Logistika

Kevad 2015

logistika

Erilehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Heike Kiiv heike.kiiv@lehed.ee, Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.ee

Rahvusvaheline maanteetransport temperatuuri nõudvatele kaupadele

ENSOL OÜ, Tööstuse 48, 10416 Tallinn, Eesti Tel: +372 644 0828 info@ensol.ee www.ensol.ee

logistika

3

Pilvetarkvara avab tee lattu igast maailma punktist Pilvepõhise tarkvara kasutamine majandus-, sealhulgas laoarvestuses on nagu elektri saamine võrgust, selle asemel et seda ise toota, võrdleb ASi ETS Nord nõukogu liige Hanno Haamer.

Viivika Veski

P

ilveteenused on tarkvarateenused, millele kasutaja pääseb ligi interneti kaudu.

Pilvetehnoloogias pole midagi uut, kuigi viimasel ajal on hakatud sellest rohkem rääkima. Tegelikult on nii eraisikud kui ka ettevõtted näiteks internetipangas või e-maksuametis toimetades juba aastaid pilvetehnoloogiat kasutanud.

Viimasel ajal on paljud ettevõtted hakanud kasutama pilverakendusi ka seal, kus seni toimetati tavapärase, oma serverisse installitud tarkvara abil.

Pilvetehnoloogia pakub tavapärase tarkvaraga võrreldes mitmeid eeliseid, selle kasutamine eeldab aga hea ja kindla internetiühenduse olemasolu, kinnitavad kõik, kel pilvetehnoloogiaga kogemusi.

Ventilatsiooniseadmete ja -tarvikute tootmise ning müügiga tegelev Eesti-Soome ettevõte AS ETS Nord on oma majandusar vestuses juba mõnda aega pilvetehnoloogiat kasutanud. Pilvepõhisest ehk teenustarkvarast kasutab ettevõte praegu majandus- ja dokumendihaldustarkvara Directo ja meilihalduseks tarkvara Microsoft Exchange Online.

ASi ETS Nord nõukogu liige Hanno Haamer toob välja pilvetarkvara eelised võrreldes traditsioonilisega. Need ei ole tema sõnul siiski seotud üksnes laoarvestusega, vaid kehtivad kõikjal, kus ettevõtted tarkvara kasutavad.

Näiteks ei ole pilvetarkvara puhul ettevõttel vaja rajada suurt serveripar-

ki ega palgata tervet meeskonda IT-spetsialiste, vaid ettevõte ostab sisse professionaalse teenuse.

Haamer võrdleb seda elektrivõrguga liitumisega – kui elektrit alles hakati kasutama, tootis igaüks seda endale ise, tänapäeval ei kujuta aga ettegi, et ettevõte rajaks endale vajamineva elektri tootmiseks ise elektrijaama.

Teine pilvetarkvara eelis on Haameri sõnul seotud tarkvara pideva arenguga. Erinevalt traditsioonilisest tarkvarast ei ole pilvetarkvaral versioone, mille tõt-

Foto: Shutterstock

tu kunagi soetatud tarkvara mõne aja pärast aegub. Pilvetarkvara uuendusi saab kohe kasutada.

Lisaks maksavad kasutajad pilvetarkvara eest tavaliselt kuutasu ja see on Haameri hinnangul õiglasem kui traditsioonilise tavatarkvara eest tasutav litsentsitasu. Näiteks läheb viimati nimetatu kord juba makstuna kaotsi siis, kui ettevõte soovib tootmist koomale tõmmata. „Kuutasu on paindlikum,” tõdeb Haamer.

Ka kliendi ja tarnija suhe on kuutasu puhul parem, on Haamer kogenud, näiteks eeldab see ka tehnilist tuge.

Takistuseks võib pilvetarkvara rakendamise teel saada Haameri sõnul ehk vaid see, et kuna selle jaoks

läheb vaja head ja alati toimivat internetiühendust, ei pruugi see sobida ettevõtetele, mis tegutsevad kohas, kus toimib vaid mobiilne internet. Tegelikult peab majandusarvestuse pilve viimisel mõtlema ka varuühendusele, tõdeb Haamer.

Haamer on siiski seda meelt, et maailm liigub pilveteenuste poole ja ta julgeb soovitada seda ka teistele ettevõtetele, kellel laovarusid juhtida vaja.

OÜ Estonian Logistics Plus laod ise pilvetarkvara ei kasuta, vaid selle asemel on nad IT-partneri abil loonud laojuhtimistarkvara WMS (warehouse management system). Küll aga kasutavad pilvetarkvara OÜ Estonian Logistics Plus kliendid, ütleb ettevõtte ladude juht Tarmo Saremat. Ettevõte loodi Reitan Groupi kontsernis mullu läbiviidud suurte muudatuste käigus ja osutab logistikateenust R-Kioskile, Lehepunktile, Apollole ning teistele väiksemamahulistele klientidele.

Osa ettevõtte kliente kasutab pilvepõhist majandustarkvara Directo, mis on WMS-iga kokku lingitud. Selline traditsioonilise ja pilvetarkvara koostöö toimib Saremati sõnul väga hästi.

Nõnda on väga hea ülevaade tegevustest, tööprotsessid on mõistagi paberivabad.

