkuvõtteks Merenduses juba rakendatud üleeuroopaline riiklike elektrooniliste mereinfosüsteemide Single Window nõue on alles algus suurematele tarneahelate infovoo digitaliseerimise trendidele. Kuigi sellest süsteemist pole paljud ettevõtted võib-olla kuulnudki, on see heaks praktikaks ja lähtekohaks uutele algatustele, mis viivad elektrooniliste registriteni ka lennukaupade, raudtee- ja maanteevedude puhul.

Vedajate ja kauba saajate-saatjate omavaheline digitaalne infovahetus võimaldab kokku hoida sadu töötunde, vähendada inimlike eksimuste arvu ning vähendada inimtööjõudu ja viivitusi, mis tulenevad paberite viibimisest. Ennustatavus suureneb, kuna teele asunud kauba info on nähtav kõikidele asjasse puutuvatele partneritele, kes oma tööd seetõttu paremini prognoosida saavad.

Oleme veel kaugel olukorrast, kus ettevõtete vahel liikuva kauba kohta saaks andmed saata teisele ettevõttele või vedajale vaid digitaalselt ning selle info sisestamine oma ettevõtte infosüsteemi võtaks vaid hetke või toimuks suisa automaatselt.

Kui aga ettevõtted on aegsasti valmistunud ning saavad sellistes arendustes teha omavahelist koostööd, mida ka riik omalt poolt soosib, on tõenäosus digitaliseerimiseni jõuda oluliselt lähemal, kui me arvame.

Ulrika Hurt Tallinna tehnikaülikooli doktorant, projektijuht

SINGLE WINDOW KOOSTÖÖVÕRGUSTIK • Võrgustiku käivitamise taga on logistikaettevõtted, IT-ettevõtted, erialaliidud ja Tallinna tehnikaülikool.

• Algatuse eesmärk on välja töötada ettepanekud, kuidas võiks toimida kõiki veoviise ühendav riiklik Single Window ning selle arenduse valguses ka ettevõtetevaheline elektrooniline kaubainfo vahetus.

• Esimeses etapis soovitakse kaardistada parimad praktikad, kitsaskohad ja ühised huvid, kus sihiks on omavaheliste kokkulepete saavutamine ning riigile ja Euroopa Liidule valdkonnaüleste infosüsteemide toimimise ettepanekute tegemine.

• Ühiselt teostatav töö ja uurimistegevused on sisendiks otsustajatele, kes puutuvad kokku digitaalse siseturu ja rahvusvahelise kaubanduse dokumentatsiooni digitaliseerimisega seotud õigusaktide ettevalmistamisega.

Kel soov Single Window algatusest, koostöövõrgustikust rohkem teada saada või liituda, võtke ühendust: Tõnis Hintsov, PROLOG, tonis.hintsov@prolog.ee, 510 0582 Heiti Mering, Tieto Eesti AS, heiti.mering@tieto.com, 5231 174 Ulrika Hurt, Tallinna tehnikaülikool, ulrika.hurt@ttu.ee, 521 4251 Veebiaadress: www.prolog.ee/singlewindow Kohtumispaik: TTÜ Mektory keskus

Uus seadustik muudab tollivormistuse paberivabaks 1. mail jõustub Euroopas uus tolliseadustik − see toob kaasa muudatusi ka Eesti tolliõiguses.

Eesti maksu- ja tolliameti tolliõiguse juhtivspetsialist Hannes Umborg selgitab, et suured muudatused ei oota ettevõtjaid ees nüüd ja kohe − tööprogrammi kohaselt peab paberivaba keskkond tolli ja kaubanduse jaoks olema valmis ning kasutusele võetud hiljemalt 31. detsembriks 2020.

Umborg selgitab, et üleminekuperiood kestab uue infosüsteemi valmimiseni või olemasoleva infosüsteemi uuendamiseni, mis võimaldab alustada uute nõuete kohaldamist. Infosüsteemide kasutuselevõtu tähtajad on fikseeritud Euroopa Komisjoni rakendusotsuses, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikku (LTS) käsitlev tööprogramm. Näiteks tolliotsuste puhul lõpeb üleminekuperiood 2017. aasta IV kvartalis ning kõik otsuseid puudutav kolib üle uude infosüsteemi.

Umborg lisab, et infosüsteemides väga kiireid muudaVEEL MUUDATUSTEST Tolliload Kui enamik tollilube jääb üleminekuperioodil kehtima, siis osa lube muutub kehtetuks või asendub uutega. Lubade haldamiseks kasutatakse ka pärast 1. maid endiselt tolli infosüsteemi LUBA (orienteerivalt ajani, mil valmib uus üleeuroopaline infosüsteem).