Ka Saremati kogemusel on pilvetarkvaral tõepoolest mitmeid eeliseid. Temagi nimetab sarnaselt Haameriga seda, et selle kasutamiseks ei lähe vaja muud kui head internetiühendust ja -brauserit. Nõnda pääseb teenusele ligi mis tahes maailma punktist, kus leidub vaid internetiühendus, mis on tänapäeva aina rahvusvahelisemaks muutuva majanduse tingimustes eriti oluline.

logistika Laopindade turg liigub tipu poole Laopindade turg on Harjumaa-keskne ning lähitulevikus ei ole näha ka selles suhtes muutusi.

Signe Kalberg

H

arjumaal ületab nii laopindade kui ka laiemalt tööstuskinnisvara nõudlus kohati pakkumist, teistes maakondades on seis vastupidine.

Pindi Kinnisvara kommertskinnisvara valdkonna juhi Mihkel Pärteli sõnul on Harjumaal välja kujunenud väga selged likviidsustsoonid, mis tähendab paremaid finantseerimistingimusi, üüri- ja maade likviidsust jms. Nendeks piirkondadeks on Tallinna ringtee äärne ala, Peterburi tee, Tartu ja Pärnu maantee väljasõit, lisaks Tallinna suuremad magistraalid ja Maardu-Muuga piirkond. Väljaspool likviidsustsooni turg sisuliselt puudub. Ida-Virumaal on neli likviidsustsooni: Narva logistika ja tööstuspark, Nakro tööstuspark, Sillamäe ja Jõhvi. Tartumaa laopinnad on koondunud Vahi, Ülenurme tehnoparki ja ringtee ümber

5 Foto: Pindi Kinnisvara

(Ropka). Pärnumaa likviidsusaladeks on lisaks Sauga-Lennuväljale ja Nurmele ka Ehitajate tee.

Eesmärk investeerimine Eelmisel aastal osteti lao- ja tootmishooneid eelkõige investeeringu eesmärgil, mitte tootmiseks või ladustamiseks. Pärteli sõnul olid 80–90% tehingutest spekulatiivne ost-müük.

Mullu toimus kolm suurt laopindade tehingut Laagris, Jüris ja SuurSõjamäe piirkonnas, kus suletud netopinna ruutmeetri hinnaks kujunes 650–700 eurot m2 kohta.

Kui viis aastat tagasi olid A-klassi hoonete üürihinnad likviidsuspiirkonnas madalseisus, siis nüüd liiguvad nad tõusuteel, kuid jäävad veel tublisti maha 2007. aasta tipust, mis oli 6,3 eurot m2 kohta. Samas võib mullust 5,8 euro suurust ruutmeetrihinda igati rahuldavaks pidada. Teistes Eesti linnades on üürihinnad märksa madalamad.

Näiteks Tartumaal jääb see 3,5–4,2 euro piiresse, Ida-Virumaal nõks allapoole ehk 3,5–4 euro vahemikku.

Harjumaal on kõige likviidsemad A-klassi stock-office-tüüpi pinnad kuni 500–1500 m2. Suuremate pindade järele on väiksem nõudlus.

Lao- ja tööstuskinnisvara turu tulevik • Harjumaa-kesksus jääb püsima.

• Harjumaal nõudlus ületab kohati pakkumist, muudes maakondades vastupidi.

• Jätkub valglinnastumine likviidsustsooni.

• B- ja C-klassi hoonete vakantsus suureneb, üürihind jääb samaks.

• A-klassi hoonetel üürihinnad stabiilsed, püsivalt nõutakse kvaliteetseid pindu.

• Paindlikud arendajad on võitjad.

• Ostu-müügiturg on spekulatiivne. Eesmärk on kinnisvarainvesteering, mitte tootmine.

• Prime yield on langenud 7,9%-ni, lähiaastatel tõenäoliselt stabiilne.

• Üüriturul kõige atraktiivsemad tooted stock-office-tüüpi hooned (500–1500 m2).

• Maakondade turg jääb kiratsema.

• Maakonna tehnoparkidel on võimalik ellu jääda ainult siis, kui linn või vald toetab (maksusoodustus, maa andmine tasuta (näiteks hoonestusõigus).

• Maakondades ülepiiriturundus (Ida-Virumaa). Tavaline müügipraktika ei toimi.

Allikas: Mihkel Pärtel

Harjumaal on kõige likviidsemad A-klassi stock-office-tüüpi laopinnad kuni 500–1500 m2, nagu näiteks Peetri alevikus pakutav Mõigu maja.

B-klassi üüripindade eest küsitakse Harjumaal 3–4 eurot m2 kohta, Tartumaal 2,5–3,5 eurot, IdaVirumaal 2,5–3 eurot ja mujal Eestis 0,5–2 eurot. Pärtel märgib, et Bklassi puhul eelistatakse kuni 1000 m2 suuruseid hea juurdepääsuga ja universaalseid hooneid. Hoonestamata maade puhul küsitakse Harjumaal likviidsustsoonides 30–50 €/ m2. Igas kuus on umbes 3–5 sellist tehingut. Kui seda Tartumaaga kõr-

vutada, siis sealsetes tehnoparkides on hinnatase poole madalam ehk siis 15–25 €/m2 ja tehinguid sõlmitakse kuus mitte üle ühe.

Pärtel prognoosib, et viie-kümne aasta perspektiivis peaks lao-tootmispindade turg Harjumaal tasakaalustuma ning spekulatiivne arendus jääb väiksemaks. Muudes maakondades on üürilikviidsus suhteliselt stabiilne, samas hoonete ja maade ostu-müügiturg sisuliselt puudub.

Lao- ja tööstuspindade paiknemine Harjumaal Maakond Harju maakond Ida-Viru maakond Tartu maakond Pärnu maakond Lääne-Viru maakond Viljandi maakond Rapla maakond Võru maakond Valga maakond Järva maakond Saare maakond Jõgeva maakond Põlva maakond Lääne maakond Hiiu maakond Kokku

Suletud netopind, m2 5 701 861 2 939 783 1 395 692 1 106 724 961 339 607 602 460 271 401 177 368 947 342 755 315 197 283 471 268 706 254 810 116 355 15 524 690 Allikas: Pindi Kinnisvara

Lao- ja tööstuspindade paiknemine Harju maakond

Tallinn Maardu linn Rae vald Viimsi vald Saue vald Keila linn Saku vald Jõelähtme vald Ülejäänud linnad/vallad Kokku

Suletud netopind kokku, m2 3 108 290 528 673 487 024 298 036 277 913 155 333 133 672 129 878 583 041 5 701 860

Hooneid Keskmine

ehitusaasta 1294 217 184 136 129 66 66 46 358 2496

1982 1998 2000 1994 2003 1985 1990 1999 1989

Allikas: Pindi Kinnisvara

logistika

6

Päike aitab laomajanduses energiat säästa Suured energiakulud on pannud lao ja laiemalt ärikinnisvara ettevõtteid ning arendajaid otsima energiasäästlike lahendusi. Üha populaarsemaks muutub päikeseenergia kasutamine.

Raivo Murde

V

eidi üle aasta tagasi avas Eesti üks suuremaid laopidajaid Logistika Pluss oma esimese energiasäästliku logistikakeskuse, kus osa vajaminevast energiast saadakse päikesepaneele kasutades. Selliseid näiteid on teisigi. Mullu suvel valmis Tartus Esvika Elektri energiasäästlik müügikeskus, mida kütavad päikesekollektorid ja elektrit

annavad päikesepaneelid, mille toodangut saab osaliselt ka võrku tagasi müüa. Ka Tartu Ringtee Selveri hoonele on paigaldatud päikesepaneelid koguvõimsusega 120 kW. Ringtee Selver saab 10% aastasest elektrienergia kogusest päikeseenergiast ja suvekuudel moodustab see suisa 50%.

Logistika Plussi 23 000 m2

Enam kui 30 aastat põhjamaist kogemust

Investeering päikeseelektrijaama fikseerib energiahinna tulevasteks aastakümneteks.

NAPS - päikeseelektri ekspert Naps Solar Estonia OÜ • tel 656 6829, 5698 6131 (Tartu) • info@napssolar.ee • www.napssolar.ee

suurune Nurmevälja logistikakeskus toodab olulise osa elektrienergiast enda nn päikeseenergia elektrijaamas. Hoone lõunapoolne külg on kaetud 370 päikesepaneeliga koguvõimsusega 82 kW. Logistika Pluss haldusjuhi Marten Ermo sõnul oli investeering päikeseküttesse umbes 100 000 eurot ja ettevõte on arvestanud selle tasuvusajaks umbes 7,5 aastat.

Süsteem toodab elektrienergiat aasta ringi, kuid peamine osa sellest märtsis-oktoobris. Lühikeste päevade ja ebasoodsate ilmastiku tingimuste tõttu on talvekuudel tootmine minimaalne. Süsteem on ühendatud peakilbiga ja seega

kasutatakse toodetud energiat seal, kus on tarbimine (valgustus, seadmed, jahutus, akude laadimine jne).

Ermo sõnul on parim energiasääst võimalik saavutada süsteeme komplektselt lahendades.

Seetõttu on kogu logistikakeskuse konstruktsioon projekteeritud energiasäästlikuks.

Keskuse peamine sääst tekkib haldusjuhi sõnul kolmest põhilisest tegurist: enda toodetud energia, arukas energiakasutus ja hoone säästlikud insenertehnilised lahendused. „Meie puhul tähendab see energia tootmine päiksepaneelide abiga, kokkuhoidlik

Päikeseenergeetika rakendamine ja tasuvus Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna teadusprodekaani Argo Rosina sõnul tuleb päikeseenergeetika kasutamisel silmas pidada asukohta, seadmete parameetreid ja hinda, samuti energiatarbimise mustrit, võrguühenduse maksumust, toodetud elektri müügihinda ja taastuvenergiatoetuse suurust.

Tallinna Tehnikaülikoolis on tehtud mitu elektri lokaalse tootmise analüüsi, alates tootmisest väikehoonetes ja lõpetades suurte tööstuskompleksidega. Uuringute põhjal võib väita, et turul pakutakse nii tasuvaid kui ka mittetasuvaid lahendusi. Selleks, et investeering läheks asja ette, tuleb teha õigeid otsuseid juba seadme valikul ja paigaldusel.

Allikas: Eesti Põlevloodusvarad ja – jäätmed

logistika

7 Foto: Shutterstock

„Meie kogemusel võib pidada uut logistikakeskust energia kasutamise mõttes kaks korda säästlikumaks kui enamikku kasutusel olevaid laopindu. Üks asi on rahaline kokkuhoid, kuid sama tähtis on ka keskkonnasõbralik mõttelaad ja hoiakud,” tõdes ta. Näiteks laotegevusega kaasnev suur kogus papp-, kileja plastjäätmeid sorteeritakse ise kohapeal ning pressitakse müügiks sobilikuks palliks.