Kauba tollistaatuse tõendamine Uue tolliseadustiku rakendamisega muutub äridokumendiga hõlmatud kauba koguväärtus, alla mille ei pea dokumenti tollis kinnitama. 1. maist 2016 on selleks väärtuseks 15 000 eurot.

Ajutine ladustamine Kaupade ajutise ladustamise tähtaeg pikeneb oluliselt ja uueks tähtajaks, mille jooksul kaubad tuleb tolliprotseduurile suunata või reeksportida, on 90 päeva senise 20 päeva asemel.

Tagatise esitamine ja tagatissumma määramine Kui varem jäeti mitmetel juhtudel tagatise esitamise nõue tolli otsustada, siis LTS seab tagatise esitamise tekkida võiva tollivõla korral valdavalt kohustuslikuks kõikidel tolliprotseduuridel ning kauba ajutisel ladustamisel.

Tolliväärtuste määramine Alates 1. maist 2016 tuleb esitada tolliväärtuse deklaratsioon, kui kauba tolliväärtus on 20 000 eurot või rohkem. Praegu on selleks läveks 10 000 eurot.

Lihtsustatud deklaratsiooni esitamine Tollilt on vaja eelnevalt luba taotleda sel juhul, kui lihtsustatud deklaratsiooni kasutatakse regulaarselt. Tollideklaratsiooni esitamisega luba taotleda ei saa.

Allikas: EMTA

12 MÄRTS 2016 | logistika

Foto: Shutterstock

tusi ei tehta, vaid kõik toimub vastavalt tähtaegadele. Väikesemahulised muudatused tehakse tollideklaratsioonide töötlemise süsteemis, kuid see ei mõjuta ettevõtja infosüsteeme. Kõik muud uued nõuded, mis ei eelda infosüsteemi muutmist, hakkavad kehtima kohe.

Mis on suurimad muutused?

Kõikehõlmavat muudatuste nimekirja ei ole ning liidu tolliseadustiku rakendumine mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki tollitoiminguid ja sellega tegelevaid isikuid.

Hannes Umborgi sõnul on uue tolliseadustiku suurim ja peamine eesmärk muuta kogu tollivormistus paberivabaks ehk kõik tollitoimingud suunatakse ümber elektroonilisse keskkonda

ja tollidokumentidele kehtestatakse ühtsed andmenõuded. Oluliseks muudatuseks on ka tollitoimingute ühtlustamine ja lihtsustamine (keskne tollivormistus, enesehindamine, arvestuskanne, transiidilihtsustused). Ühe peamise muudatusena luuakse ka üleeuroopaline tolliotsuste süsteem, kuhu koondatakse ühtsed nõuded lubadele, taotlustele ning nende üleeuroopaline kasutus.

"Eesti ettevõtja võib olla kindel selles, et tema poolt teostatud tollitoimingud on sarnased ka teistes liikmesriikides ning sealsetel ettevõtjatel puuduvad eelised, mida täna võimaldasid erinevad riiklikult kehtestatud soodustused. Parimaks näiteks on toimingute garanteerimise nõuded,

lubade taotlemisele esitatavad nõuded, deklareerimise lihtsustused jne.

Seega − Eesti tollindusega kokkupuutuvate ettevõtete konkurentsivõime peaks paranema," täpsustab Umborg.

Oluline on aga teada, et muudatuste mõju erinevates liikmesriikides ei ole ühetaoline. Nii on näiteks valdkondi, kus mõju Eesti ettevõtjatele ei ole niivõrd suure kaaluga kui teistes liikmesriikides. Hea näide on ajutise ladustamise regulatsioon, sh tagatise nõue, mis Eestis on laiemalt vaadatuna uutele nõuetele vastav ning rakenduvad vaid ettevõtjatele soodsamad sätted (nt ajutise ladustamise pikem tähtaeg).

Vilve Torn

logistika | MÄRTS 2016 13

Viie aastaga on enim kutsetunnistusi taotlenud ja saanud laotöötajad. Pildil Eesti Posti ladu.

Foto: Sven Arbet

Kutseandja: ettevõtted vajavad ostu-, hanke- ja tarneahelajuhte Aastani 2018 kinnitati logistika valdkonna kutseandjaks taas kord ProLog, kelle juhtimisel on viiel viimasel aastal välja antud üle 600 kutsetunnistuse.