Haldusjuhi sõnul ei tähenda energiasäästlik lahendus ilmtingimata tohutult pikaajalist investeeringut.

Ettevõttel oli juba projekteerimise faasis lähteülesandeks saavutada maksimaalne säästlikus mõistliku investeeringuga. „Püstitasime eesmärgiks, 120 Aastat Innovatsiooni et investeeringu tasuvusaeg peab olema 6–8 aastat. Kinnisvara arenduses on need väga head numbrid.”

valgustuslahendus, soojusenergia tootmine täpselt vajalikus mahus ning toodetud energia kadude vältimine. Oluline on ka ettevõtte sisene töökorraldus,” selgitas Ermo.

Ettevõte ei soovinud hoonet siduda ainult ühe kütteliigiga.

Projekteerimise käigus arvutati läbi erinevad lahendused, mille tulemusel köetakse hoonet praegu gaasiga. Kui hind soosib, saavad nad vajadusel katlamajja lisada näiteks tahkeküttekatla. „Siis saame oma taastuvenergia kasutamise osatähtsust veelgi suurendada,” märkis ta. Üks säästu kohti on valgustuslahendus. Umbes 95% hoone valgustusest on juhitud liikumisandurite abiga.

Näiteks iga riiulivahe on jagatud kolme

tsooni, süttib ainult tsoon, kus käib töö. Ermo tõdeb, et ööpäev läbi rohkem kui 2 hektari suurust hoonet pidevalt valgustada oleks võrdlemisi kulukas.

Nr.1

as p o o r Eu

Koos.Meiega.Tulevikku.

Muutke oma kurss eduteele.

Ametlik esindus Eestis: Schmitz Cargobull Eesti OÜ Taevavärava tee 9A, Rae vald Lehmja küla – just more.

www.cargobull.ee

Lisa Info: info@cargobull.ee

MITTE LIHTSALT LADU, VAID PIDEVALT TÄIENEVAD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED!

Logistika Pluss OÜ on suurimaid laopidajaid Eestis ja üks esimesi, kes alustas HUB teenuste osutamist VMI süsteemis.

PAKUME

erinevaid logistika- ja tootmisteenuseid tööstuselektroonika ettevõtetele, toidu-, ja esmatarbekaupade tootjatele ning maaletoojatele.

“IN HOUSE LOGISTICS” lahendust partnerile – võtame kogu laohalduse juhtimise enda peale.

TEENUSED

• Laoteenused • Tootmine • • „Inhouse logistics“ teenus • • VMI teenus • Transporditeenus • • Tolliagentuuri teenus • Lisaväärtusteenus • • Krediidihaldus •

LOGISTIKA PLUSS OÜ Tel: 6 224 600 info@logistikapluss.ee

Kvaliteetsed laopinnad 40 000 m²/ üle 42 000 alusekoha Laosaldode jälgimine ja tellimused läbi veebi Professionaalne & pühendunud personal Usaldusväärsus & kvaliteet – AEO – Volitatud kaubasaatja luba – Lennuohutuse turvalisuse sertifikaat – Mahetoodete käitleja

PUNASE TÄNAVA LOGISTIKAKESKUS Punane 73, Tallinn 13619

NURMEVÄLJA LOGISTIKAKESKUS Välja tee 1, Iru küla Jõelähtme vald, Harju maakond 74206

logistika

9

KAUBALIFT – lihtsam, kui te mõtlesite!

Efektiivne ja jõukohane tõsteseade iga lao jaoks.

Laomajandus areneb kiiresti ning üha enamatel laojuhatajatel tekib vajadus tõsta kaupasid rõdule või ülemisele korrusele, kus neid komplekteeritakse ja ladustatakse. Sellist vajadust rahuldab enamasti tõstuk või korralik šahtlift.

maha- ja pealelaadimine väga mugav, platvorm on stabiilne ega vaju sisse (alla). See on kõige lihtsama tõsteseadme lühikirjeldus. Igat seadet projekteeritakse vastavalt kliendi soovidele ja võimalus on paigaldada lisafunktsioone.

Kitsaskohad, mis võivad tõstuki kasutamisel ilmneda: • Situatsioon: tõstuk tegeleb oma töölõiguga (või aku saab valel ajal tühjaks) – tööaeg läheb sõitmise/ootamise peale, samuti kannatavadki tööprioriteedid.

• Spetsiaalse lisatõstuki kasutamine on majanduslikult üpris kahtlane lahendus.

• Tööohutuse lisariskid. Üleval korrusel ja rõdul peab olema laadimisava, mida tihti varustatakse lihtsaimate metallväravatega.

Meie tõsteseadme eelised: • Saab paigaldada igasse laohoonesse.

• Kõik spetsifikatsioonid (mõõdud, kandevõime, tõstekõrgus) vastavalt kliendi soovile.

• Saab demonteerida ja uuesti paigaldada teise laoruumi.

• Saab kasutada oma amortiseeritud virnastajat (varasema investeeringu maksimaalne kasutamine).

• Orienteeriv hind 12 000 – 20 000 eurot (sõltub mõõtudest ja funktsioonidest).

Korralik šahtlift on kindel ja hea variant, kuid oma miinustega: • Maksab palju.

• Olemasolevasse laoruumi lifti sisse ehitamine on üliraske, lisaks tuleb kindlasti muuta hoone projekti. Selle kõigiga kaasnevad kulud.

• Šahtlifti tehnilised spetsifikatsioonid on standardiseeritud, seega kasutaja valik on üsna piiratud.

• Šahtlift on hoone lahutamatu koostisosa ning teise kohta kolides ei saa laoruuni rentnik seda kaasa võtta.

Laovarustuse valdkonnas suurt kogemust omades oleme jõudnud väga lihtsa ja efektiivse tõsteseadme lahenduseni. Kolm projekti on juba realiseeritud, kasutajate hulgas on tuntud ettevõtted VIA3L ja MARU. Meie lahenduse lühikirjeldus: Seadme ühe olulise osana on kasutatud Reach Truck virnastaja masti koos hüdrosüsteemiga. Meie poolt on valmistatud aluspõhi, tõstekõrgusega võrdne raam ja tõsteplatvorm.

Kinnitame masti raamile, kahvlitele kinnitame tõsteplatvormi.

Põrandasse teeme umbes 200 mm süvendi, kuhu kinnitame aluspõhja. Viimase peale laskub platvorm. Süvend on vajalik ainult kärude kasutamise võimaldamiseks, tõstuki/virnastaja

jaoks see pole oluline. Mõlemal korrusel on magnetlukuga uksed ning seade töötab ainult siis, kui kõik uksed on kinni. Ülemise korruse tasemel on paigaldatud hüdroajamiga tungrauad – väikesed, kuid tähtsad osad.

Kaup on platvormi peal, uksed on kinni, vajutame nupule „üles”, platvorm tõuseb ülemisest korrusest veidi kõrgemale, tugirauad viskuvad alla ning platvorm kaubaga toetub nende peale. Tänu sellele on kauba

Laovarustus OÜ pakub ka teisi innovaatilisi lahendusi, sealhulgas poolautomaatseid akude laadimise/vahetamise eriruume ja arvutihoidjaid tõstetehnika jaoks. Saadaval ka soodsaid ja usaldusväärseid igat tüüpi laoriiuleid.

Rohkem infot, pilte ja videod aadressil www.laovarustus.ee

logistika

10

Ekspert soovitab: kuidas hoida veoauto ekspluatatsioonikulud madalad Säästmine algab juba sõiduki valikust, et see vastaks töö ja juhi vajadustele. Kuid veelgi olulisem on sõidukite ekspluatatsiooni jälgimine telemaatikasüsteemide abil ja juhtide koolitamine, et nad oskaksid õigesti kasutada auto pakutud säästliku sõidu võimalusi.

Aivar Kuivkaev, Daimler AG sertifitseeritud sõidukoolitaja FOTO: Daimler AG

M

ootorsõiduki tehnilised tingimused ja autojuhile mõeldud mugavustase töötamiseks ning puhkamiseks peavad vastama kasutaja soovidele ja nägemusele. Ainult hästi puhanud autojuht on suuteline igapäevaselt säästlikult sõitma ja klientidele naeratama. Sellest tulenevalt pakuvad kõik suuremad veokitootjad mitmeid eritüübilisi kabiine, mootoreid, lisavarustust jne.

Seega algab säästmine juba sõiduki valikust. Tänapäevane veoauto on seepärast justkui rätsepaülikond, mille koostamisel võetakse arvesse iga konkreetse kliendi soove ja vajadusi. Et konkurents veokiturul on suur, üritavad tootjad leida lahenduse ka sellistele vajadustele, mida enamasti ette ei tule. Näiteks on suurematel tootjatel spetsiaalsed partnerid isegi kõige hullumeelsemate erilahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Näiteks pannakse vajadusel pöörama ka need sillad, mis muidu ei pööra. Samuti aitavad erilahenduste puhul kohalikud pealis- ja ümberehitustega tegelevad firmad, mis suuremate maaletoojate partneriteks on.

Pikad hooldusvälbad Kliendi edu kindlaks aluseks on veoki vähene kütusekulu, madalad remondi- ja hoolduskulud ning pikk hooldusvälp, mis võib ulatuda koguni 150 000 kilomeetrini.

Hooldusvälpasid aitab pikendada ning hooldusi täpselt planeerida sõidukite ekspluatatsiooni jälgimine telemaatikasüsteemide abil.

Planeerimine on oluline seetõttu, et raha teenib sõiduk vaid siis, kui on kasutuses.

Sõidukite uus tehnoloogia võimaldab juhtidel senisest säästlikumalt sõita ja aitavad ennetada suuremat kütusekulu nõudvaid

Ettenägelikkus tagab sõiduohutuse ning võimaldab kasutada vabaveeremisrežiimi.

olukordi. Euro VI normidele vastavad mootorid töötavad koostöös käigukastidega, mis tagavad ülikiire käiguvahetuse. Lisaks kõikvõimalikud sõiduohutust tagavad elektroonilised seadmed. Üldlevinumad on sõiduraja seiresüsteem, veojõukontroll, stabiilsuskontroll, pikivaheregulaator, automaatne pidurdusjõu assistent, küljetuuleandur jne. Kõige olulisemaks abiliseks on aga lahendused, mis informeerivad juhti eesolevatest tõusudest ja langustest, et selle järgi optimeerida käiguvahetust. Sedasi saab tublisti säästa kütust just mägedes sõites.