Mullu septembris kuulutas Kutsekoda välja järjekordse avaliku konkursi logistikaala kutsete andja leidmiseks, paar kuud hiljem otsustas transpordi ja logistika kutsenõukogu, et kutse andjana logistika alal jätkab Eesti ostu- ja tarneahelate juhtimise ühing ProLog. Edaspidi hakkab ühing välja andma üheksat eri kutset. Neist 6. ja 7. taseme kutsed eeldavad taotlejalt vastava valdkonna kõrghariduse olemasolu bakalaureuse või magistri tasemel, 4. ja 5. taseme kutse saamise eeldus on vastava valdkonna kutseharidus.

Kuid see ei tähenda, et töö logistika ala kutsete valdkonnas on nüüd tehtud. Tänavu keskendub ProLog kogu logistika valdkonna kaardistamisele, et välja selgitada, milliseid oskusi ja teadmisi on tööandjatel hädasti vaja, milliseid ameteid on vaja juurde ja mis on oma aja ära elanud.

Jätkuvalt ProLogi rida Teatav stabiilsus sektoris on siiski saavutatud, märkis ka logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooni esindaja Alar Lõhmus. Sest ProLogile (varasemale Eesti logistikaühingule) omistati kutseandja staatus logistika erialadel esmakordselt juba 2004. aastal. Teist korda saadi see avaliku konkursi kaudu 2010. aastal.

Sellest alates on kutseandja viinud kutseeksameid läbi pea kõigis õppeasutustes, kus logistika erialasid õpetatakse: Järvamaa, Tartu, Pärnumaa, Valgamaa ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses, Sillamäe kutsekoolis ja Tallinna transpordikoolis. Lisaks on 14 MÄRTS 2016 | logistika

toimunud kutseeksameid kutseõppeasutuste täienduskoolituskursuste lõpetajaile Tallinna transpordikoolis, Tartu kutsehariduskeskuses ja Järvamaa kutseõppekeskuses.

Eelmisel aastal omistati kutse 128 logistikaala töötajale. Alates 2011. aastast on Eesti juurde saanud neljanda taseme 416 laotöötajat, viienda taseme 15 laohoidjat, neljanda taseme 99 logistiku abi, neljanda taseme 75 veokorraldajat ning viis kuuenda taseme logistikut.

Arvestame tööjõuturu teadlikkuse kasvuga.

Kuidas edasi?

Ka järgmisel kolmel aastal kavandab Prolog teha koostööd kutseõppeasutustega ja võtta vastu kutseeksameid nii kutsehariduskeskustes kui ka kõrgkoolides, samuti otse tööturu tellimusel vähemalt kord aastas.

"Uus, mullu jõustunud kutseseadus võimaldab esmatasandi kutseid anda välja ka õppeasutustel ning see võib Prologi väljastatavate kutsete tulevikuprognoosi negatiivselt mõjutada.

Samas arvestame tööjõuturu teadlikkuse kasvuga, mis peaks tõstma huvi kutseeksamite sooritamise vastu ja selle vähenemise kompenseerima," on Prologi tegevjuht Peep Tomingas ettevõtte kui kutseandja tuleviku

suhtes optimistlik. "Mitmetest kutseõppeasutustest on tõenäoliselt saamas peagi esmatasandi kutseandjad.

ProLog on seadnud eesmärgiks arendada nende kutsekoolide ja kõrgkoolidega välja konstruktiivne, toetav ja tihe koostöö, mis võimaldaks uutel kutseandjatel ees ootavate väljakutsetega toime tulla."

Tomingas pakub, et lähitulevikus langeb kutsekoolides kutseeksamite arv saja eksamini aastas, kuid selle kompenseerib kutseeksamite arv ettevõtetest, mida tõenäoliselt tuleb nii 30 aastas.

"Arvame, et praeguses majanduskriisis vajaksid ettevõtted ostu- ja hankejuhte (tase 6) ja tarneahelajuhte (tase 7), kes saaksid ettevõtteid efektiivsemalt tööle panna," nentis Tomingas. "Kutsestandardid neile on olemas, aga kahjuks neid praegu Eestis ei õpetata kuskil. Nagu juba tavaks on saanud, kasvatatakse parimaid ostu-, hanke- ja tarneahelajuhtimise spetsialiste suurtes välisettevõtetes nagu ABB, Ericsson jt."

Tänapäeva maailmas jäävad nn puhtad kutsealade esindajad hätta, kui nad ennast pidevalt ei täienda, märkis Tomingas. "Võtame kas või automatiseerimise ja digitaliseerimise, mis tungib sisse igasse tegevusalasse, niisamuti ka tarneahelajuhtimisesse. Nagu äsja lõppenud Pärnu tarneahelakonverentsil räägiti, mõjutavad internet (IoT), targad süsteemid ja suurandmed (BigData) tarneahelaid kõige rohkem."

Agne Narusk