Taolisi eesmärke täitvaid süsteeme pakuvad mitmed tootjad. Näiteks Mercedes-Benz pakub seda lahendust GPS-i ja kolmemõõtmeliste teekaartide abil.

Koolitused veoki säästlikuks kasutamiseks Selleks, et valitud sõidukeid optimaalselt kasutataks, tuleb rõhku panna juhtide koolitamisele. Olulised on õiged sõiduvõtted ning sõiduki hingeelu tundmine, mis tagavad madala kütusekulu ja ekspluatatsioonikulu sõidukile.

Siia juurde kindlasti õigete elektrooniliste abimeeste kasutamine vastavalt asukohale ja keskkonnatingimustele.

Autojuhi koolitus on vajalik,

sest tehniline innovaatika liigub kiirelt edasi ning juhid peavad edukalt sõidukiga hakkama saama. Et juhtide elu kergendada, on koolitustel osalemine kindel valik.

Juht ei pea ise hakkama jalgratast leiutama. Niisuguseid koolitusi korraldavad Eestis suuremad veokite maaletoojad.

Telemaatikasüsteemid Selgema arusaama sõiduki kasutamisest annab selle omanikule telemaatikasüsteem. Tänapäevased telemaatikasüsteemid aitavad sõidukiparki hallata mitmel erineval tasandil. Esiteks – sõidukipargi tasand: sõidukite omanik teab, kus need paiknevad, millise kiirusega liiguvad ning kas juhil on parasjagu sõidab või puhkab.

Teiseks – sõiduki tasand: telemaatikasüsteem aitab planeerida hooldusi, kaugdiagnostika diagnoosida sõiduki juures ilmnevaid rikkeid ning leida optimaalseid lahendusi nende likvideerimiseks.

Kolmandaks – juhi tasand: süsteem lubab juhil ja sõidukipargi haldajal saada resümee sellest, kuidas juht sõidukit kasutab, milliseid sõiduvõtteid rakendab ja milline on tema sõidustiil. See omakorda on tänuväärseks tagasisideks juhi koolitamisel ja talle õigete võtete õpetamisel.

Säästliku sõitmise nipid Kuigi tänapäeva sõidukid erinevad üksteisest oluliselt ning nippe kütuse säästmiseks saab anda margi- ja mudelipõhiselt, kehtivad ka teatud üldised põhimõtted.

Järgnevalt neli põhimõtet, mis mõjutavad kütusekulu: Ettenägelikkus – tagab sõiduohutuse ning võimaldab kasutada vabaveeremisrežiimi ehk EcoRolli, mis näiteks Mercedes-Benzi veokite puhul rakendub kiirusest alates 35 km/h. Seda on võimalik edukalt kasutada ka linnatingimustes. EcoRolliga veeremine tähendab autorongi veeremist kütusekulul mitte rohkem kui 2,5 l / 100 km.

Kiirendus – kui juhi ettenägelikkus ning liiklussituatsioon võimaldab, tuleb kiirendada nii, et saaks käike vahele jätta. Näiteks neljandalt käigult kiirendusega seitsmendale toimub otseselt inertsjõu tootmine, et võimalikult ruttu jõuda maksimaalse lubatud kiiruseni.

Sõitmine ühtlase kiirusega – mida kauem suudab juht sõita ühtlase kiirusega, seda säästlikum on sõit.

Võimalikult ühtlase kiiruse säilitamisele aitavad kaasa püsikiirushoidja ning teeprofiili ette nägevad elektroonilised abilised, näiteks PPC. Aeglustus – ettenägelik sõitmine tagab juhile paremad võimalused mootoripiduri ja retarder’i kasutamiseks autorongi kiiruse vähendamisel. Nimetatud aeglustite kasutamine vähendab autorongi üldist ekspluatatsiooni kulumit.

logistika

12

Kuidas puutub õllemäng tarneahela juhtimisse? Õllemäng on logistikamäng, mis loodi 1960-ndatel MIT (Massachusetts Institute of Technology) poolt. Seda on mänginud erineva tasemega inimesed kogu maailmas tuhandeid kordi – tudengitest suurfirmade juhtideni. Miks see mäng nii populaarne on?

Hele Hammer, TTÜ tarneahelate juhtimise õppetooli dotsent, Telema tegevjuht

M

IT õllemäng paneb kõik osalejad kaheks tunniks ettevõtte igapäevatööd tegema. Mängus on osalejatel vaja täita kliendi poolt tehtud õllekastide tellimused mitmelülilise (tehas, maaletooja, hulgimüüja, jaekauplus) tarneahela kaudu. Op-

timeerima peab laovarusid (sest nende hoidmine on kulukas), vältides samal ajal tarneauke (need on veel kulukamad).

Tarneahela lülid suhtlevad üksteisega vaid kirjalike tellimuste edastamise teel. Enamik mängijaid tunneb frustratsiooni, kuna

TTÜ tarneahela juhtimise magistrandid täidavad mängu kaudu kliendi poolt tehtud õllekastide tellimusi.

nad ei saavuta soovitud tulemusi.

Nad imestavad, kas mõni meeskonnaliige ei saanud mängust aru, või oletavad, et kliendinõudlus on väga ebastabiilne, kuna täitmata tellimuste arv/ja või laovarud üha suurenevad. Alati on probleeme nii sellega, et kliendid jäävad oma

soovitud õllest ilma, kui ka sellega, et nädalate kaupa on laos üleliigsed varud.

Mängule järgneb arutelu, mille käigus lahatakse tekkinud probleemide põhjuseid ja otsitakse koos lahendusi. Paljud osalejad on tunnistanud, et just MIT õllemän-

• SISERIIKLIKUD JA RAHVUSVAHELISED TRANSPORTTEENUSED VEOAUTODEGA Vaid isotermilised ja külmikfurgoonid.

• VEOAUTODE JA HAAGISTE HOOLDUS JA REMONT Teostame IVECO ja IRISBUS garantiiremonti, hooldust ja diagnostikat IVECO ametliku esindajana AS IV Pluss alldiilerlepingu alusel. Muudele veokitele (VOLVO, SCANIA, DAF, MB jt) teostame garantiiväliseid hooldus- ja remonttöid.

• GARANTIIREMONT Teostame IVECO ja IRISBUS garantiiremonti, hooldust ja diagnostikat IVECO ametliku esindajana AS IV Pluss alldiilerlepingu alusel.

• TEHNOHOOLDUS • VEERMIKU JA PIDURITE KONTROLL, REMONT JA SILDADE GEOMEETRIA KONTROLLIMINE/REGULEERIMINE • MOOTORITE JA AGREGAATIDE REMONT • REHVIDE MONTAAŽ, TASAKAALUSTAMINE JA REMONT

AS AUTO JÕHVI Ülevaatuspunkti juhataja +372 506 8535 e-mail: avo@autojohvi.ee Töökoja juhataja +372 510 8236 e-mail: vello@autojohvi.ee Fax +3723356431 üldine e-mail: info@autojohvi.ee

www.autojohvi.ee

Ajalugu aastast 1963, “AS Auto Jõhvi” tegevusnime all aastast 1991.

• SÕIDUKITE TEHNOÜLEVAATUS Kõik sõiduki - ja ülevaatusliigid k.a. rahvusvaheline ja ADR. • KASUTATUD SÕIDUKITE MÜÜK Platsil üle 20 sõiduki.

Ettevõte omab ISO 9001:2008 sertifikaati (veoautode hooldus ja remont, sõidukite tehnoülevaatus, transportteenused veoautodega )

OTSIME VEOTEENUSE TÄISKOORMATE KLIENTE TALLINN  HELSINGI TALLINN LIINILE!

logistika

13 Fotod: TTÜ

gu jooksul said nad esmakordselt aru, kui „abitu” on ettevõte tegelikult ehk kuivõrd sõltuv on ettevõte teistest tarneahela lülidest. Üks lüli võib olla kuitahes haritud ja võimekas, aga kui temale eelnev või järgnev lüli seda pole, ei pruugi ikka kaup kliendile õigel ajal õigesse kohta jõuda.

tähtajaks ning ahelas poleks mõttetut aja ja ressursi raiskamist.

Juhtimiskoolituses ja täiskasvanute koolituses laiemalt on igasugune interaktiivne õppimisvorm üha populaarsem. Simulatsioonid, juhtumianalüüsid ja mängud aitavad teatud tõdesid inimesteni viia kümneid kordi efektiivsemalt kui

Mängu käigus jõutakse arusaamisele, et infovahetuse võimalikult efektiivne korraldus on eelduseks sellele, et kaubad liiguksid õigel ajal õigesse kohta.

Mida sellest mängust õpitakse? Õpitakse info ja koostöö olulisust. Saadakse aru, et kui süsteem ei võimalda häid tulemusi saavutada, tuleb üksteise süüdistamise asemel teha koostööd ning süsteemi muuta. Väga selgeks saab infovahetuse ja läbipaistvuse olulisus. Tarneahelas liigub teatavasti kolm voogu: kaupade voog, rahavoog ning infovoog. Infovahetuse võimalikult efektiivne korraldus on eelduseks sellele, et kaubad liiguksid õigel ajal õigesse kohta. Kaubavoogude efektiivne toimimine on aga omakorda eeldus sellele, et ka rahad liiguksid

aulaloengud. Nii on ka tarneahela juhtimise põhitõdedega. Kui keegi meile midagi räägib või loengut peab, võtame teadmiseks ja kui eriti ei usu, mis räägiti (või ei pea oluliseks), unustame väga kiiresti ära.

Eestis on MIT õllemängu mänginud juba ligi 100 meeskonda (nt Wendre juhtkond, Eugesta ostuosakond, EBS Juhtimiskoolituse Keskuse programmides osalejad, TTÜ tarneahela juhtimise magistrandid). 2014. aastal, kui Pärnu Konverentsid hakkas korraldama tarneahela konverentsi, sai MIT õllemängust ka konverentsi traditsiooniline osa.

Osutame laoteenuseid tava- ja tollilaos: • Kaupade vastuvõtt • Hoiustamine • Kaupade komplekteerimine ja väljastamine • Erinevad lisateenused Meie Maardu logistikakeskuses on 6200 m2 laopinda ja 40 000 m2 väliladu

Paindlik laologistika partner oma klientidele!

Küsi pakkumist ja lahendusi: myyk@intopex.ee Tel: 50 33 095 www.intopextransit.ee

logistika

14

Foto: Shutterstock

Veetav kaup tuleb kasumlikult pakendada Kauba mahu ja kaalu omavaheline sõltuvus maanteetranspordil EUR 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 (FTL) 34 (FTL)

LDM 0,4 0,8 1,2 1,6 2 2,4 2,8 3,2 3,6 4 4,4 4,8 5,2 5,6 6 6,4 6,8 7,2 7,6 8 8,4 8,8 9,2 9,6 10 10,4 10,8 11,2 11,6 12 12,4 12,8 13,2/ 13,6 13,6

m3 2,5 5 7,5 10 12,5 15 17,5 20 22,5 25 27,5 30 32,5 35 37,5 40 42,5 45 47,5 50 52,5 55 57,5 60 62,5 65 67,5 70 72,5 75 77,5 80 82,5 85

Vilve Torn kg 740 1 480 2 220 2 960 3 700 4 440 5 180 5 920 6 660 7 400 8 140 8 880 9 620 10 360 11 100 11 840 12 580 13 320 14 060 14 800 15 540 16 280 17 020 17 760 18 500 19 240 19 980 20 720 21 460 22 200 22 940 23 680 24 000* 24 000*

Selgitus EUR – EUR alust (1200 × 800 mm) LDM – Laadimismeetrit (jooksvat meetrit haagise pikkusest) m3 (cbm) – Kuupmeetrit kaupa koos pakendiga kg – Kilogrammi kaupa koos pakendiga Osakoormate transpordil arvestatakse transpordi hind vastavalt suurimale kauba kaalu või mahu näitajale Allikas: Arco Transpor

Et transpordikulu oleks optimaalne, tuleks enne asjatundjatega nõu pidada, kuidas kasumlikult kaupa pakendada.

T

ranspordis on kasutusel väga palju erinevaid kaubakoguse mõõtühikuid nii maantee- kui ka meretranspordil.

Arco Transport AS-i müügidirektor Andrus Kuusk ütleb, et kliente on väga erinevaid, kuid üldjuhul ollakse sellest teadlikud, mis on mahu ja kaalu suhe, kui suur võib olla aluse kaal jne.

Andrus Kuuse sõnul kalkuleerib nende ettevõte transpordi hinnad tavaliselt vastavalt konkreetse kauba iseloomule ning annab ka oma hinnad vastavalt sellele – nii on kliendil lihte aru saada, kui palju lõppkokkuvõttes transport maksma läheb.

Et rahvusvahelised kontsernid annavad tihti oma standardsed hinnakirjad näiteks kilogrammides või kuupmeetrites, ei pruugi need esmapilgul ühtida hinnakirjas lubatuga. Põhjus võibki peituda selles, kui suur on kauba mahu ja kaalu suhe.

Osakoormate puhul arvestatakse veo hinda selle järgi, kui palju ruumi haagisest kaup enda alla võtab arvestusega, et poolhaagise sisemõõdud on enamasti:

pikkus 13,6 m x laius 2,48 m x kõrgus 2,68 m. Alati tuleb arvestada ka kauba kaalu. Sestap ongi kokku lepitud mahu ja kaalu omavaheline sõltuvus ning veo hind arvestatakse tavaliselt suurima mahu/ kaalu näitaja järgi. Juuresolevas tabelis ongi toodud erinevate kaubamõõtühikute omavaheline sõltuvus maanteetranspordil.

Seega tuleb arvestada, et kui küsid hinda nt 3700 kg vedamiseks, mis mahub 15 euroalusele (EUR-alus), arvestatakse hind 15 euroaluse ehk 6 laadimismeetri järgi. Kui aga küsida hinda 3700 kg vedamiseks, mis mahub teoreetiliselt 3 euroalusele, arvestatakse veo hind 3700 kg järgi, mis vastab hinnakirjas 5 euroaluse kohale.

Kuusk lisab, et olenevalt firmast võib euroaluse kaal olla 500–800 kg, aga see sõltub pigem riigist, kus ettevõte tegutseb ning millised on täismassi piirangud. „Kõige kindlam on juba eos anda transpordifirmale kogu info iga kaubaühiku pikkuse, laiuse, kõrguse ja brutokaalu kohta. Nii saab kindel olla, et ebameeldivaid üllatusi ei järgne,” ütleb Kuusk.

Kui palju kaupa saab haagisesse laadida?

Kaubamahutavus on paika pandud erinevate rahvusvaheliste nõuete poolt: maanteel lubatavad veokite gabariidid ning massid.

Levinumad maksimaalsed kauba mõõtühikud maanteetranspordis on järgmised parameetrid: • 24 000 kg (olenevalt konkreetse poolhaagise kaalust, mõnel ka 25 tonni. Venemaal vastavalt 22–23 tonni); • 34 euroalust (1200 x 800 mm). Et tegelikkuses pole sageli võimalik neid väga täpselt laadida, mahub rekasse tavaliselt 33 euroalust.

• 26 FIN-alust (1200 x 1000 mm); • 85–112 m³ (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis);

13,6 ldm (laadimismeetrit).

Allikas: Arco Transport

GLOBAALNE KIIRKULLER JA PROJEKTIPÕHISED ERILAHENDUSED 24/7 www.bulletexpress.ee